KÄSKKIRI
Tallinn 16.03.16 nr 1-2/16-017
Riigihanke "Rail Balticu ehitamiseks vajalike
ehitusmaavarade varustuskindluse uuring"
korraldamine
Tulenevalt riigihangete seadusest, TJA hankeplaanist ning majandus- ja
kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007 määruse nr 99 „Tehnilise Järelevalve Ameti
põhimäärus“ paragrahvi 25 lõike 1 alusel:
käsin
1. korraldada avatud riigihange Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade
varustuskindluse uuringu teostaja leidmiseks vastavalt lisatud hankedokumentidele;
kinnitan
2. riigihanke läbiviimiseks, sealhulgas pakkumuste kvalifitseerimiseks, hindamiseks,
eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ja lepingu ettevalmistamiseks komisjoni järgmises
koosseisus:
komisjoni esimees: Jaak Simon (transpordi investeeringute
osakonna projektiekspert)
komisjoni liikmed: Kaimar Eilo (kemikaali- ja mäetööde
osakonna juhataja)
Raido Kivikangur (transpordi
investeeringute osakonna projektiekspert
Anti Moppel (MKM nõunik)
Indrek Orav (Rail Baltic Estonia OÜ
juhatuse esimees)
Vaiko Eggert (Rail Baltic Estonia OÜ
projektiekspert
määran
3. riigihanke eeldatavaks maksumuseks kuni 40 000 eurot käibemaksuta;
4. riigihanke lepingu sõlmimise tähtajaks 31. mai 2016. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
peadirektori asetäitja
peadirektori ülesannetes
Koostaja: Jaak Simon
Vorm 1 VOLIKIRI ühispakkuja ESINDAMISEKS Hankija nimi: Tehnilise Järelevalve Amet Riigihanke nimetus: Rail Baltic ` u ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Käesolevaga ___________ (pakkuja nimi, kes volitab) , registrikood ___________, aadress ___________ volitab ___________ (pakkuja nimi, keda volitatakse) , registrikood ___________, aadress ___________ esitama ___________ (pakkuja nimi, kes volitab) nimel eelnimetatud riigihanke pakkumust ning tegema ___________ (pakkuja nimi, kes volitab) nimel kõiki hankemenetluse ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid. Volikiri on antud ilma edasivolitamise õiguseta. /allkirjastatud digitaalselt/ (volitaja esindaja nimi ja ametinimetus)
Vorm 2 KINNITUS ED PAKKUJA INDIVIDUAALSE SEISUNDI KOHTA Hankija nimi: Tehnilise Järelevalve Amet Riigihanke nimetus: Rail Baltic ` u ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Kinnitame, et ________ ( pakkuja nimi ja registrikood) või meie seaduslikul esindajal ei ole karistusregistris meie elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtivaid või karistusregistri seaduse kohaselt kustutamata kriminaal- või väärteo karistusandme i d kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise kohta või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste või maksualast e süütegude toimepanemise kohta. Kinnitame, et ________ ( pakkuja nimi ja registrikood) ei ole pankrotis või likvideerimisel, meie äritegevus ei ole peatatud ja me ei ole muus sellesarnases seisukorras oma asukohamaa seaduste kohaselt. Kinnitame, et ________ ( pakkuja nimi ja registrikood) suhtes ei ole algatatud sundlikvideerimist ega muud sellesarnast menetlust meie asukohamaa seaduste kohaselt. /Allkirjastatud digitaalselt/ (Pakkuja esindaja nimi)
Vorm 3 TÄIDETUD LEPINGUTE LOETELU Hankija nimi: Tehnilise Järelevalve Amet Riigihanke nimetus: Rail Baltic ` u ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Meie poolt viimase 5 (viie) aasta (veebruar 2011 - veebruar 201 6) jooksul täidetud üldgeoloogilise uuringu ja/või maavara geoloogilise uuringu lepingute loetelu : Jrk. nr. Teenuse tellija nimi, kontaktisiku nimi, e-posti aadress ja telefon, riigihanke viitenumber (selle olemasolu korral) Teenuse nimetus ja lühikirjeldus Lepingu maksumus (eurot) 1. 2. ... Kinnitame, et meie poolt esitatud üldgeoloogilise uuringu ja/või maavara geoloogilise uuringu lepingud, k aks neist maksumusega vähemalt 2 0 000 eurot, on täidetud viimase 5 (viie) aasta ( veebruar 2011- veebruar 2016 ) jooksul ja et vähemalt üks esitatud lepingutest sisaldas ehitusmaavarade kasutamise prognoosi. Lisa: Riigiha ngete seaduse § 41 lõike 4 kohas e d tõend id esitatud lepingu te nõuetekohase täitmise kohta. /Allkirjastatud digitaalselt/ (pakkuja esindaja nimi)
Vorm 4 EKSPERDI CV Hankija nimi: Tehnilise Järelevalve Amet Riigihanke nimetus: Rail Baltic ` u ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Eesnimi: Perekonnanimi: Sünniaeg: Kõrgharidus: Õppeasutus: Eriala: Haridustase: Diplomi omandamise aasta Töökogemus geoloogiliste uuringute alal : Ettevõtja/organisatsioon Ameti-nimetus Tööülesannete kirjeldus Töötamise aeg (alates – kuni) (kuu/aasta) – (kuu/aasta) Töö kogemuse pikkus üld geoloogiliste ja/või maavarade geoloogiliste uuringute alal kokku ________ aastat . Osalemine üld geoloogiliste s ja/või maavarade geoloogilistes uuringutes või projektides juhtiva eksperdina või vastutava isikuna geoloogiliste uuringute alal viimase 5 aasta (veebruar 2011-veebruar 2016) jooksul : Uuringu või projekti nimetus Uuringut või projekti iseloomustavad põhinäitajad Osalemise aeg (alates – kuni) (kuu/aasta) – (kuu/aasta) Tööülesannete kirjeldus juhtiv eksperdina või vastutava isikuna Kuupäev: ______________________ Eksperdi allkiri: ____________________
Vorm 5 TEISE ISIKU NÕUSOLEK Hankija nimi: Tehnilise Järelevalve Amet Riigihanke nimetus: Rail Baltic ` u ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Kinnitame, et oleme nõus , et … ( pakkuja nimi ja registrikood ) tõendab oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele meie all järgnevate näitajate alusel : Jrk. nr. Teise isiku pädevuse kirjeldus, millele pakkuja tugineb: 1. 2. .. Kinnitame, et oleme nõus osale ma h ankelepingu vahetul täitmisel vähemalt osas, milles pakkuja tugines meie näitajatele oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavus e tõendamisel kvalifitseerimise tingimustele. Märkused: ___________________________________________________ Teise isiku nimi, registrikood ja aadress: ______________________ _____ Teise isiku esindaja nimi , kontaktandmed : _____________ ______ /Allkirjastatud digitaalselt/ ( Teise isiku esindaja nimi)
Vorm 6 KINNITUS ED PAKKUMUSE KOHTA Hankija nimi: Tehnilise Järelevalve Amet Riigihanke nimetus: Rail Baltic ` u ehita miseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Kinnitame käesolevaga kõigi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Kinnitame, et esitame pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. Kinnitame, et omame hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õiguseid. Käesolev pakkumus on jõus 60 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Kinnitame, et vastutame solidaarselt hankelepingu täitmise eest . Kinnitame, et teised isikud, kelle pädevuse alusel oleme tõendanud hankemenetluses oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele osalevad hankelepingu vahetult täitmisel vähemalt osas, milles tõendasime oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele nende näitajatele. Kinnitame, et hankelepingu mahust olulise osa (maksumus vähemalt 5 % pakkumusest), täitmiseks kaasame alltöövõtjaid vaid tingimusel, et hankija on andnud nõusolekul alltöövõtja kasutamiseks. Meie kontaktandmed seoses hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate dokumentidega ning pakkumusega on : Kontaktisiku nimi Ettevõtja/organisatsiooni nimi Aadress Telefon Faks e-post /Allkirjastatud digitaalselt/ (pakkuja esindaja nimi)
Vorm 7 VOLIKIRI dokumentide allkirjastamiseks Hankija nimi: Tehnilise Järelevalve Amet Riigihanke nimetus: Rail Baltic ` u ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Käesolevaga volitab ___________ (pakkuja nimi) , registrikood ___________, aadress ___________, ____________________ (volitaja nimi, isikukood) isikus _________________ (volitatava nimi, isikukood) olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud riigihanke pakkumust ning hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavaid dokumente. /Allkirjastatud digitaalselt/ (esindaja nimi)
Vorm 8 TEENUSE OSUTAMISE KAVA Hankija nimi : Tehnilise Järelevalve Amet Riigi anke nimetus : „Rail Baltic ` u ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ Vastavalt käesoleva riigihanke tehnilisele kirjeldusele koostatud teenuse osutamise kava sisaldab : Tehniline kava ja töö täitmise metoodika t, sealhulgas : p akkuja arusaam teenuse sisust ja eesmärkidest ning hankija püstitatud nõuetest ja vajadustest teenuse osutamisel tõstes esile teenuse olulised osad ja kirjeldades nende saavutamiseks vajalikke tegevusi; kuidas Pakkuja saavutab teenuse osade ja teenuse tervikliku täitmise oma pakutud metoodikast tulenevalt (näiteks andmete hankimine, andmete töötlus ja analüüs, jms); t ehniline kava ja metoodika ning sel leks kavandatud ressurss arvestades teenuse ajalist kava, teenuse osutamise plaani aspektidega ne nde ühildamisel. k ava esitleb s elgelt pakkumise tehnilises kirjelduses toodud kõigi ülesannete väljundeid ja suutlikust neid saavutada. teenuse osutamise plaani , sealhulgas: teenuse põhiliste osade sisu ja kestvusi päevades, arvestades pakkumuse tehnilises kirjelduses esitatud ülesannete ja eesmärkidega; teenuse osutamise plaan peab andma hea indi katsiooni hankijale, et teenuse osutaja mõistab pakkumise tehnilises kirjelduses toodud eemärkide täitmise ajalist sisu ja suudab tagada teenuse osutamise plaani täitmise; teenuse osutamise plaan i ja ressursid e vastavus organisatsiooni ja meeskonnaga ning tehnilise kava ja metoodikaga. teenuse osutamise organisat siooni ülesehitust ja meeskonda, sealhulgas: teenuse osutamise meeskonna kooseisu k õikides peamistes teenuse ülesannetes koos võtmeisikute, vastutavate isikute ning vajaliku abipersonaliga ja tehnilise toega (sh eksperdid). võtmeisikute ja vastutavate isikute rollid ja vastutu svaldkonnad teenuse osutamisel, ü hispak kumise ja alltöövõtjate korral meeskonna kohustuste ja vastutusalad e jaotus . Organisatsiooni ja võtmeisikute rollile vastav varasem sarnane töökogemus esitatakse eraldi vormidel. Võtmeisikute eelnev koostöö kogemus kirjeldatakse töökogemuse vormil võtmeisikutel samade objektide olemasolu kaudu. /Allkirjastatud digitaalselt/ (Pakkuja esindaja nimi)
Vorm 9 NETOKÄIVE GEOLOOGILISTE UURINGUTE TEENUSTE OSUTAMISEL Hankija nimi: Tehnilise Järelevalve Amet Riigihanke nimetus: Rail Baltic ` u ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Meie 2012, 2013 ja 2014 majandus aa state netokäibed geoloogiliste uuringute teenuste osutamisel : Aasta Netokäive geoloogiliste uuringu te teenus t e osutamisel (eurodes) 2012 2013 2014 Kokku Kolme aasta keskmine /Allkirjastatud digitaalselt/ (pakkuja esindaja nimi)
RAIL BALTICU EHITAMISEKS VAJALIKE EHITUSMAAVARADE VARUSTUSKINDLUSE UURING LISA II LEPINGU PROJEKT 2016 TEENUSE OSUTAMISE LEPING RAIL BALTICU EHITAMISEKS VAJALIKE EHITUSMAAVARADE VARUSTUSKINDLUSE UURING Ostja nimi, registrikood, aadress , Eesti (edaspidi “ Tellija ”),ühelt poolt Ja Töövõtja nimi, registrikood, aadress (edaspidi “ Töövõtja ”) teiselt poolt keda käesolevas lepingus nimetatakse koos ja eraldi edaspidi ka “ Pool ” ja/või “ Pooled ”, on sõlminud käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud “ Leping ”) Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring u läbi viimiseks (hanke nr Riigihangete registris …., edaspidi nimetatud „Hange“ ) tulemusena alljärgnevas: Üldsätted Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu objektiks oleva töö teostamisel Töövõtja poolt. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning selle lisadest ning Lepingu või selle lisades reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. Mõisted Tellija ja Töövõtja hõlmavad kõiki Tellija või Töövõtjaga töösuhetes olevaid isikuid, aga samuti ka teisi isikuid, keda Tellija või Töövõtja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. Töövõtja esindajad kinnitavad, et neil on kompetentsus ja võimalused täita Leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist. Lepingut ja selle lisasid kohaldatakse järgneva hierarhia kohaselt: Leping; Lepingu muudatused; Hankedokument; Töövõtja esitatud pakkumus. Lepingu objekt Käesoleva lepinguga kohustub Töövõtja osutama Tellijale Hankedokumen di Tehnilises kirjelduses (Lisas III ) kirjeldatud tegevused (edaspidi „Töö”) : Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab teostatud Töö nii paberkandjal kui elektrooniliselt Tellijale üle hiljemalt 12 0 päeva pärast hankelepingu sõlmimist. Töö teostamise kord ja tähtaeg Töö teostamise hiliseim tähtaeg on 12 0 päeva pärast hankelepingu sõlmimist. Konsultandi poolt uuringuaruande projekti esitamise hiliseim tähtaeg on 11 0 päeva pärast hanekelepingu sõlmimist . Tellijapoolseid märkuseid arvestavate/osapoolte heakskiidu pälvinud aruande lõpliku esitamise hiliseim tähtaeg on 12 0 päeva pärast hankelepingu sõlmimist. Dokumendid esitatakse eesti keeles. Töövõtja vastutab asjaolude eest, mis tulenevad tema iseseisvast tegevusest, mis ei sõltu Tellija juhistest ja antud informatsioonist. Samuti Töövõtja võimalike vigade või puuduste eest Töö teostamisel sellisel juhul, kui ta oleks kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult tegutsedes pidanud küsima Tellijalt juhiseid ja informatsiooni, kuid ei teinud seda. Poolte kohustused ja vastutus Töövõtja on kohustatud: teostama Töö professionaalselt ja kvaliteetselt vastavuses Lepingu tingimustele ning Tellija poolt esitatud lähteandmetele, tööülesandele Lepingus sätestatud tähtaegadeks; teostama Töö isiklikult või kaasama Töö teostamiseks kolmandaid isikuid Tellija nõusolekul; nõutama viivitamatult Tellijalt uusi või täiendavaid juhiseid ja informatsiooni, kui see on vajalik Töö teostamiseks; lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; teatama Tellijale viivitamatult võimalikest viivitustest Töö teostamisel, samuti teavitama muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puudused Töös või esitama uue lepingutingimustele vastava Töö Tellija poolt näidatud tähtaja jooksul; säilitama kolmandate isikute ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni kohta; loovutama Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö heakskiitmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele. Töövõtja annab koos Lepingu objektiga Tellijale üle kõik õigused Lepingu objektile ja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Töövõtja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. Tellija kohustub: edastama õigeaegselt Lepingu täitmiseks olulise informatsiooni ja kindlustama Töövõtjale juurdepääsu temale kättesaadavatele dokumentidele; edastama Töövõtjale viivitamatult olulise, Lepingu sõlmimisel mitte teadaoleva informatsiooni, mis võib mõjutada Lepingu täitmist; tasuma Töö eest vastavalt Lepingu artiklile 6. Poolte vastutus: Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud otsese varalise kahju teisele Poolele hüvitama. Saamata jäänud tulu hüvitamisele ei kuulu. Juhul, kui Töövõtja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5% Töö maksumusest iga viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Töövõtjalele Töö eest tasumisele kuuluvat summat. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd Tellija poolt nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust kuni 20% ja/või lepingust taganeda ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist ning leppetrahvi 20 % Lepingu punktis 6.1. sätestatud maksumusest. Juhul, kui Lepingu täitmise käigus selgub, et Töövõtja ei ole kompetentne Lepingu objektiks oleva Töö teostamiseks, on Tellijal õigus tellida Töö teostamine kompetentselt kolmandalt isikult. Sellisel juhul on Tellijal õigus jätta Lepingu tingimustele mittevastava töö või selle osas eest tasumata ning juhul, kui Töövõtja on antud töö eest juba tasu saanud, siis nõuda see tagasi. Sama õigus on Tellijal ka siis, kui Töövõtja Lepingu täitmise ajal satub seisundisse või olukorda, mis oleksid andnud alust teda Hankest kõrvaldada või mitte kvalifitseerida vastavalt HD sätestatud kvalifitseerimise tingimustele. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest tasuma Töövõtja poolt esitatava arve 21 tööpäeva jooksul arvates arve väljastamise päevast. Arve tasumisega viivitamisel üle määratud tähtaja võib Töövõtja nõuda viivise tasumist summas 0,5% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kui mitte rohkem kui 10 % Lepingu punktis 6.1. sätestatud maksumusest. Töövõtja vastutus Lepingu rikkumise (nii üksiku rikkumise kui kõigi rikkumiste eest kokku) on piiratud ühekordse Lepingu kogumaksumusega (käibemaksuta). Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. Lepingust tulenevad vastutuse piirangud ei rakendu Lepingu tahtliku rikkumise korral. Töö üleandmine ja vastuvõtmine ning Töö heakskiitmine Töövõtja on kohustatud esitama Tellijale: 5.1.1 Eestikeelse aruande kavandi hiljemalt 11 0 päeva pärast hankelepingu sõlmimist (elektroonilisel kujul e-posti teel) ; 5.1.2 Tellija poolt heaks kiidetud lõpparuande elektrooniliselt hiljemalt 12 0 päeva pärast hankelepingu sõlmimist. Töö loetakse Tellija poolt kinnitatuks, kui Tellija on esitanud Töövõtjale vastavasisulise kirjaliku kinnituse. Arveldused Tellija tasub Töövõtjale Lepingu kohase Töö teostamise eest vastavalt Töövõtja poolt esitatud pakkumuses (edaspidi „Pakkumus” ) toodud hinnapakkumusele kokku summas …. eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub käibemaks … eurot; Maksmine toi mub ühes osas 21. päeva jooksul pärast Töö vastuvõtmist ja kinnitamist Tellija poolt ning arve esitamist Töövõtja poolt. Ettenägematud tööd Tellijal on õigus tellida Töövõtjalt Lepingus mittesisaldunud, kuid ettenägematutel asjaoludel vajalikuks osutunud täiendavaid töid tingimusel, et sellised tööd on otseselt vajalikud Lepingu täitmiseks ning nende kogumaksumus ilma käibemaksuta ei ületa 10% Lepingu käibemaksuta kogumaksumusest. Ettenägematute töödena on käsitletavad Töö teostamise käigus ilmnevad aspektid, mida Töö tehniline kirjeldus ei kirjelda või ei kirjelda piisava detailsusega. Juhul kui Tellija peab vajalikuks tellida ettenägematuid töid, küsitakse Töövõtjalt vastavasisuline pakkumine. Lepingu kehtivus Käesolev Leping jõustub selle sõlmimise kuupäevast ja kehtib kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni. Kui Töövõtja ütleb Lepingu enne tähtaega üles põhjuseta või muul põhjusel kui tasu maksmisega viivitamine, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt täiendavate kulutuste (võrreldes Töövõtja poolt pakkumuses toodud hinnaga), mida ta kandis seoses kolmandalt isikult käesolevale lepingule vastava Töö teostamise tellimisega, hüvitamist (sh nt uue hanke korraldamise kulud, hinnavahe). Poolte esindajad Lepingu täitmisel Tellija esindajaks Lepingu täitmisel on Jaak Simon , kontaktandmed: aadress Sõle 23A, 10614 Tallinn, telefoninumber 667 204 3 , faksi number 667 2001; e-posti aadress
[email protected] Töövõtja esindajaks Lepingu täitmisel on …….., kontaktandmed: aadress ………, …………, telefoninumber …………., faksi number …………….; e-posti aadress ………………. Artiklis 9 nimetatud Poolte esindajatel on Lepingu täitmise käigus õigus esitada vastastikku järelepärimisi Lepingu täitmisel vajaliku informatsiooni ja dokumentatsiooni osas, kontrollida Lepingu täitmise käiku, küsida juhiseid, samuti teha muid Lepingus sätestamata toiminguid, mis on vajalikud Lepingu eesmärgi saavutamiseks. Artiklis 9 nimetatud Poolte esindajatel ei ole õigust Lepingu muutmiseks, va juhul, kui Pool on andnud oma esindajale eraldi sellekohase volikirja. Kui Pool muudab oma esindajat Lepingu täitmisel, tuleb sellest teatada teisele Poolele e-posti või faksi teel. Lepinguga seotud teated Lepinguga seotud teated edastatakse e-posti teel, v.a juhtudel, kui Lepingus on ette nähtud teate muu vorm. Paberkandjal teated saadetakse teisele Poolele posti teel Lepingus märgitud või Lepingu kehtivuse ajal teisele Poolele teatatud aadressil. Paberkandjal teade loetakse teise Poole poolt kättesaaduks , kui postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. Konfidentsiaalsuskohustus Pooled tunnistavad, et Lepingu täitmise käigus võivad Pooled teineteisele avaldada teatud konfidentsiaalset informatsiooni, mis võib olla saadud suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis (edaspidi „ Konfidentsiaalne informatsioon “), milleks on muuhulgas järgmine teave: informatsioon Lepingu täitmise ja sisu kohta; informatsioon Poole plaanide või strateegiliste otsuste kohta; informatsioon Poole toodete või teenuste omaduste kohta, mis ei ole avalik teave; mistahes muu informatsioon Poole tegevuse kohta, mis ei ole avalik teave. Pooled kohustuvad: hoidma Konfidentsiaalset informatsiooni salajas, rakendades selleks tänapäevaseid andmekaitse ja muid asjakohaseid meetmeid; mitte kasutama Konfidentsiaalset informatsiooni enda huvides ega laskma kolmandatel isikutel kasutada Konfidentsiaalset informatsiooni endi huvides; tagastama teisele Poolele esimesel nõudmisel kõik informatsioonikandjad (muuhulgas koopiad), mis sisaldavad Konfidentsiaalset informatsiooni; tagama, et tema töötajad või muud temaga seotud isikud täidavad käesolevas artiklis sätestatud konfidentsiaalsuskohustust. Konfidentsiaalne informatsioon ei ole informatsioon, mis: tuleb avaldada vasta valt seadusele, tingimusel, et see avaldatakse vaid seaduses ettenähtud tingimustel või on õiguspäraselt avalikuks saanud ilma Poole poolse õigusvastase käitumise ja/või Lepingu rikkumiseta. Punktis 1 0 .2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustus on tähtajatu ning kehtib ka pärast Lepingu lõppemist. Lõppsätted Lepingu muudatused ja täiendused jõustuvad arvates allkirjastamisest mõlema Poole volitatud esindaja poolt, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. Leping on koostatud eesti keeles elektroonselt. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab Lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Poolte allkirjad: Tellija: Töövõtja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) …………………………….. ……………………………….. (ametikoht) (ametikoht)
LISA III Tehniline kirjeldus S issejuhatus Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega. Rail Baltic on üks lähiaastate suurimaid investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse edendamisse. Trass tagab liikumiskiiruse reisrongidel kuni 240 km/h ning kaubarongidel 120 km/h ning annab võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Lä t ti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse. Rail Baltic u raudtee ning sellega seotud taristu ning objektide rajamiseks kulub suur kogus ehitusmaterjale, millest osa on k ättesaadavad Eestist (lubjakivi killustik, liiv, kruus), kuid näiteks ballastis kasutatav graniitkillustik või muu tardkivimitel baseeruv samaväärne kivimmaterjal tuleb eeldatavalt importida. Lisaks tuleb kaaluda võimalusi kasutada Eesti põlevkivitööstuses tekkivaid kõrvalprodukte : aherainet ning põlevkivituhka. Käesolev tehniline kirjeldus annab ülevaate olemasolevatest ehitusmaavaradest 50 km raadiuses eelistatud trassialternatiivist (seisuga detsember 2015). Maavarade andmed on saadud Maa-ametilt. Vaatluse all on nii aktiivvarud ( olemasolevad maardlad ), kui ka passi i v- ja prognoosvarud. November 2015 seisuga on a nalüüsitud erinevate keskkonnapiirangute ( EELIS’e andmebaas) ning kultuurimälestiste (andmed saadud Muinsuskaitseametilt) olemasolu maavarade leiukohtades , välja on toodud konkreetsed konflikt i kohad ning antud hinnang maardlate/mäeeraldiste kasutuselevõtu osas . Hinnatud on olemasolevate maardlate jääkmahte (seisuga november 2015) ning võrreldud Rail Balticu ressursivajadusega. Täiendavalt on käsitletud erinevaid alternatiivseid ehitusmaterjalide saamise võimalusi – põlevkivitööstuse kõrvalproduktid ning meremaardlad. Eraldi on käsitletud materjali kvaliteedinõuetega seonduvaid aspekte. Tehnilises kirjelduses on toodud tööülesanded ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu teostamiseks. R ail Baltic u ehitus maav arade varustuskindluse tagamise probleemikirjeldus Rail Baltic on suurim taristu ehitusobjekt, mida Eestis se on kunagi kavandatud. Raudtee ning sellega seotud teede ehitamiseks kulub suur kogus erinevaid Eestis leiduvaid maavarasid – liiva, kruusa , lubja- ja dolokivi . Raudtee b allastis kasutatav graniitkillustik või muu tardkivimitel baseeruv samaväärne kivimmaterjal tuleb eeldatavalt importida. Rail Balticu eeldatav ehitamise algusaeg on 2020 ning ehitu s per i oodiks kavandatakse viis -kuus aastat. Ehitamise perioodil suureneb Eestis hüppeliselt materjali vajadus , eelkõige ca 50 km raadiuses ümber raudteetrassi. Ehituse ajal on eeldatavalt kõrgem vajadus ehitusmaavarade järele esimesel 3-4 aastal, kui ehitatatakse sillad-viaduktid ja teeühendused. Lubjakivikillustikku kasutatakse kindlasti raudteega piirnevate teenindus- ja ühendusteede ehituses (ristuvad teed), samuti võimalike jaamateede ehitus el. Aherainekillustiku kasutamis e võimalused lubjakiv ikillustiku asemel on kirjeldatud peatükis REF _Ref438113901 \n \h 3.5.2. Varustuskindluse hindamiseks on v ajalik teada väljastatud kaevandamislubade mah te ning hinnata nende piisavust 50 km raadiuses ümber raudteetrassi . 50 km raadiust ala ümber ehitusobjekti kasutatakse tavapärases praktikas optimaalse kaugusena. Vajadusel tuleb leida lahendused materjalide juurde hankimiseks kaugemalt. Vajadusel tuleb kavandada olemasolevate maardlate laiendused/uute avamised või võtta kasutusele põlevkivitööstuse kõrvaltooted. Arvestada tuleb, et samale perioodile planeeritakse ka teisi suuremaid ehitusobjekte nagu Kose-Mäo maanteelõigu ning Tallinna vangla ehitus. Lisaks tuleb silmas pidada tavapärase materjalivajadusega muudel taristu- ja hoonete ehitusobjektidel. Oluline on tähelepanu pöörata materjali kvaliteedile. Kasutatava materjali kvaliteet peab vastama raudtee ja maantee projekteerimise ja ehitamise normidele. R ail B alticu materjalikulu sõltub oluliselt trassi pikkusest, trassi asukoha geoloogilistest tingimustest ja reljeefist ning valitud tehnilistest lahendustest. Täpsed nõuded materjalide osas antakse Rail Balticu eelprojektis. Olemasolevate karjääride kohta saab vastavaid andmeid tootmisohje sertifikaatide ning toimivusdeklaratsioonide alusel. Põlevkivitööstuse kõrvaltoodete aheraine ja põlevkivituha kohta on teostatud uuringuid, mis annavad infot materjali kvaliteedi kohta. Keerulisem on passiiv- ja prognoosvarudega, kuna nende kohta on andmeid vähe. Maa-ametilt on saadud passiiv- ja prognoosvarude asukoha ja mahtude info. N ende materjali de omaduste ja kvaliteedi teadasaamiseks oleks vajalik teostada igal konkreetsel alal geoloogilised uuringud, kuid see on väga aja- ning ressursimahukas töö. Tõenäoliselt leidub teatud määral vastavaid andmeid ka Eesti Geoloogiakeskuse andmebaasides. Geoloogiliste uuringute läbiviimise etapid ning ajaline kestus on kirjeldatud peatükis REF _Ref438113820 \n \h 3.6. Tehnilises kirjelduses on antud soovituslikud kvaliteedinõuded materjalide osas , tuginedes olemasolevatele normdokumentidele ning varasemale praktikale. Nende alusel saab anda ligikaudse hinnangu varustuskindlusele. Kvaliteedinõuded täpsustuvad projekteerimise käigus. Samuti tuleb silmas pidada asjakohaseid nõudeid majandus- ja taristusministri 22.09.2014 määruses nr 74 „ T ee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord “ , mis esitab nõuded avalikult kasutatavate teede ehituses kasutatavale täitematerjalile . Maanteeameti tellimusel valmis novembris 2015 uuring „ Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele , II etapp “. Antud uuringus käsitleti varustuskindluse t eemat laiemalt, sh arvestades ka Rail Balticu materjalivajadusega. Maanteeameti tellimusel teostatud uuringute aruanded asuvad aadressil http://www.mnt.ee/index.php?id=12039 . Ülesanded uuringu läbiviimiseks Antud peatükk kirjeldab tööülesande i d Rail Baltic u ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu teostajale. Uuringu teostajale on sisendiks tabelandmete ( Lisa 3.1 ), kaartide ( Lisa 3.2 ) , tausta selgitav analüütiline põhiosa (Lisa 3. 3) , Maa-ametist saadud alusandme d ( REF _Ref438389718 \r \h \* MERGEFORMAT Lisa 3. 4 ) ja andmed Läti piirilähedaste maardlate kohta (Lisa 3.5) : täitematerjali karjääride info 50 km raadiuses ümber Rail Balticu trassi, kus kaevandatakse täite- ja ehitusliiva, täite- ning ehituskruusa, lubja- ja dolokivi ; karjääride jääkvarud ehitus maavarade kasutusala liikide kaupa ; trassist 50 km puhvertsooni jäävad kõik täitematerjali maardlad, kus hetkel veel ei ole kehtivat mäeeraldist, kuid kus on arvel maavara aktiivne tarbevaru, aktiivne reservvaru või prognoosvaru, sh passiivne tarbevaru ja passiivne reservvaru ; trassist 50 km puhvertsooni jäävad kõik geoloogilise uuringuloa ja maavara kaevandamisloa taotlused, mis on esitatud vajaminevate ehitus maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. A ndmed on seisuga november 2015 . Lisaks eelnevale loetelule on uuringu teostajale sisendiks AS Teede Tehnokeskuse kodulehel olev andmestik väljastatut sertifikaatide kohta : http://www.teed.ee/et/teenused/sertifitseerimine/sertifitseerimine/ Töö täitja ülesanded . Töö täitja selgitab koostöös eel projekti koostajaga Rail Baltic u ja kaasneva infrastruktuuri rajamiseks vajamineva materjali (liiv, kruus, lubjakivi, graniit või mõni muu tardkivimikillustik) vajaduse (mahud) perioodiks 2019 – 2026 aastate kaupa. Materjalide osas arvestada järgmiste kvaliteedinõuetega: Rail Baltic u raudtee ja selle raames ümberehitatavate teede ja teenindusteede ehituseks kasutatava pinnase osas tuleb lähtuda tee projekteerimise normide määruse nõuete st . Majandus- ja taristusministri 22.09.2014 määruses nr 74 „ T ee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord “ toodud avalikult kasutatavate teede ehituses kasutatavale täitematerjalidele toodud nõuetele. Raudteeballastile esitatavad nõuded on toodud standardis EVS-EN 13450:2007. Muldkeha projekteerimisel, remondil ja ehitamisel võib kasutada lisaks pinnastele nii looduslikke kui ka toodetud (tehislike või taaskasutatavate materjalide töötlemise teel saadud) EVS-EN 13242 tootestandardile vastavaid täitematerjale Liiva ja kruusa filtratsioonimoodul vastavalt standardile EVS 901-20 ja terastikuline koostis vastavalt standardile EVS-EN 933-1. Tee-ehituses kasutatava graniidi või muu tardkivi purunemiskindlus Los Angeles katsel määrata vastavalt standardile EVS-EN 1097-2. Tee-ehituses kasutatava karbonaatkivimi nõuded mitte alla tee projekteerimise normide määruse nõuete, purunemiskindlus Los Angeles katsel määrata vastavalt standardile EVS-EN 1097-2, külmakindlus vasta valt standardile EVS-EN 1367-1 ; Uuringus tuleb konsultandil kirjeldada, lähtudes eelprojektist või konsulteerides planeer ingukonsultandiga, Rail Baltic u raudtee ja muude seonduvate eelprojekteeritavate rajatiste tüüpläbilõiget (joonistena ja tekstina) ja näidata millist materjali aluspinnases, muldes, ballastis, nõlvades ja muudes raudtee ja maantee kandekonstruktsiooni osades kasutatakse. Samuti tuleb esitada alternatiivsed ettepanekud kõrgetes mulletes (5 m ja enam) kasutatavate materjalide osas. Lisatud peab olema ka mõistete seletav loend (ballast, mulle, veokaugus, jne); Töö teostaja prognoosib materjali kättesaadavust perioodiks 2016– 2026 aastate kaupa . A rvesse tuleb võtta kõiki teisi maanteede, raudteede, sadamate, lennujaamade suurimaid teadaolevaid projekte selles ajavahemikus Eesti Vabariigi piires (sh kohalike omavalitsuste ja RMK teede remondiks ja hoolduseks vajalike materjalide mahuga). Pr ognoosi koostamisel arvestab töö täitja : R iigimaanteede teehoiukava 2014-2020 ehituse, remondi ja hoolde mahtude ja ajakavaga, Ühtekuuluvusfondi rakenduskava teiste ehitusobjektide (sh Tallinna linna tee-ehitused ) ning teiste suurobjektide mahtudega (Tallinna vangla jt). Riigimaanteede 2021-2026 ehituse, remondi ja hoold e mahtude prognoosimisel lähtub ehitusmaavarade riiklikus arengukavas 2011-2020 toodud keskmistest mahtudest: http://www.envir.ee/sites/default/files/ehitusmaavarade_kasutamise_riiklik_arengukava_2011-2020_lisa_5.pdf . Riigimaanteede 2014-2020 ehituse ja rekonstrueerimise mahud (sh Kose –Mäo uue tee maavarade pass) vastavalt Ramboll Eesti AS 2014 ehitusmaavarade varustuskindluse uuringus toodule: http://www.mnt.ee/public/2015/Uuringud/Maavarade_varustuskindlus/2014_0038_Ehitusmaavarad-MNT2.pdf ; Maanteeameti tellimusel valmis novembris 2015 uuring „Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele, II etapp“, mida tuleb antud uuringus kasutada; Perioodiks 2019-2026 koostab töö täitja Rail Baltic u ehitus maavarade tarnekindluse tagamise ülevaate ning tegevuskava koos riski- ja mõjuhinnanguga ehitus maavarade kättesaadavusest ( sh võrdleb teiste infrastruktuuriprojektide elluviimise plaanidega ) Uuringu teostaja peab kõikidelt tootmisohje sertifikaati omavatelt kaevandajat elt 50 km raadiuses Rail Baltic u trassist saama info, mis kvaliteediga materjali nad kaubastavad, mis võiks olla sobilik Rail Baltic u ehitustöödel Selleks tuleb küsida kaevandajatelt kõikide toodete toimivusdeklaratsioonid . Toimivusdeklaratsioone tuleb analüüsida ning anda omapoolne hinnang, milline toode ja millisesse mulde konstruktsioonkihti võiks sobida. Töö teostaja peab looma kõikide karjääride põhjal koondtabel i , kus on näidatud millises mahus on olemas sobiva kvalite ediga kaevandatavat maavara, mida olenevalt mulde konstruktsioonkihist saaks kasut ada, sh andma hinnangu, kas trassi koridori puhvertsooni jäävates karjäärides on vajalikus mahus ja kvaliteedis vajalikku ressurssi . Tõenäoliselt ei ole paljudel kaevandajatel liiva ja kruusa toimivusdeklaratsioonidel välja toodud materjali garanteeritud filtratsioonimoodulit (EVS katsel), kuna seda ei nõua standard, millest lähtuvalt on tootmisohje käsiraamat koostatud. Sellele vaatamata toovad teadaolevalt mitmed tootjad filtratsioonimooduli toimivusdeklaratsioonis siiski välja. Antud kvaliteedi näitaja deklaratsioonil puudumisel tuleb tootjatelt küsida filtratsiooni kohta eraldi infot, sh laboriprotokolle, mis iseloomustaksid suurt enamust materjalist ja oleksid usaldusväärsed (laboriprotokolle võiks olla rohkem kui 1). Juhul kui filtratsiooni osas tootja piisavat infot ei oma , pole võtnud filtratsiooniproove või pole proovide arv piisav, siis peab uuringu tegija analüüsima materjali filtreerivaid omadusi peenosiste sisalduse järgi. Toimivusdeklaratsioonil peab olema välja toodud materjali peenosiste sisaldus (f). Juhul kui selgub, et täitematerjali kaevandajatel tootmisohje süsteemi rakendatud ei ole ja pole ka väljastatud tootmisohje sertifikaati , peab uuringu tegija püüdma teabepäringu vormis saama kaevandajalt tema poolt kaevandatava ja turustatava täitematerjali kohta informatsiooni kaubastatava materjali kvaliteedist (küsida labori protokolle, geoloogilise uuringu aruande andmeid jms) , et saada vajalikku infot , millise kvaliteediga materjali on tootja suuteline garanteerima. Juhul, kui kaevandajalt ei ole võimalik vastavaid andmeid saada, peab uuringu tegija vastavad andmed hankima Eesti Geoloogiakeskus OÜ Geoloogiafondi andmebaasist; Uuringu tegijal tuleb vajadusel esitada teabepäring sertifitseerimisasutustele ning uurida, milliste kaevandajate tootmine on tootmisohje kvaliteedijuhtimissüsteemi järgi ohjatud ning väljastatud sertifitseerimisasutuse pool n e sellekohane tootmisohje sertifikaat (juhul kui mingil põhjusel sertifitseerimisasutused seda infot välja ei anna, siis tuleb vastav päring teha puhvertsooni jääva le kaevandajale);. Täitematerjalide tootjate tootmisohje sertifitseerimisega tegelevad teavitatud asutused Inseneribüroo Vahter ja Hendrikson OÜ, Teede Tehnokeskus AS ning TTÜ Sertifitseerimisasutus. Uuringu teostaja peab peab kõikidelt kaevandajatelt 50 km raadiuses Rail Balticu trassist saama info/ küsima tõendusdokumente, millega kaevandajad tõendavad materjalide vastavust punktis 1. loetelus toodud nõuetele (nt tõendusdokumendid selle kohta, et materjalid vastavad majandus- ja taristusministri 22.09.2014 määruses nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ avalikult kasutatavate teede ehituses kasutatavale täitematerjalidele toodud nõuetele). Töövõtja annab numbrilise hinnangu olemasolevate kaevanduslubade alusel vastavas kvaliteedis materjalimahtude olemasolu kohta (vt REF _Ref438633986 \h \* MERGEFORMAT Tabel 4 , REF _Ref438633990 \h \* MERGEFORMAT Tabel 5 , REF _Ref438633992 \h \* MERGEFORMAT Tabel 6 ): Tabel 5 . Killustik tee aluse ehituseks Tee „klass“ AKÖL 15 > 8000 a/ ööp Evaj > 275 Mpa AKÖL 15 > 2500 a/ ööp Evaj < 275 MPa AKÖL 15 < 2500 Killustiku purunemiskindlus LA25 LA30 LA35 Külmakindlus (F) F 2 F 4 F 4 Kulumiskindlus ( An ) F NaCl4 - - Vajalik maht, tuh m 3 Xx xx Xx Saada olev maht, tuh m 3 Xx xx Xx Tabel 6 . Ehitusliiv või kruusliiv Parameeter Näitaja 1 Näitaja 2 Näitaja 3 Filtratsioon, Kf m/ ööp > 0,2 > 0,5 > 1,0 Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (f) % < 6 < 5 < 5 Lõimise tegur Cu > 3 > 3 > 3 Vajalik maht, tuh m 3 xx xx xx Saada olev maht, tuh m 3 xx xx xx Tabel 7 . Täitematerjal (liiv, kruus, killustik) Nõuded < 0,063 mm osakeste sisaldus < 40% - (nõuded puuduvad) Vajalik maht, tuh m 3 xx xx Saada olev maht, tuh m 3 xx xx Uuringu tegija peab andma hinnangu, millise kvaliteediga on perspektiivsete kaevanduskohtade kaevandatav maavara taotletavatel mäeeraldistel, mis võiksid olla avatud Rail Baltic u ehitustööde alguseks. Samuti tuleb hinnata nii täpselt kui võimalik mahtu ja kvaliteeti kõikidel täitematerjalide maardlatel, mis ei ole geoloogilise uuringuloa või maavara kaevandamisloa taotlustega kaetud, sh anda omapoolne hinnang, kas antud maardla võiks omada perspektiivi Rail Baltic u trassiehitustööde võtmes. Kasutada tuleb selleks kõiki asjakohaseid andmebaase, üks peamisi on Eesti Geoloogiakeskus OÜ Geoloogiafondi andmebaas; Töövõtja annab hinnangu reservvarudest, mida oleks võimalik kasutusele võtta ilma täiendavate geoloogiliste uuringuteta. N õrga varustuskindlusega piirkondade kohta koostab tegevuskava geoloogiliste uuringute läbiviimiseks aladel, kus on potentsiaali aktiivse ja/või potentsiaalse passiivse reservvaru kasutuselevõtuks ehitusperioodi jooksul . Tegevuskavas välja toodud geoloogiliste uuringu alad tuleb rea stada lähtudes varude realiseer itavuse järjekorrast . Töö teostaja prognoosib kaevandamisloa taotlemise faasis olevate karjääride mahte ning kasutamisega suurenevat/vähenevat veokaugust ja logistikat, samuti kaevandamise lõpetamisel tekkivaid kulusid ala korrastamiseks; Töövõtja peab uuringu tulemuste illustreerimiseks koostama teemakaarte (nt ehitus maavarade liigiline , mahuline ja geograafiline jagunemine R ail Baltic u trassipiirkonnas); Uuringu teostaja analüüsib Rail Baltic u ehituseks vajaminevate ehitus maavarade kättesaadavust ja kvaliteeti Eesti – Läti piirist 50 km raadiuses Läti territooriumi suunas raudtee piiriületuse punktist ; Töö teostaja annab koondhinnangu R ail Baltic u ja teiste infrastruktuuriobjektide rajamise otsestest mõjudest ehitus maavarade kättesaadavusele, võimalikule hinnatõusule ning teeb ettepanekud võimalike koheselt vajalike juriidiliste ja organisatsiooniliste muudatusettepanekute osas; Töö teostaja analüüsib uuringus alternatiivsete materjalide kasutamise võimalusi - põlevkivi aheraine ja aherainest toodetud killustik, põlevkivituhk, šlakikillustik, šlakiliiv . Uuringu tegija toob välja nende materjalide kvaliteedinäitajad ja materjalide käit umis e konstruktsioonielemendina kas looduskeskkonnas või laborkatsete näidetena suhestatuna tavamaterjalide parameetritesse; Esitada maksumuste võrdlev analüüs järgmistele alternatiividele: Rail Baltic ehitamine rikastatud materjalidest versus muldkehade ja aluste ehitamine karjääri materjalidest. Töö teostaja analüüsib nõrga varustuskindlusega piirkondi ning teeb ettepanekud võimalike lahenduste osas (alternatiivsed materjalid, uued maardlad, karjäärid, materjalide kohaletoimetamine kaugematest piirkondadest jne) ning alternatiivide rakendamisega kaasnev orienteeruv aja- ning ressursikulu, sh kogu põlevkivi kaevanduste aheraine ja sellest toodetava killustiku, s amuti põlevkivituha Rail Baltic u ehitusprotsessi tarbeks kasutamiseks vajaliku logistika analüüs (transpordilahendused koos maksumustega). Aherainekillustiku ning põlevkivituha kasutamise maksumuste puhul tuleb arvestada ladestamisel makstavate keskkonnatasude ning muude seotud kuludega; Töö teostaja analüüsib materjalide iga-aastast hinnatõusu perioodil 2016 – 2026. Lähtealuseks tuleb võtta 2015. a. Samuti analüüsib töö tegija võimalikku hinnatõusu, mis tuleneb suuren evast nõudlusest. Teostaja prognoosib materjalide ja teetööde iga aastast hinnatõus u perioodil 2016-2026 ( toob välja eraldi materjalide veokauguste suurenemisest tuleneva hinnatõusu, tee-ehitusmaterjalide ja tööde kvaliteedi uutest nõuetest tuleneva hinnatõus u , nafta/bituumeni hinna muutuste mõju erinevatele stsenaariumidele – kõrge, keskmine ja madal hind ja prognoosi lähiaastateks ning kaevandusõiguse tasude tõusu ja maapõueseaduse muudatuste mõju tee-ehituse hinnale). Prognoosi koostamisel konsulteeri b töö täitja aktiivselt suuremate ehit usettevõtetega , et täpsemat hinnainfot saada. Prognoosi koostamisel on võimalik kasutada TTÜ Logistikainstituudi aruannet „Teetööde ühikhinnad j a nende prognoos aastani 2022“, 13.01.2013: http://www.mnt.ee/public/Teetoode_uhikhinnad_ja_nende_prognoos_aastani_2022.pdf ; Uuringu teostaja teeb lisaks tellija organisatsioonile koostööd teiste asjakohaste asutuste ja organisatsioonidega (loetelu ei pruugi olla lõplik): Maanteeamet Maa-amet Keskkonnaministeerium Eesti Energia Läti Transpordiministeerium E hitusettevõtted Reaalprojekt OÜ LISA 3.3 Analüütiline põhiosa Vajamineva materjalivajaduse mahtude ülevaade eraldi materjalide liikide lõikes Uuringus „ Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele , II etapp “ on välja toodud kohalike ehitusmaavarade vajadus Rail Baltic u ehitamisel tuginedes projekti meeskonnalt saadud andmetele (seisuga oktoober 2015) ( REF _Ref438110486 \h Tabel 1 ). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Kohalike ehitusmaavarade vajadus Valdkond Ehitusmaavara Vajadus tuh m 3 Keskmiselt aastas Kokku Tee-ehituses Ehituslubjakivi 83 415 Ehitusliiv 277 1 385 Täitematerjal (kruus/liiv) 1 110 5 550 Raudtee ehituses Ehitusliiv 930 4 650 Täitematerjal (kruus/liiv) 930 4 650 Kokku Ehituslubjakivi 83 417 Ehitusliiv 1 207 6 035 Täitematerjal (kruus/liiv) 2 040 10200 REF _Ref438111515 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 on toodud taristuehituses ehitusmaavarade vajaduse jagunemine tarbijate lõikes perioodil 2016-2025 kogu Eestis . Ehitusliiva ja täitematerjali vajadus moodustab arvestatava osa koguvajadusest. Joonis 1 . Taristuehituses ehitusmaavarade vajaduse jagunemine tarbijate lõikes perioodil 2016-2025 kogu Eestis REF _Ref438111780 \h \* MERGEFORMAT Joonis 2 on toodud ehitusmaavarade vajadus Eesti taristuehituses kokku. Selgelt eristub perioo d 2020-2024, mis on Rail Baltic u eeldatav ehitamise aeg . Joonis 2 . Kohalike ehitusmaavarade vajadus Eesti taristuehituses perioodil 2016-2025 Rail Baltic u projektmeeskonna hinnangul on t ardkivikillustiku vajadus 1,1 miljonit tonni (seisuga november 2015). See materjal tuleb importida väljastpoolt Eestit. Soome päritolu kivimaterjali tootja Rudus OY, kes tegutseb ka Baltimaades ja Venemaal, toodang oli 2013.a. 16 miljonit tonni. Nad opereerivad Soomes 126 kaevanduses ja karjääris. Nende esindaja hinnangul (seisuga detsember 2015) on praeguste tootmisvõimsuste ju ures võimalik katta Rail Baltic u tardkivikillustiku vajadus ning tagada varustuskindlus. Lisaks neile tegutseb Soomes mitmeid teisi kivimaterjali tootjaid. Rail Baltic u Lätit läbiva trassi materjalivajaduse ja varustuskindluse andmed pärinevad Läti Vabariigi Transpordiministeeriumi tellitud „Euroopa laiusega raudteeühenduse trassi Rail Baltic rajamine“ keskkonnamõju hindamise aruandest. Materjalid (lätikeelsed) on leitavad aadressidelt (külastus 18.12.2015): http://railbaltica.info/informacija/ietekmes-uz-vidi-novertejums/ http://www.environment.lv/lv/jaunumi/aktualie-ietekmes-uz-vidi-novertejumi-ivn-un-sabiedriskas-apspriesanas/rail-baltica-sabiedriska-apspriesana Lätis jagunevad maavarad vastavalt geoloogilise uurituse tasemele kolme kategooriasse: A, P ja N . REF _Ref439081591 \h Tabel 2 on toodud olemasolevate ehitus maavarade mahu d 60 km kaugusel Rail Baltic u trassikoridorist kogu Lätis kulgeva trassi ulatuses. Tabel 2 . Olemasolevad maavarad 60 km kaugusel trassi koridorist Maavara A varu (tuh m 3 ) P varu (tuh m 3 ) N varu (tuh m 3 ) Liiv, liiv-kruus 222 000 184 000 878 000 Dolomiit 78 000 141 000 909 000 REF _Ref439082148 \n \h Lisa 5 on toodud Lätis asuvate liiva ja liiva/kruusa maardlate loetelu koos mahtudega 50 km raadiuses Rail Baltic´u Eesti osa lõunapoolseimast punktist. A kategooria varu suurus on 20,7 miljonit m 3 . Dolo- ja/või lubjakivimaardlaid sellesse piirkonda ei jää. Aktiivsete ning passiivsete tarbe- ja reservvarude mahtude ülevaade Maavaravaru jaguneb olenevalt uurituse detailsusest tarbevaruks, reservvaruks ja prognoosvaruks. Tarbevaru on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks. Tarbevaru kvalifitseeritakse geoloogilise uuringu alusel. Reservvaru on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Reservvaru kvalifitseeritakse üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu alusel. Valdkonna eest vastutav minister võib tunnistada reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks, kui reservvaru piirneb vahetult tarbevaruga või paikneb tarbevaru lamamis (all) või lasumis (peal). Lisaks on geoloogi lisel kaardistamisel kasutusel ehitus maavarade nähtusklassid järgnevalt: perspektiivalad (ruumikuju on ala , varu kogus on hinnanguline, uuritud ei ole maardla täpsusega, maardlat ei ole), levialad (ruumikuju on ala, varu kogust pole hinnatud) ja leiukohad (punktobje kt, varu kogust pole hinnatud) . Üldiselt kaevandatakse aktiivset tarbevaru . Kui varu kõrval, peal või all on aktiivset reservvaru , siis kaevandatakse ka seda. Passiiv set varu kaevandatakse juhul , kui leitakse, et piirangud enam ei kehti. Prognoosvaru ei ole piisavalt uuritud ja seetõttu pole määratud tarbe-või reserv varuks . Lubjakivi ja do lokivi maardlaid on Rail Baltic u trassist 50 kilomeetri raadiuses kokku 35 ja liiva/kruusa maardlaid 137. Vastavate materjalide koondmahud on toodud REF _Ref439083096 \h Tabel 3 . Tabelis olevad arvud sisaldavad ka madalama kvaliteediga ja piirangutega aladel leiduvaid maavarasid. Täpsed andmed maardlate kaupa koos võimalike kasutusaladega on esitatud Lisas 1. Tabel 3 . Rail Baltic u trassist 50 km raadiuses leiduvad ehitusmaavarad (ühik tuh m 3 ) Andmed Pindala (ha) aT-aktiivne tarbevaru aR -aktiivne reservvaru pT -passiivne tarbevaru pR -passiivne reservvaru P-prognoosvaru Lubjakivi ja dolomiit 7 447 219 060 334 774 67 651 268 541 913 994 Liiv ja kruus 5 705 174 061 70 368 24 333 80 489 66 692 Üldiselt väljastatakse kaevanduslubasid aktiivsele tarbevarule ja reservvarule, kuid kogu selle varu kasutamisega arvestada ei saa. Kaevandusluba ei ole väljastatud ka mitte kõikidel aktiivsetel tarbevarudel ja teatud juhtudel ei ole seda tõenäoliselt võimalik ka saada (nt tiheasustuse või looduskaitseliste piirangute tõttu). Projekti alal on kaevandusloaga 29 lubjakivi/ dolokivi mäeeraldist (pindalaga 833,91 ha) ning 136 liiva/kruusa mäeeraldist (pindalaga 1902,97 ha). Mäeeraldisi võib ühel maardlal olla mitu. Varud mäeeraldiste kaupa, millele on november 2015. a seisuga väljastatud kaevandusload, on esitatud REF _Ref438389633 \r \h Lisa 1. Mäeeraldise piires võib maavara kvaliteet varieeruda. November 2015 seisuga on projektialal taotluse faasis 19 lubjakivi- dolokivi ja 39 liiva-kruusa mäeeraldise kaevandusluba. Osa nendest mäeeraldistest tõenäoliselt kaevandusluba ei saa seoses keskkonnapiirangute või muude põhjustega. REF _Ref438389642 \r \h \* MERGEFORMAT Lisa s 2 on toodud teemakaardid, mis kajastavad varude mahte maardlate lõikes. Suuremad lubjakivivarud paiknevad Põhja-Eestis – Harku, Nabala ning Vasalemma kandis. Pärnumaal on dolo - ja lubjakivimaardlaid vähem, suurim dolokivimaardla paikneb Koognas . Põhja-Eestis on suuremad liivavarud Saku kandis. Trassi ümbruses paikneb mitmeid väiksemaid liiva- ja kruusamaardlaid. Üldiselt on vähem vastavaid maavarasid trassi keskosas. K ehtivate kitsenduste kirjeldused Kitsendused on analüüsitud seisuga november 2015 võttes arvesse erinevate keskkonnapiirangute ( EELIS’e andmebaas) ning kultuurimälestiste (andmed saadud Muinsuskaitseametilt) olemasolu. Välja on toodud konkreetsed konfliktikohad nii aktiiv-, passiiv- kui ka prognoosvarudega aladel ning ehitus maavarade kasutuselevõtule antud on hinnang kolmepallisel skaalal. Teostatud analüüs asub REF _Ref438119438 \r \h REF _Ref438389520 \r \h Lisa 3. Maavara kasutatavuse hinnangu andmisel on lähtutud järgmisest jaotusest (vastab numbritele hinnangu tabeli viimases lahtris): maardlad/mäeeraldised/plokid, kus maavara kaevandamine on soodustatud: kaevandamistegevus juba praegu toimub (olemas kaevandamisluba) ning mõistlik on kaevandamist jätkata, et varud saaksid otstarbekalt väljatud; tegemist on piirkonnaga, kus olulisi takistusi näha ei ole; maardlad/mäeeraldised/plokid , kus käesoleva teabe kohaselt ei ole teada suuremaid takistusi kaevandamise alustamiseks, kuid vajalikuks võib osutuda täiendavate uuringute teostamine ja/või KMH läbiviimine kaevandamise võimalikkuse selgitamiseks; maardlad/mäeeraldised/plokid , kus on olulised kitsendused maavara kaevandamiseks: tiheasustus, keskkonnaregistris arvel olevad kaitstavad alad/objektid, Natura alad , muinsuskaitsealad, teed, tehnovõrgud ja muud piirkonnad, kus kaevandamine on keelatud seadusest tulenevalt. Hinnang ehitus maavarade kasutusele võtmise osas on antud plokkide kaupa, va maardla, mis paikneb terves ulatuses kaitsealal, kus kaitse-eeskirjaga on kaevandamine keelatud. Sellisel juhul on antud hinnang terve maardla kohta. Hinnang on antud aktiivsele ja passiivsele tarbe- ja reservvarule, prognoosvarusid ei kajastata. Seejuures on kaevandamise kavandamisel edaspidi soovitav arvestada järgmiste maavara kaevandamise mõjudest tulenevate kasutustingimustega: seaduse alusel seatud kitsendustega maardlate aladel on muu funktsioon (nt looduskaitse, muinsuskaitse, tiheasustus) olulisem ning maavara kaevandamine ei ole tõenäoliselt võimalik (vastab hinnangu numbrile 3) ; kaevandamise l tuleb võimalikult vähe tekitada negatiivset mõju elanikele (müra, vibratsioon, õhusaaste), maastiku ilmele, mullastikule, veekeskkonnale ning puhkeotstarbelise , metsandusliku ja põllumajandusliku kasutuse huvidele; arvestada ja hinnata tuleb kaevandamisega seotud transpordiga kaasnevaid mõjusid; kasutuselevõetud karjäärid tuleb vastavalt tehnilistele võimalustele ammutada võimalikult täielikult; ammendatud või kasutusest välja langenud kaevanduste rikutud maa tuleb nõuetekohaselt korrastada. Alternatiivsete materjalide kasutusvõimalused Käesolevas peatükis käsitletakse alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutusvõimalusi lisaks maardlatele. See teema muutub aktuaalseks olukorras, kui peaks selguma, et karjäärimaterjali ei ole piisavalt, võttes arvesse kogu Eesti vajadusi Rail Baltic u ehitusperioodil. Meremaardlad Tallinna Sadam AS-i kaevandusluba Hiiumadalalt liiva kaevandamiseks on pikendamisel. Kaevandusloaga on lubatud kaevandada: Ehitusliiv a , kaevandatav varu 3 710 tuh m 3 Täiteliiv a , aktiivne tarbevaru 2 463 tuh m 3 sh m aavara kaevandamise keskmine aastamäär: kogus 1 300 tuh m 3 Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär kokku on 6 660 tuh m 3 . Vastavalt liiva kvaliteedinäitajatele on taotletava mäeeraldise piires eraldatud ehitusliiva varu (1. ja 3. varuplokk) ja täitepinnase (liiv) varu (2. varuplokk). Ehitusliiva tingimustele vastavas liivas on: kruusaosakesi 1,68%; liiva täisjääk sõelal 0,63 mm 19,45% ja alla 0,16 mm osakesi 3,44%, sh savi- ja tolmuosakesi 1,45%; liiva keskmine peensusmoodul 1,84. Ehitusliiva võib kasutada betooni- ja mördisegude koostises. Täitepinnase tingimustele vastav liiv on järgmine: täisjääk sõelal 0,63 mm on 1,59% ja alla 0,16 mm osakesi on 23,6%, sh savi- ja tolmuosakesi 0,96%; liiva keskmine peensusmoodul on 0,91. Ehitusliiva varu on 193,84 ha pindalal 3 995 tuh m³ ja kasuliku kihi paksus on kuni 2 m. Täitepinnase (liiv) varu on pindalal 198,46 ha 2 665 tuh m 3 ja kasuliku kihi paksus on kuni 2,4 m . Kõpu liivamaardla kohta on Tallinna Sadam AS-l teostatud geoloogiline uuring. Kaevandusloa taotluse käigus vajalikku keskkonnamõju hindamist (KMH) ei ole veel tehtud. Seega on maardla kasutusele võtmiseks vaja lõpuni viia kaevandusloa taotlemise protsess. Keskkonnamõju hindamis e läbiviimise kestus on umbes 1 aasta. Teostatud geoloogilise uuringu põhjal on maardla varud järgmised: Kaevandamiseks taotletavas mäeeraldises Kõpu 1 plokis 1 on ehitusliiva aktiivne tarbevaru 23 800 tuh m 3 . Liiva paksus ulatub 1. plokis kuni 3,7 meetrini. Suuremad on paksused ploki 1 kesk- ja lõunaosas. Väiksemad paksused esinevad ploki 1 loode-, lääne- ja edelaosas. Plokist 1 võetud proovide sõelanalüüsi tulemustest määratud peensusmoodulite keskmine on 2,07. Fraktsiooni >0,630 mm kuuluvate osakeste keskmine sisaldus on 34,2%, fraktsiooni >5 mm kuuluvate osakeste sisalduste keskmine on 4,7%. Osakesi läbimõõduga alla 0,05 mm on plokis 1 keskmiselt 0,6%. Peensusmoodul on valdavalt vahemikus 1,24 kuni 2,76. Paiguti on peensusmoodul väiksem kui 1,3. Jämedateralisem liiv esineb ploki põhja- ning kaguosas. Kaevandamiseks taotletavas mäeeraldises Kõpu 1 plokis 2 on eriotstarbelise liiva (täiteliiva) aktiivne tarbevaru 2 488 tuh m 3 . Keskmine liiva paksus on siin 1,743 m ja eriotstarbelise liiva aktiivne tarbevaru on 2 531 tuhat m 3 . Liiva paksus ulatub 2. plokis kuni 2,6 meetrini. Ploki 2 mitmes piirkonnas esineb liiva peal kuni 0,3 m paksune kruusa kiht, mis sisaldab veeriseid. Plokist 2 võetud proovide sõelanalüüsi tulemustest määratud peensusmoodulite keskmine on 0,91. Fraktsiooni >0,630 mm kuuluvate osakeste keskmine sisaldus on 5,9%, fraktsiooni >5 mm kuuluvate osakeste sisalduste keskmine on 1%. Osakesi läbimõõduga alla 0,05 mm on plokis 2 keskmiselt 2%. Kaevandamiseks taotletavas mäeeraldises Kõpu 1 plokis 3 on eriotstarbelise liiva aktiivne (täiteliiva) tarbevaru 1 649 tuh m 3 . Keskmine liiva paksus on 1,778 m ja eriotstarbelise liiva aktiivne tarbevaru on 1 665 tuhat m 3 . Liiva paksus ulatub plokis 3 kuni 3,9 meetrini. Suuremad paksused esinevad ploki 3 kesk- ja lääneosas. Plokist 3 võetud proovide sõelanalüüsi tulemustest määratud peensusmoodulite keskmine on 0,71. Fraktsiooni >0,630 mm kuuluvate osakeste keskmine sisaldus on 4,7%, fraktsiooni >5 mm kuuluvate osakeste sisalduste keskmine on 1,3%. Osakesi läbimõõduga > 0,05 mm on plokis 3 keskmiselt 10,3%. Logistiliselt tuleb materjal mere maardlatest transportida laevadega nt Paldiski või Pärnu sadamasse ning sealt edasi autotranspordiga objektile. Alternatiiviks on k ombineeritud rongi- ja autotransport sadamatest ning sellisel juhul tuleb ette näha vaheladestusjaamad sobivasse raudteejaama, kus toimub materjali ümberlaadimine ning autotransport objektile. Põlevkivitööstuse kõrvaltooted Eesti põlevkivitööstuses tekivad igal aastal kõrvaltoodetena suured kogused aherainet ja põlevkivituhka. Energiaettevõtted on aastaid tegelenud arendus- ja uurimistöödega, et leida laialdasemat rakendust oma kõrvaltoodetele. Teostatud uuringud näitavad, et materjaliomadused on võrreldavad maavarade või tööstuslikult toodetud materjalidega. Võimalikeks kasutusaladeks on taristu- ja üldehitusvaldkonnad – maanteed, raudteed, sadamad ning hooned. Kokku tekib Eesti Energial aastas 6 000 000 tonni põlevkivituhka ja 6 300 000 tonni aherainet. 2014. a taaskasutas Eesti Energia 1,8 miljonit tonni aherainest toodetud killustikku ning 128 000 tonni põlevkivituhka ( https://www.energia.ee/et/keskkond , külastus 9.12.2015). Tekkivad kõrvaltooted valdavalt siiski ladustatakse ning selle pealt makstakse riigile keskkonnatasusid. Tekkiva materjali taaskasutamine on keskkonnasäästlik mitmel viisil. Esiteks ei pea sellisel juhul materjali ladustama ning teiseks on selle võrra väiksem vajadus karjäärimaterjali järele. Uute karjääride avamine on keeruline ning pikk protsess, millele sageli on kohaliku kogukonna vastuseis võimalike tekkivate keskkonnamõjude tõttu (mõju põhjaveele, müra ja tolm). Teostatud pilootprojektid ja uuringud Pilootprojektid, mille käigus on toim unud katsed nii laboris kui ka testlõikudel: OSAMA T projekt (LIFE09 ENV/EE/000227 ) - teostati kihtstabiliseerimine ( põlevkivituha ja aheraine killustik uga ), pinnase (turvas) mass-stabiliseerimine ( põlevkivituhaga ), teekatte pindamine ( põlevkivituhaga ). Tehnilised aruanded koos tulemustega on leitavad http://www.osamat.ee/et/dokumendid/projekti-elluviimisega-seotud-aruanded . Projekti koordinaator Eesti Energia AS (partnerid: Maanteeamet, Nordecon AS, Ramboll Finland AS, Skepast &Puhkim AS) , projekti kestus 2010-2016; "Pinnaste mass-stabiliseerimisvõimaluste uuring " – testala Kose-Mäo lõigul, kus teostati turba pinnaste mass-stabiliseerimine põlevkivituhaga. Uuringu aruanne asub http://www.mnt.ee/failid/uuringud/2007-4_Mass-stabiliseerimise_voimalused_aruanne.pdf . Tellija Maanteeamet , teostaja Ramboll , teostamise aeg 2007 ; ABSOILS projekt (LIFE 09 ENV/FI/000575) – pehmete pinnaste mass -stabiliseerimine tuhaga. Projekti koduleht http://projektit.ramboll.fi/life/absoils/index_eng.htm . Projekti koordinaator on Ramboll Finlan d , projekti kestus 2010-2014. Põlevkivituha ja aherainega teostatud l aboriuuringud : Meresetete stabiliseerimine põlevkivituhaga Soome sadamates : Jätkäsaari , Kokkola , Kymi jõgi, Rauma; Rootsi sadamates : Gävle , Gothenburg ; Poola sadamas: Gdynia ; Leedu sadamas : Klaipeda. Tellija Eesti Energia AS , teostaja Ramboll Finland , teostamise aeg 2013; Savipinnaste stabiliseerimine põlevkivituhaga Soome s : projekt Koirapuisto park. Tellija Eesti Energia AS , teostaja Ramboll Finland , teostamise aeg 2013; „Aheraine killustiku omaduste kaardistamine Eestis ning nõrga kivi vääristamise teadusu uringud“. Töös uuriti ka põlevkivi tuhkadega stabiliseerimist. Tellija Maanteeamet , t eostaja Teede Tehnokeskus AS, teostamise aeg 2015; “ Tuhkstabisegude omaduste uurimine pikaajalisel kivinemisel. Komplesks s tabi segu omadused keevkihituha baasil”. Tellija Eesti Energia AS, t eostaj a Teede Tehnokeskus AS , käimasolev töö; Käesoleval ajal on Eesti Energia AS-is koostamisel lähteülesanne uuringule „Erinevate pinnaste tuhaga stabiliseerimise võimaluste laboratoorsete uuringute teostamine ning andmete analüüs“. U uringu eesmärgiks on katsetada põletatud põlevkivi ( lühend PP) erinevate pinnaste stabiliseerimisel ning läbi viia analüüs PP käitumisest erinevat e omadustega pinnastes. Uuringu tulemusena leitakse PP käitumine sõltuvalt pinnase tüübist ja omadustest Rail Baltic u trassilt ja Sillamäe sadama alalt võetud pinnaseproovide põhjal. Katsetulemused on sisendandmed piloottegevusteks Rail Baltic u trassil ja Sillamäe s adamas, raudtee ja sadamaehitiste rajamiseks, riikliku juhendi PP kasutamisest maa-aluste ja sadama rajatiste ehitamiseks ning ehitusmääruste täiendamiseks. Uuringu läbiviimine ei ole veel Eesti Energia AS-i poolt lõplikult otsustatud (seisuga detsember 2015). Juhul, kui otsustatakse uuring teostada, siis selle eeldatav alustamise aeg on kevad 2016 ning kestus u üks aasta. 2015 . aasta lõpus tuleb välja standard EVS 927 (praegu kinnitamise lõppfaasis), mis käsitleb põlevkivituha kvaliteeti tsemendi ja betooni tootmiseks. Standardis on toodud t uha kvaliteedi näitajad. Kliendile müü dav toode peab vastama standardile . Mass-stabiliseeri misel kasutatavate materjalisegude analüüsimine ning rakendamine toimub vastavalt Eurocode 7 ja EuroSoilStab juhenditele. LIFE+ OSAMAT projekti raames töötatakse 2016. aastal välja juhend mass-stabiliseer i mise tööde teostamiseks Eestis. Aherainest toodetavale aherainekillustikule on väljastatud toimivusdeklaratsioon , kus on määratletud materjali põhiomadused. Aheraine ja põlevkivituha kasutatavus Muldkehas kasutatavatele materjalidele esitatavad nõuded on toodud m uldkeha projekteerimise, ehitamise ja remondi juhises, Maanteeamet, 2014 . Muldkeha projekteerimisel, remondil ja ehitamisel võib kasutada lisaks pinnastele nii looduslikke kui ka toodetud (tehislike või taaskasutatavate materjalide töötlemise teel saadud) EVS-EN 13242 tootestandardile vastavaid täitematerjale . Muldkehas ei ole killustiku kasutamine keelatud. Muldkehas kasutatavale killustikule nõudeid esitatud ei ole. Juhendis on eraldi käsitletud põlevkiviaherainest mulde projekteerimist ja ehitamist. Põlevkivi aheraine orgaanilise aine sisaldus peab t eede mulletes kasutamisel olema alla 10%. Põlevkiviaherainet võib mulde ehitamis el kasutada juhul, kui aherainest konstruktsioonikihi tühimikud on täielikult täidetud dreeniva pinnasega, mille maksimaalne terasuurus on D≤16mm ning mille filtratsioonimoodul maksimaalsel tihedusel on vähemalt 0,5 m/ ööp (EVS 901-20 järgi). Jalgteedel ja alla 300 a/ ööp liiklussagedusega teedel (ka sõiduautode parklate muldkehas), millel on tolmuvaba kate või mis on pinnatud ja mille talihoolde seisunditasemeks on kehtestatud seisundinõuete määruse mõttes tase 1, on lubatud kasutada põlevkiviaherainet ka liivaga segamata. Aheraine purunemiskindlus peab muldes kasutamisel jääma alla LA40. Põlevkivituhka on võimalik kasutada pehmete pinnaste (turvas, savi) stabiliseerimisel kasutades mass-stabiliseerimise tehnoloogiat. See tehnoloogia on nt Soomes kasutusel juba aastaid ning seda on rakendatud erinevate taristuobjektide ning hoonete rajamisel. Mass-stabiliseerimise tehnoloogia võimaldab mitme meetri sügavuselt segada pehme pinnas läbi sideaineseguga (põlevkivituhk, tsement, kips) ning muudab selle püsivaks. Stabiliseeritud aluspinnasele on võimalik ehitada maanteid, raudteid või hooned. Eelnevalt on vajalik teostada geotehnilised ning laboratoorsed uuringud, et määratleda sideainesegu koostis ja vahekord konkreetsele asukohale sobivalt. Mass-stabiliseerimine hoiab oluliselt kokku karjäärimaterjali ning on seetõttu keskkonnasäästlik lahendus. Eestis on rajatud mass-stabiliseerimise katselõik LIFE+ OSAMAT projekti raames Simuna-Vaiatu vahelisele maanteele. Läbiviidud uuringud ning tehniline seire näitavad, et lahendus on sobilik. Tehnilised aruanded koos tulemustega on kättesaadavad: http://www.osamat.ee/et/dokumendid/projekti-elluviimisega-seotud-aruanded . Põlevkivituhka on võimalik kasutada sideainena maantee ehituses kihtstabiliseerimisel asendades tööstuslikult toodetud tsementi. Aherainekillustikku on võimalik kasutada aluste rajamisel lubjakivikillustiku asemel ning täitematerjalina. LIFE+ OSAMAT projekti raames on vastav katselõik rajatud Narva-Mustajõe maanteele. Tehnilised aruanded koos tulemustega on kättesaadavad: http://www.osamat.ee/et/dokumendid/projekti-elluviimisega-seotud-aruanded . Uute maardlate kasutusele võtu probleemistiku kirjeldus - kehtiv õigusraamistik ja olemasolev praktika maardlate kasutuselevõtul Kehtiv õigusraamistik M aavara kaevandamise ni jõudmiseks tuleb läbida kaks etappi: geoloogilise uuringu etapp ja maavara kaevandamise loa taotluse etapp. Tegevust reguleerib peamiselt maapõueseadus ( MaaPS ) ja selle alamaktid. Alljärgneva kirjelduse koostamisel on lisaks õigusaktidele kasutatud ka OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt tellitud ja OÜ Alkranel poolt koostatud ülevaadet „Maapõuealasest seadusandlusest maavara- ja põhjaveevaru kasutamisel“. Maavaravarude jaotus on toodud ptk REF _Ref439151735 \r \h 3.2. Lähitulevikus (2016.a . ) kaevandamisloa taotlemise menetlus muutub. Koos uue maapõueseaduse kehtestamisega hakkab keskkonnaloa menetlust reguleerima keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ( KeÜS ) 5. peatükk „Loamenetlus“. Keskkonnaluba annab isikule õiguse teha ühte või ühea egselt mitut järgnevat tegevust, sh vee erikasutus, s aasteainete viimine pai ksest saasteallikast välisõhku, j äätmete käitlemine, maavara kaevandamine . Kui nimetatud tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba. KMH algatamise korral peaks KMH katma kõikide tegevuste taotlemiseks olulised keskkonnamõjud. Täpsemat infot loamenetluse uue korra kohta saab Keskkonnaministeeriumist. Geoloogiline uuring Geoloogiline uuring on maavara kaevandamise ja kasutuselevõtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Geoloogiline uuring on lubatud maavara geoloogilise uuringu loa alusel. Geoloogilise uuringu loa (edaspidi: uuringuloa) saamiseks tuleb esitada taotlus ( MaaPS § 13). Uuringuloa üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis annab Keskkonnaministeerium, kohaliku tähtsusega maardlas Keskkonnaamet. Mõlemal juhul arvestatakse Eesti Maavarade Komisjoni (EMK) arvamust loa taotluse ja MaaPS § 14 lg 2 nimetatud otsuse eelnõu kohta. Loataotluse vormid ning täpsustatud nõuded uuringuloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele osale on kehtesta t ud keskkonnaministri 20.05.2005 määrusega nr 40 „ Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse vorm, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele osale esitatavad täpsustatud nõuded, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa andmise menetlustoimingute tähtajad ja üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa vorm “. Kui on teada, et uuringu käigus võib tekkida kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskohaks ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse ( JäätS ) § 35 2 tähenduses, tuleb taotlusele lisada kaevandamis-jäätmekava. Samuti on loa taotleja kohustatud arvestama uuringuga rikutud maa korrastamisega ( MaaPS § 45). Rikutud maa korrastamise kord ja korrastamise projektile esitatavad nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 26.05.2005 määrusega nr 43 „ Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord “. Loa taotluse menetlemine toimub haldusmenetluse seaduse (HMS) alusel avatud menetluse sätete järgi, arvestades MaaPS-is toodud erisusi. Uuringuloa taotluse menetlemine (vt REF _Ref436320434 \h \* MERGEFORMAT Tabel 4 ) kestab keskmiselt kuus kuud. Kui on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine (KMH), siis loa taotluse menetlus selleks ajaks peatub. Sõltuvalt uuringuala asukohast võivad menetlusprotsessi pikendada täiendavad uuringud seoses arheoloogiliste väärtus t e, looduslike pühapaikade, kaitsealuste taime- ja loomaliikide ja muu seesugusega, aga ka KOV-i vastuseis . KMH protsessi kestvus on tavapäraselt 14–18 kuud, avalik huvi võib selle kestvust pikendada. Geoloogilise uuringu luba antakse kuni viieks (üldiselt kaheks, harvem viieks) aastaks. Vastavalt uuringuloale viiakse läbi geoloogiline uuring . Tabel 4 . Geoloogilise uuringu loa taotluse menetl usetapid ja kest us Nr Menetlusetapp Teostaja(d) Aeg, kestvus 1. Loa taotluse koostamine ja esitamine Loa taotleja Sõltub taotletavast tegevusest 2. Menetluse algatamise teate avalikustamine Ametlikes Teadaannetes Loa andja (avalikustab teate), loa taotleja (tasub riigilõivu) Viivitamatult pärast loa taotluse laekumist 3. Uuringuloa taotlusest teavitatakse kõiki kinnisasja omanikke, kelle kinnisasja piirides luba taotletakse Loa andja Kahe nädala jooksul pärast menetluse algatamise teate avaldamist 4. Otsuse eelnõu koostamine ja esitamine uuringuruumi asukoha kohalikule omavalitsusele (KOV) ja Eesti Maavarade Komisjonile (EMK) arvamuse saamiseks Loa andja Eelnõu koostamise aeg ei ole määratletud (*loa taotlus ja otsuse eelnõu saadetakse EMK- le kahe nädala jooksul KOV-i seisukoha saamisest) 5. KOV ja EMK esitavad arvamuse otsuse eelnõu kohta KOV ja EMK Kahe kuu jooksul pärast taotluse ja otsuse eelnõu neile edastamise päeva - Kui on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine (KMH), siis annavad KOV ja EMK oma arvamuse pärast KMH menetlust KMH algatamise kohta teeb otsuse loa andja KMH läbiviimiseks ja menetlemiseks vajalik aeg - Enampakkumise korral esitatakse arvamus pärast enampakkumise tulemuse selgumist KOV ja EMK Enampakkumine korraldatakse, kui 30 päeva jooksul menetluse algatamise teate avaldamisest arvates esitatakse teine taotlus 6. Otsus loa andmise või selle andmisest keeldumise kohta Loa andja 30 päeva jooksul pärast KOV-i ja EMK arvamuse saamist - Loa andmisest keeldumisel, kui selle põhjuseks on KOV-i seisukoht , saab loa andmist kaaluda Vabariigi Valitsus (VV) Loa taotleja, loa andja, VV Määratlemata 7. Uuringuloa andmisest teatamine Ametlikes Teadaannetes Loa andja (avalikustab teate), loa taotleja (tasub riigilõivu) Pärast loa andmise otsuse tegemist (täpsemalt määratlemata) 8. Uuringuluba saadetakse loa omanikule tähitud kirjaga või antakse allkirja vastu Loa andja (väljastab loa), loa taotleja (tasub riigilõivu) Kahe nädala jooksul pärast otsuse tegemist Uuringuloa taotlemise peamine eesmärk on saada teada maavara kogus ja selle ruumiline paiknemine , kaevandatavus , kvaliteet ja maht. Tavaliselt taotletakse hiljem sellele alale majandusliku tulu saamiseks maavara kaevandamise luba. Kui geoloogilise uuringu luba taotletakse riigile kuuluvale maaüksusele, tuleb selleks saada riigivara valitseja nõusolek. Geoloogilise uuringu teostamise korda reguleerivad keskkonnaministri 26.05.2005 määrus nr 44 „ Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord ” ning uuringu läbiviimise jaoks väljastatud geoloogilise uuringu luba. Geoloogilise uuringu koostamise nõuded on spetsiifilised ning võivad aja jooksul muutuda. Vastavalt MaaPS § 21 on põhjendatud vajadusel võimalik taotleda väljastatud loa muutmist. Lähtudes MaaPS §-st 22 võib loa andja tunnistada loa kehtetuks muuhulgas ka siis, kui loa omanik ei ole alustanud loas sätestatud töid ühe aasta möödumisel alates loa kehtivuse algusest. Geoloogilise uuringu aruanne esitatakse Keskkonnaministeeriumile 30 päeva jooksul pärast tööde lõpetamist. Uuringuloa omanik on kohustatud korrastama uuringuruumi teenindusala ( MaaPS § 45). Vastav kord on kehtestanud keskkonnaministri 26.05.2005 määrusega nr 43 „ Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord “. Geoloogilise uuringu läbiviimine ei anna selle taotlejale õigust saada uuritud alale kaevandamisluba. Maavara k aevandamis e loa taotlemine Maavara k aevandamis e loa (edaspidi: kaevandamisluba) saamiseks tuleb esitada taotlus, mis sisaldab MaaPS § 27 nimetatud dokumente. Taotluse nõuded on spetsiifilised ning võivad aja jooksul muutuda. Nõuded kaevandamisloa taotluse vormile ja sisule ning menetlustoimingute tähtajad on kehtestatud keskkonnaministri 06.05.2005 määrusega nr 36 „ Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm “. Kui kaevandamise käigus võib tekkida kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla JäätS § 35 2 tähenduses, tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava , mis on koostatud JäätS § 42 1 kehtestatud nõuetest lähtuvalt. Loa taotleja on kohustatud arvestama kaevandamisega rikutud maa korrastamisega ( MaaPS § 48). Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise korra ja korrastamise projektile esitatavad nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 26.05.2005 määrusega nr 43 „ Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“. Kaevandamisloa andmiseks võib olla vajalik täiendava nõusoleku küsimine, vastavad olukorrad on sätestatud MaaPS § 33 lõikes 1. Täiendavat nõusolekut küsib loa andja. Kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele kohaldatakse HMS alusel avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS-is toodud erisusi. Ülevaade kaevandamisloa taotluse menetlemisprotsessist vt REF _Ref436388163 \h \* MERGEFORMAT Tabel 3 . Teoreetiliselt, lähtudes õigusaktidega sätestatud tähtaegadest, võiks kaevandamisloa taotlemine kesta ca 11 – 12 kuud, kui ei ole vaja teha lisauuringuid või läbi viia keskkonnamõju hindamist (KMH). KMH vajalikkuse korral kaevandamisloa taotluse menetlus KMH läbiviimise ja menetlemise ajaks peatub. Sõltuvalt taotletava ala asukohast , võivad nii kaevandamisloa taotluse kui ka KMH menetlusprotsessi pikendada täiendavad uuringud seoses arheoloogiliste väärtus t e, looduslike pühapaikade, kaitsealuste taime- ja loomaliikide ning muu seesugusega, aga ka KOV-i vastuseis . KMH protsessi kestvus on tavapäraselt 14–18 kuud, avalik huvi võib selle kestvust pikendada. Lisaks kaevandamisloale võib osutuda vajalikuks ka loa taotlemine vee erikasutuseks (nt vee väljapumpamiseks karjäärist) või saasteainete viimi seks paiksest saasteallikast välisõhku (nt purustus- ja sõelumissõlme kasutamine killustiku tootmisel kruusa- või lubjakivikarjääris). Tabel 5 . Kaevandamisloa taotluse menetlusetapid ja kest us Nr Menetlusetapp Teostaja(d) Aeg, kestvus 1. Kaevandamisloa taotluse koostamine ja esitamine Loa taotleja Sõltub taotletavast tegevusest 2. Taotluse kontroll nõuetele vastavuse osas, menetluse algatamise teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ja vajaduse korral kohalikus, maakonna ja/või üleriigilises ajalehes (vt täpsemalt MaaPS § 28 ja 29). Loa andja (avalikustab teate), loa taotleja (tasub riigilõivu ja ajalehe-kuulutus(t)e kulud) Pärast loa taotluse vastuvõtmist (aeg/kestvus määratlemata) 3. Kaevandamisloa taotlusest teavitatakse kõiki kinnisasja omanikke, kelle kinnisasja piirides luba taotletakse Loa andja Kahe nädala jooksul pärast menetluse algatamise teate avaldamist 4. Taotluse esitamine Eesti Maavarade Komisjonile (EMK) ja taotluses märgitud asukoha kohalikule omavalitsusele (KOV) arvamuse saamiseks Loa andja Aeg ei ole määratletud (* loa taotlus saadetakse EMK- le kahe nädala jooksul KOV-i seisukoha saamisest) 5. KOV ja EMK esitavad arvamuse KOV ja EMK Kahe kuu jooksul pärast taotluse neile edastamise päeva - Kui on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine (KMH), siis annavad KOV ja EMK oma arvamuse pärast KMH menetlust KMH algatamise kohta teeb otsuse loa andja KMH läbiviimiseks ja menetlemiseks vajalik aeg. - Enampakkumise korral esitab EMK arvamuse pärast enampakkumise tulemuse selgumist Loa andja, EMK Enampakkumine korraldatakse, kui 30 päeva jooksul menetluse algatamise teate avaldamisest arvates esitatakse teine taotlus 6. Otsus loa andmise või selle andmisest keeldumise kohta Loa andja Kahe kuu jooksul pärast EMK arvamuse saamist - Loa andmisest keeldumisel, kui selle põhjuseks on KOV-i seisukoht , saab loa andmist kaaluda Vabariigi Valitsus (VV) Loa taotleja, loa andja, VV 10 päeva jooksul pärast VV seisukoha saabumist (VV kaalumise aeg on määratlemata) 7. Kaevandamisloa andmisest teatamine Ametlikes Teadaannetes Loa andja (avalikustab teate), loa taotleja (tasub riigilõivu) Pärast loa andmise otsuse tegemist (täpsemalt määratlemata) 8. Luba saadetakse kaevandamisloa omanikule, loa koopia vastavalt kas Keskkonnaministeeriumile või Keskkonnaametile Loa andja (väljastab loa), loa taotleja (tasub riigilõivu) 15 päeva jooksul kaevandamisloa allakirjutamisest 9. Loa koopia saadetakse keskkonna-registri volitatud töötlejale, mäeeraldise teenindusmaa asukoha KOV-ile ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile Loa andja 30 päeva jooksul kaevandamisloa allakirjutamisest Kaevandamine Kaevandamise puhul on olulisemateks õigusaktideks MaaPS , KaevS ja neist lähtuvad alamaktid ning muud õigusaktid, mis seonduvad ka e vandamisega. Samuti tuleb arvesse võtta väljastatud kaevandamisluba ja selle täiendavaid tingimusi . Kaevandamisluba kehtib dolokivi -, lubjakivi- ja kristalliinse ehituskivi maardlas ning üleriigilise tähtsusega liivamaardlas kuni 30 aastat ning kruusa- ja kohaliku tähtsusega liivamaardlas üldjuhul kuni 15 aastat. Kaevandamisluba on võimalik pikendada, lähtudes MaaPS § 38 sätestatust, sh muuta, ümber registreerida § 42 ja § 44 või kehtetuks tunnistada § 43 alusel. Muutmise või ümberregistreerimise taotluse eest peab tasuma riigilõivu RLS-es sätestatud määrade järgi. K aevandav ettevõtja peab määrama pädeva vastutava spetsialisti, kellel kaevandamisseaduse mõistes enamohtlike tööde korral on nõutav vastav kutsetunnistus. Esitada tuleb kaevandusmahu aruandeid ( MaaPS § 40). Maavara kaevandamisõiguse tasu arvutatakse ja makstakse keskkonnatasude seaduse ( KeTS ) ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. Karjääri dokumentatsioon Pealmaakaevandamisega tegeleval ettevõtjal peavad olema järgmised dokumendid: kaevandamise projekt; riskianalüüsi puudutavad dokumendid; tööohutusjuhendid ning seadmete ja masinate kasutusjuhendid; markšeideridokumentatsioon . Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.11.2003 määrusega nr 248 on kehtestatud „ Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projektile esitatavad nõuded “. Tööandja peab tagama, et töökohas viiakse läbi „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud riskianalüüs ning et selle tulemuste põhjal koostatud tegevuskava abinõusid rakendatakse töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks. Riskianalüüs tehakse enne tööde alustamist. Kui töökohas tehakse suuri muudatusi, seda laiendatakse või ehitatakse ümber, tuleb riskianalüüs uuesti läbi vaadata. Maavarade kaevandamiseks vajaliku riskianalüüsi koostamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 18.06.2004 määrus nr 223 „ Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ”. Maavara kaevandamise käigus tehtavate mõõdistustööde ja dokumenteerimise ( markšeideritöö ) kord on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 09.12.2003 määrusega nr 258 „ Markšeideritöö kord “ . Markšeiderimõõdistamise sagedus on reguleeritud kesskonnaministri 05.04.2011 määrusega nr 22 „ Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord “, § 3 Maavara kaevandamisega tegelev ettevõtja peab iga kalendriaasta või aastateks jaotatud pikema perioodi kohta koostama arengukava, mis tuleb esitada kaevandamise asukoha järgsele KOV-ile teadmiseks viimase nõudmisel. Maavara kaevandamise arengukava kui ettevõtja tegevust käsitleva arengukava eesmärk on tagada tõhus kontroll kaevandamisega keskkonnale avaldatava mõju üle ja tegevuse optimaalne ulatus. Kaevandamisega tegeleva ettevõtja dokumentatsioonile esitatavad nõuded on toodud majandus- ja kommunikatsiooniministri 0 1.12.2003 määrusega nr 251 „ Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustuslikule dokumentatsioonile esitatavad nõuded “ Kaevandamise lõpetamine ja kaevan d atud ala korrastamine Kaevandamise lõpetamine on maavara kaevandamise lõpetamine kaevanduse või karjääri sulgemise eesmärgil. Kaevandamise peatamine on kas ajutine või pikaajaline maavara kaevandamise katkestamine majanduslikel kaalutlustel või avarii tagajärjel, mis nõua b pikemaajalisi korrastustöid. Kaevandamise peatamise ja lõpetamise korda reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 1 4.11.2003 määrus nr 244 „Kaevandamise peatamise ja lõpetamise kord“. Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada MaaPS § 48 kohaselt enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandamisloa omanik on kohustatud esitama loa andjale kord aastas andmed maavaravaru kaevandamisega maa rikkumise ja rikutud maa korrastamise kohta ( MaaPS § 48 lg 3). Kaevandamiseg a rikutud maa korrastamise kord on kehtesta t ud keskkonnaministri määrusega nr 43 „ Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“. Kaevandamisega rikutud maa korrastam iseks tuleb koostada projekt nimetatud määruses toodud korra alusel. Olemasolev praktika maardlate kasutuselevõtul Menetlusprak t ika näiteid Aigren Kaevandus OÜ esitas Keskkonnaametile geoloogilise uuringu loa taotluse detsembris 2011 ja maavara kaevandamise loa taotluse dolokivi kaevandamiseks Kalkahju mäeeraldisel (Võru maakond, Mõniste vald) 13.08.2013 . Keskkonnaamet algatas 30.08.2013 KMH , mille programmi avalik ustamine toimus 2014. a märtsis- aprillis. Keskkonnaministeerium ( KeM ; KMH järelevalvaja ) tagastas KMH programm i eksp erdile täiendamiseks 31.12.2014. Keskkonnaamet võttis 02.07.2013 menetlusse AS Kiirkandur taotluse kaevandamisloa saamiseks Naha dolokivimaardlas (Võru maakond, Mõniste vald) . 30.08.2013 algatas Keskkonnaamet KMH , mille programmi avalik väljapanek toimus jaanuaris-veebruaris 2015, avalik arutelu 18.02.2015. Seisuga november 2015 ei olnud Naha ja Kalkahju dolokivikarjääride KMH programme heaks kiidetud . Mõlemal juhul on muuhulgas tegemist piiriülese menetlusega ning kohalike elanike ja looduskaitsjate aktiivse vastuseisuga. Eeltoodust lähtudes ei ole võimalik prognoosida, millal Kalkahju ja Naha karjääride KMH aruanded võiksid valmida ja avalikustamise läbida, veel vähem on võimalik ennustada, kas ja millal väljastatakse kaevandamisload. Aigren OÜ esitas 13.02.2014 Keskkonnaametile kaevandamisloa taotluse kaevandamiseks Marinova II dolokivikarjääri s (Võru maakond, Meremäe vald) ja see võeti menetlusse augustis 2014. a. Seisuga november 2015 ei olnud Marinova II mäeeraldise kohta KMH-d algatatud ega kaevandamisluba väljastatud. Keskkonnaamet võttis 2009. a veebruaris menetlusse Lubja lubjakivikarjääri (Rapla maakond, Raikküla vald) kaevandamisloa taotluse kaevandamisloa muutmise eesmärgil (taotleja OÜ Sokkel Ehitus), vastav teade ilmus Ametlikes Teadaannetes 25.02.2009. KMH algatati 23.04.2010 (teade avaldati 11.06.2010). KMH programmi avalikustamisest teavitati 28.06.2010, programm kiideti heaks augustis (teade 13.08.2010). KMH aruande avalikustamine toimus novembris-detsembris 2010 (teade 22.11.2010) ja aruanne kiideti heaks jaanuaris 2011 (teade 31.01.2011). Kaevandamisluba väljastati aprillis 2011 (teade 27.04.2011). Kaevandamisloa taotluse menetlus kestis kokku 2 aastat ja 3 kuud. Sama karjääri tarbeks avaldati 26.04.2012 vee erikasutusloa taotlemise teade. KMH algatati 11.05.2012, kuid KMH-d läbi ei viidud, selle asemel piirduti eksperthinnanguga. Vee erikasutusluba väljastati augustis 2012. Menetlusaeg 5 kuud. 05.12.2014 esitas OÜ Raikküla Karjäär kaevandamisloa taotluse Lubja II lubjakivikarjääris (Rapla maakond, Raikküla vald). Koostati keskkonnamõju eelhinnang, KMH-d ei algatatud. Kaevandamisluba väljastati oktoobris 2015. Menetlusaeg 10 kuud. OÜ Kiiu Soon esitas Kuusalu liivamaardla Huntaugu liivamaardla plokk nr 8 (Harju maakond, Kuusalu vald) geoloogilise uuringu taotluse juunis 2005 (teade 08.06.2005). Geoloogilise uuringu luba väljastati septembris 2005 (teade 22.09.2005). Kaevandamisloa taotlus Huntaugu VIII mäeeraldisel esitati oktoobris 2008 (teade 08.10.2008), mille järel algatati KMH (teade 31.10.2008). KMH programmi avalikustamine toimus juunis-juulis 2009 (teade 25.06.2009). Programmi heakskiitmise ja edasise menetluse kohta sellel mäeeraldisel Ametlikes Teadaannetes info puudub. Kuusalu liivamaardla Kuusalu IV mäeeraldise kaevandamisloa taotluse esitas OÜ Kiiu Soon mais 2008 (teade 08.05.2008), mille järel algatati KMH (teade 27.06.2008). KMH programm kiideti heaks oktoobris 2008 (teade 21.10.2008). KMH aruande avalikustamine toimus märtsis 2009, aruanne kiideti heaks juunis 2009 (teade 11.06.2009). Kaevandamisluba Kuusalu IV mäeeraldisel väljastati jaanuaris 2011 (teade 19.01.2011). Menetlusaeg koos KMH- ga 2 aastat 8 kuud. Keskkonnaameti maavara kaevandamise loa taotlemise teenusstandardis on öeldud, et k aevandamisloa taotluse menetlusele tervikuna ei ole määratud ajalist piiri, kuid arvestama peab minimaalselt 6 kuuga. KMH algatamise kohta teeb Keskkonnaamet otsuse kaevandamisloa taotluse menetlusaja jooksul. KMH algatamise korral peatub kaevandamisloa taotluse menetlus kuni KMH aruande heakskiitmiseni. Omandisuhted Karjäärid on reeglina eraomand i s. Selline omandisuhe ei taga ehitus materjalide võrdseid kasutusvõimalusi kõigi pakkumi sel osalevate ettevõtjate jaoks. Ehitusm aavarade varustuskindlust mõjutavad kõige rohkem suurobjektid. Eriti liiva osas võib suurobjekti maht ületada mitmeaastaseid keskmisi näitajaid kordades. Seetõttu on suurobjektide osas mõistlik kaaluda varustuskindluse tagamiseks sobivate karjääride reserveerimist. Sellisel juhul tuleks teostada riigi poolt vastavad geoloogilised uuringud, avada k arjäärid ja anda need kasutusse hanke võitjale. Ehitusmaavara kvaliteedinäitajad K aks põhilist asjaolu, mida ehitusmaavarade statistilised andmed arvesse ei võta , on : kõik karjäärid ei ole sobiliku materjaliga taristu ehituse iga kihi jaoks. Kuna on tegemist loodusliku materjaliga, siis on ka karjääri (mäeeraldise) siseselt kohati väga suuri materjali kvaliteedierinevusi . Samuti ei anna geoloogilisel uuringul kogutud andmed kõige täpsemaid tulemusi. Geoloogilistel uuringutel hinnatakse maapõues olevat varu puuraukudest saadud andmete põhjal, interpoleerides andmeid puuraukude vahel. Praktika näitab, et kuna liiva- ja kruusakarjäärides on materjal väga muutlik, siis reaalne situatsioon selgub alles kaevandamisel (nt puuraukude vahele jääv varu), mistõttu on vahel vajalik läbi viia varude ümberhindamine (sisuliselt täiendav geoloogiline uuring ehk täiendav kulu); EETL-i andmetel kasutatakse 70-80% kaevandatud liivast ja kruusast ning üle poole lubjakivikillustikust teedeehituses. Materjali kasutus teedeehituses ei ole aga ühtlane. Piirkondlikku materjalikulu , eriti liiva ja kruusa puhul , mõjuta vad väga palju suurehitusobjektid . Kuna lubjakivi ja dolokivi maht taristu suurobjektidel ei ole väga suur, siis on selle kasutus stabiilsem ning seda mõjutab rohkem väiksemate teede remont ja muu ehitus/tööstus. Maa -ameti maardlate register ei sisalda piisavat infot maavara kvalitatiivsete näitajate osas. Näiteks puuduvad lubjakivikillustiku tugevusklasside jaotus (samast karjäärist võib saada erineva te näitaja te ga materjali) ja liivpinnaste täpsem liigitus (sh filtratsiooninäitajad , tera kuju) . D etailsed andmed (lõimis) on antud vaid osade liiva- ja kruusa maardlate kohta. Andmebaasi täiendamine oleks otstarbekas, kui saaks lisada terade kuju näitaja. Koos lõimisega täieneks sel juhul oluliselt võimalus materjali (liiva, kruusa) kasutuskõlblikkuse üle otsustamiseks. Maa-ameti andmestikus on toodud lubjakivi kohta mitmeid näitajaid, kuid andmestiku parema kasutamise huvides tuleks uurida seoseid olemasolevate näitajate (sh survetugevus) ja teedeehitusliku killustiku nõutavate näitajate (LA) vahel. Kokkuvõte ja soovitused Käesolevas tehnilises kirjelduses on teostatud esialgne analüüs olemasolevatest ehitusmaavaradest 50 km raadiuses Rail Baltic u eelistatud trassialternatiivist (seisuga nove mber 2015). Lisaks on välja toodud meremaardlate ning põlevkivitööstuse kõrvalproduktide arvandmed ja omadused. Teada on esialgsed vajalikud liiva, kruusa ning killustiku ehitus mahud. Kõiki neid andmeid on varustuskindluse uuringu käigus vajalik täpsustada. Oluline on välja selgitada ehitusmaavara kvaliteediga seonduvad aspektid ning arv estada kasutatavust Rail Baltic u ehitamisel, kuna kogu kättesaadav materjal ei pruugi olla sobilik. Maavara kvaliteet ning omadused võivad erineda nii maardlates kui ka maardlasiseselt. Vastavalt ptk REF _Ref439159005 \w \h 4. REF _Ref439159012 \h \* MERGEFORMAT Ülesanded uuringu läbiviimiseks toodule peab uuringu teostaja tootmisohje sertifikaatide alusel täpsustama materjali kvaliteedi ning kogused. Käesoleva töö raames on teostatud kehtivate kitsenduste analüüs ning antud hinnang ehitus maavarade kasutuselevõtu võimalikkuse osas. Hinnanguid on mõistlik järgida täpsemate ehitus maavara mahtude kokku arvutamisel, kuna kõiki varusid ei pruugi saada kasutada. Rail Baltic u ehitamiseks vajaminevate materjalide mahud on suured. Maardlad paiknevad geograafiliselt eri kaugusel objektist ning on erineva juurdepääsetavusega. Seetõttu on vajalik analüüsida materjali transpordi ning logistikaga seonduvaid aspekte. Uute maardlate kasutusele võtmine on pikk ja keeruline protsess. Varustuskindluse tagamiseks on oluline vajadusel võimalikult kiiresti vastavad menetlused algatada. Samaaegselt Rail Baltic u ehitamisega on Eestis töös ka muud ehitusobjektid, mis vajavad materjale. Uuringu teostaja peab analüüsima ning hindama varustuskindlust tervikuna.