Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0476 - „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.05.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f8296928-ab08-4f69-935e-e57bab80daa3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f8296928-ab08-4f69-935e-e57bab80daa3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Kooskõlastamiseks: 23.04.2020 nr 8-1/20/1766 Ministeeriumid Riigikantselei Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. VV protokolli märgitav otsus.pdf 2. Noortevaldkonna arengukava 2021-2035.pdf 3. Seletuskiri.pdf 4. Arengukava lisad.pdf Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Arvamuse avaldamiseks: Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, Noorteorganisatsioon ELO, YFU Eesti, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, Eesti Väitlusselts, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Teadushuvihariduse Liit, Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Kunstikoolide Liit, Eesti Koolispordi Liit, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Huvikoolide Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Noorsootöö Keskus, SA Archimedes Noorteagentuur ja Õiguskantsleri Kantselei. Gerttu Aavik 735 0124 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 21.04.2020 PROTOKOLLILINE OTSUS Tallinn, Toompea aprill 2020 „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ kinnitamine Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“: 1. Kinnitada „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“. 2. Haridus- ja Teadusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  NOORTEVALDKONNA ARENGUKAVA 2021–2035  EELNÕU 20.04.2020 Sisukord Sissejuhatus 4 Lähtekohad noortevaldkonna arenguks 5 Noortevaldkonna tugevused ja väärtused 5 Arenguraamistik ja läbivad põhimõtted 6 Väljakutsed perioodil 2021–2035 9 Visioon. Eesmärgid, tegevussuunad, tegevused 12 Juhtimine ja rakendamine 16 Mõõdikud 17 Seosed teiste valdkondlike arengukavadega 18 Seosed läbivate teemadega 20 Noortevaldkonna koostöö Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonidega 21 Maksumuse prognoos 25 2  EELNÕU 20.04.2020 “Meie ei taha olla, ei ole, vaikiv, ununev lehekülg aegade raamatus. [---] Meie sammume suure sihi poole: meie tahame elada ja kirjutada aegade raamatusse.” Anna Haava 2017. aasta noorte laulu- ja tantsupeol kinnitasid kümned tuhanded noored Rasmus Puuri „Meie“ laulu esitades, et nemad on valmis võtma vastutust ning olema selle maa ja kultuuri väärilised edasikandjad. Igapäevaselt väljendub noorte soov ja panus noortevaldkonna mitmekesiste võimaluste kaudu. Noortevaldkonna arengukava on vastus noorte initsiatiivile, kooskõlas nende valmisoleku ja unistusega paremast Eestist ning sündinud koostöös noorte ja teiste noortevaldkonna osapoolte ja partneritega – noorte heaks! 3  EELNÕU 20.04.2020 Sissejuhatus 2019. aasta seisuga oli Eestis noorsootöö seaduse mõistes 275 879 noort (vanuses 7–26 eluaastat). See on ligi 21% Eesti rahvastikust, mis on seni ajaloo madalaim näitaja ning püsib prognooside kohaselt samal tasemel vähemalt aastani 2035. Viimase kümne aasta jooksul on noorte arv vähenenud 17%. Võrreldes teiste earühmadega on noortel piiratumad õigused (näiteks alaealistel teovõime) ja võimalused (sisenemisel tööturule või ligipääsul majanduslikele ressurssidele). Seetõttu vajavad noored eraldi tähelepanu ning võimalusi avastamiseks ja katsetamiseks, et omandada uusi kogemusi ning õppida tundma iseennast ja ümbritsevat maailma. Noored on meie riigi püsimajäämise võti, nende loovus ja kodanikupanus viib ühiskonda edasi ning neile on vaja pöörata tähelepanu nüüd ja praegu. Oluline on hõlmata kõik eluvaldkonnad ning juhinduda pikaajalisest ja terviklikust vaatest, mis koosmõjus riikliku strateegiaga „Eesti 2035“ töötaks noorte heaks. Noorte positsiooni ja võimaluste väärtustamine ühiskonnas on prioriteet ka rahvusvahelisel tasandil. Euroopa Liit on järjepidevalt kutsunud liikmesriike üles arendama koordineeritud noortepoliitikat ja noorsootööd, sh rõhutanud riiklike noortestrateegiate olulisust. OECD 2018. aastal ilmunud „Youth Stocktaking Report“ toob esile, et edukad on riigid, kus noori kaasatakse valitsemisse. Nendes riikides on noorte usaldus riigi vastu kõrgem ja teadlik noortepoliitika loob aluse sidusamaks ühiskonnaks. Samasisulisi seisukohti on rõhutanud ka ÜRO ja Euroopa Nõukogu. Eesti noortevaldkonna arendamine on pälvinud kõrget rahvusvahelist tähelepanu ja tunnustust, näiteks 2019. aastal omistati Eesti senisele noortevaldkonna arengukavale Maailma Tuleviku Nõukogu (World Future Council) tulevikupoliitika kuldne auhind (Future Policy Gold Award). Valitsuse tasandil on noortevaldkonna arengut reguleeritud 2001. aastast ning käesolev arengukava on varasemate strateegiliste dokumentide jätk. Vabariigi Valitsus kiitis noortevaldkonna arengukava 2021–2035 (edaspidi arengukava) väljatöötamise ettepaneku heaks 28. novembril 2019. Arengukava lähtub senistest riigi ja rahvusvahelise tasandi kokkulepetest ja otsustest, seatud eesmärgid ja tegevussuunad tulenevad noorte ees seisvatest väljakutsetest, noortevaldkonna seisust ja arenguvajadustest, ühiskonna ja riigi suundumustest ning lõimitud noortepoliitika põhimõtetest. Eesmärkide ja tegevussuundade sõnastamisse on kaasatud noortevaldkonna ja siduspartnerite esindajaid. Arengukava tugineb uuringutel ja analüüsidel, poliitikasoovitustel, ekspertide koostatud visioonidokumentidel, strateegia „Eesti 2035“ tulemil, VI Noorsootöö Foorumi ja Noortefoorumi 2035 tulemustel ning rahvusvahelistel kokkulepetel. 4  EELNÕU 20.04.2020 Lähtekohad noortevaldkonna arenguks Noortevaldkonna tugevuste edasiarendamiseks ning väljakutsetele vastamiseks on perioodil 2021–2035 oluline jätkata valdkonna teadmuspõhist ja terviklikku kujundamist. Noortevaldkonna tugevused ja väärtused Noortevaldkonnal on kaalukas roll Eesti ühiskonna sidusa arengu tagamisel – kaitstes ja edendades inimõigusi, sallivust ja solidaarsust, edendades austust emakeele ning teiste keelte ja kultuuride vastu. Seeläbi luuakse noortevaldkonnas eeldusi kultuurilise mitmekesisuse tunnustamiseks ja võrdseks kohtlemiseks, aidates ehitada osalusele ja koostööle tuginevat sidusat ja tervet ühiskonda. Üle 100-aastase traditsiooniga valdkond on eeskujuks rahvusvahelisel tasandil ning pälvinud oma lähenemiste poolest kõrgelt tunnustust. Selle aluseks on korraldusmudel, mida iseloomustab:  innovaatilisus ning noorte tegelikust olukorrast ja vajadustest lähtudes üha uute lahenduste otsimine noorte paremaks toetamiseks;  paindlikkus ja koostöövõimelisus, mis võimaldab edukalt eest vedada valdkondadeüleseid algatusi ja programme;  mitmekesine kasvav ja haritud, pidevat enesearengut väärtustav töötajaskond;  kvaliteetsete teenuste pakkumine nii riigi kui kohalikul tasandil, paindliku regulatsiooni toel ning koostöös avaliku, äri- ja kolmanda sektoriga;  tugev platvorm, kus ise tegevusi algatada, neid ellu viia ja kogemustest õppida;  mitmekülgsele teadmusele tuginemine;  aktiivne osalus rahvusvahelises koostöös, pakkudes Eesti praktikat tutvustades väärtuslikku sisendit teistele riikidele ja organisatsioonidele;  kõrge noorte rahulolu pakutavate teenuste kvaliteediga. Noorsootöö ja noortepoliitika lähtekohaks Eestis on olnud noorte kaasamise suurendamine ning ühiskonnale oluliste ühisväärtuste arendamine noortepoliitika vahenditega, mis on toetanud ja tugevdanud arusaama noortest kui positiivsest ressursist ühiskonnas. Alates 2006. aastast on rakendatud Eestis lõimitud noortepoliitikat, s.o noore tegelikest vajadustest ja väljakutsetest lähtuv koordineeritud ja eesmärgikindel tegutsemine erinevates eluvaldkondades. Lõimitud noortepoliitika elluviimiseks on kõigil ministeeriumidel kohustus arvestada noortepoliitika põhimõtetega oma vastutusvaldkondades, arendades meetmeid ja tehes otsuseid, mis noori puudutavad. Noorsootööl on oluline roll noore jaoks mitmekülgsete teadmiste, oskuste ja hoiakute (organiseerimis-, meeskonnatöö oskus, loovus, enesejuhtimine jpm) arendamisel, noore võimestamisel ja eelduste loomisel sujuvaks iseseisvumiseks, aga ka töökogemuse saamisel, teadlikkuse suurendamisel tööturu muutustest ja noorte kui väärtuskandjate ning väärtuste eestkõnelejate võimestamisel. Noorsootöö lubab noorel olla noor, aitab noorel mõista iseennast ja teisi ning seeläbi ümbritsevas maailmas paremini hakkama saada. Noorsootöö toetab tulevikuoskuste kujunemist ja üldpädevuste arengut, tugevdab sotsiaalset võrgustikku ja ühiskondlikku kapitali ning mõjutab positiivselt käitumist, sh kujunemist aktiivseks, algatusvõimeliseks ja ettevõtlikuks kodanikuks. Noorsootöö peamine korraldustasand on kohalik omavalitsus, mis tagab noorsootöö teenuste arendamise ja pakkumise noorele võimalikult lähedal. Riik loob õigusliku raami ja toetab omavalitsusi strateegiliselt prioriteetsetel teemadel ning teenuste ühtlase kvaliteedi tagamisel. Teenuste arendamisel lähtutakse kokkuleppelisest tegevussuundade jaotusest: noorte osalus, 5  EELNÕU 20.04.2020 huviharidus ja huvitegevus, avatud noorsootöö, noorteinfo, noorteseire, noorsootööalane koolitus, erinoorsootöö, noorte- ja projektlaagrid, noortemalevad, noorte omaalgatused, rahvusvaheline noorsootöö (täpsemalt vt lisa 1). Noorte osalemine noorsootöö tegevustes on aasta-aastalt kasvanud. Kui 2010. aastal oli erinevatesse tegevustesse kaasatud 37% noortest vanuses 7-26-eluaastat, siis 2019. aastal juba 59,9%. Osaluse tõusu on positiivselt mõjutanud nii osalejate kõrgem aktiivsus kui noorsootöö võimaluste pakkujate arvu kasv. Näiteks huvikoolide, s.o noortevaldkonnas tegutsevate huviharidust pakkuvate asutuste arv, on perioodil 2009-2019 kasvanud enam kui kaks korda – 363- lt 780-le. Avatud noortekeskuste ehk avatud noorsootööd pakkuvate noorsootööasutuste arv on tõusnud samal perioodil 222-lt 281-le. Võrreldes huvikoolidega on just avatud noortekeskused noortele kättesaadavamad maapiirkondades. Ühes noorsootöö teenustega on kasvanud ka noortevaldkonna töötajaskond, keda 2019. a seisuga on üle 9000. Noorteühingud Noortelaagrid Avatud noorsootöö 18 üleriigilises noorteühingus 84 laagrit 281 avatud noortekeskust ca 12 200 liiget ca 30 800 noort üle 80 000 noorele 56 noorteühendust üle 25 000 noorega Huvitegevus Noorteprojektid 38 noortekohtumise projekti üldhariduskoolide huviringides Huviharidus ca 1500 noorele ca 81 000 noort 148 noorte omaalgatusliku projekti üle 780 huvikooli lisaks huviringid õppekavadel ca 146 000 noort Erasmus+ Eestis ja välismaal noortekeskustes, 4200 osalejat Euroopa Solidaarsuskorpuse programmist noorteühingutes jne. ligi 400 noort Noorte osalus Noortemalevad 6 maakondlikku noortekogu, Õpingutes, tööturul ja 42 KOV osaluskogu, täiendkoolituses mitteosalevate 55 malevakorraldajat 26 noorte aktiivgruppi noorte toetamine noorsootöö 4239 noort kokku üle 800 noorega kaudu 38 KOVis lisaks õpilasesindused Joonis 1. Noorsootöös osalemise võimalused 2019. aasta andmetel Arenguraamistik ja läbivad põhimõtted Noortevaldkond on olulisel määral iseorganiseeruv tegevusvaldkond, mis konkureerib sisemiselt noore aja ning avaliku ja inimressursi pärast ning areneb valdkonnasisese koostöö tulemusena. Valdkonna terviklikuks toimimiseks tuleb noori käsitleda nii tavapärase sihtrühma ja kasusaajana – toetades neid kerkivate väljakutsetega hakkamasaamisel – kui ka keskse tegija ning partnerina tegevuste kavandamisel, elluviimisel ja hindamisel. Järgmise perioodi arengut kavandades on oluline lähtuda: 1. Noortevaldkonna lõimitud toimimisest. Noore vajadustest ja väljakutsetest lähtuv koordineeritud ja eesmärgikindel tegutsemine erinevates eluvaldkondades peab olema süsteemne ja järjekindel. Iga noortele suunatud, neid kaasav tegevus ei ole automaatselt noorsootöö ning iga noortele suunatud teenust ei saa käsitleda noortevaldkonna teenusena. Ainult noortekeskselt ning noortele kujundatud, korraldatud ja noortevaldkonna väärtusi kandvad teenused, mis põhinevad koosmõju saavutamisel teiste valdkondadega, kuuluvad noortevaldkonda. Koosmõju saavutamine täidab oma eesmärki juhul, kui valdkonna enda 6  EELNÕU 20.04.2020 teenused ei teisene koostöö käigus ja noor ei jää ilma noortevaldkonna teenuse eriomasest mõjust. Noortevaldkonna teenuste arengu tagamisel on oluline roll teenuste korraldajatel. 2. Kvaliteetsest noorsootööst. Kvaliteetne noorsootöö on avalike teenuste kogum, mille eesmärk on luua noorele tasemeõppe-, töö- ja koduväliseid võimalusi noore vaba tahte alusel enese avastamiseks, arenguks, koos- ja isetegevuseks. Noorsootöö kui noorega mitmekülgselt suhestuv tegevusvaldkond toimib noore huvide ja vajaduste arvestamiseks vajaliku sillana erinevate eluvaldkondade vahel; vajaduse korral ka noore ja talle suunatud muude avalike teenuste vahel. Kvaliteet tuleneb tegevuste süsteemsusest ja teadlikust mõtestamisest kuuluvuskogemusena, informaalse ja mitteformaalse õpikogemusena ning osaluskogemusena noore jaoks alates esmasest kontaktist kuni süvaõppeni. Kvaliteedi aluseks on kvalifitseeritud noortevaldkonna töötajaskond, nende erialased pädevused, algatus- ja eestvedamisvõime, professionaalne tegevuspraktika ning nende järjekindel täiendamine erialase tasemehariduse, koolituste jm enesetäiendamise teel. 3. Rahvusvahelisest koostööst. Rahvusvaheline koostöö toetab noorsootöö ja noortepoliitika mitmekülgset arengut. See võimaldab rahvusvahelise ekspertiisi toel järjepidevalt kasvatada Eesti noortevaldkonna töötajate pädevusi ja kutsekindlust, võimestada noortevaldkonna osapooli ja arendada kvaliteetseid noorsootöö teenuseid. Eesti parimad lähenemised omakorda inspireerivad rahvusvahelist koostööd noortevaldkonnas ning aitavad kaasa vastastikku rikastavale dialoogile ja kultuuridevahelisele õppimisele. Rahvusvaheline koostöö noortevaldkonnas lähtub Eesti liikmelisusest Euroopa Liidus, Euroopa Nõukogus jt rahvusvahelistes koostöövormides, sh kahe- ja mitmepoolsetest koostöölepingutest. 4. Laiapõhjalisest teadmusest. Noortevaldkonna teadmuse aluseks on analüüside ja teadusuuringute tulemused, igapäevatöös saadud kogemuspõhine oskusteave ning noorte kui oma elu ekspertide sisend ja panus. Nende sünteesimine annab vajaliku teadmiste pagasi tulemuslikkuse mõõtmiseks, valdkonnapoliitika kujundamiseks ja arengu saavutamiseks. Koordineeritult peab toimima valdkonna osaliste süsteemne andmekorje, olukorra seire, uuringute ja analüüside korraldamine ning koostöö, sh teadlastega, s.o terviklik seire- ja analüüsisüsteem, mis tagab otsuste tegemiseks vajaliku teadmise noorte elust ja noortele suunatud teenuste seisundist ning võimaldab noortepoliitika jaoks tähenduslikke seoseid analüüsida. Noorte olukorra seire ja vajaduste analüüs peab olema poliitikameetmete ja teenuste väljatöötamise aluseks. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda parimast asjakohasest ja ajakohasest teadmusest. Noortevaldkonna teenuste ja tegevuste kohta tuleb järjekindlalt koguda teadmist, nende rakendamist tuleb jälgida ja tulemusi hinnata. Põhjalik ja usaldusväärne teadmus on otsuste tegemise põhialus kõigil noortevaldkonna tasanditel ja kõigis osades. Noorteseire- ja analüüsisüsteemi osad on (vt ka joonis 2.): 1) valdkonna andmehaldus, s.o andmete loomine, kogumine, kättesaadavaks tegemine ja analüüs noorte ja noortele pakutavate teenuste kohta; 2) noortevaldkonna teenuste ja tegevuste elluviimise seire, kvaliteedi, tulemuste ning mõju analüüs; 3) noortevaldkonna teadus- ja arendustegevus noortele suunatud teenuste ja poliitikate arendamiseks. 7  EELNÕU 20.04.2020 KVALITEEDI- JA MÕJUHINDAMINE teenuste ja tegevuste seire, tulemuste dokumenteerimine ja analüüs NOORTEVALDKONNA TEADUS- JA ANDMEHALDUS ARENDUSTEGEVUS süsteemne andmete tark uuringute tellimine, kogumine ja analüüs, teaduspõhine andmealane teadlikkus innovatsioon noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem Joonis 2. Terviklik seire- ja analüüsisüsteem Noortevaldkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on oluline vaadelda valdkonna teenuseid, töötajaid, korraldajaid, noorte vajadusi ja seotud valdkondi kompleksse süsteemina ning teadvustada kõikide tegevusvaldkondade, tegijate ning osalejate panust. Näiteks omab eesti kultuuri edasiviiva noore loovuse avamisel lisaks huviharidusele (huvialaga süvitsi tegelemine) olulist tähtsust noorteinfo- ja nõustamisteenuse kvaliteet (võimaluste ülesleidmine, esmakontakt huvi avastamiseks noortekeskuses või noorteühingus). Kvaliteedi saavutamise eelduseks on asjakohased koolitused töötajatele, meetodite ja töövormide areng. Koostoimel põhineva süsteemi toimimiseks on vajalik sobiv keskkond: paindlikud regulatsioonid, ligipääsetav ja heatasemeline taristu, valmisolek võrdseks partnerluseks teistes valdkondades jpm. Seotud valdkondade lõimitud koosmõju saavutamiseks on oluline tagada noortevaldkonna teenuste eriomane toimimine ja rikastada neid tõhusalt tegutsevates koostöövormides. Koosmõju saavutamiseks on vajalik erinevate valdkondade ning valitsemistasandite teadlikkuse suurendamine noortepoliitikast. Noortevaldkonna korraldajate ja töötajate keerukas ülesanne leida tasakaal koosmõju ja eesmärkide saavutamiseks peab olema tunnustatud ja väärtustatud. Strateegilisi lähenemisi tuleb kavandada tervikvaates ning tagada raamistik, mis võimaldab isereguleeruvas süsteemis erinevatel tegijatel ja mitmesuguste tegevuste kaudu saavutada koostoime ning -mõju. Valdkonna läbivad põhimõtted on: ● Teadvustada, et noortel on eriomased vajadused. Noored kogevad oma iseseisvumise ja sotsiaalse küpsemise teel kaalukaid üleminekuid, muutusi ja väljakutseid. Nad vajavad tähelepanu ja tuge, et vähendada sotsiaalse haavatusse riski ja korvata vanusest tingitud piiranguid poliitilises osaluses ja esindatuses. Noored on vananeva ühiskonna tingimustes arvuliselt üha vähenev ühiskonnarühm. Mida vähem on noori, seda olulisemaks muutub nende sisuline mõistmine, kaasamine ja võimestamine. ● Noortest teada ja aru saada. Noori ei saa käsitleda homogeense rühmana, vaid lähtuda tuleb nende vanusest, erinevatest väljakutsetest ja vajadustest. Teadmuspõhine lähenemine võimaldab mõista noorte tegelikke huve, soove ja vajadusi ning lähtuda neist nii noortepoliitika kavandamisel kui üksikjuhtumite võimalikult varajasel märkamisel ja iga noore toetamisel. Poliitikameetmete planeerimisel tuleb nende mõju noortele järjekindlalt analüüsida. 8  EELNÕU 20.04.2020 ● Tagada noorte õiguste ja autonoomia kaitse. Noortevaldkonnas käsitletakse noore elu ja arenguvajadusi ühtse tervikuna tagamaks, et võimalused ja tugi jõuab iga nooreni ilma teda eelnevalt kategoriseerimata (õpilane, töötu, õigusrikkuja jmt). Noorte õiguste kaitse on eeldus noorte teadlikkusele oma õiguste piiridest ja kohustustest. ● Võtta noori tõsiselt ja võrdväärsete partneritena. Suhtlus noorega peab tuginema eetilistel kaalutlustel ja empaatial. Määrav on noore vaba tahe ja osalus, samuti tema võimalused suhtlemiseks ja koosloomeks eakaaslastega, mis aitavad tal avastada iseennast ning õppida tundma teisi inimesi ja ümbritsevat elu. ● Tagada noorte mõtestatud aktiivne kaasamine ja osalus nii valikute kaalumisel kui otsuste tegemisel ja elluviimisel. Noortel peab olema võimalus valida, algatada ja luua lahendusi olulistele väljakutsetele, saades selleks piisavalt infot, tuge ja tagasisidet. Samuti peavad noored saama kaasa rääkida neile suunatud teenuste ja tegevuste planeerimisel, disainimisel, rakendamisel ja hindamisel. See on üks viis noori võimestada, toetades nende kujunemist aktiivseteks ja hoolivateks kodanikeks. ● Väärtustada noorte kujunemisteed ja eneseteostust. Noortele suunatud lähenemised soodustavad arengut ja lähtuvad mitteformaalse õppe põhimõtetest, sh läbipaistvus, konfidentsiaalsus, vabatahtlikkus, osaleja aktiivne kaasamine jt demokraatlikud väärtused. Arengu toetamisel on oluline nii kujundada tulevikku kui tagada turvaline ja sisukas arengukeskkond siin ja praegu. Noore enesearenguprotsess peab hõlmama mitmekesiseid võimalusi end uutes olukordades proovile panna, turvaliselt katsetada ja eksida ning kogemustest õppida, leides sel teel mõistmist ja saades asjatundlikku tuge. ● Väärtustada iga noort. Suhetes noorega austatakse tema inimväärikust ja enesemääramisõigust ning lähtutakse tema eripärastest vajadustest ja soovidest. Austav ja võimestav suhtumine noortesse toetab ka lõimumist ja ühiskonna sidusust tervikuna. Noorsootööl oma väärtuste, põhimõtete, eetika ja meetoditega on oluline mõju noore arengule ja suutlikkusele väljakutseid ületada. Noorsootöö kaudu kujundatakse noorte väärtusmaailma ja eetilisi tõekspidamisi, süvendades noortes avatust, hoolivust ja lugupidamist enda ja teiste vastu ning austust inimväärikuse vastu. Väljakutsed perioodil 2021–2035 Oluline on suhtuda noortesse nii, nagu me soovime näha noori suhestumas oma kogukonna ja ühiskonnaga tervikuna. Riigi areng sõltub otseselt noorte usaldusest oma riigi suhtes ja noorte pühendumusest vabadusele, demokraatiale ja õiguspõhisusele. Nii sünnib Eesti, mille arengule aitavad noored kaasa vastutustundliku, uuendusmeelse, ettevõtliku ja jätkusuutliku eluhoiakuga. Noortevaldkonna väljakutsete keskmes on noored ja nende vajadused. Väljakutsed lähtuvad eespool sõnastatud väärtustest, globaalsetest trendidest ja ekspertide visioonidokumentides esile toodust. Teisalt on väljakutsed seotud valdkonna arenguvajadustega – noortepoliitika kujundab taustsüsteemi, mis toetab noorte arenguks ja heaoluks eelduste ja võimaluste loomist ning ka valdkonna jätkusuutlikkust. 1. Noorekeskse lähenemise lõimimine kõikidesse poliitikavaldkondadesse Eri ministeeriumide ja nende allasutustega on loodud koostöövorme, ent sellele vaatamata ei arvestata noortega (nende potentsiaali ja kaasnevate vajadustega) kõikides poliitikavaldkondades ühtlaselt ega piisavalt, samuti on arenguruumi valdkondade koostöö tõhustamisel. Oluline on arvestada noortega läbivalt kõigis poliitikavaldkondades, analüüsida noorte olukorda ja väljakutseid, lähtuda arenguseire tulemustest ja rakendada valdkondade koostöös sobivaid meetmeid. 9  EELNÕU 20.04.2020 2. Iga noore võimalus avastada oma andeid ja huvisid sobival moel, saada osa ühistegevustest ning tuge oma ideede arendamiseks Noored on loov ja edasiviiv jõud Eesti ühiskonnas. Loovuse ja ettevõtlikkuse arenguks on vaja kujundada noores eneseusku ja enesekindlust, võimaldada kogeda eksimusi ja õnnestumisi ning õppida valikutega kaasnevast. Noore andeid, huvisid ja loovust tuleb järjepidevalt tunnustada ja luua täiendavaid tingimusi nende igakülgseks arenguks. 3. Võrdsed võimalused iga noore arenguks ja nende noorte märkamine, kes erinevatel põhjustel loodud võimalustest osa ei saa Kõrvalejäämise ja heitumuse vältimiseks ning vaimse tervise toetamiseks on vaja säilitada noore eneseusk. Selleks on vaja pakkuda tuge noore püstitatud ootuste saavutamiseks ja aidata maandada riske, et ennetada suuri tagasilööke. Tõrjutusriski sattunud noored ei ole sageli võimalustest teadlikud ning vajavad seetõttu suuremat märkamist ja professionaalset tuge. Oluline on vähendada vaesuse ja muude ebavõrdsete olude mõju noore arenguvõimalustele. 4. Vajalikud oskused ja tugi iseseisvumiseks Igale noorele peab olema tagatud võimalus iseseisvuda ja elus edasi jõuda. Et noorel kujuneksid eeldused ise hakkama saada, on vaja teda enne iseseisvumist võimestada, sh toetada tema vaimset ja füüsilist tervist ning tasakaalu. Keerulisematest tingimustest pärit noored või noored, kellel on raskusi vastutuse võtmisega, vajavad enam tuge, et ennetada nende kõrvalejäämist ja tõrjutust ning vältida sotsiaalset kihistumist ja tõrjutust. 5. Noorsootöö teenuste kättesaadavus sõltumata noore elukohast Noorsootöö võimaluste ebapiisav kättesaadavus ning seeläbi noorte tähelepanuta jätmine tähendab ühiskonna jaoks pikas perspektiivis suuremaid kulutusi (OECD hinnangute põhjal võivad õpingutest ja tööturult kõrvale jäänud noortega seotud kulud moodustada kuni 1% SKP-st). Kesine ligipääs noorsootöö- ja nõustamisteenustele lapseeas võib avaldada pikaajalist pärssivat mõju isiksuse arengule ja pidurdada oskuste arengut. 6. Noorte stardipositsioon tuleviku väljakutsetega toimetulekuks Noorte jaoks on oluline omandada tulevikutöö seisukohalt olulised pädevused. Noortel on vaja teadmisi, oskusi ja hoiakuid selleks, et ühiskonnas osaleda ja kaasa rääkida, aga ka laiemate ühiskondlike muutustega toime tulla. Üha olulisemad on digipädevused, kriitilise analüüsi oskused, aga ka sotsiaal-emotsionaalsed oskused jms. 7. Noorte loomulik osalus neid puudutavate otsuste tegemisel Noore kuuluvustunne ja kaasatuse taju sõltuvad sellest, kas tema mõtteavaldused leiavad ärakuulamist ja arvestavat vastukaja kodus, koolis ja kogukonnas, kas ta tunneb kokkukuuluvust eakaaslastega ja kas ühised ettevõtmised on kogukonnas tähenduslikud. Võimalus osaleda aitab vältida sotsiaalset apaatsust või vajadust ja soovi end radikaalselt väljendada. Osaluse suurendamiseks peab kaitsma noorte õigusi ja toetama nende kodanikuosalust. See on tugeva kodanikuühiskonna arengu alus. 8. Noorsootöö jätkusuutlikkus ja töötajaskonna väärtustamine 10  EELNÕU 20.04.2020 Noortevaldkonna töötajate palgatingimused ja sotsiaalsed garantiid on võrreldes näiteks haridusvaldkonnas samaväärset tööd tegevate spetsialistidega oluliselt kehvemad. Erialase enesetäiendamise võimalused on piiratud. Noorsootöö jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline väärtustada noortega töötajaid, nende positsioon ühiskonnas vajab tugevdamist. 11  EELNÕU 20.04.2020 Visioon. Eesmärgid, tegevussuunad, tegevused Visioon Aastal 2035 on Eestis igal noorel võimalus olla parim versioon iseendast. Noored saavad elada tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. Üldeesmärk Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Joonis 3. Arengukava üldeesmärk ja strateegilised eesmärgid Strateegilised eesmärgid, tegevussuunad, tegevused 1. Noored on loov ja edasiviiv jõud ühiskonnas – kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade edenemise nügijad ja eestvedajad. 1.1. Ühiskonnas võetakse noori, nende pakutud lahendusi ja ideid tõsiselt: ● väärtustades kultuuri kestlikkuse tagamiseks noori ja noortekultuuri; ● luues võimalusi noorte ettevõtlusideede toetamiseks; ● toetades vähemate võimalustega noorte kaasamist ettevõtlus-, loome- ja arendustegevustesse; ● tagades teenuste arendamisel noorte vajadustest ja väljakutsetest lähtuv järjepidev innovatsioon ja nutikate lahenduste väljatöötamine. 1.2. Toetatakse annete ja tugevuste avastamist ja arendamist: ● tagades noortele võimalused oma annetega süvitsi tegeleda; 12  EELNÕU 20.04.2020 ● tutvustades ja populariseerides erinevaid tegevusvaldkondi, sh luues noortele võimalusi suhtlemiseks oma ala professionaalidega. 1.3. Julgustatakse noorte ettevõtlikkust, loovust ja ideede kasvamist: ● tagades noortele võimaluse saada tuge, kasutada mentorlust ning avalikku ruumi ja vahendeid noorsootöös; ● tagades ettevõtluspädevuse arendamise võimalused sotsiaalse ettevõtluse, kogukonnatöö, loomemajanduse kaudu; ● arendades võimalusi noorte ühistegevuseks, ideede ja kogemuste vahetuseks, vabatahtlikuks tegevuseks; ● toetades noorte omaalgatust, võimalusi ideede arendamiseks ja turvaliseks katsetamiseks ning isetegemisest kogemuse saamiseks. 2. Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. 2.1. Luuakse eeldused noorte usalduse kasvuks riigi vastu ja oma riigiga seotuse tugevnemiseks: ● suurendades teadlikkust noorte õigustest, sh õigus vabale ajale ja õigus otsustada oma ajakasutuse üle; ● tagades noorte võimalused avalikku ruumi kasutada ja kaasates noored avaliku ruumi kujundamisse ning kaasates noori neile suunatud ja neid puudutavate teenuste disainimisse; ● avades noorte potentsiaali riigi arendamisel (sh hoiakute kujundamine ja osalusvõimalused näiteks keskkonna, turvalisuse, julgeoleku või lõimumise küsimustes). 2.2. Tagatakse kõigi noorte kaasarääkimise võimalus ja arvamuse ärakuulamine kõigil tasanditel: ● suurendades osaluse eelduseks olevat teadmist noorte tegelike vajaduste ja olude tundmist noortevaldkonna seire- ja analüüsi süsteemi kaudu; ● luues noortele eeldused arvamuse ning selle väljendamise harjumuse ja oskuste kujundamiseks; ● võimaldades lihtsaid ja mugavaid eri vormides kaasarääkimise võimalusi; ● andes noortele tagasisidet nende arvamusega arvestamise kohta, näidates nende osaluse reaalset mõju ja seeläbi suurendes nende motivatsiooni arvamust avaldada; ● arendades ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust, mh ministeeriumides noorte kaasamiseks valdkondlike lahenduste ja vastutusvõrgustike loomise ning otsustajate ja ametnike koolitamise kaudu; ● luues noorte kaasarääkimisvõimaluste suurendamiseks peaministrit nõustava üksusena riiklik noorte nõukogu ning presidendi kantselei juurde noorte ümarlaud. 2.3. Võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud: ● tagades noortele võimalused osaleda esindusdemokraatias, sh valimisea langetamine, et muu hulgas suurendada noorte valimisaktiivsust; ● toetades noorteühinguid ja noorte osaluskogusid noorte kaasamisel ning tagades parimate kaasamispraktikate koondamise ja leviku; ● tagades kohalikes omavalitsustes noorte omaalgatuste toetamise; ● toetades noorte osalust kogukonnas (sh vabaühenduste juhtimine ja vabatahtlik tegevus). 3. Kvaliteetne noorsootöö on kättesaadav ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks ja kogemuste pagasi rikastamiseks. 3.1. Tagatakse kvaliteetse noorsootöö regionaalne kättesaadavus: 13  EELNÕU 20.04.2020 ● luues noortele rohkem võimalusi enda avastamiseks, silmaringi avardamiseks, omaalgatuseks ja ühistegevuseks erinevates noorsootöö tegevustes (sh rahvusvaheline koostöö, vabatahtlik tegevus); ● suurendades kõigi noorte huvide avastamiseks ja võimalikuks arendamiseks esmaseid kokkupuuteid noorsootööga ning otsides viise noorsootöös mitteosalevate noorte kaasamiseks; ● parandades noorteinfo kvaliteeti, kättesaadavust ja süsteemset arendamist; ● luues noortele täiendavaid võimalusi kvaliteetse huvihariduse saamiseks kaunite kunstide vallas; ● võimaldades enamatel noortel leida tervisliku eluhoiaku omandamiseks sobivaid vorme liikumisharrastuseks ja spordiks; ● suurendades kõigi noorte huvi MATIK1-huvialade vastu, ligipääsu, osalusvõimalusi ja nende kvaliteeti; ● suurendades juurdepääsu noorsootööasutustele ja parandades noorsootööasutuste taristut; ● suunates kohalikke omavalitsusi tagama vähemalt ühe noorsootöö eest vastutava täiskoormusega töötaja olemasolu; ● tagades 18–26-aastastele noortele võimaluse osaleda noorsootöö tegevustes võrdselt teiste earühmadega, sh tulumaksuvabastus 18–26-aastaste osalusele huvikoolide tegevuses. 3.2. Toetatakse noorsootöö järjepidevat arengut ning suurendatakse võimekust süvitsi toetada noorte oskuste, teadmiste, hoiakute ja tugevuste arengut eri valdkondades: ● rikastades noorsootöö vorme ja mitmekesistades metoodikat, tagades teenuste mobiilsuse ja dünaamilisuse ning suurendades andmepõhiste lahenduste ja uuenduste kasutamist teenuste pakkumisel ja analüüsil; ● luues senisest enam süsteemseid aluseid noorsootöö kvaliteedi määramiseks, kirjeldades noorsootöö teenuseid ja nende kvaliteedikriteeriume; ● tagades noorte osaluse, avatud noorsootöö, huvitegevuse, huvihariduse jt noorsootöö teenuste kvaliteedi arengu toetamine keskse kvaliteedianalüüsi ja arenguseire kompetentsikeskuse abil; ● luues süsteemne alus järjepidevaks noorsootöö teadmuse talletamiseks; ● luues enam võimalusi noorsootöö tegevuste tulemuslikkuse ja mõju analüüsiks, teadmuspõhiseks arendamiseks ning kutseala väärtustamiseks ja nähtavaks tegemiseks ühiskonnas kindlustades noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi abil kõikehõlmav, noortevaldkonna jaoks tähenduslik teenuste, nende tulemuste ja mõju analüüs ning arenguseire; ● tagades noorsootöös omandatud pädevuste mõtestamine, väärtustamine, arvestamine ja tunnustamine; ● kasvatades kohalike omavalitsuste kui peamiste noorsootöö korraldajate andmealast teadlikkust ja võimekust noorsootöö kvaliteeti arendada. 3.3. Soodustatakse noortevaldkonna töötajaskonna (spetsialistid ja juhid, vabatahtlikud ja palgalised) pädevuste arengut ja järelkasvu valdkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks: ● tagades piirkondlikud võimalused omandada noorsootöö alal kõrgharidus bakalaureuse- ja magistritasemel; ● käivitades ülemineku erialase kvalifikatsiooni kohustusele noortevaldkonnas; ● tagades kvaliteetsed ja mõjusad täienduskoolituse võimalused (sh koolitustel osalemise võimaldamine tööandja poolt); 1 MATIK (matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide ühendõpe) – loodus- ja täppisteaduste ning kunstide praktilise kallakuga lõimitud õpe, mis sageli hõlmab ka loovat tehnoloogiakasutust. 14  EELNÕU 20.04.2020 ● luues huvikoolidele töötajatele mitmekülgseks professionaalseks arenguks enam asjakohaseid koolitusvõimalusi; ● toetades noorsootöö kutsekogukonna, professionaalse identiteedi ja karjäärimudelite arengut; ● käivitades tugimeetmed alustavatele noorsootöötajatele; ● tagades noortevaldkonna töötajate süsteemse ja järjepideva tunnustamise; ● tagades töötajatele tööõnne soodustava töökeskkonna; ● kindlustades väärilise töötasu, mis on samaväärne sarnaste spetsialistide palgatasemega. 4. Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ja ennetatakse toetava turvavõrgustiku abil. 4.1. Tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused parandada oma elukvaliteeti ja saada selleks vajalikku tuge: ● tugevdades noorsootöö rolli noorte omavahelise märkamise ja hoolivuse arendamisel; ● toetades noorte üleminekut tööellu ja arendades meetmeid tööturutõrjutuse vähendamiseks; ● tõhustades noorte heaks töötava tervikliku tugi- ja turvavõrgustiku toimimist; ● pakkudes noortele tuge nende iseseisvumisel; ● tõhustades noorte eemalejäämise märkamist formaalhariduses ja vajaduse korral sekkumist haridus- ja noortevaldkonna töötajate koostöös; ● selgitades välja ja kõrvaldades noorte ees seisvad takistused (sh geograafilised, füüsilised, vaimsed, sotsiaal-majandusliku olukorra, tervise või vanusega seotud takistused); 4.2. Soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja üksijäämise riski: ● tagades noortele vajaliku toe, teenuste (sh nõustamine, jätkutugi, heastamine) kättesaadavuse ja info toe võimaluste kohta; ● toetades noori, kes on erinevatel põhjustel jäänud õpingutest, tööturult ja/või täiendkoolitustest eemale; ● suurendades haridussüsteemist välja langenud noorte võimalusi õpingute paindlike ja mitmekülgsete õpiteede kujundamiseks; ● tõhustades mobiilset noorsootöö ja erinoorsootöö toimimist; ● suurendades ühiskonna teadlikkust, mis vähendaks noorte (häbi)märgistamist või halvustamist. 4.3. Suurendatakse mõistmist noorte riskikäitumise ja tõrjutusriski põhjustest ning teenuste vastavust noorte vajadustele: ● lähtudes noortele suunatud sekkumiste arendamisel, nende mõju ja kulutõhususe hindamisel teadustulemustest ja praktilistel kogemustel põhinevast parimast teadmusest; ● kaardistades noorte vaimse tervise probleemide algpõhjuseid ja toetades terviklahenduste arendamist; ● kasvatades teenuste mõju ja kulutõhususe hindamise kvaliteeti, lähtudes mitmekülgsetest teadmistest, praktikast ja noorte vajadustest ning teadustulemustest; ● luues ja katsetades eri asutuste koostöös uusi meetodeid ja lahendusi, lähtudes Eesti vajadustest. 15  EELNÕU 20.04.2020 Juhtimine ja rakendamine Arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus, kes esitab selle enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks. Arengukava elluviimist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium ning elluviimisesse panustavad kõik asjakohased ministeeriumid oma valdkonna piires. Arengukava elluviimine põhineb noortepoliitika kaasaval juhtimisel ja korraldusel. Tagatud on, et noortepoliitika on valdkonnaülene ning põhineb noorte tegeliku olukorra ja vajaduste mõistmisel ning noorte kaasamisel. Valdkonna juhtimise aluseks on toimiv noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem, mis mh tagab noortevaldkonna teenuste tulemuslikkuse ja mõju analüüsi ning arenguseire. Toimub järjepidev noortekeskse poliitikakujundamise hindamine kaasates Eesti Noorteühenduste Liitu. Arengukava elluviimist ja aruandlust toetab laiapõhjaline juhtkomisjon, milles on kaalukas roll noorte esindajatel. Komisjon annab nõu ministrile, toetab arengukava elluviimisel valdkondade vaheliste seoste ja mõjude arvesse võtmist ning analüüsib aruandeid ja hindab arengukava eesmärkide poole liikumist. Juhtkomisjon annab soovitusi programmide algatamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks, toetudes nendes otsustes valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruannetele, ning annab hinnangu arengukava muutmise ja lõpetamise kohta. Komisjoni töö põhineb noortevaldkonna seirel, sh Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldusel koostataval noorte olukorda ja valdkonna arengut seiraval riiklikul noorteraportil. Komisjon konsulteerib Haridus- ja Teadusministeeriumi juures tegutseva noortevaldkonna nõukoguga selle olemasolul. Juhtkomisjoni tööd juhib Haridus- ja Teadusministeerium. Arengukava viiakse ellu noortevaldkonna programmi ja vajadusel ühendprogrammi kaudu. Programmides on esitatud ajakava ja vastutajate kaupa konkreetsed tegevused ja nende nelja (1+3) aasta maksumus. Programmid koostatakse riigieelarve strateegia (RES) planeerimise käigus ning vaadatakse üle igal aastal, et tagada kooskõla muutuva väliskeskkonna ja RESiga. Programmis määratakse arengukava alaeesmärkide saavutamisele suunatud poliitikainstrumendid, tegevused, mõõdikud, rahastamiskava. Programmide sisu arutab juhtkomisjon enne RESi kinnitamist. Programme tõhustatakse vajaduse korral pärast riigieelarve kinnitamist. Programmi kinnitab haridus- ja teadusminister. Ühendprogrammi korral kinnitavad selle kõik programmis osalevad ministrid. Arengukava aruandlus toimub programmide kaupa ja vajaduspõhiste hindamiste kaudu. Arengukava täitmise kohta koostab Haridus- ja Teadusministeerium igal aastal tulemusaruande. 16  EELNÕU 20.04.2020 Mõõdikud Mõõdik Algtase* Sihttase 2035 Üldeesmärk Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Noorte usaldus riigi vastu (%) 56 70 Strateegilised eesmärgid HOOG Noored on loov ja edasiviiv jõud ühiskonnas Eesti ühiskonnas – kultuuri, majanduse, keskkonna jt valdkondade nügijad ja eestvedajad. 18–26-aastaste noorte juhitud mittetulundusühingute 4,6 8 osatähtsus (%) aktiivsete mittetulundusühingute hulgas Huvikoolis õppivate noorte osatähtsus (%) kõikide 7–26- 28,8 35 aastaste noorte hulgas 7–26-aastaste noorte omaalgatusprojektide arv täpsustub täpsustub OSA Noorte õigused on riigis kaitstud ja noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. Osalusvormide arv 74 täpsustub 18–26-aastaste kandidaatide osatähtsus (%) kõigi kohalike 6,5 15 omavalitsuste volikogu valimiste kandidaatide hulgas ISE Kvaliteetne noorsootöö on kättesaadav ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks ja kogemuste pagasi rikastamiseks. Kohalike omavalitsuste osatähtsus (%), kus noorsootöö täpsustub täpsustub teenused on vähemalt „edasijõudnu“ tasemel Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osatähtsus (%) 87 täpsustub KINDLUS Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ja ennetatakse toetava turvavõrgustiku abil. 7–26-aastaste noorte osatähtsus (%), kes hindavad, et tugi on täpsustub täpsustub kättesaadav Sekkumis- ja erinoorsootöö programmides osalevate noorte täpsustub täpsustub osakaal kogu sihtrühmast NEET noorte staatusest väljunute osatähtsus teenustes täpsustub täpsustub osalenud noortest *Mõõdikute algtaseme määratlemisel kasutatud andmete aastad on erinevad, vt mõõdikute metoodika ja allikate kohta täpsemalt lisa 2. 17  EELNÕU 20.04.2020 Seosed teiste valdkondlike arengukavadega Püstitatud eesmärkide saavutamiseks ja tegevuste elluviimiseks on oluline tagada, et noortevaldkonna meetmed toimiksid koosmõjus teiste valdkondade omadega. Noortevaldkonna arengukava tegevussuundadel ja tegevustel on ühisosa järgmiste Euroopa Liidu tasandi poliitikate ja riiklike strateegiadokumentidega: Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 kaasamisettepanekud – edendada noorte demokraatlikku osalust ühiskonnas, kaasata noori ja noorsootöö korraldajaid kõigil valitsemistasanditel ja arendada uusi alternatiivseid osalusvorme – on sõnastatud noortevaldkonna arengukava tegevustena. Arengukava toetab ka noorsootöö ja selle kvaliteedi arendamist puudutavaid ettepanekuid ning tõenduspõhise poliitika elluviimise põhimõtet. Strateegia „Eesti 2035“ (koostamisel) püstitab viis strateegilist sihti, mille saavutamisele noortevaldkonna arengukava kaasa aitab. Sihiga „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ seostub noorte võimestamine olemaks aktiivne kodanik ning noore seotuse tugevdamine Eesti riigiga. Selleks vajalike oskuste ja hoiakute kujundamist toetab noorsootöö. Siht „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ seondub iga noore potentsiaali avamisega ja talle sobiva noorsootöö kättesaadavuse tagamisega. Sihi saavutamist toetab ka tõrjutusriskis noorte toetamine ja tõrjutuse algpõhjuste analüüsimine. „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ haakub noortevaldkonnaga nii sihtrühma kui tegevuste osas – noorte kaasamine avaliku ruumi korraldamisse ja nutika noorsootöö arendamine, mis toetab (digi)ruumi ligipääsetavuse parandamist. Nutikas noorsootöö seostub ka sihiga „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, mida toetab noorte võimestamine, toetades nende ettevõtlikkust, ideeid ja omaalgatust. Siht „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ seondub noorte olukorra seire, kogutud tulemuste analüüsi ning andmepõhise noortele suunatud sekkumiste ja avalike teenuste disainimisega. „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ sõnastab säästva arengu eesmärgid, mille saavutamisele noortevaldkonna arengukava aitab kaasa, tagades vajalike oskuste arendamise ja ettevalmistuse noorte osalemiseks tööhõives ja ettevõtluses. Ühisosa on ka digipädevuste edendamine, eritähelepanu suunamine noortele, kes ei õpi ega tööta, ja kaasava valitsemiskultuuri tagamine, mis toetaks noorte osalust kõikidel valitsemistasanditel. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 (koostamisel) ja noortevaldkonna arengukava ühine fookus on mitmekülgsete õpiteede toetamine ja noort võimestavad lähenemised. Formaalhariduse ja mitteformaalõppe tegevuste kaudu tekib noorel terviklikum pilt oma potentsiaalist (võimetest ja vajadustest) ning teadlikkus kättesaadavatest võimalustest. Nutikas noorsootöö toetab noorte digipädevuste arendamist. Lisaks toetavad noorsootöö teenused ja -tegevused noore sujuvamat tööturule sisenemist ning loovad eelduse seal edukaks tegutsemiseks. Kodanikuühiskonna programmi 2021–2030 (koostamisel) alameetme tegevused hõlmavad osaluskohvikute kui noortevaldkonnas arendatud ja tunnustatud konsulteerimisformaadi laiemat levitamist eesti ja vene emakeelega noorte hulgas. Samuti osutatakse programmis, et noored on kodanikuühiskonna kestvuse eeldus, nende osaluse toetamiseks on oluline lõimida noorsootöö, vabaühenduste ja kooli tegevusi. Vabatahtliku töö populariseerimine ja ühenduste annetuste kogumise süsteemi mängulisemaks muutmine noortevaldkonna kaasabil loob eeldused noorteühingute tegevusvõimaluste parandamiseks ning täiendavaid võimalusi arvamuse avaldamiseks, ühistegevuseks või omaalgatuste elluviimiseks. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (koostamisel) lähtub alkoholi rohelise raamatu prioriteedist tagada noorele toetav keskkond kasvuks ja arenguks ning osutab vajadusele 18  EELNÕU 20.04.2020 keskenduda vaimse tervise probleemide varajasele märkamisele elukaare üleselt (sh eneseabioskuste arendamine erinevates vanuserühmades). Noortevaldkonna visioon toetada tervislikku ja täisväärtuslikku elu aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa. Heaolu arengukava 2016–2023 toob tööelus osalemist toetava poliitikainstrumendina välja noore võimalusi piiravate takistuste vähendamise, mis on ka noortevaldkonna arengukava üks tegevusi, ning vajaduse luua eeldused noore sujuvaks siirdumiseks haridussüsteemist tööturule. Noortevaldkonna arengukava seab eesmärgiks tagada õpingutes, tööturul ja täienduskoolitustes mitteosalevatele noortele tugivõrgustik (kaasates selleks noorsootöö teenusepakkujad ja noorsootöötajad) ja teadlike (karjääri)valikute langetamiseks vajalik nõustamine. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (koostamisel) toob esile noorsootöö positiivse mõju noorte sotsiaalsete oskuste arendamisel ja erinevate (sh noortevaldkonna) partnerite kaasabil tehtava ennetustöö olulisuse. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 sätestab prioriteetse arengusuunana noortele eakohaste ja turvaliste olude tagamise liikumisharrastusteks ja sportimiseks, mis on kooskõlas noortevaldkonna arengukava tegevusega, millega noori toetatakse tervisliku eluhoiaku omandamiseks sobivate võimaluste leidmisel. Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030 (koostamisel) seab eesmärgiks kultuuri hoidmise ja arendamise. Noortevaldkonna arengukavas rõhutatakse vajadust väärtustada noortekultuuri ja tagada noortele võimalus osaleda kultuuriloomes. „Lõimuva Eesti 2030“ üks fookusteemadest on tugev kogukonnasisene koostöö sõltumata keelest. Noorsootöö loob head eeldused selle eesmärgi saavutamiseks. Lisaks haakub noortevaldkonna arengukava üldeesmärk – noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia – „Lõimuva Eesti“ teiste tegevussuundadega. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava (koostamisel) seab sihiks rahvastiku kestlikkuse ja arengu tagamise. Noortevaldkonnas seatakse sihiks iga noore annete maksimaalne välja arendamine. 19  EELNÕU 20.04.2020 Seosed läbivate teemadega Läbiv teema Noortevaldkonna arengukava mõju Keskkonnahoid ja kliima Arengukava fookuses on noored kui keskkonna valdkonna nügijad ja eestvedajad. Visioonina on sõnastatud noorte võimalus elada tervislikku ja täisväärtuslikku elu, mille eeldus on puhas ja mitmekesine loodus- ja elukeskkond. Tähelepanu pööratakse noorsootööasutuste taristu parendamisele ja nutika noorsootöö põhimõtete laiemale juurutamisele, mis loob eelduse ressursitõhusamaks tegevuseks. Võrdsed võimalused Noorsootöö tegevused lähtuvad võrdse kohtlemise põhimõttest. Arengukavaga luuakse eeldused noorsootöö kõigile noortele kättesaadavaks muutmiseks, hõlmates tõrjutusriskis, vähemustesse kuuluvaid ja erivajadustega noori, et tagada võimalused noore mitmekülgseks arenguks. Toetatakse noorte valmisolekut iseseisva elu alustamiseks (tööturule sisenemine, noorsootöö teenustele ja tegevustele ligipääs vanusest sõltumata), tagatakse turvavõrgustik ja käsitletakse vanustundlikkuse küsimusi (noorte positsioon ühiskonnas). Infoühiskond Arengukava näeb ette innovatsiooni noorsootöö teenuste osutamisel, sh andmepõhiste lahenduste kasutamist ja noorte vajadustest lähtumist nimetatud teenuste arendamisel. Tähelepanu pööratakse noorsootööasutuste taristu parandamisele (sh digitaalse võimekuse kasvatamine), nutika (digitaalse) noorsootöö võimaluste avardamisele, noorsootöötajate digipädevuste ajakohastamisele ja seeläbi noorte digipädevuste arendamisele. Regionaalareng Arengukava toetab noorsootöö teenuste regionaalset kättesaadavust ja noorsootöötajate erialase ettevalmistuse tagamist piirkondlikul tasandil. Tähelepanu pööratakse noorsootöö tegevustes osalemist takistavate geograafilised takistuste kõrvaldamisele ja toetatakse noorte osalust kohaliku tasandi otsustusprotsessides (sh KOVi vastutus selles). Riigivalitsemine Arengukavas on rõhutatud vajadust saavutada terviklik lähenemine noortepoliitika elluviimisel ja noorte(valdkonna) esindajate arvamusega arvestamine tasandist sõltumata. Esile on toodud noorsootöö teenuste kulutõhusus ja teadmuspõhisus valdkonna kujundamisel. 20  EELNÕU 20.04.2020 Noortevaldkonna koostöö Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Euroopa tasandi noortepoliitika lähtub suuresti Euroopa Liidu (EL) üldistest eesmärkidest – kaasava ühiskonna kujundamine ning kodanike heaolu ja Euroopalike väärtuste kaitsmine – ning väärtustest (inimväärikus, inimõigused ja demokraatia). Need on olulised lähtekohad noortepoliitika kujundamisel nii Euroopa tasandil kui ka Eestis. EL noortepoliitika lähtub subsidiaarsuse põhimõttest ning liikmesriikide koostöö noortevaldkonnas toimub avatud koordinatsiooni meetodil info ja kogemuste vahetamise kaudu. Liikmesriikide noorteministrid ja EL institutsioonid on ühiselt kokku leppinud koostööraamistiku – Euroopa noortestrateegia perioodiks 2019–2027 – ning seda toetava töökava, kus on esitatud nii soovituslikud eesmärgid ja oodatavad tulemused kui nende seos Euroopa noorte eesmärkidega. Tegevuste eesmärkidele vastavust, häid praktikaid ja strateegia rakendamise tulemusi hindab Euroopa Komisjon ning neid kajastatakse EL noortearuandes. Euroopa noortestrateegia 2019–2027 Noortestrateegia eesmärgid perioodiks 2019–2027 hõlmavad noori puudutavate poliitiliste otsuste täiustamist, noorte toetamist iseseisvas elus toimetulekuks (sh vaesuse ja diskrimineerimise vähendamine) ning nende võimestamist kodanikuaktiivsuse väljendamiseks. Strateegia näeb ette valdkondadevahelise koostöö tugevdamist kõigil otsustustasanditel, püüeldes koostoime, noorte suurema kaasatuse ja meetmete koosmõju suunas. Strateegia juhtpõhimõtete kohaselt tuleb kõigis noori käsitlevates poliitikameetmetes ja tegevustes lähtuda järgnevatest põhimõtetest: ● Võrdsus ja mittediskrimineerimine. Võidelda diskrimineerimise kõikide vormide vastu, sealhulgas vähendada vanusepõhist diskrimineerimist ja toetada soolist võrdõiguslikkust. ● Kaasatus. Pöörata tähelepanu noortele kui heterogeensele sihtrühmale, arvestades nende erineva tausta, vajaduste, elutingimuste ja huvidega ning seades prioriteediks vähemate võimalustega noored ja/või need, kelle hääl võib jääda märkamata. ● Osalemine. Toetada noorte ja noorteorganisatsioonide sisulist osalemist neid puudutavate poliitikameetmete ja tegevuste väljatöötamises ja rakendamises, pöörates tähelepanu digitaalsele kommunikatsioonile ja demokraatlikku kodanikuosalust mõjutavatele muutustele. ● Ülemaailmne, Euroopa, riigi, piirkonna ja kohalik mõõde. Arvestada noorte arvamusega kõigil tasanditel, sealjuures arvestada kestliku mõju tagamiseks poliitika rakendamisel seoseid piirkondliku ja kohaliku tasandiga (toetada rohujuuretasandit). ● Paralleelne lähenemisviis. Käsitleda noortele suunatud poliitikameetmeid valdkondade üleselt, teisisõnu vaadelda meetmete mõju nii noortevaldkonnas kui ka teistes poliitikavaldkondades. Strateegia kutsub liikmesriike üles tegelema põhivaldkondadega – noorte kaasamise, ühendamise ja võimestamisega, pöörama tähelepanu pädevuste omandamisele informaalses ja mitteformaalses õppes ning parandama ligipääsu kvaliteetsetele noorsootöö teenustele. Euroopa Liidu noortedialoog Noortedialoog on noorte ning poliitikakujundajate, ekspertide, teadlaste ja kodanikuühiskonna oluliste osaliste vaheline konsulteerimine, et seada üleeuroopalise noortepoliitika koostöö, 21  EELNÕU 20.04.2020 rakendamise ja võimalike järelmeetmete prioriteete. Dialoog toimub 18-kuulistes tsüklites, mis keskenduvad vähemalt ühele ELi noortestrateegia prioriteedile. Noortedialoog järgib EL noortestrateegia põhimõtteid ning taotleb tõenduspõhist poliitikakujundamist. Tsükli lõpetab noorteministrite nõukogu otsus edasiste tegevuste osas. Dialoogi tööd liikmesriikides koordineerib riiklik töörühm, mida Eestis juhib Eesti Noorteühenduste Liit. Euroopa noorte eesmärgid Noorte, poliitikakujundajate teadlaste ja teiste huvirühmadega peetud arutelude ning EL noortedialoogi VI tsükli tulemuste põhjal kujunesid EL noortestrateegiat toetavad Euroopa noorte eesmärgid. 11 eesmärki kirjeldavad EL tasandi poliitikavaldkondade sihte, mis on noortevaldkonna jaoks olulised, annavad strateegia elluviimist toetava töökava lähtekoha ning on rakendatavad liikmesriikide tasandil. 1. Noorte kaasamine ELis. Tagada tähendusrikas noorte kaasatus ja dialoog kõigil otsustustasanditel ning võrdne ligipääs erapooletule ja noortesõbralikule teabele EL toimimisest ja tegevusvõimalustest (erinevad haridusprogrammid). Pöörata tähelepanu noorteprogrammide rahastamisele ning nende mõjuvuse ja toime hindamisele. 2. Kõigi sugude võrdõiguslikkus. Välistada stereotüübid haridussüsteemis, pereelus, tööturul, meedias ja teistes eluvaldkondades, tagades võrdsed õigused, ligipääsu ja võimalused. 3. Kaasav ühiskond. Suurendada sotsiaalset sidusust, jõudes marginaliseeritud noorteni, suurendades teadlikkust nendele ligipääsetavatest kohtadest ja võimalustest ning tagades osaluse otsustusprotsessides. 4. Teave ja konstruktiivne dialoog. Tagada eetikareegleid ja kvaliteedistandardeid järgiva noortesõbraliku teabe kättesaadavus ning kasvatada noorte vastutustunnet ja kriitilisust erinevatel platvormidel leviva teabe suhtes digitaalse kirjaoskuse arendamise abil. 5. Vaimne tervis ja heaolu. Pöörata tähelepanu teavitustegevustele ja ennetusmeetmetele (sh individuaalsete oskuste ja tugevuste arengule) ja tagada kvaliteetsete raviteenuste kättesaadavus. 6. Maapiirkondade noorte kaasamine. Tagada ligipääs haridusele ning kvaliteetsete tööturu- ja noorsootöö teenuste kättesaadavus maapiirkondades, toetada noorte osalemist kogukonna ja kohaliku tasandi kuvandi tugevdamisel. 7. Kvaliteetne tööhõive kõigile. Tagada võrdsed võimalused kõikidele noortele, sotsiaalne kaitstus, õiglased töötingimused ning ligipääs kvaliteetsetele töökohtadele, praktika- ja vabatahtliku töö võimalustele. Valmistada noori ette muutuva tööturu ja tulevikutöödega kohanemiseks ning toetada sujuvat üleminekut haridusest tööturule. 8. Kvaliteetne haridus. Luua ja rakendada personaalsemat, osalusel ja koostööl põhinevat õppijakeskset lähenemist, anda noortele vajalikud eluoskused ning tagada ligipääs tunnustatud ja piisavalt rahastatud mitteformaalsele õppele ja kodanikuharidusele. 9. Koht ja osalusvõimalused kõigile. Tagada erineva taustaga noortele ligipääs otsustusprotsessidele ning suurendada noorte osalust virtuaalruumide, avatud ja ligipääsetavate noortekohtade ja jätkusuutliku kvaliteetse noorsootöö tegevuste abil. 10. Jätkusuutlik roheline Euroopa. Teadvustada igapäevategevuste mõju keskkonnale, arvestada poliitikate kavandamisel keskkonnamõjudega ning luua eeldused keskkonnasäästlike lahenduste ja taristute kasutamiseks. 11. Noorteorganisatsioonid ja Euroopa programmid. Parandada ligipääsu Euroopa noorteprogrammidele, seostada need paremini noorteorganisatsioonide tegevuse ja haridussüsteemidega ning tagada piisavate ressursside olemasolu. 22  EELNÕU 20.04.2020 Lisaks eeltoodule toetavad eesmärgid EL nõukogu ja Euroopa Komisjoni algatusi. Näiteks toetab eesmärk „kaasav ühiskond“ EL nõukogu strateegilise agenda 2019–2024 elluviimist ning eesmärk „kvaliteetne tööhõive kõigile“ Euroopa Komisjoni noortegarantii algatust. Rahvusvahelised noorteprogrammid ja tegevusvõimalused EL tasandil toetavad noortevaldkonna koostööd programmid Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus. Erasmus+ on Euroopa Liidu programm, mille kaudu rahastatakse rahvusvahelisi projekte haridus-, spordi- ja noortevaldkonnas. Erasmus+ programmi eesmärke teostatakse peamiselt projektitoetuste abil. Noortevaldkonnas toetatakse Erasmus+ programmi kaudu noorte osalust, ettevõtlikkust ja eneseteostust, tugevdatakse noorsootöö kvaliteeti ja rahvusvahelistumist ning soodustatakse noortepoliitika arengut. Tegevusvõimalused hõlmavad noortevahetusi, noorte osalusprojekte, rahvusvahelisi noortealgatusi, noorsootöötajate õpirännet ja organisatsioonide strateegilist koostööd noorsootöö arendamisel. Elluviidavad projektid toetavad noorte pädevuse arengut, tööhõivet ja aktiivset osalemist ühiskonnas ja demokraatlikus elus, soodustavad teadmis- ja tõenduspõhise noortepoliitika arengut ja valdkonna poliitikate kujundamist, mitteformaalse ja informaalse õppimise tunnustamist, kultuuridevahelist dialoogi, sh suurendavad solidaarsust ja kaasatust, tõstavad noorsootöö kvaliteeti ja/või soodustavad koostööd noorsootöö ja teiste valdkondade vahel (tööturg, haridus jm) või tugevdavad rahvusvahelist noorsootööd. Euroopa Solidaarsuskorpus on Euroopa Liidu programm, mis annab Euroopa noortele ja organisatsioonidele võimalused nii koduriigis kui välismaal 2–12 kuud kestvate solidaarsusprojektide ellukutsumiseks või vabatahtlikus tegevuses osalemiseks, et rajada ühiselt hoolivam ühiskond ning reageerida ühiskondlikele väljakutsetele hariduse, kultuuri, noorsootöö, keskkonna, sotsiaalteenuste, inimõiguste jt valdkondades. Solidaarsuskorpuse programmis saavad osaleda noored vanuses 18–30 eluaastat. Programmis on oodatud osalema ka kõik sotsiaalselt vastutustundlikud organisatsioonid, kes soovivad panustada noorte ja ühiskonna arengusse. Programmi ülesanded on avatud ühiskonna kujundamine, kultuuridevaheline õppimine, kodanikuaktiivsuse toetamine ja kogukondade kaasamine. Tegevused hõlmavad kohalikke solidaarsusprojekte, töö- ja praktikaprojekte ning vabatahtlikku teenistust. Euroopa Nõukogu ja ÜRO Euroopa Nõukogu noortevaldkonna koostöö, mis lähtub tugevast kodanikuühiskonnast (sh noorte osalusest) inimõiguste kaitsest, sotsiaalsest ühtekuuluvusest ja kultuurilisest mitmekesisusest, toimub liikmesriikide ja noorteorganisatsioonide vahel eri formaatides. Kahel korral aastas kogunevad noortevaldkonna juhtkomitee (Steering Committee for Youth, CDEJ) ja noorte nõuandev kogu (Advisory Council on Youth, AC), lisaks toimuvad nende ühisistungid (Joint Council on Youth, CMJ). Noorte ja ametnike esindajate koosotsustuskohaks on programmikomitee (Programming Committe on Youth), mis jälgib ja hindab Euroopa noortekeskuste ning Euroopa Noortefondi tööd. Noortevaldkonna koostööd reguleerib noortevaldkonna strateegia 2030, mille prioriteedid on noorte tähendusliku osaluse laiendamine ja teadlikkuse parandamine erinevatest panustamise võimalustest kõigil otsustustasanditel ning noortevaldkonna mõjusat toimimist soodustava 23  EELNÕU 20.04.2020 tegevuskeskkonna arendamine. Prioriteetide saavutamisel on olulisel kohal noorsootöö vahendid ja toetav õigusruum. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) pöörab noortevaldkonnale tähelepanu noorte võimestamise ja kaasamisega kõrgetasemelistesse aruteludesse (ÜRO noordelegaatide programm), ülemaailmselt noorte(valdkonna)ga väljakutseid analüüsiva raportiga „United Nations – World Youth Report“ ning strateegiliste eesmärkide kaudu, mille elluviimise vastutust jagatakse liikmesriikidega. Praegu kehtib ÜRO noortestrateegia „Youth2030: The United Nations Strategy on Youth“, mille visioon on iga noore potentsiaali maksimaalne avamine ja rakendamine ühiskonnas muutuste ellu kutsumiseks. Strateegia rõhutab vajadust pöörata tähelepanu noorte kaasatusele ja rakendamisele, arvestades muuhulgas säästva arengu eesmärkidega. 24  EELNÕU 20.04.2020 Maksumuse prognoos RES RES RES RES RES RES RES RES RES RES RES RES RES RES RES Kulu selgitused 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Noortevaldkonna programm 30,47 31,92 32,88 34,48 35,77 37,06 37,06 36,20 32,77 29,33 29,33 29,33 29,33 29,33 29,33 Prognoosis on välja toodud eeldatav maksumus miljonites eurodes. 25  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Lähtudes riigieelarve seaduse § 20 lõikest 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord, teeb Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku kinnitada noortevaldkonna arengukava 2021–2035. Noortevaldkonna arengukava on ette valmistatud Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2019. aasta korralduse nr 294 „„Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ alusel. Arengukavas on seatud visioon, üldeesmärk ja strateegilised eesmärgid ning nende mõõdikud. Arengukavas antakse ülevaade noortevaldkonna tugevustest ja väärtustest, arenguraamistikust, läbivatest põhimõtetest ja väljakutsetest perioodil 2021–2035, poliitikasuundadest, tegevustest ja sihtidest, mis soovitakse saavutada aastaks 2035. Samuti antakse ülevaade arengukava juhtimise ja rakendamise korraldusest ning esitatakse arengukava maksumuse prognoos, seosed teiste valdkondlike arengukavade ja läbivate teemadega ning ülevaade noortevaldkonna koostööst Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Arengukava lisadena on esitatud noortevaldkonna praeguse olukorra ülevaade, mõjude hindamine, panus ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse, arengukava mõõdikute metoodika ja allikad ning ülevaade arengukava kaasamisprotsessist. Arengukava elluviimist juhib Haridus- ja Teadusministeerium. Arengukava koostamisel on võetud aluseks varasemad uuringud ja analüüsid, ekspertide koostatud visioonidokumendid1, strateegia „Eesti 2035“ sisend, VI Noorsootöö Foorumi2 ja Noortefoorumi 2035 tulemused3, noortevaldkonna arengukava väljatöötamise töörühma sisend, Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027, noortevaldkonna arengukava 2014–2020, ÜRO resolutsioonid 70/1 (2015)4 ja 2250 (2015)5, OECD raport GOV/PGC(2018)7REV16 jm. Arengukava ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi, [email protected], tel 735 0133, noorteosakonna nõunik Gerttu Aavik, [email protected], tel 735 0124 ja noorteosakonna peaekspert Karl Andreas Sprenk, [email protected], tel 735 4067. Noortevaldkonna arengukava eelnõu on keeleliselt toimetanud Inga Kukk, [email protected], tel 735 4027. Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja Sille Uusna, [email protected], 735 4029. 2. Eelnõu sisu Noortevaldkonna arengukava eesmärk Uus arengukava on kehtiva noortevaldkonna arengukava 2014–2020 jätkustrateegia, milles seatakse noortevaldkonna (noortepoliitika ja noorsootöö) sihid järgmiseks 15 aastaks. 1 https://www.hm.ee/sites/default/files/tark_ja_tegus_kogumik_a4_veebi.pdf 2 https://pilv.hm.ee/index.php/s/mYUjUP9DG2fyLCE?path=%2FKokkuv%C3%B5tted#pdfviewer 3 https://enl.ee/wp-content/uploads/2018/10/Tulemuste-kokkuv%c3%b5te-anal%c3%bc%c3%bcs_Noortefoorum-2035_10.10.2018.pdf 4 https://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E 5 https://undocs.org/S/RES/2250(2015) 6 https://www.oecd.org/gov/youth-stocktaking-report.pdf 1 Uue arengukavaga luuakse noortele avarad arenguvõimalused, tagatakse turvatunne ja kindel tugi, et luua Eestit, mida noor tahab edasi viia. Noortevaldkonna arengukava on vastuseks noorte initsiatiivile, kooskõlas nende valmisoleku ja unistusega paremast Eestist ning on sündinud koostöös noorte ja teiste noortevaldkonna osapoolte ja partneritega. Keskmes on noor (sh eri vanuses ja erinevate väljakutsetega noored) oma eriomaste vajaduste, huvide ja soovidega. Arengukava on koostatud eesmärgiga noori võimalikult hästi mõista, kaasata ja võimestada ning võtta neid tõsiselt ja võrdväärse partnerina. Noore elu ja arenguvajadusi käsitatakse tervikuna – võimalused ja tugi peavad jõudma nooreni ilma vajaduseta teda eelnevalt kategoriseerida (õpilane, töötu jmt). Kesksel kohal on noorte mõtestatud aktiivne kaasamine ning osalus valikute kaalumisel, otsuste tegemisel ja elluviimisel. Noorte enesearenguprotsessi toetavad rikkalikud võimalused end uutes olukordades proovile panna, turvaliselt katsetada ja eksida ning neist kogemustest õppida, leides sel teel mõistmist ja saades asjatundlikku tuge täiskasvanutelt. Arengukavaga seatakse sihid, mille saavutamisel saavad noored elada tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud edendama kogukonda ja riiki selliselt, et Eesti on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. Arengukava esimeses peatükis kirjeldatakse noortevaldkonna arendamise lähtekohti, sealhulgas valdkonna olukorda ja tugevusi, arenguraamistikku koos väärtuste ja läbivate põhimõtetega ning arenguvajadusi perioodil 2021–2035, mis on aluseks sihtide seadmisel ja tegevussuundade kavandamisel. Arengukava teises peatükis keskendutakse visioonile ja tegevussuundadele strateegiliste eesmärkide kaupa. Visioon: aastal 2035 on Eestis igal noorel võimalus olla parim versioon iseendast. Noored saavad elada tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. Üldeesmärk: noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Üldeesmärgi saavutamist toetavad neli strateegilist eesmärki: 1) Noored on loov ja edasiviiv jõud ühiskonnas - kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade edenemise nügijad ja eestvedajad. 2) Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. 3) Kvaliteetne noorsootöö on kättesaadav ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks ja kogemuste pagasi rikastamiseks. 4) Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ja ennetatakse toetava turvavõrgustiku abil. Esimese strateegilise eesmärgi saavutamiseks on planeeritud järgmised tegevussuunad:  Ühiskonnas võetakse noori, nende pakutud lahendusi ja ideid tõsiselt.  Toetatakse annete ja tugevuste avastamist ja arendamist.  Julgustatakse noorte ettevõtlikkust, loovust ja ideede kasvamist. 2 Teise strateegilise eesmärgi saavutamiseks on planeeritud järgmised tegevussuunad:  Luuakse eeldused noorte usalduse kasvuks riigi vastu ja oma riigiga seotuse tugevnemiseks.  Tagatakse kõigi noorte kaasarääkimise võimalus ja arvamuse ärakuulamine kõigil tasanditel.  Võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud. Kolmanda strateegilise eesmärgi saavutamiseks on planeeritud järgmised tegevussuunad:  Tagatakse kvaliteetse noorsootöö regionaalne kättesaadavus.  Toetatakse noorsootöö järjepidevat arengut ning suurendatakse võimekust süvitsi toetada noorte oskuste, teadmiste, hoiakute ja tugevuste arengut eri valdkondades.  Soodustatakse noortevaldkonna töötajaskonna (spetsialistid ja juhid, vabatahtlikud ja palgalised) pädevuste arengut ja järelkasvu valdkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Neljanda strateegilise eesmärgi saavutamiseks on planeeritud järgmised tegevussuunad:  Tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused parandada oma elukvaliteeti ja saada selleks vajalikku tuge.  Soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja üksijäämise riski.  Suurendatakse mõistmist noorte riskikäitumise ja tõrjutusriski põhjustest ning teenuste vastavust noorte vajadustele. Arengukava kolmandas peatükis kirjeldatakse arengukava juhtimist ja rakendamist ning neljandas peatükis esitatakse mõõdikud arengukava eesmärkide täitmise hindamiseks. Seejärel tuuakse esile seosed teiste valdkondlike arengukavade ja läbivate teemadega ning noortevaldkonna koostöö EL ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Arengukava lõpus esitatakse arengukava maksumuse prognoos. Arengukava lisades kirjeldatakse noortevaldkonna praegust olukorda, mõõdikute metoodikat ja allikaid, arengukava koostamise protsessi ja kaasamist, noortevaldkonna panust ÜRO säästva arengu eesmärkidesse, mõjude hindamist ning kasutatud allikaid. Eelnõu koosneb kahest punktist. Punktiga 1 kinnitatakse noortevaldkonna arengukava 2021–2035. Punkti 2 kohaselt avaldab Haridus- ja Teadusministeerium punktis 1 nimetatud dokumendi ministeeriumi kodulehel. 3. Protokollilise otsuse mõjud Arengukava elluviimisega luuakse võimalused ja tingimused noore avarateks arenguvõimalusteks, turvatundeks ja toeks, mis loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Mõjude analüüs valdkondade kaupa on esitatud arengukava lisas 5. 3 4. Protokollilise otsuse rakendamise kulud Arengukava rahastatakse riigieelarvest ja EL 2021–2027 rahastamisperioodi struktuurivahenditest. 5. Protokollilise otsuse jõustumine Protokolliline otsus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, Noorteorganisatsioon ELO, YFU Eesti, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, Eesti Väitlusselts, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Teadushuvihariduse Liit, Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Kunstikoolide Liit, Eesti Koolispordi Liit, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Huvikoolide Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Noorsootöö Keskus, SA Archimedes Noorteagentuur ja Õiguskantsleri Kantselei. Mailis Reps haridus- ja teadusminister 4  Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 lisad Lisa 1. Noortevaldkonna praegune olukord 2 Lisa 2. Mõõdikute metoodika ja allikad 5 Lisa 3. Arengukava koostamise protsess ja kaasamine 9 Lisa 4. Noortevaldkonna panus ÜRO säästva arengu eesmärkidesse 10 Lisa 5. Mõjude hindamine 13 Lisa 6. Kasutatud allikad 17  EELNÕU 20.04.2020 Lisa 1. Noortevaldkonna praegune olukord Noorte osalus Noorte osalust arendatakse noorteühingute, osaluskogude, õpilasesinduste ja teiste osalusvormide kaudu. Noorte osaluskogud võimaldavad noortel osaleda otsustamisprotsessis ja kaitsta oma huve neid puudutavates valdkondades nii kohalikul kui riiklikul tasandil. 2019. aastal tegutses noorte osaluskogu (noortevolikogu või aktiivgrupp) 72 omavalitsuses. Noorteühing on mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ja mille eesmärk on korraldada ja läbi viia noorsootööd. Noorteühingutes osaleb hinnanguliselt 10% noortest. Riigi tasandil on noorte osaluse toetamiseks loodud noorte nõukogud, mis annavad ministeeriumidele sisendit poliitikaloomesse või käsitlevad noorte jaoks olulisi küsimusi. Noorte nõukogud tegutsevad Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi juures. Oluliste osalusvormidena tegutsevad üle Eesti ka erineva haridusastme koolide õpilasesindused. Huviharidus ja huvitegevus Huviharidus on noorsootöö kõige formaalsem osa, mida antakse ainult huvikoolides. Huvikoolid on noorsootöö asutused, mille tegevust reguleerib huvikooli seadus. Huvikoolid koostavad oma õpetatava huviala kohta õppekava. 2019. aastal oli Eestis EHISe andmetel 782 registreeritud huvikooli ja 5777 huvikooli õpetajat, kes pakuvad noortele huviharidust kokku 3908 õppekava alusel. Huvikoolide tegevuses osaleb üle 100 000 õppija, kes omandavad huviharidust spordi, muusika, kunsti, tantsu, loodus-täppisteaduste ja tehnoloogia ning paljudel teistel huvialadel. Huviharidus toetab huvialaga süvitsi õppimist, samuti Eesti kultuuri- ja sporditraditsioonide, tehnoloogilise arengu ja keskkonna jätkusuutlikkust ning paikkondlike traditsioonide arengut. Huvitegevust korraldatakse nt koolide, noortekeskuste, huvikeskuste, laagrite, malevate, noorteühingute, raamatukogude, kultuurimajade ja mittetulundusühingute juures. Suur osa huvitegevusest toimub koolikeskkonnas nii üldhariduskoolide kui kutsekoolide noorsootöö raames. Koolides korraldab noorsootööd peamiselt huvijuht või muu nimetusega kooli noorsootöötaja koos õpilasesinduse ja ringijuhtidega. Avatud noorsootöö Avatud noorsootöö eesmärk on pakkuda noorele vabatahtlikkuse alusel osalemise võimalusi, et toetada tema aktiivsust ja toimetulekut ühiskonnaelus. Märksõnad on avatus ja noorte vaba tahe. Avatud noorsootöö tugevus seisneb noorte kaasatuses ja isetegemises. Avatud noorsootöös tegutsetakse noortelt noortele põhimõttel või koos noortega. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mille raames toetatakse noort olema noor või noore saamist täiskasvanuks. Tulemuste asemel keskendutakse protsessile. See võimaldab luua positiivse keskkonna, milles noor tunneb end kogukonna ja ühiskonna jaoks olulisena. Avatud noorsootöö põhimõtete rakendamiseks kasutatakse avatud noorsootöö meetodit, mis on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomise vahend. Avatud noorsootöö meetodi rakendamine noortekeskustes võimaldab pakkuda kõikidele noortele nende vaba tahte alusel individuaalsetele võimetele ja eelistustele vastavat arendavat ja mõtestatud tegevust. Tegevused mõjutavad noori omandama ja kasutama elus vajalikke oskusi ja pädevusi, soodustavad algatusvõimet ja ettevõtlikkust, toetavad identiteediotsinguid, sotsialiseerumist ning kujundavad väärtushinnanguid. Noorteinfo Noorteinfo teenus pakub noortesõbralikus formaadis teavet ümbritsevast elust, toetab noore iseseisvust, suurendab teadlikkust võimalustest ja valikutest oma elu paremaks korraldamiseks ning suurendab mõtestatud osalust ühiskonnas. Noorteinfo teenust pakutakse noorsootööasutuste 2  EELNÕU 20.04.2020 ja noortevaldkonna töötajate poolt noorte huvidest ja vajadustest vastavalt, lähtudes noorsootöö ning Euroopa noorteinfo harta põhimõtetest. Noorteinfo läbib keskselt kõiki noorsootöö valdkondi ning teenuse osutamise eest vastutab kohalik omavalitsus. Noorsootöötaja kutsestandard eeldab igalt noorsootöötajalt noorteinfo vahendamise pädevusi. Riik vastutab teenuse arendamise (sh noorte kaasamine loomisse ja valideerimisse) ja keskse noorteinfo teenuse osutamise eest. Noorteinfot arendab keskselt riiklik noortevaldkonna rakendusasutus, kes pakub vahetut infot hariduse, õppimise, töö ja karjääri, suhete, tervise ja ühiskonna teemade kohta noorteinfoportaali Teeviit kaudu. Keskse koordineerimise raames koolitatakse ka noorsootöötajaid ja teavitatakse neid teenuse paremaks korraldamiseks. Noorteseire Noortele mitmekülgseks arenguks võimaluste pakkumine vajab järjekindlat ja ajakohast teadmist noorte olukorrast, nende väljakutsetest ja huvidest. Noorsootöö ja noortepoliitika kvaliteedi, tulemuslikkuse ja mõju süsteemne analüüs ja arendamine on olnud Eesti noortevaldkonna pikaajaline eesmärk. Terviklik seire- ja analüüsisüsteem pakub teadmistepõhise lõimitud noortepoliitika kujundamiseks ajakohast informatsiooni noorte eluoluga seotud valdkondade kohta, võimaldades hinnata noorte olukorda, arvestada noori puudutavaid aspekte poliitikasuundade väljatöötamisel ja hinnata poliitikamuudatuste võimalikke mõjusid. Noorteseiret koordineerib riiklik noortevaldkonna rakendusasutus koostöös Tallinna Ülikooli (www.noorteseire.ee), Statistikaameti (https://juhtimislauad.stat.ee/) jt noortevaldkonnaga seotud teadlaste, poliitikakujundajate ja praktikutega. Noorsootööalane koolitus Noorsootööalane koolitus on kvaliteetse noorsootöö alus. Noorsootööalast täienduskoolitust on peamiselt arendatud riiklike programmide kaudu. Oluline osa (täiendus)koolitusi korraldatakse ülikoolide ja noortevaldkonna organisatsioonide või esindusühingute kaudu. Noortevaldkonna töötajaid on üle 9000, neile lisandub veel tuhandetes vabatahtlikke noorsootöötajaid. Noorsootöö eriala õpetatakse Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikooli Narva kolledžis, ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. Tasemeharidust saab omandada rakenduskõrghariduses, bakalaureuse tasemeõppes ja magistriõppes. Spetsiifilisemaid oskusi nõudvate noortevaldkonna ametite esindajaid (nt instrumentaalne, kunstiline, spordialane vms) koolitatakse ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Eesti Kunstiakadeemias. Erinoorsootöö Erinoorsootöö on sihitatud noorsootöö, millega luuakse arengueeldusi riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele nende võimete ja oskuste aktiveerimise ja motivatsiooni suurendamise kaudu. Erinoorsootöö teenuseid osutatakse tihedas koostöös õigusvaldkonna, siseturvalisuse ja tööturu osapooltega. Tõrjutusriski ennetamiseks ja vähendamiseks pakutakse noorsootöö kaudu noortele mitmekülgset lisatuge, sh tõrjutusriskis noortega kontakti loomine, nende kaasamine noorsootöö tegevustesse, nõustamine, individuaalsete lahenduste väljatöötamine (näiteks tugimeetmed haridusest ja tööturult eemale jäänud mitteõppivatele ja mittetöötavatele noortele). Rakendatakse alaealistele õiguserikkujatele suunatud korduvrikkumisi ennetavaid tegevusi jpm. Omavalitsused tegelevad ennetustööga korrakaitse-, sotsiaal-, lastekaitse- ja hoolekande-, haridus-, kultuuri-, spordi- jt komisjonide kaudu. Noortelaagrid Noortelaager loob noortele võimalused tervistavaks ja arendavaks tegevuseks. Laager kestab vähemalt kuus ööpäeva, toimub üldjuhul väljaspool noore elukohta ning võimaldab saada mh iseseisva elu, suhtlemis- ja toimetulekukogemusi. 2019. aastal tegutses Eestis 27 noorte ja 65 projektlaagrit, kus osales 30 782 noort. Noortelaagri ja projektlaagri läbiviimist reguleerivad 3  EELNÕU 20.04.2020 noorsootöö seadus, haridus- ja teadusministri määrus ning Sotsiaalministeeriumi kehtestatud tervisekaitsenõuded. Laagri korraldamiseks on vaja tegevusluba ja kutsega noorsootöötajate olemasolu. Noortemalevad ja tööhõivevalmidus Vastavalt sihtrühma vajadustele ja kohalikele tingimustele kasutatakse mitmekesiseid töökasvatuse meetodeid valmistamaks noori ette tööturule sisenemisel. Levinumad on noortemalevad, mis tegutsevad peamiselt suviti ning ühendavad noorsootööd ja töötegemist. 2019. aastal tegutses Eestis 49 malevakorraldajat ja malevates osales 4224 noort. Üldhariduskoolides tegutsevad ka õpilasfirmad, mis soodustavad noorte ettevõtlikkuse arengut. Inspiratsiooniürituste, mentorluse, idee vormistamise toe ja rahastamise kaudu toetatakse noorte omaalgatust. Vabatahtliku tegevust ja töökasvatust võimaldavad ka ettevõtetega koostöös teostatavad arenguprogrammid jms. Noorte omaalgatused Noorte omaalgatus on noorte mõtetest alguse saanud ideede arendamine ja ellu viimine noorte endi poolt. Noorte omaalgatuse toetamine loob noortele võimalusi oma ideid arendada ja teostada. Omaalgatuslike ideede elluviimine võimaldab noortel omandada uusi oskusi ja kogemusi ideede väljatöötamisel ja projektide elluviimisel ning omandatud oskusi ja teadmisi väärtustada. Omaalgatuste elluviimine edendab aktiivset eluhoiakut, suurendab teadlikkust töömaailma toimimisest ja arendab ettevõtlikkust. Alates 2019. aastast toetatakse noorte omaalgatuslike ideede elluviimist riikliku Ideeviida projektikonkursi kaudu. Rahvusvaheline noorsootöö Noorsootöö annab noorele ja noorsootöötajatele palju võimalusi rahvusvaheliseks koostööks ja kultuuridevaheliseks õppimiseks. Koostööd tehes arenevad keeleoskused, teadmised teiste kultuuride ja rahvaste kohta ning tekivad uued ideed ühistegevusteks. HTM-il on 2019. aasta seisuga kaks rahvusvahelist noorsootööalast koostööprotokolli: Soomega ja Belgiaga (viimases osalevad ka Läti ja Leedu). Sõlmitud on noortevaldkonna koostöömemorandum Ukrainaga. Noortevaldkonda hõlmavad välislepingud on sõlmitud Gruusia, India, Moldova, Portugali ja Türgiga. Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+ kaudu toetatakse noortevaldkonnas noortevahetusi, ühisprojekte, noorsootöötajate õpirännet, Euroopa Solidaarsuskorpuse tegevusi, riikidevahelist koostööd ja ühiseid algatusi. 4  EELNÕU 20.04.2020 Lisa 2. Mõõdikute metoodika ja allikad Indikaator Algtase Sihtase Selgitus 2035 Üldeesmärk Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. 1. Noorte usaldus riigi 56 70 Indikaatori sisu on nende õpilaste osakaal vastu (%) (%), kes usaldavad Eesti parlamenti kui institutsiooni „täiesti“ ja „üpris palju“. Indikaatori tasemeid mõõdetakse Eesti tulemuste põhjal IEA Rahvusvahelises Kodanikuhariduse Uuringus (ICCS). Näitajaks on uuringust valitud usaldus parlamendi kui demokraatliku valitsemise keskse institutsiooni suhtes Eestis. Algtase on määratletud 2016. aasta uuringutulemuste põhjal (Toots, A. (toim.)(2017). Noorte kodanikukultuur muutuvas maailmas. Eesti tulemused IEA Rahvusvahelises Kodanikuhariduse Uuringus (ICCS 2016). Tallinn, Tartu: TLU, HTM). Uuringu järgmine küsitlustsükkel on planeeritud aastasse 2022. Sihttase on määratud senise muutustrendi (2009–2016 usalduse kasv 12% võrra) baasil. Strateegilised eesmärgid HOOG Noored on loov ja edasiviiv jõud ühiskonnas – kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade edenemise nügijad ja eestvedajad. 2. 18–26-aastaste noorte 4,6 8 Mõõdetakse noorte juhitud juhitud mittetulundusühingute (MTÜ) (s.o aktiivne mittetulundusühingute mittetulundusühing (v.a korteri-, aiandus- osatähtsus (%) jm ühistud), mille juhatuse liikmete hulgas aktiivsete on vähemalt üks noor (18–26-aastane)) mittetulundusühingute osakaalu kõigist MTÜdest. hulgas Alusandmed statistika andmebaasis: NH13, statistikaameti noorteseire juhtimislaual. Algtase seisuga 2018. 3. Huvikoolis õppivate 28,8 35 Mõõdetakse huvikoolis õppivate noorte noorte osakaal (%) osatähtsus kõikide noorte (7–26) hulgas. kõikide 7–26-aastaste Näitaja mõõdab noorte osalust noorte hulgas huvihariduses, mis on noore jaoks kõige 5  EELNÕU 20.04.2020 ulatuslikum võimalus pikaajaliselt ja süsteemselt kindla huvialaga tegeleda. Huviharidust saavad huvikooli seaduse alusel pakkuda vaid huvikoolid. Alusandmed statistika andmebaasis: NH10, statistikaameti noorteseire juhtimislaual. Algtase seisuga 2018. 4. 7–26-aastaste noorte täpsustub täpsustub Näitaja mõõdab noorte algatatud ideede ja omaalgatusprojektide esitatud taotluste arvu riigi poolt või riigi arv toetusel avatud projektikonkurssidel. Alg- ja sihttase määratakse aastal 2020. OSA Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. 5. Osalusvormide arv 74 täpsustub Näitaja mõõdab kaasamisformaate, mille eesmärk on noorte kaasamine otsustusse. Algtase seisuga 2019. Sihttase täpsustatakse aastal 2020, kuna osalusvormide definitsioon vajab täpsustamist. Vajadusel kohandatakse 2020 algtaset muudetud metoodika põhjal. 6. 18–26-aastaste 6,5 15 Mõõdetakse 18–26-aastaste kandidaatide kandidaatide osatähtsust kõigi kohalike omavalitsuste osatähtsus (%) kõigi volikogu valimiste kandidaatide hulgas, kohalike hindamaks noorte huvi osaleda aktiivselt omavalitsuste osalusdemokraatias, teostada end volikogu valimiste kohalikus omavalitsuses ja kohaliku kandidaatide hulgas tasandi arengut eest vedada. Alusandmed statistika andmebaasis: NH14, statistikaameti noorteseire juhtimislaual. Algtase 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimise andmete põhjal. Sihttase aastal 2033 (järgmised KOV valimised toimuvad aastatel 2021, 2025, 2029, 2033). ISE Kvaliteetne noorsootöö on kättesaadav ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks ja kogemuste pagasi rikastamiseks. 7. Kohalike täpsustub täpsustub Näitaja mõõdab noorsootöö teenuste omavalitsuste osakaal korralduse seisundit kohalikul tasandil. (%), kus noorsootöö 6  EELNÕU 20.04.2020 teenused on vähemalt Koondnäitaja aluseks on RAM koostatud „edasijõudnu“ tasemel KOV noorsootöö teenustaseme mõõtmise süsteem, milles on 20 indikaatorit: Arengukava olemasolu Arengukavadega noorsootööasutusi Noortevolikogu Noorteühenduste toetamine Noorsootööd käsitlev komisjon Kvaliteedihindamine Tunnustamine Noortekeskuse töötajad Ruumide seisund Vabatahtlik töö Mitmekesised võimalused Kodulähedased noortekeskused Valikuvõimalused huvitegevuses ja - hariduses Tööelutegevuse võimalused Eri sihtrühmadega arvestamine Noorsootöö info Noortekeskuse lahtiolek nädalas Noorte rahulolu võimalustega Osalusaktiivsus huvihariduses Osalusaktiivsus koolide huvitegevuses Alg- ja sihttase täpsustub aastal 2020. 8. Noorsootöö 87 täpsustub Näitaja mõõdab noore hinnangut teenustega rahul noorsootöö teenuste kättesaadavusele ja olevate noorte osakaal kvaliteedile. (%) Seoses vajadusega täpsustada rahulolu mõõtmise metoodikat täpsustub sihttase 2020. aastal. KINDLUS Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ja ennetatakse toetava turvavõrgustiku abil. 9. 7–26-aastaste noorte täpsustub täpsustub Näitaja mõõdab 7–26-aastaste noorte taju osakaal (%), kes toe saamise lihtsusest probleemide korral hindavad, et tugi on noore elus. kättesaadav Uuritakse uuringuga. Algtase mõõdetakse 2021. 10. Sekkumis- ja täpsustub täpsustub Näitaja mõõdab noortevaldkonna erinoorsootöö organisatsioonide pakutavates programmides probleemide lahendamisele suunatud osalevate noorte programmides ja erinoorsootöö osakaal (%) kogu programmides osalevate noorte sihtgrupist osatähtsust kõikide sihtgruppi kuuluvate noorte hulgas. Alg- ja sihttase määratakse 2020. 7  EELNÕU 20.04.2020 11. NEET noorte täpsustub täpsustub Mõõdetakse SoM noortegarantii staatusest väljunute raamistikus arendatud indikaatori põhjal: osatähtsus teenustes noortevaldkonna teenuste aruandluse osalenud noortest alusel nende 15-26-aastaste NEET noorte osatähtsust, kes 6 kuud peale teenusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest, kõikide NEET- noortele suunatud noortevaldkonna teenuste saajate hulgas Eestis piirkondade lõikes. 8  EELNÕU 20.04.2020 Lisa 3. Arengukava koostamise protsess ja kaasamine Arengukava koostamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Strateegilise planeerimise protsess koosnes neljast etapist: (1) ideekorje ja visiooniloome; (2) strateegiliste arengudokumentide eelnõude väljatöötamine; (3) valikute eelhindamine ja analüüs; (4) elluviimise ettevalmistamine alates 2020. Strateegiaprotsess algas ideekorjega avalikkusele ja valdkondade esindajatele suunatud üritustel sügisel 2018. Paralleelselt töötasid augustist 2018 kuni märtsini 2019 ekspertrühmad, kes koostasid poliitikavaldkondade ülesed visioonidokumendid kolmel teemal: väärtused ja vastutus, heaolu ja sidusus ning konkurentsivõime. Neid aspekte mõjutavad haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkond indiviidi ja ühiskonna tasandil kõige enam. Ekspertide koostatud visioonidokumendid olid sisendiks kõigi Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliste arengudokumentide koostamisel. 2018. aasta septembris korraldas Eesti Noorteühenduste Liit koostöös Riigikantselei ja Rahandusministeeriumiga „Eesti 2035“ kavandamisega seotud noortefoorumi, mille eesmärk oli kaardistada noorte visioon Eestist aastaks 2035 ja anda sisend noortevaldkonna arengukavasse 2021–2035. 2018. aasta oktoobri alguses toimus VI Noorsootöö Foorum „Tagasi tulevikku!? Loome tulevikuvisiooni noortele koos noortega!“, kus oli üle 200 osaleja – peamiselt noored, noorsootöötajad ja partnerid erinevatest eluvaldkondadest. Arutelu keskendus sellele, millised on noorte soovid ja eesmärgid, aga ka väljakutsed ja probleemid, ning sellele, kuidas saavad noorsootöötajad noori toetada nende ees seisvate väljakutsetega toimetulekul. Haridus- ja Teadusministeeriumi noortevaldkonna partnereid ja huvipooli kaasav töörühm alustas tööd juunis 2019. Töörühma ülesanne oli anda oma panus hetkeolukorra analüüsi, valdkonna eesmärkide, poliitikasuundade ja tegevuste sõnastamisse. Töörühm tugines oma töös visioonidokumentidele, analüüsidele, Euroopa Liidu õigusaktidele ja dokumentidele ning OECD analüüsidele. Töörühma kuulusid esindajad nii Haridus- ja Teadusministeeriumist kui partnerministeeriumidest ja rakendusasutustest, valdkonna esindusühingutest, kõrgkoolidest ja kohalikest omavalitsustest – kokku 62 liiget. Eesti Noorteühenduste Liit korraldas 18.11.2019 üle Eesti üheksa osaluskohvikut – sealsed arutelud andsid samuti sisendit arengukavasse. Lisaks toimus kohtumisi ja arutelusid valdkonna partnerite ja ekspertidega ning neilt küsiti ka kirjalikku sisendit. Joonis 4. Arengukava ettevalmistamise protsess 9  EELNÕU 20.04.2020 Lisa 4. Noortevaldkonna panus ÜRO säästva arengu eesmärkidesse 25. septembril 2015 võeti ÜRO tippkohtumisel vastu deklaratsioon „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ (Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development), milles on 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki, 169 alaeesmärki ja suunised nende elluviimiseks. Eestis on säästva arengu põhimõtted integreeritud riiklikesse arengukavadesse ning eesmärke viiakse ellu valdkondade poliitika kaudu. Säästva arengu tegevuskava 2030 Noortevaldkonna arengukava panus Eesmärk Alaeesmärk 1. Kaotada kõikjal 1.4 Tagada 2030. aastaks, et 1.3. Julgustatakse noorte vaesus mis tahes kõikidel meestel ja naistel, ettevõtlikkust, loovust ja ideede kujul eelkõige vaestel ja ebasoodsas kasvamist; olukorras olevatel inimestel, on võrdne õigus 4.1. Tagatakse kõikidele noortele majandusressurssidele ning võrdsed võimalused parandada oma juurdepääs põhiteenustele, elukvaliteeti ja saada selleks vajalikku maaomandile ja maa tuge; kontrollimisele ning muus vormis 4.2. Soodustatakse riskirühmade varale, pärandile, loodusvaradele, sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse asjakohasele uuele tehnoloogiale noorte eemale- ja üksijäämise riski; ja finantsteenustele, sealhulgas mikrofinantseerimisele. 4.3. Suurendatakse mõistmist noorte riskikäitumise ja tõrjutusriski põhjustest ning teenuste vastavust noorte vajadustele; 3. Tagada 3.4 Vähendada ennetustegevuse ja 4.2. Soodustatakse riskirühmade kõikidele ravimise abil 2030. aastaks sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse vanuserühmadele kolmandiku võrra noorte eemale- ja üksijäämise riski; hea tervis ja heaolu mittenakkavatest haigustest tingitud enneaegsete surmade arvu 4.3. Suurendatakse mõistmist noorte ning edendada vaimset tervist ja riskikäitumise ja tõrjutusriski heaolu põhjustest ning teenuste vastavust noorte vajadustele. 10  EELNÕU 20.04.2020 4. Tagada 4.4 Suurendada 2030. aastaks 1.3. Julgustatakse noorte kõikidele kaasav ja oluliselt noorukite ja täiskasvanute ettevõtlikkust, loovust ja ideede õiglane kvaliteetne arvu, kellel on tööhõives kasvamist; haridus ning osalemiseks, inimväärse töö elukestva õppe leidmiseks ja ettevõtlusega 3.2. Toetatakse noorsootöö võimalused tegelemiseks vajalikud oskused, järjepidevat arengut ning sealhulgas tehnilised ja suurendatakse võimekust süvitsi kutseoskused. toetada noorte oskuste, teadmiste, hoiakute ja tugevuste arengut erinevates valdkondades; 4.1. Tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused parandada oma elukvaliteeti ja saada selleks vajalikku tuge. 4.7 Tagada 2030. aastaks, et kõik 2.2. Tagatakse kõigi noorte õppurid omandavad teadmised ja kaasarääkimise võimalus ja arvamuse oskused, mis on vajalikud säästva ärakuulamine kõigil tasanditel: arengu toetamiseks, pakkudes muu hulgas teadmisi säästvast arengust 2.3. Võimestakse noori olema ja säästvast eluviisist, aktiivsed kodanikud; inimõigustest, soolisest 3.1. Tagatakse kvaliteetse noorsootöö võrdõiguslikkusest, rahu ja regionaalne kättesaadavus; vägivallatu kultuuri edendamisest, maailmakodanikuks olemisest ja 3.2. Toetatakse noorsootöö kultuurilise mitmekesisuse järjepidevat arengut ning hindamisest ning kultuuri osast suurendatakse võimekust süvitsi säästva arengu saavutamisel. toetada noorte oskuste, teadmiste, hoiakute ja tugevuste arengut erinevates valdkondades. 8. Toetada 8.6 Vähendada 2020. aastaks 1.2. Toetatakse annete ja tugevuste säästvat, kaasavat oluliselt nende noorte arvu, kes ei avastamist ja arendamist: ja jätkusuutlikku tööta ega omanda haridust või majandusarengut kutset. 1.3. Julgustatakse noorte ning tagada kõigile ettevõtlikkust, loovust ja ideede inimestele kasvamist; inimväärne töö 3.1. Tagatakse kvaliteetse noorsootöö regionaalne kättesaadavus; 3.2. Toetatakse noorsootöö järjepidevat arengut ning 8.b Töötada 2020. aastaks välja ja suurendatakse võimekust süvitsi rakendada ülemaailmne toetada noorte oskuste, teadmiste, tegevuskava noorte tööhõive hoiakute ja tugevuste arengut tagamiseks ning rakendada erinevates valdkondades; Rahvusvahelise 4.1. Tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused parandada oma 11  EELNÕU 20.04.2020 Tööorganisatsiooni ülemaailmne elukvaliteeti ja saada selleks vajalikku töökohtade pakt. tuge; 4.2. Soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja üksijäämise riski; 4.3. Suurendatakse mõistmist noorte riskikäitumise ja tõrjutusriski põhjustest ning teenuste vastavust noorte vajadustele; 12  EELNÕU 20.04.2020 Lisa 5. Mõjude hindamine Noortevaldkonna arengukava koostamisel on lähtutud Riigikantselei mõjude hindamise metoodikast. Strateegiaprotsessi esimeses etapis viidi avalikkusele ja valdkondade esindajatele suunatud ürituste raames läbi ideekorje. Paralleelselt töötasid augustist 2018 kuni märtsini 2019 ekspertrühmad, kes koostasid poliitikavaldkondade ülesed visioonidokumendid kolmel teemal – väärtused ja vastutus, heaolu ja sidusus, konkurentsivõime. Ekspertrühmade tulemusi arvestatakse kõigi Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliste arengudokumentide (sh noortevaldkonna arengukava) koostamisel. Juunis 2019 alustas tööd noortevaldkonna partnereid ja huvipooli kaasav töörühm, kes andis oma panuse hetkeolukorra analüüsi, valdkonna eesmärkide, poliitikasuundade ja tegevuste sõnastamisse. Mõjude analüüsis on lähtutud: 1. Ekspertrühmade tulevikuvisioonist ja ettepanekutest Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021–2035; 2. Strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadustest ja faktilehtedest; 3. Noortevaldkonna töörühma materjalidest; 4. VI Noorsootöö Foorumi ja Noortefoorumi 2035 tulemustest; 5. Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondade 2018. a arengukavade täitmise analüüsist; 6. Euroopa Liidu noortestrateegiast 2019–2027; 7. Eesti ja rahvusvaheliste uuringute ja analüüside tulemustest; 8. ÜRO resolutsioonidest 70/1 (2015) ja 2250 (2015); 9. OECD raportist GOV/PGC(2018)7REV1. Arengukava üldeesmärk: Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Üldeesmärgi saavutamiseks on sõnastatud neli strateegilist eesmärki: 1. Noored on loov ja edasiviiv jõud ühiskonnas - kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade edenemise nügijad ja eestvedajad. 2. Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. 3. Kvaliteetne noorsootöö on kättesaadav ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks ja kogemuste pagasi rikastamiseks. 4. Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ja ennetatakse toetava turvavõrgustiku abil. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Ekspertrühma loodud visioonidokument rõhutas vajadust lähtuda noore kujunemise toetamisel terviklikust vaatest. Ekspertrühma hinnangul on vajadus ühiskondliku kokkuleppe järele, mis käsitleks vananevas ühiskonnas poliitikate kujundamisel ja elluviimisel noori prioriteetse sihtgrupina. Piiratumatest õigustest ja majanduslikest ressurssidest tingituna on noored võrreldes teiste vanuserühmadega haavatavamas positsioonis. Valmisolek tulevikuks eeldab suutlikkust osaleda maailmas, mõjutada inimesi, olukordi ja sündmusi paremuse suunas. Huvitegevusel ja noorsootööl on potentsiaal suurendada sotsiaalset ning kultuurilist kapitali, samuti inimeste võimekust luua uusi väärtusi. Noor saab omandada väärtusloomeks vajalikke oskusi ja kogemusi mitteformaalses õppes (noorteühingud, noorteprojektid jt noorsootöö tegevused). Vaatamata praeguste noorte kõrgele oodatavale elueale on riskikäitumise ja terviseriskide tõttu kõrge ka nende suremuse näitaja. Noored seisavad silmitsi ka uute väljakutsetega, näiteks digiohud, küberpettused ja -kiusamine, mis omakorda mõjutavad noorte vaimset tervist, soodustavad liigset enesekriitilisust ja stressi ning ebatervislikke harjumusi. 13  EELNÕU 20.04.2020 Ekspertide hinnangul on tervikliku vaate puhul oluline lõimida nii noorsootöö kui valdkonna väliseid noortele suunatud teenuseid (tööhõiveteenused, nõustamisteenused, sotsiaalhoolekanne). Väljakutsetele vastamiseks on arengukavas kavandatud järgnevad tegevused: noorte toetamine iseseisvumisel ja siirdumisel tööellu; noorsootöö tegevuste kättesaadavuse parandamine rühmadele, kelleni teenused praegu ei jõua (18–26 aastased noored); noorte võrdse kohtlemise vajaduse teadvustamine; võimaluste loomine enda avastamiseks, silmaringi avardamiseks, omaalgatusteks ja ühistegevusteks; juurdepääsu suurendamine noorsootöö tegevustele ja -asutustele; noorteinfo kvaliteedi, teenuse süsteemse arendamise ja kättesaadavuse tagamine; noorsootöö vormide rikastamine (metoodiline mitmekesisus, teenuste mobiilsus ja dünaamilisus vastamaks maksimaalselt noore vajadustele). Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Noorte suuremat valmisolekut riigikaitsesse panustada toetab tugevam side riigiga. See side ei kujune pelgalt patriotismi toel, vaid ka võimalustest panustada kohalikus kogukonnas ja olla kaasatud riigi tasandi otsustusprotsessidesse. Osalemise ja kaasarääkimise oskuste kujundamine ja võimaluste pakkumine toetab tugevama sideme kujunemist kogukonna ja riigiga. Oskuste arengut toetab ka osalemine noorteühingute tegevustes või noorsootöös laiemalt. Rände suurenemise ja linnastumise taustal on oluline leida võimalused, kuidas toetada ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist ja kaasata kõiki noori. Hariduse (sh mitteformaalse õppe) ja noorsootöö tegevuste abil on võimalik kujundada Eestis elavate inimeste ühist väärtusruumi, arendada koostööoskusi, keelteoskust ja kultuuridevahelist mõistmist. Arengukavas on kavandatud järgnevad tegevused: kultuuri kestlikkuse jaoks tagada noortega ja noortekultuuriga arvestamine; pöörata eritähelepanu vähemate võimalustega noorte kaasatusele ettevõtlus-, loome- ja arendusetegevustesse; suurendada arusaama noorsootöö rollist noorte omavahelises märkamises ja hoolivuses; tõhustada noorte heaks töötava tervikliku tugi- ja turvavõrgustiku toimimist. Mõju majandusele Ekspertrühma visioonidokumendi põhjal on 2008. aasta majanduskriis suurendanud noorte tööpuudust ja muutnud keerulisemaks sujuva ülemineku haridusest tööturule. Töö olemuse, ärimudelite ja tehnoloogia areng eeldab noortelt valmisolekut muutustega kohaneda. Ebatraditsioonilised tööajad ning -kohad võivad vastata noorte ootustega paindlikkuse osas, ent eeldavad paremaid tulevikutöö oskusi (enesejuhtimine, probleemilahendus, analüüsioskus, sotsiaalsed oskused, loovus). Muutuval ja avatud tööturul peavad noored olema valmis ümberõppeks ja konkureerimiseks välistööjõuga. Avamaks noorte potentsiaali Eesti majanduse arengu toetamisel tuleb toetada nende ideede elluviimist ja väärtustada nende väljapakutud lahendusi. Noorsootöö tegevustel on formaalhariduse kõrval oluline roll noorte ettevõtlikkuse kujundamisel. Noortevaldkonna tegevused pakuvad võimalusi noorte huvide süvendamiseks nii prioriteetsetes loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkondades, kui kaunite kunstide osas. Noorte kokkupuuted professionaalidega ja võimalused erinevate tegevusvaldkondade avastamiseks soodustavad uuenduslike lahenduste teket ja rikastavad ettevõtlusmaastikku. Oluline on hoida võimalused avatud ka vähemate võimaluste noortele ning tagada turvaline keskkond katsetamiseks, kogemuse saamiseks ja sellest õppimiseks. Noorte heitumust ja kõrvalejäämist on võimalik ennetada noortele pakutavate lõimitud teenustega. Noorte ettevõtlik hoiak ei toeta üksnes majandust, vaid selle positiivne mõju avaldub noorte omaalgatuste kaudu ka teistes valdkondades (sh loome- ja arendustegevusse). Soovitud mõju saavutamisel on oluline roll noorsootöötajate ettevalmistamisel – nende (täiend)koolitamine, 14  EELNÕU 20.04.2020 kutsestandardid ning kvalifikatsiooni tõestamise vajadus aitavad hoida noorsootöö teenuste kõrget kvaliteeti ja vajalikud pädevused noorte ettevõtlikkuse toetamisel. Noorsootöö tegevuste kvaliteedi arendamisele või teenuste kättesaadavuse suurendamisele tähelepanu mittepööramine mõjub (talentide arendamise vaatest) negatiivselt nii konkurentsivõimele kui vähendab noorsootöö tegevustes osalemisega kaasneva positiivse mõju avaldumist noortes (sh meeskonnatöö-, suhtlus- jt sotsiaalsed oskused). Arengukava tegevustega arendatakse noorte ettevõtlikust, edendatakse nutikate noorsootöö lahenduste abil innovatsiooni; toetatakse tegevusi, mis aitavad vähendada noorte väljalangevust formaalharidusest või NEET-staatusse jõudmise riski ja sellega kaasnevaid kulusid; toetatakse MATIK-huvialadega tegelemist, ettevõtlust kohalikul ja kogukonna tasandil (sh sotsiaalne ettevõtlus) ning noorsootöötajate ettevalmistamist ning täiendkoolitamist. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Kliima- ja keskkonnateemad on noorte jaoks olulised kõikjal maailmas. Eestis väljendub see kodanikuliikumistes ja meeleavaldustel osalemise kaudu ning soovina rääkida kaasa keskkonda puudutavate otsuste kujundamises (näiteks Keskkonnaministeeriumi juures tegutsev noorte keskkonnanõukogu). Keskkonnaprobleemidega toimetulek eeldab muutusi inimeste harjumustes ja hoiakutes. Ekspertrühma sõnastatud vajadusega kasvatada noortes hoolivust ja solidaarsust saab tegeleda erinevates õppevormides, mh mitteformaalses õppes ja noorsootöö tegevustes. Lähitulevikus eesseisvad keerulised kliima- ja keskkonnavalikud mõjutavad otseselt praeguste noorte heaolu. Seetõttu on oluline pakkuda neile mitmekülgseid kaasarääkimisvõimalusi. Poliitika või muudatuste kavandamisel tuleb analüüsida ka nende majanduslikku, sotsiaalset ja väärtustega seotud mõju noortele. Kui jätta mõju noorte vaatest kaardistamata ja/või nende vajadused arvestamata, võib see juba lähitulevikus seada noored tõrjutusriski. Arengukavas on kavandatud järgmised tegevused: võimaluste loomine eri teemavaldkondade (sh keskkonna- ja kliimaküsimuste) avastamiseks noorsootöö tegevuste kaudu, noorte omaalgatuste ja kodanikuaktiivsuse toetamine, noorsootöötajate täienduskoolitused, metoodika ja lahenduste arendamine ja katsetamine. Mõju regionaalarengule Noorsootöö tegevused on vahend, mille abil noored avastavad ja arendavad oma huve ja loovust. Linnastumise suurenedes kasvab vajadus parandada teenuste kättesaadavust ja valikut maapiirkondades, et pakkuda noortele võrdväärseid noorsootöös osalemise võimalusi elukohast sõltumata. Ekspertrühma visioonidokument rõhutab vajadust teadlikult ja süstemaatiliselt võimestada noori lõimitud noortepoliitika kaudu. Tegevuste kavandamisel on oluline arvestada noorte kui mitmekesise sihtgrupiga, nende erinevate huvide ning vajadustega. Noorte mitmekülgne kaasamine kohaliku tasandi otsustuste tegemisse toetab teadlike ja vastutustundlike ühiskonnaliikmete kasvu. Noorte jõustamine esindusdemokraatiasse kaasamise abil (sh valimisea langetamine) aitab kaasa valimisaktiivsuse kasvule ja seob noori tugevamalt kohaliku kogukonnaga. Noortele sobivate osalusvõimaluste pakkumine aitab kujundada solidaarsemat ja võrdsemat ühiskonda, kus noortel on paremad väljavaated. See on eeldus, et vähendada Euroopas süvenevat trendi – noorte võõrandumist ja pettumust poliitikas. Sõltumata päritolust on oluline tagada kõigile noortele võimalused elus edasi jõuda ja ennetada nende tõrjutusriski sattumist. Noorsootöö tegevuste läbi on võimalik ennetada ja vähendada tõrjutud noorte osakaalu ning aidata heitunud noored tagasi haridussüsteemi või tööturule. Piirkonna arengut silmas pidades on vaja toetada noorte potentsiaali avamist ja omaalgatust ning luua eeldused ettevõtluse, loome- ja arendustegevustega katsetamiseks. 15  EELNÕU 20.04.2020 Nii arengukava visioon (iga noore võimalus olla parim versioon iseendast) kui üldeesmärk – avarad arenguvõimalused ja turvatunne – loovad eelduse, tagamaks noorte tegevus- ja enesearenguvõimalused elukohast või teistest mõjutajatest sõltumata. Arengukava tegevustega tagatakse noortele võimalus saada tuge ideede teostamiseks (mentorlusvõimalus, avalik ruumi ja vahendid), luuakse võimalusi ettevõtlusideede toetamiseks tööturul (sh vähemate võimalustega noorte jõustamine), toetatakse noorte kaasamist osalus- ja esindusdemokraatiasse ning osalust kogukonna tegevustes (sh vabaühenduste juhtimises ja vabatahtlikus tegevuses). Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korralduse seisukohalt on oluline terviklik lähenemine, mis lõimitud poliitika ja -teenuste kaudu oleks noore arengu toetamise teenistuses. Sama oluline on stabiilne rahastamine. Arengukava töörühma hinnangul peab noortele olema tagatud terviklik tugi- ja usaldusvõrgustik, mis toetaks noore arengut ja korraldaks sekkumisi vastavalt vajadusele. Tervikliku lähenemise eeldus on tõhusam koostöö kohalike omavalitsuste vahel ning keskvalitsuse, kohaliku tasandi ja kodanikuühiskonna ülesannete ja vastutusalade selge jaotus. Noori puudutavate poliitikaettepanekute ettevalmistamisel on oluline analüüsida kaasnevat mõju noorte olukorrale ja tagada regulaarne ülevaade riigi investeeringutest noortevaldkonna avalikesse teenustesse. Noorte kaasamine neid puudutavate (avalike) teenuste disaini ja innovatsiooni toetab teenuste paremat vastavust noorte vajadustele. See eeldab, et noortega tegelevad ametnikud on teadlikud noortepoliitika eesmärkidest ning noorte tegelikest vajadustest, oskavad noori kaasata ning käsitlevad neid eraldiseisva ja prioriteetse sihtgrupina. Ametnike parem teadlikkus ja oskused aitavad omakorda ennetada näilist kaasamist, millega jäetakse arvamustega arvestamata või tegelikud vajadused kaardistamata ja mis võib vähendada noorte motivatsiooni järgmisel korral panustada. Noorte sihtrühma prioriteetseks pidamise kõrval on oluline ka paremini mõista, milline on noore positsioon ja mõju otsustusprotsessis. Läbipaistvam otsuste kujunemine motiveerib noort suurema tõenäosusega edaspidi panustama. Kaasamiseks vajalike pädevuste arendamist ja hoiakute muutmist toetab kohalikus omavalitsuses noorsootöö korralduse eest vastutava täiskohaga ametniku olemasolu. Arengukavas on kavandatud järgnevad tegevused: koondada ja levitada parimaid kaasamisviise, valmistada eri tasandi ametnike ette noortega tegelemiseks, kaasata noori neid puudutavate teenuste disainimisse (sh nutika noorsootöö abil), toetada noorte kaasamisvõimekust valdkondlike lahenduste ja vastutusvõrgustike kaudu (sh ettepanek luua nõustavad üksused nii peaministri büroo kui presidendi kantselei juurde), kasutada teadustulemustel ja praktilistel kogemustel põhinevat parimat teadmust noortele suunatud sekkumiste arendamisel, tõsta teenuste mõju ja kulutõhususe hindamise kvaliteeti, lähtudes mitmekülgsetest teadmistest, praktikast, noorte vajadustest ja teadustulemustest, tagada noortele lihtsad ja mugavad eri vormis kaasarääkimise võimalused, anda noortele tagasisidet nende arvamusega arvestamise kohta, kohustada ministeeriume ja kohalikke omavalitsusi noortega konsulteerima nendesse puudutavate otsuste tegemisel, tagada kohalikes omavalitsustes noorte omaalgatuste toetamine. 16  EELNÕU 20.04.2020 Lisa 6. Kasutatud allikad Allaste, A.-A., Beilmann, M., Idnurm, T., Kalmus, V., Kiisel, M., Nugin, R., Pirk, R., Saarsen, K., Tiidenberg, K., Tammsaar, H. ja Toots, A. (2018). Noorteseire aastaraamat 2017–2018: Noored ja osalus. https://www.noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjYyMDE4LzA5LzI1LzEwXzQx XzQ5XzIyM19Ob29ydGVzZWlyZV8yMDE3XzIwMTgucGRm/10_41_49_223_Noorteseire_20 17_2018.pdf Aksen, M., Kiisel, M., Saarsen, K., Koppel, H., Jaanits, J., Tammsaar, H., Rajaveer, L., Narusson, D. ja Trumm, E. (2018). Noorte osalemine otsustusprotsessides. Tartu: Tartu Ülikool. https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/lopparuanne_19.03_noorte_osalus_rake.pdf. Beilmann, M., Linno, M., Murakas, R., Rämmer, A., Soo, K., Veltmann, V., Veski, L. ja Visnapuu, U. (2010). Eesti noorsootöötaja, tema pädevused ja koolitusvajadus. Kokkuvõte uuringutulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Dunne, A., Ulicna, D., Murphy, I. ja Golubeva, M. (2014). Working with young people: the value of youth work in the European Union. http://ec.europa.eu/assets/eac/youth/library/study/youth- work-report_en.pdf Eesti Noorsootöö Keskus (2018a). VI Noorsootöö Foorum NOORUM. Foorumi tulemuste kokkuvõte. https://pilv.hm.ee/index.php/s/vROQUIthLa3rh9a/download?path=%2FKokkuv%C3%B5tted&fi les=Noorumi%20tulemuste%20kokkuv%C 3%B5te%20koos%20lisadega.pdf Eesti Noorsootöö Keskus (2018b). Noored 2035. Noorsootöö foorumi taustamaterjal 2018. Noorte ees seisvad väljakutsed ja noortevaldkonna roll nendega toimetulekul. https://pilv.hm.ee/index.php/s/mYUjUP9DG2fyLCE?_ga=2.114375758.831251334.1582800602- 841272114.1554735769 Eesti Noorteühenduste Liit (2018). Noortefoorum 2035 tulemuste kokkuvõte. https://enl.ee/wp- content/uploads/2018/10/Tulemuste-kokkuv%c3%b5te-anal%c3%bc%c3%bcs_Noortefoorum- 2035_10.10.2018.pdf Eurofound (2012). NEETs – Young people not in employment, education or training: Characteristics, costs and policy responses in Europe. https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef1254en. pdf Eurofound (2016). Exploring the diversity of NEETs. https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef1602en. pdf Euroopa Liidu Teataja (2016). Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonid. https://www.ecb.europa.eu/ecb/legal/pdf/oj_c_2016_202_full_et_txt.pdf Euroopa Liidu Teataja (2019). Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta: Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:42018Y1218(01)&from=EN Euroopa Nõukogu (2020). Resolution CM/Res(2020)2 on the Council of Europe youth sector strategy 2030. https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectId=0900001680998935 17  EELNÕU 20.04.2020 Haridus- ja Teadusministeerium (2019). Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teaduse, keele- ja noortevaldkonna arendamiseks aastatel 2021–2035. https://www.hm.ee/sites/default/files/tark_ja_tegus_kogumik_a4_veebi.pdf Haridus- ja Teadusministeerium (2019). Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 koostamise ettepanek. https://www.hm.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_arengukava_koostamise_ettepanek_eis_2 3.10.2019.pdf Helemäe, J. (2018a). Sotsiaalne tõrjutus noortevaldkonna kontekstis. Tallinna Ülikool. https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2018_RASI%20toimetised% 20nr%201_Sotsiaalne%20t%C3%B5rjutus%20noortevaldkonna%20kontekstis_final.pdf Helemäe, J. (2018b). Tööturu ebakindlust kogevad Eesti noored: vanemate ja sotsiaalsete võrgustike toetus täiskasvanuks saamisel. https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2018_RASI%20toimetised% 20nr%204_T%C3%B6%C3%B6turu%20ebakindlust%20kogevad%20Eesti%20noored_vanemat e%20ja%20sotsiaalsete%20v%C3%B5rgustike%20toetus%20t%C3%A4iskasvanuks%20saamise l_final.pdf Justiitsministeerium & Riigikantselei (2012). Mõjude hindamise metoodika. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/mhm_03-12-12.pdf Kenrick, J. (2011). The outcomes & impact of youth advice – the evidence. https://www.youthaccess.org.uk/downloads/theoutcomesandimpactofyouthadvice-the- evidencefinal1.pdf Kivest, A.-L., Sprenk, K. A., Tarros, M. ja Tibar, R. (2019). Osaluskohvik 2019. Sisuaruanne. https://enl.ee/wp-content/uploads/2017/08/ENL_osaluskohvik-%C3%BCleriiklik-2019- kokkuv%C3%B5te.pdf Käger, M., Kivistik, K. ja Tatar, M. (2017). Noorsootöötajate koolitusvajaduse uuring. Balti uuringute instituut. https://mitteformaalne.ee/wp-content/uploads/2018/03/Noorsootöötajate- koolitusvajaduse-uuring-2017.pdf Murakas, R., Beilmann, M., Lillemäe, E., Linno, M., Rämmer, A., Soo, K., Tooding, L.-M. ja Trumm, A. (2018). Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga. Uuringu lõppraport. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut. https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/noorsootoos_osalevate_noorte_rahulolu_noorsoot ooga_loppraport_2018a.pdf Müürsepp, L., Rannala, I.-E., Taru, M. Toots, M., Bart, S. ja Ulozas, M. (2013). Youth and Public Policy in Estonia. https://oef.org.ee/fileadmin/media/valjaanded/uuringud/Youth_Public_Policy_Estonia_En.pdf National Youth Council of Ireland (2012). “Assessment of the Economic Value of Youth Work” https://www.youth.ie/wp-content/uploads/2019/01/Economic-Beneifit-Youthwork-2012.pdf OECD (2018). Youth Stocktaking Report. Engaging and empowering youth in OECD countries – How to bridge the "governance gap". https://www.oecd.org/gov/youth-stocktaking-report.pdf Poliitikauuringute Keskus Praxis (2012). Noorteseire aastaraamat 2011. Noored ja noorsootöö. https://www.noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjsyMDEyLzA1LzE3LzA5XzU2 XzA4XzQ0MF9OU0FfMj 18  EELNÕU 20.04.2020 Reiska, E. (2018). Noorte sotsiaalne tõrjutus. Tallinna Ülikool. https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2018_RASI%20toimetised% 20nr%203_Noorte%20sotsiaalne%20t%C3%B5rjutus_final.pdf Reiska, E., Roosmaa, E.-L. ja Oras, K. (2018). Tõrjutuse sisu ja mõju noortele. Tallinna Ülikool. https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2018_RASI%20toimetised% 20nr%202_T%C3%B5rjutuse%20sisu%20ja%20m%C3%B5ju%20noortele_final.pdf Statistikaamet (2019). Eesti piirkondlik areng. 2018. Noored Eestis. https://www.stat.ee/valja- 2018_eesti-piirkondlik-areng-2018 Taru, M., Pilve, E. ja Kaasik, P. (2015). Noorsootöö Eestis 19. sajandi keskpaigast kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni. Ajalooline ülevaade. Unt, M. (2018). Tööturu tõrjutuse pikaaegsed mõjud: elukaarepõhise poliitika vajalikkus. https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2018_RASI%20toimetised% 20nr%205_T%C3%B6%C3%B6turu%20t%C3%B5rjutuse%20pikaaegsed%20m%C3%B5jud_fi nal.pdf ÜRO (2015a). Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development. https://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E ÜRO (2015b). Resolution 2250. https://undocs.org/S/RES/2250 ÜRO (2018). Youth2030: The United Nations Strategy on Youth. https://www.un.org/youthenvoy/wp-content/uploads/2018/09/18-00080_UN-Youth- Strategy_Web.pdf 19