Tagasiside

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 16.12.2022 Kehtib kuni: 16.12.2027 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Riina Sikkut Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 19.12.2022 nr 2-1/22/0100/2043 Liiklusseaduse eelnõu EIS nr 22-1513/01 tagasiside Lugupeetud majandus- ja taristuminister Riina Sikkut Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on turujärelevalveasutus, kes teostab toote nõuetele vastavuse seaduse alusel kergliikurite turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise üle järelevalvet. Liiklusseadusega on kehtestatud kergliikuritele Eestis kehtivad täiendavad tehnilised nõuded. TTJA-le ei ole kuupäeval 08.12.2022 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja saadetud liiklusseaduse eelnõu (EIS nr 22-1513/01) kommenteerimiseks (kuigi eelnõuga muudetakse ja täpsustatakse ka otseselt turujärelevalvet puudutavat kergliikurite temaatikat) edastatud. TTJA peab siiski vajalikuks esitada turujärelevalveasutusena eelnõule järgmised tähelepanekud: 1. Eelnõu punkt 3, millega muudetakse liiklusseaduse (edaspidi LS) § 2 p 211 ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „21 ) kergliikur on tasakaaluliikur ja mootoriga varustatud ühe inimese vedamiseks kasutatav istekohata sõiduk, välja arvatud jalgratas, pisimopeed ja mootorsõiduk“. - Toodud mõiste on võrreldes hetkel kehtivaga parem, kuivõrd hõlmab ka võimsamaid kui 1 kw ning kiiremaid kui 25 km/h liikuvaid elektritõukerattaid (kergliikureid); - Juhime tähelepanu, et kaaluda tasuks mõiste laiendamist, kuivõrd hetkel on see piiratud „ühe inimese vedamiseks“ mõeldud sõidukiga, kuigi lähitulevikus võib eeldada, et ka Eesti turule jõuavad selliseid kergliikurid (eelkõige elektritõukerattad), mis on mõeldud mitme inimese vedamiseks (tegelikult on teistes riikides juba sellised sõidukil liikvel); - Kas eelnõu koostamisel on vaadatud ning võrreldud, kuidas kergliikurite mõiste haakub standardis EVS-EN 17128:2020 (“Inimeste, kaupade ning muu veose transpordiks ettenähtud kerged mootorsõidukid, mille suhtes ei kohaldata maanteesõidukite tüübikinnitusmenetlust. Kergliikur. Ohutusnõuded ja katsemeetodid“) toodud kergliikuri definitsiooniga? Oleme arvamusel, et liiklusseaduse ja standardi mõisted peaksid kattuma. - Samuti soovime juhtida tähelepanu, et teistes riikides on turul kättesaadavaks tehtud selline toode nagu „Segway electric shoes“ (https://store.segway.com/segway-drift-w1). Palume selgitada, millise tootega on LS kohaselt antud toote puhul tegemist ning kuhu selline toode kvalifitseerub (kergliikur, tasakaaluliikur vm). Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  2. Eelnõu punkt 14, millega täiendatakse LS § 87 lõigetega 13–15 järgmises sõnastuses: „(13) Kergliikur tohib olla varustatud ainult elektrimootoriga. (14) Kergliikur peab olema ette nähtud ühe inimese vedamiseks. (15) Kergliikuril, välja arvatud tasakaaluliikuril, ei tohi olla istekohta.“. - Eelnõus tehtud täpsustused teevad kehtivad kergliikurite nõuded selgemaks; - Sooviksime täpsustada, kas on mingi kindel põhjus, miks kergliikur tohib olla varustatud vaid elektrimootoriga? Kas on taotluslikult soovitud keelata selliste kergliikurite kasutus, mis töötavad sisepõlemismootoril? Kas sisepõlemismootoril töötavad kergliikurid (eelkõige tõukerattad) lähevad mõne muu sõiduki kategooria alla? Lisame, et turul on kättesaadavad istmeta sisepõlemismootoriga tõukerattad. - Kergliikurile nõudeid kehtestav standard EVS-EN 17128:2020 näeb ette teatud tüüpi liikuritele jalakäija režiimi. Jalakäija režiimis ei tohi liikuri kiirus ületada 6 km/h. Kuidas on kergliikuritele LS-ga nõuete kehtestamisel arvestatud jalakäija režiimi kasutamist ja järgimist? 3. Eelnõu punkt 15, millega täiendatakse LS § 87 lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Sõiduki, mis ei vasta käesolevas paragrahvis sätestatud kergliikurile esitatud nõuetele ega kuulu ühegi mootorsõiduki alamkategooria alla, kuid sarnaneb olemuselt kergliikurile, turule laskmine ja kasutusele võtmine on keelatud.“. - Arvestades liiklusseaduse reguleerimisala, siis on igati teretulnud, et müügikeeld lahendatakse konkreetsete liiklusseaduse sätetega. - Eelpool nimetatud lõiget tuleb aga täpsustada konkreetne keelu ulatust, kuivõrd mõistetel nagu „turule laskmine“ ja „kasutusele võtmine“ on toote nõuete valdkonnas oma kindel tähendus.  Selgitame, et toote nõuetele vastavuse seaduse § 4 lg 1 p 10 kohaselt on „turule laskmine“ toote esmakordne kättesaadavaks tegemine Euroopa Liidu turul. Euroopa Komisjoni juhendmaterjalis „Sinine raamat ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta (2022)“ on selgitatud, et „Liidu ühtlustamisõigusaktide tähenduses lastakse toode turule, kui see tehakse esmakordselt liidu turul kättesaadavaks. Seda peaks tegema kas tootja või importija. Kui tootja või importija tarnib toote esmakordselt turustajale või lõppkasutajale, nimetatakse seda õiguslikus tähenduses alati turule laskmiseks. Kõiki järgnevaid tehinguid, näiteks üleandmine turustajalt turustajale või turustajalt lõppkasutajale, nimetatakse kättesaadavaks tegemiseks“ 1. Seega, LSi eelnõu nõue kohalduks üksnes nendele toodetele, mida tootjad või importijad esmakordselt turule toovad aga mitte nendele toodetele, mida näiteks mõni levitaja täna jaekaupluses müüb. Juhul, kui eelnõuga soovitakse hõlmata ka neid tooted, mis on juba jaekaupluses müügil aga ei ole veel tarbijatele maha müüdud, siis tuleks „turule laskmise“ mõiste asemel kasutada läbivalt mõistet „turul kättesaadavaks tegemine“. Mõiste „turul kättesaadavaks tegemine“ definitsioon TNVS § 4 lg 1 p 11 kohaselt on toote tasu eest või tasuta pakkumine Euroopa Liidu turul majandustegevuse käigus kas levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks.  „Kasutusele võtmise“ mõiste definitsioon on Euroopa Komisjoni juhendmaterjali „Sinine raamat ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta (2022)“ selgituste kohaselt järgmine: „Kasutusele võtmine (kasutuselevõtt) toimub siis, kui lõppkasutaja liidus toodet selle jaoks ettenähtud otstarbel esimest korda kasutab. Mõiste on turule laskmise mõiste kõrval kasutusel näiteks liftide, masinate, raadioseadmete, mõõtevahendite, meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete 1 Sinine raamat ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta (2022): Turule laskmine. 2 (3)  valdkonnas ning elektromagnetilist ühilduvust käsitleva direktiiviga ja plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitleva direktiiviga hõlmatud toodete puhul ning sellega laiendatakse liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisala toote kättesaadavaks tegemise hetkest kaugemale“2. Seega, kasutades LS eelnõus „kasutusele võtmist“ on laiendatud nõuete kohaldamisala olukordadele, kus kergliikur on lõppkasutajale juba maha müüdud, kuid mida lõpptarbija ei ole veel kordagi kasutanud. Näiteks gaasiseadmete, liftide, meditsiiniseadmete vms toodete korral on selline nõue mõistetav, sest need seadmed nõuavad kasutusele võtmiseks eraldi paigaldamist, siis kergliikurite korral on selline nõue veider.  Kergliikurite (nt elektritõukerataste) rent/üür jms on üks osa „turul kättesaadavaks tegemise“ mõistest ja seega ka „turule laskmise“ mõistest, mistõttu „kasutusele võtmist“ üksnes rendiettevõtete (nagu nt Bolt, Tuul jt) pärast eraldi meie arvamusel nimetama ei pea. Euroopa Komisjoni juhendmaterjalis „Sinine raamat ELi toote- eeskirjade rakendamise kohta (2022)“ on selle kohta selgitatud järgmiselt: „Kättesaadavaks tegemine eeldab kahe või enama juriidilise või füüsilise isiku vahelist pakkumist või kokkulepet (kirjalikku või suulist) asjaomase tootega seotud omandi, valduse või muu õiguse üleandmiseks pärast tootmise lõppu. Üleandmine ei eelda tingimata toote füüsilist üleandmist. Üleandmine võib toimuda kas tasu eest või tasuta ning selle alus võib olla mis tahes liiki õiguslik vahend. Seega loetakse toote üleandmine toimunuks näiteks müügi, laenamise, rentimise, liisimise ja kinkimise korral. Omandi üleandmine tähendab, et toode kavatsetakse anda teise juriidilise või füüsilise isiku käsutusse“ 3. - LS eelnõu säte võib olla vastuolus masinadirektiivi (2006/42/EÜ) artiklis 6 toodud keeluga. Kergliikur on ühtlasi masin eelmainitud direktiivi mõistes. Masinadirektiivi artikkel 6 sätestab, et „Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesolevale direktiivile vastava masina turulelaskmist ja/või kasutuselevõtmist oma territooriumil.“ Kas ja kuidas on eelnõu koostamisel eelnimetatud direktiivi artikliga arvestatud? Kas on teada teiste liikmesriikide sarnaseid piiranguid kergliikuritele? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor Valmond Mikli 667 2036 [email protected] 2 Sinine raamat ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta (2022): Kasutusele võtmine 3 Sinine raamat ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta (2022): Kättesaadavaks tegemine. 3 (3) Saatja: <[email protected]> Saadetud: 19.12.2022 17:17 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Hindrek Allvee <[email protected]> Teema: TTJA liiklusseaduse eelnõu EIS nr 22-1513/01 tagasiside Tere Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab Teile dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokumendi Liiklusseaduse eelnõu EIS nr 22-1513/01 tagasiside, mis on registreeritud 19.12.2022, numbriga 2- 1/22/0100/2043. Dokumendile on kehtestatud juurdepääsupiirang alates 16.12.2022 kuni 16.12.2027, vastavalt AvTS § 35 lg 2 p 1. KontaktinfoTarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve AmetE-R 09:00- 16:00aadress: Endla 10a, 10122 Tallinne-post: [email protected]: 667 2000