Leping

1085850 9715500 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Rg-kood 74000323 Tel 620 2002 E-post [email protected] www.taltech.ee 0 0 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Rg-kood 74000323 Tel 620 2002 E-post [email protected] www.taltech.ee -207010 653415 0 0 Reet Laos 5868670 431800 0 0 Teie 28.11.2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 DOCPROPERTY delta_recipientStreetHouse Meie 07.12.2022 Tallinn 10122 Hinnapakkumine Tallinna T ehnikaülikoo li meresüsteemide instituut on valmis teostama töö „ Nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarendamine - vajadused ja võimalused Eesti meremajanduse toetamiseks“ vastavalt Teie koostatud uuring u tehnilisele kirjeldusele (LISA 1) . Taust Nutipoi - autonoomne mõõteseade meres või rannikul , mis edas tab ( reaalajas ) merekeskkonnainfot andmebaasidesse/infosüsteemidesse . Virtuaalpoi - mere mudelarvutusel ( digitaal ne kaksik , operatiivne prognoosmudel, järelanalüüs ) põhinev andmevoog keskkonna (lainetus, hoovus, meretase, tuul jne ) ja navigatsiooni info kuvamiseks infosüsteemides ja kaardirakendustes (nt. navigatsiooni kaart) . Eesmärk Uuringu eesmärgiks on kaardistada nuti- ja virtuaalpoide kasutamisega seotud asutuste andmevajadused (olemas olev olukord vs. soovid) ja täna kasutatavad mereseire infosüsteemid. Kaardistusest lähtuvalt k oostatakse riiklikele vajadustele vastav nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku arendamise kontseptsioon. Tegevused Uuringu eesmärkide saavutamiseks lähtutakse tehnilises kirjelduses toodud uurimisülesan n etes t ja teostatakse järgmised tegevused : kaardistatakse olemasolev infrastruktuur , vajadused ja võimekused ( s.h. infosüsteemid, täna seireks kasutatavad instrumendi d / se admed, turul saadaolevad nutipoid ja nende funktsionaalsus , erinevate kasutajagruppide andmevajadused ). Kategoriseeri takse olemasolevad infosüsteemid andmete vajaduse järgi . Kategoriseeri takse füüsilised seadmed sarnaste parameetrite alusel erinevatesse rühmadesse . Analüüsi takse olemasolevate infosüsteemide piiranguid ja tuleviku andmevajadusi. Hinnata kse kolme alternatiivse lahenduse otstarbekust (ja kaasnevaid piiranguid): kas oleks mõistlik luua eraldi keskne infosüsteem ; kas oleks mõistlik ühendada praegused süsteemid; kas oleks mõistlik luua uued liidestused olemasolevate süsteemide vahel . Analüüsi takse kasutatavate poide ja seiresüsteemide kasutajakogemust. Koostatakse ettepanekud (a lternatiivsed lahedused ) nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarendamise edasiste sammude kohta. Meetod Uuringu eesmärkide saavutamiseks kasutata vad meetodid võib jagada neljaks : Riigi strateegiliste vajaduste kaardistamiseks analüüsitakse valdkondlike strateegilisi dokument e , seadusest tulenevaid kohustusi ja rahvusvahelisi kokkuleppeid (nt. Meremajanduse valge raamat, Merestrateegia meetmekava , Keskkonnaseire seadus, Meresõiduohutuse seadus jne ). Kasutajate vajaduste kaardistamiseks kohtu takse ministeeriumite ja riigiasutuste esindajatega . Uuringu tehnilisest kirjeldusest lähtuvalt on fookuses järgmised ministeeriumid ja asutused: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Transpordiamet, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Siseministeerium, Merevägi , Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jne . Samas käsitletakse ka meremajandussektori ettevõtete (sadamad, tuulepargid j ne) vajadusi. Avaliku teabe analüüsi põhjal koondatakse turul olevate seadmete ja teenuste info. Analüüsitakse nii Eesti, kui ka rahvusvaheliste ettevõtete poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Lähtudes kogutud infost koostatakse ekspertarvamus tuleviku arendusvajaduste kohta. Uuringu m eeskond Uuringu t teost av meeskond koosneb ekspertidest, kelle pädevused on seotud merendusega ning nuti - ja virtuaalpoi de teenuste arendamisega. Viiel meeskonna liikmel on PhD teadus kraad mere ja merendusega seotud valdkondades . Meeskonna liikmete CV-d ja tegevusvaldkonnad on välja toodud allpool: Victo r Alari ( https://www.etis.ee/CV/Victor_Alari/est# ; nutipoi arendamine) Priidik Lagemaa ( https://www.etis.ee/CV/Priidik_Lagemaa/est# ; merekeskkonna prognoosid ja virtuaalpoid ) Taavi Liblik ( https://www.etis.ee/CV/Taavi_Liblik/est# ; nutipoide kasutamine keskkonn a seires) Aarne Männik ( https://www.etis.ee/CV/Aarne_M%C3%A4nnik/est# ; meteoroloogilised teenused) Rivo Uiboupin ( https://www.etis.ee/CV/Rivo_Uiboupin/est# ; mereseire infosüsteemid) Kaimo Vahter ( https://www.etis.ee/CV/Kaimo_Vahter/est#Teenistuskaik ; merendus ja hüdrograafia) Varasem kogemus nuti- ja virtuaalpoide alaste projektidega Meeskonnaliikmetel on nuti- ja virtuaalpoide alastes projektides osalemise arvestatav kogemus. Mõned v arasemad projektid antud valdkonnas on järgmised: "Lainetuse pidevseirejaamade käivitamine Eesti merealal" (1.07.2022−31.05.2024); Vastutav täitja: Victor Alari . Projekti kirjeldus: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/1f9d665f-62a0-4c7e-bd17-730bf31d7728 "Saarte Liinide meteo - ning meretasemejaamade IT tugiteenuse tagamine ning andmeedastus- ning esitussüsteemide arendamine" (1.01.2022−31.12.2026); Vastutav täitja: Rivo Uiboupin. Projekti kirjeldus: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/02da0549-63f4-4459-8d20-dd4a9d976531#Annotatsioon "Euroopa ühtne rannikuobservatooriumite taristu: teaduse ja teenuste jätkusuutlikuks teenindamiseks" (1.10.2020−30.09.2023); Vastutav täitja: Taavi Liblik . Projekti kirjeldus: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/07397db6-6cdd-4dbb-a44c-5c6c5d2bab9e „ Eesti mereala süvakihi autonoomse vaatlusvõrgu arendamine" (1.07.2021−31.12.2022); Vastutav täitja: Taavi Liblik. Projekti kirjeldus: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/d7670494-eac8-4585-a080-7c6f6ba80517 " LainePoiss - nutikas ja kasutusmugav lainemõõtja veekogude operatiivseks seireks" (1.01.2022−31.12.2022) ; Vastutav täitja: Victor Alari. Projekti kirjeldus: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/e861e4ce-0e43-43a5-917a-aecdf35909b3#Annotatsioon "Copernicus merekeskkonna seireteenused Läänemere seire ja prognoosikeskuses" (1.01.2022−31.12.2024); Vastutav täitja: Priidik Lagemaa . Projekti kirjeldus: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/d8b6bc00-de3b-4643-b057-c92dd9998b09 L epingu täitmise periood on 01.01.2023 - 0 1.03.202 3 . Vahetulemused raporteeritakse 30.01.2023 ja lõpparuanne valmib 01.03.2023. Töö maksumus on 29500 ( kakskümmend üheks a tuhat viissada ) eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Pakkumus kehtib 60 päeva alates pakkumuse esitamise täht päevast (07.12.2022) Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Rivo Uiboupin Direktor DOCPROPERTY delta_signerName \* MERGEFORMAT Meresüsteemide instituut Lisa 1 : Uuringu tehniline kirjeldus ( LISA1_Uuringu tehnilise kirjelduse vorm 23.11.docx ) 243302 324778 0 0 UURI NGU TEHNILISE KIRJELDUSE VORM Nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarendamine - vajadused ja võimalused Eesti meremajanduse toetamiseks 1. Hanke ese Uuring „ Nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarendamine - vajadused ja võimalused Eesti meremajanduse toetamiseks “. 2. Taustainfo Täna tegeleb meremärkide (ka sisevete märgid), mh ka poidega, peamiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev Transpordiamet (TRAM), kellel on olemas meretaristu hooldusbaasid üle Eesti. Navigatsioonimärgistuse paigutamisel lähtutakse ohutuse tagamisest, hinnates samas majanduslikke mõjusid. Eesti geograafilisest asendist tingitud pikk ja liigendatud rannajoon, arvukad saared ning madalad ja nende lähedal paiknevad aktiivse kasutusega rahvusvahelised laevateed, tingivad vajaduse erinevat liiki navigatsioonimärgistuse järele. Meresõiduohutuse tagamise seisukohast vaadatuna muudab olukorra keerukamaks kogu Eesti rannajoont kattev sadamatevõrk ning territoriaalmere piirijoonega väga lähedal olevad ning Liivi lahel territoriaalmerd lõikavad rahvusvahelised laevateed. Rannikul paiknevad püsimärgid teenindavad lisaks Eesti sadamatesse suunduvale liiklusele ka rahvusvahelist liiklust. Seetõttu, erinevalt mõnest teisest riigist, peab Eestis navigatsioonimärgistus katma kogu rannajoone ja lisaks sellele ka märkimisväärse mereala. Eesti rannikul ja rannikuvetes asub arvukalt navigatsioonimärke. TRAM poolt on 2022. aasta seisuga paigaldatud 134 püsimärki ning 651 ujuvmärki. Lisaks rendib TRAM välja sadamatele ujuvmärke, mida ka hooldab ja paigaldab. Kokku hallatakse 1121 ujuvmärki, millest 198 on poid. Ka haldab TRAM ametiabi korras ja lepingute alusel 72 tulepaaki. Kõik tulega püsimärgid (123) ja 145 ujuvmärki on monitooringus, s.t nende oleku kohta saadakse reaalajas infot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala tegeleb peamiselt meresõiduohutuse tagamise läbi navigatsioonimärkide. Nutipoid aitavad kaasa ka meresõiduohutus e tagamisele Keskkonnaministeeriumi haldusala asutused kasutavad teadaolevalt üksikuid poisid merekeskkonna seiramiseks. Lisaks tehakse seiret ka laevadega. Keskkonnaministeeriumi vajadus on reaalaja andmete järele, et monitoorida ilma merele minemata erinevaid näitajaid - merevee seisundit ja mh ka laevade müra. Meretuuleparkide rajamine tekitab edaspidi veel suurema vajaduse merekeskkonna seiramiseks. Siseministeeriumi haldusalas on seire sisejulgeoleku ning merepääste vaates. Peamine huvi on merereostuse allika ja võimalike ohvrite asukoha tuvastamiseks vajalike sisendandmete, nagu hoovuse suund ja kiirus, kasutamise võimalus nende haldusala infosüsteemides, mh ka simulaatoritel. Kaitseministeeriumi huvi on merejulgeoleku tagamiseks kogu seireinfo vastu. Tulenevalt on NordStream torujuhtme rünnakutest on oluline rõhuasetus vee all toimuva seiramiseks. Probleem seisneb selles, et Eestis puudub piisav merealade seire võimekus ning erinevad asutused koguvad vastavalt enda võimekusele erinevaid andmeid, mida tihti teistega ei jagata või teised riigiasutused ei tea, et teised neid andmeid koguvad. Tulemuseks on mingis osas dubleerivad võimekused ning samas ebapiisavad andmed tõhusaks seireks. Andmed on vajalikud lähtuvalt nii riigisisestest kui ka rahvusvahelistest nõuetest. Praegu Eestis nutipoidega kogutav info ja selle kuvamine avalikusele on killustatud erinevate osapoolte vahel. Seega on ka andmete kvaliteet väga erinev ja kohati eksitav. Andmed ei ole kasutajale mugavalt kättesaadavad, mis vähendab andmete ristkasutamist. Projektipõhine lähenemine nutipoide paigaldamisel ja infosüsteemide arendamisel, mis on viimasel kümnendil tavaks saanud, ei ole jätkusuutlik meremajandussektori ja üha enam merele laieneva energeetikasektori hüdrometeoroloogilisel teenindamisel. Vaja on riikliku süsteemset lähenemist (ava)mere tuumikteenuse arendamiseks, et tõsta operatiivtööks vajalikku olukorrateadlikkust. Reostuse tuvastamise nutipoid sisuliselt puuduvad (või on projektipõhised). Oluline on ka mere ilmainfo kättesaadavus, selleks on vaja välja arendada (kaasajastada, konsolideerida) nutipoide võrgustik koos infosüsteemiga, et tagada kasutajatele soovitud teenus. Nutikate poide pakutav operatiivne andmevoog (lainetus, veetase, hoovused, tuul) on vajalik meremajandussektori teenindamiseks ja keskkonnareostuse tuvastamiseks (kahju ennetamiseks). Lahenduseks on Eesti merealade ja olemasoleva infrastruktuuri eripärasid arvestava nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku loomine. Ühtne süsteem võimaldab keskselt andmeid koguda ning hallata ning asutuste vahel ka automaatselt reaalajas jagada. Väheneks oluliselt vajadus viia seiret veesõidukitega, on selleks siis patrullimine reostuse tuvastamiseks või otsingud inimese päästmisel või mereseisundi hindamiseks ettevõetavad eraldi reisid merealadel. 3. E esmärk ja uurimisküsimused Uuringu eesmärgiks on kaardistada asutuste andmevajadused ning infosüsteemid , mis andmeid täna kasutatakse ning mis on tegelikud andmevajadused ja koostada riiklikele vajadustele vastav nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku kontseptsioon, lähtudes järgmistest uurimisülesannetest: 1. Kaardistada olemasolev infrastruktuur: • erinevad asutuste infosüsteemid , mis täna vajavad pidevalt mereseire andmeid • erinevad füüsilised seadmed, mida täna seireks kasutatakse eri asutustes • täna turul saadaolevate enamlevinud nutipoide võimekused • erinevate asutuste ja valdkondade olemasolevaid vs vajaminevaid andmevajadusi (konkreetne tabel asutuste vaates) 2. Kategoriseerida infosüsteemid andmete vajaduse järgi 3. Kategoriseerida füüsilised seadmed sarnaste parameetrite alusel erinevatesse rühmadesse 4. Analüüsida olemasolevate infosüsteemide piiranguid ja tuleviku andmevajadusi. 5. Hinnata, kas oleks mõistlik luua eraldi keskne infosüsteem või ühendada praegused süsteemid ja mis piirangud selle loomisel tekivad. 6. Analüüsida kasutatavate poide parameetreid ja nende kasutajakogemust 7. Alternatiivsed lahedused nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarendamise edasiste sammude kohta. 4 . Uuringu me toodika Pakkuja pakub välja metoodika, mis on vajalik lähteülesandes väljatoodud eesmärgi saavutamiseks ja väljakutsete lahendamiseks . 5 . Tegevuskava Uuringu teostaja annab ülevaate uuringu vahetulemustest 30.01.2023 ning uuring valmib 01.03.2023 . 6 . Uuringu tulem ja mõju Uuringu tulemusena tekib terviklik ülevaade praegusest olukorrast st, mis andmeid täna kogutakse; mis infosüsteeme kasutatakse; millised on andmevajadused; milline taristu on täna eri riigiasutustel olemas ning milline on sobivaim nuti ja virtuaalpoide võrgustiku kontseptsioon ja kuidas seda rakendada. Samuti koostatakse kokkuvõttev presentatsioon uuringu tulemustest. Uuring avalikustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel. 7 . Töökorraldus Tellija ja töövõtja ülesanded, uuringu juhtimise kirjeldus (sh kes vastutab tellija poolt, kes kuulub juhtrühma) on kirjeldatud töövõtulepingus . Tellija poolt vastutab uuringu eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna peaspetsialist Reet Laos. TÖÖVÕTULEPING nr 1.9-8/22-726-1 ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija), ja Tallinna Tehnikaülikool, registrikood 74000323 asukoht Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, mida esindab Meresüsteemide instituudi direktor Rivo Uiboupin Tallinna Tehnikaülikooli rektori 22.12.2016 käskkirja nr 1-8/186 ja 30.08.2019 personalikorralduse nr 4-4/117 alusel (edaspidi töövõtja), sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on uuringu „Nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarendamine - vajadused ja võimalused Eesti meremajanduse toetamiseks“ läbiviimine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö hõlmab lepingu lisas 1 (Uuringu tehniline kirjeldus) sätestatud tööde teostamist. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud väikehanke1 tulemusena ning vastavalt töö tehnilisele kirjeldusele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tellijale üle hiljemalt 01.03.2023. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub töövõtjale lepingus nõuetekohaselt teostatud töö eest pärast poolte poolt töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist tasu summas 29 500 eurot, millele lisandub käibemaks. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Reet Laos, telefon 625 6334 , e-post [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Rivo Uiboupin, telefon +372 5591 9763, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Uuringu tehnilise kirjelduse vorm; 5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus; 5.1.3. Lisa 3. Töö üleandmise-vastuvõtmise akti vorm. 1 MKM Hankekord §8, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://www.mkm.ee/ministeerium- uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/  UURINGU TEHNILISE KIRJELDUSE VORM Nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarendamine - vajadused ja võimalused Eesti meremajanduse toetamiseks 1. Hanke ese Uuring „Nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarendamine - vajadused ja võimalused Eesti meremajanduse toetamiseks “. 2. Taustainfo Täna tegeleb meremärkide (ka sisevete märgid), mh ka poidega, peamiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev Transpordiamet (TRAM), kellel on olemas meretaristu hooldusbaasid üle Eesti. Navigatsioonimärgistuse paigutamisel lähtutakse ohutuse tagamisest, hinnates samas majanduslikke mõjusid. Eesti geograafilisest asendist tingitud pikk ja liigendatud rannajoon, arvukad saared ning madalad ja nende lähedal paiknevad aktiivse kasutusega rahvusvahelised laevateed, tingivad vajaduse erinevat liiki navigatsioonimärgistuse järele. Meresõiduohutuse tagamise seisukohast vaadatuna muudab olukorra keerukamaks kogu Eesti rannajoont kattev sadamatevõrk ning territoriaalmere piirijoonega väga lähedal olevad ning Liivi lahel territoriaalmerd lõikavad rahvusvahelised laevateed. Rannikul paiknevad püsimärgid teenindavad lisaks Eesti sadamatesse suunduvale liiklusele ka rahvusvahelist liiklust. Seetõttu, erinevalt mõnest teisest riigist, peab Eestis navigatsioonimärgistus katma kogu rannajoone ja lisaks sellele ka märkimisväärse mereala. Eesti rannikul ja rannikuvetes asub arvukalt navigatsioonimärke. TRAM poolt on 2022. aasta seisuga paigaldatud 134 püsimärki ning 651 ujuvmärki. Lisaks rendib TRAM välja sadamatele ujuvmärke, mida ka hooldab ja paigaldab. Kokku hallatakse 1121 ujuvmärki, millest 198 on poid. Ka haldab TRAM ametiabi korras ja lepingute alusel 72 tulepaaki. Kõik tulega püsimärgid (123) ja 145 ujuvmärki on monitooringus, s.t nende oleku kohta saadakse reaalajas infot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala tegeleb peamiselt meresõiduohutuse tagamise läbi navigatsioonimärkide. Nutipoid aitavad kaasa ka meresõiduohutuse tagamisele Keskkonnaministeeriumi haldusala asutused kasutavad teadaolevalt üksikuid poisid merekeskkonna seiramiseks. Lisaks tehakse seiret ka laevadega. Keskkonnaministeeriumi vajadus on reaalaja andmete järele, et monitoorida ilma merele minemata erinevaid näitajaid - merevee seisundit ja mh ka laevade müra. Meretuuleparkide rajamine tekitab edaspidi veel suurema vajaduse merekeskkonna seiramiseks. Siseministeeriumi haldusalas on seire sisejulgeoleku ning merepääste vaates. Peamine huvi on merereostuse allika ja võimalike ohvrite asukoha tuvastamiseks vajalike sisendandmete, nagu hoovuse suund ja kiirus, kasutamise võimalus nende haldusala infosüsteemides, mh ka simulaatoritel. Kaitseministeeriumi huvi on merejulgeoleku tagamiseks kogu seireinfo vastu. Tulenevalt on NordStream torujuhtme rünnakutest on oluline rõhuasetus vee all toimuva seiramiseks. Probleem seisneb selles, et Eestis puudub piisav merealade seire võimekus ning erinevad asutused koguvad vastavalt enda võimekusele erinevaid andmeid, mida tihti teistega ei jagata või teised riigiasutused ei tea, et teised neid andmeid koguvad. Tulemuseks on mingis osas dubleerivad võimekused ning samas ebapiisavad andmed tõhusaks seireks. Andmed on vajalikud lähtuvalt nii riigisisestest kui ka rahvusvahelistest nõuetest. Praegu Eestis nutipoidega kogutav info ja selle kuvamine avalikusele on killustatud erinevate osapoolte vahel. Seega on ka andmete kvaliteet väga erinev ja kohati eksitav. Andmed ei ole kasutajale mugavalt kättesaadavad, mis vähendab andmete ristkasutamist. Projektipõhine lähenemine nutipoide paigaldamisel ja infosüsteemide arendamisel, mis on viimasel kümnendil tavaks saanud, ei ole jätkusuutlik meremajandussektori ja üha enam merele laieneva energeetikasektori hüdrometeoroloogilisel teenindamisel. Vaja on riikliku süsteemset lähenemist (ava)mere tuumikteenuse arendamiseks, et tõsta operatiivtööks vajalikku olukorrateadlikkust. Reostuse tuvastamise nutipoid sisuliselt puuduvad (või on projektipõhised). Oluline on ka mere ilmainfo kättesaadavus, selleks on vaja välja arendada (kaasajastada, konsolideerida) nutipoide võrgustik koos infosüsteemiga, et tagada kasutajatele soovitud teenus. Nutikate poide pakutav operatiivne andmevoog (lainetus, veetase, hoovused, tuul) on vajalik meremajandussektori teenindamiseks ja keskkonnareostuse tuvastamiseks (kahju ennetamiseks). Lahenduseks on Eesti merealade ja olemasoleva infrastruktuuri eripärasid arvestava nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku loomine. Ühtne süsteem võimaldab keskselt andmeid koguda ning hallata ning asutuste vahel ka automaatselt reaalajas jagada. Väheneks oluliselt vajadus viia seiret veesõidukitega, on selleks siis patrullimine reostuse tuvastamiseks või otsingud inimese päästmisel või mereseisundi hindamiseks ettevõetavad eraldi reisid merealadel. 3. Eesmärk ja uurimisküsimused Uuringu eesmärgiks on kaardistada asutuste andmevajadused ning infosüsteemid, mis andmeid täna kasutatakse ning mis on tegelikud andmevajadused ja koostada riiklikele vajadustele vastav nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku kontseptsioon, lähtudes järgmistest uurimisülesannetest: 1. Kaardistada olemasolev infrastruktuur: • erinevad asutuste infosüsteemid, mis täna vajavad pidevalt mereseire andmeid • erinevad füüsilised seadmed, mida täna seireks kasutatakse eri asutustes • täna turul saadaolevate enamlevinud nutipoide võimekused • erinevate asutuste ja valdkondade olemasolevaid vs vajaminevaid andmevajadusi (konkreetne tabel asutuste vaates) 2. Kategoriseerida infosüsteemid andmete vajaduse järgi 3. Kategoriseerida füüsilised seadmed sarnaste parameetrite alusel erinevatesse rühmadesse 4. Analüüsida olemasolevate infosüsteemide piiranguid ja tuleviku andmevajadusi. 5. Hinnata, kas oleks mõistlik luua eraldi keskne infosüsteem või ühendada praegused süsteemid ja mis piirangud selle loomisel tekivad. 6. Analüüsida kasutatavate poide parameetreid ja nende kasutajakogemust 7. Alternatiivsed lahedused nuti- ja virtuaalpoide võrgustiku väljaarendamise edasiste sammude kohta. 4. Uuringu metoodika Pakkuja pakub välja metoodika, mis on vajalik lähteülesandes väljatoodud eesmärgi saavutamiseks ja väljakutsete lahendamiseks. 5. Tegevuskava Uuringu teostaja annab ülevaate uuringu vahetulemustest 30.01.2023 ning uuring valmib 01.03.2023. 6. Uuringu tulem ja mõju Uuringu tulemusena tekib terviklik ülevaade praegusest olukorrast st, mis andmeid täna kogutakse; mis infosüsteeme kasutatakse; millised on andmevajadused; milline taristu on täna eri riigiasutustel olemas ning milline on sobivaim nuti ja virtuaalpoide võrgustiku kontseptsioon ja kuidas seda rakendada. Samuti koostatakse kokkuvõttev presentatsioon uuringu tulemustest. Uuring avalikustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel. 7. Töökorraldus Tellija ja töövõtja ülesanded, uuringu juhtimise kirjeldus (sh kes vastutab tellija poolt, kes kuulub juhtrühma) on kirjeldatud töövõtulepingus. Tellija poolt vastutab uuringu eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna peaspetsialist Reet Laos.  Lepingu Lisa „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja XXX vahel sõlmitud Lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XXX (edaspidi: Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel XXX sõlmitud Lepingu „……………………………“ nr XXX alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste punktiga ….. ja üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5. arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/