ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Epp Kallaste Teie 04.07.2024
[email protected]
Meie 05.08.2024 nr 2.2-9/24/1770-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles märgite, et Eesti rakendusuuringute
keskus (edaspidi keskus) peab kiireloomuliselt olema valmis pakkuma ministeeriumitele
uuringuid ja analüüse hanke „EL kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus
ministeeriumidele II “ raames. Selle jaoks olete kavandanud kasutada Statistikaameti regulaarselt
kogutavaid küsitluste andmeid, s.o Eesti tööjõu-uuring (ETU), Eesti sotsiaaluuring (ESU),
leibkonnaeelarve uuring (LEU), ajakasutusuuring. Selleks, et keskus oleks valmis uuringu
tegemiseks ja ministeeriumitele vajaduspõhiselt kliimaseaduse mõjude kohta hinnanguid andma,
on vajalik luua valmisolek olemasolevaid andmestikke kasutada ning keskusel puudub võimalus
selleks igakordselt luba taotleda nii Statistikaametist kui inspektsioonist, kuna loa taotlemine
võtab aega ligikaudu kuu.
Lisaks märgite, et küsitluse andmed on olemasolevad, ettevalmistatud ja asjakohased andmed
erinevate mõjuhinnangute andmiseks. Tegemist on olemasolevate riiklikuks statistikaks
tehtavate küsitlustega, mille andmetest (sisaldavad ka eriliiki isikuandmeid) koostab
Statistikaamet ilma isikutunnusteta andmestikud, mida teadlased saavad kasutada erinevate
uuringute ja analüüside tegemiseks. Leiate oma pöördumises, et keskuse töötajate kui kasutajate
jaoks on tegemist anonüümsete küsitluse andmetega, mistõttu soovite teada, kas anonüümsete
küsitlusandmete, mis sisaldavad üksikuid eriliigiliste andmete tunnuseid (rahvus, ametiühingusse
kuuluvus), kasutamiseks on põhjendatud loa taotlemine inspektsioonist.
Selgitame, et riikliku statistika läbiviimist reguleerib riikliku statistika seadus (RStS). RStS § 8
lõike 1 järgi on riikliku statistika tegijaid kaks – Statistikaamet ja Eesti Pank. Riikliku statistika
tegemiseks koostatakse igal aastal järgmiseks viieks aastaks riikliku statistika programm, mis
koosneb Vabariigi Valitsuse kinnitatud statistikatööde loetelust. Teie poolt loetletud uuringute
puhul on tõesti tegemist riiklike statistikatöödega, mille käigus toimub andmetöötlus RStS-s
sätestatud alustel. Samas ei anna RStS aga Statistikaametile seaduslikku alust, kui riiklikuks
statistikaks kogutud andmeid soovitakse töödelda mõnel teisel eesmärgil ehk andmestike
loomiseks erinevate uuringute ja analüüside tegemiseks.
Siinjuures peame vajalikuks rõhutada, et isegi kui Statistikaamet esitab keskusele uuringute ja
analüüside läbiviimiseks vajalikud andmed pseudonüümitud või anonüümitud kujul, on siiski
tegemist varasemalt riikliku statistika tegemise eesmärgil kogutud andmete teisel eesmärgil
töötlemisega Statistikaameti poolt. Kuna toimingud, mida tehakse andmete n-ö ettevalmistamisel
uuringu tegemiseks, ei liigitu riikliku statistika tegemiseks, siis peab selliseks tegevuseks
seaduslik alus tulema mujalt.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Isikuandmete töötlemist teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks reguleerib
isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6.
Nagu Teie esitatud pöördumisest nähtub, siis peab keskus kiireloomuliselt olema valmis
pakkuma ministeeriumitele uuringuid ja analüüse, mistõttu võib öelda, et tegemist on täidesaatva
riigivõimu poolt poliitikakujundamise eesmärgil tellitud töödega.
IKS § 6 lõike 5 järgi loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu poolt poliitika
kujundamise eesmärgil tehtavad analüüsid ja uuringud. Seega olukorras, kus ministeeriumid
soovivad, et keskus viiks poliitika kujundamiseks läbi uuringuid ja analüüse, tuleb nimetatud
sättest ka lähtuda ja seda isegi siis, kui uuringuks kasutatakse riiklike statistikatööde raames
varasemalt kogutud andmeid. See aga tähendab uuringu kooskõlastamist Andmekaitse
Inspektsiooniga.
Samuti olete oma kirjas toonud välja, et Statistikaameti andmestikes on eriliigilisteks andmeteks
klassifitseeritavate tunnustena rahvus ja ametiühingu liikmelisus, märkides, et inimese hinnangut
enda tervislikule seisundile (nt 5-palli skaalal) ei saa lugeda objektiivseteks tervise andmeteks.
Selgitame, et inimese enda poolt antud hinnang enda tervislikule seisundile liigitub samuti
eriliigiliste isikuandmete hulka. EL isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunktis 35 on
selgitatud, et tervisealaste isikuandmete hulka peaksid kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku
seisundit käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema endise, praeguse või tulevase füüsilise või
vaimse tervise kohta. Inimese hinnang oma tervislikule seisundile annab teavet tema tervise
kohta hetkel, mil ta seda seisundit hindab. Ka Euroopa Kohus on leidnud, et väljendit „tervislikku
seisundit käsitlevad andmed“ tuleb tõlgendada laialt, et see hõlmaks isiku tervist puudutava teabe
kõiki aspekte.
Seega, kui uuringuks kasutatav andmestik sisaldab ka eriliiki isikuandmeid, siis lisaks
inspektsiooniga kooskõlastamise kohustusele näeb IKS § 6 lõige 4 ette, et eriliiki isikuandmete
töötlemise puhul annab oma kooskõlastuse ka asjaomase valdkonna eetikakomitee, hinnates
uuringu vastavust IKS §-s 6 sätestatud tingimustele, aga samal ajal hinnates ka uuringuga seotud
eetilisi aspekte.
Mõistame, et praegu kehtiva IKS alusel hanke raames poliitika kujundamise eesmärgil tehtavate
uuringute kooskõlastamine võtab aega ja võib kaasa tuua töökoormuse kasvu, kuid kahjuks ei
näe hetkel kehtiv IKS ette erisusi, millele keskus võiks tugineda.
Loodame, et selgitused on abiks.
Lugupidamisega
Terje Enula
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)