Hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa andmise ja mõõdistustöö aruande heakskiitmise kord ning nõuded mõõdistustöö tegemisele

-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 20.12.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 102 delta_docName \* MERGEFORMAT Hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa andmise ja mõõdistustöö aruande heakskiitmise kord ning nõuded mõõdistustöö tegemisele Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 47 lõike 5 alusel. § 1. Hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu (1) Transpordiameti luba on vaja järgmise veeliikluse ohutust mõjutava hüdrograafilise mõõdistustöö (edaspidi mõõdistustöö ) tegemiseks: 1) sadama akvatooriumi ja sadama sissesõidutee ning laevatee mõõdistustöö; 2) süvendus-, ehitus-, lõhke- ja veekogu sügavust muutva töö järgne mõõdistustöö; 3) ehitusprojekti koostamiseks või navigatsioonimärgistuse rajamiseks oluliste andmete väljaselgitamiseks tehtav mõõdistustöö; 4) kaadamisala ja veeliiklust ohustava koha mõõdistustöö . (2) Transpordiameti luba ei ole vaja süvendustöö vaheetappide kontrollmõõdistuste tegemiseks, mis tehakse enne süvendustöö lõpetamist. § 2. M õõdistustöö loa taotlemine ja selle andmine (1) Mõõdistustöö loa saamiseks esitab mõõdistustöö tegija Transpordiametile taotluse ja kavandatava mõõdistustöö kavandi. (2) Mõõdistustöö kavand peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) mõõdistustöö tegemise põhjendus t ; 2) mõõdistusala asukohaandme i d aadressiandmete süsteemi ja kohanimeregistri alusel ning ulatus t kaardil; 3) mõõdistustöö ajakava; 4) mõõdistustöö metoodika t ja täpsusklass i ; 5) mõõdistustööks kasutatavate seadmete või aparatuuri tehnilis i andmed; 6) esialg s e t hinnang ut saadavate andmete horisontaalse ja vertikaalse määramatuse kohta; 7) põhjaproovi võtmise koha esialgse i d koordinaa te ja kaadamisala koordinaa te , kui mõõdistustöö on seotud süvendustöödega. (3) Transpordiametil on õigus mõõdistustöö tegijalt nõuda mõõdistustöö kavandi muutmist, kui see on vajalik ohutu veeliikluse tagamiseks. (4) Transpordiamet annab mõõdistustöö loa või keeldub selle andmisest viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (5) Transpordiamet teavitab mõõdistustöö loa andmisest Kaitseväge. § 3. Nõuded mõõdistustöö tegemisele (1) Mõõdistustöö tegemise aluseks on mõõdistustöö loa taotlemisel esitatud mõõdistustöö kavand. (2) Mõõdistustöö tegemisel Eesti merealal ja laevatataval siseveekogul lähtutakse Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni kehtivast standardist S-44 või samaväärsest nõudest. (3) Mõõdistustööks kasutatav seade ja aparatuur peavad võimaldama sügavuste mõõtmist ja koha määramist kavandatava täpsusklassi saavutamiseks piisava täpsusega. (4) Transpordiametil on õigus jälgida ja kontrollida mõõdistustöö tegemist ja mõõdistamise käigus kogutud ja loodud andmete töötlemist. § 4. Mõõdistustöö aruanne (1) Mõõdistustöö tegija peab koostama mõõdistustöö tegemise ja selle tulemuse kohta mõõdistustöö aruande. (2) Mõõdistustöö aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) mõõdistustöö tegemise põhjendus t ; 2) mõõdistusala asukohaandme i d aadressiandmete süsteemi ja kohanimeregistri alusel ning ulatus kaardil; 3) mõõdistustöö tegemise aeg a ; 4) mõõdistustöö metoodika t ja täpsusklass i ; 5) mõõdistustööks kasutatava seadme või aparatuuri tehnilis i andme i d; 6) horisontaalse ja vertikaalse määramatuse arvutus t ; 7) põhjasette proovi võtmise korral selle tulemus t , proovipunktide koordinaa te ja sette kirjeldus t ; 8) süvendustööde puhul kaadamisala koordinaa te ; 9) kõrgusandme i d EH2000 kõrgussüsteemis. (3) Mõõdistustöö aruande lisad on: 1) EUREF-EST97 või L-EST97 koordinaatsüsteemis mõõdistusplaan digitaalselt ja kõrgusväärtused EH2000 kõrgussüsteemis; 2) mõõdistustööde käigus tuvastatud veeliikluse seisukohalt oluliste objektide koordinaadid ja sügavused eraldi tekstifailina; 3) andmetöötluse läbinud hõrendamata sügavuspunktid XYZ-formaadis tekstifailina; 4) mõõdistuse algandmestik enne andmetöötlust digitaalselt. (4) Kui mõõdistustööl ei kasutatud EUREF-EST97 või L-EST97 koordinaatsüsteemi, peavad mõõdistustöö aruandes andmed olema ümberarvutatud EUREF-EST97 või L-EST97 koordinaatsüsteemi s ning ära näidatud kasutatud ülemineku parameetrid ja arvutusvalemid. (5) Mõõdistustöö aruanne koostatakse digitaalselt. § 5. Mõõdistustöö aruande heakskiitmine (1) Mõõdistustöö tegija peab mõõdistustöö aruande esitama Transpordiametile heakskiitmiseks kolme kuu jooksul mõõdistustöö lõpetamisest või kuue kuu jooksul mõõdistustöö loa saamisest arvates. (2) Transpordiamet kiidab mõõdistustöö aruande heaks või keeldub selle heakskiitmisest viie tööpäeva jooksul aruande esitamisest arvates. (3) Heakskiidetud mõõdistustöö aruandes kajastatud mõõdistustöö andmed kannab Transpordiamet hüdrograafia infosüsteemi kolme tööpäeva jooksul mõõdistustöö aruande heakskiitmisest arvates. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2002. a määrus nr 27 „Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Riina Sikkut delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler MÄÄRUS 20.12.2022 nr 102 Hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa andmise ja mõõdistustöö aruande heakskiitmise kord ning nõuded mõõdistustöö tegemisele Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 47 lõike 5 alusel. § 1. Hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu (1) Transpordiameti luba on vaja järgmise veeliikluse ohutust mõjutava hüdrograafilise mõõdistustöö (edaspidi mõõdistustöö) tegemiseks: 1) sadama akvatooriumi ja sadama sissesõidutee ning laevatee mõõdistustöö; 2) süvendus-, ehitus-, lõhke- ja veekogu sügavust muutva töö järgne mõõdistustöö; 3) ehitusprojekti koostamiseks või navigatsioonimärgistuse rajamiseks oluliste andmete väljaselgitamiseks tehtav mõõdistustöö; 4) kaadamisala ja veeliiklust ohustava koha mõõdistustöö. (2) Transpordiameti luba ei ole vaja süvendustöö vaheetappide kontrollmõõdistuste tegemiseks, mis tehakse enne süvendustöö lõpetamist. § 2. Mõõdistustöö loa taotlemine ja selle andmine (1) Mõõdistustöö loa saamiseks esitab mõõdistustöö tegija Transpordiametile taotluse ja kavandatava mõõdistustöö kavandi. (2) Mõõdistustöö kavand peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) mõõdistustöö tegemise põhjendust; 2) mõõdistusala asukohaandmeid aadressiandmete süsteemi ja kohanimeregistri alusel ning ulatust kaardil; 3) mõõdistustöö ajakava; 4) mõõdistustöö metoodikat ja täpsusklassi; 5) mõõdistustööks kasutatavate seadmete või aparatuuri tehnilisi andmed; 6) esialgset hinnangut saadavate andmete horisontaalse ja vertikaalse määramatuse kohta; 7) põhjaproovi võtmise koha esialgseid koordinaate ja kaadamisala koordinaate, kui mõõdistustöö on seotud süvendustöödega. (3) Transpordiametil on õigus mõõdistustöö tegijalt nõuda mõõdistustöö kavandi muutmist, kui see on vajalik ohutu veeliikluse tagamiseks.  2 (4) Transpordiamet annab mõõdistustöö loa või keeldub selle andmisest viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (5) Transpordiamet teavitab mõõdistustöö loa andmisest Kaitseväge. § 3. Nõuded mõõdistustöö tegemisele (1) Mõõdistustöö tegemise aluseks on mõõdistustöö loa taotlemisel esitatud mõõdistustöö kavand. (2) Mõõdistustöö tegemisel Eesti merealal ja laevatataval siseveekogul lähtutakse Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni kehtivast standardist S-44 või samaväärsest nõudest. (3) Mõõdistustööks kasutatav seade ja aparatuur peavad võimaldama sügavuste mõõtmist ja koha määramist kavandatava täpsusklassi saavutamiseks piisava täpsusega. (4) Transpordiametil on õigus jälgida ja kontrollida mõõdistustöö tegemist ja mõõdistamise käigus kogutud ja loodud andmete töötlemist. § 4. Mõõdistustöö aruanne (1) Mõõdistustöö tegija peab koostama mõõdistustöö tegemise ja selle tulemuse kohta mõõdistustöö aruande. (2) Mõõdistustöö aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) mõõdistustöö tegemise põhjendust; 2) mõõdistusala asukohaandmeid aadressiandmete süsteemi ja kohanimeregistri alusel ning ulatus kaardil; 3) mõõdistustöö tegemise aega; 4) mõõdistustöö metoodikat ja täpsusklassi; 5) mõõdistustööks kasutatava seadme või aparatuuri tehnilisi andmeid; 6) horisontaalse ja vertikaalse määramatuse arvutust; 7) põhjasette proovi võtmise korral selle tulemust, proovipunktide koordinaate ja sette kirjeldust; 8) süvendustööde puhul kaadamisala koordinaate; 9) kõrgusandmeid EH2000 kõrgussüsteemis. (3) Mõõdistustöö aruande lisad on: 1) EUREF-EST97 või L-EST97 koordinaatsüsteemis mõõdistusplaan digitaalselt ja kõrgusväärtused EH2000 kõrgussüsteemis; 2) mõõdistustööde käigus tuvastatud veeliikluse seisukohalt oluliste objektide koordinaadid ja sügavused eraldi tekstifailina; 3) andmetöötluse läbinud hõrendamata sügavuspunktid XYZ-formaadis tekstifailina; 4) mõõdistuse algandmestik enne andmetöötlust digitaalselt. (4) Kui mõõdistustööl ei kasutatud EUREF-EST97 või L-EST97 koordinaatsüsteemi, peavad mõõdistustöö aruandes andmed olema ümberarvutatud EUREF-EST97 või L-EST97 koordinaatsüsteemis ning ära näidatud kasutatud ülemineku parameetrid ja arvutusvalemid. (5) Mõõdistustöö aruanne koostatakse digitaalselt.  3 § 5. Mõõdistustöö aruande heakskiitmine (1) Mõõdistustöö tegija peab mõõdistustöö aruande esitama Transpordiametile heakskiitmiseks kolme kuu jooksul mõõdistustöö lõpetamisest või kuue kuu jooksul mõõdistustöö loa saamisest arvates. (2) Transpordiamet kiidab mõõdistustöö aruande heaks või keeldub selle heakskiitmisest viie tööpäeva jooksul aruande esitamisest arvates. (3) Heakskiidetud mõõdistustöö aruandes kajastatud mõõdistustöö andmed kannab Transpordiamet hüdrograafia infosüsteemi kolme tööpäeva jooksul mõõdistustöö aruande heakskiitmisest arvates. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2002. a määrus nr 27 „Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  19.12.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa andmise ja mõõdistustöö aruande heakskiitmise kord ning nõuded mõõdistustöö tegemisele“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 47 lõike 5 alusel. Eelnõu eesmärk on kaasajastada mõõdistustöö tegemise regulatsiooni, mis on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2002. a määruses nr 27 „Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise kord“. 01.06.2021. a jõustunud MSOS-i muudatustega täpsustati hüdrograafiliste mõõdistustööde regulatsiooni ja laiendati volitusnormi ulatust. Lisaks jäeti MSOS muudatustega seadusest välja nõue, et hüdrograafilise mõõdistustöö tegemiseks on vaja tegevusluba, sest alati on enne konkreetse mõõdistustöö tegemist vajalik ka Transpordiameti luba, mis antakse esitatud mõõdistustöö kavandi alusel. 1.2. Eelnõu koostaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Transpordiameti liikuvuse planeerimise teenistuse hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Väling (tel: 620 5610, e-post: [email protected]) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Anton Merits (tel: 715 3423, e-post: [email protected]). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel: 639 7652, e- post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga kehtestatakse määruse uus terviktekst. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Määrusega kehtestatakse hüdrograafiliste mõõdistustööde (edaspidi mõõdistustöö) loetelu, loa andmise ja mõõdistustöö aruande kooskõlastamise kord ja nõuded mõõdistustöö tegemisele. Määrust kohaldatakse mõõdistustöö tegemisele, millele on MSOS § 47 lõike 41 kohaselt vaja Transpordiameti luba. Eelnõu §-s 1 määratletakse mõõdistustööd, mille tegemiseks on vaja taotleda Transpordiameti luba. 1 Lõikes 1 on esitatud konkreetne loetelu mõõdistustöödest, mille tegemiseks on vaja luba. Te- gemist on navigatsiooniohutust mõjutavate mõõdistustöödega. Nendeks on: 1) sadama, akvatooriumi ja sadama sissesõidutee ning laevatee mõõdistus; 2) süvendus-, ehitus-, lõhke- ja veekogu sügavust muutva töö järgne mõõdistus; 3) ehitusprojekti kooskõlastamiseks või navigatsioonimärgistuse rajamiseks oluliste andmete väljaselgitamiseks tehtud mõõdistus; 4) kaadamisala ja ohutut veeliiklust võimaliku ohtliku koha mõõdistustöö. Loetelu esitamine tagab suurema selguse nii mõõdistajale kui ka loa andjale. Näiteks ainult teaduslikul eesmärgil tehtava mõõdistustöö jaoks ei ole luba vaja, varasemalt vajas see aga kooskõlastamist. Projekteerimiseks tehtud mõõdistuse all peetakse silmas vesiehitiste või navigatsioonimärgis- tuse rajamiseks tehtavat mõõdistust, samuti selle rajamise järgset mõõdistust. Samuti on lisatud muu potentsiaalselt ohtliku koha mõõdistus, mille mõte on hankida teavet piirkonna kohta, mille kohta veel täpsed andmed puuduvad, kuid mis võib olla navigatsiooni mõttes oluline. Lõikes 2 on täpsustatud, et luba ei ole vaja süvendustöö iga vaheetapi kontrollmõõdistuse tege- miseks, mida tehakse enne süvendustöö lõpetamist. Eelnõu § 2 reguleerib mõõdistustöö loa taotlemist. Loa taotlemise kohustus tuleneb MSOS § 47 lõikest 41, kus on ka täpsustatud, millistel juhtudel Transpordiamet luba ei anna. Seda ei anta juhul, kui kavandatav mõõdistustöö ei võimalda tagada ohutut veeliiklust või kui mõõdistus- tehnoloogia ja -metoodika ei võimalda saavutada nõutud täpsusklassile vastavat tulemust. Loa saamine on mõõdistustöö tegemise eelduseks. Lõike 1 kohaselt tuleb loa saamiseks esitada Transpordiametile taotlus koos mõõdistustöö ka- vandiga. Ka kehtiva määruse kohaselt on kavandi esitamine kohustuslik. Lõikes 2 on loetletud mõõdistustöö kavandis esitatavad andmed. Need võimaldavad Transpor- diametil hinnata, kas kavandatav mõõdistustöö võimaldab tagada ohutut veeliiklust ning kas mõõdistustehnoloogia ja -metoodika võimaldab saavutada nõutud täpsusklassile vastavat tule- must. Kavandis esitatakse andmed selle kohta, miks, kus ja kuidas mõõdistustöid kavandatakse teha. Võrreldes kehtiva määrusega (§ 3 lõige 1) on kavandi andmete loetelust välja jäetud mõõ- distus- ja kontroll-liinide plaan, kuna see on reeglina sõltuv kasutatavast tehnoloogiast ja koha- likest tingimustest, st seda saab kõige paremini hinnata jooksvalt kohapeal, mõõdistustöö tege- mise käigus. Samuti on välja jäetud kohamääramise metoodika kirjeldus, kuna tänapäeval enam ei kasutata mingeid muid kohamääramisi peale globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS). Muud kavandis esitatavad andmed on jäänud võrreldes kehtiva määrusega samaks. Mõõdistusala asukohaandmete puhul on täpsustatud, et silmas on peetud andmeid aadressiandmete süsteemi ja kohanimeregistri alusel. Mõõdistusala ulatuse all peetakse silmas mõõdistusala kujutist ehk ruumikuju kaardil. Lõikes 3 on sätestatud Transpordiameti õigus nõuda kavandi muutmist. See on vajalik juhul, kui kavandis määratud mõõdistusala ei ole navigatsiooniohutuse tagamiseks piisav. Näiteks ju- hul, kui mõõdistatakse sadama akvatooriumi, kuid mitte sinna viivat laevateed, või mõõdista- takse ainult sadama süvendatud osa, aga jäetakse mõõdistamata kõrvalalad, kuhu võib samuti süvendatud materjali kanduda. Samasisuline säte on olemas ka kehtivas määruses. 2 Lõikega 4 on vähendatud loa andmise (kehtivas määruses taotluse kooskõlastamise) aega seni- selt kolmelt nädalalt viiele tööpäevale ning seeläbi oluliselt kiirendatud menetlusprotsessi. See on võimalik, kuna esitatavate andmete maht ei ole suur ning Transpordiametil on võimalik ka- vand läbi vaadata ühe nädala jooksul. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja nõuded paadisadamatele hüdrograafiliste mõõdis- tustööde tegemiseks. Kehtiva määruse § 4 kohaselt võis sadama valdaja taotlusel lihtsustada nõudeid mõõdistustööde kavandile ja aruandele, juhul kui mõõdistustulemuste täpsus vastab Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni (edaspidi RHO) standardi S-44 nõuetele ja saadud andmed võimaldavad tagada ohutut veeliiklust sadama akvatooriumil. Sisuliselt ei olnud siiski tegemist lihtsustusega, sest ka selline mõõdistustöö pidi vastama nõudeid hüdrograafilise mõõ- distustöö täpsusele reguleerivale RHO standardile, st tegemist oli samaväärse hüdrograafilise mõõdistustööga. Täpsem selgitus RHO standardi S-44 kohta on esitatud seletuskirjas eelnõu § 3 lõike 2 selgituste juures. Lõike 5 kohaselt teavitab Transpordiamet mõõdistustöö loa andmisest Kaitseväge. Kaitseväe korralduse seaduse kohaselt on alates 1. jaanuarist 2023 Kaitsevägi Eestis vastutav mereolu- korrateadlikkuse loomise ja tagamise eest, lisaks riigipiiri seaduse järgi riigipiiri valvamise eest merel. See tähendab, et Kaitseväel peab olema ülevaade, kes tegutseb Eesti merealadel, mis eeldab ka mõne loa, tunnistuse või muu dokumendi olemasolu, ning riigi julgeoleku seisukohalt ka, kellele väljastatakse hüdrograafia infosüsteemi kaudu andmeid merealade kohta. Eelnõu § 3 sätestab nõuded mõõdistustöö tegemisele. Võrreldes kehtiva määrusega muutusi ei ole, töö läbiviimise aluseks on lõike 1 kohaselt Transpordiametile mõõdistustöö loa taotlemisel esitatud mõõdistustöö kavand. Lõikes 2 on viidatud mõõdistustöö aluseks olevale RHO standardile S-44. RHO on ÜRO mereõiguse konventsioonis nimetatud pädev rahvusvaheline organisatsioon, kes kooskõlastab üle maailma hüdrograafiliste andmete kogumise ja hüdrograafiateenuste osutamise standardite kehtestamist ning aitab suurendada riiklike hüdrograafiateenuste suutlikkust. RHO eesmärgiks on kehtestada hüdrograafiaandmete, -teabe, -toodete, -teenuste ja -meetodite rahvusvahelised standardid, hoogustada nende arendamist ning saavutada nende standardite võimalikult ühetaoline kasutamine. Standard S-44 reguleerib eelkõige nõudeid hüdrograafilise mõõdistustöö täpsusele. Standardit on ajakohastatud seoses mõõdistustehnoloogia arenguga, selle viimane, kuues, redaktsioon jõustus rahvusvaheliselt 2020. a1. Olulisemateks erinevusteks võrreldes eelmise redaktsiooniga on uued täpsusklasside definitsioonid ja lisandunud nõuded veealuste objektide avastamise kohta. Samuti on mõõdistustöö tegemisel lubatud lähtuda RHO standardiga samaväärsetest nõuetest. Lõike 3 kohaselt peavad mõõdistustööks kasutatav seade ja aparatuur võimaldama sügavuste mõõtmist ja koha määramist kavandatava täpsusklassi saavutamiseks piisava täpsusega. Kui mõõdistustöö tegemiseks planeeritud seadmed ei võimalda soovitud täpsusklassi mõõdistust saavutada, ei anna Transpordiamet MSOS § 47 lõike 41 kohaselt luba mõõdistustöö tegemiseks. Lõike 4 kohaselt on Transpordiameti esindajal õigus jälgida ja kontrollida mõõdistustöö läbi- viimist ja mõõdistamisandmete töötlust. 1 https://iho.int/uploads/user/pubs/Drafts/S-44_Edition_6.0.0-Final.pdf 3 Eelnõu § 4 reguleerib mõõdistustöö aruande sisu. Lõike 1 kohaselt peab mõõdistustöö tegija koostama mõõdistustöö aruande, milles on esitatud andmed mõõdistustöö tulemuste ja selle läbiviimise kohta. Aruande esitamise kohustus on ka kehtiva määruse alusel. Lõige 2 sätestab kohustuslikud andmed, mis peavad aruandes sisalduma. Võrreldes kehtiva määrusega on loetelust välja jäetud osa vanu, praktikas enam mittekasutatavaid nõudeid – nt kasutatud aparatuuri tarreerimisandmed, sidumiseks rajatud nivelleerimis- ja teodoliitkäikude skeemid, mõõdistuse lähtepunktide koordinaadid ja ka veetaseme mõõtmise meetodid. Lisatud on üldised andmed mõõdistustöö kohta ning kasutatud tehnoloogia kirjeldus, samuti kõrgus- andmed Eestis kehtivas Euroopa kõrgussüsteemis (EH2000). Lõikes 3 on esitatud aruande kohustuslikud lisad. Aruande lisade hulgast on võrreldes kehtiva määrusega eemaldatud osa vanu, tänapäeval enam mittekasutatavaid nõudeid – nt kajaloodi tarreerimisgraafikute ning kajaloodi lintide koopiate lisamine. Loetelu on täiendatud uute lisadega, mis on navigatsiooniteabe jaoks vajalikud (need esitatakse hüdrograafia infosüsteemi ning on aluseks navigatsioonikaartide tegemisel), kuid mida varase- mas redaktsioonis ei mainitud. Need on: - mõõdistustöö käigus tuvastatud veeliikluse seisukohalt oluliste objektide koordinaadid ja sügavused eraldi tekstifailina; - andmetöötluse läbinud hõrendamata sügavuspunktid XYZ-formaadis tekstifailina; - mõõdistuse algandmestik enne andmetöötlust digitaalselt. Lõike 4 kohaselt tuleb mõõdistustöö andmed ümber arvutada, kui kasutati Eestis kehtivatest EUREF-EST97 või L-EST97 geodeetilistest koordinaatsüsteemidest erinevaid süsteeme. Kuna mõõdistustöö tegijad võivad olla välismaalt ja kasutada muid koordinaatsüsteeme, tuleb neil andmed ümber arvutada ja näidata, kuidas seda tehti. Lõike 5 kohaselt koostatakse aruanne digitaalselt. Eelnõu § 5 reguleerib mõõdistustöö aruande heakskiitmise menetlust. Lõikes 1 nähakse ette tähtaeg aruande heakskiitmiseks esitamiseks, aruanne tuleb esitada kolme kuu jooksul mõõdistustöö lõpetamisest või kuue kuu jooksul mõõdistustöö loa saamisest arva- tes. Tähtaja määramine võimaldab tagada, et mõõdistustöö käigus kogutud andmed võimalda- vad tagada veeliikluse ohutust. Kui aruanne on esitatud hilinemisega, on see aluseks mõõdis- tustöö aruande heakskiitmiseks keeldumisele – praktikas on esinenud olukordi, kus mõõdistus- töö aruannet ei esitatagi Transpordiametile või tehakse seda oluliselt hiljem, isegi aastaid pärast mõõdistustöö tegemist. Sellisel juhul ei vasta tegelik sügavuste olukord enam tehtud mõõdis- tuste andmetele ning seega ei ole veeliikluse ohutus tagatud. Lõikes 2 on sätestatud tähtaeg, mille jooksul Transpordiamet kiidab mõõdistustöö aruande heaks või keeldub selle heakskiitmisest. Selleks on ametil aega viis tööpäeva aruande esitami- sest arvates. Lõike 3 kohaselt kannab Transpordiamet heakskiidetud mõõdistustöö aruandes kajastatud mõõdistustöö andmed hüdrograafia infosüsteemi. Selle pidamise eesmärk on hüdrograafiliste andmete kogumise korraldamine ja töötlemine, et tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse või keskkonnakaitsega seotud ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. 4 Eelnõu §-ga 6 tunnistatakse kehtetuks mõõdistustööde tegemist seni reguleerinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2002. a määrus nr 27 „Hüdrograafiliste mõõdistus- tööde tegemise kord“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju välissuhetele, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ja riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning kuludele ja tuludele. Määrusel on mõju mõõdistamisega tegelevate ettevõtjate tegevusele. Viimase kolme aasta jook- sul on aktiivselt mõõdistustöid läbi viinud neli mõõdistajat, mis on kõik Eesti ettevõtted. Kokku on nad esitanud samal ajavahemikul 18–40 mõõdistustöö taotlust aastas. Võrreldes kehtiva määrusega on oluliselt vähendatud mõõdistustöö taotluse kooskõlastamise aega seniselt kolmelt nädalalt ühe nädalani. Samuti on täpsustatud, millistel juhtudel on vaja mõõdistustöö kooskõ- lastada. Kehtivas määruses ei olnud kooskõlastatavate mõõdistustööde ulatus piiritletud, mis- tõttu ei olnud üheselt arusaadav, millal on vajalik taotleda Transpordiametilt kooskõlastust. Eelnõu kohaselt tuleb seda teha ka navigatsiooniohutust mõjutavale ning süvendustööde käigus tehtavale mõõdistustööle. Lisaks on võrreldes kehtiva määrusega vähendatud nõudeid mõõdistustöö kavandile ja aruan- dele. Teatud andmete ja dokumentide esitamine ei ole praktikas enam vajalik, mistõttu on do- kumentide esitamise protsess tehtud sihtgrupile lihtsamaks. Rohkem on rõhku pandud mõõdis- tustöö teostaja tehnilisele varustatusele ja täpsushinnangutele, kuna need võimaldavad Trans- pordiametil senisest paremini hinnata, kas anda mõõdistustöö tegemise luba või mitte. Varem oli selleks otstarbeks kasutusel mõõdistusfirma tegevusluba, mille saamise aluseks oli seesama tehniline võimekus ja oskuste hinnang. Samuti on määrusel mõningane mõju julgeolekule. Määrusega reguleeritavad tegevused, eel- kõige mõõdistusloa andmine, on olulised muuhulgas mereolukorrateadlikkuse seisukohast ning vältimaks võimalikku ohtu riigi julgeolekule teavitatakse loa andmisest Kaitseväge. Alates 1. jaanuarist 2023. a on Kaitsevägi vastutav mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise eest, lisaks riigipiiri seaduse järgi riigipiiri valvamise eest merel. See tähendab, et Kaitseväel peab olema ülevaade, kes tegutseb Eesti merealadel, mis eeldab ka mõne loa, tunnistuse või muu dokumendi olemasolu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kulusid ega tulusid ei kaasne. Samuti ei ole määrus seotud täiendavate tegevustega. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 5 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile. Keskkonnaministeerium ja Kaitseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega on arvestatud. Märkuste arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, Meremõõdukeskus OÜ-le, AS-le Tallinna Sadam, AS-le Saarte Liinid, Lotrell Service OÜ-le, TTÜ Meresüsteemide instituudile ja TÜ Eesti Mereinstituudile. Ettepanekuid ei esitatud. 6 Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Märkused, ettepanekud, arvamused MKM arvestab/ei arvesta esitatud ettepanekuga Keskkonnaministeerium Eelnõu § 2 sätestab mõõdistustöö loa taotlemise ja selle Arvestatud. andmise menetluse. Paragrahv 2 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab mõõdistustöö kavand mh sisaldama andmeid Eelnõu § 2 lõike 2 punkti 2 ning § 4 mõõdistusala asukoha ja ulatuse kohta. Eelnõu § 4 sätestab lõike 2 punkti 2 sõnastust on nõuded mõõdistustöö aruandele. Paragrahv 4 lõike 2 punkti täpsustatud vastavalt ettepanekule. 2 kohaselt peab mõõdistustöö aruanne sisaldama mh andmeid mõõdistusala asukoha ja ulatuse kohta. Eelnõu ja seletuskirja tekstist ei selgu üheselt, kas ülalpool toodud sätetes viidatud asukohaandmetena kasutatakse aadressiandmeid ja kohanimeandmeid. Seega tuleb ruumiandmete seaduse (§ 59 lg 1) ja kohanimeseaduse (§ 14 lg 1) nõuete kohaselt kastutada aadressiandmete süsteemi (ADS) ja kohanimeregistri (KNR) andmeid ning asukohaandmetele lisada vastavate andmekogude seosandmed. Kui mõõdistataval veealal ei ole aadressi ega kohanime, siis eeldame, et mõõdistatav ala kuulub loogiliselt kas sadama või veetee juurde, millel on koha-aadress ja kohanimi olemas. Oluline, et avalikus kasutuses kasutatakse koha-aadresse ja kohanimesid sellisena, nagu need vastavates andmekogudes on registreeritud, lisades ka viite ADS-i ja KNR-i identifikaatoritele. Mõõdistusala ulatuse mõiste on ebaselge. Teeme ettepaneku täpsustada näiteks seletuskirjas, et mõõdistusala ulatuse all peetakse silmas mõõdistusala kujutist ehk ruumikuju kaardil. Teeme ettepaneku täpsustada § 2 lõike 2 punkti 2 ja § 4 lõike 2 punkti 2 sõnastust järgmiselt: „2) mõõdistusala asukohaandmed aadressiandmete süsteemi ja kohanimeregistri alusel ning ulatus kaardil.“ Eelnõu paragrahvis 4 on viited WGS-84 Arvestatud. koordinaatsüsteemile. Teeme ettepaneku selle asemel kasutada geodeetilise süsteemi kohaselt EUREF-EST97 koordinaatsüsteemi. Palume teha vastavad paranduse ja asendused nii eelnõu kui seletuskirja tekstis. Selgitame, et Eestis loetakse WGS84 ja EUREF-EST97 koordinaadid võrdseteks, kuid korrektne on viidata Eesti geodeetilisele süsteemile. Lisaks on seletuskirjas GNSS-lühend defineerimata. Teeme ettepaneku lisada seletuskirja teksti, et GNSS tähendab globaalset satelliitnavigatsioonisüsteemi. Juhime tähelepanu, et määruse eelnõu tekstis ei ole Arvestatud. kirjeldatud kõrgussüsteemi. Eelnõu § 4 lõige 3 sätestab Sõnastust on täpsustatud vastavalt mõõdistustöö aruande kohustuslikud lisad. Viidatud lõike 3 ettepanekule. Paragrahvi 4 lõiget 2 punkt 1 näeb ette, et aruande lisaks peab mh olema „WGS- on täiendatud punktiga 9, mille 7 84 või L-EST97 koordinaatsüsteemis mõõdistusplaan kohaselt peab aruanne sisaldama digitaalselt“. kõrgusandmeid. Palume täiendada § 4 lõike 3 punkti 1 sõnadega "ja kõrgusväärtused EH2000 kõrgussüsteemis" ning lisada lõikesse 3 täiendav punkt järgmises sõnastuses: "kõrgusandmed EH2000 kõrgussüsteemis". 8