dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
OtsusAvalik

Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon · 26. august 2024
Viit
2.2.-1/24/10-4
Registreeritud
26. august 2024
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari
2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks
Toimik
2.2.-1/2024
Vastutaja
Agnes Järvela (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim)

Failid

  • 📎2.2.-12410-4 26.08.2024 Otsus.asice1098 KB

Sisu (failidest)

Lisa 3. Andmete kirjeldus Registritest päritavate tunnuste loend: Kõikidest registritest tehakse päringud isikukoodi alusel. Tervise infosüsteem (TEHIK) Diagnoosi saamine elu jooksul (sõltub isiku sünniajast ja andmebaasi loomise hetkest) PÄRINGU AJALIMIIT PUUDUB Andmete grupeering Tunnus (nii nagu kajastuks Metaandmed (küsime TEHIKust) (meie andmestikus), meie andmestikus) 1 = “jah”, 0 = “ei” Skisofreeniaspektri häired ehk F2_._ diagnoosikoodi olemasolu põhi- või kaasuva diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses või statsionaarses epikriisis; põhidiagnoosi kood RHK-10 järgi, diagnoos: F20.0, F20.1, f2_dgn 1 või 0 F20.2, F20.3, F20.4, F20.5, F20.6, F20.8, F20.9, F21, F22.0, F22.8, F22.9, F23.0, F23.1, F23.2, F23.2, F23.8, F23.9, F24, F25.0, F25.1, F25.2, F25.8, F25.9, F28 või F29 (jah=1, ei=0) Meeleoluhäired: mania ehk F30._ diagnoosikoodi olemasolu põhi- või kaasuva diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses f30_dgn 1 või 0 või statsionaarses epikriisis; põhidiagnoosi kood RHK-10 järgi, diagnoos: F30.0, F30.1, F30.2, F30.8 või F30.9 (jah=1, ei=0) Meeleoluhäired: bipolaarne häire ehk F31._diagnoosikoodi olemasolu põhi- või kaasuva diagnoosina vähemalt ühes f31_dgn ambulatoorses või statsionaarses epikriisis; 1 või 0 põhidiagnoosi kood RHK-10 järgi, diagnoos: F31.0, F31.1, F31.2, F31.3, F31.4, F31.5, F31.6, F31.7, F31.8 või F31.9 (jah=1, ei=0) Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ehk F10._ diagnoosikoodi olemasolu põhi- või kaasuva diagnoosina f10_dgn vähemalt ühes ambulatoorses või 1 või 0 statsionaarses epikriisis; diagnoos: F10.0, F10.1, F10.2, F10.3, F10.4, F10.5, F10.6, F10.7, F10.8 või F10.9 (jah=1, ei=0) Opioidi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ehk F11._ diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva f11_dgn diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses 1 või 0 või statsionaarses epikriisis; diagnoos: F11.0, F11.1, F11.2, F11.3, F11.4, F11.5, F11.6, F11.7, F11.8, F11.9 (jah=1, ei=0) Illegaalsete psühhoaktiivsete ainete f12_18_dgn tarvitamisest tingitud psüühika- ja 1 või 0 käitumishäired ehk F12._, F12._, F13._, F14._, F15._, F16._, F17._, F18._ diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses või statsionaarses epikriisis; diagnoos: F12.0, F12.1, F12.2, F12.3, F12.4, F12.5, F12.6, F12.7, F12.8, F12.9; F13.0, F13.1, F13.2, F13.3, F13.4, F13.5, F13.6, F13.7, F13.8, F13.9; F14.0, F14.1, F14.2, F14.3, F14.4, F14.5, F14.6, F14.7, F14.8, F14.9; F15.0, F15.1, F15.2, F15.3, F15.4, F15.5, F15.6, F15.7, F15.8, F15.9; F16.0, F16.1, F16.2, F16.3, F16.4, F16.5, F16.6, F16.7, F16.8, F16.9; F17.0, F17.1, F17.2, F17.3, F17.4, F17.5, F17.6, F17.7, F17.8, F17.9; F18.0, F18.1, F18.2, F18.3, F18.4, F18.5, F18.6, F18.7, F18.8, F18.9 (jah=1, ei=0) Mitme illegaalsete psühhoaktiivsete ainete samaaegsest tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ehk F19._ diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina f19_dgn või kaasuva diagnoosina vähemalt ühes 1 või 0 ambulatoorses või statsionaarses epikriisis; diagnoos: F19.0, F19.1, F19.2, F19.3, F19.4, F19.5, F19.6, F19.7, F19.8 või F19.9 (jah=1, ei=0) Hüperkineetilise häire F90 diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva f90_dgn diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses 1 või 0 või statsionaarses epikriisis; diagnoos: F90.0, F90.1, F90.8 või F90.9 (jah=1, ei=0) Käitumishäire F91 diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses või f91_dgn 1 või 0 statsionaarses epikriisis; diagnoos: F91.0, F91.1, F91.2, F91.3, F91.8 või F91.9 (jah=1, ei=0) Spetsiifilise isiksushäire F60 diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses f60_dgn 1 või 0 või statsionaarses epikriisis; diagnoos: F60.0, F60.1, F60.2, F60.3, F60.4, F60.5, F60.6, F60.7 , F60.8 või F60.9 (jah=1, ei=0) Kerge vaimse alaarengu F70 diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva f70_dgn diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses 1 või 0 või statsionaarses epikriisis; diagnoos: F70.0, F70.1, F70.8 või F70.9 (jah=1, ei=0) Muu (v.a. F10._- F19._, F2_._, F30._, F31._, F90._, F91._, F60._, F70._) psüühikahäire muu_f_dgn diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina 1 või 0 vähemalt ühes ambulatoorses või statsionaarses epikriisis (jah=1, ei=0) Tahtlik enesekahjustus ehk X60 - X84 diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva diagnoosina vähemalt ühes enesekahjustus ambulatoorses või statsionaarses epikriisis 1 või 0 või kiirabikaardil; diagnoos: X60, X61, X62, X63, X64, X65, X66, X67, X68, X69, X70, X71, X72, X73, X74, X75, X76, X77, X78, X79, X80, X81, X82, X83 või X84 (jah=1, ei=0) HIV-nakkuse fikseerimine ehk diagnoosikoodi B23.0; B23.1 või Z21 olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva hiv_nakkus 1 või 0 diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses või statsionaarses epikriisis; diagnoos: B23.0; B23.1 või Z21 (jah=1, ei=0) HIV-tõbi ehk AIDSi fikseerimine ehk diagnoosikoodi B20; B21; B22; B23.2; B23.8 või B24 olemasolu põhidiagnoosina või aids kaasuva diagnoosina vähemalt ühes 1 või 0 ambulatoorses või statsionaarses epikriisis; diagnoos: B20; B21; B22; B23.2; B23.8 või B24 (jah=1, ei=0) Ägeda B-viirushepatiidi fikseerimine ehk diagnoosikoodi B16 olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva diagnoosina akuutne_b_hepatiit 1 või 0 vähemalt ühes ambulatoorses või statsionaarses epikriisis; diagnoos: B16 (jah=1, ei=0) Ägeda C-viirushepatiidi fikseerimine ehk diagnoosikoodi B17.1 olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva diagnoosina akuutne_c_hepatiit 1 või 0 vähemalt ühes ambulatoorses või statsionaarses epikriisis; diagnoos: B17.1 (jah=1, ei=0) Kroonilise B-viirushepatiidi fikseerimine ehk diagnoosikoodi B18.0 või B18.1 olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva diagnoosina krooniline_b_hepatiit 1 või 0 vähemalt ühes ambulatoorses või statsionaarses epikriisis; diagnoos: B18.0 või B18.1 (jah=1, ei=0) Kroonilise C-viirushepatiidi fikseerimine ehk diagnoosikoodi B18.2 olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva diagnoosina krooniline_c_hepatiit 1 või 0 vähemalt ühes ambulatoorses või statsionaarses epikriisis; diagnoos: B18.2 (jah=1, ei=0) Perearsti/pereõe poolt tervise infosüsteemi jõudnud ambulatoorse epikriisi olemasolu viimase kuu jooksul enne surma hetke kontakt_perearst 1 või 0 (surmahetke kohta laekub info koos valimisse sattunud isiku isikukoodiga) (jah=1, ei=0) Psühhiaatri/vaimse tervise õe poolt kontakt_eriarstiabi_psyh 1 või 0 koostatud tervise infosüsteemi jõudnud ambulatoorse vi statsionaarse epikriisi olemasolu viimase kuu jooksul enne surma hetke (surmahetke kohta laekub info koos valimisse sattunud isiku isikukoodiga) (jah=1, ei=0) Muu eriarstiabi süsteemis (v.a psühhiaatri/vaimse tervise õe poolt) koostatud tervise infosüsteemi jõudnud ambulatoorse või statsionaarse epikriisi kontakt_eriarstiabi_som 1 või 0 olemasolu viimase kuu jooksul enne surma hetke (surmahetke kohta laekub info koos valimisse sattunud isiku isikukoodiga) (jah=1, ei=0) Isikule on surmale eelnenud viimase kuu jooksul tehtud kiirabi väljakutse uimastijoobe tõttu (kiirabikaardil on märge ’narkojoove’, ’uimastijoove’, ’üledoos’, diagnooskood: T40 ehk Mürgistus kiirabi_valjakutse_1_kuu 1 või 0 narkootikumide ja psühhodüsleptikumide [hallutsinogeenidega]; F10; F11 või F19, koos alamkoodidega; surmahetke kohta laekub info koos valimisse sattunud isiku isikukoodiga) (jah=1, ei=0) Isikule on surmale eelnenud 5 aasta jooksul korduvalt ehk enam kui 2x tehtud kiirabi väljakutse uimastijoobe tõttu (kiirabikaardil on märge ’narkojoove’, ’uimastijoove’, ’üledoos’, kiirabi_valjakutse_5_a diagnooskood: T40 ehk Mürgistus 1 või 0 narkootikumide ja psühhodüsleptikumide [hallutsinogeenidega]; F10; F11 või F19, koos alamkoodidega; surmahetke kohta laekub info koos valimisse sattunud isiku isikukoodiga) (jah=1, ei=0) Isikule on surmale eelnenud 1 kuu jooksul tehtud kiirabi väljakutse mürgistuse tõttu (kiirabikaardil on märge mürgistust põhjustanud aine kohta: „narkootiline aine, kiirabi_myrgistus_1_kuu 1 või 0 alkohol, ravim- antidepressant/uinuti/rahusti, teadmata“; surmahetke kohta laekub info koos valimisse sattunud isiku isikukoodiga) (jah=1, ei=0) Isikule on surmale eelnenud 5 aasta jooksul korduvalt ehk enam kui 2x tehtud kiirabi väljakutse mürgistuse tõttu (kiirabikaardil on märge mürgistust põhjustanud aine kohta: kiirabi_myrgistus_5_a 1 või 0 „narkootiline aine, alkohol, ravim - antidepressant/uinuti/rahusti, teadmata“; surmahetke kohta laekub info koos valimisse sattunud isiku isikukoodiga) (jah=1, ei=0) Kui isikule on surmale eelnenud 5 aasta Nimetus (narkootikum), kiirabi_myrgistus_nimetus jooksul tehtud (1 kord või korduvalt) kiirabi teadmata või tühi lahter väljakutse narkootilise aine mürgistuse tõttu siis palume esitada „Mürgistust põhjustanud aine täpsustava nimetuse“, mis on fikseeritud isiku suhtes koostatud viimasel kiirabi kaardil. Surmahetke kohta laekub info koos valimisse sattunud isiku isikukoodiga) (kodeering: nimetus=kui on olemas täpsustav info tarvitatud aine kohta, teadmata=kui on märge, et tegemist on illegaalse uimasti tarvitamisest tingitud mürgistusega, kuid aine nimetust ei ole täpsustatud ning tühi lahter=isikule ei ole uimasti üledoosi tõttu kutsutud kiirabi) Surma põhjuste register Päringusse palume kaasata perioodil 2019-2022 kehtinud kõige hiljutisema info. Meditsiinidokumendi koostaja andmed on vajalikud, et analüüsida erinevat tüüpi asutuste ning surma tuvastamise asukohtade (regiooni) seoseid surmadega. Isiku elukohta ja surma asukohta kajastavad andmed on maakonna täpsusega, vältides täpsema aadressi näitamist. Tunnus Täpsustus Isikukood Sugu Vanus Registris on tunnus sünniaeg Surmakuupäev või surnu leidmise kuupäev Kodakondsus Rahvus Emakeel Kõrgeim omandatud haridus Regioon maakonna täpsusega Registris on tunnus elukoha aadress Meditsiinidokumendi koostaja andmed Registris on surmateatise väljastanud tervishoiuasutuse äriregistri kood Surma algpõhjus Surma välispõhjusest tingitud täpsustavad andmed Surma soodustanud oluliste seisundite andmed Surma põhjuse määramise alus Surma tinginud asjaolud Surma asukoht maakonna täpsusega Registris on surmakoha aadress ja suremispaik Tarvitatud aine (või segud, täpselt nimetused) Tunnus luuakse surma kohta käive lisainfo põhjal, mis on surma põhjuste registris registreeritud. Narkoravil viibimine viimase kuu aja jooksul Tunnus luuakse surma kohta käive lisainfo põhjal, mis on surma põhjuste registris registreeritud. Jah-ei Narkomaaniaraviregister AJALIMIIT tagasiulatuvalt PUUDUB (piirang on 2022. a lõpp), pärime iga sissekande kohta selle aja Tunnus Täpsustus Isikukood Sugu Vanus Registris on tunnus sünniaeg Tarvitatud aine(d) Registris on tunnus põhiline tarbitav narkootikum Ravimeetodid Registris on tunnused ravi saamise viis, määratud ravi liik, määratud ravimid Sissekanded varasema ravi kohta Registris on tunnused eelneva narkomaaniaravi liik ja ravi saamise aasta Ravi tulemuslikkus Registris on tunnus ravi lõpetamise põhjus Karistusregister ja E-toimik Kõik andmed puudutavad perioodil 2014–2022 jõustunud karistusi ja määratud kohustusi Tunnus Täpsustus Süüteokaristused 1. Kas karistati AS, KarS või NPALS väärteo eest: iga seaduse puhul jah/ei. 2. Kas karistati KarS kuriteo eest ja kui jah, siis millise peatüki järgi: jah/ei; KarS ptk. Sotsiaalprogrammi kohustus väärteomenetluses ja 1. Väärteomenetluses (VTMS § 30 lg 1 p 3): jah-ei; kriminaalmenetluses 2. Kriminaalmenetluses (KarS § 75 lg 2 p 8): jah-ei Ravikohustus kriminaalmenetluses KarS § 75 lg 2 p 5: jah/ei Kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register (KIR) Andmed puudutavad vanglas viibimist süüdimõistetuna või vahistatuna perioodil 2014–2022 Tunnus Täpsustus Kas on viibinud vanglas? Jah/ei Kas on viibinud vangla narkoravi üksuses? Jah/ei Töötamise register SURNUTEL pärime vastavalt surma kuupäevale andmed, mittesurnute kohta küsime andmed 2022 aasta kohta Tunnus Täpsustus Töötamine Arvelolek 30 päeva enne … kuupäeva Töötukassa register (EMPIS2) Mittesurnutel 2022 aasta kohta Tunnus Täpsustus Töötuna arvel olemine Arvelolek 30 päeva enne … või kuupäeva Rahvastikuregister Kõigil 2022 aasta lõpu seisuga Tunnus Täpsustus Emakeel Kodakondsus Rahvus Laste arv Perekonnaseis Eestkoste Jah/ei EHIS 2022 aasta lõpu seisuga Tunnus Täpsustus Kõrgeim omandatud haridus Õppekeel STAR Periood 2019-2022 Sotsiaaltoetus perioodil 2019-2022 jah-ei-teadmata ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/24/10-4 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Agnes Järvela Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2024 Tallinnas Laidi Surva Taotluse esitaja asekantsler Justiitsministeerium [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel otsustan: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus „Narkosurmade analüüs“ 10.07.2024 taotluses esitatud tingimustel ja mahus, arvestades loamenetluses 13.08.2024 saadetud selgituste ja täiendatud taotlusega; 2. Justiitsministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt vastavalt taotluse punktidele 10, 10.2 ja 10.3 hiljemalt 06.01.2025. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Isikuandmete vastutav töötleja: Justiitsministeerium (70000898) Isikuandmete volitatud töötleja: Tartu Ülikool (Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus, 74001073) Isikuandmete töötlemise eesmärk: Uuringu põhieesmärgiks on analüüsida ja kirjeldada aastatel 2019–2022 Eestis narkootikumi üledoosi tõttu surnud inimeste (lühendatult: narkosurma surnute) sotsiaaldemograafilist profiili olemasolevate registriandmete põhjal. Uuringu põhieesmärk lähtub Eesti narkopoliitika eesmärkidest, mis on sõnastatud narkopoliitika valges raamatus. Valge raamat sõnastab narkopoliitika eesmärgi aastani 2030, millest lähtuvalt ei tohiks keegi Eestis surra narkootikumide üledoosi tõttu ja tarvitamine peaks püsima langustrendis. Uuringu tulemused aitavad pikemas perspektiivis mõista narkosurmade peamisi mõjutegureid Eestis, ennetada narkosurmasid ning sellega seotud kuritegevust. Uurimisküsimused, millele vastust otsime, on järgmised: 1. Milline on Eestis aastatel 2019–2022 narkosurma surnud inimeste profiil? Selle küsimuse alamküsimuste hulka kuuluvad küsimused perioodil 2019–2022 Eestis narkosurma surnud inimeste inimese 1) soo, vanuse, keele (emakeel), kodakondsuse, 2) elukoha (linn vs maa, regioon) (mõned aastad enne vs vahetult enne surma), 3) hariduse, 4) töötamise ja töötuna arvel olemise, maksustatava tulu (mõned aastad enne vs vahetult enne surma), 5) tervisenäitajate, sh varasema narkomaaniaravi, vaimse tervise probleemide (sh diagnoosid) (elu jooksul), 6) retsidiivsuse (süüteoliikide kaupa), 7) karistuste ja sellega kaasnenud kohustuste ja sotsiaalprogrammide kohta (mõned aastad enne vs vahetult enne surma). 2. Milline on narkootikumide üledoosi tõttu surnud inimest kirjeldavate tähtsamate tunnuste struktuur ja omavahelised seosed? Millised tegurid seostuvad surmaga otseselt ja millised kaudselt (Eestis)? Millised on narkosurmariski suurendavad ja millised on -riski alandavad (kaitsvad) tegurid Eestimaal elavatel uimastitarvitajatel, kes on sooritanud süütegusid? Teine küsimuste grupp täiendab esimest küsimust nii, et aitab selgitada, millised tegurid on olulisemad ja millised vähem olulised. Küsimustele vastamiseks võrdleme surnuid mittesurnutega, kellel on sarnane kuritegevuslik profiil. Võrgustikuanalüüs aitab üles leida tunnused, mis on kõige tugevamalt seotud surmaga ning lisaks arvestab see kõigi teiste tunnuste osalust süsteemis nii, et aitab määratleda, millised tunnused panustavad surma otseselt ja millised kaudselt (läbi teiste tunnuste). 3. Milline näeb välja Eestis narkosurma surnud inimese teekond ajateljel (ühe juhtumianalüüsi näitel)? Kolmas küsimus täiendab esimest kaht nii, et aitab illustreerida erinevate tegurite ajalist järgnevust ning võimalikku põhjuslikkust. Sellele küsimusele vastamiseks on vajalik läbi viia kvalitatiivne analüüs (juhtumianalüüs), mis illustreeriks inimese teekonda (olulisi sündmusi tema elus) kuni surmani. See täiendab kirjeldavat statistikat ja võrgustikuanalüüsi, tuues juurde ajalise dimensiooni ning lisab profiilile kvalitatiivseid nüansse, mida statistika ei võimalda kirjeldada. Uuringu tulemused annavad detailse ülevaate aastatel 2019–2022 Eestis narkosurma surnud inimeste profiilist ning olulisematest tunnustest, mis surma mõjutavad. Isikuandmete töötlemine uuringu läbiviimiseks on vajalik, et võimaldada erinevates andmebaaside olemasolevatest andmete terviklik analüüs. Kvantitatiivse analüüsi käigus kirjeldatakse üldkogumi andmete põhjal narkootikume tarvitanud inimeste (nii surmute kui ellujäänute) statistikat Eestis (osakaalud, jaotused ja keskmised), menetlus- ja karistuspaktikat, tervisenäitajaid ja sotsiaalmajanduslikke tegureid. Uuringu ülesanneteks on - erinevatest registritest analüüsitavate gruppide (narkosurma surnud ja mittesurnud) kohta info kogumine, päringute tegemine; - registriandmete analüüsiks ettevalmistamine ja kvaliteedikontroll (puhastamine, erinevatest registritest pärinevate andmete vastavuse analüüs, andmelünkade ja dubleerivate andmete tuvastamine); - andmete analüüsimine (profiili analüüs ja võrgustikuanalüüs), et selgitada olulisemaid tegureid, mis panustavad narkosurma; - kogutud andmete põhjal aruande kirjutamine ja järelduste tegemine. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus: Tegemist on poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringuga Justiitsministeeriumi tellimusel. Tartu Ülikooli ja Justiitsministeeriumi vahel on sõlmitud töövõtuleping nr 4-7/77, mille lisaks on andmetöötluse leping, kus on määratletud andmete volitatud töötlejaks Tartu Ülikool (lühendatult: TÜ). 2 (5) Isikuandmete kaitse seaduse § 6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse korraldamine. Ministeeriumide tegevusvaldkondi piiritleb vabariigi valitsuse seadus (edaspidi VVS). VVS § 59 lg 1 kohaselt kuulub Justiitsministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja väljaandmine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, kohtuekspertiisi, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine, intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine ja andmekaitsealased küsimused ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt. Justiitsministeeriumi põhimääruse punkt 7 ja 9.3. kirjeldavad ministeeriumi ülesandeid. Ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad “riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine, õigusloome koordineerimine, õigusaktide terviktekstide koostamine, rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, kohtulike registrite ning kohtuekspertiisi, notariaadi, tsiviiltäite, vandetõlke, pankrotimenetluse, õigusabi ja andmekaitse küsimused ning kuriteoennetuse koordineerimine ja vastavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine ministeeriumi pädevuse kohaselt. [RT I 2007, 14, 75 - jõust. 23.02.2007, rakendatakse alates 18.02.2007]”. Üheks ministeeriumi ülesandeks on kuriteoennetus ja kriminaalpoliitika, mille jaoks on vajalik teaduslik sisend, mis tuleb otseselt rakendusuuringutest, mis on läbi viidud Eestis. Ülekaalukas avalik huvi: Tegemist on ülekaalukates avalikes huvides (st uuringu tulemustel põhinev lõppeesmärk on surmade ennetamine läbi Justiitsministeeriumi juhitud poliitika kujundamise) tehtava teadusuuringuga, kus me töötleme isikuandmeid ning teeme seda nii, et me ei kahjusta kuidagi andmesubjekti õigusi ega põhjusta lisakohustusi. Ülekaalukas avalik huvi tuleneb otseselt riiklikust strateegiast ennetada narkootikumide üledoosi tõttu põhjustatud surmasid (Eesti narkopoliitika näeb ette, et Eestis ei tohiks keegi narkootikumide üledoosi tõttu surra, vt nt https://www.siseministeerium.ee/uimastiennetus). Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus: Kvantitatiivne analüüs koosneb laias laastus kahest osast: (1) profiilide võrdlus (surnud vs. mittesurnud). Uuringusse kaasatakse Eestis perioodil 2019–2022 surnud (~177) ja neile vastav võrdlusgrupp mittesurnud narkootikume tarvitanud (~150–177) isikud; (2) võrgustikuanalüüs, mille läbiviimiseks kaasatakse lisaks süütegusid sooritanud surnute andmetele perioodil 2019–2022 mittesurnud süütegusid sooritanud (narkootikumide tarvitamine) isikute andmed (eeldatavalt ~3000 inimest). Töödeldavate isikuandmete koosseis: esitatud taotluse lisas 3 (lisatud käesolevale otsusele). Isikuandmete allikad: - Tervise infosüsteem (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, TEHIK) - Surma põhjuste register (TAI) - Narkomaaniaraviregister (TAI) - Karistusregister ja E-toimik (Justiitsministeerium) - Kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register (KIR) (Justiitsministeerium) 3 (5) - Töötamise register (MTA) - Eesti Töötukassa andmebaas EMPIS2 - Rahvastikuregister (Siseministeerium) - Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) (Haridus- ja Teadusministeerium). - Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) (Sotsiaalministeerium) Isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu: Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi – kasutame uuringus andmesubjekti registriandmeid subjekti nõusolekuta. Andmete kasutamisest ei teki juurde lisakohustusi (finantsilisi, sotsiaalseid, õiguslikke või muid tüüpi kohustusi), kuna tagame andmete kasutamisel nende konfidentsiaalsuse, rakendame kaasaegseid turvameetmeid. Uuring ei kahjusta uuritavate õigusi ega vabadusi. Kohe pärast andmete kokkusidumist kustutame isikut tuvastada võimaldava info (st isikukoodid), mistõttu ei ole võimalik pärast andmete kokkuliitmist enam isikut otseselt tuvastada (st pseudoümiseerime andmed) isegi kui andmed peaksid lekkima, mistõttu ei ole võimalik, et andmesubjektidele tekiks juurde lisakohustusi. Kogu uuringu läbiviimisel lähtume inimuuringute teaduseetika headest tavadest, andmekaitse põhimõtetest ja valdkonda reguleerivatest õigusaktidest nagu Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679 ja isikuandmete kaitse seadus (IKS). Andmete analüüsimisel tagab volitatud töötleja, et tulemused ei oleks ühegi isikuga seotud ja esitatakse analüüsis statistiliste üldiste (koond)ülevaadetena. Uuringu läbiviimiseks on olemas Tartu Ülikooli eetikakomitee ja Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu kooskõlastused. Andmete kavandatav edastamine kolmandatesse riikidesse: ei Täiendavad selgitused on antud 10.07.2024 esitatud ja 13.08.2024 täiendatud taotluses. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen käesoleva otsuse tegemisel arvestanud 16.10.2023 Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee kooskõlastuse ja 28.05.2024 Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu otsusega. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on Justiitsministeeriumilt 10.07.2024 inspektsioonile esitatud taotluses ja selle lisades ning 13.08.2024 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses ja loamenetluses antud selgitustes. 4 (5) Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agnes Järvela jurist peadirektori volitusel 5 (5)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel