Dokumentide edastamine

Lisa Tapa Vallavalitsuse 13. jaanuari 2021 korraldusele nr 16 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Rabasaare linnavõitluslinnaku püstitamiseks 1. Asukoht: Lääne-Virumaa, Tapa vald, Rabasaare küla. Ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed: - Rabasaare keskus 4, katastritunnus 40002:001:0215; - Rabasaare keskus 6, katastritunnus 79201:001:0018; - Rabasaare keskus 8, katastritunnus 79201:001:0020; - Rabasaare keskus 10, katastritunnus 79201:001:0021; - Saare, katastritunnus 79201:001:0679; - Saaremõisa, katastritunnus 40002:001:0231; - Töökoja, katastritunnus 40002:001:0216; - Parmumäe, katastritunnus 40002:001:0238; - Turba, katastritunnus 79201:001:0151; - Raba, katastritunnus 40002:001:0224; - Maasika, katastritunnus 79201:001:0524; - Mustika, katastritunnus 79201:001:0523. Projekteerimistingimuste taotlus: 17.12 2020. a. Kehtestatud detailplaneering: puudub. Kinnistu hoonestustingimused: puuduvad. Ekspertiishinnang Rabasaare turbatööstuse asulale 2012.a: Lehtse turbatööstuse Rabasaare asula on üks tervikplaani järgi rajatud Eesti Wabariigi aegsetest tööstusasulatest (nagu Siidisuka, Tootsi, Kohtla-Järve, Kehra, Ellamaa, Turba). Rabasaare asula ehitati Lehtse turbatööstuse eraldiseisvaks tööstusasulaks turba kaevandamisele Läste ja Rebase rabadest, kuid orienteerus 1970.aastate lõpus ümber tarbekaupade tootmisele (tootmishooneks kasutati ümberehitatud algset jõujaamatöökoda) ja puidutöötlemisele. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis Rabasaares tööstus hääbus ja sellega koos kahanes olematuks küla elanikkond. Eesti Wabariigi ja nõukogude aegset Rabasaare hoonestust saab liigitada funktsiooni järgi: 1) elamud (ametnike, tööliste suve ja talveelamud) 2) administratiivhoone (kontor) 3) elamute abihooned (kuurid) 4) ühiskondlikud hooned (saun) 5) tööstushooned. Nõukogude aeg ei ole omalt poolt andnud asumile väärtuslikke lisandusi (tööliselamud 3, 6 ja 17; elamute abihooned 2 ja 18; tööstushooned 10, 9 ja juurdeehitused 8-le). Asumis on arhitektuurselt väärtuslikud kõik algsed hooned (eh.1936-37). Üksikhoontele lisandub hoonete ansambliline väärtus ning asula planeeringuline väärtus, sest Rabasaare puhul on suures osas tegemist ühe inseneri poolt kavandatud ja lühikese aja jooksul ehitatud tervikliku tööstusasulaga. Väärtuslike üksikhoonetena on võimalik esile tõsta funktsionalistlikku juhtkonna elamut ja ametnike elamut (nr.4 ja 5), kontorit (nr 7), vanemtööliste elamut (nr 12), tööliste elamut (nr 13); samuti Eesti Wabariigi-aegset traditsionalistlikku puitarhitektuuri esindavaid tööliste talvist ühiselamut (nr 16) ja kahte suvist tööliselamut (nr 1 ja 15). Rabasaare algsest hoonestusest moodustavad nimetatud kaasajani säilinud hooned siiski lõviosa, kuigi aja jooksul on hävinud enamus tööliste suvemaju ja sellised väga olulised ühiskondlikud hooned nagu kaupluse- ja klubihoone. Asumis annavad tooni funktsionalistlikus stiilis silikaattellistest elamud, seal on esindatud kaksik- ja ridaelamu majatüüp ning kabinett süsteemiga kontorihoone. Nimetatud hooned on oma vormi- (selge ja geomeetriline mahuline kompositsioon, lintaknad, suured aknapinnad, minimaalse kaldega katus) ja materjalikäsitluselt (tehiskivi, krohvimata fassaadid, betoonsillused) truud 1930.aastatel Eestis juurdunud funktsionalistlikule arhitektuurimoele. Silma torkab nimetatud hoonete telgsümmeetriline mahuline ülesehitus, mida ühelt poolt tingib kaksik-ja ridamajade funktsioon, teisalt on tajutav projekteerijapoolne tõlgendus tööstuslinnakusse, kus valitseb kord ja rutiinne elurütm, sobituvast arhitektuurist. Asula jõujaam-töökoda on näide 30-aastatele iseloomulikust inseneri projekteeritud tööstushoonest, kus asist tarbehoonet on tagasihoidlikult elustatud mõne funktsionalistliku stiilielementidega (jälgitavad eelkõige projektil, näiteks lintaknamotiiv ei ole ellu viidud). Traditsionalistlikud tööliselamud mahutavad küll palju kööktube, kuid on oma välisarhitektuurilt äratuntavalt modernismist mõjutatud talutraditsionalistlikud ja seostuvad Tallinna Tehnikaülikoolist võrsunud maa-arhitektuuri projekteerijate põlvkonna loominguga. Rabasaare traditsionalistlike hoonete juures on kasutatud tolleaegsed moodsad stiilivõtted on heledama liistuga püstlaudis ja horisontaalne üle kattega laudis seina alaosas, ruudukujulised aknad kahel pool välisust või piirdelaudade lindiks ühendamine, rootsi värvi kasutamine. Rabasaares on tänapäevani tunnetatav algne planeering: tsoneering, teede võrk, haljastuspõhimõtted. Asula südame moodustab algselt planeeritud park, mille teed ja kunagine plats on jõudsalt metsistunud. Eraldi grupina seisvad ametnike elamud mõjuvad aedlinlikult, samas teisel pool parki paiknevad tööliselamud kasarmlikult ridastikku. Hävinud on asula loodeosas asunud tööliste ühetaoliste suvielamute kogum (säilinud üks hoone ümberehitatud kujul, hoone nr 1). Ettepanekud ja suunised projekteerimiseks: 1) Rabasaare tööstusasula hoonestus paikneb isoleeritud asukohas ja pole kasutuses, mistõttu on tööstusasula hääbunud ja hooned erinevates lagunemisstaadiumites. Kõik säilinud hooned tuleb dokumenteerida ja Muinsuskaitseameti arhiivile arhiveerimiseks üle anda ajalooline õiend ning ettepanekud materjali taaskasutamisse suunamiseks. Ajalooline õiend peab sisaldama tekstilist osa hoone(te) kujunemis- ja ehitusloost, fotofikseeringuid, väljavõtteid arhiivijoonistest ja inventariseerimisjoonistest, väärtuslike detailide mõõdistusi ning vajadusel ka ülesmõõtmise jooniseid. Ajaloolise ülevaate koostamine on vajalik selleks, et hoonete lammutamise järel jääks sellest ning nende hetkeseisukorrast dokumenteeritud märge. Ehitusmaterjali ja detailide taaskasutamise nõue tuleneb säästva arengu põhimõttest, et kõiki materjale, mida on võimalik taaskasutada, tuleb uuesti kasutamisele võtta, kuna loodusressursid on piiratud. Lisaks on vanadel ehitusmaterjalidel ja detailidel kultuuri- ja arhitektuuriajalooline väärtus. Vanu materjale ja detaile (koos lengidega aknaid, välisuksi, siseuksi, ehituspuitu, voodrilaudu, põrandalaudu, vanu treppe, elektrilülititeid jne) kasutatakse teiste ajalooliste hoonete restaureerimisel. 2 2) Kui ei ole võimalusi ehitisi kohe taastama asuda, tuleks nad varemetena selliselt korrastada, et nad ei muutuks varisemisohtlikuks. Kiirema lagunemise takistamiseks oleks vajalik varemetele kasvava võsa eemaldamine ja tõrjumine. Ka varemed on märk paiga ajaloost. 3) Projekteerimistööde aluseks peab olema kogu projekteeritavat ala hõlmav Tapa Vallavalitsuse poolt kontrollitud geodeetilise alusplaan. Alusplaan peab olema vastavate võrguvaldajatega (kelle või nende kaitsevööndid jäävad antud maa-alale) kooskõlastatud. 4) Teede ja haljastuse korrastamisel järgida ajaloolist planeeringut. 5) Uued püstitatavad hooned peavad sobima ajaloolisse miljöösse. 3 TAPA VALLAVALITSUS KORRALDUS Tapa 13.01.2021 nr 16 Projekteerimistingimuste väljastamine 17.12.2020 esitas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusi projekteerimistingimuste taotluse linnavõitluslinnaku ehitiste püstitamiseks aadressil Rabasaare küla Tapa vald. Alal puudub kehtiv detailplaneering. Tapa valla koostatavas üldplaneeringus on Rabasaare määratud miljööväärtuslikuks alaks ja selle tingimused on seatud, et ala tuleb inventariseerida. Miljööväärusliku ala kasutamine linnavõitluse alana hoonete säilitamist ei takista kuna hooned on tühjad ja lagunemisohtlikud. Rabasaare turbatööstuse küla taaselustamise projekti idee sündis kolmepoolsest koostööst Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, ühinguga LIS (Loodus, Inimene, Sõjavägi) ja Tapa Vallavalitsuse vahel. Peamiseks juhtmõtteks oli tutvustada inimestele Rabasaare küla ajalugu, sh turbatööstuse teket ja arengut säilinud hoonetekompleksis ja selle ümbruses. Tänaseks ei ole Rabasaarde alalisi elanikke alles jäänud. Tapa Vallavalitsus koostöös LIS´iga soovib, et küla oleks uudistamiseks avatud kõikidele, kel on huvi selle küla ajaloo vastu. Rabasaarde on kavas rajada ka kaitseväe linnavõitluslinnak, mis väljaõppe ajal on küll suletud, aga muidu huvilistele avatud. Rabasaare ala edasise peakasutaja ehk Kaitseväe põhivajadus on linnalahingute harjutamine, mida Rabasaares säilinud taristu osaliselt juba täna võimaldab. Kaasaegsema ja tänapäevasema õppekeskkonna loomiseks on kavas alustada uue taristu projekteerimisega. Projekteerimise põhiülesandeks on uute hoonete sobitamine olemasolevate juurde, et tekiks võimalikult elutruu väljaõppekeskkond. Muuhulgas tuleb projekteerijal hinnata ka olemasolevate hoonete seisukorda ja anda soovitused rekonstrueerimiseks, lammutamiseks või konserveerimiseks. Projekteerimistingimustega antakse suunised miljööväärtuse säilitamiseks ja uute ehitiste püstitamiseks. Lähtudes eeltoodust ja aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2, planeerimisseaduse § 125 lg 5, ehitusseadustiku § 26 lõike 1 punkt 1 ja Tapa Vallavolikogu 30.05.2018 määruse nr 20 “Ehitus- ja planeerimisvaldkonnas kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine“ § 1 lg 2: 1. Väljastada projekteerimistingimused Tapa valla Rabasaare külas linnavõitluslinnaku ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale. 2. Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat. 3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. Käesoleva korralduse peale võib esitada Tapa Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riho Tell vallavanem Piret Treial vallasekretär Lisa: Projekteerimistingimused 2 Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: RKIK Info, Erik Kalde, 'Tapa Vallavalitsus' Teema: Rabasaare linnavõitluslinnaku projekteerimistingimused Tere Edastan projekteerimistingimuse vastavalt taotlusele 17.12.2020 nr 3-3/20/4994-1. Lugupidamisega TAPA VALLAVALITSUS Mati Tamm ehitusspetsialist 322 8435, 5382 3375 [email protected] <mailto:[email protected]> Pikk 15, 45106 Tapa 322 9650, [email protected] <mailto:[email protected]> www.tapa.ee <http://www.tapa.ee> Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: RKIK Info, Erik Kalde Teema: Rabasaare linnavõitluslinnaku projekteerimistingimused Tere! Teile on saadetud Tapa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Rabasaare linnavõitluslinnaku projekteerimistingimused Registreerimise kuupäev: 14.01.2021 Registreerimise number: 7-6/21/126-1 Juurdepääsupiirang: Avalik* Juurdepääsupiirang kehtib alates kuni Juurdepääsupiirangu alus: Digitaalselt allkirjastatud dokumendi avamiseks on vajalik ID-tarkvara, mis on kättesaadav aadressilt http://installer.id.ee/. *Teave (kaasa arvatud manused), millele on kehtestatud juurdepääsupiirang (märge AK - asutusesiseseks kasutamiseks), on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. Kontaktinfo Tapa Vallavalitsus Pikk 15, 45106 Tapa linn, Lääne-Virumaa Tel 322 9650 E-post [email protected] <mailto:[email protected]>