Ettevõtjate pöördumine

Saatja: Marko Udras <[email protected]> Saaja: Kaja Kallas, Riigikantselei, Riina Sikkut, Kristjan Järvan, MKM info, Annely Akkermann, RAM Info, [email protected], [email protected], Mait Palts, Arto Aas, Rivo Sarapik, [email protected] Teema: 21 ettevõtlusorganisatsiooni pöördumine seoses kõrge elektrihinnaga Tere! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit pöörduvad koos 19 ettevõtlusorganisatsiooniga Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga luua ajutised toetusmeetmed Eesti ettevõtetele kõrge elektrihinna hüvitamiseks. Ettevõtete toetamine on hetkel hädavajalik, sest paljud teised liikmesriigid on pakkunud ja pakuvad ka edaspidi ettevõtjatele toetusmeetmeid kõrge elektrihinnaga toime tulekuks. Meie pöördumise ja ettepanekutega saate lähemalt tutvuda kirja lisas. Parimate soovidega Marko Udras Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda E-post [email protected]<mailto:[email protected]> Tel +372 604 0070 [Eesti Kaubandus-Tööstuskoda]<https://www.koda.ee/> www.koda.ee<http://www.koda.ee/> www.ettevotluskonkurss.ee<http://www.ettevotluskonkurss.ee/> www.estonianexport.ee<http://www.estonianexport.ee/> www.enterprise-europe.ee<http://www.enterprise-europe.ee/> [kaubanduskoda @ facebook]<http://www.facebook.com/kaubanduskoda> [kaubanduskoda @ linked-in] <https://www.linkedin.com/company/ecci/mycompany/> [enterprise-europe] <http://www.enterprise-europe.ee/> [cid:[email protected]] <https://een.ec.europa.eu/> Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 19.12.2022 nr 7-5.6/22-02633-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud ettevõtlusorganisatsioonide ühispöördumise. Palun vastuse koopia saata Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Vabariigi Valitsus [email protected] [email protected] Meie 19.12.2022 Koopia : Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] [email protected] [email protected] R ahandusministeerium [email protected] [email protected] Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon [email protected] Ettevõtjate pöördumine seoses kõrge elektrihinnaga Lugupeetud Kaja Kallas ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda , Eesti Tööandjate Keskliit koos 19 ettevõ tlusorganisatsiooniga (Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda , Eesti Puitmajaliit MTÜ, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Ehitusmate rjalide Tootjate Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Rõiva - ja Tekstiililiit , Kagu-Eesti Puiduklaster , MTÜ Eesti Taristuehituse Liit, MTÜ Eesti Vee- ettevõtete Liit, Eesti Turbaliit , Eesti Spetsiaaltööriistatootjate Assotsiatsioon) pöörduvad Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga luua ajutised toetusmeetmed Eesti ettevõtetele kõrge elektrihinna hüvitamiseks . Ettevõtete toetamine on hetkel hädavajalik , sest paljud teised liikmesriigid on pakkunud ja pakuvad ka edaspidi ettevõtjatele toetusmeetmeid kõrge elektrihinnaga toime tulekuks . Kui Eesti seda ei tee, väheneb siinsete ettevõtete , eelkõige töötleva tööstuse konkurentsivõime eksp orditurgudel . Seda võimendab veelgi nõudluse kahanemine ja võimalik majanduslangus olulisemates sihtriikides . Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu aga sõltub sellest , kui edukalt meie eksportivatel ettevõtetel läheb . Eksportivate ettevõtete raskused võivad omakorda vähendada näiteks investeeringuid ja töökohtade arvu , mis vähendab ka riigi maksutulusid ning suurendab riigi sotsiaalkaitsekulusid . Suur e mate tööandjate raskused kanduvad kohe edasi nende töötajate toimetulekusse ja mõjutavad tarneahela kaudu ka väike-ettevõtete käekäiku . Näiteks on nii Läti , Leedu kui Tšehhi töötanud välja spetsiaalsed toetusmeetmed energiaintensiivsetele tööstusettevõtetele . Soome sai suvel riigiabiloa 687 miljoni euro suuruseks abipaketiks energiamahukatele ettevõtetele ja Ro otsi 154 miljoni euro suuruseks abipaketiks põllumeestele tulenevalt eriolukorrast energiaturul . Läti on juba aasta alguses vähendanud võrgutasusid 50% ja Tšehhi valitsus võtnud 2023. aasta riigieelarves kanda kogu taastuvenergiatasu finantseerimise . Tšehh i valitsus on 2023. aastal otsustanud ettevõtteid energiakriisis toetada kokku 1,6 miljardi euroga , Leedu valitsus 2,5 miljardi euroga . Lisaks energiaintensiivsete ettevõtete toetamisele kompenseerib Läti 50% kõigi ettevõtete elektrihinnast , mis ületab 16 senti kWh kohta. Kui teised riigid otsivad võimalusi oma ettevõtete toetamiseks , siis Eesti äritarbijaid ootab lisaks abi puudumisele 1. jaanuarist ees võrgutasu tõus 13% ja taastuvenergiatasu kerkimine 10%. Silmakirjalik on ka valitsuse retoorika , et ettevõtjad peavad ise hakkama saama turutõrkest tingitud kriisiga , aga näiteks kodumajapidamisi , omavalitsusi ja sihtasutusi toetatakse . Raha ettevõtete abistamiseks on seejuures riigil olemas . Näiteks riigi maksutulud kasvavad 2023. aastal prognoosi tavalt 1,7 miljardi euro võrra ja omanikutulud , sealhulgas riigile kuuluvatest energia- ja võrguettevõtetest võetav dividend , enam kui 100 miljoni euro võrra . Ettevõtete konkurentsivõime tagamiseks teeme järgmised ettepanekud , mis eraldiseisvalt või kombi neerituna aitavad lühiajaliselt leevendada kõrge elektrihinna mõju ettevõtete konkurentsivõimele . Rõhutame , et ettevõtjad ei küsi rohkem kui hädavajalik selleks , et säilitada teiste riikide ettevõtetega võrdne konkurentsipositsioon . Lisaks nendele ettepan ekutele soovitame valitsusel jätkata tööd elektribörsi Nord Pool hinnakujunduse reformi ja elektrihinna gaasil põhinevast tootmisest lahti sidumise nimel . Samuti tööd ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reformi nimel , sest süsteem ei ole viimase kahe aas ta jooksul stabiilselt ja ettenähtavalt toiminud ning on kõrge elektrihinna üks põhjustest . Ettepanek 1: vabastada ettevõtjad ajutiselt elektri võrgutasu maksmisest Sarnane toetusmeede kehtis ka 1. jaanuarist 31. märtsini 2022. aastal , kui riik hü vitas võrguettevõtjale äritarbijatelt võetava võrgutasu . Kuna selline meede on juba praktikas hästi toiminud ning sellega ei kaasnenud suurt halduskoormust , siis võiks sarnase meetmega jätkata ka edaspidi . Samuti võib kaaluda lahendust , kus toetuse osakaal ei ole 100 protsenti , vaid näiteks 75 või 50 protsenti . Toetusmeede võiks kehtida vähemalt 2023. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta märtsi lõpuni . Ettepanek 2: vabastada ettevõtted taastuvenergia tasust Taastuvenergia tasu vabastus võiks ettevõtetele keht ida kasvõi ajutiselt , näiteks 2023. aasta l . Taastuvenergia tootjatele hüvitatakse see summa riigieelarve kaudu . Vabastuse tulemusena oleks elektri lõpphind ettevõtjale 2023. aastal 1,24 senti /kWh ning koos käibemaksuga 1,49 senti /kWh kohta odavam . Eleringi andmetel on taastuvenergia tasu suurus järgmisel aastal kokku ca 90 miljonit eurot. Kui eeldada , et näiteks tööstusettevõtjate elektritarbimine moodustab järgmisel aastal ca veerandi Eesti elektritarbimisest , siis oleks tööstusettevõtjate osa sellest ca 2 2,5 miljonit eurot. Ettepanek 3: hüvitada ka ettevõtetele osa hinnalage ületavast elektrihinnast . Kodumajapidamistele kehtib hüvitis osale teatud piiri ületavale elektrihinnale . Sarnast hüvitist tuleks laiendada ka ettevõtetele , kui selle asemel pole võet ud muid meetmeid kahjuliku mõju leevendamiseks . Selline hinnalage ületava osa hüvitis on ettevõtetele kehtestatud ka näiteks Lätis . Ettepanek 4: laiendada universaalteenust kõigile ettevõtetele Praegune otsus võimaldada universaalteenusega liituda vaid kodumajapidamistel ja väike- ettevõtetel pole piisav . Keskmised ja suured ettevõtted moodustavad ligikaudu poole Eesti majandusest ja maksavad töötaja kohta rohkem makse kui teised ettevõtted kokku . Keskmiste ja suurte ettev õtete juures tehakse suurem osa innovatsioonist ja enamasti sõltub neist näiteks energia ning toidu varustuskindlus . Tööjõupuudus ja kiire inflatsioon on juba Eestisse investeerimise muutnud väga keeruliseks . Valitsus peab investoritele ja ettevõtjatele andma selge signaali, et siia tasub investeerida ja oma tulevikuplaane teha . Seetõttu peame õigeks , et kuni pole kasutatud muid meetmeid erakorralise energiahinnatõusu leevendamiseks , tuleb universaalteenust laiendada kõigile ettevõtetele . Kui Vabariigi V alitsuse hinnangul võiks toetusmeetmeid pakkuda üksnes osale ettevõtetest , siis oleme valmis kaasa mõtlema ja aitama täiendavate kriteeriumite selgitamisel , et abi jõuaks seda kõige rohkem vajavate ettevõteteni . Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalsel t / Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Arto Aas, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Pöördumisega on liitunud : 2936239 -187324 Eesti Toiduainetööstuse Liit 3038629 69850 Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit 3032760 -145414 Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit 2971800 5550 Kagu -Eesti Puiduklaster 3032760 90805 Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Eesti Mööblitootjate Liit 2992120 53387 Eesti Keemiatööstuse Liit 2921000 169545 Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ Eesti Taristuehituse Liit Eesti Spetsiaaltööriistatootjate Assotsiatsioon Eesti Puitmajaliit MTÜ 3191449 113664 Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit 2992121 57468 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 3190239 153511 Eesti Hotellide ja Restoranide Liit 3190239 118110 MTÜ Eesti Vee-ettevõtete Liit 3159760 174625 Eesti Rõiva - ja Tekstiililiit 3139439 168910 Eesti Plastitööstuse Liit 3159760 103504 Eesti T urbaliit