ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Martin Ojase Teie 26.07.2024 nr
Tehno Turg-T OÜ
[email protected] Meie 29.08.2024 nr 2.2-9/24/1929-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Mõistan, et on suvi ja puhkuste aeg, aga mul on üks hästi oluline teema, mis vajab kiiret lahendust
ja vastuseid. Tutvusin ka "Juhend kaamerate kasutamise kohta" - mõistan üleüldist olukorda,
kuid konkreetset vastust, et kas, kuidas, millal ja kes kehakaameraid saaks oma tööks kasutada
ei leidnud. Nimelt 1. juulist 2024 jõustus uus turvaseadus, kus turvateenistujatel tekkis õigus
kasutada jõudu, õigus tegutseda ka väljaspool turvaobjekti jms. On väga oluline, et nii
tavakodanike, kui ka turvatöötajate (vms töötajate) elu ei oleks ohus. Kehakaamerad on ühed
olulised abivahendid, mis aitavad intsidente vähendada või hilisemate vaidluste/tõendamiste
korral. Hetkel on mul teada ümmarguselt, et "kehakaamerad ei ole keelatud, aga samas pole ka
lubatud!?". Kuidas seda kõige lihtsamini mulle arusaadavaks teha ja mõista? Ja peamine, mis
mina teha saan ja kus ma info saan, et nii era kui ka avaliku sektori asutustele õiget infot
jagada? Kui vaja, siis võin kirjeldada mõnda sündmust, mis ehk olukorda ilmestab ja aitab
teemat tõstatada ja küsimustele paremini vastata.
Andmekaitse Inspektsioon mõistab, miks sellised kaamerad võiksid teatud juhtudel abiks olla,
kuid siinkohal peame siiski selgitama, et nende kaamerate kasutamiseks peab olema konkreetne
õiguslik alus. Korrakaitseasutuste kaamerate kasutamise õiguslik alus tuleneb seadusest, mistõttu
tavakodanikke puudutavaid juhtumeid samastada õiguslikult ei saa. Eraelu puutumatus on
põhiseaduslik õigus ja seda võib piirata ainult seadusega (PS § 26). Kaamerate kasutamine saab
olla õigustatud vaid siis kui selleks esineb seaduses sätestatud õiguslik alus.
Selgitame, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete
töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid
koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb
eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Isikuandmete töötlemise õiguslike
aluste loetelu on sätestatud artiklis 6. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust
läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama iga konkreetne
andmetöötleja, kes soovib neid kaameraid kasutada, ise, mitte Andmekaitse Inspektsioon.
Vastuseks Teie küsimusele saamegi öelda, et kui alus andmetöötluseks puudub, siis andmeid
töödelda ei tohi. Igaks juhuks ei tohi samuti andmeid töödelda. Kaamerate kasutamine ei ole
eesmärgipärane ning minimaalsuse nõudeid järgiv kui kogutakse massiliselt isikuandmeid
eesmärgiga tuvastada õigusrikkumine, mis võib olla tulevikus tekib või tõendada midagi, mis ehk
tõendamist ei vajagi (ehk siis sisuliselt toimuks igaks juhuks andmete töötlemine, sh kogumine).
Igal juhul tuleb andmetöötlejal ennem andmetöötlust kaaluda vähemriivavamaid viise eesmärgi
saavutamiseks kui seda on kehakaamera kasutamine. Kehakaamerad ei ole universaalne võluvits
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
kõikide võimalike ettetulevate probleemide lahendamiseks, mistõttu peabki andmetöötlejal olema
analüüsitud, miks ilma ei saa.
Siinkohal saabki järeldada, et selliste kaamerate kasutamist saaks kaaluda vaid siis kui
selleks on õiguslik alus.
Igal juhul, kui isik, kes jääb kaamera vaatevälja, saab (peab saama) oma taotlusega pöörduda
andmetöötleja ehk siis salvestaja poole (Loe õigustest täpsemalt meie kodulehelt rubriigist Eraelu
kaitse – Inimese õigused). Andmetöötleja peab isiku pöördumisele vastama ühe kuu jooksul,
muuhulgas ongi näiteks andmetöötlejal kohustus selgitada, millisel alusel toimub andmetöötlus.
Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6.
peatükis1. Veel saab lugeda videovalve kohta Videovalve korraldajale | Andmekaitse Inspektsioon
(aki.ee). Veebilehel on muuhulgas kirjeldatud põhjalikumalt, millised eeldused on kaamerate
kasutamisel (andmekaitsetingimused, korrektne teavitussilt jne).
Lisaks soovitame konsulteerida Eesti Turvaettevõtete Liiduga ja arutada tõusetunud küsimusi, kas
ja kuidas teised ettevõtjad sellise olukorra lahendanud on.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
1
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf
2 (2)