Leping

HANKELEPING nr 3-9/4939-1 Lepingu osa viitenumber 302696 001 000 000 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm ja Osaühing IDAKOIDLIK, registrikood 10293121, aadress Ida-Viru maakond, Narva linn, Vahtra tn 2a- 12, 21003 ja WeMakeSoftware OÜ, registrikood 12904824, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja- Tallinna linnaosa, Vihuri tn 8-55, 10311, (edaspidi täitja), keda esindab volikirja alusel ühispakkujate volitatud esindaja Osaühing IDAKOIDLIK juhatuse liige Aleksandr Ivanov edaspidi koos või eraldi nimetatud ka pool või pooled, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu eesmärk ja ese 1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke „Tervise infosüsteemi viljatusravi mooduli detailanalüüsi- ja arendustööd“ (riigihanke viitenumber 302696) alusel sõlmitud lepingu eesmärk on Tervise infosüsteemi mooduli tööde teostamine. 1.2. Lepingu esemeks on tervise infosüsteemi viljatusravi mooduli tööd (edaspidi tööd). Tööde loetelu, lepingu täitmise tingimused ja tööde etapid ja nende tähtajad on sätestatud tehnilises kirjelduses. 1.3. Lepingu tööde maht on maksimaalselt kuni 260 000 eurot (käibemaksuta) ning hooldustööde maht on maksimaalselt kuni 20 000 eurot (käibemaksuta). Hooldustöid tellitakse vajadusel. Leping jõustub sõlmimise hetkel ja kehtib kuni 26 kuud või kuni poolte poolt oma kohustuste täitmiseni. 2. Üldtingimused 2.1. Lepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud teated, mida lepingu lisadena eraldi ei allkirjastata. 2.2. Lepingu täitmisel lähtutakse lepingu ja selle juurde kuuluvate lahutamatute osade tingimustest. 2.3. Pooled teevad lepingu täitmiseks ja lepingu eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita leping õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele. 2.4. Pooled võivad kokkuleppel kaasata tööde kvaliteedi või tööde vastuvõtmise hindamiseks mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatu eksperdi või audiitori. Kui tellija hinnang tööde kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tellija hinnangut kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele, jäävad ekspertiisikulud täitja kanda. Kui lepingu täitmisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse lepingu eesmärkidest tellija seisukohalt. 1  2.5. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid lepingu täitmise kvaliteedi tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele lepingu täitmisega seotud küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 5 tööpäeva jooksul, v.a juhul kui pöördumine nõuab täiendavat analüüsi või info süstematiseerimist. 2.6. Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest tööde käigus tekkinud probleemide lahendamiseks ja infovahetuseks tellija juures kohapeal või virtuaalselt. Töökoosolekutel osalemist tellija ei tasusta, v.a juhul, kui lepingus on kokku lepitud teisiti. 2.7. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka lepingu sõlmimise, tellimuste, töökoosolekute jm suhtluse ning tööde dokumenteerimise keel. Kui täitja soovib kasutada tõlki, siis tellija neid kulusid ei hüvita, vaid need kulud jäävad täitja kanda. 2.8. Nõuded dokumentatsioonile ja kasutusjuhenditele tulenevad tellija poolt kodulehel avaldatud vastavatest nõuetest.1 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Täitja kohustub: 3.1.1. teostama tööd lepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama tööde õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise; 3.1.2. tagama lepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, sh tagama lepingu täitmise kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja metoodikate väga hea tundmise ning tehtud tööde dokumenteerimise vastavalt tellija suunistele, samuti omama lepingu täitmiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna juurde kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid, või kasutama tellija olemasolevaid jagatud keskkondi; 3.1.3. jätkuarenduste puhul on täitja kohustatud litsentsimudeli valikul arvesse võtma tellija varem soetatud tarkvara litsentsitingimusi või juhinduma tellija vajadustest; 3.1.4. tegema koostööd kolmandate osapooltega pidades silmas tellija vajadusi (nt äritellijaga, teiste tellija arenduspartneritega jne); 3.1.5. teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis segavad lepingus toodud tööde teostamist ja tähtaegadest kinnipidamist või püstitatud eesmärgi saavutamist; 3.1.6. andma selgitusi ja konsultatsioone teostatud tööde kohta; 3.1.7. juhinduma tellija suunistest lepingu eesmärkide saavutamisel, pöördudes selleks vajadusel tellija poole; 3.1.8. töö käigus tuvastatud vastuolu korral teavitab täitja vastuolu esinemisest tellijale viivitamatult; 3.1.9. arvestama, et lepingu täitmiseks võib olla vajadus muuta ja täiendada olemasolevat koodi ning tagama protsesside ja funktsionaalsuse tervikluse pärast koodi muutmist või täiendamist; 3.1.10. kasutama lepingu täitmisel tellija tööajahalduse ja projektijuhtimiskeskkondi, mis on täitjale kättesaadavaks tehtud; 3.1.11. tagama rakenduste hooldusteenuste osutamiseks valmisoleku ja omapoolse abi kuni veaolukorra kõrvaldamiseni vastavalt tehnilises kirjelduses toodud tingimustele, vajadusel ka väljakutse korras kohapeal; 1 https://www.tehik.ee/meist/meistnouded-arendustele/ 2  3.1.12. osutama tellijale teostatud töö osas tuge, sh pakkuma konsultatsiooni kuni garantiiaja lõpuni; 3.1.13. täitma kõiki tellija juures kehtivaid ja õigusaktidest tulenevaid andmekaitsealaseid ja andmete turvalisust puudutavaid eeskirju, kui need on täitjale teatavaks tehtud; 3.1.14. teostama tööd kuni kokku lepitud tulemi üleandmise ja vastuvõtmiseni oma ressursside arvel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti; 3.1.15. töötunni põhiselt tellitavate tööde (s.o hooldustööd) puhul esitama tellijale vähemalt kord kuus eelmisel kuul lõpetatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) koos tööde ajaaruandega (väljavõttega Jirast); 3.1.16. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist; 3.1.17. viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberintsidendist ning esitama täitja nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti; 3.1.18. teostama tööd kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja praktikale. Tellija eeldab, et täitja on tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda lepingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. Sellest tulenevalt laieneb täitjale ka selliste tööde tegemise kohustus, mida ei ole lepingus kokku lepitud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatud tööde tegemine ei kuulu eraldi tasustamisele ning täitja teostab kirjeldatud tööd lepingu täitmise raames. 3.2. Täitjal on õigus: 3.2.1. saada lepingu täitmise eest kokkulepitud ulatuses ja korras tasu; 3.2.2. kasutada lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kooskõlastades alltöövõtjate kasutamise eelnevalt tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja; 3.2.3. anda arve esitamise õiguse üle kolmandale isikule lepingu muudatust sõlmimata, kui ta on tellijale esitanud sellekohase teate. 3.3. Tellija kohustub: 3.3.1. tasuma täitjale vastu võetud tööde teostamise eest kokkulepitud ulatuses ja korras; 3.3.2. tagama täitjale ligipääsu (sh kaugjuurdepääsu) lepingu täitmiseks oluliste tellija hallatavate keskkondade olemasolu ja toimimise; 3.3.3. võtma aktiga vastu täitja poolt üle antud puudusteta tööd mõistliku aja jooksul või vastavalt lepingus kokku lepitud tähtajale; 3.3.4. teavitama täitjale üle antud töödes esinevatest puudustest ja andma puuduste kõrvaldamiseks mõistliku täiendava tähtaja, kui tähtaeg ei tulene muudest kokkulepetest. 3.4. Tellijal on õigus: 3.4.1. kontrollida jooksvalt lepingu täitmist ja anda täitjale selleks suuniseid või nõuda täitjalt sellekohast informatsiooni; 3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud nõuetekohaseid töid kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud (nt on tegemist objektiivse põhjendusega, kui lepingu täitmine on viibinud tellija või kolmanda osapoole tegevuse tõttu); 3.4.3. kaasata lepingu täitmiseks tellija poolel kolmandaid osapooli, nt teisi riigiasutusi. Kolmanda osapoole kaasamine tellija poolt ei ole käsitletav lepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes. 3 4. Tööde teostamise, üleandmise ja vastuvõtmise kord 4.1. Täitja annab tööd üle hiljemalt lepingus kokkulepitud tähtaegadel ja tingimustel. Koos töödega antakse üle nõuetekohane dokumentatsioon, kommenteeritud lähtekood, intellektuaalomandi õigused sh MIT litsents ja muu lepingus kokkulepitu. 4.2. Tööde tulemused ja vajadusel tööde teostamise käik dokumenteeritakse ning hallatakse tellija dokumendihalduskeskkonnas ja/ või koodihalduskeskkonnas (näiteks wiki, gitlab, SVN). 4.3. Tarne on lepingu alusel teostatud tööde paketina üleandmine, mis on toodangusse paigaldamiseks korrektselt konfigureeritud ja koodihalduskeskkonda lisatud. Täitja lisab tarne kirjelduse ja spetsifikatsiooni dokumendihalduskeskkonda. Täitja esitab tarne kohta tarneteatise, lisades tarnega seotud testimise juhendi ja vastavalt lepingule automaattestid. 4.4. Üleantavad tööd tuleb täitja poolt enne tellijale üle andmist testida, koostada testiraportid ja testilood. 4.5. Täitja annab tööd üle omalt poolt allkirjastatud aktiga. 4.6. Tellija võtab tööd vastu akti allkirjastamisega pärast edukat vastuvõtutestimist. 4.6.1. Vaheetappide ja hooldustööde vastuvõtutestimine tuleb tellijal teostada vähemalt 30 päeva jooksul alates täitja allkirjastatud akti esitamisest; 4.6.2. Lõplik vastuvõtutestimine tuleb tellijal teostada vähemalt 2 kuu jooksul alates täitja lõpliku töö üleandmisest allkirjastatud aktiga. 4.7. Tööd loetakse nõuetekohaselt teostatuks, kui tööd vastavad lepingule, vastuvõtutestid on vigadeta läbitud ja tööd on aktiga tellija poolt vastu võetud. 4.8. Tellija võib tööd vastu võtta, kui töödes esineb üksikuid ja tellija jaoks väheolulisi pisivigasid, mis fikseeritakse aktis. Tellija poolne pisivigadega tööde vastuvõtmine ei vabasta täitjat kohustusest vead kõrvaldada ning üle anda vigadeta tööd. Tellija määrab mõistliku tähtaja pisivigade parandamiseks. 4.9. Tellijal on õigus keelduda tööde vastuvõtmisest kui tööd ei vasta esitatud nõuetele ja/või kvaliteedile või töödes esineb muid puudusi või vigu (vastuvõtutestide tulemus on negatiivne). 4.10. Kui tellija esitab vastuväited töödele, eeskätt töö mittevastavuse kohta lepingu tingimustele, peab täitja tegema töödes vastavad parandused, muudatused või täiendused tellija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui täitja ei ole tellija antud tähtaja jooksul kõrvaldanud avastatud vigu, võib tellija tööd ise parandada või lasta seda teha kolmandatel isikutel ja nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 4.11. Alates teisest kordustestimisest võib tellija kordustestidega seotud kulutused (tellija kulutatud tööaeg ja/ või tellija testimispartnerite poolt esitatud arvete alusel) täitjalt välja nõuda või tasaarvestada. 5. Täitja meeskond 5.1. Lepingu täitmisel osalevad pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed, v.a juhul, kui täitjast mittesõltuval asjaolul ei ole seda võimalik teha ja meeskonnaliige on asendatud tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul uue, hanke tingimustele vastava meeskonnaliikmega. 4  5.2. Kui ilmneb vajadus vahetada meeskonnaliige, võib meeskonnaliikme asendada isikuga, kes vastab hanke tingimustele, saades selleks tellijalt kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusoleku. 5.3. Täitja asendab tellija nõudmisel ja määratud tähtajaks meeskonnaliikme, kui isik osutub tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine kahjustab pidevalt lepingu täitmist. Täitja kannab kõik asendusega kaasnevad kulud. 5.4. Täitja võib tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid meeskonnaliikmeid, kui riigihankes pakkumusega esitatud meeskonnaliikmed on tellitud tööde täitmisega hõivatud. Täiendavalt kaasatud meeskonnaliikmed peavad vastama rollile seatud hanketingimustele. 5.5. Täitjal on õigus nooremarendajat kasutada kokkuleppel hankijaga; eelkõige juhtudel, kui meeskonda kuuluvad back-end ja front-end arendajad on hankija poolt määratud töödega hõivatud või arendustööde iseloom ei eelda kõrgema kompetentsiga arendaja kaasamise kogemust. Hooldustööde puhul nooremarendaja tunnihinna maksumus on 60% tunnihinnast. Meeskonda peab kuuluma nooremarendaja kaasamisel vähemalt üks back- end või front-end arendaja, kes on nooremarendaja tööde juhendajaks ja vastutab tööde nõuetekohasuse eest. Juhendamist ja tööde nõuetekohasuse kontrollimist tellija eraldi ei tasusta, selle eest vastutab täitja. 5.6. Meeskonda võib vajadusel lülitada ka muude rollide täitjaid, kuid nende kompetents ei kuulu hindamisele ega vastavuse kontrollimisele, nt noorem-analüütik, noorem- programmeerija, dokumenteerija jne. Lepingu täitmisel vastavustingimustele mittevastava töötaja kaasamine on lubatud ainult hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul ning tingimusel, et ta ei asenda põhi-meeskonna liiget, vaid on kaasatud abitööjõuna või spetsiifilise eksperdina. Spetsiifilise eksperdi kaasamise vajadus peab olema tingitud hankija poolt tellitud töö olemusest ning olema põhjendatud. Täiendavalt lepingu p 5.6 alusel muudes rollides kaasatud isikute poolt teostatud tööde eest tellija tasu ei maksa. 5.7. Täiendavalt kaasatud isikutele rakenduvad kõik konfidentsiaalsusnõuded. 5.8. Täitja garanteerib riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu ja vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab tööde teostajad nimeliselt lepingu sõlmimisel. 6. Lepingu hind 6.1. Hooldustööd (tellimine ei ole kohustuslik, tellitakse vajadusel): 6.1.1. Lepingu täitmine toimub töötunnipõhisel arvestusel, tellija tasub üksnes lepingu alusel tellitud ja teostatud töötundide eest. 6.1.2. Ühe töötunni maksumuseks lepingu täitmisel on 30 (kolmkümmend) eurot käibemaksuta. 6.1.3. Tellija tasub lepingu alusel tellitud tööde eest maksimaalselt 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot käibemaksuta (maksumus sõnadega) eurot käibemaksuta, mis summeeritakse kõikide tellitud tööde alusel. 5  6.1.4. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast tööde aktiga vastu võtmist. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, lepingu osa viitenumber, lepingu number ja kontaktisiku andmed.2 6.1.5. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest. 6.2. Arendustööde maksumus Tellija tasub lepingu alusel tellitud tööde eest kokku 216 732 (kakssada kuusteist tuhat seitsesada kolmkümmend kaks) eurot käibemaksuta. 6.3. Tööd antakse üle vastavalt pakkumuse projektiplaanis toodud etappidele: 6.3.1. Etapp 1 – arendustööd, kestus 12 kuud: 6.3.1.1. Etapp 1.1 -Ettevalmistus, koostöökokkulepete tegemine ja protsesside tutvustus, "kick-off" koosolekud ja projekti käivitamine – 464h 6.3.1.2. Arendus 1 – 1070h, 6.3.1.3. Arendus 2: doonorrakkude monitooringu mikroteenus – 624h, 6.3.1.4. Arendus 3: integratsioon TTO-st päringud – 486,4h, 6.3.1.5. Arendus 4: Kasutajaliidese tööd – 1616h, 6.3.1.6. Arendus 5: Muud integratsioonid – 1096h, 6.3.1.7. Arendus 6: TAI-le TJT ligipääsulahenduse loomine – 660h, 6.3.1.8. Testimine – 80h, 6.3.1.9. Reserv – 528h, 6.3.1.10. Juurutus ja dokumentatsiooni kooskõlastamine ning üleandmine – 120h; 6.3.2. Etapp 2 – Tellija vastuvõtu- ja turvatestimine, koolitused, kestus 2 kuud: 6.3.2.1. Testimine – 240h, 6.3.2.2. Tarne ja Täitja eel- ning järel tugi tarnel toodangu keskkonda – 80h, 6.3.2.3. Koolitused sihtrühmadele mooduli funktsionaalsuse kasutamiseks – 80h; 6.3.3. Etapp 3 – hooldustööd ja juurutuse lisatugi, kestus 12 kuud: 6.3.3.1. Post juurutamise lisatugi – 40h, 6.3.3.2. TIS kesksüsteemi diagnooside mikroteenusega seotud arendused (vajadusel) – 40h. 6.4. Punkti 6.3 alapunktides märgitud vahetähtaegu võivad pooled vajadusel kokkuleppel muuta. 6.5. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast tööde aktiga vastu võtmist. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, lepingu osa viitenumber, lepingu number ja kontaktisiku andmed.3 6.6. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest. 7. Intellektuaalomand 7.1. Täitja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et talle kuuluvad lepingu täitmiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud lepingu järgsete tööde teostamiseks ja õiguste loovutamiseks tellijale ning nende suhtes ei ole õigusi ega nõudeid kolmandatel isikutel. 2 Välisriigi pakkujad võivad esitada arve pdf-vormingus aadressil [email protected], kui e-arve esitamine ei ole võimalik. 3 Välisriigi pakkujad võivad esitada arve pdf-vormingus aadressil [email protected], kui e-arve esitamine ei ole võimalik. 6  7.2. Tasu intellektuaalse omandi varaliste õiguste loovutamise ja litsentsi andmise eest sisaldub lepingu hinnas. 7.3. Täitja loovutab tellijale lepingu täitmise käigus loodud kõik mistahes vormis tööde osad, mis puutuvad tööde teostamisse, kõik autori varalised õigused ning annab lihtlitsentsi autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks ilma geograafiliste piiranguteta tööde üleandmise hetkest, loobudes sellega lepingu alusel üle antud originaalteoste osas õiguste kasutamisest. 7.4. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas järgnevas ulatuses: 7.4.1. tellijal on õigus tööd kasutada mis tahes eesmärgil ja viisil; 7.4.2. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teha üle antud töödes muudatusi ning neid täiendada; 7.4.3. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teostatud töid muuta või töödele lisada tellija või kolmandate isikute poolt loodud töid; 7.4.4. tööde üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et tööd on üldsusele avaldamiseks valmis. 7.5. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused lepingu täitmise käigus loodavate tööde kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajal, mil tööd on vastuvõtutestimiseks üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt aktiga vastu võetud. 7.6. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste) olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal lepingu lõppedes üle võtta täitja funktsioonid. 7.7. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete töödega seotud intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või koostööpartneritega, v.a. juhul, kui tarkvara või tarkvara osa litsentside soetamise kohustus oli tellijal või kolmandal osapoolel. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijale rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama lepingu alusel teostatud ja vastuvõetud tööde kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega kaasneva rahalise või muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse töö loomist ilma täiendavat tasu nõudmata võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tarkvara arendamises, kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt. 7.8. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi lepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja. 7.9. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks pärast tööde vastuvõtmist. 8. Vigadest teavitamine ja veaparanduste teostamine 8.1. Tellija teavitab avastatud rakenduse ja tarkvara vigadest täitjat esimesel võimalusel, tehes kande tööde halduskeskkonda või muul kokkulepitud viisil. Tellija registreerib vea, märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse, märkides lisaks, kui tegemist on garantiilise tööga ja suunab selle täitjale. 8.2. Täitja võib omalt poolt avastatud vigadest tellijat teavitada, tehes kande tööde halduskeskkonda. Täitja registreerib vea, märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea 7  parandamise tähtaja ning kriitilisuse, märkides lisaks, kas tegemist on garantiilise tööga ning suunab selle tellijale. Tellija määrab edasise lahenduse käigu. 8.3. Täitja garanteerib tellijale teenindusajal veakahtluste korral veaallika tuvastamiseks vajaliku konsultatsiooni. 8.4. Täitja on kohustatud veaparanduse teostama vähima võimaliku aja jooksul. 8.5. Maksimaalsed lahendusajad ja vigade eristamise kriitilisuse astmed: 8.5.1. kriitiline viga – tarkvaral põhinev teenus või süsteem ei toimi ega ole kasutatav. Näiteks on andmed rikutud; esineb kasutajasessioonide ebanormaalne katkemine; probleem mõjutab süsteemi käideldavust ja andmete terviklikkust; mõjutatud on enamus tarkvara kasutajatest; tõsine finantsmõju. Lahendusaeg 8 tundi; 8.5.2. häiriv viga – tarkvaraga seotud probleem ei sega teatavate reservatsioonide järgimisel igapäevast töötamist; mõjutatud ei ole kõik tarkvara kasutajad; väiksema tähtsusega funktsionaalsused pole käideldavad, kasutatavad või süsteemi jõudlus on madalamal maksimaalsest nõudest. Lahendusaeg 16 tundi; 8.5.3. pisiviga - väikesed puudused minimaalse mõjuga tööde kasutajatele või klientidele; kosmeetilised probleemid (ekraanikomponendid on nihkes, kuid see ei takista komponendi eesmärgipärast kasutamist); pikaajaline vastukaalu kasutamine kasutajatele vastuvõetav. Lahendusaeg 40 tundi. 8.6. Kui veaparandus ei ole objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimalik maksimaalse lahendusaja jooksul, kohustub täitja sellest tellijat informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näidates ära põhjused, miks veaparandus ei ole nimetatud aja jooksul võimalik ning esitades töö teostamise tähtaja, mille jooksul täitja on reaalselt võimeline vea parandama. 8.7. Kui täitja annab vigade parandamise järgselt üle tööd, milles tellija vastuvõtutestimise käigus esineb jätkuvalt vigu (teistkordne vigadega tööde üleandmine), võib tellija otsustada, kas anda täitjale uus tähtaeg vigade parandamiseks või kõrvaldada vead ise või kolmanda isiku kaasabil ja nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 9. Garantii 9.1. Täitja annab hankelepingu alusel teostatud töödele garantii 12 kuud. Garantii hakkab kehtima hetkest, millal tellija paneb tööd toodangukeskkonda. Kui tellija ei pane tööd toodangukeskkonda 3 kuu möödumisel alates tööde vastuvõtmisest aktiga, algab garantii nimetatud aja möödumisel. 9.2. Garantiiga on hõlmatud kõik garantii tähtaja jooksul tarkvaras ilmnevad vead ja mittevastavused kokkulepitule, mis ei ole tekkinud tellija või kolmandate osapoolte tegevuse tagajärjel. Garantiiga on hõlmatud ka kõigi tööde muudatused ja modifikatsioonid, mis on tehtud täitja poolt ja mis ei ole oluliselt muutnud varasemalt tehtud tööd. 9.3. Täitja kõrvaldab garantii kehtivuse ajal töödes avaldunud vead ja mittevastavused tasuta, sealhulgas uuendab või asendab kõik seonduvad dokumendid. 9.4. Täitja on kohustatud garantii korras teostama eelkõige järgmist: 9.4.1. vea ilmnemisel vea otsimine, lokaliseerimine, veaolukorrale lahenduse leidmine ja vea parandamine; 9.4.2. vea põhjuste analüüs ja ettepanekute tegemine ennetavate meetmete kasutusele võtuks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 8  9.4.3. vea parandamisega seoses paigaldamise ja seadistamise tugi ning sellega seotud konsultatsioonid. 9.5. Tellija määrab võimalusel, milline on vea kriitilisuse aste või kas tegemist on muu garantiikohustusega hõlmatud puudusega ning võib määrata vea kõrvaldamiseks tähtaja, lähtudes lepingus fikseeritud vigade kriitilisuse astmetest. 9.6. Reageerimis- ja lahendusaeg hakkab kulgema tellija poolt teate välja saatmise hetkest. 9.7. Kui tegemist on kriitilise veaga (blocker ja critical), teatab täitja hiljemalt 24 tunni jooksul alates kriitilise vea kohta teate saamisest oma esialgse hinnangu kriitilise vea võimalike põhjuste kohta ning juhtnöörid, kuidas tööde tulemit edasi kasutada. Kriitiline viga peab saama kõrvaldatud hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates vea kohta teate saamisest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 9.8. Kui tegemist on häiriva vea (major), pisivea (minor) või muu garantiikohustusega hõlmatud puudusega, teatab täitja hiljemalt 48 tunni jooksul alates selle kohta teate saamisest oma esialgse hinnangu häiriva vea, pisivea või muu puuduse võimalike põhjuste kohta ning vajadusel juhtnöörid, kuidas tööde tulemit edasi kasutada. Häiriv viga peab saama kõrvaldatud hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates vea kohta teate saamisest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 9.9. Kui täitja tõendab, et kõrvaldatud viga ei olnud garantiiga hõlmatud, hüvitab tellija täitja kantud otsesed kulud seoses nimetatud vea kõrvaldamisega. Kulude hüvitamisel võetakse aluseks lepingus, mille raames teostatud töödes on viga ilmnenud, fikseeritud tööde teostamise ühe töötunni hind. 9.10. Tellija tagab täitjale kaasabi garantiikohustuse alla käivate vigade kõrvaldamisel tellija võimekuse ja võimaluste piires. 9.11. Kui täitja ei suuda vigasid kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada, võib tellija nimetatud ise kõrvaldada või korraldada nende kõrvaldamise kolmanda isiku kaasabil, teavitades sellest täitjale. Tellijal on õigus täitjalt nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, mis tekkisid seoses eelkirjeldatud viisil vea kõrvaldamisega, kui tegemist oli garantiiga hõlmatud veaga. 9.12. Garantii kaotab kehtivuse, kui tellija muudab lähtekoodi, välja arvatud tööde osale, mida ei ole muudetud ning tellija suudab eristada lähtekoodis tehtud muudatusi. 10. Vastutus 10.1. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. 10.2. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt lepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest. 10.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, pikendatakse tööde üleandmise tähtaega vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. 10.4. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele. 9 10.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud lepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti süülisel rikkumisel, sh süülisel rikkumisel seoses intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustustega. 10.6. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras konkreetsete tööde eest maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetsete tööde eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult. 10.7. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus üle antud tööd ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele, sh kokkulepitud hooldus- või veaparandustööde tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi. 10.8. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on kuni 200 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% lepingu kogumaksumusest. Kui lepingu täitmine on kokku lepitud etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest. 10.9. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole tööde kasutuselevõtt enam realistlik või vajalik, on tellijal õigus lepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse. 10.10. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue kuni 10 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise lepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus leping üles öelda või lepingust taganeda. 10.11. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule muuhulgas: 10.11.1. mõjuva põhjuseta lepingu täitmise katkestamine või täitmisele mitte asumine; 10.11.2. valeinfo esitamine; 10.11.3. lepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi õigused) puudumine; 10.11.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine; 10.11.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta; 10.11.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine; 10.11.7. lepingujärgsete kohustuste korduvat (vähemalt kahel korral) täitmata jätmist; 10.11.8. tähtaegselt lepingu täitmata jätmist selliselt, et tehnilises kirjelduses sätestatud eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada lepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid; 10.11.9. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule ilma tellija digiallkirjastatud nõusolekuta. 10.12. Tööde vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu rikkumise eest. 10.13. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 10.14. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast 10  asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist. 10.15. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 2 nädala jooksul alates tellija poolt vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti. 10.16. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale töö teostamise eest tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi tasumise kohustust. 11. Konfidentsiaalsuskohustus 11.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt lepingu alusel tellitud tööde teostamise käigus või muul viisil või juhuslikult. 11.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid ja isikustatud andmeid. 11.3. Kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse4 artiklis 28 kirjeldatust. 11.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled igasugust informatsiooni (sh ärisaladusi, isikuandmeid, lepingute andmeid, infosüsteeme, turvasüsteemide kirjeldusi, riistvara ja tarkvara kirjeldusi, pakkumuse kirjeldusi, kasutatavaid tehnoloogiaid, spetsifikatsioone jms), mis on saadud seoses lepingu täitmisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust. 11.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku. 11.6. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on tellitud tööde täitmisega otseselt seotud. Täitja kohustub tagama, et isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuste täitmise eest lasub täitjal. 11.7. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui tellitud tööde teostamiseks. 11.8. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt. 11.9. Täitja on teadlik, et leping ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja poolt ärisaladuseks. 4 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679. 11 11.10. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult. 12. Lepingu kehtivus 12.1. Leping jõustub sõlmimisel. 12.2. Lepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega lepinguga samas vormis, arvestades riigihangete seaduses toodut ja kui see on riigihangete seaduses lubatud. 12.3. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimusega, mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule mõjule. 12.4. Tellija võib lepingu igal ajal sõltumata põhjusest lõpetada, teatades sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette 30 päeva. Lepingu lõpetamine vabastab pooled käesoleva lepinguga sätestatud kohustuste täitmisest. 12.5. Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda või sellest taganeda, kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või juhul, kui täitja: 12.5.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus; 12.5.2. pankrot on välja kuulutatud; 12.5.3. täitja varad arestitakse; 12.5.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab lepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks. 12.6. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle andma kogu tööga seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt kui paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud infokandjatele). Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja on kohustatud andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise kohta, tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult. 13. Teadete edastamine ja kontaktisikud 13.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest selle olemasolul. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 13.2. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi. 13.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. 13.4. Tellija kontaktisik(ud) on: …. …, telefon …., e-post: …. või tema asendaja; 13.5. Täitja kontaktisik(ud) on: …, …., telefon … e-post: …. või tema asendaja; 12  13.6. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma pädevuse piires, anda nõusolek meeskonnaliikme vahetamiseks, kontrollida teostatud lepingu kvaliteeti, anda lepingu ese üle ja võtta vastu ning allkirjastada akt. 13.7. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult. 14. Lõppsätted 14.1. Täitjal puudub volitus tegeleda lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 14.2. Lepingule kohaldub Eesti õigus. 14.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest. 15. Lisad: 15.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus ühes lisadega; 15.2. Lisa 2 – Kodukord; 15.3. Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt; 15.4. Lisa 4 – Isikuandmete töötlemise tingimused; 15.5. Lisa 5 – Pakkumus (ei allkirjastata koos pakkumusega) 16. Poolte allkirjad Tellija Täitja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 13  ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE TINGIMUSED ... (edaspidi volitaja), registrikood //, asukohaga //, keda esindab direktor // ja ..... (edaspidi volitatud töötleja), registrikood //, asukohaga //, keda esindab juhatuse liige/volikirja alusel //. on sõlminud käesoleva isikuandmete töötlemise lepingu hankelepingu nr // lisana nr // (edaspidi leping): 1. Ese ja eesmärk 1.1 Lepingu esemeks on volitaja ja volitatud töötleja (edaspidi koos nimetatud kui pooled) vaheliste tingimuste sätestamine seoses /...hankelepingu nimetus.../ tööde käigus käsitletavate andmete töötlemisega. 1.2 Volitatud töötleja töötleb lepingus kirjeldatud isikuandmeid hankelepingu nr // täitmiseks, millele on volitatud töötlejal õigus saada ligipääs hankelepingus määratletud tööde teostamiseks vastavalt lepingus sätestatud piirangutele. 1.3 Lepingu täitmiseks on volitatud töötleja isikuandmete töötlemisega seotud tegevused lepingu alusel piiratud hankelepingu täitmiseks vajalike tegevustega. 2. Isikuandmed 2.1 Volitatud töötlejale võivad hankelepingu täitmise käigus teatavaks saada volitaja poolt hallatavas infosüsteemis või // andmekogus töödeldavad isikuandmed järgmises koosseisus: 2.1.1 /... Infosüsteemi nimetus .../ andmed vastavalt // pp.kk.aaaa määruse nr // /... määruse nimetus .../ peatükile nr // /... peatüki nimetus .../; 2.1.2 isiklikud andmed, nt inimese nimi, sünniaeg, isikukood, isikut tõendava dokumendi andmed; 2.1.3 kontaktandmed, nt aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; 2.1.4 eriliigilised isikuandmed, nt andmed isiku või tema pereliikme terviseseisundi, majandusliku seisundi või perekonna kohta; 2.1.5 ameti- ja kutsesaladust puudutav teave. 3. Volitatud töötleja kohustused 3.1 Volitatud töötleja on kohustatud: 3.1.1 tagama lepingueelsete läbirääkimiste ja lepingu täitmise käigus volitajalt ükskõik mis vormis saadud isikuandmete konfidentsiaalsuse ja mitte edastama ega võimaldama sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 1 3.1.2 tagama, et lepingu täitmise raames töödeldavaid isikuandmeid ei edastata väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumi ilma volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 3.1.3 kasutama ja töötlema isikuandmeid üksnes hankelepingu täitmiseks ja volitaja dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui volitatud töötleja on kohustatud teavet töötlema volitatud töötleja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab volitatud töötleja volitajat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist; 3.1.4 võimaldama juurdepääsu isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemis alaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus; 3.1.5 teavitama volitajat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast lepingu punktis 3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest viivitamatult; 3.1.6 täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju; 3.1.7 rakendama alltoodud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise, sh avalikustamise eest: 3.1.7.1 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; 3.1.7.2 ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.1.7.3 ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; 3.1.7.4 tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; 3.1.7.5 tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; 3.1.7.6 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; 3.1.7.7 pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: 3.1.7.7.1seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; 3.1.7.7.2 tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed. 3.1.8 teavitama kirjalikult volitajat turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu viivitamata, kuid mitte 2  hiljem kui kakskümmend neli tundi pärast sellest teada saamist. Juhul, kui rikkumisest teadasaamine langeb nädalavahetusele või riiklikule pühale, kohustub volitatud töötleja volitajat kirjalikult teavitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa tundi pärast rikkumisest teada saamist. Kirjeldatud teates tuleb vähemalt: 3.1.8.1 kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; 3.1.8.2 teatada andmekaitsespetsialisti või mõne teise täiendavat teavet andva kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 3.1.8.3 soovitada meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; 3.1.8.4 kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi; 3.1.8.5 kirjeldada volitatud töötleja poolt pakutud või võetud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumisega tegelemiseks ja 3.1.8.6 esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et volitaja saaks täita kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks. 3.1.9 lõpetama eelnevalt kirjeldatud rikkumised või tegema kõik endast oleneva nende lõpetamiseks ja kohaldama meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks; 3.1.10 kustutama, niivõrd kui see on võimalik, lepingu lõppemisel kõik tööde teostamise käigus teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 3.1.11 tegema volitajale kättesaadavaks kogu teabe, mida volitaja peab vajalikuks lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks; 3.1.12 võimaldama volitajal või volitaja poolt määratud audiitoril teha seoses isikuandmete töötlemisega auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse. 4. Lõppsätted 4.1 Volitatud töötleja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut. 4.2 Isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus jääb kehtima ka pärast käesoleva lepingu lõppemist tähtajatult. 4.3 Isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus ei laiene teabe avaldamisele volitatud töötleja audiitorile ja advokaadile. 4.4 Leping on kehtiv poolte poolt allkirjastamisest kuni hankelepingu järgsete kohustuste täitmiseni, v.a konfidentsiaalsuskohtustus, mis kehtib tähtajatult. Poole allkirjad 3 Volitaja: Volitatud töötleja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4  Kodukord Riigihanke nimetus: Tervise infosüsteemi viljatusravi mooduli detailanalüüsi- ja arendustööd 1. Sissejuhatus 1.1 Kodukorra eesmärk on täpsustada poolte õiguseid ja kohustusi ja tööde teostamise korraldust. 2. Nõuete haldus 2.1 Antud peatüki eesmärk on kirjeldada kust ja kuidas nõuded tulevad, kuidas nõuded kaardistatakse, kuidas neid hallatakse, kuidas hallatakse muudatusi, sh kuidas kinnitatakse muudatused, kuidas ärilised nõuded seotakse süsteeminõuetega ja kuidas süsteeminõuded seotakse arenduse taskide, testilugude jms-ga. 2.2 Projekti skoopi kuuluvad tööd on kirjeldatud hanke tehnilises kirjelduses ja selle lisades. Nende tööde teostamise jälgimiseks loob täitja projektijuht võimalikult sarnase töömahuga piletid projekti tööhalduskeskkonnas. Pileteid võib samadel tingimustel luua ka tellija. Projektis ei teostata töid, mida pole hanke tehnilises kirjelduses defineeritud (ja mille kohta ei ole seega tööhalduskeskkonnas piletit). 2.3 Tööde läbivaatamisel võib tellija tuua välja erinevaid muudatusvajadusi, mis defineeritakse projekti töörühma poolt tööhalduskeskkonna vastavas piletis nõuetena või uute tööpiletitena. 2.4 Dokumentatsiooni loomisel tuleb lähtuda suunistest mis on kättesaadaval aadressil https://tehik.ee/arendusjuhendid („Nõuded infosüsteemi dokumentatsioonile“). 3. Kommunikatsiooni haldus 3.1 Tellija projektijuht säilitab kogu projekti vältel toimuva kommunikatsiooni, mida on võimalik kirjalikult taas esitada, projekti ja garantiiperioodi kehtivuse vältel. 3.2 Projekti kommunikatsiooni vormid on järgmised, kuid neile võib vastavalt vajadusele kokkuleppeliselt lisanduda ka muid kommunikatsiooni vorme, mida pole alljärgnevas tabelis kirjeldatud: 1 Kommunikatsioo Sagedus Vastutav Reeglid ni roll vorm Igapäevane Jooksvalt Tellija PJ • Tööde läbiviimiseks lepib töörühm kokku vestluskanali (Teams vms), millesse teabevahetus Täitja PJ kuuluvad kõik töörühma liikmed. Projektijuhid tagavad, et kõigil osalistel oleks kanalisse ligipääs. • Vajadusel lepivad poolte projektijuhid kokku antud kanalis täiendavate alamgruppide loomise konkreetsete teemade arutamiseks. • Poolte projektijuhid vastutavad, et ebaturvalistes peetavates vestluskanalites ei edastataks tundlikke andmeid (n delikaatsed isikuandmed, tellija rakenduste turvalisust puudutav info). • Vestluskanalis tõstatatud küsimusele tuleb vastata koheselt või anda vastamise tähtaeg. • Mõlema poole projektijuhid jälgivad jooksvalt vestluskanalit ning viivituste korral korraldavad vastamise enda poolel. • Vestluskanalis langetatud otsused tuleb eraldi dokumenteerida projektidokumentatsioonis või tööde halduse keskkonnas. Ad hoc Vastavalt Tellija PJ • Keerulisematele küsimuste arutamiseks võivad tellija ja täitja projektijuht koosolekud vajadustele Täitja PJ kokku kutsuda eraldi koosoleku. • Koosolekule võib kutsuda ka liikmeid väljastpoolt projekti töörühma. • Koosolekust antakse ette teada vähemalt 1 tööpäev. • Koosoleku kutsesse tuleb märkida päevakord, eesmärk ning toimumise koht. • Koosolek võib toimuda nii kohapeal kui veebi vahendusel. • Koosoleku tulemina koostab koosoleku kokkukutsuja memo või delegeerib selle koostamise mõnele koosolekul osalejale. • Kui koosolekul osalejad ei suuda leida vastust, eskaleerib koosoleku kokkukutsuja otsustamise projekti töörühma üldkoosolekule. • Koosolekut võib tühistada poolte kokkuleppel hiljemalt 2-tunnise etteteatamise ajaga 2 Projekti Jooksvalt Tellija PJ • Projekti dokumentatsioon hoitakse tellija Confluence’i keskkonnas vastavas dokumentatsioon Täitja PJ ruumis. • Tellija PJ vastutab, et kõigil töörühma liikmetel oleks sinna ligipääs. • Dokumentatsiooni struktuur lepitakse kokku projekti töörühma koosolekul. Igale dokumendile määratakse tellija ja täitja jälgija. • Projektijuhid vastutavad, et dokumendi jälgijad teostaksid dokumendi kokkulepitud täiendused ja muudatused ning et dokumentatsioon püsiks ajakohane. Projekti Iganädalaselt Tellija PJ • Projekti kõiki tööülesandeid hallatakse tellija Jira keskkonna vastavas projektis. tööülesanded Täitja PJ Selles keskkonnas registreerimata töid ei teostata ega arveldata. • Tellija PJ vastutab, et kõigil töörühma liikmetel oleks tööhalduskeskkonda ligipääs. • Igal teostamisele määratud ülesandel peab olema täitja. • Ülesande täitja vastutab ülesande täitmise staatuse ajakohasena hoidmise eest. • Ülesanded vaadatakse läbi kord nädalas ning märgitakse juurde vastavad tegevused. Lepingu täitmist Vastavalt Tellija PJ • Lepingu täitmist puudutav ametlik teabevahetus, mis pole kaetud muude puudutav vajadusele Täitja PJ kommunikatsioonivormidega (n tööülesannete ja projektidokumentatsiooni teabevahetus haldus) toimub e-kirja teel. • Ametlikud e-kirjad registreerib tellija projektijuht tellija dokumendihalduse keskkonnas • Kui e-kirjale oodatakse vastust, tuleb see pealkirja real või kirja alguses üheselt määratleda. • Vastust eeldavale e-kirjale tuleb vastata hiljemalt järgneva tööpäeva jooksul. Kui see ei ole võimalik, tuleb järgneva tööpäeva jooksul anda sisulise vastamise tähtaeg. • Tööde üleandmis- vastuvõtu akt (ÜVA) tuleb tellija poolsele lepingu kontaktile edastada meili teel ja digitaalselt allkirjastatuna. Tellija korraldab ÜVA registreerimise ja allkirjastamise dokumendihaldussüsteemis ning täitjale meili 3  teel tagastamise. • Arved lepingu täitmise eest esitatakse e-arvete keskkonnas. Erakorraline Vastavalt Tellija PJ • Poolte vaheline teabevahetus, mis pole kaetud eelnevalt kirjeldatuga, lepitakse teabevahetus vajadusele Täitja PJ kokku tellija ja täitja PJ poolt vastavalt olukorrale. • Projektijuhid lepivad kokku, millises vormis erakorraline kommunikatsioon edastada ning kuidas seda edasi käsitleda. • Reeglina on erakorralise kommunikatsiooni vormiks ametlik e-kiri, mis registreeritakse tellija dokumendihalduse süsteemis. • Kommunikatsioon kriisiolukorras on kirjeldatud käesoleva dokumendi punktis 5. 4 4. Projekti muudatuste haldus 4.1 Muudatustaotlused registreerib ja nende menetlemise seisu jälgib tellija projektijuht projektidokumentatsiooni keskkonnas. 4.2 Registreeritud muudatustaotlused vaatavad poolte projektijuhid koos läbi, konsulteerides vastavalt vajadusele projekti töörühmaga. Läbivaatuse käigus märgitakse taotlusse muudatuse mõju projekti tulemitele, ajakavale, eelarvele ning inimressursside kasutamisele. 4.3 Enne muudatustaotluse esitamist tuleb veenduda ja tagada, et on olemas vajalikud eeldused muudatuse teostamiseks ning järgida, et muudatus oleks kooskõlas töövõtulepingu eritingimuste punktiga 9 ja riigihangete seadusega. 4.4 Muudatuse realiseerimisega alustatakse alles peale vajalike kooskõlastuste saamist ning vajadusel hankelepingu muudatuse allkirjastamist mõlema poole poolt. 5. Probleemide haldus 5.1 Kriisiolukorraks loetakse olukorda, kus: 5.1.1 poolte esindajad ei suuda kokkuleppele jõuda; 5.1.2 on muutunud võimatuks võtmeisikute osalemine tööde teostamisel; 5.1.3 on ilmnenud muud asjaolud, mis võivad oluliselt mõjutada tööde edukat elluviimist ja/või satuvad olulisse ohtu kokkulepitud tähtajad ja/või funktsionaalsus. 5.2 Kriisiolukorra tekkimisel on pool kohustatud sellest teise poole esindajat viivitamatult teavitama e-maili teel. Poole projektijuht helistab lisaks üle teise poole projektijuhi ning kontrollib meili kättesaamist. 5.3 Kui telefonikõnele pole võimalik vastata, tuleb tagasi helistada esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui järgmise tööpäeva lõpus. 5.4 Kriisi tekkel informeerib täitja projektijuht koheselt tellija projektijuhti või hanke eest vastutavat isikut (üldiselt osakonnajuhataja), kes rakendavad täiendavad meetmed kriisi lahendamiseks. 5.5 Kriisist väljumiseks teevad mõlemad pooled kõik endast sõltuva mõlemat poolt rahuldava lahenduse leidmiseks. Kriisi vältimise ja kriisist väljumise tegevuste edenemise eest vastutavad poolte projektijuhid. 5.6 Kriisisituatsioonis võivad projektijuhid kokku leppida vajalike isikute kättesaadavuse ka peale tööpäeva lõppu. 5.7 Kui eelnevate meetmete abil ei suudeta kriisist väljuda, kasutatakse täitja ja tellija vahelises lepingus sätestatud meetmeid. 6. Kvaliteedi tagamine 6.1 Juhtimise kvaliteet tagatakse käesolevas projektis läbi süstemaatilise ja aktiivse projektijuhtimise, kus regulaarselt jälgitakse kokkulepitud tööplaani ja tööprotsesse ning muid hanke- ja projektidokumentatsioonis sõnastatud meetodeid, reegleid ja põhimõtteid. 6.2 Töö teostaja tagab, et projekti üle antavate tulemite kvaliteedi tagamiseks on tulemid (tarned) eelnevalt testitud vastu esitatud (sh funktsionaalseid ja mittefunktsionaalseid) nõudeid ning tuvastatud vead on parandatud enne tellijale üleandmist. 7. Tulemite valideerimine ja kinnitamine 7.1 Selliste tulemite nagu ärianalüüs, süsteemianalüüs, kliendiliidse arendused, aruanded ja dokumentatsioon valideerimiseks vaatab tellija tulemid läbi ning 5  kinnitab tulemite vastavust enda ärivajadustele. Tööd ei võeta vastu enne, kui tellija või tema esindaja on kinnitanud loodud tulemi sobivust. 7.2 Laadimise koodi ja infodomeenile vastava andmemudeli vastavust nõuetele kontrollib tellija vastavalt vajadusele. 7.3 Dokumentatsiooni vastavust kehtivatele mittefunktsionaalsetele nõuetele kontrollib tellija projektijuht, kaasates vastavalt vajadusele täiendavaid spetsialiste. 8. Riskide haldus 8.1 Riskide haldus hõlmab: 8.1.1 riskide tuvastamist, analüüsi ja riskide prioriseerimist; 8.1.2 riskide juhtimistegevuste planeerimist; 8.1.3 riskide juhtimist; 8.1.4 riskide juhtimistulemuse kontrollimist ning otsustamist, kas risk on kontrolli all või vajab lisategevusi. 8.2 Riskide halduse reeglid ja protsess on järgmine: 8.2.1 täitja projektijuht koos projektimeeskonnaga koostab esialgse riskiplaani vastavalt alljärgnevale tabelile: ID Vald- Risk Riski Riski Riski Skoo Riski Vast kond i realise mõju realise r (S) juhti- u- kirje e- (M) e- mise taja l- rumise rumise tegev dus taga- tõenäo u-sed järg -sus (TN) 8.3 Riskiplaan sisaldab järgmist infot: 8.3.1 riski _ID; 8.3.2 riski valdkond (nt: kliendist tulenevad riskid, finantsidest tulenevad riskid, ajahinnangutest tulenevad riskid, skoobist tulenevad riskid, tehnilisest lahendusest tulenevad riskid jne); 8.3.3 riski kirjeldus; 8.3.4 riski tagajärg; 8.3.5 riski mõju; 8.3.6 riski realiseerumise tõenäosus (TN); 8.3.7 riskikoefitsient/ skoor; 8.3.8 riski juhtimise tegevused ja vastutajad. 8.4 Riskiplaan arutatakse läbi kõigi seotud osapooltega. 8.5 Riskiplaani muudatusi haldab täitja projektijuht, küsides regulaarselt tagasisidet projekti meeskonnalt ja tellija projektijuhilt. 8.6 Riskiplaanis olevad kõrge prioriteediga riskid ja nende juhtimise tegevused, vastutajad ja seis vaadatakse üle projekti juhtrühmas. 8.7 Riskiplaani hoitakse ning hallatakse tellija dokumendihalduskeskkonnas (Confluence). 8.8 Riskide hindamine: 8.8.1 Riskide hindamine hõlmab riskide tuvastamist, analüüsi ning riskikoefitsiendi/skoori määramist. 8.8.2 Riskide hindamisel osalevad kõik täitja projektimeeskonna liikmed, projektijuhi ülesanne on tulemused kaardistada ning tagada riskiplaani aja- ja asjakohasus. 6 8.8.3 Riskide hindamise reeglid on: 8.8.3.1 riski esinemise tõenäosus 3 palli süsteemis (madal - 1, keskmine – 2, kõrge - 3); 8.8.3.2 riski mõju 3 palli süsteemis (madal - 1, keskmine – 2, kõrge - 3); 8.8.3.3 skoor on riski esinemise tõenäosuse ja mõju korrutis (S = TN x M); 8.8.3.4 prioriteetsed riskid - koefitsiendiga 4-9 - kuuluvad alati ülevaatamisele projekti juhtrühmas; 8.8.3.5 partneriga seotud riskide hindamisel kaasatakse partneri esindaja/ projektijuht, kes vajadusel kaasab hindamisprotsessi omapoolsed spetsialistid. 8.9 Riskide kontroll: 8.9.1 Riskide kontroll hõlmab riskide juhtimise tulemuste kontrollimist ning otsustamist, kas on lisandunud uusi riske, kas on muutunud mõne riski skoor, millised on abinõud riskide edasiseks juhtimiseks. 8.9.2 Konkreetsete tegevuste täitmise eest vastutajad ning tähtajad kannab täitja projektijuht üldisesse tööplaani. Nimetatud tegevuste täitmist kontrollib ja esitab ülevaate täitja projektijuht projekti edenemise seisu raportis. 9. Tööprotsessid 9.1 Antud peatüki eesmärk on kirjeldada olulisemad tööprotsessid selleks, et meeskonnal oleks ühene arusaam, kes, mida, millal ja kuidas teeb. Nt protsess, kuidas toimub mingite nõuete ja analüüsitulemite ülevaatus ja kinnitamine projekti erinevate osapoolte vahel. 9.2 Projekti alguses toimub avakoosolek, kus moodustatakse töörühm (vajadusel mitu) ning luuakse kõigile osapooltele vajalikud ligipääsud tööde teostamiseks. 9.3 Täitja teostab arendustööd vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele ja selle lisadele. 9.4 Arendustööd teostatakse täitja poolt tellija poolses keskkonnas, millele tellija organiseerib täitja jaoks vajalikud ligipääsud. 9.5 Tööde tulemid peavad olema täitja poolt testitud ning vastama tehnilises kirjelduses ja selle lisades seatud ootustele vastavalt hankelepingus ja tehnilises kirjelduses ettenähtud ajaraamile ning tähtaegadeks. 9.6 Tööde registreerimiseks teavitab tellija täitjat töö vajadusest, esitades töö ettepaneku tööde / vigade halduskeskkonnas. 9.7 Täitja kirjeldab eelanalüüsi käigus vastavalt tellija poolt esitatud lähteülesandele tööle tehnilise lahenduskäigu ning annab tööle mahuhinnangu tundides. 9.8 Kui tööd ei ole võimalik enne teostamist hinnata, siis arendaja teavitab sellest tellijat. 9.9 Tellija kinnitusel võtab täitja sõltuvalt töö skoobist mõistliku mahu (4 kuni 8h) tööga tutvumiseks ja annab selle kohta teavituse töö piletisse enne tööga alustamist. 9.10 Täitja annab tööga tutvumise järgselt tööle seejärel lõpliku hinnangu alles peale mainitud aja jooksul tööga tutvumist. Kui töö nende tundide jooksul laheneb, siis täiendavat hinnangut ei teki. 9.11 Tellija kinnitab töö teostamise ja suunab selle töö pakkujale teostamiseks. 9.12 Tellijal on õigus pakutud mahuhinnang tagasi lükata või töö teostamine peatada ning arendustööd mitte tellida. 9.13 Täitja teostab tööde osas aruandlust. 9.14 Täitja peab tööde osas arvestust rollide kaupa ja esitab tööde kohta aruande tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktis sisalduva tabeli kujul. 9.15 Täitja esitab tellijale aruande iga etapi kohta, mis sisaldab täitja poolt veaparandus ja/või tellimuste alusel tehtud tööde (sh garantiiliste tööde) nimekirja (sh. tarneid 7  ja vastuvõetud töid) ning mahtu (töötunnid). 9.16 Täitja peab salvestama tööde aruandlust (logima töö teostamiseks kulunud aega) tööde/vigade halduskeskkonnas (Jira) kasutades selleks tellija poolt aktsepteeritud aja logimise lahendust (TEMPO). 9.17 Täitja peab tööde teostamiseks kulunud aega salvestama vastava töö pileti külge iga päev kui tööd on tehtud. 9.17.1 Ei ole aktsepteeritav, et täitja esitab ajaaruanded töö pileti tasemel suuremas mahus kui 1 päev (8 tundi) viivitusega. 9.18 Tööde aruandluse salvestamine tööde/vigade halduskeskkonda on kohustuslik ja on tööde akteerimise aluseks. 9.19 Täitja annab aruande alusel tööd üle aktiga. 9.20 Akteerimisele kuuluvad ainult tööd, mis on hinnatud või muul juhul tellija poolt töösse kinnitatud ja peale täitja poolset tööde teostamist tellija poolt tööde / vigade halduskeskkonnas vastu võetud ja/või jõudnud muu resolutsioonini (nt. katkestatud, tühistatud, ...), kus tellija kinnitab teostatud tööde akteerimise. 9.21 Tellijal on õigus töösse eelnevalt kinnitamata täitja poolt raporteeritud töötunde mitte akteerida. 9.22 Täitja suunab tööga seotud pileti tellijale kui töö on valmis vastuvõtutestimiseks (test) keskkonnas. 9.23 Piletisse tuleb märkida seos nõuetega, vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele ja selle lisadele, mida see pilet mõjutab. 9.24 Piletisse tuleb lühidalt kirjeldada teostatud töö tulem ning võimalusel viidata tehtud tööle tellija keskkonnas ja/või koodi asukohale koodihalduskeskkonnas. 9.25 Piletisse tuleb märkida viide dokumentatsioonile, mida tööde käigus loodi, muudeti või täiendati. 9.26 Kulupõhise arvelduse puhul peab piletis olema tööde teostamiseks kulunud aeg (TEMPO). 9.27 Suunamise eest järgmisele täitjale vastutab vaikimisi isik, kelle nimel pilet on. 9.28 Uute piletite määramise eest täitjale vastutatavad tellija ja täitja projektijuhid. 9.29 Tööde tarnimine täitja keskkondadest tellija keskkondadesse toimub peale täitjaga kooskõlastamist ning tarnete puhul lähtutakse tellija muudatuste halduse protsessist. 9.30 Tellija testib tulemeid esialgu võimalusel test keskkonnas. 9.31 Juhul kui töös esineb vigu, annab tellija omalt poolt tagasisidet täitjale, et täitja saaks teha vajalikud parandused. 9.32 Tellija kinnitab tulemid, kui need vastavad tehnilises kirjelduses ja selle lisades seatud ootustele tulemi suhtes. 8  Tehniline kirjeldus Hankija nimi: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Riigihanke nimetus: Tervise infosüsteemi viljatusravi mooduli detailanalüüsi- ja arendustööd Lühendid ja mõisted Lühend/mõiste Kirjeldus AUDIT Audit mikroteenus vastutab patsiendi andmete kohta sooritatud päringute jälgimise eest ning võimaldab anda lõppkasutajatele ülevaate nende kohta teostatud toimingutest Terviseportaali logiraamatus ning Andmejälgijas. Andmepäringuid teostavad mikroteenused edastavad audit mikroteenusele toiminguid kirjeldavaid audit logisid, mis salvestatakse andmebaasi. Charon Autoriseerimise teenus, kus rakendused kasutavad charon-it tokeni küsimiseks. FHIR Fast Healthcare Interoperability Resources FIS FHIR Intermediary Server on FHIREST baasil ehitatud FHIR server, mis oskab ruutida FHIR REST päringud sihtserveritesse ja kombineerida otsingu tulemusi mitmest serverist. Teenus on mõeldud kasutamiseks FHIR api fassaadina. KVEKS Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus MIT Massachusettsi Tehnoloogiainstituut Prometheus Monitooringu tööriist PÜT/MPI Patsiendi üldandmete teenus (i.k. master patient index) SPD Teenuseosutajate ja tööandjate andmete päringud TAI Tervise Arengu Instituut TEHIK Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus THEMIS Teenus, mis vastutab rakenduste/mikroteenuste ja nende privileegide halduse eest. Võimaldab privileegide arvutamise funktsionaalsust konkreetse rakenduse ja kasutaja sessiooni kontekstis. TERM Terminoloogia lahendus hõlmab endas taaskasutatava komponendi loomist, mis lihtsustab domeeniteenuste arendajatel teenuste loomisel liidestuda TEHIKu terminoloogiaserveriga. TIS Tervise infosüsteem TJT Tervisejuhtimise töölaud TTO Tervishoiuteenuse osutaja UX/UI Kasutajakogemus (i.k. user experience/user interface) 1. Ülevaade tänasest olukorrast ja vajadusest 1.1. Taustainfo Viljatusravi eesmärk on saavutada rasestumine neil, kellel on see loomulikul viisil raskendatud või võimatu. Tehnilise kirjelduse fookuses on viljatusravi ravimeetod kunstlik viljastamine ja selle raames tehtavad toimingud. Eestis osutab 2025. aasta detsembri seisuga tervishoiuteenusena kunstliku viljastamise teenust kuus asutust: Elite kliinik AS, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, Next Fertility Nordic, Nova Vita Kliinik AS (Ovumia Tallinn) ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Viljatusravi andmekogu loomiseks on Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) ja väline hankepartner koostanud lisas 1 leitava ärianalüüsi, mis sisaldab hetkeolukorra, sihtrühmade vajaduste ja ootuste kaardistust ning tulevikuvisiooni kirjeldust. Täpsema info valdkonna tutvustusest leiab lisa 1 ärianalüüsi 3. peatükist. Viljatusravi teenust pakkuvad tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi viljatusravi TTO) on Eestis kohustatud kogutud andmeid jagama mitmel eesmärgil mitmele erinevale asutusele. Tervise 1 infosüsteem (TIS) kogub keskselt tervishoiuteenuste käigus saadud andmeid. Viljatusravi TTOdel on kohustus TISi edastada viljatusravi saava naise ravi ravitsükli andmeid ambulatoorsel epikriisil. Ravimiametile on kohustus kord aastas esitada sugurakkude ja embrüote hankimise ja käitlemise aruanne. Perekonnaseisuasutustele on viljatusravi TTOd kohustatud esitama teabepäringu alusel infot kunstliku viljastamise teel sündinud laste eostatuse kohta. Täpsema info viljatusravi TTOde kohustatud andmete esitamisest leiab lisa 1 ärianalüüsi peatükkidest 4.5 ja 4.6. Lisaks eelnevalt mainitule edastavad TTOd andmeid ka rahvusvaheliselt. Kuigi viljatusravi TTOd on kohustatud oma andmeid erinevatele asutustele edastama, ei ole kunstliku viljastamise andmete kogumine Eestis seni süsteemselt ja järjepidevalt korraldatud. 1.2. Probleemi kirjeldus Eesti keskse viljatusravi andmekogu puudumine on viinud mitmete probleemideni. Andmekogu puudumise tõttu pole võimalik kõikide viljatusravi TTOde üleselt täita kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest (KVEKS) tulenevat kohustust – jagada ja jälgida mittepartnerist ja anonüümsete doonorite sugurakkude kasutamise tagajärjel sündinud laste arvu, mis mõjutab viljatusraviteenuse pakkumise ohutust. Andmete kogumine TISi ambulatoorsetel epikriisidel, kus struktureeritud andmete osakaal on väike, on raskendanud andmete kasutamist esmaseks andmekasutuseks. Samuti pole praegu TISi kogutud andmete põhjal võimalik teostada teisest andmekasutust. Ainuke võimalus viljatusravi statistika loomiseks Eestis on Ravimiameti regulatiivse aruandluse käigus kogutud agregeeritud andmed, mille põhjal on võimalik teha vaid väga piiratud andmeanalüüsi ja statistikat. Puudub täpne ja kontrollitud viljatusravi statistika, mis annaks tervikliku ülevaate viljatusravi saavatest patsientidest, ravitulemustest, tüsistustest, viljatusravi tulemusel sündinud laste arvust jm. Rohkem infot ärianalüüsis tuvastatud viljatusravi probleemkohtadest leiab lisa 1 ärianalüüsi peatükist 4.7. 1.3. Hanke eesmärk Hange on suunatud tarkvaraarenduse terviklahenduse töövõtjale detailanalüüsi- ja arendustööde (edaspidi töö) teostamiseks. Hanke eesmärk on luua TISi viljatusravi moodul, kus asub Eesti keskne viljatusravi andmekogu ja kuhu on kohustatud andmeid edastama kõik kunstliku viljastamise ning sellega seotud rakkude ja kudede hankimiseks ja käitlemiseks Terviseameti ja Ravimiameti luba omavad TTOd. Viljatusravi mooduli loomine tagab Eesti viljatusravi TTOde ülese doonorrakkude kasutamise ja ühelt doonorilt sündivate laste arvu jälgitavuse vastavalt KVEKSile. Mooduli täpne ja kontrollitud andmekogu võimaldab luua kvaliteetset Eesti kunstliku viljastamise meditsiinistatistikat tagades patsientidele asjakohase ja eetilise info edastamise viljatusravi tulemuslikkusest ja ohutusest Eestis. Moodulisse ühtsetel alustel kogutud ja kontrollitud andmete põhjal on võimalik luua Eesti ja rahvusvahelist aruandlust, vähendades sellega ka viljatusravi TTOde töökoormust. Lisaks võimaldab moodul teavitada viljatusravi TTOd patsiendi surmast, lihtsustada kunstliku viljastamise teel sündinud lapsele tema eostamiseks kasutatud anonüümse doonori bioloogiliste ja sotsiaalsete andmete väljastamist, näha viljatusravi TTOl anonüümse doonori varasemaid valitud andmeid teises kliinikus, viia läbi teadusuuringuid, saada patsientidel väljavõte oma viljatusravi andmetest, töötada välja tervisepoliitikat, hinnata viljatusravi kulutõhusust jm. Rohkem infot viljatusravi andmekogu eesmärkidest leiab lisa 1 ärianalüüsi peatükist 6.1. 2. Eseme kirjeldus 2.1. TISi viljatusravi mooduli töövõtja ülesandeks on luua TISi infrastruktuuri autonoomne viljatusravi moodul. Loodav moodul peab koosnema erinevatest mikroteenustest. Mikroteenuste arv ja sisu luuakse vastavalt töövõtja visioonile. Soovituslik on kasutada korduvkasutatavaid TIS mooduleid. 2.2. TIS viljatusravi moodulisse kogutakse kõiki lisas 2 toodud viljatusravi andmekoosseisu andmeid. Andmekoosseisu täpsustatakse vajadusel arenduste käigus. TIS viljatusravi mooduli andmekoosseisu üleviimine andmelattu, et TAI saaks koostada aruandlust, ei kuulu käesoleva hanke skoopi. 2.3. Tellitav viljatusravi moodul järgib osaliselt lisa 1 ärianalüüsi peatükis 6.5 pakutud lahendusvarianti. Olemasolevate TISi dokumentidega, millega viljatusravi andmeid praegu 2  kogutakse, saab koguda struktureeritult ainult kuni kolmandikku lisas 2 toodud viljatusravi andmekoosseisu andmetest. Viljatusravi moodul arendatakse lähtuvalt sündmuspõhise andmevahetuse põhimõtetest ja moodulisse kogutakse kõiki viljatusravi andmekoosseisu andmeid praegustest TISi dokumentidest, millega viljatusravi andmeid kogutakse, eraldi. Andmete edastamiseks kasutatavad standardid lepitakse kokku projekti käigus. Viljatusravi mooduli loomisega säilib viljatusravi TTOdel paralleelselt kohustus edastada TISi kõiki andmeid, mida praegu juba edastatakse. 2.4. Moodulisse peab viljatusravi kliinikutel olema võimalus edastada ja vaadata oma kliiniku andmeid TEHIKu ja Tervisekassa arendatud tervisejuhtimise töölaua (TJT) kaudu. 2.5. TIS viljatusravi moodulis peavad ühe tsükliga seotud isikud (viljatusravi saav patsient, partner, partnerannetaja, mittepartnerannetaja, anonüümne doonor, sugurakkude/koe säilitaja, laps) olema omavahel seotud. Seosed peavad olema nähtavad ka TJT kasutajatele. 2.6. Moodulisse tuleb luua automaatne süsteem doonorrakkude kasutamise ja ühelt doonorilt sündivate laste arvu jälgimiseks vastavalt lisa 1 ärianalüüsi peatükis 6.3 kirjeldatud visioonile. Viljatusravi TTOdel peab tekkima ligipääs laste arvu seisule TJT kaudu. 2.7. Moodul peab võimaldama viljatusravi TTOde teavitamist samas kliinikus sugurakke annetanud doonori, sugurakke säilitava patsiendi või doonorrakkudest sündinud lapse surma kohta TJT kaudu. 2.8. Mooduli andmeid võivad sisestada ja vaadata viljatusravi TTOde arstid, õed, ämmaemandad ja embrüoloogid. Vastavad viljatusravi TTO töötajad peavad TJTsse andmete sisestamiseks ja vaatamiseks olema registreeritud MEDREs. Täpsema kirjelduse leiab lisas 2 toodud viljatusravi andmekoosseisust. 2.9. Viljatusravi TTOdele peab tekkima ligipääs anonüümse doonori teise kliiniku varasematele valitud andmetele isikukoodi alusel TJT kaudu. Täpsema kirjelduse leiab lisas 2 toodud viljatusravi andmekoosseisust. 2.10. TAIle tuleb luua TJT ligipääs, millega on võimalik TAI töötajaid tuvastada ja vajalikke õiguseid anda. Ligipääsuõiguse lahendus peab toimima MEDREst eraldi. 2.11. Kogu lisa 2 mooduli andmekoosseisule peab tekkima TAIl ligipääs TJT kaudu ja andmekoosseisu põhjal peab TAI saama: 2.11.1. väljastada kunstliku viljastamise teel sündinud lapsele infot tema eostatuse kohta; 2.11.2. patsiendi nõudel võtta välja TJTs patsiendi kõikidest andmetest väljavõte. 2.12. Moodulisse andmete kogumisel tuleb arvestada TISi juba kogutavate andmetega ning rakendada võimalusel ühekordse andmekasutuse printsiipi. 2.13. Moodul peab võimaldama teiste riiklike andmekogudega liidestumist (nt raseduse infosüsteem, rahvastikuregister, surma põhjuste register). 2.14. Kesksüsteemi arendustena hangitakse viljatusravi andmete haldamiseks ette nähtud mikroteenuste arendused, mis luuakse TISi juurde. 2.14.1. Arendustööd teostatakse arvestades tellija poolt esitatud arendusnõudeid „TEHIK nõuded arendustele“ ja täiendavaid materjale asukohaga https://tehik.ee/arendusjuhendid (v.a allkirjastamine); 2.14.2. Arendustööde tegemisel arvestatakse olemasolevate teenustega (vt Lisa 3 - TIS kesksüsteemi FHIR mikroteenuse arhitektuur) ja nende korduvkasutamisega. Teenuste kirjeldused on Lisadena kaasas:  Lisa 4 PÜT/MPI;  Lisa 5 THEMIS;  Lisa 6 Charon;  Lisa 7 SPD;  Lisa 8 FIS;  Lisa 9 TERM;  Lisa 10 AUDIT. 2.14.3. TJT lähtekood on leitav koodivaramu kodulehelt; 2.14.4. Diagnooside pärimiseks ja salvestamiseks peab moodul olema valmis kasutama TEHIKu loodavat TIS kesksüsteemi diagnooside mikroteenust. Kui mooduli arenduse vältel selgub, et TIS diagnooside mikroteenus ei saa piisavalt kiiresti valmis, tuleb olla valmis vajaliku 3  diagnooside andmekoosseisu salvestamiseks otse mooduli mikroteenustesse ja hiljem TIS diagnoosi mikroteenuse valmimisel lahenduse ümber tegemiseks hoolduse käigus. 2.14.5. Kesksüsteemi arendustes loodud andmeteenuseid peab saama kasutada ka ilma TJT-ta; 2.14.6. Olemasolevate teenuste korduvkasutusel teostab töövõtja arendaja teenustes vajalikud arendused, kohandades teenused sobivaks vastavalt viljatusravi andmestikule. 2.15. Kasutajaliidese arendustena hangitakse TJT arendused TTOdele ja TAIle. 2.15.1. Arendustes on arvestatud TJT sessiooniülekande dokumentatsiooniga; 2.15.2. TJT mikro front-endid kasutavad loodavate kesksüsteemi viljatusravi mikroteenuste teenuseid; 2.15.3. Viljatusravi mooduli funktsionaalsused TJTs on viljatusravi TTOdele ja TAIle kättesaadavad töövõtja teostatavate arenduste tulemusena. 3. Nõuded detailanalüüsi- ja arendustööde teostamisele 3.1. Arendustööde teostamisel tuleb lähtuda TEHIKu arendusjuhendite alt leitavatest mittefunktsionaalsetest nõuetest ja arendustööde dokumenteerimisel nõuetest infosüsteemi dokumentatsioonile. Arendustööde teostamisel tuleb lähtuda agiilsest arendusmetoodikast, kus arenduste läbiviimine toimub teenuse funktsionaalsuse põhiselt. Sprindi pikkus on maksimaalselt 2 nädalat. 3.2. Töövõtja arendaja võib arendustööde käigus pakkuda erinevates punktides välja ka omapoolseid lahendusi arvestusega, et need saavad enne realisatsiooni TEHIK arhitekti poolse kooskõlastuse. Andmekoosseisud täiendab töövõtja. TEHIK koostab andmekoosseisude põhjal profiilid, mille töövõtja võtab aluseks FHIR teenuste väljatöötamisel. Juurutusjuhendi loomine (TTOde infosüsteemide liidestuste jaoks) toimub koostöös TEHIKuga. 3.3. Hankeleping jõustub sõlmimise hetkel ja kehtib kuni 26 kuud, mille jooksul: 3.3.1. Esimeses etapis tuleb töövõtjal nõuetekohaselt teostada tehnilises kirjelduses kirjeldatud viljatusravi mooduli arendustööd ja muud nimetatud tegevused ning lõplik töö tellijale üle anda hiljemalt 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest; 3.3.2. Teises etapis tuleb tellijal teostada vastuvõtutestimine, võtta kvaliteetselt teostatud lõplik töö vastu ja töö eest tasuda 2 kuu jooksul alates töövõtja poolt lõpliku töö üleandmisest; 3.3.3. Kolmandas etapis võib tellija vajadusel hankida töövõtjalt tervise infosüsteemi viljatusravi mooduli hooldustöid 12 kuu jooksul alates lõpliku töö vastuvõtmisest. Hooldustööde osutamine ja selle eest tasumine toimub töötunnipõhiselt. 3.4. Projektiplaanis märgitud vahetähtaegu võivad pooled vajadusel kokkuleppel muuta.. 3.5. Töövõtjal tuleb arvestada, et teises etapis viiakse läbi tellija poolt korraldatud turvatestimine ning töövõtjal tuleb tagada turvatestimisest välja tulnud vigade parandamine osana arendustööde teostamisest (st vead, mis leitakse töövõtja teostatud töös, tuleb töövõtjal parandada ilma täiendavat tasu nõudmata, kui tegemist on vigade esialgsetes töödes, mida ei ole varem tuvastatud). 3.6. Käesoleva lepingu alusel tuleb töövõtjal teostada järgmised tööd infosüsteemi funktsionaalsuse realiseerimiseks: 3.6.1. detailanalüüs, dokumentatsiooni koostamine; 3.6.2. programmeerimistööd (sh TJT); 3.6.3. UX/UI analüüs ja disain (TJT); 3.6.4. testimistööd; 3.6.5. juurutustööd sh: 3.6.5.1. teenuste tutvustus ja toetamine töövõtjalt; 3.6.5.2. töövõtja poolt viljatusravi TTOdele vähemalt kaks ja TAIle vähemalt üks koolitus TJT viljatusravi mooduli funktsionaalsuse kasutamiseks; 3.6.5.3. tagada lahenduse garantii vastavalt hankelepingu tingimustele. 3.6.6. Töövõtja peab tegema koostööd TAI, Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi, viljatusravi TTOde, Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKuga. 3.6.6.1. Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Selts ja viljatusravi TTOd on viljatusravi infosüsteemist väga huvitatud ja seetõttu on nad viljatusravi infosüsteemi loomisesse palju panustanud. Seltsi liikmete ja viljatusravi TTOde kaasamisega projekti probleeme ei ole esinenud. Kuna seltsi liikmed ja viljatusravi TTOd panustavad viljatusravi infosüsteemi loomisesse viljatusravi 4  kliiniku põhitöö kõrvalt, tuleb koosolekute planeerimisel arvestada, et eelistatakse koosolekuid tööpäeva lõpus ja need tuleb võimalikult vara ette planeerida. 3.6.7. Arendustöö teostatakse tellija juures asuvas arenduskeskkonnas. Tellija tagab ligipääsu vajalikele keskkondadele ja vajadusel omapoolse abi. 3.6.8. Hankelepingu alusel teostatavad hooldustöö tellimused esitatakse ja hallatakse tööde halduskeskkonnas (Jiras). 3.6.9. Tööde tulemid antakse üle projektiplaanis esitatud tähtaegadel koos lisa 11 tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt), nimetatu peab sisaldama: 3.6.9.1. viiteid dokumentatsioonile dokumendihalduskeskkonnas; 3.6.9.2. viited tehtud hooldustöödele (Jira piletitena); 3.6.9.3. viiteid koodile koodihalduskeskkonnas. 3.6.10. Töötunnipõhiselt tehtud tellimuste teostamiseks (hooldustööd) kuluv aeg dokumenteeritakse töövõtja poolt iga Jira taski juures ning see on edaspidi aluseks tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamisel. 3.6.11. Töö üleandmise aeg (hetk) on töö nõuetekohaseks teostamiseks vajaliku viimase dokumendi salvestamise aeg (üldjuhul tarneteatis). Kui töö on jagatud etappideks, annab töövõtja etappide tulemused tellijale üle vastavalt projektiplaanis kokkulepitud etappide tähtaegadele. 3.6.12. Tööde üleandmise, vastuvõtmise ja arve esitamise õiguse aluseks on kahepoolselt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. 3.6.13. Arendustööd teostatakse arvestades tellija poolt esitatud arendusnõudeid „TEHIK nõuded arendustele“ ja täiendavaid materjale asukohaga https://tehik.ee/arendusjuhendid 3.6.14. Aktsepteeritud suhtluskanaliteks tellijaga on Teams ja e-mail. 4. Dokumenteerimise nõuded 4.1. Töövõtja ülesanded: Dokumenteerimine peab toimuma TEHIKu Wiki keskkonnas ja lähtuma TEHIKu dokumenteerimisnõuetest. 4.2. Koodihalduskeskkond on tellija keskkonnas asuv rakendus (näiteks GitLab) paigaldusjuhendite, lähtekoodide, konfiguratsioonide, skriptide jmt. haldamiseks, mis lepitakse kokku poolte vahel lepingu täitmise käigus. Arenduse käigus tekkiva lähtekoodi halduse puhul tuleb lähtuda versioonihalduse reeglistikust (lepitakse kokku poolte vahel projekti alguses), TEHIKu arendusjuhendite alt leitavatest mittefunktsionaalsetest nõuetest ning töö käigus tehtud kokkulepetest tellija ja töövõtja vahel. 4.3. TEHIKu Wiki keskkonnas peab iga dokument: 4.3.1. Olema teemade kaupa loogiliselt struktureeritud; 4.3.2. Olema kirjavigadeta ja üheselt arusaadava ja selge lauseehitusega; 4.3.3. Sisaldama sisukorda; 4.3.4. Olema selge ja ühtses stiilis viitamisega teistele. 4.4. Kõik otsused peavad olema dokumenteeritud (nt Wikis või Jira piletite all kommentaarides). Detailanalüüsi käigus tekkiva dokumentatsiooni ja otsuste vastuvõtmine toimub TEHIKu Wiki keskkonnas ja kooskõlastatakse lisa 11 Tööde üleandmise – vastuvõtmise akti alusel projekti etappide kaupa, mis on märgitud pakkumuse projektiplaanis. 4.5. Töövõtjal on kohustus tutvustada tehtud arendusi tellija poolt korraldatud koosolekutel/üritustel. 4.6. Töövõtja korraldab ja osaleb töö täitmiseks vajalikel koosolekutel ja kohtumistel. Koosolekud võivad toimuda nii virtuaal- kui ka kontaktkohtumistena. Koosolekute protokollimise vajadus, sagedus ja vorm lepitakse kokku töö käigus. 4.7. Töövõtja esitab töö tellijale detailanalüüsi lõpparuande TEHIK Wiki keskkonnas ja ka allkirjastatud mittemuudetavas formaadis (soovitavalt .pdf) elektroonselt. Lõpparuanne esitatakse tellijale eestikeelsena koos kõigi taustmaterjalide, andmete ja infoga, mida detailanalüüsi teostamiseks koguti või loodi, sealhulgas analüüside, küsitluste ja intervjuude tulemustega. Taustmaterjalid lisatakse Wiki lõpparuande juurde manustena. 5. Vigadest teavitamine 5.1. Vigadest teavitamine ja veaparanduste teostamine: 5 5.1.1. Avastatud vigadest võivad teavitada nii tellija kui ka töövõtja tööde halduskeskkonna kaudu aga ka telefoni, e-kirja või mõne kokkulepitud suhtlustarkvara (Skype for Business, RocketChat vms.) kaudu. 5.1.2. Vead registreeritakse tööde halduskeskkonnas (Jira). Tellija kontaktisik suunab veateated töövõtjale täitmiseks tööde halduskeskkonna vahendusel. 5.1.3. Töövõtja garanteerib tellijale teenindusajal veakahtluste korral veaallika tuvastamiseks vajaliku tasuta konsultatsiooni. 6. Testimine 6.1. Töövõtja annab tellijale üle omalt poolt testitud töö, milles on lähtutud TEHIKu testimisstrateegiast, mis on leitav TEHIKu arendusjuhendite alt leitavatest mittefunktsionaalsetest nõuetest ja IT-profiilist. Töövõtja koostab testimise käigus testiraportid ja testilood. Tarne antakse üle paigaldatava paketina, mis on konfigureeritud korrektselt toodangusse paigaldamiseks ning lisatud koodihalduskeskkonda. Töövõtja lisab tarne kohta tarneteatise. 6.2. Tellija testib teostatud töid testkeskkonnas ja annab tagasisidet töövõtjale testimise tulemuste kohta vaheetappide puhul hiljemalt 30 päeva ja lõpliku töö üleandmise puhul hiljemalt 2 kuu jooksul alates tööde üleandmisest. 6.3. Üldjuhul viiakse töö test keskkonnast live keskkonda pärast vigade parandamist. 6.4. Akteerimisele kuulub töö, mis on edukalt läbinud vastuvõtu testimise (nt arendustöö) või, mida kinnitab tellija (nt konsultatsioon või koolitus). Vastuvõetud tööd märgitakse tööde halduskeskkonnas teostatuks (suletakse) tellija poolt. 6.5. Veaparandustöö loetakse vastuvõetuks kui tellija ei ole 10 tööpäeva jooksul veaparandustöö puudusi välja toonud ja seda tööde halduskeskkonnas uuesti täitmisele suunanud. 7. Hooldustööd 7.1. Hooldusteenuse osutamine: 7.1.1. Hooldusteenuse raames tuleb töövõtjal vajadusel teostada TIS viljatusravi mooduli täiendavad tarkvaraarendused ja dokumenteerimine ning läbi viia täiendavaid konsultatsioone ja koolitusi. 7.2. Hooldustööde tellimine: 7.2.1. Hooldustööd tellitakse tööde halduskeskkonnas Jira. 7.2.2. Tööde üle toimub arvestus jooksva töötunni alusel, töö lõppedes kannab töö teostaja töötunnid Jirasse; 7.2.3. Hooldustööde teostamisel lähtub täitja reageerimis- ja lahendusaegadest. (vt hankeleping) 7.2.4. Tööde ajaaruanne sisaldab vähemalt: pileti numbrit, töö pealkirja, teostatud töötunde ja teostajaid. 7.2.5. Hooldusjuhtumiks ei loeta garantiikorras vigade parandamist. 7.2.6. Kui hooldustöö teostamine hankelepingus märgitud lahendusaja jooksul ei ole võimalik, teavitab täitja tellijat töö lahendamist tähtaegselt takistavatest asjaoludest ja annab teada, millise aja jooksul on töö teostamine võimalik, mille alusel lepivad pooled kokku töö teostamise aja. Pakkuja peab olema erand juhtudel valmis töid teostama ka töö välisel ajal. Uuenduste, arenduste ja hooldustööde teostamine võib toimuda ka õhtul ja hankija eeldab ka pakkuja valmisolekut tuge pakkuda. Teavitamise kanal lepitakse poolte vahel kokku. Täitjal puudub õigus iseseisvalt ajastada tellitud tööde teostamine nädalavahetusele või riigipühale. 8. Tulemid 8.1. Tööde tulemiks on detailanalüüs ja sellest tulenevad arendustööd TISi viljatusravi mooduli loomiseks. Detailanalüüs ja sellest tulenevad arendustööd hõlmavad endas viljatusravi TTOde tehnilise hetkeolukorra AS-IS kaardistamist ja tulevikulahenduse TO-BE väljatöötamist. 8.2. Tellija eeldab tööde teostajalt läbimõeldud ja kvaliteetset tulemit, mis täidab hanke eesmärke ja on kooskõlas riigi strateegiliste suundadega. Arendustega tuleb tagada, et nende tulemusel kaasneks võimalikult vähesel määral andmete dubleerimist ja viljatusravi TTOde töökoormuse kasvu. 6 8.3. Tellija ootab, et tulemini jõudmiseks teeb töövõtja järgnevalt loetletud töid. AS-IS olukorra osas tehtavad tegevused: 8.3.1. Olemasoleva dokumentatsiooniga tutvumine (lisa 1 viljatusravi andmete kogumise ärianalüüs, lisa 2 andmekoosseis jne); 8.3.2. Kirjeldada olemasolevad protsessid viljatusravi andmete kogumisel viljatusravi TTOdes ja nende edastamisel TISi (sh millised lisa 2 andmekoosseisu andmed on kliinikute tarkvarades juba olemas ja millisel kujul, olemasolevad logid, ligipääsud, andmete sisestajad, aruandluste koostamine). 8.4. TO-BE lahenduste väljatöötamise osas tehtavad tegevused: 8.4.1. Viljatusravi kliinikute liidestumise vajaduse ja võimekuse analüüs viljatusravi mooduliga; 8.4.2. Vajadusel viljatusravi mooduli liidestumise analüüs surma põhjuste registri, rahvastikuregistri, raseduse infosüsteemiga ja viljatusravi TTOde rakendustega; 8.4.2.1. Kui tegemist on uute liidestega, siis peavad vastuse saama järgnevad küsimused: 8.4.2.1.1. Kas liidestumine on vastastikku (teise osapoolega) läbi analüüsitud; 8.4.2.1.2. Kas on teada, milliseid liidestumiseks vajalikke teenuseid hakatakse kasutama (ehk millised teenused on juba olemas); 8.4.2.1.3. Kas on teada, milliseid liidestumiseks vajalikke teenuseid tuleb juurde arendada; 8.4.2.1.4. Millised on need äriprotsessid, kus uued liidestused infosüsteemi mõjutavad; 8.4.2.1.5. Millised on liidestuvate infosüsteemide/teenuste sisendparameetrid ja väljundparameetrid. 8.4.3. Kui detailanalüüsist tulenevalt selgub, et lisa 1 ärianalüüsis kaardistatud äriprotsesse on vaja muuta, siis tehakse muudatused koostöös tellija ja TEHIKuga; 8.4.4. Kirjeldada ja visualiseerida tulevased andmevahetuse protsessid (Drawio, Lucidchart või muu); 8.4.4.1. Valideerida lisa 1 ärianalüüsi peatüki 6.5.5 esimeses punktis tõstatatud protsessilised küsimused; 8.4.5. Andmeallikate kaardistamine; 8.4.6. Ärireeglite, kasutajalugude ja tarkvaranõuete (funktsionaalsed – ja mittefunktsionaalsed nõuded) kirjeldamine; 8.4.6.1. Nõuete kirjeldamisel lähtuda ja vajadusel täiendada lisa 1 ärianalüüsi peatüki 6.2 nõuetest; 8.4.7. Logide kirjeldamine; 8.4.8. Loodava süsteemi tehnilise arhitektuuri visiooni loomine; 8.4.9. Tervishoiutöötajate rollide tuvastamine MEDREs; 8.4.10. TAIle TJT ligipääsulahenduse loomine; 8.4.11. Luua ja valideerida kogutavate andmekomplektide andmekoosseisud lähtudes FHIR standardist, kaasates TEHIKu; 8.4.12. Kaardistada ja realiseerida võimalikud automaatkontrollid andmete sisestamisel ja edastamisel, kaasates TEHIKu; 8.4.13. Kirjeldada lisa 2 andmekoosseisu muutmise protsess moodulis; 8.4.14. Detailanalüüsi dokumentatsiooni koostamine, mida on võimalik kasutada IT-arenduse alusdokumendina; 8.4.15. TJT kasutajaliidese prototüübi koostamine koostöös TEHIKuga; 8.4.16. Arendused vastavalt detailanalüüsi tulemustele ja käesoleva dokumendi eseme kirjeldusele (peatükk 2) sh: 8.4.16.1. Viljatusravi mooduli loomine, kuhu kogutakse kõiki lisas 2 toodud viljatusravi andmekoosseisu andmeid; 8.4.16.2. Viljatusravi moodulis ühe tsükliga seotud isikute sidumine; 8.4.16.3. Viljatusravi moodulisse automaatse süsteemi loomine doonorrakkude kasutamise ja ühelt doonorilt sündivate laste arvu jälgimiseks; 8.4.16.4. TJT arendused: 8.4.16.4.1. Luua viljatusravi TTOdele võimekus sisestada kõiki lisas 2 toodud viljatusravi andmekoosseisu andmeid viljatusravi moodulisse manuaalselt läbi TJT; 8.4.16.4.2. Luua viljatusravi TTOdele võimekus vaadata TJTs oma kliiniku andmeid; 8.4.16.4.3. Luua viljatusravi TTOdele võimekus kontrollida doonorrakkude kasutamise ja ühelt doonorilt sündivate laste arvu ja broneerida doonoreid läbi TJT; 7 8.4.16.4.4. Luua viljatusravi TTOdele ligipääs anonüümse doonori teise kliiniku varasematele valitud andmetele isikukoodi alusel läbi TJT; 8.4.16.4.5. Viljatusravi TTOde teavitamine kliinikus sugurakke annetanud doonori, sugurakke säilitava patsiendi või doonorrakkudest sündinud lapse surma kohta TJTs; 8.4.16.4.6. Luua viljatusravi TTOdele ja TAIle võimekus näha ühe tsükliga seotud isikuid; 8.4.16.4.7. Luua TAIle ligipääs kõikidele lisas 2 toodud viljatusravi andmekoosseisu andmetele läbi TJT sh kunstliku viljastamise teel sündinud lapsele tema eostatuse kohta info väljastamiseks; 8.4.16.4.8. Luua TAIle päring, et patsiendi nõudel võtta isikukoodi alusel väljavõte kõikidest patsiendi viljatusravi andmetest läbi TJT. 8.4.17. Dokumenteerida TAIle teadusuuringuteks viljatusravi moodulist andmete väljastamise protsess; 8.4.18. Juurutusjuhendite loomine TTOde infosüsteemide liidestuste jaoks koostöös TEHIKuga sh: 8.4.18.1. Lisas 2 toodud viljatusravi andmekoosseisu andmete edastamine viljatusravi moodulisse otse viljatusravi TTOdes kasutusel olevatest infosüsteemidest; 8.4.18.2. Viljatusravi moodulisse oma kliiniku poolt edastatud andmete ja ühe tsükliga seotud isikute seoste pärimine TTOdes kasutusel olevatesse infosüsteemidesse; 8.4.18.3. Doonorrakkude kasutamise ja ühelt doonorilt sündivate laste arvu pärimine viljatusravi moodulist TTOdes kasutusel olevatesse infosüsteemidesse; 8.4.18.4. Anonüümse doonori teise kliiniku varasematele valitud andmete pärimine isikukoodi alusel viljatusravi moodulist TTOdes kasutusel olevatesse infosüsteemidesse; 8.4.18.5. Kliinikus sugurakke annetanud doonori, sugurakke säilitava patsiendi või doonorrakkudest sündinud lapse surma pärimine viljatusravi moodulist TTOdes kasutusel olevatesse infosüsteemidesse. 8.4.19. Testiraportite ja testilugude koostamine. 9. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine 9.1. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise kord on sätestatud hankelepingus. 10. Garantii 10.1. Garantiitingimused on sätestatud hankelepingus. 11. Lisad Lisa 1 – Viljatusravi andmete kogumine - ärianalüüs Lisa 2 – Viljatusravi mooduli andmekoosseis Lisa 3 – TIS kesksüsteemi FHIR mikroteenuse arhitektuur Lisa 4 – PÜT/MPI Lisa 5 – THEMIS Lisa 6 – Charon Lisa 7 – SPD Lisa 8 – FIS lahenduse arhitektuur Lisa 9 – TERM arhitektuur Lisa 10 – AUDIT Lisa 11 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt 8  Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt 1. Sisu Lähtudes Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, keda esindab ..... (edaspidi tellija) ja /ettevõtja nimi/, keda esindab .... (edaspidi täitja) vahel päev.kuu.aasta sõlmitud hankelepingu nr .... annab täitja üle ja võtab tellija vastu teostatud tööd. 1.1 Käesoleva aktiga annab täitja tellijale üle tööd, mis täitja on teostanud vastavalt hankelepingule ja tellija võtab käesolevas aktis nimetatud tööd vastu. 1.2 Tellija annab täitjale üle töödega seonduva dokumentatsiooni. Üleantud dokumentatsioon asub .... 1.3 Tellija kinnitab, et tema või tema esindajad on käesolevas aktis nimetatud tööd üle vaadanud ning see vastab hankelepingule. 1.4 Käesolev akt on täitjale tasu maksmise aluseks. Poolte vaheline arveldamine toimub hankelepingu alusel vastavalt käesolevas aktis sisalduvatele andmetele. 1.5 Käesoleva akti pooled kinnitavad, et aktis sisalduvad andmed on nende parima teadmise kohaselt õiged. 2. Akteeritavad tööd Nr Tööde loetelu Tunnid Maksumus km-ta 1 2 3 KOKKU: 3. Tööde üleandmise tähtaeg 3.1 Tööd on üle antud päev.kuu.aasta /etappide puhul ka etapid/. 3.2 Tööd teostati tähtaegselt. 4. Puudustega tööde nimekiri 4.1 Puuduseid töös ei esine./Esinevad järgmised puudused töös: 4.1.1 ….. 4.1.2 ….. 4.2 Puuduste põhjendus. 4.3 Puuduste kõrvaldamise tähtaeg on päev.kuu.aasta. 5. Poolte allkirjad Tellija: Täitja: Lepinguline kontaktisik lepinguline kontaktisik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/