ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Siseministeerium Teie 08.08.2024 nr 1-6/3004-1
[email protected]
Meie 30.08.2024 nr 2.3-4/24/2040-2
Arvamuse avaldamine eelnõule (Perekonnaseisutoimingute seaduse ja rahvastikuregistri
seaduse muutmise seadus)
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks
perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) ja rahvastikuregistri seaduse (RRS) muutmise seaduse
eelnõu (eelnõu). AKI-l on eelnõuga seonduvalt järgmised tähelepanekud.
Eelnõu seletuskirjas on õigesti märgitud, et valdkonna eest vastutav minister ei ole PKTS §-s 24
nimetatud tervishoiuteenuse osutaja tõendi andmekoosseisu määrusega kehtestanud. Selle
probleemi lahendamiseks soovitakse määrata tõendi andmekoosseisu PKTS-s, mis on iseenesest
õige lahendus. Küll aga peab AKI rõhutama, et tõendis sisalduvate isikuandmete kooseis peab
olema seadusega piiritletud ehk ei ole õige jätta tervishoiuteenuse osutajale otsustada, millised
veel andmed, lisaks seaduses märgitud minimaalsele andmestikule, ta tõendile märgib. Seega ei
sobi eelnõus pakutud § 24 lg 6 sõnastus, kuna see ei anna ammendavat loetelu tõendile kantavatest
isikuandmetest. AKI soovitab võtta PKTS § 24 lg 6 sõnastusest välja sõna „vähemalt“.
AKI juhib tähelepanu, et kehtiva PKTS § 24 lg 5 viitab valdkonna eest vastutava ministri
määrusele, mida tegelikult ei eksisteeri. Siinkohal tuleb märkida, et kehtiva seaduse sõnastus ei
anna määruseandjale kaalutlusruumi tõendi vormi kehtestamise või kehtestamata jätmise osas,
vaid nimetatud volitusnorm nimelt kohustab tõendi vormi määrusega kehtestama. Seega kui
seadusandja leiab, et nimetatud tõendi vormi ei pea ilmtingimata määrusega kehtestama ning
piisab seadusega tõendi andmekoosseisu sätestamisest, peaks PKTS § 24 lg 5 sõnastuse
täpsustama selliselt, et valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada tervishoiuteenuse osutaja
tõendi vormi määrusega. Juhul, kui nimetatud tõendi vormi määrusega kehtestamine on siiski
seadusandja hinnangul vajalik, oleks mõistlik võtta vastav rakendusakt vastu koos praeguse
eelnõuga.
Eelnõu § 2 p-ga 28 tehtava RRS § 100 lg 1 muudatusega laiendatakse sätte mõju ka RR-i
mittesubjektidele ehk e-residentidele. Seletuskirjas märgitakse, et RR-i andmete kasutajate arvates
peaks ka mittesubjektide kontaktandmed ja lisa-aadresse RR-i kandma ning on oluline, et
kontaktandmed oleks ajakohased ning kõik avalikku ülesannet täitvad asutused edastaksid neid
RR-i.
AKI hinnangul ei ole üleüldse (mitte ainult e-residendi puudutavalt) nimetatud viisil andmete
kogumine andmesubjekti jaoks piisavalt läbipaistev (vt IKÜM art 5 lg 1 p a), kuna esitades oma
lisa-aadressi või muu kontaktinfo konkreetse menetluse käigus avalikku ülesannet täitvale
asutusele juhindub isik konkreetsest vajadusest ega eelda, et sedasama kontakti hakatakse
kasutama temaga ühenduse võtmiseks teiste isikute ja asutuste poolt menetlusega mitteseotud
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
küsimustega seoses. Isikuandmeid tohib koguda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning
õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega
vastuolus (IKÜM art 5 lg 1 p b). Seega jääb nimetatud viisil isikuandmete töötlemise puhul
küsitavaks ka isikuandmete töötlemise eesmärgi piirang.
Lisaks läbipaistvuse ja eesmärgipärasuse põhimõtete problemaatikale kerkib küsimus ka
nimetatud viisil RR-i sattunud andmete asjakohasuse ja korrektsuse kohta. Näiteks kasutavad
inimesed tihtipeale teatud asutusega suhtlemisel esindajat (kas lepingulist või siis lihtsalt suhtlevad
oma sugulase või tuttava abil). Ei ole välistatud, et RRS § 100 lg-s 1 nimetatud viisil andmete
töötlemisel võivad esindaja kontaktandmed sattuda esindatava RR-i (millest esindaja omakorda ei
saa teada muudmoodi, kui ühel hetkel esindatavale adresseeritud kirja või kõne saamisel). Seega
ei taga RRS § 100 lg 1 piisaval määral isikuandmete õigsust.
Inspektsioonile teadaolevalt esineb praktikas mitmeid probleeme ka sellega, et kui ühes
andmekogus (nt e-maksuametis) muudetakse ära kontaktinfo e-posti näol, siis hõivatakse see
aadress ka rahvastikuregistrisse kui lisa-aadress. Samas, kui seda omakorda e-maksuametis
muudetakse, ei toimu muudatus sama operatiivselt rahvastikuregistris. Sellise probleemi on
näiteks välja toonud pankrotihaldurid, kes saavad enda e-postiaadressile isikute kohta teateid,
mille adressaadid nad ei ole (nt kutsed erinevatele sõeluuringutele jne) ka pikka aega peale
pankrotimenetluse lõppu ja kontaktandmete muutust.
Üllatoodud viidatud probleemkohtadest tulenevalt soovitab AKI hinnata uuesti RRS §-s 100
sätestatud viisil isikuandmete töötlemise seaduslikkuse, vajaduse ja viisi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Irina Meldjuk
[email protected]
+372 6274108
2 (2)