ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Taavi Talupuu Teie 10.07.2024
Majandus- ja Meie 12.08.2024 nr 2.2.-1/24/12-3
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Soovite lisada Statistikaameti poolt riikliku statistika seaduse (RStS) alusel läbiviidavasse
Euroopa Sotsiaaluuringusse oma mooduli ning kui ma õigesti meie telefonivestlusest aru sain, siis
lisaks moodulile soovite kasutada enda seatud eesmärgil ka nimetatud uuringus juba
olemasolevaid küsimusi.
Selgitan, et isikuandmete töötlemiseks peab esinema õiguslik alus. Riikliku statistika läbiviimist
reguleerib RStS. RStS § 8 lõike 1 järgi on riikliku statistika tegijaid kaks – Statistikaamet ja Eesti
Pank. Riikliku statistika tegemiseks koostatakse igal aastal järgmiseks viieks aastaks riikliku
statistika programm, mis koosneb Vabariigi Valitsuse kinnitatud statistikatööde loetelust.
Statistikatööde loetelus olevate uuringute puhul on seega tegemist riiklike statistikatöödega, mille
käigus toimub isikuandmete töötlemine RStS alusel. Ka Euroopa Sotsiaaluuringut viib
Statistikaamet läbi temale kohalduval õiguslikul alusel ning teeb seda vastavalt juba kinnitatud
uuringu eesmärkidel, andmekoosseisus jne.
Samas RStS ei anna Statistikaametile õiguslikku alust, kui riiklikuks statistikaks kogutud andmeid
soovitakse töödelda mõnel teisel eesmärgil ehk andmestike loomist erinevate uuringute ja
analüüside tegemiseks. Selliseks toiminguks tuleb leida muu õiguslik alus. Antud juhul on
tegemist just sellise olukorraga – teie soovite kasutada osaliselt Statistikaameti poolt RStS alusel
kogutud andmeid teisel eesmärgil.
Isikuandmete töötlemist teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks
andmesubjekti nõusolekuta reguleerib isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6. IKS § 6 lõike 5 järgi
loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu poolt poliitika kujundamise eesmärgil tehtavad
uuringud ja analüüsid. Seega olukorras, kus ministeerium viib läbi poliitika kujundamise eesmärgil
uuringuid, tuleb nimetatud sättest lähtuda, sh saada kooskõlastus Andmekaitse Inspektsioonilt, v.
a juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus
tulenevad õigusaktist. Antud juhul ei nähtu, et kuskil õigusaktist tuleneks sellise uuringu
läbiviimise õigus.
Kui soovite enda uuringu eesmärkidel kasutada juba Euroopa Sotsiaaluuringus kasutatavaid
küsimusi ning lisada sinna omalt poolt küsimusi, mis teie uuringu eesmärgi saavutamiseks on
vajalikud, siis on tegemist kahe erineva uuringuga, millel on erinevad õiguslikud alused, erinevad
eesmärgid, erinevad vastutavad töötlejad, erinevad andmekoosseisud. Statistikaamet teie uuringu
kontekstis on volitatud töötleja.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Taotluses kirjeldatud viisil uuringuid läbi viies (nö kaks ühes uuring) on äärmiselt oluline, et on
tagatud ka isikuandmete töötlemise üks olulisemaid põhimõtteid – läbipaistvus. Seega, enne kui
inimene üldse hakkab küsimustikule vastama, tuleb tagada, et talle oleks kättesaadav selgelt antud
teave selle kohta, et tegemist on kahe erineva uuringuga. Lisaks peab ankeedis olema selgelt
eristatavad küsimused, mida küsitakse Euroopa Sotsiaaluuringu eesmärgil ning milliseid ainult
teie uuringu eesmärgil ehk teie lisatav moodul peab olema selgelt eristatav.
Hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal toimub teie uuring erinevates etappides erinevatel
õiguslikel alustel. Küsitluste saatmiseks soovite kasutada e-posti aadresse, seega selles etapis
toimub isikuandmete töötlemine ilma andmesubjekti nõusolekuta ja teile kohaldub IKS § 6 lg 5.
Küsimustikule vastamise käigus toimub isikuandmete töötlemine nõusoleku alusel (isikuandmete
kaitse üldmäärus (IKÜM) artikkel 6 lg 1 punkt a). Seega tuleb teile läbi mõelda ning
Statistikaametiga arutada, kuidas on võimalik kahe uuringu kombineerimisel võtta teie uuringu
tarbeks vastajatelt isikuandmete töötlemise nõusolek, mis on vastavuses IKÜM-i kehtestatud
nõuetele (vt IKÜM art 7, art 4 p 11, pp 32).
Kui olete kindlaks määranud, millised on teie uuringu eesmärgid, milliseid isikuandmeid te vajate
uuringu eesmärgi täitmiseks jne, siis tuleb sellest lähtudes taotluses kirjeldada kogu uuringut ning
paluda eetikakomiteel enda uuringut hinnata. Kui te kirjeldate oma uuringut täies mahus, siis peaks
olema eetikakomiteel võimalik seda siiski ka hinnata. Rõhutame, et kuigi teie uuring saadetakse
inimestele koos teise uuringuga, ei muuda see seda uuringut koheselt teise uuringu osaks, AKI
hinnangul on tegemist kahe erineva uuringuga.
Lisaks jäi teie edastatud taotlusest silma, et soovite planeeritavas moodulis küsida esmalt inimese
eelistusi ja alles viimase küsimusega seda, kas inimene on tundnud ennast diskrimineerituna. Kas
olete kaalunud mooduli ülesehitamist selliselt, et esmalt selgitate välja, kas inimene tunneb ennast
diskrimineerituna (nt andes selgitava tekstiga inimesel teada, mida täpsemalt silmas peate) ja alles
seejärel küsite ülejäänud küsimused. Kui teie uuringu eesmärgiks on välja selgitada
vähemusrühmade olukord Eestis, siis tuleks sellele keskenduda. Hetkel tundub, et soovite koguda
eriliiki isikuandmeid ka nende inimeste kohta, kes tegelikult ei kuulu vähemusrühma. Kuivõrd teie
moodulis olevad küsimused on tundlikud, siis tuleb esmalt põhjalikult analüüsida, kas uuringu
eesmärgi täitmiseks on ikka vajalik kõiki neid andmeid koguda või on võimalik vähemate
andmetega eesmärgi täitmiseni jõuda.
Loodan, et minu selgitusest on teile kasu, et saaksite uuringu korraldusega edasi minna.
Lugupidamisega
Virve Lans
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)