ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Justiitsministeerium Teie 03.07.2024 nr 8-3/5025-1
[email protected]
Meie 29.08.2024 nr 2.3-4/24/1765-2
Arvamuse avaldamine väljatöötamiskavatsusele
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks
korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK). Inspektsioonil on VTK-ga
seonduvalt järgmised tähelepanekud.
Joobeseisundi tuvastamine
1. Regulatsioonis tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, et kui salvestisi kasutatakse joobeseisundi
tuvastamisel, siis sellised andmed liigituvad eriliigilisteks isikuandmeteks, mistõttu tuleks
regulatsiooni kujundamisel sellele erilist tähelepanu pöörata (sh nt nende edastamisele teistele
asutustele nt EKEI-le, VTK p 4.3.3.).
Isikuandmete töötlemine pilti ja heli salvestava jälgimisseadmestiku kasutamisega
2. VTK p-des 5.1 ja 5.3 on õigesti täheldatud, et salvestatavaid seadmeid tuleks kasutada
minimaalses vajalikuks ulatuses ning oluline on sätestada tingimused, millisel juhul tohib
kaameraid kasutada. AKI hinnangul on oluline arvestada, et peale PPA on Eestis palju teisi
erinevaid korrakaitseasutusi ning tingimuste kindlaksmääramisel tuleks lähtuda lahendusest, mis
hõlmaks ühtselt neid kõiki. Kindlasti ei tohiks ainsaks tingimuseks saada pelgalt vajadus riikliku
järelevalvemenetluse läbiviimiseks, sest sellisel juhul läheks määratlus liiga laiaks ja sisuliselt
võiks korrakaitseametnik alati salvestada pilti ja heli. Näiteks millal võib päästeametnik kaamerat
kasutada? Kas iga kord kui läheb kellegi juurde kodukülastust tegema suitsuanduri
kontrollimiseks? Isegi kui inimesel on suitsuandur olemas ja kõik on korras, siis isikust ja tema
kodust tekib sellisel juhul salvestis, mida säilitatakse. Näitena võib tuua ka kohaliku omavalitsuse
ametniku, kes teostab ühistranspordis piletikontrolli, kas sellisel juhul filmitakse juba
ühistransporti sisenemisel või teatud lisatingimuste saabumisel (nt on kaamera vaateväljas
konkreetne õigusrikkuja)? Seetõttu tuleks salvestamise lubatavuseks luua täiendavad tingimused
ja konkreetsed eesmärgid, mis oleksid ühtsed kõikidele korrakaitseasutustele.
3. Andmesubjekti teavitamine. Ametniku küljes olevate mobiilsete salvestusseadmete kasutamisel
on oluline, et kaamera kasutamisest teavitatakse vähemalt isikut / isikuid, kellega
korrakaitseametnik konkreetselt tegeleb. AKI-le teadaolevalt peaks vormikaamera täna töötama
nii, et selle käivitamisega kaasneb helimärguanne. Selline lahendus peaks jääma lisaks sellele, et
ametnik ka teavitab suuliselt vähemalt seda, et ta pani salvestusseadme tööle.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Teavitamine on vajalik ka olukorras, kus vormikaamera pannakse tööle juba enne sündmuskohale
jõudmist. Isikuandmete töötlemise läbipaistvuse põhimõttega (IKÜM art 5 lg 1 p a) ei oleks
kooskõlas olukord, kus korrakaitselises tegevuses isikut ei teavitata tema isikuandmete
töötlemisest kaameraga.
4. VTK p-s 5.3 on põgusalt märgitud, et küsitav on see, kas vormikaamera salvestisi saaks mingitel
tingimustel ka avalikustada. AKI hinnangul tuleks ka seda seaduse tasandil reguleerida.
5. VTK p-s 5.3 on märgitud, et vormikaamera kasutamise õigus laieneks üksnes korrakaitseorgani
poolt väljastatud seadmele, mille puhul on tagatud salvestiste ja seeläbi nendel olevate
isikuandmete säilitamine. Täiendavalt tuleks analüüsida, millised tehnilised eeldused on vajalikud
selliste seadmete kasutuselevõtuks ning kas neid peaks ka seaduses täpsustama st kuidas peab
olema tagatud seadmete kasutamisel nendega salvestatud isikuandmete turvalisus.
6. VTK p-s 5.4 on väga üldiselt ja lühidalt viidatud IKÜM art-s 23 sätestatud võimalusele piirata
andmesubjekti õiguste ulatust. Samas on tegemist väga olulise osaga andmesubjekti õiguste
teostamisest. Näiteks kas, kellele ja mis tingimustel väljastatakse IKÜM art 15 alusel salvestise
koopia isikuandmete töötlemisest ning kui korrakaitseorgan ei väljasta salvestise koopiat, siis
peavad need piirangud olema seaduse tasandil IKÜM art 32 lg 2 kohaselt täpselt reguleeritud.
Praktikas on inspektsioonil menetluses järjest enam kaebusi, kus PPA-lt soovitakse IKÜM art 15
alusel välja nõuda koopiat isikuandmete töötlemisest. Andmesubjekti õiguste piiramiseks peavad
olema selged alused, selguma peab piirangute ulatus ja kestus jms.
7. VTK p-s 5.5.2 leitakse, et mõju füüsilistele isikutele ei ole kokkuvõttes oluline. AKI hinnangul
on mõju pigem oluline, arvestades, kui palju korrakaitseorganeid Eestis tegelikkuses on (sh
kohalikud omavalitsused). Mõju tuleks hinnata laiemalt kui üksnes PPA vaatest ning kogu
regulatsioon peaks lähtuma laiemalt korrakaitseorgani vaatest, võttes arvesse kõiki võimalikke
riiklike järelevalve läbiviijaid. Arvestades, et korrakaitseasutusi on Eestis mitmeid, siis erinevate
korrakaitseliste ülesannete täitmisel puutuvad korrakaitseasutused kokku sisuliselt piiramatu arvu
isikutega ehk sihtrühmaks on sisuliselt kogu elanikkond Eestis. Seetõttu on vajalik koostada
IKÜM art 35 kohane mõjuhinnang.
Isikuandmete töötlemine mehitamata õhusõidukitele paigaldatud jälgimisseadmestiku
kasutamisega
8. Õigustatult on VTK p-s 6.2 märgitud, et mehitamata õhusõidukite puhul peaks isikuandmete
töötlemise lubamine olema ilmselt rangemate eeldustega kui KorS § 34 alusel isikuandmete
töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega, kuivõrd isiku õigustesse sekkutakse
intensiivsemalt. Sisuliselt tuleb lahendada samad küsimused, mis on kõne all vormikaamerate
puhul.
9. Samuti tuleks mõelda läbi, kuidas eristada korrakaitses kasutatavaid mehitamata õhusõidukeid
eraisikute poolt kasutatavatest. Tuleks analüüsida, kas oleks otstarbekas näiteks drooni peale
märkida PPA või võiks droon olla sarnases värvikominatsioonis nagu politseisõidukid. Seda siis
vastavalt korrakaitseorganile, kus on see võimalik. See täidaks vähemalt mingis ulatuses
teavitusfunktsiooni ja võimaldaks vajadusel pöörduda otse vastava korrakaitseorgani poole.
Näiteks kui droonil on kirjas PäA ja/või on ta puna-valges värvikombinatsioonis, siis inimene
oskabki vajadusel pöörduda otse Päästeameti poole.
10. VTK p-s 6.5.2 leitakse, et mehitamata õhusõidukitel jälgimisseadmestiku kasutamise mõju on
tervikuna väike. Sarnaselt vormikaameratega, on sihtrühmaks sisuliselt kogu elanikkond Eestis.
Seetõttu on vajalik koostada IKÜM art 35 kohane mõjuhinnang.
2 (3)
Lõpetuseks juhime tähelepanu ka sellele, et statsionaarsed salvestusseadmed, mida kastutakse
ohu ennetamiseks vajaksid õigusakti tasandil täpsemat regulatsiooni. Seetõttu soovitame
ettevõetud muudatuste raames kaaluda ka selle regulatsiooni täpsustamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Andres Kudrjavtsev
[email protected]
627 4109
3 (3)