Laagna III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse lõpetamine

Geoloogilise uuringu loa taotlus Laagna III uuringuruum Töö nr 15-016 Tallinn 2015 Agenda Geoloogia OÜ Aadress: Lõõtsa 2A, 11415 Tallinn Reg. kood: 12479551 Tel: (+372) 637 2772 72 GSM: (+372) 5463 0936 0 a/a: 10220220141221 E-post: [email protected] KMKR: EE101639943 www.geoloogia.ee  GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS 1.1. OÜ Pukk & Pojad 1 Taotleja 1.2. Äriregistrikood 12386693 1.3. Aadress Heldri tee 17, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond, 74001 2.1. Maardla nimetus Laagna 2.2. Maardlaosa nimetus 2 - Maardla 2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number 0785 2.4. Maardla tähtsus: üleriigilise tähtsusega [ ] kohaliku tähtsusega [ x ] 3.1. Nimetus Laagna III uuringuruum 3 3.2. Teenindusala asukoht Uuringuruum Maakond Vald Ida-Viru Vaivara 3.3. Teenindusala pindala, 79,29 ha 4.1. Maavara nimetus: Ehituslubjakivi 4 4.2. Varude kavandatavad kasutusalad Maavara Killustiku tootmine varud 4.3. Vajalik maavaravaru suurus, arvestades kaevandamiskadusid 3 965 tuh m³ keskmine aastatoodang koos kadudega 132 tuh m³ ettevõtja tegutsemise kestus 30 a 2  5.1. Ettevõtja nimi Agenda Geoloogia OÜ 5 5.2. Äriregistri kood 5.3 Aadress Lõõtsa tn 2A Uuringu 12479551 11415 Tallinn teostaja 5.4. Majandustegevuse registris registreerimise kuupäev ja registreeringu number 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne Tarbevaru uuring [ x ] Reservvaru uuring [ ] Täiendav uuring [ ] .............................. [ ] 6 6.2. Uurimissügavus kuni 18 m Uuringu 6.3. Puuraukude arv kuni 19 iseloom ja 6.4. Uuringukaeveõõnte arv kuni 44 maht 6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd Katsepumpamine 6.6. Geofüüsikalised tööd Elektromeetria, km - Gravimeetria, km - 6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid, katsetused jne) Laboritööd, topograafiline mõõdistamine 6.8. Ajutiste ehitiste loetelu - 6.9. Taotletava loa kehtivus 3 aastat 7.1. [ ] Väljavõte erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtete majandustegevuse riiklikust registrist 7 Lisade 7.2. [×] Äriregistri väljavõte uuringu luba taotleva ettevõtja loetelu registreerimise kohta 7.3. [ ] Kultuuri-, kaitse- või siseministri nõusolek «Maapõueseaduse» § 18 lõikes 3, märgitud juhtudel 7.4. [×] Seletuskiri 7.5. [×] Graafiline lisa Loa taotleja OÜ Pukk & Pojad, juhatuse liige Erdi Pukk ________________________ (allkiri, kuupäev) Märkus. Pindalad näidatakse 0,01 ha täpsusega. Maavarade kogused näidatakse tuhandete tonnide või tuhandete kuupmeetrite täpsusega. 3 SELETUSKIRI 1. Lühiülevaade uuringuruumi varasema uurituse kohta OÜ Pukk & Pojad taotleb geoloogilise uuringu luba Laagna III uuringuruumi piires. Laagna III uuringuruum, pindalaga 79,29 ha, asub Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Arumäe külas katastriüksusel Narva metskond 6 (tunnus: 85101:002:0370). Uuringuruum jääb olemasolevast Laagna lubjakivimaardlast (registrikaart nr 0785) 1,6 km edelasse ja Laagna kruusamaardlast (registrikaart nr 0770) ~2,4 km lõuna suunas. Taotletav uuringuruum kattub maaparandussüsteemi reguleeriva võrguga (väline tunnus: 1106520010010). Uuringuruumist ~1,35 km itta jääb Udria maastikukaitseala (väline tunnus KLO1000583), ~120 m itta ja ~160 m kagusse jäävad II ja III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad, ~ 115 m itta jääb Arumäe oja (väline tunnus VEE1065400), ~ 200 m põhja jääb Tapa-Narva raudtee (väline tunnus 130002707). Põhikaardi järgi jäävad lähimad majapidamised uuringuruumist ~750 m kaugusele loodesse, 1,25 km kagusse ja 1,8 km edelasse. Eeltoodust tulenevalt puudub uuringu teostamisel negatiivne mõju ümbruskonnas elavatele elanikele. Uuringu teostamist ei välista Vaivara valla üldplaneering. Taotletava uuringuruumi piires ei ole varem maavara uuringut tehtud, mistõttu on uuringu teostamine vajalik ka selleks, et omavalitsusel ja riigil oleks ülevaade seal uuringuruumis paiknevast maavarast. Uuringuruumi alale ei jää ühtki varasemate tööde käigus puuritud puurauku. Geoloogilisi uuringuid on piirkonnas tehtud korduvalt. Laagna III uuringuruumist 1,6 km kirdesse jäävas Laagna lubjakivimaardlas tehti geoloogilised tööd 2003. aastal (Jürgenson, 2003, EGF nr 7547). Uuringu käigus viidi läbi topograafilised tööd, rajati 7 puurauku üldmetraažiga 75,1 m. Lubjakivi kihtidest võeti 13 proovi füüsikalis-mahaaniliste katseteks, 4 proovi mahumassi ja veeimavuse määramiseks ja 4 proovi keemiliseks analüüsiks. Kasulik kiht koosneb Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe ülemisest osast (O2ls+O2as+O2kn ülemine osa). 1985. aastal Eesti Geoloogia Valitsuse Kohtla-Järve rühm tegi fosforiidi otsingut lõunapool Narva fosforiidi maardlat. Kõik selle otsingu puuraugud asuvad lõuna pool Tallinn-Narva raudteed kuni Peipsi järveni (Taratorina, 1985). 1972…1973. aastal Eesti Geoloogia Valitsuse Keila uuringute rühm tegi Narva fosforiidi maardlal täiendavat uuringut fosforiidi tehnoloogilise iseloomustamisega (Raudsep, 1974). 1962…1965. aastal Eesti Geoloogia Valitsuse temaatiline rühm viis läbi Narva fosforiidimaardlal uuringu (Lugus jt, 1966). 1962…1963. aastal Eesti Geoloogia Valitsuse Kohtla-Järve ekspeditsioon viis läbi Narva fosforiidimaardlal eeluuringut (Prokofjev jt, 1963). 1958…1960. aastal Eesti Geoloogia Valitsuse Kohtla-Järve ekspeditsioon viis läbi fosforiidi otsimistöid klindiäärsel alal Tallinnast Narvani, mille tulemusena avastati Narva fosforiidi maardla (Palo jt, 1961). 4 2. Uuritava maavara kvaliteedinäitajad, lasumistingimuste ülevaade ja eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu Lubjakivi avamust katab õhuke kasvukiht paksusega ~0,2 m. Kasvukihi all lasuvad Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted, mis on alal esindatud peamiselt peenliiva ja saviga paksusega ~2,8 m. Katendi paksus võib ulatuda kuni 4 m. Uuritav ala kvaternaarsetete all avaneb Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Lasnamäe lademe Väo kihistu (O2vä) lubjakivi. Geoloogiliste töödega uuritavaks kihiks on Lasnamäe lade, mille lamamisse jäävad Aseri lade ja Kunda lade. Lasnamäe lade (O2ls) Toetudes uuringuruumi ligemate puuraukude andmetele on Lasnamäe lademe keskmine paksus piirkonnas 7,0 m, kõikudes vahemikus 4,1…11,3 m. Lasnamäe lade on esindatud lubjakiviga dolomiidi vahekihtidega või dolomiidiga lubjakivi vahekihtidega. Enamuse lademe paksusest moodustavad lubjakivi kihid ja vahekihid. Laagna lubjakivimaardla uuringuaruande kohaselt (Jürgenson, 2003) lubjakivil dolomiidi vahekihtidega CaO sisaldus on 37,09% ja MgO – 10,08% (PA-5A int 0,9…6,7 m) ja dolomiidil lubjakivi vahekihtidega Cao sisaldus on 30,85% ja MgO – 13,86% (PA-3 int 0,5…3,8 m). Aseri lade (O2as) Aseri lade jääb uuritava Lasnamäe lademe lamamisse. Aseri lademe eeldatav paksus piirkonnas kõigub 3,4…4,0 m vahemikus (keskmine 3,7 m). Laagna lubjakivimaardla uuringuruumis (Jürgenson, 2003) moodustab Aseri lademe lubjakivi, milles CaO sisaldus on 43,8%, MgO 3,95% ja lahustamata jääk 10,3% (PA-5A int 6,7…10,6 m). Kivimis esineb vertikaalseid lõhesid. Enamus puuraukudes Aseri lademe lubjakivi on paksukihiline, väljaarvatud PA-3 ja PA-5, kus lubjakivi on peene- või keskmisekihiline. Kunda lade (O2kn) Kunda lademe paksus jääb eeldatavalt 6,9…7,2 m vahele ning on keskmiselt 7,1 m paksune. Laagna lubjakivimaardla uuringu käigus on Kunda lade avatud kõikides puuraukudes, kuid täielikult ei ole läbitud üheski puuraugus. Laagna lubjakivimaardlas tehtud geoloogiliste tööde kohaselt lubjakivist valmistatud killustiku tugevuse mark on 400-800, külmakindluse mark F-25, kuluvuse mark II-III. Kivim vastab karbonaatkivimitele kui maavarale esitatavatele nõuetele. Taotletav Laagna III uuringuruum kattub maaparandussüsteemi reguleeriva võrguga, mille kaudu juhitakse vesi uuringuruumist ~115 m idas olevasse Arumäe ojasse. Enamus uuritavast maavarast asub allpool põhjavee taset. Lasnamäe lademe lubjakivis on selgelt jälgitavad vertikaalsed lõhed, mille põhjal võib eeldada veekihi suurt ja pindalaliselt ühtlast veerikkust. Kvaternaarisetted koosnevad peamiselt savist ja peenliivast ning moodustavad vett vähe läbilaskva katte maapinnalt esimesele, Lasnamäe–Kunda veekihile. 5 3. Geoloogilise uuringu kirjeldus Kavandatava geoloogilise uuringu eesmärgiks on selgitada Laagna III uuringuruumi piires maavara (lubjakivi) levikut, kasuliku kihi paksust, materjali kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, mis võimaldaksid hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 26. mai 2005.a määruses nr 44 (“Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord”) sätestatud nõuetest. Uuringu tegemise ajal ei ole kavas tegeleda võimaliku maavara kaevandamis küsimusega, kuna tegemist on selgelt kahe eraldiseisva menetlusega, mille omavaheliseks seostamiseks käesolevas menetlusetapis puudub põhjus. Lubjakivi geoloogiline uuring aktiivse tarbevaru (Ta) kinnitamiseks viiakse läbi puuraukude puurimisega. Esmalt rajatakse aga alale šurfid (kuni 44) täpsustamaks katendi paksust ning materjali. Kaevanditest saadud andmete põhjal valitakse uuringuruumi piires lubjakivi geoloogilise uuringu teostamiseks (puuraukude puurimiseks) perspektiivseim ala. Puuraukude sügavus on kuni 18 m. Uuringuruumi piires rajatakse kuni 19 puurauku, sh 2 hüdrogeoloogilist puurauku. Uuringu käigus võetakse proovid kivimi füüsikalis- mehaaniliste ja keemiliste omaduste määramiseks. Kasuliku kihi keskmine paksus uuringuruumi piires on umbes 5 m. Eeldusel, et kogu uuringuruumi piires levib ca 5 m paksune lubjakivikiht, arvutatakse prognoositav varu kogu uuringuruumi piires. Prognoositav lubjakivi aktiivne tarbevaru on: 79,29 ha x 5 m = 3 965 tuh m3. Kasulik kiht lasub valdavalt allpool põhjavee taset. Geoloogilise uuringu käigus tehakse katsepumpamised, et selgitada vee juurdevoolu tulevasesse karjääri ning prognoosida kaevandamise mõju põhjavee kvaliteedile ja otsustada veekõrvaldamise võimalikkuse üle. 6 4. Andmed kasutatavate uuringumeetodite kohta ja võimaliku keskkonnamõju ulatus Geoloogilise uuringuga Laagna III uuringuruumis keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasne. Käesolev taotlus on esitatud üksnes uuringuloa saamiseks ja ei ole kuidagi seotud hilisema võimaliku kaevandamisega. Taotleja kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et käesolev taotlus ei ole seotud kaevandamise loa taotlusega, mis on eraldiseisev menetlus. Uuringuloa saamine ei tähenda, et loa omanikul tekib õiguspärane ootus kaevandamisloa saamiseks.Geoloogilise uuringu teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Puuraukude puurimiseks ja šurfide rajamiseks kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Šurfid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja paksuse määramist šurfist väljatõstetud materjaliga, seega ei teki kaevandite rajamisel kaevandamisjäätmeid. Šurfi paigaldatud materjal tihendatakse ekskavaatori kopa abil ja maapind tasandatakse. Kuna šurfid likvideeritakse vahetult peale nende läbimist on välistatud uuringu negatiivne mõju keskkonnale. Kaevandite ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Šurfide likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Uuringupuuraugud likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Puurauk täidetakse vettandva osa ulatuses puhta loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämedateraline liiv, kruus või killustik. Ülejäänud puuraugu õõs täidetakse kaljuses kivimis ehitusbetooniga, purdsetete osas puurmete või pinnasega. Puuraugu ülemine osa täidetakse mullakihi paksuses mullaga. Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Puuraukude ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Uuringuruumi teenindusala korrastamisel lähtutakse keskkonnaministri 26. mai 2005.a määrusega nr 43 (“Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord”) seatud tingimustest. Kuna proovimiseks võetakse kogu puursüdamik ja kattepinnas kasutatakse ära puuraukude likvideerimisel, ei teki uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ja kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik. Puuraukudest võetud proovid viiakse katsetamiseks AS Teede Tehnokeskus ja Eesti Geoloogiakeskus OÜ laboratooriumitesse. Pärast proovide katsetamist ja nõuetekohast säilitamist antakse materjal üle jäätmekäitlejale. Uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää looduskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alasid ning uuringutega nendele mõju ei kaasne. 7 5. Tööde ajakava Käesolev tööde ajakava on prognoositav ning ettenägematutel põhjustel võib muutuda. 1. Ettevalmistumine välitöödeks: 8 kuud 2. Välitööd (puuraukude rajamine, proovide võtmine, topomõõdistamine): 8 kuud 3. Proovide korrastamine ja laboritööd: 8 kuud 4. Kameraaltööd: 8 kuud 5. Uuringuaruande kinnitamine Keskkonnaministeeriumis: 4 kuud Seletuskirja koostas geoloog Liina Ordlik 02.02.2015. a 8 Laagna III geoloogilise uuringu loa taotluse KAEVANDAMISJÄÄTMEKAVA Laagna III uuringuruumi geoloogilise uuringu jäätmekava koostamisel on lähtutud jäätmeseaduse § 421 kehtestatud nõuetest ja selle koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määrusest nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord1” (RT I, 11.11.2010, 1). Tegevuskoht Laagna III uuringuruum, pindalaga 79,29 ha, asub Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Arumäe külas katastriüksusel Narva metskond 6 (tunnus: 85101:002:0370). Uuringuruum jääb olemasolevast Laagna lubjakivimaardlast (registrikaart nr 0785) 1,6 km edelasse ja Laagna kruusamaardlast (registrikaart nr 0770) ~2,4 km lõuna suunas. Taotletav uuringuruum kattub maaparandussüsteemi reguleeriva võrguga (väline tunnus: 1106520010010). Uuringuruumist ~1,35 km itta jääb Udria maastikukaitseala (väline tunnus KLO1000583), ~120 m itta ja ~160 m kagusse jäävad II ja III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad, ~ 115 m itta jääb Arumäe oja (väline tunnus VEE1065400), ~ 200 m põhja jääb Tapa-Narva raudtee (väline tunnus 130002707). Põhikaardi järgi jäävad lähimad majapidamised uuringuruumist ~750 m kaugusele loodesse, 1,25 km kagusse ja 1,8 km edelasse. Andmed kasutatavate uuringumeetodite kohta, võimaliku keskkonnamõju ulatus, jäätmekava ning uuringu käigus rikutud maa-ala korrastamine Geoloogilise uuringuga Laagna III uuringuruumis keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasne. Geoloogilise uuringu teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Puuraukude puurimiseks ja šurfide rajamiseks kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Šurfid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja paksuse määramist šurfist väljatõstetud materjaliga, seega ei teki kaevandite rajamisel kaevandamisjäätmeid. Šurfi paigaldatud materjal tihendatakse ekskavaatori kopa abil ja maapind tasandatakse. Kuna šurfid likvideeritakse vahetult peale nende läbimist on välistatud uuringu negatiivne mõju keskkonnale. Kaevandite ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Šurfide likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Uuringupuuraugud likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Puurauk täidetakse vettandva osa ulatuses puhta loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämedateraline liiv, kruus või killustik. Ülejäänud puuraugu õõs täidetakse kaljuses kivimis ehitusbetooniga, purdsetete osas puurmete või pinnasega. Puuraugu ülemine osa täidetakse mullakihi paksuses mullaga. Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Puuraukude ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Uuringuruumi teenindusala korrastamisel lähtutakse keskkonnaministri 26. mai 2005.a määrusega nr 43 (“Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord”) seatud tingimustest. Koostas: geoloog Liina Ordlik 02.02.2015. a Kristel Valk Advikaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ [email protected] 18.04.2016 nr 12-1/16/162-4 Laagna III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse lõpetamine Austatud Kristel Valk Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ esitas Keskkonnaametile OÜ Pukk & Pojad nimel taotluse Laagna III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse tagasi võtmiseks ja sellest tulenevalt lõpetada asjas toimuv haldusmenetlus (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.04.2016 nr 12-1/16/162-3 all). Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 2 ja esitatud taotluse alusel lõpetab Keskkonnaamet Laagna III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse. Luba taotleti ehituslubjakivi uurimiseks Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Arumäe külas riigiomandis oleval katastriüksusel Narva metskond 6 (katastritunnus 85101:002:0370) Laagna III uuringuruumis järgmistel tingimustel: teenindusala pindala on 79,29 ha, uurimissügavus kuni 18 m ja puuraukude arv kuni 19, uuringukaeveõõnte arv kuni 44. Tagastame taotluse materjalid 3 eksemplaris (ühe eksemplari jäetakse Keskkonnaameti arhiivi). Taotluse tagasivõtmisel on Teil õigus riigilõivuseaduse (RLS) § 12, 13 ja sama seaduse § 15 lg 1 p 4 järgi taotleda riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb esitada vormikohane allkirjastatud avaldus (http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/riigiloivud/enammakstud-riigiloivu-tagastamine/) Keskkonnaameti kontorisse või saata posti teel aadressile Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil [email protected]. Vastavalt RLS § 15 lg 2 arvestatakse Teie poolt tasutud toimingu eest ettenähtud riigilõivust menetluskuluna maha 25 protsenti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Viru regioon Lisa: Laagna III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus – 3 eks Teadmiseks: Keskkonnaministeerium Maapõue osakond, Tehnilise Järelevalve Amet, Vaivara Vallavalitsus, Maa-amet Jelena Ello 332 4426 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658