Lääne Ringkonnaprokuratuur · 19. detsember 2016
- Viit
- LÄRP-0/16/1094
- Registreeritud
- 19. detsember 2016
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- LÄRP-0/2016
- Vastutaja
- Merje Leemets (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Paide)
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 06.12.2016.a. Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Pille Juhkov
Kriminaalasja number: 16267001049
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 215 lg 2 p 2, § 25 lg 1,2 , § 320 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): alaealine AH
Kuriteosündmuse aeg: 12.10.2016, 08.11.2016.a.
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 16267001049, milles alustati
menetlust 09.11.2016. a. KarS § 215 lg 2 p 2 , § 25 lg 2 p 2 selle kohta, et 08.11.2016.a. kella
23.00 ajal üritas AH koos kahe isikuga Pärnus XXX tn Y korterelamu juures parklas seisnud
WWW OÜ – le kuuluvat kaubikut ärandada, milline tegu jäi aga lõpule viimata nende tahtest
olenemata põhjusel.
28.11.2016.a. on nimetatud kriminaalasjale ühendatud kriminaalasi 16750000073.
Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on alaealisele AH’ile esitatud kahtlustus KarS §
215 lg 2 p 2, § 25 lg 1,2, ja § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises
selles, et tema 08.11.2016.a kella 23.00 paiku püüdis koos täisealiste RP’ega ja DH’aga Pärnu
maakonnas Pärnu linnas XXX tn Y korterelamu juures asuvast parklast võõra vallasasja
omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil võtta WWW OÜ kuluvat kaubikut IVECO DEILY
reg. nr. 000 varalise väärtusega 5000 eurot, kuid tegu jäi aga WWW OÜ juhatuse liikme AAA
vahele sekkumise tõttu lõpule viimata.
Samuti tema, kriminaalasja nr 16267000406 kohtueelse menetluse käigus andis tunnistajana,
keda oli eelnevalt valeütluste andmise eest hoiatatud, Pärnu linnas Pikk 16b asuvas Lääne
Ringkonnaprokuratuuris 12.10.2016. a ajavahemikul kell 09.56 kuni kell 10.58 teadvalt
valeütlusi selle kohta, et kriminaalasja nr 16267000406 aluseks oleval kuriteosündmusel, enne
politsei poolt peatumismärguande andmist, juhtis Pärnu linnas CCC linnaosas mootorsõidukit
BMW, tema.
Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab
kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on
heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud
või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada
ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu,
mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb
karistusena ette ainult rahalise karistuse.
KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille
eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest
karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav AH on ennast
temale esitatud kahtlustuses süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi teo toimepanemise asjaolude
kohta,. Ärandamise katse kohta on AH andnud ütlusi, et 08.10.2016.a. sai ta kokku RP’ega ja
DH’iga. CCC rajoonis ühe kortermaja juures nägid nad seismas endise tööandja valget värvi
kaubikut Iveco. Tekkis ühine mõte minna kaubikuga sõitma. Kuna nad teadsid, et kaubiku uks
ei käi lukku ja avaneb nöörist tõmmates, sisenesid nad ukse kaudu kaubikusse ja lülitasid sisse
algsüüte. Mõne aja pärast märkasid nad aga, et kaubiku juurde tuli sõiduauto ja sellest väljus
endine tööandja BBB. Kahtlustatavad väljusid kaubikust ja jooksid ära.
Valeütluse andmise kohta on AH selgitanud, et valeütluste andmise ettepaneku tegi talle BN,
kes soovis vabaneda vastutusest mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuna kandis
tingimuslikku vangistust ning kartis seetõttu reaalset vanglakaristust. BN pakkus AH’ile teo
enda peale võtmise eest algselt raha 300 eurot. AH keeldumise peale lubas BN tasuda 500
eurot, samuti hüvitada kohtukulud. Sellega AH nõustus ning käis prokuratuuris andmas
valeütlusi. Tegelikkuses aga AH sõidukit ei juhtinud.
Kahtlustatava süü kirjeldatud kuriteoepisoodides ei ole suur kuna AH on ennast kahtlustuses
esitatud kuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud ning tegusid puhtsüdamlikult
kahetsenud. Puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.
Samuti oli AH tegude toimepanemise ajal alaealine, Z aastane.
Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär.
Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava
kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine
ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega
kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning
samuti ei ole tema suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. AH omab kehtivaid
väärteokaristusi (alkoholi- tubaka- ja ühistranspordiseaduse rikkumiste eest). Kohtueelse
menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat aga ka teo toimepanemise järgset
käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja
eripreventiivseid eesmärke on võimalik veel saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata.
Samuti tuleb arvestada isiku alaealisust. Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ning
ühiskondlike normide sidususest arusaamiseks on käesoleval juhul piisav kahtlustatava suhtes
KrMS § 202 ettenähtud kohustuse/ mõjutusvahendi kohaldamine.
Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus
KrMS § 202 alusel, määrates AH’ile kohustus sooritada 80 tundi üldkasulikku tööd ning
hüvitada kriminaalmenetluse kulu 120 eurot.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 16267001049 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: määrata AH’ile
▪kohustus teha 80 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 06.03.2017.a.
▪hüvitada kriminaalmenetluse kulu 120 eurot tähtajaga 06.05.2017
3. Tõkendi tühistamine: tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole.
5. Vahistuse andmed: AH oli kahtlustatavana kinni peetud 09.11.2016.a.
6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu 120 eurot.
7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu:
ei ole edastatud.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kannatanu WWW esindaja AAA’le, kahtlustatav AH’ile, kaitsja VK’ale.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Pikk 16b, Pärnu linn.
10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile
asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn.
Pille Juhkov
Olen kohustustega nõus. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemus ja
kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Määruse koopia olen kätte saanud.
___________________________ AH 06.12.2016.a.
__________________________ seaduslik esindaja QQQ 06.12.2016