Seisukoha küsimine täiendatud ja täpsustatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu sisu osas

Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm (eelnõu 15.06.2015) Tellijad: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Töö koostajad: OÜ Alkranel Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut KSH töörühma juht: Alar Noorvee Tartu-Tallinn 2015  2 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015 Sisukord 1. Üldist ................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt ja ulatus ........................................................................................................... 4 3. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks lühikirjeldus .......................................................................................................... 5 4. KSH eesmärk ja strateegilise planeerimisdokumendiga eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju........................................................................................................................... 9 5. KSH metoodika ................................................................................................................. 10 6. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavad ja huvitatud asutused ning isikud ................................................................................................................. 13 7. KSH läbiviimise ning tulemuste avalikustamise ajakava ................................................. 14 8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamise korraldaja, strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja, KSH järelevalvaja ja KSH eksperdi andmed .................... 16 9. Ametiasutustelt seisukoha küsimine ................................................................................. 17 Lisa 1. KSH algatamiskorraldus ............................................................................................... 19 Lisa 2. Eesti merestrateegia meetmekava eelnõu koostamise käigus välja töötatud esialgsed uued meetmed .......................................................................................................................... 22 3 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015 1. Üldist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuste läbi viia keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatavat tegevust, määratakse ära sellega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu ja ulatus ning kirjeldatakse KSH metoodikat, tegevust ja ajakava. KSH programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande koostamisel. 2. KSH objekt ja ulatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks ja selle raames riiklik arengukava „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“, et hinnata merenduspoliitika ja meetmekava omavahelist kooskõla. Täpsemalt on KSH objektiks Eesti merestrateegia meetmekava eelnõu koostamise käigus väljatöötatud uutele meetmetele ja arengukava „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“ eesmärkide ja meetmete keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine. Meetmekava KSH on algatatud Keskkonnaministri 8. aprilli 2015. a käskkirjaga nr 342 (KSH programmi lisa 1). Meetmekava koostamise eesmärgiks on teha kindlaks meetmed, mida tuleb võtta kasutusele Eesti merealas hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks ning kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks. Tagada tuleb meetmete kulutõhusus ja tehniline teostatavus ning enne iga uue meetme kehtestamist tuleb teha mõjuhindamisi, sh tulude ja kulude analüüse. Meetmekava koostamisel tuleb võtta arvesse mõju, mida meetmed avaldavad vetele väljaspool oma mereala, et minimeerida kahju ja võimaluse korral avaldada positiivset mõju kõnesolevatele vetele. KSH ulatus hõlmab eneses meetmekavaga välja töötatud uute meetmete ning selle raames arengukavaga „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“ püstitatud eesmärkide ja seatud meetmete keskkonnamõju strateegilist hindamist. Kuna KSH koostatakse strateegilisele planeerimisdokumendile, siis hinnatakse KSH käigus mõjusid üldisemal strateegilisel tasemel. 4 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015 3. Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks ning Arengukava „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“ lühikirjeldus 3.1. Meetmekava lühikirjeldus Peamine surve Läänemere ökosüsteemidele tuleneb inimtegevusest valgaladel ja merealal. Seega on oluline ära määratleda mereala hea keskkonnaseisund, et anda hinnang mereala esialgsele seisundile ning välja töötada plaan saavutamaks või säilitamaks head keskkonnaseisundit, et edendada mere ökosüsteemide säilitamist ja säästvat kasutamist. EL-i merestrateegia raamdirektiiv (2008/56/EU; MSRD) seab liikmesriikidele järgmised kohustused: koostada oma mereala esialgne hindamine (artikkel 8); määratleda oma mereala jaoks hea keskkonnaseisundi parameetrite kogum (artikkel 9); kehtestada oma mereala jaoks keskkonnaalaste sihtide ja nendega seotud indikaatorite kogum (artikkel 10); koostada ja kehtestada oma mereala keskkonnaseisundi pidevaks hindamiseks seireprogramm (artikkel 11); välja töötada oma mereala jaoks merestrateegia kõige olulisem osa – meetmekava hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks (artikkel 13). Meetmekava rakendamine nõuab mahukaid, aega ja ressursse nõudvaid vaheetappe enne tegelikku meetmekava valmimist. Need etapid sisaldavad survetegurite ja keskkonnaseisundi vaheliste kvantitatiivsete suhete kindlaksmääramist; üldiste survetegurite kaardistamist (sealhulgas saastamis/reostus allikad), võimalusega reguleerida neid, mis praegusel ajahetkel mõjutavad mere ökosüsteemi; planeeritavate meetmete nimekirja koostamist; planeeritavate meetmete sotsiaal-majanduslikku analüüsi, et välja selgitada nende võimalikke mõjusid; avalikkuse ja huvigruppide kaasamist aruteludesse; rahvusvahelist koostööd ja koordineerimist jne. Mere ökosüsteemide seisundit mõjutavad nii maismaal kui Läänemeres toimuvad protsessid ja mõjurid, olulisim neist on inimtegevus. EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ; MSRD) põhieesmärk on säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund, mida saab saavutada riikides erinevate meetmete kasutuselevõtuga. Igal riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma merealal merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme. Merestrateegia ettevalmistavate ja rakendamise tegevuste ajakava on järgmine: 1) 15. juuli 2012: a. mereala keskkonnaseisundi ja inimtegevusest tuleneva keskkonnamõju esialgne hindamine (sh sotsiaal-majanduslik analüüs), MSRD artikkel 8; b. mereala hea keskkonnaseisundi määratlemine, MSRD artikkel 9; c. keskkonnaalaste sihtide ja nendega seotud indikaatorite kogumi kehtestamine, MSRD artikkel 10; 2) 15. juuli 2014: 5 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015 a. sihtide pidevaks hindamiseks ja korrapäraseks ajakohastamiseks mõeldud seireprogrammi kehtestamine ja rakendamine, MSRD artikkel 11; 3) aastaks 2015: a. hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks mõeldud meetmekava väljatöötamine, MSRD artikkel 13; 4) aastaks 2016: a. meetmekava käivitamine. Direktiiv toob välja 11 (üksteist) hea keskkonnaseisundi kvalitatiivset tunnust ehk teemat, läbi mille merealade keskkonnaseisundit hinnatakse ja sihte seatakse: bioloogiline mitmekesisus, võõrliigid, kalandus, toiduvõrgustik, eutrofeerumine, merepõhja häirimine, hüdroloogia muutus, saasteained vees, saasteained toidus, mereprügi ning müra ja energia. Eesti merestrateegia esimene etapp (tegevus 1: MSRD 2012. aasta tähtajaga tegevused) valmis 2012. aasta septembris: viidi läbi Eesti mereala seisundi esialgne hindamine, teostati mereala jaoks hea keskkonnaseisundi (HKS) määratlemine ning kehtestati keskkonnaalaste sihtide kogum. MSRD rakendamise toetava tegevusena osales Eesti koostöös Soome ja Läti partneritega projektis “Läänemere hea keskkonnaseisund läbi regionaalse koostöö ja võimekuse suurendamise“ (projekti akronüüm GES-REG1) raames (2011-2013). Muuhulgas: 1. viidi läbi MSRD rakendamiseks teostatud merealade esialgsete hindamiste analüüs ja tehakse soovitused edaspidiste hinnangute koostamise ühtlustamiseks osalevate riikide vahel; 2. pakuti välja indikaatorid ja nende alusel keskkonnaseisundi hindamise meetodid MSRD hea keskkonnaseisundi (HKS) tunnuste – võõrliigid, toiduvõrgustikud, mereprügi ja veealune müra – kohta; 3. tehti ühise seirevõrgustiku väljatöötamise ettepanek, määratlemaks seirepunktid merepiiride vahetus läheduses, mille puhul saavad riigid seiresageduse ja -vahendite ning andmeanalüüsi osas koostööd teha ning seeläbi kulutõhusamalt oma seiret korraldada. Kõiki hea keskkonnaseisundi tunnuseid hõlmav, ühist merepiirkonda omavate naaberriikidega kooskõlas olev, kulutõhus ja integreeritud Eesti mereseire programm koostati 2014. aastal, mille väljatöötamise käigus tehti ettepanekud ka 2012.a. välja pakutud HKS indikaatorite ning keskkonnaalaste sihtide kaasajastamiseks. Merestrateegia meetmekava on väljatöötamisel – kaardistatud on olemasolevad meetmed ja välja on pakutud esialgne nimistu uutest meetmetest. Käesolevas KSH keskendutakse meetmekavaga seatud uute meetmete hindamisele. KSH programmi lisas 2 on esitatud Eesti merestrateegia meetmekava eelnõu koostamise käigus välja töötatud esialgsed uued meetmed (meetmekava koostamise käigus võivad meetmed täpsustuda). 3.2. Arengukava lühikirjeldus Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ on Vabariigi Valitsuse kinnitatud valdkondade ülene arengukava, mis koondab strateegilised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused merenduse arengu soodustamiseks. 6 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015 Kuna arengukava on valdkondade ülene, on see seotud paljude kehtivate ja väljatöötatavate arengukavade ja teiste strateegilise planeerimise dokumentidega. Samas üritatakse vältida dubleerimist ning seetõttu annab arengukava mitmete teemade osas üldise suunise edaspidisteks tegevusteks ning täpsemad meetmed ja tegevused kajastatakse valdkondlikes dokumentides. Samuti on arengukava põhifookus suunatud meremajandusega seotud tegevustele ja nende mõjudele. Nt merega seotud keskkonnahoiu osas käsitletakse meremajanduse mõju, jättes välja tööstuse ja põllumajanduse mõju. Arengukava koostamise eesmärk oli välja töötada merenduse sektoreid omavahelises koostoimes käsitlevad suunised merenduse edendamiseks, et realiseerida maksimaalselt Eesti potentsiaal mereressursi kasutamisel ning säilitamisel. Ühest küljest sõltub merendusest suur osa Eesti majandusest, kuna u 60% Eesti ekspordist ja impordist toimub meritsi. Teisest küljest võimaldab avatus merele teenida olulist sissetulekut rahvusvahelisest kaubaveost, turismist ning kalandusest. See on aga võimalik ainult siis, kui otseselt merendusega seotud majandustegevust toetavad efektiivsed avaliku sektori teenused ja õiguslik regulatsioon, hea ettevalmistusega tööjõud, oskuste ja teadmiste üldine kõrge tase ning turuosaliste vaheline koostöö. Lisaks majandustegevusele mõjutavad meri ning siseveed inimeste elukeskkonda, teistpidi mõjutab inimese tegevus omakorda merekeskkonda. Seega tuleb koos majandustegevusega käsitleda elukeskkonna, regionaalarengu ning keskkonnahoiu teemasid. Kuigi juba praegu toimivad paljud merenduse valdkonnad efektiivselt, on merenduse kui terviku potentsiaal siiski maksimaalselt kasutamata. Et potentsiaali maksimeerida, lähtutakse arengukavas seisukohast, et kõik merega seotud küsimused on omavahel seotud, toetavad üksteist ja neid peab käsitlema tervikuna. Arengukava rakendamisega soovitakse jõuda olukorrani, kus suurenenud on merendusega seotud ettevõtluses loodav lisandväärtus, on loodud täiendavaid võimalusi väikeettevõtluseks, mereäärne elukeskkond on atraktiivne ja soodustab inimeste paikseks jäämist rannikuäärsetesse regioonidesse, vähenenud on koormus keskkonnale ning õnnetused merel, veekogudel ja sadamates. Riikliku arengukava „Merenduspoliitika 2012-2020“ merenduse visioon näeb ette järgmist: Eesti merendussektor on kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna ning eluviisi arengule. Visiooni kohaselt tegutsevad merendussektoris nii rahvusvahelisel turul edukalt konkureerivad suurettevõtted kui ka kohalikku arengut soodustavad väikeettevõtted. Sektori ettevõtted on kaasaegsed ja loovad kõrget lisandväärtust, tagades Eesti väliskaubandusele soodsad transpordikanalid ning tõstes Eesti kui rahvusvahelise transpordikoridori konkurentsivõimet. Sektori pakutavad tooted ja teenused on atraktiivsed, tõstes Eesti majanduse ja turismi sihtkoha mainet. Sektori merele avaldatav keskkonnakoormus on vähenenud, meresõiduohutus on paranenud ja õnnetused on vähenenud. Tänu infrastruktuuri paranemisele ja väikeettevõtluse arengule on rannikualad ja saared atraktiivne elukeskkond. Merendusega seotud traditsioonid ja kultuuripärand on säilinud ning neid tutvustatakse aktiivselt. Arengukava „Merenduspoolitika 2012-2020“ on seadnud prioriteetsed suunised ja eesmärgid merenduse edendamiseks, mis on järgmised: 7 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015 1) PRIORITEET 1 – Merenduse ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. - Eesmärk 1 – Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. - Eesmärk 2 – Kaubavood läbi Eesti sadamate on suurenenud. - Eesmärk 3 – Reisijate arv rahvusvahelistel laevaliinidel on suurenenud. - Eesmärk 4 – Eesti laevaehitus ja -remont on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. 2) PRIORITEET 2 - Merendus on ohutu, turvaline ja merekeskkonna seisund on paranenud. - Eesmärk 5 – Ohutus ja turvalisus veeliikluses ja sadamates on paranenud. - Eesmärk 6 – Merekeskkonna seisund on paranenud. 3) PRIORITEET 3 – Avaliku sektori tegevused toetavad merenduse arengut. - Eesmärk 7 – Merenduse korraldus ja seadusandlik baas on tõhusamad. 4) PRIORITEET 4 - Eesti merendusharidus ning teadus- ja arendustegevus on kaasaegsel tasemel. - Eesmärk 8 - Eestis antav merendusharidus kindlustab kõigile merendussektori valdkondadele vajalike spetsialistide kaasaegse õppe tasakaalustatud mahus. - Eesmärk 9 –Eestis loodud merenduse teadustöö maht ja kvaliteet on tõusnud. 5) PRIORITEET 5 –Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut, merekultuuripärandit kantakse edasi. - Eesmärk 10 –Mereturism ja merenduse ning randlusega seotud ettevõtlus on arenenud. - Eesmärk 11 – Merekultuuripärandi ja -traditsioonide säilimine on tagatud. 8 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015 4. KSH eesmärk ja strateegilise planeerimisdokumendiga eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju KeHJS §33 kohaselt on keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik, kui strateegiliste planeerimisdokumendiga võidakse kavandada olulise keskkonnamõjuga tegevusi. KSH eesmärk KeHJS §2 lg 2 kohaselt on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 3) edendada säästvat arengut. KSH ehk strateegilise planeerimisdokumendi elluviimise aluseks olevate strateegiliste valikute elluviimise mõju hindamine annab strateegilise planeerimisdokumendi kehtestajale enne otsuse tegemist vajaliku teabe, mis selle otsusega hiljem kaasneb. Mõju hindamise eesmärk on anda strateegilise planeerimisdokumendi koostajale informatsiooni meetmete elluviimisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Käesoleva KSH eesmärkideks on: 1) selgitada, kirjeldada ja hinnata meetmekavas kavandatavate uute meetmete rakendamisega kaasneda võivat olulist strateegilist keskkonnamõju ning välja pakkuda negatiivse keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või positiivse mõju suurendamise meetmeid; 2) anda hinnang meetmekavas väljatöötatud meetmete sisemisele kooskõlale ning seostele riiklike ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega; 3) meetmekavaga määratud meetmete elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud tegevuste ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldamine; 4) Selgitada, kirjeldada ja hinnata riiklikus arengukavas „Eesti merenduspoliitika 2012- 2020“ püstitatud eesmärkide ja kavandatud meetmete rakendamisega kaasneda võivat olulist strateegilist keskkonnamõju ning välja pakkuda negatiivse keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või positiivse mõju suurendamise meetmeid; 5) Anda hinnang arengukavas „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ väljatöötatud eesmärkide ja meetmete sisemisele kooskõlale ning seostele riiklike ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega; 6) Arengukavaga „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ määratud meetmete elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldamine; 7) erinevate huvigruppide kaasamine KSH koostamisse ning neilt tagasiside saamine, mida omakorda arvestada KSH programmi ja aruande koostamisel. Meetmekava ellurakendamisega ja arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ ellurakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mida KSH aruande koostamise käigus hinnatakse ja analüüsitakse, on kirjeldatud alljärgnevalt. Meetmekava elluviimisega ja arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ ellurakendamisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine looduskeskkonnale (sh veekeskkond, atmosfäär, merepõhi- ja rannikud): - Mõju mereelustikule- ja elupaikadele (sh mõju kaitsvatele loodusobjektidele); - Mõju merevee kvaliteedile ja merekeskkonna füüsikalistele näitajatele; - Mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele; - Mõju säästvale loodusvarade ja ressursikasutusele. 9 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015 Meetmekava ellu viimisega eeldatavalt kaasneva sotsiaal-majandusliku mõju hindamine: - Mõju inimeste heaolule ja tervisele; - Mõju merenduse ettevõtluskeskkonnale (sh kalandus, vesiviljelus, turism jt); - Mõju meretranspordile ja sadamatele (sh meresõiduohutus ja turvalisus); - Mõju merekultuuripärandile. Hetkel teadaolevate asjaolude alusel võib esineda meetmekava uute meetmete ja arengukava elluviimisel riigipiiriülest mõju. Eelnevat arvestades teavitab Keskkonnaministeerium KSH algatamisest ja võimalikest edaspidistest konsultatsioonidest ning edastab KSH programmi piirkonna naaberriikide Soome, Rootsi ja Läti vastavatele ametiasutustele. KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade ring laieneda. 5. KSH metoodika KSH teostatakse Eesti merestrateegia meetmekava eelnõu koostamise käigus väljatöötatud uutele meetmetele ning selle raames arengukavale „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“. KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele. KSH tugineb sellele, et hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii negatiivset kui positiivset. Keskkonnamõju on oluliselt negatiivne, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on oluliselt positiivne, kui see vähendab eeldatavalt oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele. KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüs kujutab meetmekavaga seatud meetmete hindamist, kuivõrd on meetmekava kooskõlas ja vastavuses teiste strateegiliste dokumentidega seatud asjakohaste eesmärkidega (nii arengukava eesmärkide vastavust Euroopa Liidu poliitikas seatud eesmärkidele, kui ka arengukava ühilduvus teiste Eesti asjakohaste riiklike strateegiliste dokumentidega). Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse vastavust muu hulgas järgmiste strateegiliste dokumentide eesmärkide suhtes: - HELCOM Läänemere tegevuskava; - Riiklik arengukava „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“; - Veemajanduskavad; - Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; - Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030; - Looduskaitse arengukava aastani 2020; - Eesti kalanduse strateegia 2014–2020; - Harrastuskalapüügi arengukava aastateks 2010-2013; 10 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015  - Läänemere tegevuskava Eesti rakendusplaan 2012-2015; - Vette suunatavate fenoolide heidete vähendamise riiklik programm aastateks 2004– 2014; - Riigi jäätmekava 2014-2020; - Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastani 2020; - Eesti maaelu arengukava 2014–2020; - Eesti riiklik turismi arengukava 2014–2020; - Transpordi arengukava 2014–2020; - Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“. KSH läbiviimisel arvestatakse muuhulgas järgmiste õigusaktidega ja juhendmaterjalidega: - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/42/EÜ, 27. juuni 2001, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta; - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, 16. aprill 2014, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (2014/52/EÜ); - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv); - KOMISJONI OTSUS, 1. september 2010, mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi kriteeriumide ja metoodikastandardite kohta (2010/477/EL) - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (veepoliitika raamdirektiiv) - NÕUKOGU DIREKTIIV 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta - NÕUKOGU DIREKTIIV, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta (91/271/EMÜ) - NÕUKOGU DIREKTIIV, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (91/676/EMÜ) - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/81/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/105/EÜ, 16. detsember 2008 (Keskkonna kvaliteedi standardi direktiiv) - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 1907/2006 (kemikaali ohutuse määrus) - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/35/EÜ, 7. september 2005, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste, sealhulgas kriminaalkaristuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid 11 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015  - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/59/EÜ, 27. november 2000, laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/123/EÜ, 21. oktoober 2009, millega muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/7/EÜ, 15. veebruar 2006, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas. Välismõjude analüüsi käigus antakse ülevaade käsitletava valdkonna hetkeseisust ning peamistest probleemidest, analüüsitakse, milliseid loodus-, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna valdkondi ning millises ulatuses arengukava eesmärkide täitmiseks kavandatavate meetmete/tegevustega mõjutatakse ning vajadusel esitatakse ettepanekuid meetmekava täiendamiseks keskkonnaaspektide osas. Samuti pakutakse vajadusel välja alternatiivseid meetmeid negatiivsete mõjude vähendamiseks ning tehakse ettepanekuid positiivsete mõjude võimendamiseks. Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna valdkondade (vt ptk 4) suhtes. Sisuliselt hinnatakse, kuidas meetmekava aitab kaasa Merestrateegia Raamdirektiivist lähtuvalt TÜ Eesti Mereinstituudi poolt 2012. a koostatud töös Eesti mereala Hea Keskkonnaseisundi indikaatorid ja keskkonnasihtide kogum ja TTÜ Meresüsteemide Instituudi poolt 2014. a koostatud töös Mereserire programm püstitatud keskkonnasihtide saavutamisele. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnavaldkondadele ka kvantitatiivselt. Arvestades meetmekava strateegilist taset ja seda, et planeeritud meetmete osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnavaldkondade osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele seire- ja statistika- ning teadusandmetele. Meetmekava keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on tulenevalt strateegia üldistustasemest aga ka valdkonna keerukusest väga oluline kumulatiivsete mõjude käsitlus, sest kumulatiivsete efektide osakaal üldises mõjude spektris võib olla oluline. Kumulatiivsete mõjude hindamine viiakse läbi välismõjude hindamise järgselt. KSH aruandes käsitletakse täiendavalt: - kirjeldatakse meetmekava eesmärke ja meetmeid nende saavutamiseks; - Kirjeldatakse arengukava eesmärke ja meetmeid nende saavutamiseks; - antakse ülevaade Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgne hindamise tulemustest ning peamistest probleemidest (vastavalt Eesti mereala keskkonnamõju hindamised: merestrateegia 1. etapi aruanded: http://www.envir.ee/merestrateegia) ehk Eesti mereala olemasoleva olukorra kirjeldamine; - Antakse lühiülevaade Eesti merenduse olukorrast lähtuvalt arengukavas „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ kirjeldatule. 12 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015  - esitatakse Eesti mereala Hea Keskkonnaseisundi indikaatorid ja keskkonnasihtide kogumi lühikokkuvõte; - esitatakse vajadusel ettepanekud meetmekava täiendamiseks keskkonnaaspektide osas, mis ei ole meetmekavas käsitlust leidnud; - Esitatakse vajadusel ettepanekud arengukava järgmiste perioodide rakenduskava tarbeks. 6. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavad ja huvitatud asutused ning isikud Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on esitatud alljärgnevas tabelis 1. Tabel 1. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise planeerimisdokumendi vastu. Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse vastavalt KeHJS §37 lg1 Keskkonnaministeerium Meetmekava koostamise e-kirjaga korraldaja Majandus- ja Sadamad, merendus e-kirjaga Kommunikatsiooniministeerium üldisemalt Siseministeerium Mereplaneeringute teema e-kirjaga haldamine Põllumajandusministeerium Kalamajandus, e-kirjaga toiduohutus, põllumajandustegevus Haridus- ja Teadusministeerium Teadus-arendustegevus e-kirjaga probleemide lahendamisel Sotsiaalministeerium Tööhõive, suplusrannad e-kirjaga Keskkonnaamet Kaitsealuste e-kirjaga loodusobjektide osas kaitsealade valitseja ja järelevalve teostaja. Keskkonnaagentuur Riikliku keskkonnaseire e-kirjaga korraldaja Terviseamet Tervisekaitse ja –ohutus e-kirjaga (supelrannad) Veeteede Amet Sadamad, laevateed, e-kirjaga akvatooriumid, ankrualad ja navigatsioonimärgistus Põllumajandusamet Põllumajandustegevus, e-kirjaga maaparandus Politsei- ja Piirivalve Amet Mereotsingute ja –pääste e-kirjaga korraldamine, merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja 13 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015 Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse vastavalt KeHJS §37 lg1 likvideerimise korraldamine. Saare Maavalitsus Merega piirnevad e-kirjaga Lääne Maavalitsus maavalitsused. Võivad e-kirjaga Hiiu Maavalitsus olla mõjutatud e-kirjaga Harju Maavalitsus meetmekava tegevustest e-kirjaga Lääne-Viru Maavalitsus e-kirjaga Ida-Viru Maavalitsus e-kirjaga Pärnu Maavalitsus e-kirjaga Merega piirnevad Eesti Võivad olla mõjutatud e-kirjaga kohalikud omavalitsused meetmekava tegevustest Eesti Sadamate Liit Sadamatega seotud e-kirjaga küsimused Eesti Laevaomanike Liit Meretaranspordiga seotud e-kirjaga Eesti Laevajuhtide Liit küsimused e-kirjaga Eesti Keskkonnaühenduste Keskkonnakaitse e-kirjaga Koda edendamine. Eesti Kalurite Liit Kalurite esindamine. e-kirjaga Eesti Kalaliit Kalurite esindamine. e-kirjaga laiem On huvitatud Teavitatakse ajalehes ja avalikkus maksimaalselt kõrge Ametlikes Teadaannetes. kvaliteediga keskkonnast. KSH aruande koostamise käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda. 7. KSH läbiviimise ning tulemuste avalikustamise ajakava KSH läbiviimise ajakava on esitatud tabelis 2. Tabel 2. KSH läbiviimise ajakava. KSH etapid Läbiviimise aeg KSH algatamine. 08.04.2015 Eelinfo koondamine ja KSH programmi koostamine 01.06.2015 – 05.06.2015 KSH programmile asutuste seisukohtade küsimine 08.06.2015 – 03.07.2015 KSH programmi täiendamine vajadusel lähtuvalt asutuste 06.07.2015 – 08.07.2015 seisukohtadest ja asutuste seisukohtadele vastuste koostamine KSH programmi avaliku väljapaneku korraldamine 09.07.2015 – 10.07.2015 KSH programmi avalik väljapanek 13.07.2015 –27.07.2015 KSH programmi avalik arutelu 27.07.2015 14 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015 KSH etapid Läbiviimise aeg KSH programmi täiendamine vastavalt avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustele ning KSH programmi 27.07.2015 – 28.07.2015 heakskiitmisele esitamine KSH programmi heakskiitmine 28.07.2015 – 12.08.2015 KSH aruande koostamine 12.08.2015 – 01.10.2015 KSH aruande avalikustamise korraldamine 01.10.2015 – 02.10.2015 KSH aruande avalik väljapanek 02.10.2015 – 22.10.2015 KSH aruande avalik arutelu 22.10.2015 KSH aruande täiendamine peale avaliku väljapaneku ja arutelu 23.10.2013 – 26.10.2015 toimumist ja KSH aruande esitamine heakskiitmiseks KSH aruande heakskiitmine 26.10.2015 – 24.11.2015. 15 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015 8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamise korraldaja, strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja, KSH järelevalvaja ja KSH eksperdi andmed Meetmekava koostamise algataja ja KSH järelevalvaja: kehtestaja: Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a Narva mnt 7a 15172 Tallinn 15172 Tallinn Kontaktisik: Keskkonnaministeeriumi Kontaktisik: keskkonnakorralduse osakonna Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna peaspetsialist Maris Malva osakonna nõunik Agnes Villmann Telefon: 626 0742 Telefon: 626 2936 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Meetmekava keskkonnamõju Meetmekava koostaja: strateegilise hindamise koostamise Säästva Eesti Instituut Stockholmi korraldaja: Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Kontaktisik: Sulev Nõmmann Kontaktisik: Telefon: 53311618 projektide büroo projektijuht E-post: [email protected] Marek Nurmik, Telefon: 555 47923 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut E-post: [email protected] Kontaktisik: Georg Martin Telefon: 6718936 E-post: [email protected] Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut Kontaktisik: Urmas Lips Telefon: 6204304 E-post: [email protected] Arengukava koostamise algataja ja Arengukava koostamise korraldajaks kehtestaja: oli: Vabariigi Valitsus Majandus- ja Stenbocki maja, Kommunikatsiooniministeerium Rahukohtu 3, 15161 Tallinn Kontaktisik: Transpordi arengu ja Üldtelefon: 693 5555 investeeringute osakonna juhataja Toomas E-post: [email protected] Haidak Telefon: 6256470 E-post: [email protected] 16 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015  KSH koostajad: OÜ Alkranel TTÜ Meresüsteemide Instituut Riia 15B, 51 010 Tartu Akadeemia tee 15a, 12618 Tallinn Kontaktisik: Alar Noorvee Kontaktisik: Taavi Liblik Telefon:: 736 6676; 5540579 Telefon: 620 4315 E-post: [email protected] E-post: [email protected] KSH töörühm on järgmine: • Alar Noorvee, OÜ Alkranel KSH juhtekspert; • Taavi Liblik, TTÜ Meresüsteemide Instituudi vanemteadur; • Natalja Kolesova, TTÜ Meresüsteemide Instituudi nooremteadur; • Elar Põldvere, OÜ Alkranel keskkonnaekspert; • Tanel Esperk, OÜ Alkranel keskkonnaspetsialist; • Reet Kivisild, OÜ Alkranel keskkonnaspetsialist; • Veljo Kabin, OÜ Alkranel keskkonnaspetsialist. Vajadusel kaasatakse KSH koostamisse täiendavalt teisi eksperte. KSH töörühma juht Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust (vastavalt KeHJS §34 lg 3) sest: • Omab enam kui 10-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast. On seejuures läbi viinud mitmed üld- ja detailplaneeringute keskkonnamõju strateegilised hindamised (http://www.alkranel.ee) • On omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias (PhD) Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis ning läbinud Keskkonnamõju hindamise ainekursuse (2 AP) Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis 2002. a ning Kohaliku ja regionaalse arengu planeerimise ainekursuse (2 AP) Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis 2005. a. (1 AP = 40 tundi maht) • Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte. Kasutatavad metoodilised juhendmaterjalid: o Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552 o Therivel, R. „Strategic Environmental Assessment in Action“ London, 2004. o „Sustainability Appraisal of Regional Spatial Strategies and Local Development Documents“ Office of Deputy Prime Minister, London 2005. o Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment. 9. Ametiasutustelt seisukoha küsimine KSH läbiviija ja strateegilise planeerimisdokumendi koostaja küsivad KSH programmi eelnõu kohta seisukohti järgnevatelt asutustelt (e-kirjaga): • Keskkonnaministeerium; • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Siseministeerium 17 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015  • Põllumajandusministeerium • Haridus- ja Teadusministeerium • Sotsiaalministeerium • Keskkonnaamet • Veeteede Amet. KSH programmi koostas koostöös KSH ekspertgrupiga. Alar Noorvee OÜ Alkranel Riia 15B, 51010 Tartu 55 40 579 7 366 676 [email protected] KSH PROGRAMMI LISAD 18 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015 Lisa 1. KSH algatamiskorraldus 19 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015  20 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015  21 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015 Lisa 2. Eesti merestrateegia meetmekava eelnõu koostamise käigus välja töötatud esialgsed uued meetmed 22 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015  23 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015  24 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015  25 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015  26 Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. 2015 Saatja: "Keiu Leopard" <[email protected]> Saaja: "Aire Jõeloo" <[email protected]> Teema: Fwd: Seisukoha küsimine täiendatud Eesti merestrateegia meetmekava KSH programmi eelnõu sisu osas Kuupäev: 2015-06-17 08:07 -------- Forwarded Message -------- Subject: Seisukoha küsimine täiendatud Eesti merestrateegia meetmekava KSH programmi eelnõu sisu osas Date: Wed, 17 Jun 2015 09:49:18 +0300 From: Marek Nurmik <[email protected]> To: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], Keskkonnaameti looduskeskused <[email protected]>, [email protected] CC: Alar Noorvee <[email protected]>, Gina Metsla <[email protected]> Tere! Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ soovib Teie seisukohta OÜ Alkranel ja Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi poolt koostatud „*Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks*“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu sisu osas. Palume Teil oma seisukohad esitada kahe nädala jooksul, s.o. *3. juuliks 2015*. a e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]>. Palume kinnitust kirja kättesaamise kohta! Lugupidamisega, Marek Nurmik projektijuht OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus [email protected] <mailto:[email protected]> 55547923 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus | Registrikood 10057662 | Marja 4d, 10617 Tallinn | tel 611 2900 | faks 611 2901 | [email protected] | www.klab.ee Valitsusasutused Meie 16.06.2015 nr 1-9/302 Seisukoha küsimine täiendatud ja täpsustatud „Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu sisu osas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus esitas 08.06.2015 oma kirjaga nr 1-9/289 „Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu seisukoha saamiseks programmi sisu osas. Kuna KSH programmi oli vaja lisada, et meetmekava KSH raames viiakse läbi ka arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on KSH programmi eelnõud täiendatud ja esitame Teile uuesti KSH programmi eelnõu seisukoha küsimiseks eelnõu sisu osas. 08.06.2015 kirjaga nr 1-9/289 osas pole seisukohta vaja eraldi esitada. Meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Keskkonnaministri 8. aprilli 2015. a käskkirjaga nr 342. Meetmekava koostamise algataja ja kehtestaja on Keskkonnaministeerium (Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, kontaktisik Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõunik Agnes Villmann, [email protected], 626 2936) ning koostamise korraldaja on Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (Marja 4d, 10617 Tallinn, kontaktisik projektide büroo projektijuht Marek Nurmik, [email protected], 555 47923). Meetmekava koostamise eesmärgiks on teha kindlaks meetmed, mida tuleb rakendada Eesti merealas hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks ning keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks. KSH ulatus hõlmab eneses meetmekavaga välja töötatud uute meetmete ning selle raames arengukavaga „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“ püstitatud eesmärkide ja seatud meetmete keskkonnamõju strateegilist hindamist, et hinnata merenduspoliitika ja meetmekava omavahelist kooskõla. OÜ Alkranel ja Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut on koostanud meetmekava KSH programmi eelnõu. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 3 kohaselt küsime Teie seisukohta meetmekava KSH programmi eelnõu sisu osas. Palume Teil oma seisukohad esitada kahe nädala jooksul, s.o. 3. juuliks 2015. a e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt! Margus Kört Juhatuse esimees Lisa: Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm (eelnõu). Marek Nurmik, [email protected] Saadetud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Põllumajandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaamet, Veeteede Amet.