Küsimused Rail Balticu kohta

Kissti Naaber Teie: 04.03.2016 [email protected] Meie: 14.03.2016 nr 12-4/934 Küsimused Rail Balticu kohta Austatud Kirsti Naaber Pöördusite Rail Baltic maakonnaplaneeringu koostamise meeskonna poole küsimustega, mis teil tekkisid seoses sooviga osta maja Uuesallu Susi tänavale. Soovite teada, kas antud piirkonda tuleb rongipeatus või veoalajaam, milline on trassi asukoht selles piirkonnas, kas seal hakkavad sõitma ka kohalikud rongid, milline on tulevane müra mõju ja kas piirkonda rajatakse ka müratõkked, milliseid teid mööda piirkonnas saab autoga liigelda ning milline on trassi mõju läheduses olevale kinnisvara hinnale? Vastame Teie küsimustele esitatud järjekorras: 1. Rongipeatus ja veoalajaam Rail Baltic on planeeritud eelkõige rahvusvahelise kiire raudteena, kuid raudteed on vaba läbilaskevõime ulatuses võimalik kasutada ka reisirongide kohalikuks liikluseks Tallinn-Pärnu-Riia suunal. Rail Baltic maakonnaplaneeringuga kohalike peatuste vajadust ja teostatavust ei käsitle1 ja võimalikke peatuskohti kohaliku liikluse tarbeks ei määra, kuna vastava teema lahendamine ei ole Rail Baltic maakonnaplaneeringu ülesanne. Peatuskohad kohaliku liikluse tarbeks määratakse eraldiseisva koostatava Harju maakonna planeeringuga 2 . Küll on eelkõige informatsiooni edastamise eesmärgil kajastatud Rail Baltic maakonnaplaneeringus skemaatiliselt samal ajal koostatavas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ kavandatavad võimalike peatuste põhimõttelised asukohad. Ühe asukohana on välja pakutud ka Assaku piirkond. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ kajastatud võimalike kohalike peatuste asukohad on esitatud alljärgneval skeemil. 1 Kiiret ja rahvusvahelist rongiühendust võimaldava trassi planeerimisel ei ole arvestatud kohalike peatuste vajaduse ja tehnilise teostatavusega. 2 Planeerimisseaduse § 10 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus algatas maakonnaplaneeringute, sh Harju maakonna planeeringu, koostamine Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337. Harju maakonnaplaneering koostatakse kogu maakonna osas lahendamaks planeerimisseaduses toodud ülesandeid. Roosikrantsi tn 12 Telefon 611 8640 Registrikood 70002452 15077 TALLINN Faks 611 8602 [email protected] www.harju.maavalitsus.ee  2. Trassi asukoht Trassi koridori kulgemist piirkonnas iseloomustab alljärgnev kaardiväljavõte. Maakonnaplaneeringu tasandil saame öelda, et trassi koridor ristub Põdra teega lõunapool Karja, Liiva ja Põdra tee ristmikku. Trassi koridor ristub ka elektriliinidega (ligilähedane ristumine elektriliinide piirkonnas), kuid elektriliine ei saa võtta kui tulevast rongiteed. Maakonnaplaneeringuga määratakse raudtee trassi koridor, raudteemaa (sh raudtee) asukoht trassi koridoris täpsustatakse raudtee eelprojektiga. Käesolevaga Susi teele juba ehitatud hooned (Susi tee 2) paiknevad planeeritud raudtee trassi koridori piiril, raudteest ligikaudu 150 m. Kuid pean vajalikuks täpsustada, et maakonnaplaneeringu tasandil ei ole võimalik öelda raudtee täpset asukohta, samuti kinnitada, et raudtee Põdra teega ristub elektriliinide kohas. 3. Kohalik rongiliiklus 2(4) Tulevikus, vaba läbilaskevõime olemasolu korral, on võimalik sama raudtee kasutamine kohalikuks rongiliikluseks. Sellisel juhul on võimalik kohaliku rongiga sõita ka Ülemistele. Samas pean oluliseks rõhutada, et reisirongide kohaliku liikluse arendamine Rail Baltic raudteel on perspektiiviga küsimus ning see vajab käimasolevast planeeringust hilisemat eraldi riigipoolset otsust. Rail Balticu projektis ei ole hetkel kavandatud rahalisi vahendeid kohaliku rongiliikluse peatuskohtade projekteerimiseks, väljaehitamiseks ega selleks vajaliku veeremi soetamiseks (kuna see ei ole Rail Balticu projekti esmaste eesmärkide saavutamiseks hädavajalik). Kohaliku rongi opereerimise vajaduse ja võimalikkuse lõplikuks otsustamiseks on perspektiivis vajalik kogumina analüüsida potentsiaalset reisijanõudlust, kohaliku rongiühenduse käivitamiseks ja opereerimiseks vajalikku investeeringute mahtu, võimalikku dotatsiooni suurust, sotsiaal-majanduslikke tulusid ja kulusid ning olemasoleva 1520 mm raudteetaristu ja teiste transpordiliikide (bussiühendus, olemasolevad rongiliinid, jmt) poolt pakutavaid võimalusi. 4. Müra mõju ja müratõkked Vastavalt KSH raames läbi viidud müra hindamisele võib esineda müra normväärtuste ületamist maksimaalset kuni 300-350 m kaugusel raudteest. Olenevalt maastiku reljeefist, hoonestustihedusest, konkreetse lõigu sõidukiirusest ja võimalikust raudtee nihutamisvajadusest tingituna võib ohutu vahemaa asukohapõhiselt erineda. Maakonnaplaneeringu praeguses etapis on piirkond määratletud nö võimaliku müra leevendusvajadusega alana ja omab pigem informatiivset tähendust. Oluline on see, et kogu trassi ulatuses viiakse läbi müra modelleerimine, mis täpsustab müratõrjerajatiste vajaduse ja täpsed asukohad asukohapõhist olukorda arvestades. Modelleerimine viiakse läbi käesoleva aasta kevad-suvisel perioodil. Seega järgmises, planeeringu avalikustamise etapis (planeerimisseaduse järgne avalik väljapanek toimub pärast planeeringu vastuvõtmist maavanema poolt) suvi-sügis 2016, on selgunud modelleerimise tulemused ja täpsustunud alad, kus tuleb rakendada leevendusmeetmeid, et tagada vastavus normidele. Esialgse hinnangu põhjal võib väita, et 300-500 m kaugusel raudteest müra normväärtuste ületamist tõenäoliselt ei esine ning leevendusmeetmed ei ole vajalikud. Samuti ei esine toodud vahemaa korral ülenormatiivset või ehitistele ohtlikku ning häirivat vibratsiooni. Samas on raudteeliiklusega kaasnev müra siiski selgelt tajutav. Teoreetiliselt vähendab müratõke mürataset 5-10 dB (vahetult tõkke taga ka rohkem), kuid 300-500 m kaugusel on efekt pigem väiksem, kuna müra kandub edasi ka tõkete kõrvalt (sest tõkked ei ole lõpmatult pikad). Samas on raudteest sedavõrd kaugel ka müra vähendamise vajadus väiksem. 5. Liiklemine autoga piirkonnas Raudtee ehitamise järgselt saab ka autoga sõita Ülemiste ja Peetri küla suunas. Uuesalu küla elanike poolt esitatud ettepanekul liikluskorraldust piirkonnas muudetakse. Põdra tee läbipääsuna suletakse ning Orava tn majapidamistest ida poole rajatakse uus tee, mis viiakse maanteeviaduktiga üle raudtee, tagades selle sidusus Karja ja Liiva teega. Raudtee ehitamine ei too kaasa muudatusi Karja ja Liiva tee kasutamise osas mootorsõidukitele. 6. Trassi mõju läheduses oleva kinnisvara hinnale Keskkonnamõju hindamise aruandes on mõju kinnisvara väärtusele käsitletud eraldi kriteeriumina (kriteerium 6.2 mõju kinnisvara väärtusele elamumaa lõikes ning kriteerium 6.3 mõju kinnisvara väärtusele muude sihtotstarvete lõikes) ning üldine hinnang on leitav KSH aruande ptk 10.7.2. Vastavalt on aruandes välja toodud, et mõju kinnisvara väärtusele oleneb mitmetest asjaoludest. Negatiivselt võib elamumaa sihtotstarbega kinnisvara hinda mõjutada raudteest lähtuv keskkonnahäiring (müra, vibratsioon), samuti osalised kitsendused maa kasutamisel raudtee kaitsevööndis. Olenemata mõju ennetamisest, vähendamisest ja leevendamisest on võimalik, et kaasneb negatiivne mõju kinnistute 3(4) väärtusele. Mõju esinemine on tõenäolisem maalises, ilma olemasolevate taristuobjektideta keskkonnas, kus keskkonnahäiringud seni puudusid. Samuti võib pikeneda keskmine müügiperiood. Linnalises keskkonnas ja maapiirkondades kinnistute puhul, mille läheduses juba paikneb suurem taristuobjekt (tuulik, suurem maantee), on raudtee rajamisega kaasnev potentsiaalne mõju kinnistute väärtusele arvatavasti väiksem. Potentsiaalselt juhul, kui edasises tegevuses kavandatakse raudtee kasutamine ka riigisisese reisijateveo jaoks, on raudteepeatuste läheduses võimalik ka kinnistute turuväärtuse suurenemine tulenevalt paranenud ligipääsust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Rajasalu maavanem Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, OÜ Hendrikson & Ko. Alan Rood 6118789 [email protected] 4(4)