Taotlus teadusuuringus

TÖÖVÕTULEPING nr 3.1-8/252 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70000734, asukoht Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn, mida esindab kantsleri ülesannetes maa- ja ruumiloome asekantsler Alo Aasma, kes tegutseb põhimääruse alusel ja aktsiaselts Emor (edaspidi töövõtja), registrikood 10076576, Maakri tn 21, 10145 Tallinn, mida esindab juhatuse liige Karin Niinas, kes tegutseb põhikirja alusel edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring 2024 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile” (viitenumber 276317) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu esemeks on rahulolu -uuringu läbiviimine (edaspidi töö). 1.3. Tööd rahastatakse riigieelarvest. 1.4. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, töövõtja pakkumus, lepingus ettenähtud juhtudel pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.5. Töö täpsem kirjeldus on toodud tehnilises kirjelduses. 1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.6.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 1.6.2. Lisa 2 – Andmetöötluse leping; 1.6.3. Lisa 3 – Uuringu ankeet. 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele 48 988,00 eurot (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras, välja arvatud punktis 2.3 nimetatud juhul. 2.2. Tellija tasub töö eest pärast vastava etapi vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt: 2.2.1. vahearuande vastuvõtmise järgselt 30% lepingu hinnast; 2.2.2. lõpparuande ja nõutud materjalide vastuvõtmise järgselt 70% lepingu hinnast. 2.3. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 2.4. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest ja tulemuste esitlemist. 2.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 276317, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 2.6. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Töö teostamine ja üleandmine 3.1. Töö teostatakse vastavalt tehnilise kirjeldusele ja pakkumuses esitatud ajakavale (mis peab vastama Tehnilise kirjeldusele) ja kõik lepingulised tegevused peavad olema teostatud hiljemalt 31.12.2024. 3.1.1. Hiljemalt kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest toimub avakoosolek. 3.1.2. Tööde teostamine toimub Tehnilises kirjelduses (p 4) toodud ja pakkumuses esitatud ajakava alusel. 3.2. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks, tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise metoodika kohandamiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest. 3.3. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 3.4. Töövõtja valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada Andmekaitse Inspektsioonile loa saamiseks andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 3.5. Töövõtja arvestab tööde planeerimisel ja teostamisel Andmekaitse Inspektsioonilt teadusuuringu loa taotlemisele kuluva ajaga (30 päeva). 3.6. Tellija kohustub tööde avaldamisel mistahes vormis viitama töövõtjale kui uuringu läbiviijale. 3.7. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad tööde protsessi ja tulemusi kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 3.8. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka. 3.9. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 3.10. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 3.11. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas riigihanke pakkumuse koosseisus. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töid teostavad hinnatavas osas vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kui oli nõutud riigihanke alusdokumentides. 3.12. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. 3.13. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks  suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 3.14. Töövõtja viib töökoosolekud ja muud kohtumised läbi võimaluse korral veebi vahendusel, sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid töö teostamise käigus haldama, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge. Töövõtja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust. 3.15. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 3.16. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust lepingus sätestatule 10 tööpäeva jooksul (v.a lõpparuande ülevaatus, mis on 5 tööpäeva). Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut. 3.17. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. Sellisel juhul jätab tellija vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni punktis 3.16 märgitud aja jooksul töö üleandmisest arvates. 3.17.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega). 3.17.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel ja alandada lepingu hinda. 3.17.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 3.17.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 3.18. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 3.19. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui: 4.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik; 4.1.2. töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu on esitatud nõue. 4.2. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta tööd lepingus sätestatud tingimuste kohaselt. 4.3. Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral, sh töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või lepingust taganeda. 4.5. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 4.5.1. töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole nõuetele vastav töö teostatav; 4.5.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud nõuetest; 4.5.3. töövõtja on hilinenud töö vahearuande üleandmisega rohkem kui 2 kuud; 4.5.4. töövõtja ei ole tellijale tööd üle andnud hiljemalt 2 kuu möödumisel arvates kokkulepitud töö üleandmise tähtajast; 4.5.5. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid; 4.5.6. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid. 4.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tasumata summast. 4.7. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajalike juhiste üleandmisega ning seetõttu ei ole töövõtjal võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on töövõtjal õigus nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist proportsionaalselt viivitatud aja võrra. 4.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda. 4.9. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus, oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub võlaõigusseaduse (VÕS) alusel. 4.10. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. 4.11. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 4.12. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 4.13. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 4.14. Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui töövõtjal puuduvad töö teostamiseks vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud. 4.15. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut. 4.15.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti  arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 4.15.2. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 5. Autoriõigused 5.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale. 5.2. Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel. Teose kasutamise viis ei ole piiratud. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel ilma töövõtja täiendava nõusolekuta. Töö muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 5.3. Töövõtja kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda. 5.4. Kõik tellija poolt töövõtjale tööde teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti. 5.5. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada ainult tellija kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika). 5.6. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. 5.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 5.8. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja. 6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel. 6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud  dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 7. Poolte kontaktisikud 7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Karl Annus, telefon 5850 4847, e-post [email protected]. 7.2. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, välja arvatud lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas. 7.3. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Katrin Männaste, tel 513 9473, e-post [email protected]. 8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 8.2. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige, kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta ja struktuuritoetuste registri kasutamisel töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu. 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 9.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui: 9.3.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued tegevuste ja aruandluse tähtajad; 9.3.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine lepingus sätestatud tingimustel või alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra. 9.3.3. kui lepingu punktis 3.5 viidatud loa saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 päeva), on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja/ või tegevuskava 9.4. Lepingu aja-, ja/või tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 9.4.1. Töövõtja esitab aja- ja/või tegevuskava muutmiseks ja/või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- ja/või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 9.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 10 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest. 9.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 10.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Harju Maakohtus. Poolte andmed: Tellija: Töövõtja: Regionaal- ja aktsiaselts Emor Põllumajandusministeerium Alo Aasma Karin Niinas Maa- ja ruumiloome asekantsler Juhatuse liige kantsleri ülesannetes Registrikood: 70000734 Registrikood: 10076576 Aadress: Suur-Ameerika tn 1, Aadress: Maakri tn 21, 10122 Tallinn 10145 Tallinn Telefon: 625 6101 Telefon: 626 5800 Raha saatja asutus on: Raha saaja asutus on: Rahandusministeerium aktsiaselts Emor Pank: AS SEB Pank Pank: Swedbank AS Konto nr: EE891010220034796011 Konto nr: EE192200221001125491 Viitenumber: 2800047135 Poolte allkirjad: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tellija Töövõtja  Lisa 1 Töövõtulepingu nr 3.1-8/252 juurde Üle-eestiline elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring Tehniline kirjeldus 1. Uuringu vajalikkus ja taust Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (kuni 1. juulini 2023 Rahandusministeeriumi koosseisus) on koostöös partneritega välja töötanud metoodika andmaks hinnanguid omavalitsuste teenustele ja arendanud veebilehe tulemuste kuvamiseks (minuomavalitsus.ee), mille eesmärk on aidata kaasa kohalike teenuste arendamisele üle Eesti. Selleks antakse veebilehel sadade kriteeriumite kaudu süstematiseeritud ülevaade kohalike omavalitsuste teenuste olukorrast. Veebilehel info aktuaalsena hoidmiseks uuendatakse registritest pärinevaid andmeid ja KOV küsitluse andmeid veebilehel iga-aastaselt. Mitmes valdkonnas tulemuslikkust hindavate elukeskkonnaga rahulolu uuringu kriteeriumite andmeid uuendatakse iga kahe aasta tagant. Eelmised elukeskkonnaga rahulolu uuringud viidi läbi 2020. a jaanuaris ning 2022. a oktoober- detsembris. Uuringute tulemused on avaldatud minuomavalitsuse veebilehel konkreetsete mõõdikutena, eraldiseisval rahulolu töölaual ja ka anonümiseeritud üksikvastustena 1. Samuti saab andmed alla laadida avaandmete portaalist2. Tellitav elanike rahulolu küsitlus põhineb suures osas 2022.a küsitlusel (jätku-uuring), kuid tehtud on mõningaid kohendusi. Suurem tähelepanu on pandud ühistranspordile ja jäätmemajandusele ning välja on jäänud mitmed isiku eluaseme ja vahetult ümbritseva ehitatud elukeskkonnaga rahulolu hindavad küsimused. Et hindamine oleks regulaarne ning tagasisidestaks hetkeolukorda toimub käesolev uuring iga kahe aasta tagant. Uuringu läbiviimine on mitme osapoole – Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste ning ruumilise planeerimise osakonna, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna, Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna, ringmajanduse ning liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna, Kultuuriministeeriumi spordi- ja kultuuriväärtust osakonna ja Siseministeeriumi kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna – prioriteet, kes kõik saavad saadud andmeid kasutada valdkonnapoliitika kujundamisel. Elukeskkonnaga rahulolu ja KOV teenustega rahulolu on seatud Eesti 2035 mõõdikuteks andmaks hinnanguid arengutele ja piirkondlikele erisustele. Samuti kasutatakse samu mõõdikuid heaolu arengukavas, regionaalprogrammis ja regionaalse arengu tegevuskava elluviimise hindamiseks. Elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring võimaldab:  saada ülevaadet iga omavalitsuse teenustega rahulolu olukorrast ja arenguvõimalustest, et selle pinnal juhtida kohalikku arengut;  võrrelda elanike omavalitsuse teenustega rahulolu tasemeid, mis aitab kaasa kogemuste jagamisele;  suurendada ühiskondlikku teadlikkust omavalitsuste teenuste korraldusest ning kodanike informeeritud kaasatust kohalike prioriteetide üle kaasa rääkimisel;  kujundada regionaal-, haldus- ja ruumilise planeerimise poliitikat, sh arvestamaks piirkondlike erisustega;  hinnata poliitika kujundamise mõju elanike rahulolule (hinnangutele). 1 https://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/elanike-rahulolu-2022 2 https://avaandmed.eesti.ee/datasets/rahulolu-elukeskkonnaga-kohalikes-omavalitsustes ja https://avaandmed.eesti.ee/datasets/rahulolu-elukeskkonna-ja-avalike-teenustega-kohalikes-omavalitsustes Erinevaid rahuloluküsitlusi (nii teenuste kui ka elukeskkonnaga rahulolu) teevad ka kohalikud omavalitsused ise, ent kuna need on tehtud erinevatel metoodilistel alustel, ei võimalda KOVide omavahelist võrdlust ning ei toeta seetõttu ei riigi ega KOV tasandil võrdlevat analüüsi poliitika kujundamise aluseks. 2. Hanke ese Hankega hangitakse järgnevad tegevused: a. Rahvastikuregistrist andmete pärimiseks Andmekaitse Inspektsioonile taotluse ja rahvastikuregistrile päringu ette valmistamine Taotluse Andmekaitse Inspektsioonile ja päringu rahvastikuregistrile esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kuid töövõtjal tuleb kokku panna taotlus kui ka päring ning anda sisend andmekorje läbiviimise metoodika, andmete käitlemise ja säilitamise, küsitluse läbiviimise tarkvara osas. b. Valimi koostamine Anda sisend rahvastikuregistrist andmete saamiseks esindusliku valimi koostamisel. Vt valimi koostamise tingimused ptk 3. Koostada uuringu läbiviimises esinduslik valim. c. Ankeedi ülevaatamine (sh vene ja inglise keeles) ja vajadusel täiendamine Eesti, vene- ja ingliskeelsed ankeedid on lisatud hankedokumentidele (Lisa 2). Vene ja inglise keelde tõlgitud ankeedid tuleb töövõtja poolt üle vaadata ja viia kooskõlla viimase eestikeelse ankeedi versiooniga. Töö käigus võivad töövõtja ja tellija küsitlusankeeti korrigeerida (nt muuta sujuvuse tagamiseks küsimuste järjekorda või täpsustada filtreid, sõnastust). Muudatused lepitakse osapoolte vahel kokku ning need ei suurenda oluliselt töö/küsitluse mahtu. d. Ankeetide programmeerimine veebi- ja telefoniküsitluseks ja kontrollimine. Nii eesti-, vene- kui ingliskeelse veebi- ja telefoniküsitluse programmeerimine ning kontrollimine enne küsitlustöö läbiviimist. Küsimustiku täitmiseks kuluva aja lühendamiseks on enamik küsimusi valikvastustega. Küsimustikus on mõned küsimused, kus lisaks etteantud vastusevariantidele on võimalik vastajal valida „Muu“, misjärel avaneb vabatekstiväli või on vabatekstiväli vabatahtliku kommentaari lisamiseks valikvastusele. Selliseid küsimusi on ankeedis 13. e. Küsitlustöö läbiviimine, tagades võrreldavuse 2022. a läbiviidud uuringu tulemustega. Nii eesti-, vene- kui ingliskeelse veebi- ja telefoniküsitluse läbiviimine. Kuna tellijale on oluline tagada võrreldavus 2022. a uuringu tulemustega, tuleb 2024. a andmekorje läbi viia võimalikult sarnastel metoodilistel alustel. f. Küsitluse metoodikaraporti koostamine Küsitlustöö läbiviimise protsessi ja meetodite detailsem kirjeldus, sh uuringu piirangute kirjeldus ning ülevaade esinenud raskustest ja asjaoludest, mis võivad uuringu tulemuste kasutamist mõjutada. Metoodikaraporti osana tuleb esitada 2022.a küsitluse tulemustega võrreldavuse hinnang - millised kahe küsitluse läbiviimise metoodikast tulenevad olulisemad erinevused, kuidas need mõjutavad tulemuste tõlgendamist3. g. Üksikvastuste andmefaili koostamine, korrastamine ja üleandmine Üksikvastuste andmefaili kontroll ja korrastamine ning esitamine xls- 3 Küsitlusankeedi muudatused (sõnastuste muudatused, küsimuste lisandumine ja ära jäämine) on ette teada ning neid ei ole vajalik antud hinnangus välja tuua.  formaadis. Nii eesti-, vene kui ingliskeelsete ankeetide vastused tuleks koondada ühte eestikeelsesse faili. Küsitlusega kogutud vastused tuleb töövõtjal kontrollida ja korrastada ning esitada tellijale xls-formaadis andmefailina. Avatud vastustega küsimused tuleb korrastada – puhastada ebasobivad täitmised (suvaliselt sisestatud tähed, ebasünnis keelekasutus, vihakõne vms). Lisaks tuleb avatud vastustest välja selekteerida ja kodeerida vastused, mis sobivad mõne valikvastuse alla. Vene- ja ingliskeelseid avatud vastuseid tõlkida pole vaja. Andmefailis tuleb esitada anonümiseeritud üksikvastused. Küsitluse tulemuste anonümiseeritud üksikvastuste fail peab olema üles ehitatud viisil, et seda oleks võimalik kasutada andmeanalüüsis ja andmete visualiseerimiseks (Tableau, Power BI jne). Fail tehakse hiljem tellija poolt avalikult kättesaadavaks. h. Küsitluse tulemusi kajastavate olulisemate koondtulemuste koostamine ja üleandmine. i. Töövõtja peab koostama koondtulemuste failid, kus on välja toodud iga küsimuse kohta (v.a vaba tekstiväljaga) vastused järgmistel põhimõtetel: Välja tuleb tuua vastajate arv (sagedustabelid) ning mediaan, keskmine, standardhälve, usaldusnivoo. Kõik vastused tuleb esitada soo, vanuserühma, maakonna, asula tüübi, hariduse, kohaliku omavalitsuse üksuse ja Tallinna puhul linnaosade lõikes. Tellija eeldab, et risttabelid genereeritakse automaatselt küsitluse tulemustest. ii. Koondtulemuste failides peavad vastused olema kaalutud lähtudes järgmistest tunnustest: sugu, vanuserühm, maakond, haridus ja Tallinna linnaosad. Koondtulemused tuleb koostada kolmes jaotuses: 1) Kaalutud tulemused kõik vastajad ehk Eesti kokku (erinevatel lehtedel summeeritult koondtulemus ja lisaks soo, vanuserühma, haridustaseme ning asula tüüpide põhiselt). 2) Kaalutud tulemused maakonna põhiselt (erinevatel lehtedel summeeritult maakonna põhine koondtulemus ja lisaks soo, vanuserühma, haridustaseme ning asula tüüpide põhiselt) 3) Kaalutud tulemused kohalike omavalitsuste põhiselt (erinevatel lehtedel summeeritult iga kohaliku omavalitsuse põhine koondtulemus ja lisaks soo, vanuserühma, haridustaseme, asula tüübi ja linnaosa põhiselt). iii. Võrdlus eelmise uuringu tulemustega: andmefailid, kus tuuakse välja KOV-i täpsuses erinevused võrreldes eelmise korra uuringu tulemustega (kus küsimused on võrreldavad). Võrdlus tuleb teha iga küsimuse/hinnangu osas KOV põhiste tulemuste lõikes. Failis tuleb ära märkida statistiliselt oluliselt erinevad tulemused. Vastaja soo, vanuserühma vmt näitajate põhiste tulemuste võrdlev esitlemine pole vajalik. 2022.a küsitluse tulemuste failinäidised ja üksikvastuste fail on leitavad minuomavalitsuse veebilehelt: Elanike rahulolu 2022 | Minuomavalitsus 3. Uuringu metoodika ja valim Küsitlus tuleb läbi viia selliselt, et tagatud oleks võrreldavus 2022. aastal läbi viidud küsitluse tulemustega (küsimuste osas, milles küsimust on korratud), mistõttu on soovitatav 2024. a andmekorje läbi viia võimalikult sarnastel alustel 2022. a andmekorjega. 2022.a küsitluse tehniline raport on leitav minuomavalitsuse veebis: https://minuomavalitsus.ee/media/1120/download. Soovime esinduslikku valimit, mille puhul valimiviga omavalitsuste kohta üldistuste tegemisel ei ületaks 8% piiri (90% usaldusnivool). See tähendab, et igast omavalitsusest tuleb saada minimaalselt 110 vastust. Erandiks on Tallinna linn, mille puhul tuleb saada minimaalselt 110 vastus igast linnaosast. Uuringust jäävad välja väikesaare omavalitsused, kus elanike arv jääb alla 1000 (Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vald). Sedasi on rahuldavaks minimaalseks vastanute arvuks 9130. Vastuste representatiivsuse tagamine soo ja vanuserühmiti iga omavalitsuse kaupa ei ole vajalik, kuid valim tuleks koostada selliselt, et vastanute soo ja vanuserühmade tasakaal maakondlikus vaates väga ebaproportsionaalne ei oleks. Lisavalimi koostamisel tuleks arvestada seni vastanute soo ja vanuserühmade suhet maakondlikus vaates. Veebi- ja telefoniküsitlus Küsitlus viiakse läbi veebiküsitlusena, mida täiendatakse vastavalt vajadusele telefoniküsitluse abil, tagamaks vastuste esinduslikkuse. Telefoniküsitluse vajalikkust näeme nendes omavalitsustes, kus vastamisaktiivsus on madalam. Varasema kogemuse põhjal teame, et need omavalitsused on näiteks Sillamäe linn, Lüganuse vald, Narva-Jõesuu linn, Maardu linn, Narva linn, Muhu vald, Alutaguse vald, Mustvee vald, Põltsamaa vald, Setomaa vald ja Loksa linn. Lõplik valik, milliste omavalitsuste puhul rakendatakse lisaks veebiküsitlusele telefoniküsitlust, selgub küsitluse käigus, kuid omavalitsuse lõikes ei ole veebiküsitluse läbiviimisel vastanute arv piisav (vt eespool valimi kirjeldust). Võiks arvestada minimaalselt 300 telefoniküsitluse teel kogutava vastusega. 4. Tegevused ja ajakava Selleks, et küsitus oleks võrreldav eelmise küsitlusega, tuleb küsitlemine soovitavalt teostada oktoobrist detsembrini. Täpne ajakava lepitakse hanke võitjaga kokku. Soovituslik tegevuskava on toodud tabelis 1. Tabel 1. Soovituslik tegevuskava 1. Avakoosolek Hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates hankelepingu sõlmimisest 2. Andmekaitse Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Inspektsiooni taotlus ja taotluse ja päringu. Pakkujal/hanke võitjal tuleb kokku rahvastikuregistri panna taotlus ja päring. andmepäring 3. Küsitluse metoodika Töövõtja pakub tähtaja lähtuvalt oma aja- ja täpsustamine ja tegevuskavast. kinnitamine 4. Küsitluse Töövõtja pakub tähtaja lähtuvalt oma aja- ja ettevalmistamine tegevuskavast. 5. Küsitluse läbiviimise Töövõtja pakub tähtaja lähtuvalt oma aja- ja vahekokkuvõtte esitamine tegevuskavast. (metoodika, protsess, tekkinud probleemid, lahendusettepanekud) 6. Küsitluse läbiviimine Töövõtja pakub tähtaja lähtuvalt oma aja- ja tegevuskavast (oktoobrist detsembrini). 7. Andmetöötlus ja töö Töövõtja pakub tähtaja lähtuvalt oma aja- ja üleandmine tegevuskavast. Tegevused võivad toimuda paralleelselt. Töö lõpptähtajas oleme arvestanud suvepuhkuste perioodi jäämisega töö teostamise perioodi sisse. Hanke tulemused antakse üle hiljemalt 31.12.2024. 5. Pakkumuses esitatav info Pakkuja peab pakkumuses esitama: a. pakkumuse maksumuse riigihangete registriväljal „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“; b. töö kirjelduse, lähtudes tehnilises kirjelduses toodud tingimustest, järgmises ülesehituses: i. küsitluse metoodika, sihtgruppide ja valimi moodustamise kirjeldus ja põhjendatus; ii. uuringu metoodikaga ja läbiviimisega seotud riskide ja nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjeldus; iii. uuringumeeskonna koosseis ja rollide jaotus. Pakkuja esitab projektimeeskonna liikmete loetelu, kirjelduse ja CV-d koos rolli kirjeldusega etteantud vormil. iv. uuringu läbiviimise eelduslik aja- ja tegevuskava. c. Pakkumuses selgelt välja tuua Pakkuja poolt tagatud veebi- ja telefoniküsitluse vastamise määr.  Lisa 2 Töövõtulepingu nr 3.1-8/252 juurde ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring 2024 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“ tulemusena sõlmitud hankelepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ja aktsiaselts Emor (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 1 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: 3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. 3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms). 3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik 2 andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et: 3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. 3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. 4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 3 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui: 6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest. 7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti. Vastutav töötleja Volitatud töötleja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: ___________________________________________________________________________ ______ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Lõplik teavitus ☐ Varasema teavituse täiendamine 3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________ ☐ Toimus ühekordne rikkumine ☐ Rikkumine jätkuvalt toimub 4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud ☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda ☐ Isikuandmete loata avaldamine ☐ Isikuandmeid nägi vale isik ☐ Isikuandmed edastati valele isikule ☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või õngitsusrünne) ☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega ☐ Muud (palun täpsusta): ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine ☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav koolitus) ☐ Inimlik viga ☐ Tehniline viga 5 Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):_____________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ ☐ Asjaolud pole veel teada 5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000 – 9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Ees-, perenimi ☐ Sünniaeg ☐ Isikukood ☐ E-post ☐ Telefoni nr ☐ Postiandmed või elukoha aadress ☐ Kasutajanimed, salasõnad ☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi) ☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed, maksevõime hindamine) ☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave) ☐ Geolokatsiooni andmed ☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas) ☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta ☐ Lapsendamissaladuse andmed ☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta ☐ Rassiline või etniline päritolu ☐ Poliitilised vaated ☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused ☐ Ametiühingusse kuulumine ☐ Geneetilised andmed 6 ☐ Biomeetrilised andmed ☐ Terviseandmed ☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik) ☐ Jah ☐ Ei 6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000-9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:_______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Töötajad ☐ Kliendid ☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed). ☐ Patsiendid ☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek ☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga ☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil 7 Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast) ☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle ☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi) ☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks) ☐ Diskrimineerimine ☐ Identiteedivargus ☐ Pettus ☐ Rahaline kahju ☐ Kahju tervisele ☐ Risk elule ☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine ☐ Mainekahju ☐ Usalduse kadu ☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut): ☐ E-kirjaga 8 ☐ Lühisõnumiga (SMS) ☐ Helistamisega ☐ Meedias sh sotsiaalmeedias ☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________ ☐ Pole selge kas on vaja teavitada ☐ Ei ole vajalik teavitada Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud: ☐ Ei ☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): ___________________________________________________________________________ ______ 9  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Üle-eestiline elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring 2024 Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Volitatud töötleja tema nimi ja kontaktandmed)? andmekaitsespetsialist on Kelly Niinas, tel 6268 544, [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Ei Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70000734, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon 625 6101, [email protected]. Kontakt: Karl Annus, [email protected], 5850 4847 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Volitatud töötleja aadressil. erineb registriandmetest) Vastutav töötleja on tellija ega töötle maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks isikuandmeid. 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, AS Emor, 10076576 aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Maakri 21, Tallinn, Harjumaa, 10145 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja +372 626 8500, [email protected] 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. telefoninumber [email protected], +372 626 8580 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui X erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 kohaselt on alus? Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi valitsemisalas regionaalpoliitika ja -arengu, viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil kohaliku omavalitsuse poliitika ning kohalike läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest omavalitsuste finantsjuhtimise poliitika nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja kavandamine ja elluviimine. arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimääruse § 6 kohaselt on ministeeriumi tegevuse eesmärk aidata kaasa kohalike omavalitsuste võimele korraldada ning juhtida kohalikku elu. Põhimääruse § 13 lõike 2 punkti 5 kohaselt on kohalike omavalitsuste osakonna üks põhiülesanne töötada välja kohaliku omavalitsuse poliitika ning kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finants- juhtimise põhimõtted ja poliitika, nõustada kohaliku omavalitsuse üksusi omavalitsuslikes küsimustes, panustada maakondade tasakaalustatud ja terviklikku arengusse ning anda arvamusi konkreetset maakonda puudutava valdkondliku poliitika kohta. Samuti osaleda regionaalpoliitika ning eelarvepoliitika kavandamisel ja väljatöötamisel, korraldada koostööd piirkondlike riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega ning analüüsida kohalike omavalitsuste teenuseid. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (kuni juuli 2023 Rahandusministeerium) on koostöös partneritega välja töötanud metoodika andmaks hinnanguid omavalitsuste teenustele ja arendanud veebilehe tulemuste kuvamiseks (minuomavalitsus.ee), mille eesmärk on aidata kaasa kohalike teenuste arendamisele üle Eesti. Selleks antakse veebilehel sadade kriteeriumite kaudu süstematiseeritud ülevaade kohalike omavalitsuste teenuste olukorrast kohalike omavalitsuste põhiselt. Andmed omavalitsuste kohta pärinevad eelkõige riiklikest andmebaasidest, omavalitsuste küsitlustest ja elanike rahulolu uuringust. Info aktuaalsena hoidmiseks uuendatakse andmebaasidest ja KOV küsitlusest andmeid iga-aastaselt. Elanike rahulolu uuringut uuendatakse üle aasta. Viimane elanike rahulolu uuring toimus 2022. a sügisel (andmed avalikustati 2023 I pa). Rahulolu küsitluse tulemused on avaldatud Minuomavalitsuse veebilehel konkreetsete mõõdikutena ja ka eraldiseisval töölaual: Elanike rahulolu 2022 | Minuomavalitsus. Eesmärk on 2024. aasta sügisel läbi viia uus küsitlus, et oleks võimalik hinnata ja analüüsida KOV teenuste ning elukeskkonna arenemist ja muudatusi ajas, kasutades selleks elanike rahulolu- hinnanguid. Eesmärk on uuringut läbi viia iga kahe aasta tagant. Uuringu tulemusel saadakse detailne ülevaade elanike rahulolust kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga kõigi KOVide põhiselt. Elanikkonna suhtes esinduslik uuring eeldab küsitlusmeetodi kasutamist, mis omakorda usaldusväärseima tulemuse saamiseks isikupõhise valimi kasutamist. Kuna küsitluse tulemused peavad näitama elanike rahulolu elukeskkonna ja KOV teenustega iga KOV põhiselt, on vajalik saavutada esinduslik (piisavalt suur ning üldjoontes proportsionaalne) valim kõigis omavalitsustes (v.a väikesaared Kihnu, Vormsi ja Ruhnu vald). Esinduslikuks loetakse siinkohal lõppvalimi suurust, mille puhul tulemuste üldistamisel veapiir 90%-lisel usaldusnivool ei ületa 8% piiri, st igas omavalitsuses vähemalt 110 vastajat. Tallinna puhul on lõppvalim suurem: igas linnaosas on plaanis küsitleda 110 vastajat, kuna arvestades Tallinna suurust ja sealse elukeskkonna mitmekesisust, on Tallinna puhul mõistlik tulemusi vaadelda ka linnaosade tasandil. Eesti kolmes kõige väiksemas omavalitsuses (Kihnu, Vormsi ja Ruhnu) on elanike arv alla tuhande ja esinduslikkuse saavutamiseks soovitud usaldusnivool tuleks küsitleda enamust valla elanikest, mistõttu jäävad kolm väikesaart küsitlusest välja. Juhul kui mõni vastaja märgib elukohaks siiski ühe nimetatud väikesaare (vastaja saab ise enda elukoha omavalitsust valida, rahvastikuregistri andmetest lähtutakse valimi moodustamisel mitte tulemuste esitamiseks), siis jäetakse need vastused lõplikust vastuste tabelist välja ja vastused hävitatakse. Küsitlusuuring on plaanis läbi viia veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil, milleks on omakorda vajalik isikupõhine valim. Kuna omavalitsused on elanike arvult väga erinevad, oleks esindusliku valimi saavutamine kõigis KOV-ides ilma isikupõhise valimita keeruline (ajaliselt ja rahaliselt kulukas), kuna nt juhuslikult valitud telefoninumbreid läbi helistades satub väikeste omavalitsuste elanikke valimisse suuremate omavalitsustega võrreldes oluliselt vähem. Samuti puuduvad uuringufirmadel sellise valimi saavutamiseks (110 vastajat igas omavalitsuses) piisavalt suured veebipaneelid. Ilma kontaktibaasi omamata oleks soovitud parameetritele vastava valimi saavutamine mõeldav ainult ukselt-uksele tehtava küsitlusega, kuid see tähendaks oluliselt suuremat aja- ja rahakulu kui praegu planeeritav veebi- ja telefoniküsitlus. Samuti tuleb arvestada, et inimeste eelistused küsitlusetele vastamise osas on ajas muutunud, ning veebis vastamine on enamiku inimeste jaoks kiirem ja mugavam variant kui ankeedi täitmine kodukülastuse käigus. Esmane kutse uuringus osalemiseks saadetakse valimisse võetud isikutele e-kirjaga. Juhul, kui valimiisik kirjas toodud tähtajaks ankeeti (lõpuni) ei täida, ega anna (kirjas oleva keeldumise lingi kaudu või muul viisil, nt uuringufirmasse helistades või kirjutades) teada sellest, et keeldub uuringus osalemisest, saadetakse talle e-kirjaga meeldetuletus. Kui veebiküsitluse tulemusena laekub mõnes KOV-is või elanikkonnarühmas ankeete planeeritust vähem, kogutakse puuduolevad ankeedid telefoniküsitlusega. Kokku on plaanis küsitleda vähemalt 9130 vastajat ning moodustada valim rahvastikuregistri elanikkonnaandmetest stratifitseeritud juhuvalikuga (omavalitsuste põhjal moodustatud kihtidest). Arvestades seda, et mõnedes omavalitsustes ning elanikkonna rühmades võib vastamisaktiivsus olla madal, ning ka rahvastikuregistri elanikkonnaandmed on kohati vigased, soovime pärida valimi 12 kordses mahus, st kokku ca 109 560 inimese kontaktandmed). Küsitluse tulemuste avaldamisel kasutatakse vastaja esitatud andmeid enda elukoha omavalitsuse, soo ja vanuserühma kohta. Rahvastikuregistrist saadud andmeid ei avalikustata ega seota küsitluse vastustega. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Isikuandmed on vajalikud küsitluse läbiviimiseks: igas KOV-is esinduslikult suure, ning vähemalt maakondlikus vaates soo ja vanuserühma lõikes proportsionaalse lõppvalimi saavutamiseks. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Lisaks punktis 4 välja toodud Minuomavalitsuse portaalis andmete uuendamisele ja arengu/muutuste analüüsimisele on elukeskkonna ja KOV teenustega rahulolu seatud ka arengustrateegia Eesti 2035 mõõdikuteks, andmaks hinnanguid arengutele ja piirkondlikele erisustele. Samuti on uuringu andmeid võimalik kasutada mitmetel ministeeriumitel poliitika kujundamiseks. Uuringu küsimustiku ettevalmistamise käigus on koostööd tehtud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teiste osakondadega, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumiga, Kultuuriministeeriumiga, Kliimaministeeriumiga ja Siseministeeriumiga, kes kõik saavad saadud andmeid kasutada valdkonnapoliitikate kujundamisel. Elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring võimaldab:  saada ülevaade elanike teenustega rahulolust ja arenguvõimalustest kõigis omavalitsustes, et selle pinnal juhtida kohalikku arengut;  võrrelda kohalike teenustega rahulolu tasemeid Eesti omavalitsustes, mis aitab kaasa kogemuste jagamisele;  suurendada ühiskondlikku teadlikkust omavalitsuste teenuste korraldusest ning kodanike informeeritud kaasatust kohalike prioriteetide osas kaasa rääkimisel;  kujundada regionaal-, haldus- ja ruumilise planeerimise poliitikaid, arvestades piirkondlike erisustega;  hinnata rakendatud poliitikate mõju elanike rahulolule (hinnangutele). Uuringu tulemused on sisendiks ka omavalitsustele kohaliku elu ja teenuste arendamisel. Kuigi KOVid viivad ka ise läbi rahuloluküsitlusi (nii teenuste kui ka elukeskkonnaga rahulolu), on need tehtud erinevatel metoodilistel alustel, ei võimalda KOVide omavahelist võrdlust ning ei toeta seetõttu ei riigi ega KOV tasandil võrdlevat analüüsi poliitikate kujundamise alusena. Tegemist on kordusuuringuga 2022. a küsitlusest, mistõttu on tagatud ka võrreldavus ja muutuste analüüsi võimalus. 2024. a küsitluse ankeedis on tehtud mõningaid kohendusi lähtuvalt aktuaalsetest reformidest (liikuvus, ringmajandus/jäätmekäitlus) ning eelmise 2022. a küsitluse käigus selgunud muudatusvajadustest. Mõningad teemad on ka välja jäetud, mille küsitlussagedus peaks olema pikem (enam kui kaks aastat) või mille järgi puudub kordusküsitluse vajadus. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute läbiviimine. Küsitluse tulemusel valmiv küsitlusandmete fail on umbisikustatud, st küsitlusele vastanute nimesid ja kontaktandmeid ei viida kokku nende poolt küsitluse käigus antud  vastustega. Uuringu läbiviija edastab küsitluste tulemuste anonümiseeritud üksikvastuste faili Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile andmete analüüsiks ja avalikustamiseks. Küsitluse tulemuste üksikvastuste fail tehakse avalikult kättesaadavaks. Avalikustatud failis on vastused muudetud täielikult anonüümseks, ehk vastajad ei ole ei otseselt ega kaudselt tuvastatavad. Selleks, et vastajad ei oleks otseselt tuvastavad, eemaldatakse juba enne Regionaal- ja Põllumajandus- ministeeriumile tulemuste esitamist andmefailist otseselt vastajale isikule viitavad tunnused (nimi, e-maili aadress, telefoninumber, IP-aadress). Vastajate kaudse tuvastamise vältimiseks esitatakse andmefailis vastajate taustandmed agregeeritud tunnustena (väiksemad grupid on ühendatud suuremateks, vältimaks olukorda, kus vastaja taustainfo on sedavõrd detailne, et tema isik on taustatunnuste alusel tuvastatav). Agregeerimine puudutab järgnevaid tunnuseid: vanus (ei esitata täisarvu, vaid vahemikuna) ja haridus (1. liidetakse kategooriad „Algharidus“ ja „Põhiharidus“; 2. liidetakse kategooriad „Kõrgharidus (bakalaureus või kesk-eriharidus)“ ja “Magistri ja/või doktorikraad“). Avalikustatavast andmefailist eemaldatakse Tartu ja Kohtla-Järve linnaosade tunnused. Vajadusel agregeeritakse väiksema elanike arvudega KOVide andmeid veelgi. Rahvastikuregistrist tehakse päring küsitlustöö läbiviimiseks vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta, ning valim päritakse (minimaalses) suuruses, mis võimaldab saavutada hanketingimustele vastava lõppvalimi. Rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus otsustada, kas ta soovib uuringus osaleda või sellest keelduda. Valimisse sattunud isikutele saadetakse rahvastikuregistris esitatud e-maili aadressile uuringut tutvustav kiri, mis selgitab isiku sattumist küsitlusvalimisse ja uuringu eesmärke (sh andmete kasutust ja seda, et umbisikustatud küsitlusandmed edastatakse teistele osapooltele) ning sisaldab personaalset linki küsitlusankeedile. Kutsekirjas on toodud välja ka see, et küsitluses osalemine on vabatahtlik, samuti on seal olemas keeldumise link, millele vajutades saab valimiisik anda märku oma soovimatusest küsitluses osaleda, ning uuringu läbiviijate kontaktid (telefon/e-mail), mille kaudu saab valimiisik küsida uuringu kohta täpsustavat infot või oma keeldumisest teada anda. Vajadusel (kui mõne KOVi osas on vastamise määr madal) helistatakse teatud osale valimist ning palutakse vastuseid telefoni teel. Soovi korral on valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis. Peale uuringutulemuste üleandmist isikuandmeid sisaldavad failid (rahvastikuregistrist saadud valimid) kustutatakse ning uuringu läbiviija kinnitab andmete kustutamist vastava akti allkirjastamisega. Isikuandmed kustutatakse hiljemalt 2025. a I kvartali lõpuks (sh personaalsete küsitluslinkide kaudu kogutud IP-aadressid). 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Isikuandmete allikaks on rahvastikuregister. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on läbi viinud uuringu hankemenetluse (riigihange 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. „Elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring 2024 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile”, viitenumber 276317) ja sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Teadusuuringu läbiviijaks ja isikuandmete volitatud töötlejaks on Emor AS. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium uuringu tellijana isikuandmeid ei töötle ega oma. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium sõlmis uuringu läbiviijaga andmetöötluse lepingu andmete kaitseks ning uuringu järgseks isikustud andmete, sh kontaktandmete hävitamiseks. Lepingute projektid on leitavad hankedokumentidena: Riigihangete register 5.6.11 (riigihanked.riik.ee) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium volitab Emor AS-i esitama taotlust rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis (https://rr-taotlus.smit.ee/). Valim moodustatakse isikuvalimi disaini reeglite alusel ca 109560 isiku valimibaas. Saadud andmeid kasutab Emor AS ainult antud küsitluse käigus valimiisikutega kontakteerumiseks, nõusoleku saamiseks ja küsitlemiseks. Isikuandmeid sisaldav valim edastatakse krüpteerituna uuringu läbiviija volitatud töötaja e-maili aadressile. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Küsitlus viiakse läbi 76 omavalitsuses vähemalt 16-aastaste elanike seas. Valimisse ei hõlmata Kihnu, Vormsi ja Ruhnu saare rahvastikuregistri järgseid elanikke. Minimaalne lõplik vastajate arv peaks olema 9130 inimest. Arvestades kogemust küsitluste läbiviimisel, et isikutel ei pruugi kontaktandmed olla korrektsed ning arvestades küsitluse vastamisaktiivsust, päritakse valim 12 kordses mahus, st kokku ca 109 560 inimese kontaktandmed. Tellitavate kontaktide arvu määramisel on arvestatud AS Emori varasema kogemusega rahvastikuregistri põhjal tehtavate uuringute vastamismääraga ja eesmärgiga tagada usaldusväärseks tulemuste laiendamiseks piisav vastajate arv kõigis omavalitsustes. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Andmed päritakse rahvastikuregistrist päringu tegemise seisuga. Andmed rahvastikuregistrist: andmed kasutusviis elukoha andmed KOV moodustamaks KOV- ja Tallinna linnaosade-põhist valimit täpsusega (Tallinna puhul linnaosa täpsusega) isikunimi (ees- ja on vajalik tagamaks, et küsitlusele vastab see inimene, kes oma perekonnanimi) taustaandmete järgi valimisse sattus, mitte inimene, kelle meiliaadress või telefoninumber on rahvastikuregistrisse teise inimese kontaktiks antud. Lisaks suurendab nimeline pöördumine vastamisaktiivsust. sugu saavutamaks proportsionaalset valimit maakonna/ Eesti tervikuna vaatest kontaktandmed (e-post, e-posti aadress uuringut tutvustava kirja ja digitaalse küsitlus- telefon) lingi saatmiseks, telefoni number küsitluse läbiviimiseks kui veebiküsitlus ei anna KOV põhiselt piisavalt vastuseid sünniandmed (vanus) vanuse andmed rahvastikuregistrile taotluse esitamise või jooksva seisuga, saavutamaks proportsionaalset valimit maakonna/ Eesti tervikuna vaatest  rahvus (selle puudumisel saavutamaks proportsionaalset valimit elanikkonna jaotumisest emakeel) rahvuse põhiselt haridus saavutamaks proportsionaalset valimit elanikkonna jaotumisest haridustaseme põhiselt ning planeerimaks täpsemalt ja paremini vastajale lähenemise kanaleid: kõrgema haridustasemega vastajad on paremini kättesaadavad veebiküsitluses; madalama haridustasemega vastajateni jõudmiseks on parem telefoniküsitlus 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Kõik andmed pärinevad rahvastikuregistrist. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Tegemist on 2022. a kordusuuringuga, mil kasutati samuti rahvastikuregistri andmeid. 2024. a osas täiendavalt ei ole suhelnud. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Rahvastikuregistri andmeid ei kasutata tulemuste esitamisel. Uuringu käigus kogutud vastused anonümiseeritakse volitatud töötleja ehk uuringu läbiviija poolt ja uuringu läbiviija edastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile andmete analüüsiks ja avalikustamiseks küsitluste tulemuste juba anonümiseeritud üksikvastuste faili. Pseudonümiseerimine ei ole vajalik, sest puudub vajadus hilisemaks vastajate identifitseerimiseks. Küsitluse tulemuste üksikvastuste fail tehakse avalikult kättesaadavaks. Avalikustatud failis on vastused muudetud täielikult anonüümseks, ehk vastajad ei ole ei otseselt ega kaudselt tuvastatavad. Selleks, et vastajad ei oleks otseselt tuvastavad, eemaldatakse juba enne Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile tulemuste esitamist andmefailist otseselt vastajale isikule viitavad tunnused (nimi, e-maili aadress, telefoninumber, IP-aadress). Vastajate kaudse tuvastamise vältimiseks esitatakse andmefailis vastajate taustandmed agregeeritud tunnustena (väiksemad grupid on ühendatud suuremateks, vältimaks olukorda, kus vastaja taustainfo on sedavõrd detailne, et tema isik on taustatunnuste alusel tuvastatav). Agregeerimine puudutab järgnevaid tunnuseid: vanus (ei esitata täisarvu, vaid vahemikuna) ja haridus (1. liidetakse kategooriad „Algharidus“ ja „Põhiharidus“; 2. liidetakse kategooriad „Kõrgharidus (bakalaureus või kesk-eriharidus)“ ja “Magistri ja/või doktorikraad“). Avalikustatavast andmefailist eemaldatakse Tartu ja Kohtla-Järve linnaosade tunnused. Vajadusel agregeeritakse väiksema elanike arvudega KOVide andmeid veelgi. Volitatud töötleja anonümiseerib andmed järgnevalt: - Uuringu valimiinfo ehk valimifail, mis sisaldab potentsiaalsete vastajate kontakte (e-maili aadresse, telefoninumbrit) laaditakse Nfield küsitlussüsteemi. - Nfield küsitlussüsteem saadab potentsiaalsetele vastajatele e-maili kutsega vastata uuringule või helistab neile telefoniküsitleja süsteemi poolt etteantud numbrile. - Vastajad, kes on nõus uuringus osalema, täidavad ankeedi Nfield süsteemis või sisestab nende vastused telefoniküsitleja.  - Küsitlusperioodi lõppedes laetakse Nfield küsitlussüsteemist alla fail vastajate vastustega. Selles failis ei ole vastaja e-maili aadressi ega telefoninumbrit, kuid on unikaalne ID. - Nfieldi küsitlussüsteemist kustutatakse kontaktandmed ühekorraga kohe peale küsitlustöö lõppu. - Valimiinfole ja unikaalse IDga andmetele on ligipääs ainult konkreetsel andmetöötlusspetsia- listil, kellele on vastav õigus omistatud. - Andmetöötluse esimeses etapis nimetatud ID eemaldatakse ning edasistes analüüsides ja tööt- lustes kasutatakse faili, mis ei sisalda viidet konkreetsele vastajale. Sellest hetkest peale ei ole küsimustiku vastused enam mitte kellegi jaoks kokkuviidavad kontaktidega. Tellijale esitatavas SPSS-formaadis andmefailis on ainult kirjed vastustega küsimustikule, kuid mitte vastaja nime ega kontaktandmetega. Küsitlus on ainult elektroonne ning paberkandjal küsimustikke ei ole. Vabaväljaga vastatud küsimused töötatakse läbi uuringu analüütiku poolt eesmärgiga eemaldada ebasobivad täitmised (nt suvaliselt sisestatud tähed, ebasünnis keelekasutus, vihakõne). Vabaväljaga küsimused ei küsi vastaja kontakte ega nime. Kui seal peaks olema spetsiifiliselt isiku tuvastamist võimaldavat infot, siis see kustutatakse. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. - 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. - 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. - 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Andmesubjekti teavitatakse küsitluse teavitatakse. läbiviimisel andmete päritolust, vastamise vabatahtlikkusest ning edasises uuringu- andmete analüüsis anonüümitud andmete kasutamisest, uuringu tellijast ning andmete edastamisest teistele osapooltele. Isikupõhise valimi moodustamisel rahvastiku- registri andmetest andmesubjekte sellest ei teavitata. Taotleja kinnitab, et kõik IKS § 6 lõike 3 loetletud tingimused on käesoleva uuringu puhul täidetud. Vastavalt IKS § 6 lõikele 3 on teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist 5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  võimaldaval kujul lubatud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada; 2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi; 3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. Nimetatud tingimused on täidetud ning alus töötlemiseks tuleneb IKS § 6 lõikest 5. 11.3. Kust on leitavad https://www.kantaremor.ee/privaatsuspoliitika/ andmekaitsetingimused6? https://www.kantaremor.ee/principy- konfidencialnosti/ 12. Kas isikuandmeid edastatakse Otseselt ei edastata, kuid uuringu küsitluse kolmandatesse riikidesse7 läbiviimisel kasutab volitatud töötleja järgmisi Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. allhankijaid: Veebiküsitluse läbiviimisel: - Nfield Online veebiküsitluste lahendust pakub Hollandi firma NIPO Software B.V. Admin li- gipääs on Nipo töötajatel Hollandist ja Hispaa- niast. Nfield Online alltöövõtjad on Microsoft Azure pilvelahendus asukohaga Amsterdamis, georeplikeeritud Iirimaale ja Elastic Email, mis võimaldab teenuseid pakkuda regioonide põhi- selt, Euroopa klientide puhul kasutatakse and- mekeskust Prantsusmaal (Pariisis). Telefoniküsitluse läbiviimisel: - AS Emor grupi telefoniküsitluste pakkumise pilvelahendus, mille serverid paiknevad Iiri- maal, Dublinis. Pilvandmetöötluse pakkuja tagab piisava and- mekaitse taseme, et täita üldmääruse nõudeid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.  kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Marko Gorban (allkirjastatud digitaalselt, Kantsler kuupäev digiallkirjas) _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad9: Lisa 1: Hankeleping Lisa 2: Küsimustik 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.