Vastus MTA teate kohta mõõtemahuti mittevastavuse kohta

-864235 -144145 0 0 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 29.04.2016 Kehtib kuni: 29.0 4 .2021 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 19, MKS § 26 Teabevaldaja: Tehnilise Järelevalve Amet Maksu- ja Tolliamet Lõõtsa 8a 15176 Tallinn Teie 26.02.2016 nr 12.2-3/034759-9 Meie 29.04.16 nr 15-1/16-0419-004 Selgitus mõõtemahuti baaskõrgus e mõõtmise kohta 28.04.2016 viidi läbi SGS Eesti AS-i poolt Milstrandi AS-i maa-aluste mahutite nr 1, 2 ja 3 baaskõrguste kontrollmõõtmised. SGS Eesti AS on EAK poolt akrediteeritud mahutites vedelkütuste koguse pädev mõõtja . M õõtmised viidi läbi taadeldud loodmõõdulindiga nr 3016 (taadeldud 25.02.2016). SGS Eesti AS-i kontrollmõõtmise (mõõteraport nr X 1 1310) tulemused kinnitavad, et antud maa-alused mahutid vastavad jätkuvalt kalibreerimistabelitele ning mahutite baaskõrguses ei ole toimunud muutusi, mis annaksid aluse kahelda mahuti ning selle kalibreerimistabeli vastavuses nõuetele. Vedelkütuste koguste mõõtmisel kasutatakse enamasti metoodikate aluseks olevat rahvusvahelist standardit API MPMS ( American Petroleum Institute Manual of Petroleum Measurement Standards ). Antud standard lubab kasutada nii „ innage “ kui ka „ ullage “ ( outage ) mõõtmismetoodikat mida on kirjeldatud lähemalt standardi API MPMS 3.1A osas. Innage meetodi korral mõõdetakse kütusekogust dip -plaadist (või põhjast) kütuse pinnani ehk siis mõõdetakse kui kõrge on kütuse tase mahutis. Ullage meetodi korral mõõdetakse kütuse taseme kaugust referents kõrguse mõõtekohast ehk siis mõõdetakse kui suur osa mahutist on tühi ja see läbi saadakse kütusekogus mahutis. Milstrandi AS-i maa-aluste mahutite nr 1, 2 ja 3 puhul on kalibreerija pool paika pandud, et eelistatud mõõtemeetod on ullage . Ullage meetodi eelistus tuleneb sellest, et 1997 aastal SP Technical Research Institute of Sweden läbi viidud kalibreerimisel on kasutatud meetodit, kus mahutisse lisati vedeliku läbi vedelikumõõtesüsteemi ning sealjuures mõõdeti vedeliku taset mahutis just „ ullage “ meetodil ja seetõttu on see ka eelistatud mõõtemetoodika tagamaks parimat mõõtetulemust k ütusekoguse mõõtmisel. Vaidlus aluste mõõtmiste puhul, mis viidi läbi Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (edaspidi EKUK) ja Analiit-AA OÜ (edaspidi Analiit) poolt on Analiit mõõteprotokollis toodud ära ka mõõtemeetod API MPMS 3, EKUKi mõõteprotokollist paraku ei selgu, millist mõõtemeetodit kasutati. M õlema mõõtmiseme e todi („ innage “ kui ka „ ullage “) korral peab mõõtja mõõtma baaskõrgust veendumaks mõõtemahuti korrasolekus . B aaskõrguse mõõtmi ne toimub sõltumata kütusekoguse mõõtmise meetodist samamoodi . Kui aga kaks pädevat mõõtjat mõõdavad järjest sama mahutit ja saadakse kaks märkimisväärselt erinevat tulemust, tuleks eeskätt seada kahtluse alla kasutatud mõõdulintide ning mõõtmise läbiviimise korrektsus. Tulenevalt asjaolust, et EKUK ja Analiit said samas mahutis sama parameetri üheaegsel mõõtmisel märkimisväärselt erineva tulemuse, alustame menetluse kontrollimaks mõlema pädeva mõõtja tegevuse korrekt sust . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Poschlin Tehnikaosakonna juhataja asetäitja Toomas Tamm 667 2196 [email protected] -864235 -144145 0 0 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 29.04.2016 Kehtib kuni: 29.0 4 .2021 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 19, MKS § 26 Teabevaldaja: Tehnilise Järelevalve Amet Maksu- ja Tolliamet Lõõtsa 8a 15176 Tallinn Teie 26.02.2016 nr 12.2-3/034759-9 Meie 29.04.16 nr 15-1/ 16-0419-004 Selgitus mõõtemahuti baaskõrgus e mõõtmise kohta 28.04.2016 viidi läbi SGS Eesti AS-i poolt Milstrandi AS-i maa-aluste mahutite nr 1, 2 ja 3 baaskõrguste kontrollmõõtmised. SGS Eesti AS on EAK poolt akrediteeritud mahutites vedelkütuste koguse pädev mõõtja . M õõtmised viidi läbi taadeldud loodmõõdulindiga nr 3016 (taadeldud 25.02.2016). SGS Eesti AS-i kontrollmõõtmise (mõõteraport nr X 1 1310) tulemused kinnitavad, et antud maa-alused mahutid vastavad jätkuvalt kalibreerimistabelitele ning mahutite baaskõrguses ei ole toimunud muutusi, mis annaksid aluse kahelda mahuti ning selle kalibreerimistabeli vastavuses nõuetele. Vedelkütuste koguste mõõtmisel kasutatakse enamasti metoodikate aluseks olevat rahvusvahelist standardit API MPMS ( American Petroleum Institute Manual of Petroleum Measurement Standards ). Antud standard lubab kasutada nii „ innage “ kui ka „ ullage “ ( outage ) mõõtmismetoodikat mida on kirjeldatud lähemalt standardi API MPMS 3.1A osas. Innage meetodi korral mõõdetakse kütusekogust dip -plaadist (või põhjast) kütuse pinnani ehk siis mõõdetakse kui kõrge on kütuse tase mahutis. Ullage meetodi korral mõõdetakse kütuse taseme kaugust referents kõrguse mõõtekohast ehk siis mõõdetakse kui suur osa mahutist on tühi ja see läbi saadakse kütusekogus mahutis. Milstrandi AS-i maa-aluste mahutite nr 1, 2 ja 3 puhul on kalibreerija pool paika pandud, et eelistatud mõõtemeetod on ullage . U llage meetodi eelistus tuleneb sellest, et 1997 aastal SP Technical Research Institute of Sweden läbi viidud kalibreerimisel on kasutatud meetodit, kus mahutisse lisati vedeliku läbi vedelikumõõtesüsteemi ning sealjuures mõõdeti vedeliku taset mahutis just „ ullage “ meetodil ja seetõttu on see ka eelistatud mõõtemetoodika tagamaks parimat mõõtetulemust k ütusekoguse mõõtmisel. Vaidlus aluste mõõtmiste puhul, mis viidi läbi Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (edaspidi EKUK) ja Analiit-AA OÜ (edaspidi Analiit) poolt on Analiit mõõteprotokollis toodud ära ka mõõtemeetod API MPMS 3, EKUKi mõõteprotokollist paraku ei selgu, millist mõõtemeetodit kasutati. M õlema mõõtmiseme e todi („ innage “ kui ka „ ullage “) korral peab mõõtja mõõtma baaskõrgust veendumaks mõõtemahuti korrasolekus . B aaskõrguse mõõtmi ne toimub sõltumata kütusekoguse mõõtmise meetodist samamoodi . Kui aga kaks pädevat mõõtjat mõõdavad järjest sama mahutit ja saadakse kaks märkimisväärselt erinevat tulemust, tuleks eeskätt seada kahtluse alla kasutatud mõõdulintide ning mõõtmise läbiviimise korrektsus. Tulenevalt asjaolust, et EKUK ja Analiit said samas mahutis sama parameetri üheaegsel mõõtmisel märkimisväärselt erineva tulemuse, alustame menetluse kontrollimaks mõlema pädeva mõõtja tegevuse korrekt sust . (allkirjastatud digitaalselt) Priit Poschlin Tehnikaosakonna juhataja asetäitja Toomas Tamm 667 2196 [email protected]