ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Liivi Väärsi Teie 26.07.2024 nr saada.rik.ee
[email protected]
Meie 23.08.2024 nr 2.3-8/24/1928-2
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Isikuandmete kaitse seadus § 9 sätestab isikuandmete töötlemise pärast andmesubjekti surma.
Lg 1 sätestab, et andmesubjekti nõusolek kehtib eluajal ja 10 aastat pärast andmesubjekti surma,
kui andmesubjekt ei ole otsustanud teisiti. Palun selgitust, et millist nõusolekut seadusandja on
silmas pidanud. Kui patsient on ravil viibides kontaktisiku määranud, kellele võib tema
terviseandmeid avaldada, kas siis pärast surma on tervishoiuasutusel õigus kontaktisikule
surnud isiku terviseandmeid väljastada või rakendub ikkagi sel juhul §9 lg 2.
Isikuandmete kaitse nõuded Eestis on sätestatud peamiselt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruses (EL) 2016/679 isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) ning isikuandmete kaitse
seaduses (IKS).
Märgime, et vastutav töötleja peab isikuandmete töötlemisel järgima IKÜM artiklis 5 lõikes 1
sätestatud põhimõtteid, vastutama nende põhimõtete täitmise eest ja olema võimeline nende
täitmist tõendama (IKÜM artikkel 5 lg 2). Eelviidatud põhimõtete juurde kuulub ka vastutava
töötleja kohustus töödelda isikuandmeid viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse,
sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kaotamise, hävitamise
või kahjustumise eest, kasutades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid
(„usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus“, IKÜM art 5 lg 1 p f).
IKS § 9 sätestab isikuandmete töötlemise pärast andmesubjekti surma. Lõige 4 alusel, kui
töödeldakse vaid surnud isiku nime, sugu, sünni- ja surmaaega, surmafakti ning matmise aega ja
kohta, siis ei ole pärija nõusolekut vaja. Pärija nõusolekuta võib isikuandmeid töödelda ka
järgnevatel juhtudel: töödeldakse isikuandmeid, mille töötlemiseks ei ole vaja nõusolekut;
isikuandmete töötlemine toimub muudel õiguslikel alustel; isiku surmast on möödunud rohkem
kui 10 aastat; alaealiselt surnud isiku surmast on möödunud 20 aastat.
Võlaõigusseaduse § 758 lõikes 1 on defineeritud tervishoiuteenuse osutamise lepingu mõiste.
Nimetatud säte ütleb, et tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik
(tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient)
tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi,
nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema
tervisest ja ravi käigust ning tulemustest.
Kontaktisiku andmete edastamine tervishoiuteenuse osutajale ei ole nõusolek IKÜM
mõistes. Seda, milliseid andmeid peab tervishoiuteenuse osutaja koguma isikule raviteenuse
osutamisel sätestakse määruses- tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
kord (edaspidi määrus). Määruse § 8 lg 2 p 8 ning § 37 lg 3 p 6-7 sätestab tervishoiuteenuse
osutajale täpselt need andmed kontaktisiku kohta, mida tuleb dokumenteerimisel küsida. Määrus
panebki tervishoiuteenuse osutajale kohustuse küsida (ka lisada) patsiendi andmete juurde
kontaktisiku andmeid. Selline andmete küsimine ei ole võrdsustatud isikuandmete kaitse
üldmäärusest (IKÜM) tuleneva nõusolekuga. Näiteks, kui töökohal juhtunud õnnetuses viib
tööandja töötaja EMO-sse ning tööandja lisatakse kontaktina, siis see ei tähenda, et tööandjal oleks
nõusolek edaspidi töötaja terviseandmeid töödelda (sh pärast patsiendi surma). Olukord oleks
näiteks teine kui isikule on antud terviseinfosüsteemis patsiendi eluajal nõusolek/volitus, siis
sellisel juhul jääks eeldatavasti, kuid olenevalt ka volituse sisust, nõusolek kehtima ka pärast isiku
surma.
Teadmata, milliseid surnu isikuandmeid soovitakse saada (kas selleks on näiteks vaid surma fakt
vms) ning muid võimalikke asjaolusid, siis saamegi eelnevat arvesse võttes selgitada, et
kontaktisiku andmete edastamine tervishoiuteenuse osutajale ei ole nõusolek IKÜM alusel
ning seadus sätestab üheselt, et surnud isiku isikuandmeid on õigus saada isiku pärijal, kui
ta tõendab pärijaks olekut. Pärijaks olekut ei tõenda surmatunnistus ega sünnitunnistus. Pärijaks
oleku usaldusväärne kinnitus on notarilt saadud pärimistunnistus.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
2 (2)