Lisa 3. Andmete kirjeldus
Registritest päritavate tunnuste loend:
Kõikidest registritest tehakse päringud isikukoodi alusel.
Tervise infosüsteem (TEHIK)
Diagnoosi saamine elu jooksul (sõltub isiku sünniajast ja andmebaasi loomise hetkest)
PÄRINGU AJALIMIIT PUUDUB
Andmete grupeering
Tunnus (nii nagu kajastuks
Metaandmed (küsime TEHIKust) (meie andmestikus),
meie andmestikus)
1 = “jah”, 0 = “ei”
Skisofreeniaspektri häired ehk F2_._
diagnoosikoodi olemasolu põhi- või kaasuva
diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses
või statsionaarses epikriisis; põhidiagnoosi
kood RHK-10 järgi, diagnoos: F20.0, F20.1,
f2_dgn 1 või 0
F20.2, F20.3, F20.4, F20.5, F20.6, F20.8,
F20.9, F21, F22.0, F22.8, F22.9, F23.0,
F23.1, F23.2, F23.2, F23.8, F23.9, F24,
F25.0, F25.1, F25.2, F25.8, F25.9, F28 või
F29 (jah=1, ei=0)
Meeleoluhäired: mania ehk F30._
diagnoosikoodi olemasolu põhi- või kaasuva
diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses
f30_dgn 1 või 0
või statsionaarses epikriisis; põhidiagnoosi
kood RHK-10 järgi, diagnoos: F30.0, F30.1,
F30.2, F30.8 või F30.9 (jah=1, ei=0)
Meeleoluhäired: bipolaarne häire ehk
F31._diagnoosikoodi olemasolu põhi- või
kaasuva diagnoosina vähemalt ühes
f31_dgn ambulatoorses või statsionaarses epikriisis; 1 või 0
põhidiagnoosi kood RHK-10 järgi, diagnoos:
F31.0, F31.1, F31.2, F31.3, F31.4, F31.5,
F31.6, F31.7, F31.8 või F31.9 (jah=1, ei=0)
Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja
käitumishäired ehk F10._ diagnoosikoodi
olemasolu põhi- või kaasuva diagnoosina
f10_dgn vähemalt ühes ambulatoorses või 1 või 0
statsionaarses epikriisis; diagnoos: F10.0,
F10.1, F10.2, F10.3, F10.4, F10.5, F10.6,
F10.7, F10.8 või F10.9 (jah=1, ei=0)
Opioidi tarvitamisest tingitud psüühika- ja
käitumishäired ehk F11._ diagnoosikoodi
olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva
f11_dgn diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses 1 või 0
või statsionaarses epikriisis; diagnoos:
F11.0, F11.1, F11.2, F11.3, F11.4, F11.5,
F11.6, F11.7, F11.8, F11.9 (jah=1, ei=0)
Illegaalsete psühhoaktiivsete ainete
f12_18_dgn tarvitamisest tingitud psüühika- ja
1 või 0
käitumishäired ehk F12._, F12._, F13._,
F14._, F15._, F16._, F17._, F18._
diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina
või kaasuva diagnoosina vähemalt ühes
ambulatoorses või statsionaarses epikriisis;
diagnoos: F12.0, F12.1, F12.2, F12.3, F12.4,
F12.5, F12.6, F12.7, F12.8, F12.9;
F13.0, F13.1, F13.2, F13.3, F13.4, F13.5,
F13.6, F13.7, F13.8, F13.9;
F14.0, F14.1, F14.2, F14.3, F14.4, F14.5,
F14.6, F14.7, F14.8, F14.9;
F15.0, F15.1, F15.2, F15.3, F15.4, F15.5,
F15.6, F15.7, F15.8, F15.9;
F16.0, F16.1, F16.2, F16.3, F16.4, F16.5,
F16.6, F16.7, F16.8, F16.9;
F17.0, F17.1, F17.2, F17.3, F17.4, F17.5,
F17.6, F17.7, F17.8, F17.9;
F18.0, F18.1, F18.2, F18.3, F18.4, F18.5,
F18.6, F18.7, F18.8, F18.9 (jah=1, ei=0)
Mitme illegaalsete psühhoaktiivsete
ainete samaaegsest tarvitamisest tingitud
psüühika- ja käitumishäired ehk F19._
diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina
f19_dgn või kaasuva diagnoosina vähemalt ühes 1 või 0
ambulatoorses või statsionaarses epikriisis;
diagnoos: F19.0, F19.1, F19.2, F19.3, F19.4,
F19.5, F19.6, F19.7, F19.8 või F19.9 (jah=1,
ei=0)
Hüperkineetilise häire F90 diagnoosikoodi
olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva
f90_dgn diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses 1 või 0
või statsionaarses epikriisis; diagnoos:
F90.0, F90.1, F90.8 või F90.9 (jah=1, ei=0)
Käitumishäire F91 diagnoosikoodi olemasolu
põhidiagnoosina või kaasuva diagnoosina
vähemalt ühes ambulatoorses või
f91_dgn 1 või 0
statsionaarses epikriisis; diagnoos:
F91.0, F91.1, F91.2, F91.3, F91.8 või F91.9
(jah=1, ei=0)
Spetsiifilise isiksushäire F60 diagnoosikoodi
olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva
diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses
f60_dgn 1 või 0
või statsionaarses epikriisis; diagnoos:
F60.0, F60.1, F60.2, F60.3, F60.4, F60.5,
F60.6, F60.7 , F60.8 või F60.9 (jah=1, ei=0)
Kerge vaimse alaarengu F70 diagnoosikoodi
olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva
f70_dgn diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses 1 või 0
või statsionaarses epikriisis; diagnoos:
F70.0, F70.1, F70.8 või F70.9 (jah=1, ei=0)
Muu (v.a. F10._- F19._, F2_._, F30._, F31._,
F90._, F91._, F60._, F70._) psüühikahäire
muu_f_dgn diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina 1 või 0
vähemalt ühes ambulatoorses või
statsionaarses epikriisis (jah=1, ei=0)
Tahtlik enesekahjustus ehk X60 - X84
diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina
või kaasuva diagnoosina vähemalt ühes
enesekahjustus ambulatoorses või statsionaarses epikriisis
1 või 0
või kiirabikaardil; diagnoos: X60, X61, X62,
X63, X64, X65, X66, X67, X68, X69, X70, X71,
X72, X73, X74, X75, X76, X77, X78, X79, X80,
X81, X82, X83 või X84 (jah=1, ei=0)
HIV-nakkuse fikseerimine ehk
diagnoosikoodi B23.0; B23.1 või Z21
olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva
hiv_nakkus 1 või 0
diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses
või statsionaarses epikriisis; diagnoos:
B23.0; B23.1 või Z21 (jah=1, ei=0)
HIV-tõbi ehk AIDSi fikseerimine ehk
diagnoosikoodi B20; B21; B22; B23.2; B23.8
või B24 olemasolu põhidiagnoosina või
aids kaasuva diagnoosina vähemalt ühes 1 või 0
ambulatoorses või statsionaarses epikriisis;
diagnoos: B20; B21; B22; B23.2; B23.8 või
B24 (jah=1, ei=0)
Ägeda B-viirushepatiidi fikseerimine ehk
diagnoosikoodi B16 olemasolu
põhidiagnoosina või kaasuva diagnoosina
akuutne_b_hepatiit 1 või 0
vähemalt ühes ambulatoorses või
statsionaarses epikriisis; diagnoos:
B16 (jah=1, ei=0)
Ägeda C-viirushepatiidi fikseerimine ehk
diagnoosikoodi B17.1 olemasolu
põhidiagnoosina või kaasuva diagnoosina
akuutne_c_hepatiit 1 või 0
vähemalt ühes ambulatoorses või
statsionaarses epikriisis; diagnoos: B17.1
(jah=1, ei=0)
Kroonilise B-viirushepatiidi fikseerimine ehk
diagnoosikoodi B18.0 või B18.1 olemasolu
põhidiagnoosina või kaasuva diagnoosina
krooniline_b_hepatiit 1 või 0
vähemalt ühes ambulatoorses või
statsionaarses epikriisis; diagnoos: B18.0 või
B18.1 (jah=1, ei=0)
Kroonilise C-viirushepatiidi fikseerimine ehk
diagnoosikoodi B18.2 olemasolu
põhidiagnoosina või kaasuva diagnoosina
krooniline_c_hepatiit 1 või 0
vähemalt ühes ambulatoorses või
statsionaarses epikriisis; diagnoos: B18.2
(jah=1, ei=0)
Perearsti/pereõe poolt tervise infosüsteemi
jõudnud ambulatoorse epikriisi olemasolu
viimase kuu jooksul enne surma hetke
kontakt_perearst 1 või 0
(surmahetke kohta laekub info koos
valimisse sattunud isiku isikukoodiga)
(jah=1, ei=0)
Psühhiaatri/vaimse tervise õe poolt
kontakt_eriarstiabi_psyh 1 või 0
koostatud tervise infosüsteemi jõudnud
ambulatoorse vi statsionaarse epikriisi
olemasolu viimase kuu jooksul enne surma
hetke (surmahetke kohta laekub info koos
valimisse sattunud isiku
isikukoodiga) (jah=1, ei=0)
Muu eriarstiabi süsteemis (v.a
psühhiaatri/vaimse tervise õe poolt)
koostatud tervise infosüsteemi jõudnud
ambulatoorse või statsionaarse epikriisi
kontakt_eriarstiabi_som 1 või 0
olemasolu viimase kuu jooksul enne surma
hetke (surmahetke kohta laekub info koos
valimisse sattunud isiku
isikukoodiga) (jah=1, ei=0)
Isikule on surmale eelnenud viimase kuu
jooksul tehtud kiirabi väljakutse
uimastijoobe tõttu (kiirabikaardil on
märge ’narkojoove’, ’uimastijoove’, ’üledoos’,
diagnooskood: T40 ehk Mürgistus
kiirabi_valjakutse_1_kuu 1 või 0
narkootikumide ja psühhodüsleptikumide
[hallutsinogeenidega]; F10; F11 või F19,
koos alamkoodidega; surmahetke kohta
laekub info koos valimisse sattunud isiku
isikukoodiga) (jah=1, ei=0)
Isikule on surmale eelnenud 5 aasta jooksul
korduvalt ehk enam kui 2x tehtud kiirabi
väljakutse uimastijoobe tõttu (kiirabikaardil
on
märge ’narkojoove’, ’uimastijoove’, ’üledoos’,
kiirabi_valjakutse_5_a diagnooskood: T40 ehk Mürgistus 1 või 0
narkootikumide ja psühhodüsleptikumide
[hallutsinogeenidega]; F10; F11 või F19,
koos alamkoodidega; surmahetke kohta
laekub info koos valimisse sattunud isiku
isikukoodiga) (jah=1, ei=0)
Isikule on surmale eelnenud 1 kuu jooksul
tehtud kiirabi väljakutse mürgistuse tõttu
(kiirabikaardil on märge mürgistust
põhjustanud aine kohta: „narkootiline aine,
kiirabi_myrgistus_1_kuu 1 või 0
alkohol, ravim-
antidepressant/uinuti/rahusti, teadmata“;
surmahetke kohta laekub info koos valimisse
sattunud isiku isikukoodiga) (jah=1, ei=0)
Isikule on surmale eelnenud 5 aasta jooksul
korduvalt ehk enam kui 2x tehtud kiirabi
väljakutse mürgistuse tõttu (kiirabikaardil on
märge mürgistust põhjustanud aine kohta:
kiirabi_myrgistus_5_a 1 või 0
„narkootiline aine, alkohol, ravim -
antidepressant/uinuti/rahusti, teadmata“;
surmahetke kohta laekub info koos valimisse
sattunud isiku isikukoodiga) (jah=1, ei=0)
Kui isikule on surmale eelnenud 5 aasta
Nimetus (narkootikum),
kiirabi_myrgistus_nimetus jooksul tehtud (1 kord või korduvalt) kiirabi
teadmata või tühi lahter
väljakutse narkootilise aine mürgistuse tõttu
siis palume esitada „Mürgistust põhjustanud
aine täpsustava nimetuse“, mis on
fikseeritud isiku suhtes koostatud viimasel
kiirabi kaardil. Surmahetke kohta laekub info
koos valimisse sattunud isiku isikukoodiga)
(kodeering: nimetus=kui on olemas
täpsustav info tarvitatud aine kohta,
teadmata=kui on märge, et tegemist on
illegaalse uimasti tarvitamisest tingitud
mürgistusega, kuid aine nimetust ei ole
täpsustatud ning tühi lahter=isikule ei ole
uimasti üledoosi tõttu kutsutud kiirabi)
Surma põhjuste register
Päringusse palume kaasata perioodil 2019-2022 kehtinud kõige hiljutisema info. Meditsiinidokumendi koostaja
andmed on vajalikud, et analüüsida erinevat tüüpi asutuste ning surma tuvastamise asukohtade (regiooni)
seoseid surmadega. Isiku elukohta ja surma asukohta kajastavad andmed on maakonna täpsusega, vältides
täpsema aadressi näitamist.
Tunnus Täpsustus
Isikukood
Sugu
Vanus Registris on tunnus sünniaeg
Surmakuupäev või surnu leidmise kuupäev
Kodakondsus
Rahvus
Emakeel
Kõrgeim omandatud haridus
Regioon maakonna täpsusega Registris on tunnus elukoha aadress
Meditsiinidokumendi koostaja andmed Registris on surmateatise väljastanud
tervishoiuasutuse äriregistri kood
Surma algpõhjus
Surma välispõhjusest tingitud täpsustavad andmed
Surma soodustanud oluliste seisundite andmed
Surma põhjuse määramise alus
Surma tinginud asjaolud
Surma asukoht maakonna täpsusega Registris on surmakoha aadress ja suremispaik
Tarvitatud aine (või segud, täpselt nimetused) Tunnus luuakse surma kohta käive lisainfo põhjal, mis
on surma põhjuste registris registreeritud.
Narkoravil viibimine viimase kuu aja jooksul Tunnus luuakse surma kohta käive lisainfo põhjal, mis
on surma põhjuste registris registreeritud. Jah-ei
Narkomaaniaraviregister
AJALIMIIT tagasiulatuvalt PUUDUB (piirang on 2022. a lõpp), pärime iga sissekande kohta selle aja
Tunnus Täpsustus
Isikukood
Sugu
Vanus Registris on tunnus sünniaeg
Tarvitatud aine(d) Registris on tunnus põhiline tarbitav narkootikum
Ravimeetodid Registris on tunnused ravi saamise viis, määratud ravi
liik, määratud ravimid
Sissekanded varasema ravi kohta Registris on tunnused eelneva narkomaaniaravi liik ja
ravi saamise aasta
Ravi tulemuslikkus Registris on tunnus ravi lõpetamise põhjus
Karistusregister ja E-toimik
Kõik andmed puudutavad perioodil 2014–2022 jõustunud karistusi ja määratud kohustusi
Tunnus Täpsustus
Süüteokaristused 1. Kas karistati AS, KarS või NPALS väärteo eest: iga
seaduse puhul jah/ei.
2. Kas karistati KarS kuriteo eest ja kui jah, siis millise
peatüki järgi: jah/ei; KarS ptk.
Sotsiaalprogrammi kohustus väärteomenetluses ja 1. Väärteomenetluses (VTMS § 30 lg 1 p 3): jah-ei;
kriminaalmenetluses 2. Kriminaalmenetluses (KarS § 75 lg 2 p 8): jah-ei
Ravikohustus kriminaalmenetluses KarS § 75 lg 2 p 5: jah/ei
Kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register (KIR)
Andmed puudutavad vanglas viibimist süüdimõistetuna või vahistatuna perioodil 2014–2022
Tunnus Täpsustus
Kas on viibinud vanglas? Jah/ei
Kas on viibinud vangla narkoravi üksuses? Jah/ei
Töötamise register
SURNUTEL pärime vastavalt surma kuupäevale andmed, mittesurnute kohta küsime andmed 2022 aasta kohta
Tunnus Täpsustus
Töötamine Arvelolek 30 päeva enne … kuupäeva
Töötukassa register (EMPIS2)
Mittesurnutel 2022 aasta kohta
Tunnus Täpsustus
Töötuna arvel olemine Arvelolek 30 päeva enne … või kuupäeva
Rahvastikuregister
Kõigil 2022 aasta lõpu seisuga
Tunnus Täpsustus
Emakeel
Kodakondsus
Rahvus
Laste arv
Perekonnaseis
Eestkoste Jah/ei
EHIS
2022 aasta lõpu seisuga
Tunnus Täpsustus
Kõrgeim omandatud haridus
Õppekeel
STAR
Periood 2019-2022
Sotsiaaltoetus perioodil 2019-2022 jah-ei-teadmata
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
OTSUS
isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
nr 2.2.-1/24/10-4
Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Agnes Järvela
Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2024 Tallinnas
Laidi Surva
Taotluse esitaja asekantsler
Justiitsministeerium
[email protected]
RESOLUTSIOON:
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel otsustan:
1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine
teadusuuringus „Narkosurmade analüüs“ 10.07.2024 taotluses esitatud tingimustel ja
mahus, arvestades loamenetluses 13.08.2024 saadetud selgituste ja täiendatud
taotlusega;
2. Justiitsministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt vastavalt taotluse punktidele
10, 10.2 ja 10.3 hiljemalt 06.01.2025.
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1
sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1
sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:
Isikuandmete vastutav töötleja: Justiitsministeerium (70000898)
Isikuandmete volitatud töötleja: Tartu Ülikool (Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus,
74001073)
Isikuandmete töötlemise eesmärk:
Uuringu põhieesmärgiks on analüüsida ja kirjeldada aastatel 2019–2022 Eestis narkootikumi
üledoosi tõttu surnud inimeste (lühendatult: narkosurma surnute) sotsiaaldemograafilist profiili
olemasolevate registriandmete põhjal. Uuringu põhieesmärk lähtub Eesti narkopoliitika
eesmärkidest, mis on sõnastatud narkopoliitika valges raamatus. Valge raamat sõnastab
narkopoliitika eesmärgi aastani 2030, millest lähtuvalt ei tohiks keegi Eestis surra narkootikumide
üledoosi tõttu ja tarvitamine peaks püsima langustrendis. Uuringu tulemused aitavad pikemas
perspektiivis mõista narkosurmade peamisi mõjutegureid Eestis, ennetada narkosurmasid ning
sellega seotud kuritegevust.
Uurimisküsimused, millele vastust otsime, on järgmised:
1. Milline on Eestis aastatel 2019–2022 narkosurma surnud inimeste profiil? Selle küsimuse
alamküsimuste hulka kuuluvad küsimused perioodil 2019–2022 Eestis narkosurma surnud
inimeste inimese 1) soo, vanuse, keele (emakeel), kodakondsuse, 2) elukoha (linn vs maa, regioon)
(mõned aastad enne vs vahetult enne surma), 3) hariduse, 4) töötamise ja töötuna arvel olemise,
maksustatava tulu (mõned aastad enne vs vahetult enne surma), 5) tervisenäitajate, sh varasema
narkomaaniaravi, vaimse tervise probleemide (sh diagnoosid) (elu jooksul), 6) retsidiivsuse
(süüteoliikide kaupa), 7) karistuste ja sellega kaasnenud kohustuste ja sotsiaalprogrammide kohta
(mõned aastad enne vs vahetult enne surma).
2. Milline on narkootikumide üledoosi tõttu surnud inimest kirjeldavate tähtsamate tunnuste
struktuur ja omavahelised seosed? Millised tegurid seostuvad surmaga otseselt ja millised kaudselt
(Eestis)? Millised on narkosurmariski suurendavad ja millised on -riski alandavad (kaitsvad)
tegurid Eestimaal elavatel uimastitarvitajatel, kes on sooritanud süütegusid? Teine küsimuste
grupp täiendab esimest küsimust nii, et aitab selgitada, millised tegurid on olulisemad ja millised
vähem olulised. Küsimustele vastamiseks võrdleme surnuid mittesurnutega, kellel on sarnane
kuritegevuslik profiil. Võrgustikuanalüüs aitab üles leida tunnused, mis on kõige tugevamalt
seotud surmaga ning lisaks arvestab see kõigi teiste tunnuste osalust süsteemis nii, et aitab
määratleda, millised tunnused panustavad surma otseselt ja millised kaudselt (läbi teiste tunnuste).
3. Milline näeb välja Eestis narkosurma surnud inimese teekond ajateljel (ühe juhtumianalüüsi
näitel)? Kolmas küsimus täiendab esimest kaht nii, et aitab illustreerida erinevate tegurite ajalist
järgnevust ning võimalikku põhjuslikkust. Sellele küsimusele vastamiseks on vajalik läbi viia
kvalitatiivne analüüs (juhtumianalüüs), mis illustreeriks inimese teekonda (olulisi sündmusi tema
elus) kuni surmani. See täiendab kirjeldavat statistikat ja võrgustikuanalüüsi, tuues juurde ajalise
dimensiooni ning lisab profiilile kvalitatiivseid nüansse, mida statistika ei võimalda kirjeldada.
Uuringu tulemused annavad detailse ülevaate aastatel 2019–2022 Eestis narkosurma surnud
inimeste profiilist ning olulisematest tunnustest, mis surma mõjutavad. Isikuandmete töötlemine
uuringu läbiviimiseks on vajalik, et võimaldada erinevates andmebaaside olemasolevatest
andmete terviklik analüüs. Kvantitatiivse analüüsi käigus kirjeldatakse üldkogumi andmete põhjal
narkootikume tarvitanud inimeste (nii surmute kui ellujäänute) statistikat Eestis (osakaalud,
jaotused ja keskmised), menetlus- ja karistuspaktikat, tervisenäitajaid ja sotsiaalmajanduslikke
tegureid.
Uuringu ülesanneteks on
- erinevatest registritest analüüsitavate gruppide (narkosurma surnud ja mittesurnud) kohta info
kogumine, päringute tegemine;
- registriandmete analüüsiks ettevalmistamine ja kvaliteedikontroll (puhastamine, erinevatest
registritest pärinevate andmete vastavuse analüüs, andmelünkade ja dubleerivate andmete
tuvastamine);
- andmete analüüsimine (profiili analüüs ja võrgustikuanalüüs), et selgitada olulisemaid
tegureid, mis panustavad narkosurma;
- kogutud andmete põhjal aruande kirjutamine ja järelduste tegemine.
Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus:
Tegemist on poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringuga Justiitsministeeriumi
tellimusel. Tartu Ülikooli ja Justiitsministeeriumi vahel on sõlmitud töövõtuleping nr 4-7/77, mille
lisaks on andmetöötluse leping, kus on määratletud andmete volitatud töötlejaks Tartu Ülikool
(lühendatult: TÜ).
2 (5)
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja
ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks
ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja
nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud
töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid.
Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1
punktiga 1, mille kohaselt kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku
teadus- ja arendustegevuse korraldamine.
Ministeeriumide tegevusvaldkondi piiritleb vabariigi valitsuse seadus (edaspidi VVS). VVS § 59
lg 1 kohaselt kuulub Justiitsministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas õigusloome
koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja väljaandmine, esimese ja teise
astme kohtute, prokuratuuri, kohtuekspertiisi, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse
korraldamine, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise
otsustamine, intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine ja andmekaitsealased küsimused
ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt.
Justiitsministeeriumi põhimääruse punkt 7 ja 9.3. kirjeldavad ministeeriumi ülesandeid.
Ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad “riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamine ja
elluviimine, õigusloome koordineerimine, õigusaktide terviktekstide koostamine, rahvusvaheliste
õigusabitaotluste menetlemine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, kohtulike
registrite ning kohtuekspertiisi, notariaadi, tsiviiltäite, vandetõlke, pankrotimenetluse, õigusabi ja
andmekaitse küsimused ning kuriteoennetuse koordineerimine ja vastavate õigusaktide eelnõude
ettevalmistamine ministeeriumi pädevuse kohaselt. [RT I 2007, 14, 75 - jõust. 23.02.2007,
rakendatakse alates 18.02.2007]”. Üheks ministeeriumi ülesandeks on kuriteoennetus ja
kriminaalpoliitika, mille jaoks on vajalik teaduslik sisend, mis tuleb otseselt rakendusuuringutest,
mis on läbi viidud Eestis.
Ülekaalukas avalik huvi:
Tegemist on ülekaalukates avalikes huvides (st uuringu tulemustel põhinev lõppeesmärk on
surmade ennetamine läbi Justiitsministeeriumi juhitud poliitika kujundamise) tehtava
teadusuuringuga, kus me töötleme isikuandmeid ning teeme seda nii, et me ei kahjusta kuidagi
andmesubjekti õigusi ega põhjusta lisakohustusi. Ülekaalukas avalik huvi tuleneb otseselt
riiklikust strateegiast ennetada narkootikumide üledoosi tõttu põhjustatud surmasid (Eesti
narkopoliitika näeb ette, et Eestis ei tohiks keegi narkootikumide üledoosi tõttu surra, vt nt
https://www.siseministeerium.ee/uimastiennetus).
Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus:
Kvantitatiivne analüüs koosneb laias laastus kahest osast:
(1) profiilide võrdlus (surnud vs. mittesurnud). Uuringusse kaasatakse Eestis perioodil 2019–2022
surnud (~177) ja neile vastav võrdlusgrupp mittesurnud narkootikume tarvitanud (~150–177)
isikud;
(2) võrgustikuanalüüs, mille läbiviimiseks kaasatakse lisaks süütegusid sooritanud surnute
andmetele perioodil 2019–2022 mittesurnud süütegusid sooritanud (narkootikumide tarvitamine)
isikute andmed (eeldatavalt ~3000 inimest).
Töödeldavate isikuandmete koosseis: esitatud taotluse lisas 3 (lisatud käesolevale otsusele).
Isikuandmete allikad:
- Tervise infosüsteem (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, TEHIK)
- Surma põhjuste register (TAI)
- Narkomaaniaraviregister (TAI)
- Karistusregister ja E-toimik (Justiitsministeerium)
- Kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register (KIR) (Justiitsministeerium)
3 (5)
- Töötamise register (MTA)
- Eesti Töötukassa andmebaas EMPIS2
- Rahvastikuregister (Siseministeerium)
- Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) (Haridus- ja Teadusministeerium).
- Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) (Sotsiaalministeerium)
Isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema
kohustuste mahtu:
Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata
muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi – kasutame uuringus andmesubjekti registriandmeid
subjekti nõusolekuta. Andmete kasutamisest ei teki juurde lisakohustusi (finantsilisi, sotsiaalseid,
õiguslikke või muid tüüpi kohustusi), kuna tagame andmete kasutamisel nende konfidentsiaalsuse,
rakendame kaasaegseid turvameetmeid. Uuring ei kahjusta uuritavate õigusi ega vabadusi. Kohe
pärast andmete kokkusidumist kustutame isikut tuvastada võimaldava info (st isikukoodid),
mistõttu ei ole võimalik pärast andmete kokkuliitmist enam isikut otseselt tuvastada (st
pseudoümiseerime andmed) isegi kui andmed peaksid lekkima, mistõttu ei ole võimalik, et
andmesubjektidele tekiks juurde lisakohustusi.
Kogu uuringu läbiviimisel lähtume inimuuringute teaduseetika headest tavadest, andmekaitse
põhimõtetest ja valdkonda reguleerivatest õigusaktidest nagu Euroopa Liidu isikuandmete kaitse
üldmäärus 2016/679 ja isikuandmete kaitse seadus (IKS).
Andmete analüüsimisel tagab volitatud töötleja, et tulemused ei oleks ühegi isikuga seotud ja
esitatakse analüüsis statistiliste üldiste (koond)ülevaadetena.
Uuringu läbiviimiseks on olemas Tartu Ülikooli eetikakomitee ja Eesti Bioeetika ja Inimuuringute
Nõukogu kooskõlastused.
Andmete kavandatav edastamine kolmandatesse riikidesse: ei
Täiendavad selgitused on antud 10.07.2024 esitatud ja 13.08.2024 täiendatud taotluses.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva
riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende
koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja
andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne
nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja
arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise
ulatus tulenevad õigusaktist.
Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse
eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud
ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute
kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen käesoleva
otsuse tegemisel arvestanud 16.10.2023 Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee
kooskõlastuse ja 28.05.2024 Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu otsusega.
Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib
tingimustel, mis on Justiitsministeeriumilt 10.07.2024 inspektsioonile esitatud taotluses ja selle
lisades ning 13.08.2024 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses ja loamenetluses antud
selgitustes.
4 (5)
Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse
Inspektsiooni teavitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Agnes Järvela
jurist
peadirektori volitusel
5 (5)