Kiri

Ministeeriumid 23.04.2020 nr 8-1/20/1765 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)“ eelnõu. Kuna eelnõu puudutab käimasoleva õppeaasta põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimusi, on eelnõu kooskõlastamine äärmiselt kiireloomuline. Sellest tulenevalt ootame Teie kooskõlastusi hiljemalt 27. aprilliks 2020. a. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf 3. Kooskõlastustabel.pdf Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 23.04.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn ......2020 Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2, § 30 lõike 6, § 31 lõike 11, § 10011 ja § 10012 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmine Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruses nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) põhikooli lõpetamisel kõigi kohustuslike õppeainete viimased aastahinded ning gümnaasiumi lõpetamisel kõigi kohustuslike õppeainete kooliastmehinded numbrite ja sõnadega või õigusaktidega sätestatud juhtudel „arvestatud/mittearvestatud“ või sõnalise hinnanguna“. 2) määrust täiendatakse paragrahviga 201 järgmises sõnastuses: „§ 201. Loovtöö, õpilasuurimuse ja praktilise töö kandmine hinnetelehele 2019/2020. ja 2020/2021 õppeaastal ning gümnaasiumi koolieksami kandmine hinnetelehele 2019/2020. õppeaastal Loovtöö, õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamise kohta 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal ning gümnaasiumi koolieksami kohta 2019/2020. õppeaastal tehakse hinnetelehele järgmised märked: 1) kui kooli õppenõukogu on otsustanud, et loovtöö, õpilasuurimuse, praktilise töö või koolieksami sooritamine ei ole tulenevalt eriolukorrast võimalik või on oluliselt raskendatud, siis kantakse hinnetelehele märge „Ei sooritanud eriolukorra tõttu“; 2) kui õppenõukogu käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud otsust ei teinud, kuid õpilane loovtööd, õpilasuurimust, praktilist tööd või koolieksamit ei sooritanud, kantakse lõputunnistusele märge: „Jättis sooritamata“.“. § 2. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ muutmine Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrust nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Eriolukorrast tingitud erisused hindamisel ja põhikooli lõpetamisel 2019/2020. õppeaastal lihtsustatud õppes (1) 2019/2020. õppeaasta lõpuni väljendatakse õppeainete viimased aastahinded üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui eriolukorra ajal on kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras õppeainete viimaste aastahinnetena kasutada „arvestatud/mittearvestatud“. (2) 2019/2020. õppeaastal ei kohaldata põhikooli lõpetamisele käesoleva määruse § 3 lõikeid 1-3 ning põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad“ või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul „arvestatud“. (3) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik” või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hinnangu puhul „mittearvestatud“.“. § 3. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ muutmine Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrust nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ täiendatakse paragrahviga 251 järgmises sõnastuses: „§ 251. Eriolukorrast tingitud erisused hindamisel, loovtöö sooritamisel ja põhikooli lõpetamisel 2019/2020 ja 2020/2021. õppeaastal (1) Eriolukorra algusest kuni 2019/2020. õppeaasta lõpuni võib hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse. (2) Õppeainete viimased aastahinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui eriolukorra ajal on kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras 2019/2020. õppeaastal õppeainete viimaste aastahinnetena kasutada „arvestatud/mittearvestatud“. (3) 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal ei pea õpilane sooritama käesoleva määruse § 15 lõikes 8 nimetatud loovtööd, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik või on oluliselt raskendatud. (4) 2019/2020. õppeaastal ei kohaldata põhikooli lõpetamisele käesoleva määruse § 23 lõigetes 1-5 sätestatut ning põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad“ või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul „arvestatud“. (5) Õppenõukogu otsusel võib 2019/2020. õppeaastal õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk“ või „puudulik“ või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul „mittearvestatud“. (6) 2020/2021. õppeaastal ei kohaldata põhikooli lõpetamisele käesoleva määruse § 23 lõikes 1 sätestatut ning põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad” ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. (7) Õpilastele, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpivad keelekümblusklassis või kes asusid eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul ning kellele ei ole väljastatud B1 tasemel eesti keele oskuse tunnistust, luuakse võimalus sooritada B1 eesti keele oskuse tasemeeksamiga ühitatud eesti keele kui teise keele lõpueksam, mille sooritamine ei ole lõpetamise tingimuseks.“. § 4. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ muutmine Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrust nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ täiendatakse paragrahviga 221 järgmises sõnastuses: „§ 221. Eriolukorrast tingitud erisused hindamisel, õpilasuurimuse, praktilise töö ja koolieksami sooritamisel ning gümnaasiumi lõpetamisel 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal (1) Eriolukorra algusest kuni 2019/2020. õppeaasta lõpuni võib hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse. (2) Kursusehinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui eriolukorra ajal on kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik kursusehinnet välja panna numbrilise hindena, võib kursusehinde kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras väljendada hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud“. (3) Kooliastmehinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui eriolukorrast tulenevalt on kõik kooliastmehinde aluseks olevad kursusehinded väljendatud hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud“, võib kooliastmehinde kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras väljendada hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud“. (4) 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal ei pea õpilane sooritama õpilasuurimust või praktilist tööd, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik või on oluliselt raskendatud. (5) 2019/2020. õppeaastal ei pea õpilane sooritama koolieksamit, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik või on oluliselt raskendatud. (6) 2019/2020. õppeaastal ei kohaldata gümnaasiumi lõpetamisele käesoleva määruse § 18 lõigetes 3 ja 4 sätestatut ning kool annab gümnaasiumi lõputunnistuse õpilasele, kelle kooliastmehinded on vähemalt „rahuldavad“ või käesoleva määruse lõikes 3 nimetatud juhul „arvestatud“. (7) 2019/2020. õppeaastal luuakse gümnaasiumi lõpetajatele võimalus sooritada riigieksamid, mis ei ole seotud gümnaasiumi lõpetamisega, eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning ühe järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest: 1) Diplôme d'études en langue française B1-taseme eksam ja Diplôme d'études en langue française B2-taseme eksam (prantsuse keel); 2) Goethe-Zertifikat B1-taseme eksam, Goethe-Zertifikat B2-taseme eksam, Saksa II astme keelediplomi B2-/C1-taseme eksam ning Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksam, kus punktid vahemikus 1–4 loetakse vastavaks keeleoskustasemega B2 ning punktid vahemikus 5–15 keeleoskustasemega C1 (saksa keel); 3) тест по русскому языку как иностранному B1-taseme eksam ja тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksam (vene keel); 4) Cambridge English C1 Advanced eksam (inglise keel). (8) 2020/2021. õppeaastal ei kohaldata gümnaasiumi lõpetamisele käesoleva määruse § 18 lõigetes 3 punktis 4 sätestatut.“. Jüri Ratas peaminister Mailis Reps haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrusega kehtestatakse põhikoolis ja gümnaasiumis hindamise ning kooli lõpetamise erisused tulenevalt eriolukorrast tingitud õppekorralduse erisustest. Määruse eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo (tel 735 0164; [email protected]), välishindamisosakonna peaeksperdid Aivar Ots (tel 735 4053, [email protected]) ja Pille Kõiv (tel 735 0118, [email protected]) ning õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Riigikogu menetluses on abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID- 19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu1, mille § 21 punktis 2 sätestatakse, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadust täiendatakse §-dega 10011 ja 10012 järgmises sõnastuses: „§ 10011. Eriolukorrast tingitud erisused õpilase hindamises põhikoolis ja gümnaasiumis Eriolukorra algusest kuni õppeaasta lõpuni võib põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse, sealjuures võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 29 lõike 3 teises lauses sätestatud nõude sõnaliste hinnangute teisendamise kohta. § 10012. Eriolukorrast tingitud erisused põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel aastatel 2020 ja 2021 (1) Eriolukorrast tingitud õppekorralduse muudatuste tõttu kehtestab põhikooli ja gümnaasiumi 2019/2020. õppeaasta lõpetamise tingimused, sealhulgas sooritatavad eksamid, Vabariigi Valitsus määrusega. (2) Kui Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse, ei kohaldata käesoleva seaduse § 30 lõiget 3 ning § 31 lõikeid 5-8. (3) 2020/2021. õppeaastaks kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 ja § 31 lõikes 4 sätestatud määruse hiljemalt 2020. aasta 19. augustiks. (4) Eriolukorrast tingitud õppekoormuse muudatuse tõttu võib Vabariigi Valitsus 2020/2021. õppeaastal määrusega muuta käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 sätestatud õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamise kohustust, ja rahvusvaheliste keeleeksamite korraldust.“. Käesoleva määruse eelnõuga tehakse seadusemuudatusest tulenevad muudatused Vabariigi Valitsuse määrustes. Muudetakse Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud „Põhikooli riiklikku õppekava“ ja „Gümnaasiumi riiklikku õppekava“, kus nähakse vastavad tingimused põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks ette. Samuti muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määrust nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“, kuna põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste muutmisest tulenevalt tuleb muudatused teha ka seonduvalt lõpudokumentidega. 1 Eelnõu on Riigikogu täiskogu päevakorras lõpphääletusel 20. aprillil 2020.  1) Määruse paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määrust nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse lisanduva §-ga 10011 sätestatakse, et eriolukorra algusest kuni õppeaasta lõpuni võib põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse, sealjuures võib jätta kohaldamata põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 29 lõike 3 teises lauses sätestatud nõude sõnaliste hinnangute teisendamise kohta. Käesoleva eelnõuga täiendatakse samasuguse võimalusega ka riiklikke õppekavasid. Kuna riiklike õppekavade muudatuste alusel on võimalik eriolukorrast tulenevalt erandjuhul panna nii põhikooli viimased aastahinded kui gümnaasiumi kooliastmehinded välja hindena „arvestatud/mittearvestatud“, siis sätestatakse eelnõuga ka lõputunnistuse hinnetelehele õpitulemuste sellisel viisil kandmise võimalus. Muudatus tehakse määruse põhitekstis, mitte rakendussätetes seetõttu, et lõputunnistuse hinnetelehele hinnete kandmisel lähtutakse riiklikes õppekavades sätestatud tingimustest ja korrast. Nii on ka praegu lubatud sõnaliste hinnangute kandmine lõputunnistuse hinnetelehele, kui õpilast on tulenevalt õigusaktidest sõnaliselt hinnatud. Näiteks gümnaasiumi valikainete puhul võib kasutada „arvestatud/mittearvestatud“ ja põhikooli lihtsustatud riiklikku õppekava kohaselt kasutatakse toimetulekuõppel õpilaste puhul hindamisel üksnes sõnalisi hinnanguid. Sellest tulenevalt täpsustatakse määruse § 11 lõike 4 punkti 6 sõnastust ja sätestatakse, et hinnetelehele kantakse põhikooli lõpetamisel kõigi kohustuslike õppeainete viimased aastahinded numbrite ja sõnadega või õigusaktidega sätestatud juhtudel „arvestatud/mittearvestatud“ või sõnalise hinnanguna ning gümnaasiumi lõpetamisel kõigi kohustuslike õppeainete kooliastmehinded numbrite ja sõnadega või õigusaktidega sätestatud juhtudel „arvestatud/mittearvestatud“ või hinnanguna. Määrusesse lisatakse rakendussättena § 201, kus esitatakse erisused loovtöö, õpilasuurimuse või praktilise töö ning gümnaasiumi koolieksami kandmise kohta lõputunnistuse hinnetelehele. Loovtöö, õpilasuurimuse ja praktilise töö osas tehakse erisused nii käimasolevaks kui järgmiseks õppeaastaks, koolieksami puhul laienevad erisused üksnes 2019/2020. õppeaastale. 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal ei ole loovtöö, õpilasuurimus ja praktiline töö ning 2019/2020. õppeaastal ka gümnaasiumi koolieksam põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks, kuid paljudel õpilastel on need juba enne eriolukorra algust sooritatud või võimaldab sooritamise korraldus seda teha. Sellest tulenevalt peab olema võimalik kanda juhul, kui need on sooritatud, vastav informatsioon ka lõputunnistuse juurde kuuluvale hinnetelehele. Riiklikes õppekavades sätestatakse eelnõuga, et loovtööd, õpilasuurimust, praktilist tööd ja koolieksamit ei pea sooritama, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik või on oluliselt raskendatud. Sellekohane märge tuleb kanda ka lõputunnistuse hinnetelehele. Lisaks on oluline eristada ka neid juhtumeid, kus loovtöö, õpilasuurimuse, praktilise töö või koolieksami sooritamine ei ole õppenõukogu hinnangul eriolukorrast tulenevalt takistatud, kuid õpilane jätab selle siiski sooritamata. Sellisel juhul kantakse hinnetelehele „Jättis sooritamata“. Analoogiliselt on põhikooli riiklikus õppekavas lahendatud mitterahuldavate hinnetega põhikooli lõpetamine. Õppekavas kirjeldatud juhtudel ja tingimustel ei ole mitterahuldavad õppeainete aastahinded takistuseks põhikooli lõpetamisel ja vastav informatsioon kantakse tunnistusele. Määruse paragrahviga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrust nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“, mille puhul on lähtutud samuti eespool nimetatud seaduse eelnõus sätestatust ja Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ osas tehtud muudatustest. Seetõttu ei korrata üle eelnevalt öeldut, vaid esitatakse seletus nende sätete osas, mida käesoleva määruse paragrahv 3 ei sisalda. Lõike 3 kohaselt ei soorita põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivad õpilased 2019/2020. õppeaastal põhikooli lõpetades koolieksameid (mis on erinevalt põhikooli riikliku õppekava järgi õppivatest õpilastest selle õppekava järgi õppivate õpilaste tavapärased põhikooli lõpetamise tingimused). Siin on kasutatud sarnast lahendust põhikooli riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste põhikooli lõpetamise tingimustega – kui jäävad ära põhikooli riiklikud eksamid, siis jäävad ära ka koolieksamid. Lõigetes 4 ja 5 on põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppinud õpilastele kehtestatud sarnased tingimused põhikooli lõpetamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi õppinud õpilastega (aastahinded vähemalt „rahuldavad“ või hinnangu puhul „arvestatud“ ning lõpetamine on võimalik ka kuni kahe „nõrga“ või „puuduliku“ hinde või „mittearvestatud“ hinnanguga). Määruse paragrahviga 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud „Põhikooli riiklikku õppekava“. Määrust täiendatakse paragrahviga 251, kus sätestatakse eriolukorrast tingitud erisused hindamisel ja põhikooli lõpetamisel 2020. ja 2021. aastal. Lõikes 1 luuakse hindamisel rakenduvad erisused, mis tulenevad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 10011 sätestatust. Eriolukorra algusest kuni 2019/2020. õppeaasta lõpuni võib kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse, sealjuures võib jätta kohaldamata põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 29 lõike 3 teises lauses sätestatud nõude sõnaliste hinnangute teisendamise kohta. Lõikes 2 on eraldi reguleeritud hindamise korraldus põhikooli lõpetamisel aastahinnete väljapanemisel. Eelnõu kohaselt väljendatakse ka 9. klassi aastahinded 2019/2020. õppeaastal üldjuhul numbriliste hinnetena. Erandkorras saab ka lõpuhinnete puhul kasutada ka sõnalisi hinnanguid, kui hinnanguid on hindamisel kasutatud eriolukorra ajal ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena. Sellisel juhul võib viimase aastahindena kasutada hinnangut „arvestatud/mittearvestatud“. Täpsemad tingimused ja korraldus sõnaliste hinnangute kasutamiseks hindamisel tuleb sätestada kooli õppekavas. Lõikes 3 reguleeritakse loovtöö sooritamise erisused 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal. Eelnõus reguleeritakse eraldi loovtöö sooritamist ja loovtöö seotust põhikooli lõpetamisega. Sel ja järgmisel õppeaastal ei pea õpilane sooritama loovtööd, kui see ei ole õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik või on oluliselt raskendatud. Kui õpilane sooritab loovtöö, võib seda arvestada ainealaste teadmiste hindamisel vastavalt kooli õppekavas sätestatud hindamise korraldusele ning loovtöö teema kantakse põhikooli lõputunnistusele. Loovtöö sooritamine on riikliku õppekava kohaselt ette nähtud III kooliastmes. Millises klassis konkreetselt loovtöö sooritatakse, on kooli tasandi otsus ja korraldada. Kuna nii 2019/2020. õppeaastal kui 2020/2021. õppeaastal võib esineda olukordi, kus loovtöö sooritamine on eriolukorra tõttu häiritud või võimatu, sätestatakse riikliku õppekavaga, et loovtöö ei saa nendel õppeaastatel olla lõpetamise tingimusteks. Kuna loovtöö sooritamise aeg on tavaolukorras pikalt ette planeeritud, võib praegune eriolukord ja sellest tulenevad õppekorralduse erisused mõjutada ka praegu 8. klassis õppivaid õpilasi, kelle loovtöö sooritamine oli kavandatud 8. klassi lõppu. Samas on loovtöö oluliseks osaks põhikooliõpingutest ja muudatuse eesmärgiks ei ole keelata ära loovtöö sooritamine tervikuna. Kui olukord ja õpilase koormus seda lubab, siis kindlasti tuleks loovtöö ka sooritada, kuid selle sooritamine või mittesooritamine ei ole seotud kooli lõpetamise otsusega. Otsus, kas konkreetsete õpilaste puhul on eriolukorrast tingitud muudatusi arvestades võimalik ja õpilase seisukohalt mõistlik loovtöö sooritamine, otsustab kool. Otsuse tegemisel tuleb kõiki asjaolusid kaaluda, arvestada õpilase koormusega ja reaalsete võimalustega loovtöö sooritamiseks. Loovtöö sooritust võib arvestada ka ainealaste teadmiste hindamise osana. Hindamise tingimused ja kord selles osas sätestatakse kooli õppekavas. Kui õpilane on loovtöö sooritanud, kantakse selle teema ka põhikooli lõputunnistusele. Lõigetes 4 ja 5 määratletakse põhikooli lõpetamise tingimused 2019/2020. õppeaastaks. Nagu eespool selgitatud, ei ole loovtöö lõpetamise tingimuseks. Samuti ei sooritata ja ei ole lõpetamise tingimuseks ka lõpueksamid. Eriolukorrast ja valitsevast epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt ei saa pidada otstarbekaks lõpueksamite korraldamist 2019/2020. õppeaastal. Seega ei saa need olla ka lõpetamise tingimuseks. 2019/2020. õppeaastal põhikooli lõpetamise eelduseks, et õpilasel on õppeainete viimased aastahinded vähemalt „rahuldavad“ või hinnangu puhul „arvestatud“. Nagu tavaolukorras, nii ka sel õppeaastal võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega põhikooli lõpetanuks lugeda õpilase, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk“ või „puudulik“ või hinnangu puhul „mittearvestatud“. Lõikes 6 on esitatud 2020/2021. õppeaasta lõpetamise tingimused. Järgmisel õppeaastal tehakse erisus lõpetamise tingimustes üksnes loovtöö osas. Teised lõpetamise tingimused, sealhulgas lõpueksamid, kehtivad tavapärases korras. Lõikes 7 on sätestatud, et 2019/2020. õppeaastal loob SA Innove võimaluse eesti keele kui teise keele eksami sooritamiseks põhikoolilõpetajatele, kuna see on seotud tasemetunnistuse väljastamisega, mis on õpilastele haridustee jätkamisel oluline. Eksami sooritamine ei ole aga seotud põhikooli lõpetamisega ning on põhikoolilõpetajate jaoks vabatahtlik, soovijatele osalemiseks. Eksam on suunatud õpilastele, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpivad keelekümblusklassis või kes asusid eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul ning kellele ei ole väljastatud B1 tasemel eesti keele oskuse tunnistust. Neile luuakse võimalus sooritada vabatahtlikult B1 eesti keele oskuse tasemeeksamiga ühitatud eesti keele kui teise keele lõpueksam, mille sooritamine ei ole lõpetamise tingimuseks. Määruse §-ga 4 muudetakse gümnaasiumi riiklikku õppekava. Määrust täiendatakse paragrahviga 221, kus sätestatakse eriolukorrast tingitud erisused hindamisel ja gümnaasiumi lõpetamisel 2020 ja 2021. aastal. Lõikes 1 luuakse hindamisel rakenduvad erisused, mis tulenevad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 10011 sätestatust. Eriolukorra algusest kuni 2019/2020. õppeaasta lõpuni võib kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse, sealjuures võib jätta kohaldamata põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 29 lõike 3 teises lauses sätestatud nõude sõnaliste hinnangute teisendamise kohta. Säte annab koolile võimaluse hinneteks teisendamisest loobuda, aga ei pane koolile vastavat kohustust. Konkreetne lahendus kirjeldatakse kooli õppekavas, mille kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist ja seega ka enne muutmist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Lõigetes 2 ja 3 on eraldi reguleeritud hindamise korraldus gümnaasiumi kursusehinnete ja kooliastmehinnete väljapanemisel. Eelnõu kohaselt väljendatakse kursusehinded ka 2019/2020. õppeaastal üldjuhul numbriliste hinnetena. Erandkorras, juhul, kui eriolukorra ajal on kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik kursusehinnet välja panna numbrilise hindena, võib kursusehinde kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras väljendada hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud“. Kooliastmehinded väljendatakse numbriliste hinnetena, välja arvatud juhul, kui eriolukorrast tulenevalt on kooliastmehinde aluseks olevad kursusehinded väljendatud hinnangutena. Valikkursuste hindamisel kasutatakse „arvestatud/mittearvestatud“ ka hetkel kehtiva määruse kohaselt ja neid hinnanguid ei teisendata viie palli süsteemi. Selles osas kehtivaid põhimõtteid ei muudeta. Lõikes 4 sätestatakse, et 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal ei pea õpilane sooritama õpilasuurimust või praktilist tööd, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik või on oluliselt raskendatud. Kui õpilane sooritab õpilasuurimuse või praktilise töö, kantakse see gümnaasiumi lõputunnistusele. Sättes reguleeritakse õpilasuurimust või praktilist töö sooritamise erisused 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal. Eelnõus reguleeritakse eraldi õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamist ja selle seotust gümnaasiumi lõpetamisega. Sel ja järgmisel õppeaastal ei pea õpilane sooritama õpilasuurimust või praktilist tööd, kui see ei ole õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik või on oluliselt raskendatud. Kui õpilane sooritab õpilasuurimuse või praktilise töö, kantakse see gümnaasiumi lõputunnistusele. Õpilasuurimus või praktiline töö tuleb riikliku õppekava kohaselt sooritada gümnaasiumi jooksul. Millises klassis konkreetselt õpilasuurimus või praktiline töö sooritatakse, on kooli tasandi otsus ja korraldada. Kuna nii 2019/2020. kui 2020/2021. õppeaastal võib esineda olukordi, kus õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine on eriolukorra tõttu tavapäratutes tingimustes korraldatud õppetegevuse tõttu häiritud või suisa võimatu, tuleb riikliku õppekavaga sätestada, et õpilasuurimus või praktiline töö ei ole nendel õppeaastatel lõpetamise tingimusteks. Kuna õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamise aeg on tavaolukorras pikalt ette planeeritud, võib praegune eriolukord ja sellest tulenevad õppekorralduse erisused mõjutada ka praegu 11. klassis õppivaid õpilasi, kelle õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine oli kavandatud 11. klassi lõppu. Samas on õpilasuurimuse või praktilise töö oluliseks osaks gümnaasiumiõpingutest ja muudatuse eesmärgiks ei ole keelata ära õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine tervikuna. Kui olukord ja õpilase koormus seda lubab, siis kindlasti tuleks õpilasuurimus või praktiline töö ka sooritada, kuid selle sooritamine või mittesooritamine ei ole seotud kooli lõpetamise otsusega. Otsus, kas konkreetsete õpilaste puhul on eriolukorrast tingitud muudatusi arvestades võimalik ja õpilase seisukohalt mõistlik õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine, otsustab kooli õppenõukogu. Otsuse tegemisel tuleb kõiki asjaolusid kaaluda, arvestada õpilase koormusega ja reaalsete võimalustega õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamiseks. Õpilasuurimuse või praktilise töö sooritust võib arvestada ka ainealaste teadmiste hindamise osana. Hindamise tingimused ja kord selles osas sätestatakse kooli õppekavas. Kui õpilane on õpilasuurimuse või praktilise töö sooritanud, kantakse see ka gümnaasiumi lõputunnistuse hinnetelehele. Lõikes 5 sätestatakse, et samasugune regulatsioon nagu lõikes 4 õpilasuurimuse ja praktilise töö kohta, ka koolieksami osas, kuid see kehtib üksnes käimasoleva õppeaasta kohta. 2019/2020. õppeaastal koolieksamit gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama ei pea, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik või on oluliselt raskendatud. Lõikes 6 sätestatakse 2019/2020. õppeaasta gümnaasiumi lõpetamise tingimused. 2019/2020. õppeaastal ei ole gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks riigieksamite, koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine ning kool annab gümnaasiumi lõputunnistuse õpilasele kelle kooliastmehinded on vähemalt „rahuldavad“ või sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul „arvestatud“. Lõikes 7 kohaselt luuakse siiski ka 2019/2020. õppeaastal gümnaasiumi lõpetajatele võimalus sooritada riigieksamid, mis ei ole seotud gümnaasiumi lõpetamisega, eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning ühe lõikes 7 nimetatud rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest. Riigieksamite sooritamiseks võimalus on suunatud eelkõige õpilastele, kes soovivad jätkata õpinguid ülikoolides, kes vastuvõtul arvestavad riigieksamite tulemustega. Ülikoolid on rõhutanud, et riigieksamite korraldamine on oluline ka sel aastal, isegi kui need ei ole lõpetamise tingimuseks. Oluliselt keerulisem õpilaste jaoks oleks olukord, kus ülikoolid oleks sunnitud korraldama oma vastuvõtukatseid riigieksamite asemel. Õpilaste jaoks, kes soovivad näiteks kandideerida nii Tartus kui Tallinnas tähendaks see vajadust osaleda mitmetel katsetel. Lõikes 8 esitatakse erisused lõpetamise tingimustes 2020/2021. õppeaastaks. 2020/2021. nähakse erisus sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustel ette üksnes õpilasuurimuse ja praktilise töö osas. Muus osas kehtivad tavapärased lõpetamise tingimused. Huvigruppide tagasiside Eriolukorra perioodil on Haridus- ja Teadusministeerium tihedalt suhelnud koolide, pidajate, õpilaste ja vanematega. Vabariigi Valitsuse otsusega kiideti heaks kavatsus, mille kohaselt sooritatakse gümnaasiumi lõpetamiseks 2019/2020. õppeaastal kaks kohustuslikku riigieksamit – matemaatika ja eesti keel (või eesti keel teise keelena). Samas oleme saanud hulgaliselt tagasisidet erinevatelt huvigruppidel selle kohta, et tulenevalt eriolukorrast ning tavapäratust õppekorraldusest selle ajal, on mõistlik siduda sel aastal riigieksamid gümnaasiumi lõpetamisest lahti ning mitte esitada riigieksamite sooritamist gümnaasiumi lõpetamise tingimusena. Väljendatud on seisukohta, et eesti keele ja matemaatika riigieksamite sooritamiseks võimaluse loomine on oluline, kuid see ei peaks olema lõpetamise tingimus. Määruse eelnõu esitati mitteametlikuks arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale ning SA Innovele. Kõik osapooled pidasid oluliseks, et sel aastal ei oleks riigieksamid seotud gümnaasiumi lõpetamisega. Esitati ka rida teisi ettepanekuid ja küsimusi, mis on koondatud kooskõlastustabelisse (Lisa 1). Esitatud ettepanekutest tulenevalt on eelnõu ka muudetud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega sätestatakse 2019/2020. õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ehk millistel tingimustel täna 9. ja 12. klassis õppivad õpilased, kes valmistuvad põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks, kooli lõpetavad. Koolid saavad hakata tegema ettevalmistusi õppeaasta lõpetamiseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine võib tuua kaasa eksamkorraldusega seotud lisakulu SA Innovele, mis kaetakse SA Innove ja Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvelistest vahenditest. Eksamite läbiviimiseks tagatakse isikukaitsevahendite olemasolu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Käesolevaga esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks üksnes ministeeriumidele, kuna üleriigilised huvigruppide esindusorganisatsioonid on oma ettepanekud ja arvamuse juba esitanud. Mailis Reps minister  Kooskõlastustabel Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse eelnõu juurde Eesti Emakeeleõpetajate Selts Eelnõud ei tohiks mingil juhul hõlmata ka Mitmed koolid, Eesti Koolijuhtide Ühendus ning järgmist õppeaastat. Mitmes kohas märgitakse, Eesti Õpilasesinduste Liit on välja toonud, et oluline et loov- ja uurimistööd ei ole lõpetamise tingimus on teha juba praegu otsus ka järgmise õppeaasta ei sel ega järgmisel õppeaastal. Problemaatiline on osas, kuna loov- ja uurimistöö praegusest see säte juba sel aastal: kui nt õpilane ei ole kooli eriolukorrast tulenevalt võib olla takistatud loov- ja tähtaegadest kinni pidanud ja lihtsalt laiskusest või uurimistöö sooritamine 8. ja 11. klassis, mistõttu lohakusest töö tegemata jätnud, siis on ta teistega nende õppekoormus järgmisel õppeaastal 9. ja 12. võrreldes ebaausalt eelistatud olukorras. Siin võiks klassis võib tõusta ebamõistlikult suureks. Sellest eelnõu jätta kooli otsustada, kas loov- või tulenevalt on vaja luua koolidele paindlik võimalus uurimistöö on lõpetamise tingimus või ei, kuna otsustada õpilaste vabastamine õpilasuurimusest, otsuse järelmõju võib ulatuda ülejärgmisse praktilisest tööst ja loovtööst. Rõhutame, et tegemist õppeaastasse. on kooli otsusega, mis peab lähtuma eriolukorrast tingitud õppekorralduste muudatustest. Seega ei ole põhjust eeldada, et loovtöö, uurimistöö või praktilise töö sooritamisest loobutakse põhjendamatult kergekäeliselt. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklassides tuleks Juhime tähelepanu, et tulenevalt eelnõudest võib siiski välja panna hinded, see on võimalik, sest “arvestatud/mittearvestatud” lõputunnistustel 2/3 õppeaasta hinded on olemas ka juhul, kui kasutada üksnes erandjuhul, kui teisiti ei ole eriolukorras ei suudetud õppetööd efektiivselt võimalik. Otsuse selle kohta teeb kool. Otsus peab korraldada. Lõputunnistus kehtib aastaid. Kui olema kaalutletud ja tulenema määruses kirjeldatud tänavune „arvestatud” võib olla igal pool põhjustest. arusaadav, siis edaspidi võib sellise tunnistusega arusaamatusi tekkida. 2019/20. õppeaastal peaks gümnaasiumi Osaliselt arvestatud. Riigieksamid ei ole täpsustatud lõpetamine olema võimalik ainult eelnõu kohaselt gümnaasiumi lõpetamise kooliastmehinnete alusel riigieksameid tegemata. tingimuseks. Riigieksamid tuleks korraldada soovijatele Erinevatelt huvigruppidelt kogutud tagasiside põhjal põhieksamina mais ja korduseksamina on suur enamus arvamuse esitajad nõus sellega, et augustis, kusjuures eksaminand saab valida lisaeksam võiks toimuda sügisel. Arvestades sooritamise aja. Mõlema eksami sooritamise eriolukorrast tingitud erisusi õppetöös ning eksamite võimaldamine kõikidele soovijatele ei ole sooritamises peame mõistlikuks anda võimalus mõttekas ja on kulukas. lisaeksamil osalemiseks nii neile, kellel ei õnnestu või kes ei soovi osaleda põhieksamil, kui ka neile, kes soovivad oma põhieksami tulemust parandada, kui uuel õppeaastal on olnud võimalus saada täiendavaid konsultatsioone ja täiendavalt valmistuda. 2019/2020. õppeaastal otsustab selle, kas lisaks Arvestatud ja eelnõu täpsustatud. Kool otsusel ei riigieksamitele kavandatud koolieksam pea koolieksamit tegema ning Riiklikuks kooli abiturientidele toimub või mitte, iga kool lõpetamise tingimuseks koolieksami sooritamine ei individuaalselt vastavalt oma võimalustele. ole. Lõputunnistusele kantakse erinevad märked koolieksami kohta sõltuvalt sellest, kas eksam sooritati, õppenõukogu otsustas, et eksamit ei ole  võimalik või mõistlik korraldada või lõpetaja lihtsalt ei sooritanud eksamit, kuigi see oli vaatamata eriolukorrale võimalik ega olnud raskendatud. Õpetajate Ühenduste Koostöökoda tähelepanekud ja ettepanekud. Eelnõus on kirjeldatud: Arvestatud, eelnõu teksti on täpsustatud. (5) 2019/2020. õppeaastal koolieksameid lõpetamise tingimusena ei korraldata. Ettepanek: Kui õpilane sooritab või on sooritanud sarnaselt õpilasuurimusele või praktilisele tööle ka koolieksami, kantakse see gümnaasiumi lõputunnistuse hinnetelehele. (7) 2020/2021. õppeaastal ei ole lõpetamise Arvestatud. Arvestatud ja eelnõu täpsustatud. Kool tingimuseks õpilasuurimuse või praktilise töö otsusel ei pea koolieksamit tegema ning Riiklikuks sooritamine. kooli lõpetamise tingimuseks koolieksami Ettepanek: Anda koolile võimalus koolieksam sooritamine ei ole. Lõputunnistusele kantakse korraldada. erinevad märked koolieksami kohta sõltuvalt sellest, kas eksam sooritati, õppenõukogu otsustas, et eksamit ei ole võimalik või mõistlik korraldada või lõpetaja lihtsalt ei sooritanud eksamit, kuigi see oli vaatamata eriolukorrale võimalik ega olnud raskendatud. Lõikes 6 sätestatakse 2019/2020. õppeaasta Arvestatud. Eelnõu teksti on täpsustatud ning gümnaasiumi lõpetamise tingimused. 2019/2020. riigieksamid ei ole gümnaasiumi lõpetamise õppeaastal ei ole gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks. tingimuseks koolieksam ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine ning kool annab gümnaasiumi lõputunnistuse õpilasele: 1) kelle kooliastmehinded on vähemalt „rahuldavad“ või hinnangu puhul „arvestatud“; 2) kes on sooritanud õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele või käesoleva määruse § 18 lõikes 4 sätestatud tingimustel eesti keele teise keelena ning matemaatika riigieksamid. Meie ettepanek: Lahti siduda riigieksamid lõpetamise tingimustest. Lõikes 4 sätestatakse, et 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal ei pea õpilane sooritama õpilasuurimust või praktilist tööd, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik või on oluliselt raskendatud… Arvestatud. Sõnastust täpsustatud. Soovitame kasutada “õpilasuurimuse” ja “praktilise töö” asemel PRÕK sõnastuses toodud “loovtöö” Seletuskirjas on vajalik samal teemal sõnastus üle vaadata. Loovtöö sooritamine on riikliku õppekava kohaselt ette nähtud gümnaasiumis. Millises klassis konkreetselt õpilasuurimus või praktiline töö sooritatakse, on kooli tasandi otsus ja korraldada. Samas on õpilasuurimuse või praktilisene töö oluliseks osaks põhikooliõpingutest ja muudatuse eesmärgiks ei ole keelata ära õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine tervikuna. Tähelepanekud: Loovtöö on põhikooli riikliku õppekava osa. (Õpilasuurimus või praktiline töö on osa gümnaasiumiõpingutest) Eesti Õpilasesinduste Liit Siduda lahti riigieksamid täielikult lõpetamise Arvestatud. tingimustest ning teha riigieksamite sooritamine vabatahtlikuks õpilastele, kes peavad nende kirjutamist vajalikuks. Lõpetada saab kooliastmehinnete alusel ning juhul, kui õpilane on sooritanud riigieksamid, kantakse lõputunnistusele ka need tulemused. Eesti Koolijuhtide Ühendus Tervis on kõige olulisem. Põhikooli lõpueksamite Arvestatud ja eelnõu teksti muudetud. Riigieksamid toimumist ei pea riik võimalikuks "Eriolukorrast ja ei ole muudetud eelnõu kohaselt gümnaasiumi valitsevast epidemioloogilisest olukorrast lõpetamise tingimuseks. tulenevalt ei saa pidada otstarbekaks lõpueksamite korraldamist". Kas riigieksamite sooritamiseks on meil mõni teine eriolukord või epidemioloogiline olukord? Eksamite korraldamine toob vaatamata pakutud hajutamise lahendusele kokku suure hulga inimesi. Koolidel on väga keeruline tagada vajalik hajutatus näiteks õpilaste eksamiks kogunemise hetkel. Kuigi valitsus on pakkunud esialgse lahendusena eksamite kuupäevad, ei saa me olla keerulisel ajal kindlad, et sel ajal ning kõigis Eesti piirkondades on eksami sooritamine võimalik. Koolijuhtidena ei saa me tagada ega võtta vastutust kõikide ohutuse tagamise osas. Kui me jätame kooli lõpetamise otsuse sõltuvaks eksamitest, siis paneme asjatult ohtu kooli lõpetamise. Nii nagu 1. septembril algab kooliaasta, on Arvestatud. Kuna täpsustatud eelnõu kohaselt ei ole koolilõpetajate jaoks oluline lõpetamine enne riigieksamid gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks, jaanipäeva. Mõtleme koolides praegu, kuidas ei sõltu nende tulemuste avaldamisest ka lõpetamise keerulisel ajal anda igale lõpetajale tema jaoks aeg. isiklik hetk, kus tema on kõige olulisem. Selleks on kasutada väike ajaline aken, siis tulevad lõpetaja jaoks juba uued plaanid - astumine ülikooli, kaitsejõud. Jah, me saame ka sügisel lõpetajad kokku tuua, aga siis juba vilistlastena. Haridus- ja teadusministeerium on lubanud eksamite tulemusi 30. juuniks. Saame aru vajadusest kulutada riigieksami hindamiseks aega. Aga tulemused tulevad koolide jaoks lootusetult hilja. Seejuures on oluline märkida, et mitmed gümnaasiumid tegelevad juunikuus 10. klasside sisseastumisega, toimuvad vestlused. Need koolid ei saa lubada enda õpetajaid riigieksamite kiirendatud korras parandamisele, eelkõige vajab tegemist kooli töö ning väga suur koormus langeb kitsale ringile õpetajatele. Eksamite tulemuste tavapärasest hilisem Arvestatud. Kuna täpsustatud eelnõu kohaselt ei ole laekumine tähendab kooli töötajate jaoks riigieksamid gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks, täiendavaid päevi, kus veel ei saa minna ei sõltu nende tulemuste avaldamisest ka lõpetamise puhkusegraafikutesse planeeritud puhkusele. Eesti aeg. koolide õpilased ning töötajad on teinud väga head tööd. Plaan hoida eksamid ja lõpetamine seotuna ei õigusta puhkuse ajatamist ette teadmata tulevikku. Ka järgmine õppeaasta tõotab tulla tavapärasest tihedam, sest koolid on pidanud ajatama mitmeid sisutegevusi. Me ei oska hinnata, kui palju on neid õpilasi, kes Arvestatud. Kuna täpsustatud eelnõu kohaselt ei ole vabatahtlikult ei läheks riigieksameid sooritama, riigieksamid gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks. kui eksamid on ülikoolide sisseastumisega seotud. Samas viiakse eksamid siiski läbi, et õpilased, kes Loodame, et ülikoolid tõsiselt kaaluvad kõikidel soovivad jätkata õpinguid ülikoolis, saaksid eksami erialadel sisseastumistingimustes riigieksamite sooritada ja ülikoolid eksamitulemusi oma tulemuste arvestamisest loobumist. vastuvõtu korraldamisel kasutada. Järgmisel õppeaastal lõpetamise tingimuste osa Arvestatud. Kool otsusel ei pea võib uurimistöö/loovtöö sooritamine olla koolidele uurimistööd/loovtööd tegema ka järgmisel jäetud otsus. õppeaastal ning riiklikuks kooli lõpetamise tingimuseks selle sooritamine ei ole. Lõputunnistusele kantakse erinevad märked sõltuvalt sellest, kas loov- või uurimistöö sooritati, õppenõukogu otsustas, et eksamit ei ole võimalik või mõistlik korraldada või lõpetaja lihtsalt ei sooritanud eksamit, kuigi see oli vaatamata eriolukorrale võimalik ega olnud raskendatud. Eesti Lastevanemate Liit Eesti Lastevanemate Liidu poolt arvame, et Eksamite ajal õpilaste rühmitamisel eri ruumidesse klassid ja koolid on vaja ka eriolukorras lõpetada ei pea lähtuma klassikomplektidest, Ühest klassist ja selge on ka see, et ülikoolid/kutsekoolid ei võib moodustada mitu rühma. suuda piisaval määral sisseastujaid "testida" seega oleme ettepanekutega nõus. Mureks on see, et suurtes (linnad) koolides on klassides õpilasi tegelikult rohkem kui seadus lubab ja inimlik suutlikus võimaldab. Tuuakse järjest näiteid, et klassis on kuni 30 õpilast ja kuidas siis tagada, et kõigil oleks piisavalt vaimset- ja füüsilist ruumi ning ka õpetaja tähelepanu. Samas klassis aga õpivad ka erivajadustega lapsed/kaasavharidus (kes ei ole tihti dignoositud ja tegelikult nad ei vajagi diagnoosi, kui vamne keskkond oleks lapsele sobilik) kellele panustab õpetaja paratamatult rohkem "tähelepanu". Eesti Linnade ja Valdade Liit Peamine ettepanek: riigieksamid ei tohiks Arvestatud. Eelnõu on täpsustatud ja riigieksamid ei käesolevas olukorras olla gümnaasiumi lõpetamise ole eelnõu kohaselt gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks. Eelnõud ei tohiks mingil juhul tingimuseks. hõlmata ka järgmist õppeaastat. Järgmise õppeaasta osas on lõpetamise tingimustes ette nähtud erisus üksnes loovtöö, õpilasuurimuse ja praktilise töö osas. Mitmed koolid, Eesti Koolijuhtide Ühendus ning Eesti Õpilasesinduste Liit on välja toonud, et oluline on teha juba praegu otsus ka järgmise õppeaasta osas, kuna loov- ja uurimistöö praegusest eriolukorrast tulenevalt võib olla takistatud loov- ja uurimistöö sooritamine 8. ja  11. klassis, mistõttu nende õppekoormus järgmisel õppeaastal 9. ja 12. klassis võib tõusta ebamõistlikult suureks. Sellest tulenevalt on vaja luua koolidele paindlik võimalus otsustada õpilaste vabastamine õpilasuurimusest, praktilisest tööst ja loovtööst. Rõhutame, et tegemist on kooli otsusega, mis peab lähtuma eriolukorrast tingitud õppekorralduste muudatustest. Seega ei ole põhjust eeldada, et loovtöö, uurimistöö või praktilise töö sooritamisest loobutakse põhjendamatult kergekäeliselt. Lisaks eriolukorrast tingituna veel küsimusi: Muudetud eelnõu kohaselt ei ole riigieksamid 1) kui riigieksamitulemused tehakse teatavaks gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks ning sellest 30.06.2020, millal on võimalik välja trükkida tulenevalt ei sõltu neist ka gümnaasiumi lõpetamise lõputunnistused? Millal toimuks lõpetamine? aeg. Noormehed (tavaolukorras) lähevad juuli alguses kaitseväkke, enne seda on vaja kooli lõpetamine korraldada; 2) kuidas tõlgendada, et eksam võib toimuda, Kui peetakse silmas gümnaasiumi koolieksamit, siis kuid ei pea toimuma? Osad kõrgkoolid on selles osas on eelnõu täpsustatud. Koolieksam ei ole soovinud, et õpilasel oleks tehtud nt meediaeksam lõpetamise tingimus. Kuid kui see on juba tehtud või keemia. Kas neid eksameid võib soovijatele või see on võimalik läbi viia sõltumata korraldada; eriolukorrast, järgides kõiki tervisekaitsenõudeid ja hetkel kehtivaid piiranguid, siis saab koolieksami siiski läbi viia. Otsustajaks on siinkohal kooli õppenõukogu, kes hindab, kas eksami sooritamine on eriolukorda arvestades võimalik või ei. Ülikoolid arvestavad vastuvõtul eriolukorrast tingitud erisusi gümnaasiumi lõpetamisel ning pakuvad alternatiivseid lahendusi. 3) kuidas toimuvad riigieksamid Eesti vanglate Kuna riigieksamid ei ole gümnaasiumi lõpetamise kinnipeetavatele, kui vanglad jäävad suletuks tingimuseks, siis vanglates neid karantiini kauemaks kui 15. maini? Käesoleval ajal ei tohi tingimustes ei korraldata. Kui vanglad jäävad õpetajad vanglasse siseneda ning koolide koostatud suletuks, siis RE-d teha ei saa. Kui karantiin lõpeb, õppematerjale ja iseseisva töö ülesandeid hoitakse toimuvad eksamid ka vanglates. 48 tundi karantiinis. Kas need piirangud võivad laieneda ka eksamimaterjalidele ja välisvaatlejatele. Tähelepanekud määruse muudatuste kohta, mida On kooli otsus, kas on vajalik ja mõistlik kasutada kavandatakse kehtestada Eesti Vabariigi kujundavat sõnalist hindamist. Kuna hindamise haridusseaduse § 27 ja põhikooli- ja korraldus on määratletud kooli õppekavas, siis tuleb gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2, § 30 lõike 6, § juhul, kui tavapärasest regulatsioonist tehakse 31 lõike 11, § 10011 ja § 10012 alusel. erisusi, muuta ka kooli õppekava. Leiame, et õppekava muutmise vajadusest - säte annab koolile arvestades olukorda, ei ole veebilahendusi võimaluse hinneteks teisendamisest loobuda, aga ei kasutades või e-kirjade teel koosolekute läbiviimine pane koolile vastavat kohustust. Konkreetne ja arvamuse kujundamine ebamõistlikult keeruline lahendus kirjeldatakse kooli õppekavas, mille ning seda saab kindlasti korraldada kiiremini kui kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle kaks nädalat. Oleme juba kuu aega harjunud muudatused esitatakse enne kehtestamist ja seega töötama valdavalt kaugtöö vormis, nii et see peaks ka enne muutmist arvamuse andmiseks kooli kõigile juba üsna harjumuspärane olema. Koolid hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. saavad juba praegu teema läbi mõelda ja kirjeldada Kas seega peaksid kõik koolid, kes nimetatud distantsõppel rakendatavad hindamise erisused ning erisust rakendada soovivad, oma õppekava need saab juba praegu läbi rääkida ka õpetajate, muutma? Selleks, et kõik osapooled saaksid hoolekogu ja õpilasesindusega. Riiklike õppekavade muudatuses kaasa rääkida ja oma seisukoha anda, muudatuse jõustumisel saab need siis direktori kuluks selle menetlemisele minimaalselt kaks käskkirjaga kinnitada. Peame väga tähtsaks, et nädalat. Selleks ajaks on kooliaasta juba lõppemas. eriolukorras rakendatavad erisused oleksid kõigi Leiame, et praeguses eriolukorras piisaks sellest, oluliste osapooltega juba enne kinnitamist läbi kui kool kõiki osapooli teavitaks muudatusest, aga arutatud, kuna see puudutab väga otseselt kõiki, ei hakkaks aega kulutama bürokraatiale; kellega muudatused tavaolukorras tuleks kooskõlastada ning seda ei saa pidada pelgalt bürokraatiaks. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklassides tuleks Juhime tähelepanu, et tulenevalt eelnõudest võib siiski välja panna hinded, see on võimalik, sest 2/3 “arvestatud/mittearvestatud” lõputunnistustel õppeaasta hindeid on olemas. Lõputunnistus kasutada üksnes erandjuhul, kui teisiti ei ole kehtib aastaid. Kui tänavune „arvestatud” võib võimalik. Otsuse selle kohta teeb kool. Otsus peab olla igal pool arusaadav, siis edaspidi võib sellise olema kaalutletud ja tulenema määruses kirjeldatud tunnistusega arusaamatusi tekkida; põhjustest. Uurimistööde (ja ka loovtööde) kirjeldus on segadust tekitav. Ühes lõikes öeldakse, et uurimistöö/ loovtöö tegemine on õppenõukogu Eelnõu sõnastust on loovtöö osas täpsustatud. otsustada, kes hindab, kas selle tegemine on Õppenõukogu peab hindama konkreetse kooli ja võimalik või peaks ära jätma. Aga järgmises lõikes õpilaste võimalusi eriolukorra kontekstis. Koolid on on toodud lõpetamistingimused, kus on riiklikult väga erinevas olukorras, samuti on erinevalt kokku juba otsustatud, et uurimistöö/ loovtöö ei ole lepitud loov- ja uurimistööde sooritamise korraldus. lõpetamistingimus. Seetõttu peabki koolidel olema paindlik võimalus Miks siis õppenõukogu üldse midagi peab siin otsustada. Lõputunnistusele kantakse erinevad otsustama? Samas miks järgmisel aastal märked loovtöö/uurimistöö kohta sõltuvalt sellest, uurimistöö/loovtöö lõpetamistingimustest on välja kas see sooritati või õppenõukogu otsustas, et seda võetud? Nii suur mõju sellel kolmel kuul nüüd ka ei ole võimalik või mõistlik sooritada või lõpetaja ei ole, et järgneva aasta jooksul ei jõua tööd valmis lihtsalt ei sooritanud, kuigi see oli vaatamata teha. Need koolid, kus see peaks olema 8. ja 11. eriolukorrale võimalik ega olnud raskendatud. klassis sooritatud, saaks korraldada eriolukorrast Mitmed koolid, Eesti Koolijuhtide Ühendus ning tingitult muudatuse, et vastavad tööd kaitstakse Eesti Õpilasesinduste Liit on välja toonud, et oluline järgmise õppeaasta sees. Hetkel antud sõnastus, et on teha juba praegu otsus ka järgmise õppeaasta ka järgmine aasta ei ole see lõpetamise tingimus, osas, kuna loov- ja uurimistöö praegusest vabastaks uurimistöö tegemisest ka nt õpilased, kes eriolukorrast tulenevalt võib olla takistatud loov- ja alustasid selle töö kirjutamist juba sel õppeaastal, uurimistöö sooritamine 8. ja 11. klassis, mistõttu kuid kaitsmine oleks alles järgmisel kevadel. nende õppekoormus järgmisel õppeaastal 9. ja 12. Distantsõppe ajal on neil õpilastel võimalik kodus klassis võib tõusta ebamõistlikult suureks. Sellest töödega tegeleda. tulenevalt on vaja luua koolidele paindlik võimalus Lisaks on problemaatiline antud säte ka sel otsustada õpilaste vabastamine õpilasuurimusest, õppeaastal: kui nt õpilane ei ole kooli tähtaegadest praktilisest tööst ja loovtööst. Rõhutame, et tegemist kinni pidanud ja lihtsalt laiskusest või lohakusest on kooli otsusega, mis peab lähtuma eriolukorrast töö tegemata jätnud, siis on ta teistega võrreldes tingitud õppekorralduste muudatustest. Seega ei ole ebaausalt eelistatud olukorras. Teeme ettepaneku: põhjust eeldada, et loovtöö, uurimistöö või jätta kooli otsustada, kas loov- või uurimistöö on praktilise töö sooritamisest loobutakse lõpetamise tingimus või ei kuna otsuse järelmõju põhjendamatult kergekäeliselt. võib ulatuda ülejärgmisse õppeaastasse. Eesti Haridustöötajate Liit EHL kiidab määruste eelnõud üldiselt heaks, kuid teatud paragrahvide juures tekkis meie hinnangul mõningasi mitmetimõisetavusi. § 461. Eksamikorralduse erisused 2019/2020 Arvestatud. Määruse eelnõus on märgitud, et õppeaastal eksamid viiakse läbi järgides kehtivaid (1) Põhikooli eesti keele kui teise keele tervisekaitsenõudeid ja piiranguid grupi suurusele. eksamikomisjon on vähemalt kaheliikmeline. Eksamiruumis peavad eksaminandid saama Põhikooli eksami sooritab korraga 10 istuda ühekaupa ja üksteist häirimata. Eksami eksaminandi läbiviimisel järgitakse rangelt Terviseameti poolt EHL-i ettepanek on ühtlustada eksami sooritajate antud juhiseid ning sellel ajahetkel riigis või antud arv ühes ruumis nii põhikooli kui ka gümnaasiumi piirkonnas kehtestatud piiranguid. Samuti eksamite puhul. Selleks teeb EHL ettepanekud: valmistatakse paralleelselt määruste eelnõude · kustutada lõige 1 juures lause menetlemisega ette täpsustatud juhendmaterjal „Põhikooli eksami sooritab korraga 10 eksamite läbiviimiseks sellel aastal. eksaminandi“ Eksaminandidele ja eksami läbiviimisse kaasatud · lisada juurde lõige 11 järgnevalt: isikutele on kavas tagada isikukaitsevahendid. „2019./2020. õppeaastal sooritavad eksamit korraga ühes ruumis kuni 10 Eesti keele kui teise keele eksami sooritamine on eksaminanti“ põhikoolilõpetajatele vabatahtlik. Eksami Siinjuures tekkis küsimus õpilaste võrdses korraldamise eesmärk on tagada soovijatele kohtlemises – miks on jäetud kohustuslikuks võimalus saada põhikooli lõpus eesti keele oskust põhikooli eesti keele kui teise keele eksami tõendav tunnistus, mille puudumine võib tekitada sooritamine, kui teised põhikooli lõpetamiseks probleeme nii edasistes õpingutes kui tööelus. vajalikud eksamid on selleks õppeaastaks Eelnõu sõnastust on selles osas ka täpsustatud. tühistatud. Oleme arvamusel, et võiks kaaluda ka eesti keele kui teise keele eksami sooritamise ära jätmist või vabatahtlikuks tegemist. (4) Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritab õpilane Arvestatud. Muudetud eelnõu kohaselt ei ole riigieksamid eesti keeles, gümnaasiumi riiklikus riigieksamid põhikooli lõpetamise tingimuseks. õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles kui teises keeles ja matemaatikas. EHL-i ettepanek on, et gümnaasiumi lõpueksamid toimuksid 2019/2020. õppeaastal, kuid oleksid vabatahtlikud ning nende sooritamine ei oleks gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks. See on põhjendatud nii põhikooli eksamite ärajätmisega (õpilaste võrdne kohtlemine) kui ka mõeldes õpilaste heaolule ja vajadustele. EHL on arvamusel, et on vastutustundetu sundida eriolukorras lõpueksamite sooritamiseks kooli kõiki õpilasi, ka nõrga tervise ning edasisi õpinguid mitte planeerivaid õpilasi, kui eksami sooritamise lävend on vaid 1 punkt, mis suure tõenäosusega igal juhul saavutatakse. Oleme arvamusel, et õpilased, kes soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis või sooritada kodakondsuse taotlemiseks eksamit eesti keeles kui teises keeles, sooritavad riigieksami(d), kui see võimalus jätta. Eksamite kohustuslikkus ei ole eriolukorras EHL-i hinnangul põhjendatud. Eelnevast tulenevalt teeb EHL ettepaneku sõnastada lõige 4 järgnevalt: „Riigieksamite sooritamine on vabatahtlik ega ole gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks.“ EHL on arvamusel, et nii põhikoolis sooritatavad Oleme nõus, et need on olulised. Igal juhul on see loovtööd kui ka gümnaasiumis sooritavad kooli otsus, kes saab asjaolusid kaaluda ja teha õpilasuurimused või praktilised tööd tuleks jätta otsuse loovtööd, uurimistööd või praktilist tööd nii käesoleval kui ka järgmisel õppeaastal mitte teha ainult juhul, kui see on tõesti kooliastme lõpetamise tingimusteks. Põhjendame eriolukorrast tulenevalt oluliselt raskendatud või seda asjaoluga, et nende tööde käigus omandavad suisa võimatu. õpilased eluks ja edasisteks õpinguteks vajalikke Kuigi loovtöö, õpilasuurimis, praktiline töö ja oskusi ning samuti tõigaga, et enamikes koolides koolieksam ei ole sel aastal riiklikuks lõpetamise peaks õpilastel olema kevade alguseks nimetatud tingimuseks, peab õppenõukogu hindama tööd juba tehtud. Juhul, kui see nii mõnes koolis konkreetse kooli ja õpilaste võimalusi eriolukorra või mõnel õpilasel ei ole, oleme seisukohal, et kontekstis. Koolid on väga erinevas olukorras, otsustamisõigus tuleks jätta kooli nõukogule. samuti on erinevalt kokku lepitud loov- ja Lähtuvalt eelkirjeldusest ning eelmise punkti uurimistööde sooritamise korraldus. Seetõttu peabki selgitusest teeb EHL ettepanekud sõnastada: koolidel olema paindlik võimalus siin otsustada. 1) § 3. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a Lõputunnistusele kantakse erinevad märked määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ loovtöö/uurimistöö kohta sõltuvalt sellest, kas see muutmine sooritati või õppenõukogu otsustas, et seda ei ole „§ 251. Eriolukorrast tingitud erisused hindamisel võimalik või mõistlik sooritada või lõpetaja lihtsalt ja põhikooli lõpetamisel 2019/2020 ja 2020/2021. ei sooritanud, kuigi see oli vaatamata eriolukorrale õppeaastal võimalik ega olnud raskendatud. lõige 3 järgnevalt: „Põhikooli lõpetamiseks peab õpilane sooritama käesoleva määruse § 15 lõikes 8 Mitmed koolid, Eesti Koolijuhtide Ühendus ning nimetatud loovtöö. Õpilane ei pea 2019/2020. ja Eesti Õpilasesinduste Liit on välja toonud, et oluline 2020/2021. põhikooli lõpetamiseks sooritama on teha juba praegu otsus ka järgmise õppeaasta käesoleva määruse § 15 lõikes 8 nimetatud osas, kuna loov- ja uurimistöö praegusest loovtööd, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võib olla takistatud loov- ja eriolukorrast tulenevalt võimalik või on oluliselt uurimistöö sooritamine 8. ja 11. klassis, mistõttu raskendatud.“ nende õppekoormus järgmisel õppeaastal 9. ja 12. klassis võib tõusta ebamõistlikult suureks. Sellest 2) § 4. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a tulenevalt on vaja luua koolidele paindlik võimalus määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ otsustada õpilaste vabastamine õpilasuurimusest, muutmine praktilisest tööst ja loovtööst. Rõhutame, et tegemist „§ 221. Eriolukorrast tingitud erisused hindamisel on kooli otsusega, mis peab lähtuma eriolukorrast ja gümnaasiumi lõpetamisel 2019/2020. ja tingitud õppekorralduste muudatustest. Seega ei ole 2020/2021. õppeaastal põhjust eeldada, et loovtöö, uurimistöö või lõige 6 järgmiselt: praktilise töö sooritamisest loobutakse „2019/2020. õppeaastal ei ole lõpetamise põhjendamatult kergekäeliselt. tingimuseks riigieksami ja koolieksami sooritamine. Kool annab gümnaasiumi Eelnõu teksti on täiendatud ka gümnaasiumi lõputunnistuse õpilasele: koolieksami osas ning lisatud, et koolieksamit ei 1) kelle kooliastmehinded on vähemalt pea sooritama, kui õppenõukogu on hinnanud, et see „rahuldavad“ või käesoleva määruse lõikes 2 on eriolukorrast tulenevalt võimatu või oluliselt nimetatud hinnangu puhul „arvestatud“; raskendatud. Märge koolieksami sooritamise kohta 2) kellel on sooritatud õpilasuurimus või tehakse eelnõu kohaselt ka lõputunnistuse praktiline töö. Õpilane ei pea gümnaasiumi hinnetelehel. lõpetamiseks sooritama õpilasuurimust või praktilist tööd, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik või on oluliselt raskendatud.“ Sellega seosnuvalt teeb EHL ettepaneku kustutada lõiked 4 ja 7. Õpetajate Liit Õpetajate liit toetab: 1. Eriolukorrast tulenevat võimalust kursusehinde välja panemiseks mitte numbrilise hindena, vaid hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”. 2. Eriolukorras vajadusel ka koondhindega nt A/MA ehk mitte numbrilist hindamist. 3. Seda, et koolieksamid ei ole eriolukorras gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks. 4. Seda, et koolidele jääb suurem otsustusõigus nõuda eriolukorrast tingitult loovtöö tegemist või mitte tegemist põhikooli lõpetamisel ja uurimistööd gümnaasiumi lõpetamisel - toetame, et see on õppenõukogu otsus. 5. Riigieksamite toimumise lahti sidumist lõpetamistingimustest - toetame, et riigieksami tegemine on antud eriolukorras vabatahtlik. Olukorras, kus nii eksamite korralduse kui ka nendeks ettevalmistusega on pigem rohkem ebakindlust kui selgust ning abituriendid on eriolukorrast tingitult juba niigi ebavõrdses seisus ei pea me õigeks riigieksameid lõpetamise eeltingimusena hoida. Küsimused On kooli otsus, kas on vajalik ja mõistlik kasutada 1. Kas koolid peavad nüüd enda õppekavasid kujundavat sõnalist hindamist. Kuna hindamise muutma? korraldus on määratletud kooli õppekavas, siis tuleb juhul, kui tavapärasest regulatsioonist tehakse erisusi, muuta ka kooli õppekava. Leiame, et arvestades olukorda, ei ole veebilahendusi kasutades või e-kirjade teel koosolekute läbiviimine ja arvamuse kujundamine ebamõistlikult keeruline ning seda saab kindlasti korraldada kiiremini kui kaks nädalat. Oleme juba kuu aega harjunud töötama valdavalt kaugtöö vormis, nii et see peaks kõigile juba üsna harjumuspärane olema. Koolid saavad juba praegu teema läbi mõelda ja kirjeldada distantsõppel rakendatavad hindamise erisused ning need saab juba praegu läbi rääkida ka õpetajate, hoolekogu ja õpilasesindusega. Riiklike õppekavade muudatuse jõustumisel saab need siis direktori käskkirjaga kinnitada. Peame väga tähtsaks, et  eriolukorras rakendatavad erisused oleksid kõigi oluliste osapooltega juba enne kinnitamist läbi arutatud, kuna see puudutab väga otseselt kõiki, kellega muudatused tavaolukorras tuleks kooskõlastada ning seda ei saa pidada pelgalt bürokraatiaks. Jah, tegemist oli eksitusega, seletuskirja on 2. Eeldame, et VV määruse seletuskirjas täpsustatud. lehekülgedel 4 ja 5 olevad vead (loovtöö gümnaasiumis ja uurimistöö põhikoolis) on inimlikud eksitused? Palume parandada eksitavad laused „Loovtöö sooritamine on riikliku õppekava kohaselt ette nähtud gümnaasiumis” ja „Samas on õpilasuurimuse või praktilise töö oluliseks osaks põhikooliõpingutest.” 9. klassi õpilastel on võimalus, mitte kohustus 3. Kas on mingi konkreetne põhjus, miks 9. klassi sooritada eesti keele kui teise keele eksam. Eelnõu lõpetajad peavad saama keeletaseme teksti on selles osas ka täpsustatud. tunnistuse just nüüd? Ühiskonnaõpetuse ja Õpilased saavad sooritada koos täiskasvanutega kodakondsuse lisaeksamit nad ju praegu teha Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Tartus ei saa. 23. mai 2020. a; 13. juuni 2020. a. Täpsem info https://www.innove.ee/eksamid-ja- testid/kodakondsuseksamid/eksamid-ja- konsultatsioonid/ Eriolukorras on otstarbekas korraldada eelkõige 4. VV määruse seletuskirjast võib lugeda, et eksamid, mis on õpilastele edasiõppimiseks „Eriolukorrast ja valitsevast kandideerimisel kõige olulisemad. Ülikoolid epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt ei saa kasutavad vastuvõtul riigieksamite tulemusi, seega pidada otstarbekaks lõpueksamite on eelkõige õpilaste seisukohalt mõistlik luua korraldamist 2019/2020. õppeaastal.” Palume võimalus riigieksamite sooritamiseks, mitte suunata selgitada, kuidas saab pidada õpilasi erinevate ülikoolide juures vastuvõtukatseid eriolukorrast ja valitsevast epidemioloogilisest sooritama. Ülikoolid on selgitanud, et nende jaoks olukorrast tulenevalt otstarbekaks on eelkõige olulised just eesti keele ja matemaatika korraldada 2019/2020. õppeaastal riigieksameid? eksam. Eelnõu on ka muudetud ja sätestatakse, et Seda eriti olukorras, kus ajaliselt riigieksamid ei ole lõpetamiseks kohustuslikud. kattuvad uued riigieksamite ajad enam-vähem Seega saab õpilane otsustada, kas riigieksami algselt põhikooli lõpueksamite ajaga. sooritamine on talle oluline ja vajalik või ei. Põhikoolieksamid gümnaasiumidesse vastuvõtul laialdaselt kasutusel ei ole ja seda on kinnitanud ka gümnaasiumid, et vastuvõtt on võimalik korraldada ilma põhikoolieksamite tulemusteta. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0475 - Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/be9dca81-fa28-4fe5-b514-5ac51947784a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/be9dca81-fa28-4fe5-b514-5ac51947784a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main