Eesti Euroopa Liidu poliitika keskkonna ja kalanduse peatükkide koostamise arutelu kutse

Subject: Eesti Euroopa Liidu poliitika keskkonna ja kalanduse peat�kkide koostamise arutelu kutse From: "Meelis Munt" <[email protected]> Date: 8.06.2015 11:16 To: <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "Triin Reisner" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "Kaul Nurm" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]> CC: "Ado Lohmus" <[email protected]>, "Andres Talijarv" <[email protected]>, "Harry Liiv" <[email protected]>, "Liis Raadla" <[email protected]>, "Margit Martinson" <[email protected]>, "Marina Bantsenko" <[email protected]>, "Marku Lamp" <[email protected]>, "Mart Raamat" <[email protected]>, <[email protected]>, "Tuuliki Tamberg" <[email protected]> Austatud kolleegid ja koost��partnerid, Olete oodatud Eesti Euroopa Liidu poliitika keskkonna ja kalanduse peat�kkide koostamise arutelule. Eesti Euroopa Liidu poliitikas aastateks 2015-2019 m��ratletakse poliitikavaldkondade peamised p�him�tted, millest l�htudes valitsus oma tegevuseesm�rke Euroopa Liidus ellu viib. Kuna Eestil tuleb l�bi viia Euroopa Liidu N�ukogu eesistumine 2018. aasta esimesel poolel, hakatakse raamdokumendiga planeerima ka eesistumise sisulist ettevalmistust Arutelu toimub 16. juunil Riigimetsa Majandamise Keskuses (Toompuiestee 24, Tallinn). Ajakava 12.00 � 13.00 L�una 13.00 � 14.30 Keskkonna peat�ki esitlus ja arutelu 14.30 � 14.45 Paus 14.45 � 15.45 Kalanduse peat�ki esitlus ja arutelu Arutelu aluseks on keskkonna ja kalanduse peat�kkide esialgsed versioonid, mis on lisatud manuses. Osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 11. juuni kella 12ks j�rgneval aadressil: https://goo.gl/yPQzPK T�psemat informatsiooni saab Tuuliki Tambergilt: [email protected] Lugupidamisega/Best Regards Meelis M�nt Keskkonnaministeerium/Ministry of the Environment Kliima ja v�lissuhete asekantsler/Deputy Secretary General Telefon/Phone: +372 626 0748 email: [email protected] Mobiil/Cell phone: +372 52 08 155 Palun s��sta loodust ja v�imalusel v�ldi selle e-kirja v�lja printimist! Please consider the environment before printing this email! ------------------------- Attachments: ELPOL_kalandus_esialgne_versioon.docx 22,6 KB ELPOL_keskkond_esialgne_versioon.docx 39,7 KB Eesti Euroopa Liidu poliitika aastatel 2015-2019 Keskkonna peatükk Eesti peab oluliseks, et keskkonnapoliitikat integreeritakse EL-is rohkem erinevatesse valdkondadesse. Samal ajal tuleb keskkonnapoliitika kujundamisel arvestada nii ELi kui liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset võimekust ja selle mõjusid. Eestile on oluline olemasolevate nõuete ja tingimuste mõjus rakendamine. Enne uute kohustuste seadmist tuleb tagada, et olemasolevad eesmärgid ja kohustused on täidetavad. Toetame võimalikult suure tegevusvabaduse andmist liikmesriikidele selleks, et EL-is kokkulepitud eesmärke täita. 1. Tegevuseesmärk: Ressursside tõhusam kasutamine ja EL majanduse roheline kasv Hetkeolukord: Keskkond, majandus ja sotsiaalvaldkond ei ole omavahel piisavalt seotud ning keskkonnamõjusid ei arvestata kõigi prioriteetsete valdkondade jaoks otsuseid tehes. ELi toodete ja teenuste ressursitõhusus on madal. ELis on turutõkkeid ressursside tõhusaks ja tulemuslikuks haldamiseks. Üldjuhul on esmasest toorainest toodetava toote hind odavam taaskasutavast materjalist toodetavast, mis pärsib ettevõtjate motivatsiooni ressursside täielikumaks kasutamiseks. Eesti toetab meetmeid ressursitõhususe suurendamiseks ja roheliseks kasvuks, mis kestlikult ja innovaatiliselt arendaks investeeringuid ja töökohti ning kasutaks ära roheliste tehnoloogiate potentsiaali. Eesti toetab, et igale liikmesriigile seataks individuaalne soovituslik ressursitõhususe eesmärk. Ressursside kasutamise eest rakendatavad tasud peavad kajastama keskkonnale tekitatud kahju. Eesti toetab meetmeid, et parandada kaupade ja teenuste keskkonnatoimet s.h suurendada keskkonnahoidlike toodete tarbimist ja stimuleerida suuremat üleminekut tarbijanõudluses selliste toodete järele. Selle saavutamiseks toetame keskkonnahoidlike töökohtade koolituse arendamist ja järk-järgult kohustuslikele keskkonnahoidlikele riigihangetele üleminekut. Vajalik on teha muudatusi väärtusahelas, alates toote kavandamisest kuni uute äri- ja turumudeliteni. Oluline on toetada keskkonnahoidlikku tootedisaini ja innovatsiooni ning investeeringuid, kaasata ettevõtjaid ja tarbijaid ning toetada ettevõtjaid ja tõsta nende teadlikkust ressursitõhususe olulisusest. Eesti toetab rohemajanduse meetmete väljatöötamist, mis oleks suunatud toodete materjalikulu vähendamisele, toodete taaskasutuse võimaluste suurendamisele, kohalike materjalide kasutamisele ning tootmise keskkonnamõju vähendamisele. Eesti peab oluliseks arendada keskkonnajuhtimise ja teisi vabatahtlikke meetmeid ning neid süstematiseerida nii, et need toimiksid kompleksselt ning aitaksid vähendada kohustuslike nõuete rakendamist ja oleksid koos toimivad ka teiste rahvusvaheliste standarditega. 1 2. Tegevuseesmärk: Jäätmetekke vähendamine ja jäätmete säästlikuma kasutuse arendamine Hetkeolukord: Tänaste sihtarvude täitmine ja aruandlus on liikmesriikides väga erinev. Jäätmete valdkonnas tuleb suurendada jäätmete taaskasutust, ringlussevõttu ja muid ressursside säästlikumat kasutust propageerivaid meetmeid ning seada pikemaajalised eesmärgid näiteks aastaks 2030. Pikemaajaliste eesmärkide ja sihtarvude osas tuleb arvestada liikmesriikide seniseid saavutusi ja lisaks panustada enam selgematele ja ühtsemate pakendijäätmete teket ja ringlussevõttu kajastavate aruandlusnõuete arendamisele. Soodustada tuleb, et esmase tooraine kasutuse vähendamine vähendaks jäätmeteket, jäätmete korduskasutus ja ringlussevõtt suureneks ning ettevõtjad ja tarbijad oleksid motiveeritud jäätmeid liigiti koguma. Eesti toetab miinimumnõuete kehtestamist tootja laiendatud vastutusele selleks, et ühtlustada ELis laiendatud tootjavastutuse rakendamist ning mis annaks tootjatele stiimuli toote arendamisel arvestada toote olelusringi. Eesti toetab, et toidujäätmete vähendamiseks peavad liikmesriigid võtma reguleerivaid ja teavitusmeetmeid eesmärgiga vähendada toidujäätmete teket tootmis-, jaemüügi-, turustamis-, toitlustamis- ja majutussektoris ning kodumajapidamistes. Toiduainete tootjad ja toitlustusega seotud ettevõtted peaksid panustama rohkem toidujäätmete tekke vähendamisse. Eesti toetab jäätmete (seal hulgas olmejäätmete ning pakendi ja pakendijäätmete) taaskasutuse ning ringlussevõtu suurendamist ja selle saavutamiseks edendada liigiti kogumist ning vajaliku kogumistaristu arendamist. Eesti toetab biojäätmete lahuskogumise kohustuse seadmist, biojäätmete käitlemisele miinimumnõuete kehtestamist ning saadud komposti ja kääritussaadustele kvaliteedikriteeriumide kehtestamist. Eesti toetab liikumist eesmärgi suunas, et prügilatesse ei ladestataks ringlussevõtmiseks sobivad jäätmed ja segaolmejäätmeid. Eelistada tuleks eeltöötlemise tehnilist nõuet (jäätmete põletamine, mehhaanilis - bioloogiline töötlemine, mille käigus kõrge kütteväärtusega osised eraldatakse. Jäätmejääkide osas tuleks seada laboris määratavad kvaliteedinõuded. 3. Tegevuseesmärk: Kliimamuutustega võitlemine, eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaasidest tulenevaid heitkoguseid Hetkeolukord: Eesti majandus on inimese kohta üks EL süsinikumahukamaid ning ambitsioonika rahvusvahelise ja EL kliimapoliitika tingimustes seab see ohtu riigi konkurentsivõime. EL kasvuhoonegaaside heitkoguseid kauplemise süsteemis on prognoositud pikaajaliselt olulist heitkoguse ühiku hinna tõusu ja sellega toimetulemiseks on vaja ellu viia põlevkivitööstuses planeeritud investeeringud ja üleüldiselt investeeringud Eesti majandusse. Investeeringute elluviimiseks vajalike vahendite tagamisel on oluline roll 2030. a. kliima- ja energiapaketis kokkulepitud meetmetel. Pakett sisaldab siduvat eesmärki kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks – vähemalt 40% võrra aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga 2 EL kliimapoliitika efektiivsemaks rakendamiseks ja süsinikulekke vältimiseks on oluline saavutada 2015. a lõpus laiaulatuslik rahvusvaheline kliimakokkulepe, mis hakkaks kehtima 2020. a. Kliimakokkuleppe saavutamisse panustab aktiivselt ka EL. Uus rahvusvaheline kliimakokkulepe peab hõlmama kõikide kasvuhoonegaaside heidet ja kõiki sektoreid, sealhulgas põllumajandust ja metsandust. EL eesmärgi saavutamiseks leppis Euroopa Ülemkogu kokku, et EL kasvuhoonegaaside heitkoguseid kauplemise süsteemis tuleb vähendada heitkoguseid 2005. aastaga võrreldes 43% võrra. Euroopa Ülemkogu järeldustes nähakse ette moderniseerimisfondi loomine, mille eesmärgiks on tõsta energiatõhusust ja energiasüsteemide moderniseerimise taset. Lisaks plaanitakse innovatsioonifondiga NER 400 rahastada ettevõtete suuremahulisi ja innovaatilisi süsihappegaasi kogumise ja ladestamise ning taastuvenergia rakendamise projekte ning võimalust jätkata perioodil 2021-2030 uutes liikmesriikides elektritootjatele tasuta ühikute eraldamist elektritootmise moderniseerimiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ ehk jagatud kohustuse otsus seab liikmesriikidele 2020. a kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustused sektorites, mis ei kuulu EL heitkogustega kauplemise süsteemi. Aastaks 2030 tuleb EL kauplemise süsteemi mittekuuluvate sektorite kasvuhoonegaaside heidet ELis tervikuna vähendada 30% võrreldes 2005. aasta heite tasemega. Selle eesmärgi saavutamiseks vaadatakse üle ja pikendatakse aastani 2030 jagatud kohustuse otsust ja tõhustatakse selles võimaldatud paindlikkusinstrumente. Perioodil 2021-2030 lisatakse metsanduse, maakasutuse ja maakasutuse muutuse (LULUCF) sektor EL kliimakohustuse sisse. Eestis on üle poole maismaast kaetud metsaga, mille küpsusvanuse saavutanud puistute osakaal kasvab. Eesti metsi võib ohustada vähenev juurdekasv ja alanev süsiniku sidumise võime. Sellest tulenevalt on Eesti jaoks olulise tähtsusega, millised saavad olema metsanduse sidumisega seotud reeglid. Rahvusvahelise lennunduse ja meretranspordi kasvuhoonegaaside heite ning fluoritud kasvuhoonegaaside heite piiramiseks tuleb võtta vastu otsuseid enne 2016. a lõppu Rahvusvahelises Tsiviillennundusorganisatsioonis (ICAO), Rahvusvahelise Mereorganisatsioonis (IMO) ja Montreali protokolli raames. 2015. aastal esitas EL Montreali protokolli parandusettepaneku lisada protokolli reguleerimisalasse lisaks osoonikihti kahandavatele ainetele ka HFC-d ning nende järk- järguline käibelt kõrvaldamine minnes üle looduslike külmaainete kasutusele. Eestis ja kogu Euroopas reguleerib F-gaaside (sealhulgas HFC-de) kasutust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 517/2014, mis muuhulgas sätestab HFC-de-gaaside järkjärgulise vähendamise aastani 2030. Euroopa Komisjon alustab F-gaaside määruse nr 517/2014 rakendusaktide koostamist 2015. aasta teises pooles. Kliimakokkulepe peaks EL-is seisukohast tagama heitkoguste märkimisväärse vähendamise nii, et pikaajaline eesmärk oleks vähendada ülemaailmseid heitkoguseid 2050. a vähemalt 60% võrreldes 2010. a tasemega. Oluline jõuda ambitsioonikale kokkuleppele, millega võtavad õiguslikult siduvad kohustused kõik osapooled. Samuti peavad kohustuse võtnud riigid olema valmis neid kohustusi üle vaatama ning vajadusel korrigeerima. 3 Eesti on seisukohal, et kasvuhoonegaaside heidet tuleb eelkõige vähendada sektorites, kus sellekohased meetmed on võimalikult kulutõhusad ja turupõhised. Selleks on väga oluline tööriist kauplemise süsteem. Kauplemise süsteem peab hakkama uuenduste abil tööle tõhusamalt ja kauplemise süsteem peab tagama piisava hinnasignaali heitkoguste vähendamiseks vajalike investeeringute teostamiseks. Lisaks on vaja soodustada tehnoloogilist innovatsiooni ning testitud tehnoloogiate rakendamist. Euroopa Komisjon esitab EL kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise süsteemi uuendamise eelnõu 2015. a jooksul. Kauplemise süsteemis tuleb jätkata süsinikdioksiidi lekkeohu vältimise meetmete rakendamisega ja rahvusvahelise kliimakokkuleppe jõustumisel tuleks vaadata üle süsinikdioksiidi lekkeohuga sektorite nimekiri kolmandate riikide ambitsioonikusest. Põhilised kriteeriumid ja üldine lähenemine võiks jääda sektorite määramisel samaks ja võiks tulevikus võtta rohkem arvesse liikmesriikide eripärasid. Eesti toetab NER 400 fondi loomist. Uus nn NER 400 fondi rahastatakse 400 miljoni ühiku müügitulust perioodil 2021-2030 ja hõlmab innovaatilisi taastuvenergia lahendusi kasutavaid projekte, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise edendamise projekte ning süsinikuheite vähendamisele suunatud innovatsiooni. On oluline, et NER 400 fondi vahendite kasutamise kriteeriumide määratlemisel tagataks vahendite kasutuse geograafiline tasakaal (liikmesriikide vahel) ning võimalus toetada ka selliseid tehnoloogiaid, mis on seotud suhteliselt väikese hulga käitistega süsinikuheitemahukas sektoris, nagu nt põlevkivitööstus. Oluliselt tuleb lihtsustada projektide käivitamiseelses faasis rahastamise võimalusi ning vähendada liikmesriikide projektide garanteerimise riske. Eesti toetab moderniseerimisfondi loomist, millest toetataks energiatõhususe edendamist ja elektrisüsteemide kaasajastamist. Eesti seisukohalt on erandi, mis puudutab tasuta ühikute eraldamist elektritootmise moderniseerimiseks, jätkamine oluline, kuna Eesti majanduse kõrge süsinikumahukus on seotud peamiselt energiatootmisega põlevkivist ja põlevkivi kasutuse kasvuhoonegaaside heite vähendamine eeldab ulatuslikku ja investeeringumahukat ümberkorraldamist. Eesti peab oluliseks, et riiklike kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks töötatakse välja paindlikkusinstrumendid heitkoguste vähendamiseks EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäävates sektorites, mis on lihtsad, vähese halduskoormusega ja tagavad keskkonna terviklikkuse. Eelistame lahendusi, mis võimaldavad liikmesriigile suuremat otsustusõigust. Soovime, et metsarikaste riikide panus kliimamuutuste leevendusmeetmetesse oleks õiglaselt kajastatud. Maakasutuse, selle muutuse ja metsanduse sektori hõlmamisel Euroopa Liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustuse täitmisse, eelistab Eesti maakasutuse, selle muutuse ja metsanduse sektorit käsitleda eraldi jagatud kohustuse otsusest (406/2009/EÜ) selle sektori eripärade tõttu. Eesti toetab LULUCF sektorist tuleneva heitkoguste raporteerimise süsteemi viimist ühtsetele alustele uuel perioodil, alates aastast 2021. Uus süsteem peaks tasakaalustatult käsitlema kõikide maakasutusviiside, sh metsanduse ja põllumajanduse, süsiniku sidumist, 4 säilitamist ja heidet. Samuti peaks arvestusmetoodika arvestama sektoriülest lähenemist, puittoodete täielikku ekspordi ja impordi bilanssi. Eesti huviks on, et komisjon uued rakendusmäärused fluoritud kasvuhoonegaaside osas töötataks välja võimalikult kiiresti ja liikmesriigid oleks väljatöötamise protsessi kaasatud. See hõlbustaks Eestil uuendada olemasolevat sertifitseerimiskava ja see vastavusse viia määruse 517/2014 ja selle rakendusmääruste nõuetega. Eesti soovib, et lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele astutakse ka üle maailmselt samme HFC-de kasutuse piiramiseks. Eesti osaleb koos teiste liikmesriikidega riiklike ekspertide ja Montreali protokolli osapoolte ja selle ettevalmistavatel kohtumistel ning aitab kaasa parandusettepanekute alastele läbirääkimistele rahvusvahelisel tasandil (peamiselt kohtumiste ajal kahepoolne suhtlus parandusettepanekule vastuolevate osapooltega). 4. Tegevuseesmärk: Välisõhu kvaliteedi parandamine Euroopas, eesmärgiga vähendada õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale Hetkeolukord: EL õhupaketti kuuluva riiklike õhusaasteainete piirväärtuste direktiivi (NEC) muutmisega soovitakse kehtestada 2030. aastaks heite piirkogused, mille abil õhusaaste kahjulik mõju inimese tervisele väheneb 40% võrreldes baasaastaga (2005). Piirkogused soovitakse kehtestada peenosakestele, vääveldioksiidile, lämmastikoksiidele, ammoniaagile, lenduvatele orgaanilistele ühenditele ja metaanile. Samuti kehtestatakse direktiiviga aastal 2012 piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolli muutmisel kokku lepitud eesmärgid heite vähendamise kohta aastaks 2020. Heite piirkoguste saavutamist toetab keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiv, mille eesmärgiks on kehtestada ühtne regulatsioon keskmise võimsusega põletusseadmete (1- 50MW) reguleerimiseks. Meetmega soovitakse vähendada keskmise võimsusega põletusseadmetest pärit vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heidet õhku, kehtestades heite piirväärtused. EL õhupaketi läbirääkimistel on tulnud välja probleemid modelleerimisel kasutatavate andmetega seoses. Euroopa Komisjoni kasutatud andmed ei ole paljude riikide jaoks alati kokku langenud riiklike prognoosidega, mis on põhjustanud läbirääkimistel lahknevaid arusaamu selle kohta, millised eesmärgid on saavutatavad ning mis on kaasnevad kulud liikmesriikide majandusele. Läänemere tegevuskavaga on plaanitud kuulutada Läänemeri lämmastiku heite kontrollimise piirkonnaks (NECA). Ettepaneku peamine eesmärk on vähendada laevandusest tulenevat õhusaastet ja anda varakult signaal laevatööstusele vajalike ettevalmistuste ja investeeringute tegemiseks. Eesti eesmärk on, et riiklike õhusaaste vähendamise eesmärkide modelleerimisel tuleb liiduüleste ja riiklike prognooside lahknemise korral kasutada riiklikku informatsiooni. Samuti leiame, et tervet Euroopat puudutava modelleerimise korral peab algatuste mõjude 5 analüüsis olema detailne mõjude hinnang liikmesriigi tasemel. Lisaks on oluline algatuste vaheline kooskõla. Eesti on toetanud pikemas perspektiivis Läänemere lämmastiku heite kontrollimise piirkonnaks (NECA) kuulutamise taotluse esitamist HELCOM riikide poolt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni Merekeskkonna kaitse komitee istungjärgule ning leiame, et NECA regulatsioonide kehtima hakkamise aeg tuleks eelnevalt kokku leppida HELCOMis. Eesti soovib, et konkurentsimoonutuste vältimiseks tuleb Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni Merekeskkonnakaitse komitee istungile esitada taotlus, millega kuulutatakse nii Läänemeri kui ka Põhjameri (sh Inglise kanal) samaaegselt NECA piirkonnaks. 5. Tegevuseesmärk: Elurikkuse kaitsmine Ökosüsteemide elurikkus on vähenemas nii Eestis, EL-s kui ka kogu maailmas. See seab ohtu ökosüsteemide poolt pakutavate teenuste rohkuse ja kvaliteedi, mis omakorda halvendab inimeste elukeskkonda ja seeläbi elukvaliteeti. Nende teenuste kompenseerimiseks (näiteks puhta joogivee ja metsamarjade-seente saamiseks, mullaviljakuse taastamiseks, kahjurite leviku, üleujutuste ja haiguste tõkestamiseks jmt) on vaja teha märkimisväärseid kulutusi. EL-s ohustatud liikide ja elupaikade kaitseks on moodustatud Natura 2000 võrgustik. Kuid elurikkuse vähendamise peatamiseks ei piisa ainuüksi kaitsealade moodustamisest - vajalik on rakendada aktiivseid meetmeid liikide ja elupaikade seisundi parandamiseks ehk nende säilitamiseks ja taastamiseks. See omakorda eeldab jätkuvat EL-poolset finantstuge, sest kokkuvõttes kaitseme loodusväärtusi kogu EL-i jaoks. EL loodus- ja linnudirektiivid peaksid arvestama piirkondlike iseärasustega. Väga keeruline ja mitteotstarbekas on tagada range kaitse nendele liikidele, kes meil on laialt levinud (nt pruunkaru, madal unilook). Invasiivsete võõrliikide (näiteks karuputke võõrliigid, unimudil, signaalvähk) levik vaesustab oluliselt elurikkust. Eestis on teatud võõrliikidele kehtestatud impordipiirangud. Kuid import pole ainus viis võõrliikide levikuks, seetõttu on esmalt vajalik välja selgitada info teiste levikuteede kohta ja siis rakendada meetmed. Eesti peab tähtsaks EL bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmist: vähendada aastaks 2020 elurikkuse kadu, sh säilitada toimivad ja looduse hüvesid pakkuvad ökosüsteemid, mis tagavad elurikkuse ja on aluseks sotsiaalsele ja majanduslikele heaolule. Eesmärgi saavutamisel on väga oluline osa Natura 2000 võrgustiku säilimisel ja selle toimimise parendamisel. Eesti huviks on, et järgmise rahastamisperioodi 2020+ planeerimisel formuleeritaks selgelt elurikkuse rahastamine EL vahenditest. Järgmiseks rahastamisperioodiks peab olema tagatud Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste (kaas)rahastamine EL vahenditest. Käimas on loodus- ja linnudirektiivide rakendamise tulemuslikkuse hindamine. Eesti jaoks on oluline osaleda direktiivide hindamise ja vajadusel täiendamise protsessis. Seejuures peab regulatsioonis lisaks kaitsemeetmetele olema tagatud riikide eripäradega arvestav 6 paindlikkus direktiivide rakendamisel. Näiteks peab olema võimalik teaduslikel alustel põhinev piirkondlike erandite tegemise võimalus liikide range kaitse nõuetest. Eesti toetab eesmärki minna elurikkuse ja seotud ökosüsteemiteenuste kaitsmisel kaugemale kui nõuab kehtiv regulatsioon. Näiteks on vajalik viia miinimumini suurte infrastruktuuriprojektide elluviimisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale. Eesti jaoks on oluline invasiivsete võõrliikide sissetulekuteede analüüs selgitamaks välja näiteks sadamate ja raudteede roll võõrliikide levimisel. Geneetiliselt muundatud organismide turule lubamist ja kasvatamist puudutavates küsimustes leiame, et ELi uus põhimõte, mis annab liikmesriikidele suurema vabaduse otsustada oma territooriumil geneetiliselt muundatud taimede kasvatamise üle, on hea, kuna lihtsustab ELi tasandil otsuste vastuvõtmist. Eesti peab oluliseks lähtuda geneetiliselt muundatud organisme puudutavates küsimustes parimast teaduslikust informatsioonist ja riigisiseste erialakomisjonide eksperdihinnangust. 6. Tegevuseesmärk: Veepoliitika ajakohastamine ja merekeskkonna kaitsmine saavutamaks EL vete hea seisund läbi sinise majanduskasvu ja suurema ressursitõhususe Hetkeolukord: EL veepoliitika kujundamiseks vaadatakse hiljemalt 2018. aastaks üle veepoliitika asjakohasus ning jõustatakse täiendavaid regulatsiooni veekeskkonda ohustavate ohtlike ainete sisalduse piiramiseks, suplusvee kvaliteedi tagamiseks ning põhjavee kvaliteedi tagamiseks. Vajalik on koostöö tõhustamine ühiste piiriveekogude osas, mida kaitstakse ühise kokkuleppe alusel. EL vete seisund ei ole hea, ligikaudu pool EL-i pinnaveest ei jõua tõenäoliselt 2015. aasta lõpuks seatud tähtajaks heasse seisundisse. Eesti vete seisundi paremale kaitsele aitavad kaasa samaväärseid pingutused riikides, kus vee seisund on oluliselt kahjustatud. Ka väikeste veekogude kaitse parandamine saab toetada nii veeressursi moodustumist, säilimist, kvaliteeti ning laiemaid keskkonnakaitselisi väärtusi. Toetame veepoliitikaga seonduvate valdkondade (põllumajandus, regionaalareng, transport, terviseohutus jms) suuremat sidusust veekaitse eesmärkidega. Selleks, et tagada veekaitse eesmärkide saavutamine, peavad kaasatud poliitikavaldkondade regulatsioonid olema üheselt seotud veekaitse eesmärkidega saavutamisega. EL regulatsioonide ajakohastamisel ja täiendamisel peame vajalikuks tõsta esile ja eristada ka väiksemaid veekogusid ja nende kaitse vajadust ning ei toeta ülem või alampiiride seadmist veekogude eristamiseks. Toetame veealaste infosüsteemide arendamist, veealase info paremat liikumist, info paremat kogumist, mõõtmistulemuste täpsuse tõstmist ning usaldusväärset esitamist. Peame oluliseks, et EL tasandil oleks mõõtmistulemused võrreldavad ja samaväärse täpsusega. Mõõtmistulemuste esitamisel peame oluliseks jääda EL veepoliitika raamdirektiivis toodud põhimõtte juurde, mille kohaselt antakse vete seisundi hinnanguid kõikide mõõdetud parameetrite madalaima väärtuse järgi. 7 Peame vajalikuks EL-i tasandil ühtse lähenemise kujundamist ja selle levitamist mitteliikmesriikidega seotud koostöö jaoks EL piiriveekogudel. Eesti peab väga oluliseks nii regionaalset kui rahvusvahelist koostööd merede kestlikku kasutamise koordineerimisel ja ühetaoliste merekeskkonna kaitsestandardite kehtestamist EL tasandil. Merekeskkonna kaitsemeetmete väljatöötamisel tuleb arvesse võtta nende eesmärgipärasust ning tõhusust ning võtta arvesse nende maksumust. Eelistada tuleks meetmeid, mis soodustavad võimalikult ulatuslikult kõiki valdkondi: keskkonnakaitset, koostööd kolmandate riikidega, majanduse arengut, töökohtade loomist jne. 7. Tegevuseesmärk: Keskkonnavaldkonna e-teenuste arendamine Hetkeolukord: Keskkonnavaldkonna avalike ja piiriüleste e-teenuste osutamisel pole piisavalt kasutatud infotehnoloogia vahendeid kulude kokkuhoiuks. Keskkonnaaruannete avalikustamine ja keskkonnainfo kättesaadavus on liikmesriigi tasandil madal. Eesti toetab keskkonnavaldkonna e-teenuste arendamist nt e-metsateatise esitamine, elektroonilise ohtlike jäätmete saatekiri ja harrastuskalapüügiõiguse ID-pileti e-teenus, keskkonnajärelevalve teostamisel. Eesti toetab keskkonnaaruandluse avalikustamise edendamist ja kogemuste vahetamist uue keskkonnalubade ja aruannete infosüsteemi kohta, mis hõlmab endas lubade menetlemist, väljaandmist, haldamist, avalikustamist ja järelevalve teostamist ning aruannete esitamist, haldamist, avalikustamist ja järelevalve tegemist. 8. Tegevuseesmärk: Tagada, et metsade majandamise eesmärkide seadmisel lähtutaks kestliku metsamajanduse kontseptsioonist Hetkeolukord: Eesti lähtub metsade majandamisel kestliku metsamajanduse kontseptsioonist, mis käsitleb metsandust kogu väärtusahela ulatuses seemnest ja metsade kaitsest teaduse ja mitmekülgse lõpptoodanguni. Kestliku metsamajanduse all mõistetakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone praegu kui ka tulevikus. Eesti jaoks on kestlik metsamajandus ajas muutuvate prioriteetide ja eesmärkidega dünaamiline kontseptsioon, mitte staatiline seisund, mida on võimalik kriteeriumide abil tõestada. Eesti panustab aastatel 2015-2019 EL metsastrateegia rakendamisse osaledes metsastrateegia mitmeaastase tegevuskava erinevate teemade täitmises. Räägime kaasa EL metsastrateegia rakendamise vahehindamises 2017-2018. Kaaluka metsasektoriga riigina on Eesti jaoks oluline väärtustada metsade mitmekülgset ja tõhusat majandamist, sh kaitset, ning puidu kui taastuva loodusvara kasutamise ja juurdekasvu kestlikku suurendamist. Eesti toetab EL tasandil puidu kasutamise võimaluste uurimist, et 8 soodustada ja suurendada puidu kasutamise võimalusi nt ELi energia ja kliimamuutuste leevendamise poliitikate elluviimisel. Kuna metsandus kuulub liikmesriikide pädevusse, oleme seisukohal, et metsade kestlikku majandamist puudutavad otsused tuleb teha liikmesriikide tasemel konkreetsetest ajaloolistest, sotsiaalsetest, majanduslikest ja ökoloogilistest tingimustest lähtudes. Liikmesriikide pädevust metsanduse küsimustes on Eesti jaoks oluline rõhutada juhul, kui EL tasandil soovitakse rakendada biomassi säästlikkuse kriteeriumeid metsatoodetele. Eesti on seisukohal, et globaalsel tasemel on vaja saavutada tugevam sidusus metsa puudutavate rahvusvaheliste lepete ja organisatsioonide vahel, et arendada kestliku metsanduse põhimõtteid kõikidel tasanditel, sh EL institutsioonide vahel. Parem koordineerimine aitab kaasa EL metsastrateegia rakendamisele ja selle vahehindamisele 2017- 2018 aastal. 9 Eesti Euroopa Liidu poliitika aastatel 2015-2019 Kalanduse peatükk 1. Oleme valmis aktiivselt osalema 2014. aastal jõustunud Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika vahehindamise ja uue poliitika kujundamise protsessis. Toetame lähenemist, mille kohaselt järgmine kalanduspoliitika reformipakett peaks eelkõige keskenduma valdkondadele, kus seniste meetmete rakendamisega ei ole saavutatud soovitud tulemusi. Näiteks ei jõutud EL tasandil püügivõimsuse tasakaalustamiseni püügivõimalustega kasutades üksnes laevade lõikamise meedet ja seetõttu on vajalikud alternatiivsed võimalused probleemi lahendamiseks. Kalanduse valdkonna õigusaktides tuleb arvestada piirkonna eripäradega, mis aitab tagada tõhusama menetlusprotsessi ja kiirema otsuste vastuvõtmise. Eesti jaoks on oluline, et kalandusvaldkonna teadus- ja arenduskoostöö koordineerituse tase tõuseks nii regionaalsel, kui rahvusvahelisel tasemel. Leiame, et järgmise kalanduspoliitika üldpõhimõtete kokkulepped tuleks hoida lahus vaidlustest piisava rahastuse üle. 2. Eesti Euroopa Liidu poliitika eesmärk on saavutada kalavarude hea seisund ja seda hoida, võttes aluseks kestliku majandamise põhimõtted1 ja parandades kalapüügivahendite selektiivsust2. Selleks panustab Eesti Läänemere mitmeliigi- ja lõhekava välja töötamisse ning vastuvõtmisesse. Sarnased ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist kantud kalapüügi majandamiskavad, mis aitavad tagada mere bioloogiliste elusressursside kaitse, tuleks välja töötada ka teiste Euroopa Liidu kalanduspiirkondade jaoks. Eesti jaoks on oluline, et pikaajaliste mitmeliigiliste kalamajandamiskavade välja töötamisel peetakse silmas stabiilsust kalandussektorile. Siirdekalade puhul pöörab Eesti tähelepanu rändeteede avamisele ja elupaikade taastamisele ning keskendub ELi ja riigisiseste põhimõtete vahelise sidususe tekitamisele. 3. Kalapüügikorralduses on Eesti Euroopa Liidu poliitika eesmärk bürokraatia vähendamine/lihtsustamine ja püügikorralduse ratsionaalsemaks muutmine, arvestades erinevate püügiviiside erisusi ja regionaalsel tasemel kokkulepitud soovitusi. Püügivõimsuste ja püügivõimaluste vahelise tasakaalu saavutamiseks toetab Eesti turupõhiste meetmete kasutuselevõttu, mitte toetuste suunamist laevastiku vähendamisse. Eesti ei toeta algatusi, mille tulemusel suureneb liigselt liikmesriikidelt nõutav aruandlus. Me ei pea põhjendatuks püügivõimaluste ja püügivõimsuste vahelise tasakaalu iga-aastast hindamist jälgimaks kalalaevaregistri sihttasemeid nendes laevastiku segmentides, kus kohaldatakse püügivõimaluste jagamise süsteemi püügiga tegelevate isikute või laevade vahel. 4. Kalandusturu- ja kaubanduspoliitikas peab keskenduma uuenduslike lahenduste väljatöötamisele kalapüügi- ja vesiviljelustoodete väärindamisel ja turustamisel. Rõhku tuleb panna turuläbipaistvuse suurendamisele kalandusandmete avalikustamise kaudu kogu Euroopa Liidus. Eesti toetab poliitilisi valikuid, mis soodustavad lühikese tarneahela teket ja tugevdavad tootjaorganisatsioone. Senisest enam tuleb läbi Euroopa Liidu poliitikate tähelepanu pöörata uute usaldusväärsete turgude leidmisele, mis 1 Kestlik majandamine ehk maksimaalne jätkusuutlik saagikus (maximum sustainable yield, MSY) on ühe kalavaru optimaalne kogus, mida võib püüda aastast aastasse, ohustamata selle võimet taastuda edaspidiseks. 2 Selektiivsus on püünise omadus vältida teatud liigi, suuruse ja/või vanuserühma kalade sattumist püünisesse, st püünise omadus tabada sihtliiki. 1  tagaks Euroopa kala- ja kalatoodete suurema osakaalu toiduainete ekspordis. Läbirääkimistel piirkondlikes kalandusorganisatsioonides ja kolmandate riikidega kalanduslepingute sõlmimise üle, tuleb taotleda lahendusi, mis arvestaksid ELi liikmesriikide huvisid ja tagaksid kalavarude kaitse. 5. Eesti Euroopa Liidu poliitika eesmärgiks on turumajanduslikel alustel toimiv ja konkurentsivõimeline kalandussektor. Selleks toetab Eest Merendus- ja Kalandusfondi vahehindamisel liikumist toetustest sõltuvuse vähendamise ja turutõrgete ületamiseks loodud paindlike finantsinstrumentide põhise rahastuse suunas. Eesti leiab, et Merendus- ja Kalandusfondi administreerimine tuleb ühtlustada struktuurifondide osas kehtivate põhimõtetega. Toetame liikumist lahenduste suunas, mis võimaldavad toetuste eesmärgipärasemat ja ratsionaalsemat kasutamist. Merendus- ja Kalandusfondi toetused tuleb suunata struktuursete muudatuste saavutamisele arvestades regionaalseid eripärasid. Samuti peavad kalandussektorile suunatud Euroopa Liidu eelarvelised vahendid omama positiivset mõju kalavarude jätkusuutlikule majandamisele. 2