Lääne Ringkonnaprokuratuur · 11. jaanuar 2017
- Viit
- LÄRP-0/17/46
- Registreeritud
- 11. jaanuar 2017
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- LÄRP-0/2017
- Vastutaja
- Merje Leemets (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Paide)
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 12. detsember 2016, Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Gardi Anderson
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 16267000014
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 182
Kahtlustatava nimi (isikukood): KL
1. Kriminaalasjas alustati menetlust karS § 182 tunnustel selle kohta, et ajavahemikul 05.01.2016
kuni 06.01.2016 täpselt tuvastamata ajal ostis ja pakkus Pärnus XXX tn Y asuvas korteris täisealine
KL alaealisele AAA’le (21.10.2000)alkohoolset jooki, s.o maasikasiidrit Fizz ja tarbis ise erinevaid
alkohoolseid jooke koos temaga, pannes seega toime alaealise kallutamise alkoholi tarvitamisele.
2. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et
kohus kriminaalmenetluse lõpetaks kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama
kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda
kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Samadel alustel võib
prokuratuur KrMS § 202 g 7 kohaselt lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära.
3. Tutvunud toimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema
käitumisviisi, tervislikku seisundit, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on ringkonnaprokurör
jõudnud järeldusele, et KrMS § 202 alusel on võimalik kohaldada kriminaalmenetluse lõpetamist
järgmistel motiividel.
Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni
üheaastase vangistuse, st juba seadusandja poolt on kahtlustatavale süüks pandav tegu hinnatud
suhteliselt madalaks.
Süüdistatava KL’i süü ei ole antud kuriteos suur, kuna teda kahtlustatakse ainult ühes
kuriteoepisoodis ja tema puhul puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. KL
on avaldanud kahetsust toimepandu ees, saanud aru oma tegevuse õigusvastasusest. Samuti ei ole
antud kuriteoga tekitatud kannatanule otsest kahju ega püsivaid tervisekahjustusi. Kahtlustatava poolt
toimepandu ei pea ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega.
Kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi põhjusel, et
KL’i süü ei ole suur, ta ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu,
millest võib järeldada, et KL on teinud sellest piisavaid järeldusi. KL on näidanud, et suudab
õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist, mistõttu tema
kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. KL’i suhtes ei ole enne käesoleva
kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist
KrMS § 202 alusel ning tema karistamine ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides.
Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leidis
prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KL’i suhtes avaliku menetlushuvi
puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Vastavalt KrMS § 202 lg 2 määratakse kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule tema nõusolekul
kohustused: 1. tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, 2. maksta
kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks, 3. teha üldkasulikku tööd.
Nimetatud kohustuste tähtaeg ei või ületada kuut kuud.
Võttes arvesse KL’i teisi rahalisi kohustusi ning isiku igapäevaseks elamiseks vajalikke kulutusi, siis
kahtlustatava sissetulekud käesoleval ajal ei võimaldanud maksta rahalist kohustust ning on võimalik
kohaldada üldkasulikku tööd 60 tundi 6-kuulise tähtajaga.
Juhindudes KrMS § 202 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 16267000014 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: teha üldkasulikku tööd 60 tundi tähtajaga 12.06.2017 Tallinna
Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku
järelevalve all (Kuninga 22, Pärnu).
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: pole kohaldatud
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: asitõendid jätta kriminaalasja
juurde
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: KL’i
andmed kustutada KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti
Kohtuekspertiisi Instituuti.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad
7. Kahju hüvitamine: alused puuduvad
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kahtlustatav ja kannatanu
9. Kriminaaltoimik jätta hoiule Lääne Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni.
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle
pandud kohustusi, uuendatakse kriminaalmenetluse.
Kinnitan allkirjaga, et määruse koopia on mulle üle antud; olen kriminaalasja lõpetamisega nõus,
mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärg, olen kohustustega nõus: