dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus
RiigihankelepingAvalik

Leping

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus · 7. aprill 2026
Viit
3-9/4042-32
Registreeritud
7. aprill 2026
Dokumendi liik
Riigihankeleping
Funktsioon
3 Finantsarvestus ja asutuse varade haldus
Sari
3-9 Riigihankelepingud
Toimik
3-9/2024
Vastutaja
Kristel Metsvahi (TEHIK, Äriteenuste osakond, Tervishoiukorralduse ja teenuste valdkond)

Failid

  • 📎Hankeleping 3-9 4042-32 - Keskkonnatervise infosusteemi ja JVA jatkuarendused MKM 2026 (1).asice540 KB

Sisu (failidest)

Hankeleping nr 3-9/4042-32 Lepingu osa viitenumber 272947 003 010 003 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm ja Trinidad Wiseman OÜ (edaspidi täitja), registrikood 11244225, aadress Meistri 14, 13517 Tallinn, keda esindab põhikirja alusel Ander Tenno, edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu nr 3-9/4042-1 alusel käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on riigihanke „Terviseameti infosüsteemide arendus- ja hooldustööd“ viitenumber 272947 hanke osa nr 3 Keskkonnatervise infosüsteem (KTI) arendus- ja hooldustööd alusel tellitavad tööd (edaspidi) tööd, mis on täpsemalt kirjeldatud tehnilises kirjelduses. 1.2. Lepingu tööde maht on maksimaalselt 160 000 (ükssada kuuskümmend tuhat) eurot käibemaksuta. 1.3. Lepingut rahastatakse Taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reform 1.3 „Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine“ vahenditest. 2. Töö üleandmise ja vastuvõtmise tingimused 2.1. Täitja annab töö üle 30.06.2026. 2.2. Töötunni põhise lepingu korral esitab täitja eelmise kuu töötundide ajaaruande, mis sisaldab teostatud töötunde ja nende jooksul teostatud töid. Ajaaruanne esitatakse allkirjastatult hiljemalt järgmise kalendrikuu 5. tööpäeval. Viimane ajaaruanne esitatakse koos aktiga. 2.3. Tellitavad tööd antakse vastuvõtutestimiseks üle vastavalt lepingu tehnilises kirjelduses kokkulepitud tingimustele. 2.4. Tellija vaatab töö üle vastavalt raamlepingu tingimustele. 2.5. Koos üle antava tööga annab täitja tellijale üle kõik tööde intellektuaalse omandi õigused vastavalt raamlepingus kirjeldatule. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu täitmine toimub töötunnipõhisel arvestusel, tellija tasub üksnes lepingu alusel tellitud ja teostatud töötundide eest. 3.2. Ühe töötunni maksumuseks lepingu täitmisel on 55.97 (viiskümmend viis eurot ja üheksakümmend seitse senti) eurot käibemaksuta. 3.3. Täitja esitab tellijale e-arve igakuiselt. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, lepingu osa viitenumber, lepingu number ja kontaktisiku andmed. 3. Poolte vahelised teated ja kontaktisikud 3.1. Teadete edastamisel ja kätte toimetamisel lähtutakse raamlepingu regulatsioonist. 3.2. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisel on Kristel Metsvahi, e-post [email protected] või tema asendaja. 3.3. Täitja kontaktisikuks lepingu täitmisel on Evelin Orgmets, tel 55547498, e-post [email protected] või tema asendaja. 4. Lõppsätted 4.1. Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni poolte poolt oma lepinguliste kohustuste täitmiseni. 4.2. Lepingu dokumendid koosnevad riigihanke alusdokumentidest, sh lepingu lisadest, lepingu muudatustest ja pakkumusest. 4.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid: 4.3.1. Lisa 1 - Tehniline kirjeldus; 4.3.2.Lisa 2 – Pakkumus (ei allkirjastata koos lepinguga); 5. Poolte allkirjad Tellija: Täitja: Lisa 1-Tehniline kirjeldus 1. JVA (joogiveeahela) riskihindamise mooduli jätkuarendused KTI-s-: 1.1. Riskihindamise väljavõte PDF-kujul isteteeninduses 1.2. Lisada rakendamise oleku juurde kommentaari lahter. Võimaldada lisada rakendamise oleku juurde veel kommentaari, kuhu võiks kirjutada, mis sai täpsemalt tehtud. Seda infot hakkame kasutama aruandluses. 1.3. Veekäitleja poolt lisatud riski kustutamise võimekuse loomine. Veekäitleja poolt lisatud ohtlikku olukorra kustutamine veekäitleja poolt. 1.4. Riskijuhtimiskava koostamise etapis veekäitleja poolt lisatud meetme kustutamise võimaldamine. 1.5. Kontrollikavas ettepanekute lisamise/loobumise põhjuste kuvamine. Juhul, kui otsustatakse näitaja kontrollikavasse lisada, tõsta näitaja lisamise põhjus samuti kommentaari tulpa. Näitajast loobumise korral võimaldada valida põhjus samast põhjuste listist, mida kasutatakse lisamise puhul. Muu põhjuse lisamise võimalus võiks jääda alles. Tulba pealkiri „kommentaar“ võib jääda samaks. 1.6. Veeallika seirekavas ettepanekute lisamise/loobumise põhjuste kuvamine. Veeallika seirekavasse ettepanekute korral võimaldada põhjust valida samast nimekirjast, mida kasutatakse kontrollikavasse näitaja lisamise puhul. Lisamise ja loobumise põhjus kuvada otsuse juurde välja. 1.7. Juhendmaterjalide integreerimine infosüsteemi. Lisada pop-up infoaknad, mis on nähtavad iga ohtliku olukorra või näitaja juures. Infoaknasse koondatakse lühiselgitus näitaja või olukorra kohta ja juhendmaterjal konkreetse ohtliku olukorraga seotud riski hindamiseks. 1.8. Faili lisamine toiteala/valgala kirjeldusse. Soov on, et faili lisamise võimalus oleks uue nähtuse lisamise hetkel 1.9. Riskihindamises tuleks ohuallikate erinevad grupid üksteisest selgemalt eraldada. Kategooriate nimetuste ette (nt Piirnormide ületused) võiks jätta rohkem ruumi, et kategooriad oleksid visuaalselt paremini eraldatud. 1.10.Küsimustiku etapil küsimustele lisatud kommentaarid tõsta ka „Ohud ja riskid“ vaatesse 1.11. Lisada võimalus siduda üks riskijuhtimismeede mitme ohtliku olukorraga. Peab olema võimalik siduda erineva riskitasemega ohtlikke olukordi, järjestada need üksteise järele ning lisada lõppu veel meede. Grupeerimist võimaldada ainult ohuallika kategooria sees. Disaini poole pealt on oluline selgelt määratleda, et ohtlikud olukorrad ühendati ja nende kõikide kohta kehtib 1 meede. 1.12.Riskihindamise kohustuse kehtivus – hetkel on automaatne, kuid vajalik oleks, et see väli oleks ka käsitsi muudetav. 2. KTI jätkuarendused: veekäitlejate halduskoormuse vähendamine, andmekvaliteedi ja kasutusmugavuse parandamine 2.1. Kontrolli kavade täiendused: 2.1.1. Kontrolli kava koostamisel saab koostaja tõsta näitajat tavakontrollist süvakontrolli ja vastupidi. 2.1.2.Klassifikaatoris "Kontrolli kavas kvaliteedinäitaja proovivõtu arvu muudetud väärtuse põhjendus" - võiks saada peakasutaja poolt reastada põhjuseid vastavalt vajadusele, nt sagedasemalt kasutatavad põhjused eespool. See kiirendaks vajaliku põhjuse leidmist. 2.1.3. Iseteeninduses peab saama käitleja kontrolli kava vaate alla laadida PDF failina (olenemata kontrolli kava staatusest). 2.2. Komplektide loomine – peakasutaja saab luua kvaliteedinäitajate komplektid vastavalt laborile (TALISe, EKUK, LABRIS, Miridon jne). Proovivõtuprotokolli/katseprotokolli sisestamisel kui on valitud labor, siis näitajate lisamisel näidatakse kasutajale ainult neid komplekte, mis on seotud konkreetse laboriga. 2.3. Objekti andmetes peavad tekkima vastavad nupud proovivõtuprotokolli ja katseprotokolli sisestamise alustamiseks ning kui alustatakse sisestamist objekti juurest, siis vormid peavad olema eeltäidetud objekti ja käitleja andmetega. Sisestamise nupud võiksid olla näiteks nupu "Muuda mitteaktiivseks" kõrval. Proovivõtukohtade nimistus peab saama alustada uut proovivõttu ning sisestada katseprotokolli, sealt, kus on proovivõtukoha nime lõpus kolm täppi (muuda proovivõtukohta jm).
Allikas: Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel