ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Transpordiamet Teie 05.08.2024 nr 1.1-3/0286
[email protected]
Meie 27.08.2024 nr 2.3-8/24/15-3
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles avaldasite soovi saada AKI-lt
arvamust Statistikaameti poolt edastatud taotlusega saada andmeid liiklusregistrist.
Statistikaameti päringu kohaselt on andmed vajalikud Rahandusministeeriumile automaksu
eelarvestamiseks riigieelarve koostamisel ning EUROMOD-i majandusprognoosimudeli
täiendamiseks. Lisaks soovitakse andmeid kasutada Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli
teadustöödes.
Statistikaamet soovib liiklusregistrist saada mh ka isikuandmeid. LS § 184 lg 3 p 1 kohaselt ei
ole liiklusregistrisse kantud isikuandmed avalikud.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p-i a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel
tagada, et töötlemine on mh seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev. Igasuguseks isikuandmete
töötlemiseks (sh kogumiseks, edastamiseks, säilitamiseks) peab lähtuvalt IKÜM art 6 lg-st 1
esinema õiguslik alus.
Ilma andmesubjekti nõusolekuta on teadusuuringu ja riikliku statistika tegemise õiguslikuks
aluseks IKÜM art 6 lg 1 p e ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva
ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Teadusuuringud ja riiklik
statistika on avalikes huvides olevad ülesanded.
IKÜM art 6 lg 1 p-i e alusele tuginemine eeldab lisaks, et isikuandmete töötlemise alus on
kehtestatud täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega. Ehk teisisõnu IKÜM art 6 lg 1 p e ei
ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku sätteta iseseisev õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks.
Kui IKÜM-is osutatakse õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks
tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt, kuid selline õiguslik alus või
seadusandlik meede peaks siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema
eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse (IKÜM põhjenduspunkt 41). Samas
austatakse määruses kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja EL
põhiõiguste hartas (harta) tunnustatud põhimõtetest, mille hulka kuulub ka mh isikuandmete
kaitse (IKÜM põhjenduspunkt 4). Vastavalt harta art 52 lg 1 esimesele lausele tohib aga hartaga
tunnustatud õiguste ja vabaduste, sh art-ga 7 tagatud õiguse eraelu puutumatusele ja harta art-ga
8 tagatud õiguse isikuandmete kaitsele teostamist piirata ainult seadusega, mis konkreetsemalt
tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab neid õigusi riivata, peab tulenema seadusest.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
RStS § 31 lg 1 kohaselt on Statistikaametil õigus riikliku statistika tegemisel kasutada
isikuandmeid IKÜM-is ja IKS-is ettenähtud alustel ja korras, arvestades RStS-is sätestatud
erisusi. Nimetatud erisused puudutavad andmesubjekti IKÜM-ist tulenevaid õigusi (IKÜM art
89 lg 2, RStS § 31 lg-d 2-4). Õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringu ja riikliku
statistika vajadusteks on sätestatud IKS §-s 6.
Statistikaameti päringus viidatud sätted ei ole aluseks isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
või riikliku statistika tegemiseks. Päringus on viidatud statistikatööks vajalike andmete päritolule
andmekogudest (RStS § 29 lg 1), andmetöötleja kohustusele esitada Statistikaametile
andmekogudesse kogutud andmeid (RStS § 28 lg 4) ja Statistikaameti õigusele teha
programmivälist statistikatööd (RStS § 4 lg 3 ja § 20).
Vaatamata sellele, et RStS § 28 lg 4 kohustab andmekogude vastutavaid töötlejaid esitama
Statistikaameti nõudmisel andmekogudesse kogutud andmeid, ei tähenda see automaatselt seda,
et esitada võib kõiki isikuandmeid, veendumata, et õiguslik alus selliseks isikuandmete
töötlemiseks on olemas. Isikuandmete edastamine on samuti isikuandmete töötlemine ning
selleks peab olema selge õiguslik alus. Juhul kui Statistikaametil on olemas õiguslik alus küsitud
isikuandmete töötlemiseks, tuleb need isikuandmed Statistikaametile esitada.
Kuna kõnesolevast Statistikaameti päringust ei nähtu isikuandmete töötlemise õiguslikku alust st
ei ole üheselt arusaadav, mille jaoks ja millisel õiguslikul alusel isikuandmeid töödelda
soovitakse, siis saame jagada vaid üldiseid selgitusi IKS § 6 kohaldumise osas, mis võivad
erinevate asjaolude selgumisel muutuda.
Statistikaameti päringust nähtub, et andmeid soovitakse kasutada vähemalt kolmel eesmärgil:
Rahandusministeeriumil automaksu eelarvestamiseks, EUROMOD-i majandusprognoosmudeli
täiendamiseks ja teadustöödeks.
Selgitame, et riikliku statistika läbiviimist reguleerib RStS, mille § 8 lg 1 järgi on riikliku
statistika tegijaid kaks – Statistikaamet ja Eesti Pank. Riikliku statistika tegemiseks koostatakse
igal aastal järgmiseks viieks aastaks riikliku statistika programm, mis koosneb Vabariigi
Valitsuse kinnitatud (sh on kinnitatud uuringu eesmärgid, andmekoosseisud jms) statistikatööde
loetelust (RStS § 4 lg 1, § 16 lg 1 p 1 ja 21.12.2023 Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305
„Statistikaameti 2024.-2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“)1. Statistikatööde loetelus
olevate uuringute puhul on seega tegemist riiklike statistikatöödega, mille käigus toimub
isikuandmete töötlemine Statistikaameti poolt RStS alusel.
EUROMOD majandusprognoosmudel on loetletud statistikatööde loetelu p-s 49, kuid
Statistikaameti päringust ei nähtu, kas päringuga soovitud andmed on kinnitatud
statistikaprogrammi osaks või on tegemist eraldi täiendava uuringuga, mille andmeid kasutatakse
muuhulgas EUROMOD-i täiendamiseks.
Statistikaameti päringust nähtub justkui, et andmed on eelkõige vajalikud
Rahandusministeeriumile automaksu eelarvestamiseks riigieelarve koostamisel ning saadud
andmeid soovitakse kasutada omakorda ka EUROMOD-i täiendamiseks (seoses automaksuga)
ning teadustöödes. Eeltoodu viitab sellele, et tegemist ei ole riikliku statistikatööga, mille
läbiviimist RStS reguleerib.
IKS § 6 lg 5 järgi loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu poolt poliitika kujundamise
eesmärgil tehtavad uuringud ja analüüsid. Seega olukorras, kus ministeerium viib läbi poliitika
kujundamise eesmärgil uuringuid, tuleb nimetatud sättest lähtuda, sh saada kooskõlastus AKI-lt,
va juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise
1
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3231/2202/3004/VV_21122023_305K_lisa.pdf#
2 (3)
ulatus tulenevad õigusaktist. Statistikaamet on sellisel juhul volitatud töötleja. Statistikaameti
päringust ei nähtu, millisel õiguslikul alusel isikuandmeid töödelda soovitakse.
Teadusuuringu või riikliku statistika vajaduseks andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate
andmete töötlemine (sh andmete edastamine) andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul on
lubatud üksnes juhul, kui on täidetud kõik IKS § 6 lg-s 3 nimetatud tingimused. Statistikaameti
31.05.2024 päringust ei nähtu, kuidas nimetatud tingimused isikuandmete töötlemise osas
täidetud on.
Isikuandmete töötlemise üks olulisemaid põhimõtteid on läbipaistvus. Seega enne isikuandmete
töötlemist (sh edastamist) tuleb veenduda õigusliku aluse olemasolus ning vajadusel tuleb
Statistikaametilt küsida juurde täiendavat informatsiooni isikuandmete töötlemise õiguslike
aluste kohta. Nii andmete edastaja kui andmete saaja peavad olema võimelised tõendama, et
isikuandmete töötlemine on seaduslik (IKÜM art 5 lg 2) ning täidetud on kõik õiguslikust alusest
tulenevad nõuded.
Täiendavalt Teie pöördumises toodule märgime, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt
kindlaksmääratud eesmärkidel, samas isikuandmete töötlemist avalikes huvides toimuvate
teadusuuringute või statistilisel eesmärgil ei loeta IKÜM art 89 lg 1 kohaselt algsete
eesmärkidega vastuolus olevaks (IKÜM art 5 lg 1 p b).
Kokkuvõtteks, kuna Statistikaameti päringust ei ole isikuandmete töötlemise osas võimalik
veenduda õigusliku aluse olemasolus ega selle põhjendatust, siis ole võimalik seda ka täpsemalt
hinnata. Statistikaameti päring on isikuandmete töötlemise õigusliku aluse ja selle põhjendatuse
osas puudulik. Transpordiametil tuleks täpsustavate selgituste saamiseks pöörduda
Statistikaameti poole, kes peaks täpsemalt selgitama ja põhjendama, mille jaoks ja millisel
õiguslikul alusel isikuandmeid töödelda soovitakse ning kas kõik eeldused selliseks isikuandmete
töötlemiseks on täidetud.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
3 (3)