ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Nils Neemre Teie 16.08.2024 nr 1.4-1/1617
Budopunkt
[email protected] Meie 23.08.2024 nr 2.2-9/24/2110-2
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Meil on kaupluses vara kaitseks kolm videopildiga turvakaamerat, soovime sisse lülitada ka heli
salvestuse, eesmärk on see et oleks võimalik järelkuulata heli juhul kui töötaja ja kliendi vahel
on olnud konfliktiolukord, näiteks klient ütleb et talle oli midagi lubatud aga töötaja seda lubanud
ei ole vms. Näen et salvestuse kohta on väga pikad juhendid
https://www.aki.ee/isikuandmed/videovalve-korraldajale#valve-2, kas lühidalt: 1)kas ülaltoodud
põhjusel heli salvestamine on lubatud? 2)kas piisab töötajate vabas vormis kirjalikust
teavitamisest? 3)lisaks peab olema üleval silt klientidele et salvestatakse heli ja pilti
Vastus Teie kahele esimesele küsimusele on ei ning kolmandale küsimusele osaliselt ei ehk
siis teavitussilt kaamerate kohta peab olema, kuid heli salvestamisest teavitamine ei ole
vajalik, kuna selliseks tegevuseks puudub antud juhul niikuinii õiguslik alus.
Järgnevalt selgitame Teile lühidalt kaamerate kasutamise reegleid üldiselt. Ehk siis kui te soovite
kaameraid kasutada, siis peavad olema järgitud järgnevaid põhimõtteid ja reeglid.
Nimelt, et igasuguste isikuandmete töötlemisel kehtib alati andmete kogumise minimaalsuse
põhimõte- ära kogu rohkem andmeid kui eesmärgi saavutamiseks vaja on.
Igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja pildi
salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet tuvastatud
või tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikkel 4 punkt
1). Andmetöötlejal on seejuures kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, sh lõiget
1 punkti a, mille kohaselt peab andmetöötlus olema seaduslik, õiglane ja isikule läbipaistev.
Andmeid ei tohi koguda igaks juhuks.
Toome välja, et reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest
tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb
eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f). Heli salvestamine üldjuhul lubatud ei ole.
Kuivõrd helisalvestamise puhul on riive privaatsusele intensiivsem, tuleks seda kasutada üksnes
äärmuslikel juhtudel ja see peab olema väga hästi läbi kaalutletud, reguleeritud ja põhjendatud.
Etteruttavalt saamegi selgitada, et nõusolek ei ole kaameratega salvestamisel isikuandmete
töötlemise õiguslikuks aluseks. Samuti peab andmesubjektidele (kaamera vaatevälja jäävatele
isikutele) olema selge, miks ning millisel alusel neid salvestatakse ning selleks tulebki
andmesubjekte korrektselt teavitada, koostada korrektsed andmekaitsetingimused (vaata allpool
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
andmekaitsetingimustest selgitusi) ning järgida muid allpool selgitatud reegleid.
Eelpool viidatud õigustatud huvi alus2 võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada
kaameraid nii turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti
peavad olema täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine
õigusvastane). Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui
andmetöötleja on teostanud viidatud isikute (töötajad ning teised vaatevälja jäävad isikud)
kaalumise ning jõudnud järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud
isikute huvisid. Ehk huvide kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik jälgimist.
Soovitame Teil tutvuda õigustatud huvi juhendiga, mis on olemas inspektsiooni võrgulehel siin.
Lisaks on andmetöötlus õiglane vaid juhul, kui arvestate andmesubjektide andmete töötlemisel
viimaste õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas. Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku
kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve.
Veel selgitame, et isikuandmeid peab koguma ja töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja
õiguspärastel eesmärkidel. See tähendab, et kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud
konkreetne põhjus (kas turvakaalutlused, sisekorraeeskirjade jälgimine/kontrollimine või muuks).
Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud konkreetselt
määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult selgelt
kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on
püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa
kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel, näiteks töötajate töö jälgimiseks.
Toome lisaks välja, et kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge teavitamine
nii õiguslikust alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine tutvuda kõigi asjakohaste
dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema andmekaitsetingimused.
Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis eeldab seda, et isikuandmete
töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad (näiteks ettevõtte/asutuse
veebilehel), arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus inimesi
jälgimisest teavitada. Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 143. Rõhutame, et isikud
peavad saama aru eelnimetatud punktide sisust.
Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk,
õiguslik alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda
andmekaitsetingimustega4. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest
teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad
sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele
tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema
nähtaval kohal ning inimestel peab olema võimalus valida enne andmetöötlust, kas soovib siseneda
ruumi, kus salvestatakse.
Sealjuures peab andmetöötleja tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid,
vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid vaatamisi.
Kui kasutatakse turvafirmat, siis peab olema välja toodud täpselt, kes on volitatud töötleja ning
muud asjaolud.
Kokkuvõtteks selgitame, et ettevõttel peab isikuandmete salvestamiseks olema
dokumenteeritud a) õigustatud huvi hindamine, b) kaamerate kasutamise tingimusi ja kindlaid
eesmärke tutvustavad andmekaitsetingimused, ning c) paigaldatud korrektsed teavitussildid.
2
Isikuandmete kaitse üldmäärus artikkel 6 lg 1 p f
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679
4
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32
2 (3)
Kui on korrektselt täidetud need kolm punkti, siis on ka kaamerate kasutamine eelduslikult
õiguspärane (sh ei tee seadus vahet, kas isikuandmeid töötleb osaühing või eraisik, kes salvestab
muud ala kui enda oma- reegleid peavad kõik täitma).
Rohkem selgitusi antud teema kohta leiate lisaks inspektsiooni kodulehelt, sh:
- millega peab arvestama videovalve kasutamisel?
- kas tööandja võib paigaldada kaameraid?
- miks on vaja kaamerate kasutamiseks andmekaitsetingimusi?
- Juhend kaamerate kasutamise kohta on leitav siit.
- Isikuandmete töötlemise õiguslikest alustest leiate rohkem informatsiooni siit.
Kaameraga salvestajale on oluline teada, et andmesubjektidel on igal ajal õigus pöörduda
andmetöötleja poole (näiteks enda kohta salvestise saamise nõudega). Andmetöötlejal on kohustus
vastata kuu jooksul (sh vajadusel kohustus edastada andmesubjektile tema kohta kogutud
isikuandmed). Kui andmetöötleja ei vasta isikule kuu jooksul või isik ei ole vastusega rahul, siis
on andmesubjektil õigus pöörduda muuhulgas Andmekaitse Inspektsiooni poole, kes viib
vajadusel läbi järelevalvemenetluse.
Kuna Andmekaitse Inspektsioon ei osuta õigusabi, siis igapäevastes andmekaitsemuredes saavad
Teile abi anda õigusnõustajad (advokaadid, juristid). Õigusnõustajad saavad ettevõttele vajadusel
koostada vajalikud analüüsid ning dokumentatsiooni juhindudes just konkreetsest ettevõttest.
Loodan, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
3 (3)