Hoonestusõiguse seadmine (not.lepingu projekt)

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp : 08.10.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: RT III, 13.10.2020, 1 Vaata digitemplit Nõusolek Kaitseliidule kinnistu hoonestusõigusega koormamiseks Vastu võetud 08.10.2020 nr 343 Riigivaraseaduse § 19 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel ning kooskõlas sama seaduse §-ga 106 anda Kaitseliidule nõusolek otsustuskorras koormata Järva maakonnas Järva vallas Koigi külas ja Paide linnas Sargvere külas asuva Nurmsi õppevälja kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1883836, katastritunnus 32501:001:0340, pindala 109,89 ha, katastritunnus 56504:001:0430, pindala 86,59 ha, sihtotstarve riigikaitsemaa) katastriüksusest 32501:001:0340 77,13 ha suurune ala tasuta hoonestusõigusega 50 aastaks Eesti Vabariigi kasuks Kaitseministeeriumi kaudu. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Ragne Tehver, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Sakala tn 22 / Tatari tn 8, kinnitan selle ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR RAGNE TEHVER NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 4712 HOONESTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Ragne Tehver notaribüroos Tallinnas Sakala tn 22 / Tatari tn 8, kümnendal detsembril kahe tuhande kahekümnendal aastal (10.12.2020) ning selles notariaalaktis osalejad on KAITSELIIT, registrikood 74000725, asukoht Toompea 8, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi Omanik, mille esindajana Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, isikukood 36402152769, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, EESTI VABARIIK, edaspidi Hoonestaja, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi, registrikood 70004502, asukohaga Sakala 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel Evelin Paju, isikukood 47908130297, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, ning edaspidi ühiselt nimetatud Pooled. Notariaalakti tõestaja kontrollis osalejate teo- ja otsusevõime, Poolte õigusvõime ja esindajate volitused. Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. KOORMATAV KINNISTU JA KINNISTUSRAAMATU SEIS 1.1. Omanikule kuulub kinnistu (maatükk) koos selle oluliste osade ja päraldistega, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 1883836, nimetusega Nurmsi õppeväli, katastritunnusega 32501:001:0340, sihtotstarbelt riigikaitsemaa 100%, asukohaga Järva maakond, Järva vald, Koigi küla, Nurmsi õppeväli, pindalaga 109,89 ha, ja katastritunnusega 56504:001:0430, sihtotstarbelt riigikaitsemaa 100%, asukohaga Järva maakond, Paide linn, Sargvere küla, Nurmsi õppeväli, pindalaga 86,59 ha, (edaspidi Kinnistu). 1.2. Kinnistu omanikuna on kinnistusraamatutesse kantud Kaitseliit (registrikood 74000725). 1.3. Kinnistu kohta avatud registriosa kolmandasse (3.) jakku koormatisi ega kitsendusi kantud ei ole. 1 1.4. Kinnistule avatud registriosa neljandasse (4.) jakku hüpoteeke kantud ei ole. 1.5. Lepingu punktides üks üks (1.1) kuni üks neli (1.4.) toodud andmed sisalduvad õiguslikku tähendust omava elektroonilise kinnistusraamatu väljatrükis, milles toodud andmete vastavust notariaalakti tõestamise päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud. 1.6. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt ei asu Lepingu esemeks oleval kinnistul ehitisi. 1.7. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on Katastriüksuse 56504:001:0430 kitsendused: Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 865898 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 865898 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); Piiranguvöönd: kaitsmata põhjaveega ala; ulatus: 842895 m²; nähtus: kaitsmata põhjaveega ala (); Piiranguvöönd: ulatus: 590450 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Numenius arquata (suurkoovitaja)). Katastriüksuse 32501:001:0340 kitsendused: Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 169817 m²; nähtus: maardla (Koigi); Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 1098880 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 1098880 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); Piiranguvöönd: kaitsmata põhjaveega ala; ulatus: 820704 m²; nähtus: kaitsmata põhjaveega ala (); Piiranguvöönd: ulatus: 985 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Numenius arquata (suurkoovitaja)). Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes kehtivad kinnisasja kasutamisel seadusest tulenevad piirangud. 2. LEPINGU EESMÄRK 2.1. Käesoleva lepingu eesmärgiks on Omaniku omandis olevale punktis 1. nimetatud Kinnistule hoonestusõiguse seadmine Hoonestaja kasuks ja hoonestusõiguse tingimuste kindlaksmääramine. 2.2. Hoonestaja on õigustatud ja kohustatud rajama hoonestatavale maatükile mitmeotstarbelise hoone koos hoonet toetava taristuga (edaspidi Ehitis). 3. POOLTE AVALDUSED 3.1. Omanik kinnitab, et: 3.1.1. Lepingu eseme koormamine on otsustatud Kaitseliidu Keskjuhatuse otsusega nr K- 0.1-1/20/7641PR, 25.03.2020.a. ja Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 343, 08.10.2020.a. Nimetatud otsused on jõus ja muutmata. 3.1.2. lepingu punktis 1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning kinnistusosakonnale ei ole esitatud ühtegi Kinnistut puudutavat avaldust. 3.1.3. Kinnistu on Omaniku omand, selle suhtes ei ole kohtulikke ega muid vaidlusi ning Kinnistu käsutamine ei ole keelustatud (arestitud). 2 3.1.4. Kinnistu ei ole koormatud ühegi käesolevas lepingus nimetamata kolmanda isiku õigusega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega (nagu üür, rent või muu kasutusõigus). Lepingu sõlmimise hetkel ei ole ühelgi käesolevas lepingus nimetamata kolmandal isikul Kinnistu suhtes mingeid asjaõiguslikke ega võlaõiguslikke õigusi ega nõudeid, sealhulgas õigust selle valdamiseks, kasutamiseks või käsutamiseks, ega seadusest, muust õigusaktist või kokkuleppest tulenevat õigust selliste õiguste taotlemiseks ega nõuete esitamiseks. 3.1.5. Kinnistu valdamise, kasutamise ning käsutamise suhtes ei kehti talle teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 3.1.6. Hoonestajat on enne lepingu sõlmimist Kinnistu seisukorrast täielikult, ilma varjatud puudusi ja seisukorda oluliselt mõjutavaid tegureid varjamata, informeeritud. 3.1.7. Omanikule teadaolevalt ei ole Kinnistuga seotud keskkonnakahjusid ning talle ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast Kinnistuga seotud ettekirjutust. 3.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole takistatud ühegi kohtuotsuse või – määrusega ega lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi sättega, mille pooleks on tema või mis on talle siduv. 3.2. Hoonestaja kinnitab, et ta on Kinnistu põhjalikult üle vaadanud ning teadlik Kinnistu koosseisust, suurusest ja piiridest. 3.3. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist. 3.4. Hoonestaja esindaja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist. 4. HOONESTUSÕIGUSE TÄHTAEG JA ULATUS 4.1. Omanik koormab Kinnistu hoonestusõigusega Hoonestaja kasuks tähtajaga viiskümmend (50) aastat arvates kinnistusraamatusse kandmisest. 4.2. Punktis 4.1. nimetatud tähtaja saabudes võivad Omanik ja Hoonestaja kokku leppida hoonestusõiguse tähtaja pikendamises hoonete eeldatava püsimisaja lõpuni, kuid mitte rohkem kui üheksakümne üheksaks (99) aastaks. 4.3. Käesolev leping jõustub selle notariaalse tõestamise päevast, hoonestusõigus tekib ja selle tähtaeg hakkab kulgema alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. 4.4. Käesoleva lepingu alusel seatava hoonestusõiguse alusel on Hoonestaja kohustatud hoonestama ning sellest tulenevalt õigustatud valdama ja kasutama Kinnistu osa (edaspidi Maatükk või ka Hoonestusõiguse ala), mille asukoht on tähistatud käesoleva lepingu lisaks oleval katastriüksuse katastritunnusega 32501:001:0340 plaanil (Lisa 2) lillaga viirutatud alana ja mille suurus on 771 300 m². Omanik annab Maatüki üle Hoonestaja valdusesse ja kasutusse käesoleva lepingu sõlmimisega. Ühtlasi kohustub Omanik valduse üleandmisel andma Hoonestajale üle Kinnistu päraldisteks olevad Maatükki puudutavad dokumendid. Maatüki valduse üleandmisel läheb Hoonestajale üle juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko. 4.5. Hoonestusõigus ei laiene kolmandatele isikutele kuuluvatele koormataval Kinnistul paiknevatele ja seda läbivatele liinidele, trassidele ja muudele kommunikatsioonidele (tehnovõrkudele ja –rajatistele). 4.6. Hoonestusõiguse lõppemisel või ennetähtaegselt lõpetamisel läheb omandiõigus 3  hoonestusõiguse oluliseks osaks olevatele hoonete ja nendega seotud rajatistele üle Kinnistu omanikule. 4.7. Hoonestaja poolt Kinnistule püstitatavad hooned ning nendega seonduvad rajatised on hoonestusõiguse oluliseks osaks ning kuuluvad igakordsele hoonestusõiguse omanikule. 4.8. Omanikul õigus kasutada hoonestusõiguse alusel Maatükile rajatud Ehitist ja seda teenindavaid rajatisi kokkuleppel Hoonestajaga. Täpsem kasutuskord lepitakse kokku eraldi kasutuslepinguga. 5. EHITUSKOHUSTUS 5.1. Hoonestaja kohustub punktis 2.2. toodud Ehitise ehitama 10 aasta jooksul pärast käesoleva lepingu sõlmimist. 5.2. Hoonestaja on kohustatud teostama ja finantseerima kõik planeerimis-, projekteerimis-, ehitus- ja muud tööd, mis on vajalikud Ehitise püstitamiseks ja selle ekspluatatsiooniks. Hoonestaja kohustub Ehitise rajama järgides head ehitustava ning üldtunnustatud ehitusreegleid, millised on igati kaasaegsed, vastavad projekteerimis- ja ehitusnormidele, standarditele, sertifikaatidele ja vastavad kvaliteedinormidele igapäevase kasutamise ning materjalide vastupidavuse seisukohalt. 5.3. Ehitise teenindamiseks vajaminevate kommunikatsioonide (vesi, kanalisatsioon ja muud) rajamise hoonest liitumispunktini ning liitumised korraldab ja finantseerib Hoonestaja. 6. KORRASHOIUKOHUSTUS 6.1. Hoonestaja peab kogu hoonestusõiguse kestuse jooksul Ehitisi ja nende päraldisi hoidma heas korras, eelkõige viima regulaarselt ja omal kulul läbi Ehitiste ja nendega seotud rajatiste ja päraldiste väärtuse säilitamiseks vajalikke korralisi remonttöid ja uuendusi. Ehitiste säilitamiseks vajalikud remont- ja taastamistööd on Hoonestaja kohustatud omal kulul läbi viima viivitamatult peale remondi või taastamisvajaduse tekkimist. 6.2. Hoonestusõigus ei lõpe Ehitiste hävimisega. 6.3. Kui Hoonestaja ei täida korrashoiukohustust hoolimata Omaniku eelnevast kirjalikust hoiatusest mõistliku tähtaja jooksul, võib Omanik punktis kuus (6) nimetatud tööd ise läbi viia lasta ja nõuda selleks vajalike kulutuste hüvitamist Hoonestajalt. 7. EHITISTE KASUTAMINE JA ÜLEVAATAMISÕIGUS 7.1. Hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse alusel püstitatavad Ehitised ja koormatava Maatüki hoidma alaliselt heas seisukorras. Selleks vajalikud parandustööd ja uuendused on Hoonestaja kohustatud viivitamatult teostama. Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate ehitiste korrashoiukohustuse kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse. 7.2. Kui Hoonestaja ei täida Omaniku nõuet korrasoleku seisundi loomise kohta Omaniku poolt nõutud mõistliku tähtaja jooksul, on Omanik õigustatud laskma teostada vajalikud tööd Hoonestaja kulul. 7.3. Omanikul on õigus teostada järelevalvet seadusest ja käesolevast Lepingust tulenevate kohustuste täitmise üle Hoonestaja poolt, Hoonestaja nõusolekul ja tema esindaja juuresolekul, eelnevalt kokkulepitud ajal, sealhulgas teostada Maatüki ja sellel paiknevate Ehitiste ülevaatust, kontrollida Maatüki kasutamise vastavust käesolevale Lepingule ning nõuda lepingutingimuste mittetäitmisega seotud asjaolude ja puuduste kõrvaldamist või kõrvaldada vastavad puudused ise, nõudes Hoonestajalt vastavate 4  kulude hüvitamist. 8. MAKSUD JA AVALIK-ÕIGUSLIKUD KOORMATISED NING VILJAD 8.1. Kõik lepingu esemeks oleval Kinnistul lasuvad maksud tasub ning avalik õiguslikud koormatised kannab Hoonestaja. 8.2. Kõik hoonestusõigusest saadavad viljad kuuluvad Hoonestajale. 9. NÕUSOLEK KOORMAMISEKS JA VÕÕRANDAMISEKS 9.1. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et hoonestusõiguse võõrandamiseks ja/või koormamiseks on vajalik hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku nõusolek ning selle kohta tehakse ka vastavasisuline kanne kinnistusraamatusse. 10. HOONESTUSÕIGUSE TASU 10.1. Hoonestusõigus on Hoonestajale tasuta. 10.2. Pooled hindavad hoonestusõiguse seadmise tehinguväärtuseks kakskümmend üks tuhat kolmsada kuuskümmend) 21 360 eurot. 11. HOONESTUSÕIGUSE OMANIKULE LANGEMINE 11.1. Omanikul on õigus enne hoonestusõiguse tähtaja möödumist nõuda Hoonestajalt hoonestusõiguse ülekandmist endale (hoonestusõiguse omanikule langemine) kui: 11.1.1. Hoonestaja ei ole Ehitist valmis ehitanud lepingus kokkulepitud tähtajaks ning Hoonestaja on lepingu rikkumises süüdi. 11.1.2. Hoonestaja rikub käesoleva lepinguga võetud korrashoiukohustust hoolimata Omaniku eelnevast kirjalikust hoiatusest rikkumine lõpetada ja selle tagajärjed (mõistliku selleks vajaliku tähtaja jooksul) kõrvaldada. 11.2. Omanik võib punktis 11.1. nimetatud juhtudel nõuda Hoonestajalt hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel hoonestusõiguse kandmist enda poolt nimetatud kolmanda isiku nimele. 12. HÜVITIS OMANIKULE LANGEMISE NING HOONESTUSÕIGUSE LÕPPEMISE KORRAL 12.1. Hoonestusõiguse tähtaja saabumisel või kui hoonestusõigus lõpetatakse kokkuleppel enne tähtaega või hoonestusõiguse omanikule langemise korral, ei maksa koormatud Kinnistu Omanik Hoonestajale hüvitist Ehitise ega Hoonestaja poolt Ehitise säilitamiseks tehtud kulutuste eest. 13. OMANIKU VASTUTUS KOHUSTUSTE TÄITMISE EEST 13.1. Omanik kohustub tagama, et hoonestusõigust on võimalik kanda Kinnistu kinnistusregistriosa kolmanda jao esimesele järjekohale. 13.2. Omanik ei vastuta Kinnistu puuduste eest, eelkõige maapinna omaduste, varjatud puuduste või keskkonnaohtlike jäätmete eest. Ehituslubade ning muude hoonestusõiguse või selle alusel rajatud Ehitisega seotud avalik-õiguslike lubade saamise eest vastutab Hoonestaja. 5 14. KINNISTAMISAVALDUSED JA ASJAÕIGUSLEPING 14.1. Omanik ja Hoonestaja on Kinnistule hoonestusõiguse seadmises kokku leppinud ning paluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse sisse kanda alljärgnevad õigusmuudatused: 14.1.1. kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 1883836 kolmandasse (3.) jakku, esimesele (1.) järjekohale, hoonestusõigus viiekümneks (50) aastaks arvates selle kinnistusraamatusse kandmisest Eesti Vabariigi kasuks. 14.1.2. hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistriosa esimesse (1.) jakku kanda lisaks käesoleva lepingu punktis 15.1.1. toodud andmetele alljärgnevad kokkulepped: 1) Hoonestusõiguse ulatus vastavalt lepingu punktile neli (4); 2) Koormatud kinnistu nr 1883836 omanik võib Hoonestajalt nõuda hoonestusõiguse ülekandmist endale (hoonestusõiguse omanikule langemine) või enda nimele kandmise asemel hoonestusõiguse kandmist enda poolt nimetatud kolmanda isiku nimele vastavalt lepingu punktile 11 (üksteist); 3) Hoonestusõiguse tähtaja saabumisel või kui hoonestusõigus lõpetatakse kokkuleppel enne tähtaega või hoonestusõiguse omanikule langemise korral, ei maksa koormatud kinnistu omanik Hoonestajale hüvitist vastavalt lepingu punktile 12 (kaksteist); 4) Hoonestusõiguse võõrandamiseks ja/või koormamiseks asjaõigustega on vajalik hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku nõusolek vastavalt lepingu punktile 9 (üheksa); Korrashoiukohustus vastavalt lepingu punktile 6 (kuus). 14.1.3. hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistriosa teise (2.) jakku kanda hoonestusõiguse omanikuna Eesti Vabariik. 15. ORIGINAAL NING ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE, VOLITUS NOTARIAALAKTI TÕESTAJALE 15.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 15.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil paberkandjal või digitaalselt. Digitaalne ärakiri on osalistele kättesaadav e-Notar iseteeninduses https://www.notar.ee/et (notariaalsed dokumendid) ja riigiportaalis www.eesti.ee (e-teenused› juriidika› minu andmed› notariaalsed dokumendid). 15.3. Notariaalakti tõestaja edastab lepingu digitaalärakirja kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest. 15.4. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi ja esitada avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi. 16. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 16.1. Lepingu tõestamise notari tasu tasub Hoonestaja. 16.2. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud 6  notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. 16.3. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalakti lisa on esitatud osalejatele enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notari tasu tehingu tõestamisel 79,20 eurot (tehinguväärtus 21 360 eurot, notari tasu seadus § 3, § 14, § 22, § 23 p 2). Käibemaks 20% 15,84 eurot. Kokku notari tasu tehingu tõestamisel 95,04 eurot. Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu järgnevalt (summad sisaldavad käibemaksu 20%): Paberkandjal või digitaalne ärakiri osalejale - iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 35). Digitaalärakirja edastamine ametiasutustele (sh kinnistusosakonnale) - 15,30 eurot + iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 15, § 35). Käesolevas notariaalaktis on 10 nööri ja reljeefpitseri abil köidetud lehte. m Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri ________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri ________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Notar (omakäeliselt) allkiri / pitsatijäljend 7  Notariaalakti lisa nr 1 1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1.1. Leping jõustub selle notariaalsest tõestamisest, mille tulemusena pooltel tekib kohustus lepingut täita ja õigus nõuda selle täitmist vastavalt seadusele ja lepingutingimustele. Käesoleva lepingu täitmisel tekkinud eriarvamused ja vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi õigusaktide alusel eelkõige osapoolte läbirääkimiste teel. Konsensuse mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. 1.2. Lepingu poolel on kohustus koheselt teatada teisele lepingu poolele kõikidest asjaoludest, mis võivad põhjustada käesoleva lepingu osalise või täieliku täitmatajätmise. Juhul, kui üks käesoleva lepingu pool ei täida oma kohustust või on väitnud valet või varjanud olulisi asjaolusid, loetakse see lepingu rikkumiseks ning rikkuja on kohustatud hüvitama rikkumisega tekitatud kahju. 1.3. Hoonestusõigus tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega, ning lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. 1.4. Omanik kohustub kuni Hoonestusõiguse kinnistamiseni mitte sõlmima tehinguid Kinnistu koormamiseks mistahes teiste isikute õigustega. 1.5. Hoonestaja saab Hoonestusõiguse omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. 1.6. Hoonestusõigus on isiku, kelle kasuks Hoonestusõigus on seatud, võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigust võib lõpetada enne tähtaega Hoonestaja ja kinnisasja omaniku kokkuleppel. Hoonestaja ei või oma õiguste teostamisel rikkuda koormatud kinnisasja omaniku õigusi. Hoonestajal on õigus Hoonestusõigust võõrandada või pärandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja Hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise Hoonestusõiguse omandaja poolt. Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Kui Hoonestaja ei ole maksnud Hoonestusõiguse eest tasu viiel järjestikusel aastal, võib maatüki omanik nõuda Hoonestusõiguse müüki sundenampakkumisel. Enampakkumisest võib osa võtta ka maatüki omanik. Kõik Hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab Hoonestaja. 1.7. Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Eraõiguslik reaalkoormatis tekib kinnistusraamatusse kandmisega, lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust ning läheb koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema nõusolekust sõltumata. 1.8. Reaalkoormatisest tulenev iga üksik kohustus aegub hagi aegumise üldise tähtaja jooksul, arvates ajast, mil see muutus kohustatud isiku isiklikuks võlaks. Reaalkoormatisest tulenevate üksikkohustuste täitmise eest vastutab omanik koormatud kinnisasjaga. Kolme aasta möödumisel nõudeõiguse tekkimisest muutub iga üksikkohustus omaniku isiklikuks võlaks. Eelmise omaniku täitmata kohustused, mis ei ole muutunud tema isiklikuks võlaks, peab täitma kinnisasja järgmine omanik. 2 x allkiri 8 1.9. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik Kinnistule hoonestusõiguse seadmisega seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg-le 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 1.10. Kokkulepitud eelduse saabumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestusõiguse enda nimele kandmist (omanikule langemine). Omaniku õigust nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele ei või lahutada kinnisasjast. Eelnimetatud omaniku nõue aegub kuue (6) kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust, kuid mitte hiljem kui kahe (2) aasta möödumisel nõude tekkimisest. Hoonestusõiguse omanikule langemisel jääb püsima hoonestusõigust koormav: 1) hüpoteek ja reaalkoormatis, mis ei kuulu hoonestajale endale; 2) muu piiratud asjaõigus, mis koormab ka hoonestusõigusega koormatud kinnisasja. Teised hoonestusõigust koormavad asjaõigused kaotavad kehtivuse. 1.11. Võlaõigusseaduse § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. 1.12. Krundi ehitusõigus (krundi sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil jne) määratakse hetkel kehtiva detailplaneeringuga ning see on ühtlasi aluseks ehitiste projekteerimisele tiheasustuses ja detailplaneerimise kohustusega aladel hajaasustuses. 1.13. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. 2 x allkiri 9  hoonestusõigus (77,13 ha)