Pae tn 16 detailplaneering

Saatja: "Ingrid Saaroja" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Pae tn 16 detailplaneering Kuupäev: 2015-06-02 14:01 Tere Saadan vastavalt märkustele parandatud Pae tn 16 detailplaneeringu seletuskirja ja tehnovõrkude koondplaani. Seletuskirja lisasin vastava teksti punkti 3.7 ja 4.3. Tehnovõrkude koondplaanile lisasin märkuse „Tuletorni laterna tööks peab olema tagatud püsiv elektritoide“. Lisaks eemaldasin kõik üleliigsed tehnovõrkude ühendused. Lugupidamisega, Ingrid Saaroja OÜ Hendrikson & Ko 503 6499 --- Seda e-posti on pahavara suhtes Avast viirusetõrjega kontrollitud. http://www.avast.com KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD Pos Krundi aadress või Krundi Hoonete alune pind *, ** Max/min korruselisus Hoone kõrgus Hoonete arv Maa sihtotstarve ja Maa sihtotstarve ja Suletud brutopind katastriüksuse Tule- Korterite Parkimiskohtade Haljastuse Haljastus Kitsendused / piirangud nr aadressi ettepanek planeeritud [m2] olemasolevast krundil osakaalu protsent osakaalu protsent sihtotstarvete kaupa** [m2] püsivus arv arv % [m2] suurus [m2] maapealne maa-alune maapealne maa-alune maapinnast [m] (hooned + (detailplaneeringu (katastriüksuse maapealne maa-alune kokku norma- kavan- abihooned liikide alusel) liikide kaupa) tiivne datud SV: planeeritavale sidekaablile, 2 m teljest, koridori laiusega kuni 4 m; 1 895 255 - 2 - 9,5 1+4 EE 100% E 100% 355 0 355 TP3 2 3,2 3 47% 418 SV: planeeritavale sajuveekanalisatsioonile, 2 m toru teljest (sellest krundil 0,5 m), võrgu valdaja kasuks. 1a 117 - - - - - - - - - - - - - - - Perspektiivis liidetakse ajutise krundiga Pos 1b krundiks Pos 1 1b 778 - - - - - - - - - - - - - - - Perspektiivis liidetakse ajutise krundiga Pos 1a krundiks Pos 1 SV: planeeritavale sidekaablile, 2 m teljest, koridori laiusega kuni 4 m; 2 459 100 - 2 - 8,5 1+2 EE 100% E 100% 160 0 160 TP3 1 2 1 68% 310 SV: planeeritavale soojatorule, 2 m äärmisest torust, koridori laiusega kuni 4,5 m. SV: planeeritavale sidekaablile, 2 m teljest, koridori laiusega kuni 4 m; 3 655 160 135 3 -1 13,5 1+2 EK 100% E 100% 435 135 570 TP1 4 6,4 5 53% 349 SV: planeeritavale soojatorule, 2 m äärmisest torust, koridori laiusega kuni 0,5 m. 4 737 205 180 3 -1 13,5 1+1 EK 100% E 100% 580 180 760 TP1 6 9,6 6 53% 389 SV: planeeritavale soojatorule, 2 m äärmisest torust, koridori laiusega kuni 4 m. SV: planeeritavale madalpinge kaablile, 1 m kaablist, koridori laiusega kuni 2 m; 5 831 205 180 3 -1 13,5 1+1 EK 100% E 100% 580 180 760 TP1 6 9,6 6 56% 468 SV: planeeritavale sidekaablile, 2 m kaablist, koridori laiusega kuni 4 m; SV: planeeritavale soojatorule, 2 m äärmisest torust, koridori laiusega kuni 4,5 m. SV: planeeritavale sidekaablile, 2 m kaablist, koridori laiusega kuni 4 m; 6 823 205 180 3 -1 13,5 1+1 EK 100% E 100% 570 180 750 TP1 6 9,6 6 55% 450 SV: planeeritavale soojatorule, 2 m äärmisest torust, koridori laiusega kuni 4,5 m. 7 917 205 180 3 -1 13,5 1+1 EK 100% E 100% 570 180 750 TP1 6 9,6 6 59% 545 SV: planeeritavale sidekaablile, 2 m kaablist, koridori laiusega kuni 4 m. 8 545 170 - 1 - 7,5 1+2 EE 100% E 100% 170 0 170 TP3 1 2 2 57% 312 SV: planeeritavale sidekaablile, 2 m kaablist, koridori laiusega kuni 4 m. 8a 529 - - - - - - - - - - - - - - - Perspektiivis liidetakse ajutise krundiga Pos 8b krundiks Pos 8 8b 16 - - - - - - - - - - - - - - - Perspektiivis liidetakse ajutise krundiga Pos 8a krundiks Pos 8 9 804 210 - 2 - 8 1+4 EE 100% E 100% 310 0 310 TP3 2 3,2 4 53% 429 SV: planeeritavale sidekaablile, 2 m kaablist, koridori laiusega kuni 4 m. 9a 760 - - - - - - - - - - - - - - - Perspektiivis liidetakse ajutise krundiga Pos 9b krundiks Pos 9 9b 44 - - - - - - - - - - - - - - - Perspektiivis liidetakse ajutise krundiga Pos 9a krundiks Pos 9 10 772 225 - 2 - 8 1+3 EE 100% E 100% 290 0 290 TP3 1 2 2 59% 454 SV: planeeritavale sidekaablile, 2 m kaablist, koridori laiusega kuni 4 m. 11 324 39 - 2 - 40 1 Ln 100% L 100% 78 0 78 TP2 - 2 2 60% 194 12 1971 15 - 1 - 5 1 L 100% L 100% 15 0 15 TP3 - - 6 44% 864 Määratakse avalikuks kasutamiseks. 13 854 - - - - - - L 100% L 100% - - - - - - 17 9% 77 Määratakse avalikuks kasutamiseks. Perspektiivis liidetakse Pae tn 14 kinnistuga; 14 162 - - - - - - - - - - - - - - 2 47% 76 SV: planeeritavale sajuveekanalisatsioonile, 2 m toru teljest (sellest krundil 0,5 m), võrgu valdaja kasuks; piiret pole lubatud tänava äärde rajada. Perspektiivis liidetakse Pae tn 12 kinnistuga; SV: planeeritavale veetorule, 2 m toru teljest, võrgu valdaja kasuks; 15 273 - - - - - - - - - - - - - - 11 19% 52 SV: planeeritavale kanalisatsioonitorule, 2 m toru teljest, võrgu valdaja kasuks; SV: planeeritavale sajuveekanalisatsioonile, 2 m toru teljest (sellest krundil 0,5 m), võrgu valdaja kasuks; piiret pole lubatud tänava äärde rajada. Kokku: 11022 11+13 4113 35 59,2 79 49% 5387 SV: servituudi vajadus * Rõdud, trepid, varikatused, terrassid võivad ulatuda väljapoole ette antud hoonete alust pindala (ega ole arvestatud antud suletud brutopinna sisse). ** Planeeritud autode varjualused ei ole arvestatud hoonealuse pinna ega brutopinna sisse. PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD 1. PLANEERITUD MAA-ALA SUURUS 1,12 ha sh KRUNDITUD ALA 11022 m2 2. KAVANDATUD KRUNTIDE ARV 15 3. KRUNDITUD MAA BILANSS (KATASTRIÜKSUSE LIIKIDE ALUSEL) E - elamumaa 7438 67% L - transpordimaa 3149 29% Sihtotstarbeta 435 4% ajutine krunt*** 11022 m2 100% 4. PLANEERITUD KORTERITE ARV 35 5. KAVANDATUD HOONESTUSTIHEDUS 0,37 6. HALJASTUSE % 49% 7. PARKIMISKOHTADE ARV NORMATIIVNE PLANEERITUD 59,2 79 *** Liidetakse hiljem naaberkinnistuga  Sisukord I SELETUSKIRI ...................................................................................... 2 1. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus ..................................... 2 2. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärgid ..................... 3 3. Planeeringus kavandatu kirjeldus ............................................... 4 3.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus ............................................................ 4 3.2. Hoonestusala ja hoone paiknemine ning suuruse kavandamise põhimõtted................................................................................................................. 4 3.3. Hoone kasutusotstarbed ning hoone ja maaüksuse koormusnäitajad 6 3.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ............................................................ 7 3.5. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ........................ 7 3.6. Tänavate maa-alad, liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted............................................................................................................... 12 3.7. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ............................................... 13 3.8. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ................................................ 15 3.9. Kehtivaid ja planeeritud kitsendusi ........................................................ 16 3.10. Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ........................................................................................................... 16 3.11. Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ................................................................................................ 17 3.12. Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele ........................ 17 4. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ........................................ 19 4.1. Hoone olulisemad arhitektuurinõuded................................................... 19 4.2. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ..................................................... 19 4.3. Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks............................ 20 5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu koostamise lähtedokumentidele ja -seisukohtadele ............................................. 21 II PLANEERINGU JOONISED .............................................................. 22 1. Asukohaskeem .............................................................................................. 22 2. Põhijoonis M 1:500....................................................................................... 22 3. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 .......................................................... 22 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering Linnaruumi OÜ 2015 I SELETUSKIRI 1. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus Planeeritav ala asub Lasnamäe linnaosas, Ülemiste asumis, Pae tänava ja Peterburi maantee vahelises kvartalis. Linnakeskusest jääb ala ca 3 km kaugusele. Planeeringalale on tagatud hea juurdepääs erasõidukitega ning lähim ühistranspordipeatus asub ca 300 m kaugusel. Planeeritava ala suurus on 1,12 ha. Piirkond on polüfunktsionaalne. Kontaktvööndis domineerivad küll äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistud, kuid vahetus naabruses paikneb ka korruselamuid ning läheduses on ka mõned üksikelamud. Lisaks on planeeringuala piirinaabriteks veel üks sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnistu (Veterinaar- ja Toiduamet, Väike-Paala tn 3) ja üks üldkasutatava maa kinnistu. Viimane paikneb Pae ja Kiive tänava ristmiku ääres ning on visuaalseks jätkuks teiselpool ristmikku paiknevale Pae pargile. Planeeritav ala hõlmab Pae tn 16 kinnistut (katastritunnus: 78403:315:0840), mille suurus on 9588 m2 ja maakasutuse sihtotstarve 100% transpordimaa ning reformimata riigimaad, mille suurus on 1406 m2. Lisaks kuulub planeeringualasse osa transpordimaa sihtotstarbega Pae tänav T1 kinnistust (katastritunnus: 78403:301:0077). Planeeringualal paiknev olemasolev hoonestus pärineb eri ajastutest. Vanemad hooned on muinsuskaitseliselt väärtuslikud ja pärinevad 19 saj lõpust ja 20 saj algusest. Lisaks nendele on alal mitmeid nõukogude ajal ehitatud väheväärtuslikke hooneid. Planeeringualal paiknevad hooned on enamuses ühe- või kahekorruselised. Alal asub ka 40 m kõrgune Tallinna Lõuna tuletorn, mis kuulub riikliku kaitse all olevate ehitismälestiste hulka. Muinsukaitse eritingimustes on toodud olemasolevate hoonete arvatavad ehitusajad, mis on järgmised: Majakavahi elamu 1851 (ehitatud ümber pärast 1896) Tallinna lõuna tuletorn ehk Punane majakas 1896 Kelder 1893 Elektrigeneraatorihoone 1904 Masinistide elamu 1904 Atsetüleengaasi vabrik-ladu 1904 Kahe perekonna elamu 1951 Planeeritava ala kontaktvööndi tootmismaade ja ärimaade olemasolevad hoonestustihedused jäävad vahemikku 0,16-3,30. Lasnamäe elamualade üldplaneeringu järgi on planeeringualal lubatud kvartaalseks tiheduseks 1,5. Planeeritava ala hoonestustihedus on 0,37. Tulenevalt sellest, et planeeringuala naabruses paikneb nii korterelamuid kui ka eramuid, on planeeringu lahendus hästi kooskõlas piirkonna hoonestusega. Naaberkinnistul olevast tootmishoonest (Pae tn 8) eraldatakse planeeringuala vertikaalse haljastuse ja 2 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering Linnaruumi OÜ 2015 kõrghaljastusega, lisaks on lubatud naaberkinnistul oleva hoone seina äärde rajada aiamajad, grillmajad või lehtlad. Perspektiivsest planeeringualast lõunasse jäävast ärihoonest (Väike-Paala tn 1) eraldatakse planeeringuala läbipaistmatu piirdeaia ning vertikaalse haljastusega. 2. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärgid Detailplaneeringu koostamise eesmärk on transpordimaa maakasutuse sihtotstarbega Pae tn 16 kinnistu jagamine 12-ks krundiks ning moodustatavatele elamumaa kruntidele maakasutuse sihtotstarbe muutmine vastavalt tulevasele kasutusotstarbele elamumaaks. Transpordimaa sihtotstarve (katastriüksuse liikide alusel) säilib moodustataval juurdepääsutee krundil ja majaka teeninduseks loodud krundil. Lisaks eelnimetatule on eesmärgiks reformimata riigimaa jagamine kruntideks, mille käigus luuakse planeeringuale juurdepääsu tagavale teele krunt. Samuti moodustatakse sellest veel kolm ajutist krunti, millest üks liidetakse elamumaa krundiga (pos 1), teine liidetakse perspektiivselt Pae tn 14 kinnistuga ning kolmas Pae tn 12 kinnistuga. Planeeringuga nähakse ette viie olemasoleva väärtusliku hoone restaureerimine ning kohandamine eluhooneteks ning samuti olemasoleva kedri restaureerimine (pos 10). Planeeritaval transpordimaal olev kaev tuleb restaureerida, kaevu hoone on lubatud lammutada ning ehitada sellele uus kaevu eksponeerimist tagav varikatus. Majakas säilib olemasolevana. Samuti nähakse planeeringu lahendusega ette viie kolmekorruselise, kuni kuue korteriga korterelamu ehitamine. Kõigile elamumaa kruntidele on ette nähtud võimalus autode varjualuste ehitamiseks ning abihooned, kus võivad paikneda panipaigad, aiamajad, lehtlad, grillmajad vms. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärgid on järgmised: - Mitmekesise ning meeldiva keskkonna loomine, kus hooned ning väliruum on korrastatud ning loogiliselt üles ehitatud. - Mugavate juurdepääsude ning hea ühenduse tagamine olemasolevate ning planeeritavate liikumisteede ning sõlmpunktide vahel. - Tervikliku tänavaruumi loomine, kus on loogiline liikumisteede hierarhia ja sujuv liikluskorraldus. - Erinevate funktsioonidega arvestava ning turu vajadustele vastava ruumikorralduse tagamine. - Toimiva ning vajadustele vastava infrastruktuuri loomine. 3 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering Linnaruumi OÜ 2015 3. Planeeringus kavandatu kirjeldus 3.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus Planeeringulahendusega jagatakse transpordimaa sihtotstarbega Pae tn 16 kinnistu 12- ks krundiks. Nendest kümnele krundile soovitakse määrata sihtotstarbeks elamumaa. Planeeritava juurdepääsutee ja majaka tarvis moodustatavatele kruntidele soovitakse jätta sihtotstarve transpordimaa (katastriüksuse liikide alusel). Detailplaneeringu liikide alusel on majaka krundi sihtotstarve navigatsiooniseadme maa (Ln). Reformimata riigimaast moodustatakse krunt juurdepääsutee tarvis ning selle serva moodustatakse ajutised krundid naaberkinnistutega liitmiseks. Samuti liidetakse üks osa reformimata riigimaast, Pae tn 16-st moodustatavale, elamumaa krundile. Planeeritud kruntide paremaks hoolduseks ja hoonete teenindamiseks nähakse ette Pae tn 18a üldkasutatavast maast kuni 2,2 m laiuse maariba eraldamine pos 8 ja pos 9 kruntidele liitmiseks. 3.2. Hoonestusala ja hoone paiknemine ning suuruse kavandamise põhimõtted Detailplaneeringu lahendusega soovitakse anda ehitusõigus viie kuni kolmekorruselise kortermaja ehituseks. Lisaks soovitakse anda ehitusõigus ka viie olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks eluhooneteks ning keldri rekonstrueerimiseks (vt – Põhijoonis). Planeeritaval transpordimaal olev kaev on ette nähtud rekonstrueerida ning kaevu hoone lubatud lammutada. Kaevu hoone lammutamise korral tuleb kaevu paremaks eksponeerimiseks ehitada sellele varikatus. Uute hoonete paigutamisel on arvestatud planeeringualal olemasolevate hoonete paiknemisega ning naaberkinnistutel olevate hoonetega. Uushoonestus nähakse ette kuni kolmekorruseliste hoonemahtudena, mis paigutatakse ala lõuna- ja idaossa. Ala keskel ning põhja- ja lääneosas paikeb olemasolev väärtuslik hoonestus, mis rekonstrueeritakse ning millest kolm kohandatakse ühepereelamuteks (pos 2, 8 ja 10) ja kaks paariselamuteks (pos 1 ja 9). Olemasolevad ja planeeritavad hooned paiknevad alale planeeritud ringliiklusega tänava ääres. Uued hooned on kavandatud kuni 205 m² ehitusaluse pinnaga, mistõttu on need ehitusaluse pinna poolest võrreldavad alal paiknevate olemasolevate rekonstrueeritavate hoonetega. Olemasolevad hooned on ühe- kuni kahekorruselised, ühe- või kahepereelamud. Planeeritavad uued hooned on kolmekorruselised, 4-6 korteriga elamud. Hoonestusalad uutele hoonetele on planeeritud planeeringuala ida- ja lõunaserva ning on loomulikuks jätkuks olemasolevatele hoonetele, mis rekonstrueeritakse. 4 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering Linnaruumi OÜ 2015 Planeeringuga määratakse järgmine ehitusõigus: Korruselisus Krundi Lubatud hoone- Hoonete arv krundil Hoone kõrgus pos nr alune pindala *, ** (hoone + abihoone) maapinnast m.p m.a 1 255 1+4 9,5 2 - 1a - - - - - 1b - - - - - 2 100 1+2 8,5 2 - 3 160 1+2 13,5 3 -1 4 205 1+1 13,5 3 -1 5 205 1+1 13,5 3 -1 6 205 1+1 13,5 3 -1 7 205 1+1 13,5 3 -1 8 170 1+2 7,5 1 - 8a - - - - - 8b - - - - - 9 210 1+4 8 2 - 9a - - - - - 9b - - - - - 10 225 1+3 8 2 - 11 39 1 40 2 - 12 15 1 5 1 - 13 - - - - - 14 - - - - - 15 - - - - - Märkused: m.p - maapealne korruselisus ning hoone alune pind m.a – maa-alune korruselisus ning hoone alune pind * Rõdud, trepid, varikatused, räästad ja terrassid võivad ulatuda väljapoole ette antud (lubatud) hoonealust pindala. ** Planeeritud autode varjualused ei ole arvestatud hoonealuse pinna ega brutopinna sisse. 5 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering Linnaruumi OÜ 2015 3.3. Hoone kasutusotstarbed ning hoone ja maaüksuse koormusnäitajad Antud detailplaneeringu lahendusega lubatud planeeringuala hoonestustihedus (suletud brutopind, m² / planeeritava ala või kinnistu pindala, m²) on 0,37 (4113/11 022). Planeeritavate kruntide hoonestustihedus: Krundi Krundi plan pos nr Brutopind suurus (m²) Hoonestustihedus 1 355 895 0,40 1a - - 1b - - 2 160 459 0,35 3 435 655 0,66 4 580 737 0,79 5 580 831 0,70 6 570 823 0,69 7 570 917 0,62 8 170 545 0,31 8a - - 8b - - 9 310 804 0,39 9a - - 9b - - 10 290 772 0,38 11 78 324 0,24 12 15 1971 0,01 13 - 854 - 14 - 247 - 15 - 188 - KOKKU: 4113 11022 0,37 Olemasolevad säilitatavad hooned rekonstrueeritakse ühe- ja kahepereelamuteks, nendele lisaks rekonstrueeritakse ka pos 10 paiknev kelder. Majaka kasutusotstarve jääb samaks. Uued planeeritavad hooned on kuni kolmekorruselised, 4-6 korteriga korterelamud. Kõigi eluhoonete juurde antakse planeeringuga võimalus rajada autode varjualused igale korterile 1-2 auto parkimiseks. Lisaks on igale elamumaa krundile ette nähtud abihooned panipaikade, aiamajade, lehtlate, grillmajade vms tarbeks. 6 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering Linnaruumi OÜ 2015 Planeeritud transpordimaa krundil paikneb üks ajalooline kaev, mis rekonstrueeritakse ning mille hoone on lubatud lammutada. Lammutamise korral tuleb kaevule ehitada uus eksponeerimist võimaldav varikatus. 3.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Käesolevas planeeringus ei kavandata olulist maapinna veritikaali muutmist. Ette on nähtud maapinna tõstmine pos 1 krundi piires sellises ulatuses, mis tagab krundil ühtlase maapinna ning hoiab ära sademetevee voolu naaberkinnistutele. Sademeteveed immutatakse krundi piires ning kõvakattega pindadelt juhitakse sademeteveed tänava maa-alal paiknevasse sadvemetevee kanalisatsiooni. Pos 1 ja Pae tn 14 kinnistu vahele rajatakse dekoratiivne tugimüür, mis on ühtlasi aia vundamendiks. Vertikaalplaneeringu lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus. 3.5. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted Tallinna rohealade teemaplaneeringu järgi peab parklinnas, uutes planeeritavates elamukvartalites, haljastusega alade osakaal olema vähemalt 30 % ning kinnistul vähemalt 20 %. Selle hulka ei kuulu katuse-, garaažipealne või muu haljastus, millel ei ole kokkupuudet maapinnaga. Lasnamäe elamualade üldplaneeringu järgi tuleb uutes planeeritavates kvartalites kavandada haljastuse osakaal 30% (kinnistutel 20%) ning olemasolevates ja väljakujunenud elamukvartalites vähemalt 40% Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele tuleb planeeritava ala haljastuseks kavandada vähemalt 40%. Planeeritud haljastatud ala osakaal planeeringualal on 49%. Planeeringu lahenduses on arvesse võetud väärtusliku kõrghaljastuse paiknemist. Detailplaneeringuga nähakse ette planeeritava ala haljastuse korrastamine säilitades maksimaalselt olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust. Ühenduse loomiseks Pae tänava haljastuskoridoriga nähakse ette perspektiivne puuderida Pae tn 18a, üldkasutatavale maale. Planeeritaval alal asuva kõrghaljastuse kohta on läbi viidud dendroloogiline hinnang (vt Detailplaneeringu lisad – „Tugiplaan“ ja „Dendroloogiline uuring“). Uuritud alal kirjeldatud ja eraldi dendroloogilisele plaanile kantud 156 haljastuslikku objekti jagunevad väärtusklasside vahel järgmiselt: väärtuslikud (II väärtusklass) – 3 (1.9 %); olulised (III väärtusklass) – 61 (39.2 %); väheväärtuslikud (IV väärtusklass) – 35 (22.4 %); likvideeritavad (V väärtusklass) – 57 (36.5 %). 7 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering Linnaruumi OÜ 2015 Pae tn. 16 ala ilme kujundavad teede ja jalgradade serva istutatud puud. Ülekaalus on kodumaised liigid – harilikud saared ja harilikud vahtrad, mida täiendavad kased, harilikud jalakad. Võõrliikidest on alal mõned harilikud hobukastanid, paplid ja viljapuud. Detailplaneeringu lahenduses nähakse ette maksimaalselt 100 haljastusliku objekti likvideerimine, millest: - 1 on II väärtusklassi liaan - 17 on III väärtusklassi puud ja 1 III väärtusklassi põõsagrupp; - 17 on IV väärtusklassi puud ja 1 IV puude grupp; - 54 on V väärtusklassi puud, puude rühma, järelkasvu, kännuvõsu või juurevõsu; - 6 on põõsad - 1 on viljapuu - 2 on lillepeenrad Säilivale kõrghaljastusele tuleb läbi viia võrahooldus, tagada kasvutingimused ning kaitse ehitustööde ajaks: juurestiku kaitse, tüvekaitse ja nendele puudele, mis jäävad ehitustsooni, ka võra kaitsed. Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimiseks tuleb taodelda raieluba Tallinna Keskkonnaametist. Uushaljastuse rajamine ja liigi valik lahendada haljastusprojektiga ja kooskõlastada see Tallinna Keskkonnaametiga. Ala lääne- ja lõunapiirile on ette nähtud vertikaalse haljastuse rajamine. Planeeritud abihooned ning piirdeaiad, mis on puudele lähemal kui 5 m tuleb rajada puuritud süvendiga vaivundamendiga ning kui ilmneb vajadus mõne oksa eemaldamiseks, siis taotleda selleks luba keskkonnaametist. Pildil nr 1 on näha puu nr 123, mis jääb planeeritud abihoonest 1 m kaugusele ning pildil nr 2 on näha puu nr 61, mis jääb planeeritud abihoonest 1,8 m kaugusele. Pilt nr 1: Puud nr 117 – 124, millest puu nr 123 jääb planeeritud abihoonest 1 m kaugusele. 8 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering Linnaruumi OÜ 2015 Pilt nr 1: Puud nr 59 – 62 ja 67, millest puu nr 61 jääb planeeritud abihoonest 1,8 m kaugusele. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada dendroloog Olev Abneri toodud ettepanekutega olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hoolduseks ja täiendamiseks:  Võimalusel tuleks säilitada alal haljastuslikult väärtuslikud ja olulised puud ning tagada puudele soodsad kasvutingimused.  Likvideerida tuleb ohtlikud puud (hobukastan nr. 83, jalakas nr. 80, vaher nr. 82).  Likvideerida tuleb hooneid või piirdeaeda kahjustavad puud.  Harvendada tuleks tee-äärne puude rida (puud nr. 111 kuni 124), millest võiks kõrvaldada hiljem juurde istutatud puud (nr. 113, 117, 119, 121, 122, 124).  Säilivatel puudel tuleks läbi viia võrahooldus.  Kaaluda tuleks suure h. vahtra nr. 97, mis on elupaigaks Eestis haruldasele soojalembesele seeneliigile puidu-tupplehikule, säilitamist. Puu harude murdumisohu vähendamiseks tuleks põhiharud tugivööga toestada ning harude pikkust vähendada, samuti tuleks ära saagida osa alumisi oksi, mis on hoone katuse lähedal.  Täiendada võiks eelkõige põõsarinnet. Sobivad liigid on põuda taluvad põõsad nagu harilik sirel, lodjap-põisenelas, erinevad ebajasmiinid, villane lodjapuu, erineva kõrgusega enelad. Põõsaste ümbrus tuleks istutamisjärgselt multšida, et säilitada vee varu mullas.  Kaaluda tasub vertikaalhaljastuse kasutamist piirdeaedadel ja hoonete seintel, kus aknad puuduvad. Liaanidest sobivad amuuri viinapuu, kalda-viinapuu, südajas aktiniidia ja harilik metsviinapuu. 9 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering Linnaruumi OÜ 2015  Lähialal tuleb jälgida Pae tn. 14 idaservas h. vahtra nr. 40, h. hobukastanite nr. 38, 39 ning Kiive tn. 4 elamu juures saarvahtra nr. 9 ja kuldkasel nr. 10 harude seisundit. Hobukastanite nr. 38 ja 39 puhul võiks harude murdumisohu vähendamiseks ja kinnistul valgustingimiste parandamiseks vähendada võra suurust, lõigates põhiharud u 9 m kõrguseni tagasi. Asendusistutuse kohustus määratakse raieloal haljastuse ühikutes. Haljastuse ühikute hulk vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määruse nr 17 tingimustele on 1034. Likvideeritavad puud ja haljastuse ühikute arvutamine: Likv Puittaime nimetus Liigi Hindamise Rinnas- Haljastuslik Seisukorra Raiepõh- Haljastu puu koefitsient objekt diameeter väärtus-klass koefitsient juse se ühik nr (diameetrite koefitsient summa), cm 11 harilik jalakas üksikpuu V - 12 raagremmelgas üksikpuu V - 13 harilik saar järelkasv V - 14 harilik saar järelkasv V - 15 harilik saar kännuvõsu V - 18 harilik saar üksikpuu V - 19 harilik saar järelkasv V - 21 harilik saar järelkasv V - 23 harilik vaher järelkasv V - 25 harilik vaher järelkasv V - 26 harilik vaher järelkasv V - 27 harilik vaher üksikpuu V - 30 harilik vaher järelkasv V - 32 harilik vaher üksikpuu V - 33 harilik vaher järelkasv V - 34 harilik vaher järelkasv V - 35 harilik vaher järelkasv V - 36 harilik jalakas üksikpuu V - 37 harilik vaher puude rühm V - harilik saar puude rühm V - 41 harilik sirel PÕÕSAD - 42 harilik saar 1 üksikpuu 48 III 1 0,7 43,2 43 harilik vaher 1 üksikpuu 36 III 1 0,7 32,4 44 harilik sirel PÕÕSAD III - 45 harilik vaher 1 üksikpuu 32 IV 0,3 0,7 21,3 50 harilik saar 1 üksikpuu 48 III 1 0,7 43,2 51 harilik saar 1 üksikpuu 35 III 1 0,7 31,5 52 harilik saar 1 üksikpuu 36 III 1 0,7 32,4 54 harilik vaher üksikpuu V - 59 sookask 0,5 üksikpuu 29 III 1 0,7 21,3 60 sookask 0,5 üksikpuu 17 IV 0,3 0,7 8,5 62 harilik saar 1 üksikpuu 26 IV 0,3 0,7 17,3 63 sookask üksikpuu V - 10 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering Linnaruumi OÜ 2015 64 sookask üksikpuu V - 65 harilik saar üksikpuu V - 66 harilik metsviinapuu LIAAN II - 69 sookask 0,5 üksikpuu 15 IV 0,3 0,7 7,5 71 harilik mänd 2,5 üksikpuu 26 III 1 0,7 36,4 72 sookask järelkasvu rühm V - pappel järelkasvu rühm V - 'Petrowskiana' harilik pihlakas järelkasvu rühm V - suur läätspuu järelkasvu rühm V - 73 sookask järelkasvu rühm V - 74 harilik jalakas üksikpuu V - 75 harilik jalakas üksikpuu V - 77 harilik sirel PÕÕSAS - 78 harilik jalakas üksikpuu V - 79 harilik vaher üksikpuu V - 80 harilik jalakas üksikpuu V - 81 harilik vaher 1 üksikpuu 36 III 1 0,7 32,4 82 harilik vaher üksikpuu V - 83 harilik hobukastan üksikpuu V - 84 harilik vaher 1 üksikpuu 29 IV 0,3 0,7 19,3 85 harilik vaher 1 üksikpuu 36 III 1 0,7 32,4 86 sookask 0,5 üksikpuu 26 IV 0,3 0,7 13,0 87 kuldkask 0,5 üksikpuu 36 III 1 0,7 26,4 88 kuldkask 0,5 üksikpuu 30 IV 0,3 0,7 15,0 95 LILLEPEENAR - 96 LILLEPEENAR - 97 harilik vaher 1 üksikpuu 102 IV 0,3 0,7 68,0 99 raudremmelgas 0,5 järelkasv 25 IV 0,3 0,7 12,5 100 must sõstar PÕÕSAS - 101 näärelehine kibuvits PÕÕSAS - 'Plena' 102 näärelehine kibuvits PÕÕSAS - 'Plena' 103 harilik vaarikas PÕÕSAS - 105 raagremmelgas üksikpuu V - 106 harilik saar 1 järelkasv 9 IV 0,3 0,7 6,0 107 harilik vaher järelkasv V - 108 harilik vaher järelkasv V - 109 raagremmelgas üksikpuu V - 110 kreegipuu juurevõsud V - 112 harilik vaher 1 üksikpuu 41 III 1 0,7 36,9 113 harilik saar üksikpuu V - 115 harilik saar 1 üksikpuu 24 IV 0,3 0,7 16,0 117 harilik vaher üksikpuu V - 119 harilik vaher üksikpuu V - 121 harilik vaher 1 üksikpuu 23 IV 0,3 0,7 15,3 124 harilik saar üksikpuu V - 125 raagremmelgas 0,5 puude rühm 174 IV 0,3 0,7 87,0 11 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering Linnaruumi OÜ 2015 126 kuldkask 0,5 üksikpuu 31 III 1 0,7 22,7 127 harilik saar järelkasv V - 128 raagremmelgas 0,5 üksikpuu 101 IV 0,3 0,7 50,5 129 raagremmelgas üksikpuu V - 130 harilik saar puude rühm V - 132 harilik saar järelkasv V - 133 harilik saar järelkasv V - 134 harilik vaher üksikpuu V - 136 harilik saar üksikpuu V - 139 harilik jalakas 1 üksikpuu 41 IV 0,3 0,7 27,3 140 harilik saar järelkasv V 0,0 142 lõhnav pappel 1 üksikpuu 50 III 1 0,7 45,0 143 harilik saar 1 üksikpuu 27 III 1 0,7 24,3 144 harilik jalakas 1 üksikpuu 57 III 1 0,7 51,3 146 harilik saar 1 üksikpuu 52 IV 0,3 0,7 34,7 147 harilik saar 1 üksikpuu 27 III 1 0,7 24,3 148 harilik saar 1 üksikpuu 30 IV 0,3 0,7 20,0 149 palsampappel 0,5 üksikpuu 52 III 1 0,7 38,1 'Hortensis' 150 harilik saar 1 üksikpuu 30 IV 0,3 0,7 20,0 151 hapu kirsipuu VILJAPUU - 152 harilik jalakas järelkasv V - KOKKU: 1034 Planeeritava ala jäätmete kogumine on lahendatud krundi piires sinna paigutatud jäätmekonteinerite baasil. Jäätmekonteinerid paigutada kõvakattelisele alusele varjatud kohta kinnistul (soovitavalt jäätmemajja või katusealusesse) või hoonetesse. Võimalikud asukohad on kajastatud Põhijoonisel. Jäätmed tuleb koguda kokku eelsorteeritult. Hoonealuse huumusmulla käitlemine peab vastama Tallinna Jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Vastavalt Hendrikson & Ko OÜ poolt koostatud tööle „Pae tn 16 keskkonnaseisundi hinnang“ (Vt Detailplaneeringu lisad), ei ole Pae tn 16 kinnistul vajalik täpsemate reostusuuringute teostamine. 3.6. Tänavate maa-alad, liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Juurdepääs mootorsõidukitega hakkab planeeritavale alale olema Pae tänavalt. Pae tänavalt saab Pae tn 16 suunas keerata mõlemast suunast. Planeeringualalt Pae tänavale sõites saab keerata vaid paremale. Planeeringuala siseselt on liiklus kahesuunaline kuni tee hargnemiseni ala keskel, kus planeeritud tänav moodustab ringi. Ringi osas on liiklus ette nähtud ühesuunalisena, liikudes vastupäeva. Ühesuunalise ringi osas on ette nähtud õueala liikluskord. 12 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering 2015 Linnaruumi OÜ Planeeritava ala parkimine on lahendatud järgmiselt: Normat p- Plan kohtade arv Krundi korterite korterile või Normatiivne Planeeritud pos nr arv eramule parkimine parkimine 1 2 1,6 3,2 3 2 1 2 2,0 1 3 4 1,6 6,4 5 4 6 1,6 9,6 6 5 6 1,6 9,6 6 6 6 1,6 9,6 6 7 6 1,6 9,6 6 8 1 2 2,0 2 9 2 1,6 3,2 4 10 1 1,6 2,0 2 11 - 2,0 2,0 2 12 - - - 6 13 - - - 17 14 - - - 2 15 - - - 8 KOKKU: 28 2 59 76 Normatiivse parkimise arvutamisel on kasutatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014”, hoone asukoht: „Linnakeskus/ Vahevöönd“. Jalakäijate pääsu kinnistuni tagab Pae tänava tee ääres kulgev kergliiklustee, mille jätkuks nähakse ette kergliiklustee kuni planeeringuala sisemise ringteeni, kust algab õueala. Lähimad bussipeatused („Kiive“) paiknevad ca 200 m kaugusel planeeritavast alast. 3.7. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus Planeeritud ala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamise aluseks on AKTSIASELTS TALLINNA VESI poolt 18.02.15 väljastatud tehnilised tingimused nr PR/1507722-1. Planeeritud ala olme- ja sisetulekustutusvee vajadus on arvutuslikult 10,5 m³/ööp ja 10 l/s. Planeeritud ala reovee ärajuhtimise vajadus on arvutuslikult 10,5 m³/ööp, veetarbimine ja ärajuhitava reovee kogused täpsustuvad ehitusprojekti staadiumis. 13 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering 2015 Linnaruumi OÜ Planeeringuala olme- ja sisetulekustutusvee vajadus lahendatakse Pae tänaval paiknevast dn 200 mm ühisveetorustikust. Rajatava veetoru kogupikkus on ca 275 m, täpsed mahud määratakse ehitusprojektiga. Liitumispunkt veetorustikega on ette nähtud tänava alal, kuni 1m kaugusel kinnistu piirist, liitumispunktide asukoht täpsustub ehitusprojektiga. Välistulekustutusvesi 10 l/s on tagatud Pae tn 12 kinnistu kohal paiknevast hüdrandist. Piirkonnas tagatakse normaalolukorras vabasurve 200 kPa. Lisaks on planeeringulahendusega alale ette nähtud lisahüdrandi paigaldamine planeeritavale veetorustikule. Planeeritavas veetorus on ühepoolne veetoide, kui sisetulekustutussüsteem vajab kahepoolset veetoidet, lahendada see mahuti baasil. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Planeeritavate kruntide reoveed (10,5 m³/ööp) juhiakse Pae tänaval asuvasse de 200 mm reovee ühiskanalisatsiooni. Liitumispunktid reoveekanalisatsiooniga on ette nähtud tänava alal, kuni 1m kaugusel kinnistu piirist, liitumispunktide asukoht täpsustub ehitusprojektiga. Rajatava reovee kanalisatsioonitoru kogupikkus on ca 290 m, täpsed mahud määratakse ehitusprojektiga. Sademe- ja drenaaživeed juhitakse Pae tänaval olevasse de 400 mm sademevee kanalisatsiooni. Planeeritav kõvakattega pindadelt kogutav sademevee hulk on ca 40 l/s. Täpsed mahud selguvad ehitusprojekti koostamise käigus. Ühiskanalisatsiooni juhitava sademe- ja drenaaživee peavool ühtlustatakse vooluhulgale kuni 10 l/s. Ühtlustamine lahendada projekteerimise käigus, moodustatud kruntide piires. Tänavale mahuteid mitte paigaldada. Rajatava sademeveetorustiku kogupikkus on ca 250 m, täpsed mahud määratakse ehitusprojektiga. Kasutusest välja jäävad vee- ja kanalisatsiooniühendused likvideeritakse peatorust hargnemisel, tänaval. Elektrivarustus Vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele, nr 227885, on Pae tn 16 detailplaneeringu alal eramute ja korterelamute varustamine elektrienergiaga ette nähtud kinnistute piiridele paigaldatavatest liitumis- ja jaotuskilpidest. Liitumis- ja jaotuskilpide toiteks on planeeritud 0,4 kV kaabelliinid alates alajaamast nr 5863 (Väike- Paala tn 1). Planeeritavate elektriliinide koridor alajaamast kuni liitumis- ja jaotuskilpideni on ette nähtud ringtoitena. Planeeritud madalpingekaablite kaitsevööndi ulatuses ette nähtud servituudi vajadusega aladel, tuleb seada notariaalne maakasutusõigus, Elektrilevi OÜ kasuks, enne kinnistute müüki. Tuletorni laterna tööks peab olema tagatud püsiv elektritoide (vt täpsemalt p 4.3 – „Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks“). Tänavavalgustus Planeeritavale tänavale on ette nähtud tänavavalgustus. Selle toiteks on planeeritud Pae tänaval olemasolev tänavavalgustuse kaablikoridor. Planeeritava tänavavalgustuse 14 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering 2015 Linnaruumi OÜ kaablikoridori pikkus on ca 265 m. Planeeritav tänavavalgustuse kaablikoridor kajastub joonisel 3 – Tehnovõrkude koondplaan. Sidevarustus Sidevarustus lahendatakse vastavalt AS Eesti Telekom telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 23769766. Planeeritavale hoonestusele nähakse ette sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus Pae tänava ääres paiknevast 12-avalisest sidekanalisatsiooni torustikust, sidekaevust nr 16430. Planeeritavatele hoonetele on ette nähtud individuaalsed sidekanalisatsiooni sisestused põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutatakse KKS tüüpi sidekaevusid. Küte Planeeritavate hoonete maksimaalne soojakoormus on alla 40 kW. Sellest tulenevalt on lubatud soojusega varustamisel kasutada muud kütteviisi, kui kaugküte. (Vt Tallinna Linnavolikogu 27. mai 20014 määrus nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“, p 2.3.3.) Vastavalt aktsiaselts Eesti Gaas tehnilistele tingimustele 04.09.2012 nr 5-1/191 võib Pae tn 16 kinnistule planeeritud elamute sooja- ja soojaveevarustusena ühe võimalusena alternatiivsetest kütustest ette näha maagaasi. Maagaasivõrguga liitumine on planeeritud Pae tänaval paiknevast B-kategooria gaasitorustikult. Planeeritud gaasi harutorustiku gaasireguleer kappseade (GRK) on ette nähtud transpordimaa krundile (pos 13) Pae tänava poolsesse serva. Planeeritaval alal on ette nähtud A-kategooria 100 mbar jaotusvõrk teede alal. Liitumispunktid gaasivõrguga on ette nähtud moodustatavate kinnistute piiridel (vt Tehnovõrkude koondplaan). Teise alternatiivina on planeeritud alale ka soojusvõrk vastavalt AS Tallinna Küte tehnilistele tingimustele nr 21300-01-15/9, 17.02.2015. Vastavalt tehnilistele tingimustele on ette nähtud planeeritavale alale kaks alternatiivset liitumispunkti soojavõrguga. Üks nendest on varemplaneeritud Väike-Paala tn 1 detailplaneeringu järgne liitumine Majaka põik tänavalt ning teine võimalik liitumispunkt on ette nähtud Väike-Paala tn 3 DN125 soojustorustikul hargnemissõlme I32-3 ja Väike-Paala tn 3 hoone vahel. Tehniliselt võimalik ühenduskoht täpsustatakse projekteerimise käigus ja kooskõlastatakse kõigi asjassepuutuvate maaomanikega. Väike-Paala tn 1 kehtestatud detailplaneeringuga ette nähtud soojatorustiku lahendust muudetakse Pae tn 16 detailplaneeringu ala piires, paigutades see suures ulatuses planeeritavale avaliku kasutusega tänava maa-alale. Tänava maa-alale planeeritud soojustrassi ühendus Väike-Paala tn 1 kinnistuga nähakse ette läbi pos 4 krundi. 3.8. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Planeeritavad hooned sobivad olemasolevasse linnaruumi oma mahu ning paiknemise osas ning loovad alale meeldiva inimsõbraliku elukeskkonna. Naabruses olevatele aladele mõjub planeeritava ala korrastamine, arendamine ja väljaehitamine samuti hästi, kuna visuaalselt muutub ümbritsev keskkond kaunimaks. Ehitatakse välja teed, rajatakse haljastus, rekonstrueeritakse olemasolevad hooned ja ehitatakse juurde alale hästi sobivad väikesed (kuni 3-korruselised) korterelamud. 15 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering 2015 Linnaruumi OÜ Planeeringulahendusega nähakse ette uue avalikult kasutatava tänava ehitamine ning olemasolev sillutisega plats Pae tänava naabruses korrastatakse, rajades sinna uue tänava algus ja loogiliselt paiknevad parkimiskohad. Planeeritava tänava ristumise kohas Pae tänavaga rajatakse nõuetele vastav ülekäigurada jalakäijatele. 3.9. Kehtivaid ja planeeritud kitsendusi Detailplaneeringuga tehakse järgmised tehnovõrgu servituudi vajaduse ettepanekud (servituudi ala laiuse moodustavad lisaks tehnorajatise laiusele ka horisontaalsuunaline servituudiala mõlemale poole tehnorajatise välispinda/telge. Kuna tehnorajatise (torud jm) läbimõõdud ja paigutussügavused täpsustuvad ehitusprojekti koostamise käigus, siis täpsustub ka servituudivajadusega ala lõplik laius ehitusprojekti koostamise käigus, detailplaneeringus antakse servituudi laiusmõõt tehnorajatise teljest mõõdetuna, mõõtu tuleb hiljem servituudiala laiuse määramisel arvestada horisontaalsuunas kummalegi poole tehnorajatist) võrguvaldaja kasuks järgnevalt: pos 1, pos2, pos 3, pos 4, pos 5, pos 6, pos 7, pos 8, pos 9, pos 10 ja pos 11: - planeeritavale sidekaablile, kaitsevööndi ulatuses (2m kaablist, koridori laiusega kuni 4 m); pos 3, pos 4, pos 5 ja pos 6: - planeeritavale soojatorule, kaitsevööndi ulatuses (2 m äärmisest torust, koridori laiusega kuni 2,5 m) pos 5: - planeeritavale madalpingekaablile, kaitsevööndi ulatuses (1 m kaablist, koridori laiusega kuni 2 m); Väike-Paala tn 3: - planeeritavale soojatorule, kaitsevööndi ulatuses (2 m äärmisest torust, koridori laiusega kuni 2,5 m). 3.10. Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele Planeeritud lahendus on kooskõlas maa-ala ruumilise arengu eesmärkidega. Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001, määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu” ja 21. oktoobril 2010, määrusega nr 238 kehtestatud „Lasnamäe elamualade üldplaneeringu“ kohaselt on planeeritav maa-ala liiklusala. Lasnamäe elamualade üldplaneeringu järgi paiknevad planeeringuala naabruses korterelamute alad, avalikult kasutatavate sotsiaalobjektide alad ning suures ulatuses piirneb planeeringuala ka ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtete kõrvalotstarbega aladega. Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek muuta Lasnamäe elamualade üldplaneeringu järgne ja Tallinna üldplaneeringu järgne liiklusmaa maakasutuse juhtotstarve planeeritava maa-ala ulatuses korterelamute alaks. Üldplaneeringu muutmine ei põhjusta olulist linnaruumilist mõju, kuna kinnistul on juba olemasolevad hooned, mis seisavad kasutuseta. Ala kasutuselevõtt korrastab linnaruumi. 16 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering 2015 Linnaruumi OÜ Vastavalt Lasnamäe elamualade üldplaneeringule peab uutes planeeritavates kvartalites planeeritava haljastuse osakaal olema 30% (kinnistutel 20 %) ning olemasolevates ja väljakujunenud elamukvartalites vähemalt 40%. Detailplaneeringuga ette nähtud haljastuse osakaal planeeritaval alal on 49%. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga. Planeeritava maa-ala naaberplaneering on Tallinna Linnavalitsuse 20. jaanuari 2010 korraldusega nr 70-k kehtestatud „Väike-Paala tn 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering”, millega kavandatud soojatorustik läbib Pae tn 16 kinnistut. Käesoleva planeeringuga muudetakse varemplaneeritud soojatoru kulgemist, kuna detailplaneeringuga on ette nähtud uue, avaliku kasutusega transpordimaa kinnistu moodustamine, mistõttu on otstarbekas tehnovõrgud paigutada võimalikult suures ulatuses sellele alale. 3.11. Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele Planeeringuga kavandatav lahendus muudab ala avalikuks ning inimesed pääsevad planeeritud avalikku tänavat mööda planeeringualale. Ala muutub turvalisemaks, kuna rajatakse tänavavalgustus ning rekonstrueeritakse olemasolevad halvas seisukorras hooned ja ehitatakse uued elamud, mille tulemusena tuleb praegu tühjana seisvale alale juurde elanikke. Kõrghaljastuse istutamine aitab säilitada ja perspektiivikana hoida alal väljakujunenud kõrghaljastusega hoonestuse miljööd. Piirdeaedade rajamine kruntide ümber loob meeldiva turvalise aedlinna õhustiku, mis on vajalik rekonstrueeritavate väärtuslike hoonete sulandamiseks uute ehitatavate hoonetega. Lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse 14.01.2015 korraldusest nr 18-k ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkonnad, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 lõikest 2, ei tule kaaluda keskkonnamõju hindamise vajalikkust ega koostada eelhinnangut. Planeeritaval alal asuva kõrghaljastuse likvideerimise, säiliva kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamise ning uushaljastuse rajamise nõuded kajastuvad ptk 3.5. Alal asuva kõrghaljastuse kohta on koostatud dendroloogiline inventeerimine (vt Detailplaneeringu lisad „Pae tn 16 ja lähiala puittaimestiku haljastuslik hinnang“). Planeeringulahenduse realiseerumine ei mõjuta piirkonna mürafooni. 3.12. Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele Planeeritav ala asub Tallinna linnas polüfunktsionaalse maakasutusega piirkonnas. Pääs alale on avatud Pae tänava poolt ning ala ise paikneb Pae tänavast eemal. Seega on ala eraldatud ümbritsevast keskkonnast ning hetkel seisab suures osas kasutuseta. 17 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering 2015 Linnaruumi OÜ Planeeringu lahendusega moodustatakse alale avalik tänav, mis täiustab piirkonna linnaruumi positiivselt meeldiva keskkonnaga. Alale planeeritud elamukrundid ja majaka krunt ümbritsetakse piirdeaedadega, mis loob turvalise elukeskkonna. Planeeringualast lõuna suunas jääv, kehtestatud detailplaneeringuga planeeritud ärihoone eraldatakse ala piirile rajatava kõrge läbipaistmatu aiaga ning vertikaalhaljastuse rajamisega. Kuritegevuse ennetamise abinõud on määratud Eesti Standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur”. Planeeritava uue tänava äärde on ette nähtud tänavavalgustus. 18 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering 2015 Linnaruumi OÜ 4. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks 4.1. Hoone olulisemad arhitektuurinõuded Hoone projekteerimiseks on määratud nõue kasutada antud keskkonnale iseloomulikke ja arhitektuurselt sobivaid ehitusmaterjale. Võtta arvesse alal paiknevate olemasolevate hoonete eripära ning lahendada uute hoonete arhitektuur sobivalt vanade hoonete suhtes. Rajatavad hooned peavad olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega. Olulisemad arhitektuurinõuded on: - lame- või kaldkatus, katuse kalle vahemikus 0° kuni 35°; - viimistlusmaterjaliks fassaadil: puit, klaas, kivi; betoon, metall , metallvõrk, krohv; - uute hoonete välisviimistlus peab olema esinduslik ja keskkonda sulanduv; - värvilahenduses kasutada terviklahendusega harmoniseeruvaid toone; - tänavapoolsed piirdeaiad hoonete arhitektuuriga sobituvad ning kogu ala ulatuses ühtset stiili, kõrgus kuni 1,3 m; - planeeritava ala ja Väike-Paala tn 1 piirile rajatav piirdeaed kõrge ja läbipaistmatu, värv ja materjal uute hoonetega sobituv; - lubatud sokkel. 4.2. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks Detailplaneeringus määratakse järgmised nõuded ehitusprojekti koostamiseks: - Uute hoonete projekteerimisel ja olemasolevate restaureerimisel arvestada dokumendis „Tallinn, Pae t 16 hoonestuse remont-restaureerimise muinsuskaitse eritingimused“ tooduga (vt Detailplaneeringu lisad). - Vanade hoonete lammutamisel ning uute hoonete ja rajatiste ehitamisel tehtavates kaevistes hinnata võimalikku pinnasereostuse olemasolu vastavalt dokumendis „Pae tn 16 keskkonnaseisundi hinnang“ toodule (vt Detailplaneeringu lisad). Keskkonnahoiust tulenevad nõuded: - Lammutus- ja ehitusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. - Näha ette liig- ja sademevee ühisvõrku juhtimist reguleerivate vahemahutite täpsed asukohad. - Hoone planeerimisel tuleb tagada säilitatavate/ istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2003 tabel 9.13 nõuetele; - Abihoonete, aedade ja autode varjualuste projekteerimisel olemasolevatele puudele lähemale kui 5 m tuleb vundament rajada puuritud süvendiga vaivundamendina; 19 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering 2015 Linnaruumi OÜ - tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tagada säilitatavate/ istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2003 tabel 11.12 nõuetele; - Ehitus- ja/või haljastusprojektides kavandatud istutusmaterjal peab vastama Eesti Standardi EVS 778:2001 esitatud nõuetele; - jäätmete kogumine ja edasine käitlemine peab toimima vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele; Tuleohutusest tulenevad nõuded: - Tuletõrje veevõtu vajadus lahendada vastavalt EVS 812-6:2012 ja EVS 812- 7:2008. Kõik hooned ehitatakse vastavalt Eesti Vabariigi 2004. a määrusele nr 315. - Põhijoonisel näidatud kohtadele on ette nähtud rajada tulemüür või tuldtõkestav sein; - Tagatud on tuletõrjeautode juurdepääs krundil asuvatele hoonetele. 4.3. Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks Kõikidelt tehnovõrkude valdajatelt tuleb ehitusprojekti koostamiseks taotleda uued tehnilised tingimused ja ehitusprojektid võrguvaldajatega kooskõlastada. Elektrilevi OÜ: Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Planeeritaval servituudi vajadusega (Elektrilevi OÜ kasuks) alal tuleb notariaalne maakasutusõigus Elektrilevi OÜ-le seada enne kinnistu(-te) müüki. Veeteede amet: Tuletorni laterna tööks peab olema tagatud püsiv elektritoide, kõik elektrikatkestused tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga. Uus elektriliin tuletornini rajatakse arendaja kulul. AS Eesti Telekom: Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde teostamisel planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised. Tegevuse jätkamiseks on vaja täiendavalt tellida AS-ilt Eesti telekom tehnilised tingimused. Tallinna Vesi: Arvestades, et planeeringualas on ühepoolne veetoide, selgitada järgmistes projekteerimisstaadiumites pos 10 ja 11 ümber planeeritud ringveevõrgu vajadus. Planeeritavale vk torustikule seada notariaalne servituut võõra kinnisasja piires. Järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate vk-ehitusprojektide) koostamiseks taotleda AS-ilt Tallinna Vesi tehnilised tingimused. Aktsiaselts Eesti Gaas: Ehitusprojektid kooskõlastada AS-iga Gaasivõrgud. 20 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering 2015 Linnaruumi OÜ 5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu koostamise lähtedokumentidele ja -seisukohtadele Detailplaneeringu algatamise korraldusest lähtuvalt tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lisatingimusi: - Kavandada planeeritava ala haljastuseks vähemalt 40%, sarnaselt lähipiirkonna elamualadele. Planeeringuga on ette nähtud haljastuse protsendiks 49% - vt pt 3.5 „Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted“ ning joonis nr 2 „Põhijoonis“. - Tagada Tallinna Lõuna tuletorni teenindamiseks juurdepääs ja vajalik teemaa-ala laius. Planeeringualale on ette nähtud avalikult kasutatav tee, laiusega 3,5 m (selle ühesuunalises ulatuses) ning laiusega 6-7 m (selle kahe-suunalises ulatuses). Teemaa-ala laiuseks on planeeritud 10 m. - Koostada planeeritava kinnistu keskkonnaseisundi ülevaade ja vajadusel esitada reostusuuringu aruanded. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust. Koostatud on keskkonnaseisundi hinnang (vt Detailplaneeringu lisad „Pae tn 16 keskkonnaseisundi hinnang“). Vastavalt nimetatud hinnangule reostuse jälgi alalt ei leitud ning mahukamate reostusuuringute tegemine ei ole vajalik. - Teha koostööd Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lg 2 loetletud isikutega ning Lasnamäe Linnaosa Valitsuse, Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Linnavara Ameti, Maa-ameti, Veeteede Ameti ja teiste isikutega, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada Projektijuht: ......................................./ Ingrid Saaroja / 21 Pae tn 16 kinnistu detailplaneering 2015 Linnaruumi OÜ II PLANEERINGU JOONISED 1. Asukohaskeem 2. Põhijoonis M 1:500 3. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 22