Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Sülvi Seppel-Hüvonen teemaa osakonna juhataja Maanteeamet 25.04.2016 nr 12-2/16/2640-5 [email protected] Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIK ALUS Maanteeamet (registrikood 70001490, aadress Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn) esitas 08.09.2015 Keskkonnaametile Kärstna liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa nr VILM-052 muutmise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.09.2015 nr PV 10-5/15/20393 all). Maanteeamet loa omanikuna taotleb kaevandamisloa nr VILM-052 (kehtiv kuni 24.01.2027) muutmist seoses Kärstna kruusakarjääri katastriüksuse (katastritunnus 79702:002:0020) suvalistest koordinaatidest L-EST süsteemi mõõdistamisega, mille tulemusel täpsustusid kehtiva mäeeraldise Kärstna liivakarjäär ja selle teenindusmaa piirid ning mäeeraldisega seotud varukogused. Taotletav Kärstna liivakarjääri mäeeraldis asub Viljandimaal Tarvastu vallas Kärstna külas katastriüksustel Kärstna kruusakarjäär ja Kärstna kruusakarjäär 2 (katastritunnused 79702:002:0020 ja 79702:002:0110, mille valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutuseks Maanteeamet), hõlmates kohaliku tähtsusega Kärstna kruusamaardla (registrikaardi nr 0275) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 1., 4. ja 6. plokki ning täiteliiva aktiivse tarbevaru 5. ja 7. plokki. Varuplokke hõlmatakse osaliselt tulenevalt maakasutusõiguse puudumisest. Mäeeraldise kirdepiirist jääb 1. plokk välja kuni ~1 m ulatuses ning läänepiirist jäävad plokid 4, 5, 6 ja 7 välja kuni ~ 0,5 m ulatuses. Võrreldes kehtiva Kärstna liivakarjääri mäeeraldisega väheneb taotletava mäeeraldise pindala 14,27 ha-lt 14,25 ha-le ja teenindusmaa 14,91 ha-lt 14,88 ha-le. Taotlus on avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.09.2015. Avalikustamise käigus ettepanekuid ega vastuväiteid ei laekunud. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi ka KeHJS) § 3 järgi hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 määrab ära olulise keskkonnamõjuga tegevused. Taotletava Kärstna liivakarjääri maavara kaevandamise loa muutmine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1 tähenduses ning keskkonnamõju hindamine ei ole kohustuslik. KeHJS § 6 lg 2 määratleb ära tegevusvaldkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 KeHJS § 6 lg 2 punkti 2 ja lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 ”Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju ning otsustama keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse1 § 28 lõike 4 kohaselt annab kohaliku tähtsusega maardlas maavara kaevandamise loa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. II. KESKKONNAMÕJU EELHINNANG Kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk Kavandatava tegevuse näol on tegemist töötava Kärstna liivakarjääri tegevuse jätkamisega, kusjuures tööd jätkuvad samas mahus ning sama meetodiga. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Kärstna liivakarjääris maavara kaevandamiseks määratud mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiride ja seonduvalt ka mäeeraldisega hõlmatavate varukoguste täpsustamine. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse eelhinnang lähtudes KeHJS seaduse § 6 lõige 3 kriteeriumitest ja põhjendus: 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1 maakasutus Taotletav Kärstna liivakarjääri mäeeraldis asub Viljandimaal Tarvastu vallas Kärstna külas. Mäeeraldis piirneb lõuna ja kagu poolt Kungla (katastritunnus 79702:002:1011) ja Vahva (katastritunnus 79702:002:1241) maaüksustega, ida poolt Vahtriku (katastritunnus 79702:002:0018) maaüksusega, põhja ja kirde poolt Kalda 1 (katastritunnus 79702:002:1690), Reilsoni (katastritunnus 79702:002:1680), Päidu (katastritunnus 79702:002:1070 ja Tulba (katastritunnus 79702:002:0150) maaüksustega, loode ja lääne poolt Võidu (katastritunnus 79702:002:0380) ning lõuna poolt Varese (katastritunnus 79702:002:0006) maaüksustega. Lähimad elamud asuvad ligikaudu 150 m kaugusel Varese ja Kungla maaüksustel. Mäeeraldisest ligikaudu 400 m kaugusel asub Kärstna asula. Mustla-Kärstna maantee (24176) jääb ligikaudu 200 m kaugusele ida poole. Mäeeraldise kirdeosas asub tähnikvesiliku (Triturus vulgaris) leiukoht (kood KLO9113683), mis jääb karjääri ammendatud alale. 1.2 alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna (pinnavormide ja metsade) vastupanuvõime Kasuliku kihi moodustavad 0,8-22,8 m ulatuses liustikujõelised setted, mis on esindatud väga peene- kuni ülijämeteralise kruusaka liiva ja veeristega. Segateralises liivas esinevad veerised on valdavalt karbonaatse koostisega. Peene- ja jämedateralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada ehitussegudes. Keskmise- ja jämedateralist liiva saab kasutada betooni täiteliivana. Väga peeneteralist liiva saab kasutada valdavalt täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes. Tuginedes Eesti Maavarade Komisjoni 20.04.2011 istungi protokollilisele otsusele nr 11-76, kinnitas keskkonnaminister 25.05.2011 käskkirjaga nr 728 Kärstna kruusakarjääri mäeeraldisel pindalaga 11,60 ha ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogumahus 599 tuh m3. Tuginedes Eesti Maavarade Komisjoni 23.09.2010 istungi protokollilisele otsusele nr 10-192, kinnitas 2 (6) keskkonnaminister 11.11.2010 käskkirjaga nr 1617 Kärstna II uuringuruumi piires pindalaga 2,67 ha ehitusliiva aktiivse tarbevaru mahus 243 tuh m3 (sh allpool põhjavee taset 13 tuh m³) ja täiteliiva aktiivse tarbevaru mahus 104 tuh m3 (sh allpool põhjavee taset 6 tuh m³). Kärstna II uuringuruumi varu allpool põhjavee taset on kokku 19 tuh m3, millest 70% (13 tuh m3) moodustab ehitusliiv ja 30% (6 tuh m3) täiteliiv. Ehitusliiva tarbevaru maht väheneb 5 tuh m3 võrra mäeeraldise piiresse jääva 1. ploki arvelt, kuna 1. plokist (kogupindala 11,60 ha) jääb mäeeraldisele 11,58 ha. Kuna 4.-7. plokist välja jääva varu suurus on alla 1 tuh m3, siis seotakse taotletava mäeeraldisega kogu 4.-7. plokkide varu. Muudetavale loale kantavad ehitusliiva varukogused seisuga 25.01.2012 on järgmised: aktiivne tarbevaru 837 tuh m3, millest kaevandatav varu 522 tuh m3. Liiv looduses ei taastu. Mäeeraldise piires on looduslik maastik seni kaevandatud alal hävinud ning vastupanuvõime puudub. Peale kaevandamist maa-ala korrastatakse veekoguks ja metsamaaks. Korrastamise tulemusena eeldatavasti looduslik vastupanuvõime taastub. 1.3 märgalade, randade ja kallaste, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Kärstna liivakarjääri mäeeraldis asub liustikujõelise ja jääveelise tekkega ulatuslikul mõhnal, merepinnast 89-120 m kõrgusel. Maapinna kõrgus suureneb edela suunas. Taotletav mäeeraldis ei asu looduskaitse- ega keelualal. Kärstna pargi (KLO1200463) kaitseala piiranguvöönd jääb taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 160 m kaugusele kagu suunda. Mäeeraldisele ega selle teenindusmaale ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealasid. 1.4 alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5 maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Taotletav ala ei asu tiheasustusega alal. Lähimad hooned paiknevad ligikaudu 150 m kaugusel edela pool Varese maaüksusel ja 150 m kaugusel ida pool Kungla maaüksusel. Mäeeraldisest ligikaudu 400 m kaugusel kagu pool asub Kärstna asula. Ajaloolised, kultuurilised ning arheoloogilised väärtused karjääri alal teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Mäetehnilised tingimused Kärstna liivakarjääri mäeeraldisel asuva ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamiseks on soodsad. Osaliselt on mäeeraldise alalt katend on juba kooritud. Sõelutud liiva valmistamiseks tuuakse aeg-ajalt karjääri mobiilne sõelumissõlm. Peale sõelumissõlme äraviimist töötab karjääris vaid ekskavaator või frontaallaadur. Kaeveala korrastatakse korrastamisprojekti kohaselt. Peale allpool põhjavee taset paikneva liivakihi väljamist 4., 5., 6. ja 7. plokist kujuneb mäeeraldise edelaossa ligikaudu 0,06-0,1 ha suurune ja 2 m sügavune veekogu. 3 (6) Maanteeamet kaevandajana on järginud keskkonnamõju minimaliseerimiseks ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel kasutatakse kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine, st lähtutakse mäetööde läbiviimise korda sätestavatest eeskirjadest. Kaevandamine ei mõjuta piirkonna hüdroloogilist režiimi, sest põhjaveetasemest madalamal paiknevat täiteliiva kihti kaevandatakse veetaset alandamata. 2.1 loodusvarade kasutamine Kaevandatavat liiva kasutatakse ehitusobjektide varustamiseks vajaliku materjaliga. 2.2 jäätme- ja energiamahukus Liiva kaevandamine ei ole oluliselt energia- ja jäätmemahukas, kuna tegevuse käigus ei rikastata maavarasid ja kooritud katend kasutatakse hilisemal karjääri korrastamisel. 2.3 lähipiirkonna teised tegevused Lähiümbruskonna maad on kasutusel metsa- ja põllumaana. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu 3.1 valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust liiva kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. 3.2 jäätmeteke Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki, kuna karjääris ei rikastata maavara. Muld ja katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale ning kasutatakse hilisemal maa-ala korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Seega võib karjääris tekkida igapäevase karjääritöö käigus vaid olmejäätmeid, mille nõuetekohasel käitlemisel keskkonnale olulist negatiivset mõju ei tekitata. 3.3 vesi ja pinnas Vee ja pinnase kaitsmiseks pole vaja täiendavaid meetmeid kasutusele võtta, kui jälgitakse, et kaevandamisel ei satu kütust ega õli pinnasesse ja vette. Veerežiimi muutusi eeldatavalt ei ole, kuna veealuse varu kaevandamisel veetaset ei alandata. Veetaseme alandamine pole Kärstna liivakarjääri mäeeraldise piires võimalik, kuna vee ärajuhtimiseks puuduvad võimalused. Allpool põhjavee taset oleva varu väljamisel kujuneb mäeeraldise põhjaossa ligikaudu 2 m sügavune veekogu. 3.4 õhu saastatus Looduslikult sisaldab kaevandatav liiv ka kuival perioodil piisavalt looduslikku niiskust, mis tolmu teket pidurdab. Seega materjali väljamisel ja laadimisel olulist tolmu ei teki. Seda kinnitab ka senine praktika taotletavas ja teistes töötavates karjäärides. Tolmu tekitajateks karjääris on kaevist transportivad veokid, mis tõstavad tolmu karjäärisisestel ja väljaveoteedel. Kuivaperioodidel tuleb karjäärisiseseid teid tolmu tekke vältimiseks niisutada. Karjäärist väljapoole jäävate üldkasutatavate teede hooldamiseks tuleb leida võimalused tee haldaja või omaniku ja huvitatud osapooltega koostöös. 4 (6) 3.5 müra Teadaolevalt ei ole Kärstna liivakarjääris kaevandamisel müra lähima talu elanikele probleemiks olnud. 3.6 vibratsioon Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne mujale levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks jälgitakse masinate tehnilist seisundit ning planeeritakse karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tagatakse kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine toimub selleks ettenähtud kohtades, ohutust tagavad töö- ja kaitsevahendite olemasolu. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale Karjääri lähipiirkonda ei jää Natura võrgustiku alasid, seega mõju neile puudub. 5.1 kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Kärstna liivakarjääri maa-alale ei jää Natura 2000 võrgustiku- ja looduskaitsealasid. Samuti puuduvad alal kaitstavad üksikobjektid. 6. KeHJS seaduse § 6 lõike 3 punktides 1–4 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest Kaevandamisega kaasnev mõju tolmu ja vibratsiooni osas ei ulatu oluliselt mäeeraldise piiridest väljapoole. Visuaalselt võib tegevuse kestel olla maastikupilt häiritud. Hilisemal maa-ala korrastamisel visuaalne häiring likvideeritakse. 6.1. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate koosmõjul ning eelkõige on see häiriv inimestele. Karjääri vahetus läheduses naabermajapidamisi ei ole. Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta: Kaevandamisloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamist ei algatata. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta: Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldus Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik kuna 5 (6)  • kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • kuival aastaajal tuleb vajadusel karjäärisiseseid teid kasta; • eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisel veetaset ei alandata ja seega ei mõjutata eeldatavalt naaberkinnistute veerežiimi; • mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega; • vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; • oluline kumulatiivne mõju puudub; • senise kaevandamisega Kärstna liivakarjääris ei ole teadaolevalt olulist negatiivset keskkonnamõju kaasnenud. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiride ning mäeeraldisega seotavate varukoguste täpsustamisel ja senise tegevuse jätkumisel Kärstna liivakarjääri alal eeldatavasti oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. III. OTSUSTUS Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 ning Keskkonnaameti peadirektori 08.05.2014 käskkirja nr 1-4.1/14/242 “Regioonide põhimääruste kinnitamine” lisa 5 “Pärnu- Viljandi regiooni põhimäärus” punktidest 2.1 ja 3.5.8 otsustan: jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Maanteeameti Kärstna liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa nr VILM-052 muutmise taotlusele. (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Vare juhataja Harju-Järva-Rapla regioon Pärnu-Viljandi regiooni juhataja ülesannetes Koopia: Keskkonnaministeerium maapõue osakond, Tarvastu Vallavalitsus, Maa-amet, Tehnilise Järelevalve Amet Marin Varblane 435 5621 [email protected] 6 (6)