Vabariigi Valitsus 16. detsember 2022, Tallinn
Peaminister Kaja Kallas
e-post:
[email protected]
koopia:
[email protected]
allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA), Autoettevõtete Liidu (AL) ühispöördumine.
Transpordi ja logistika sektorit võib pidada majanduse vereringeks, sest nendest sõltuvad enamik teisi
majandusvaldkondi ja kõigi Eestimaa elanike igapäevaeluks tarvilike kaupade olemasolu. Eesti transpordi ja liikuvuse
arengukava 2021-2035 näeb ette suurendada transpordisüsteemi konkurentsivõimet, arendades seda säästvalt,
nutikalt ja kulutõhusalt, vähendades selle keskkonnajalajälge ning muutes taristul liiklemise ohutumaks. Samas ei
eesmärgista transpordi ja liikuvuse arengukava riigi ootuseid maanteetranspordi sektori toimimise tõhususele ja
panusele kliimaeesmärkide saavutamisse. Sektori esindusorganisatsioonid peavad vajalikuks esitada ettepanekud, mis
toetavad maanteetranspordi poliitika kujundamist.
Transpordi ja logistika sektoris töötab kokku üle 60 000 inimese, mis moodustab ligi 10% kõigist Eesti töötajatest.
Veonduse ja laonduse valdkond moodustas 2021. aastal 6,4% ehk ligi 1,8 miljardit eurot kogu Eesti majanduses loodud
lisandväärtusest ja panustas 0,9%-ga (so 11%) Eesti SKP kasvu (stat RAA0045).
Viimastel aastatel (v.a. koroonaviiruse leviku aegsed piirangud) on kaubavedude maht maanteedel ja raudteel olnud
natuke üle 50 miljoni tonni. Maanteel on veetud keskmiselt 55% ja raudteel 45% kaubamahust. Samas Euroopa Liidus
moodustab autovedu enam kui 70% kogu maismaa-kaubaveost. Seega raudteel on Eesti kaubaveo osakaal tunduvalt
suurem, kui teistes Euroopa riikides1. Maanteel ja raudteel veetavad kaubagrupid jaotuvad - üle 90% raudteel
veetavatest kaupades on keemia- ja naftatooted ning põlevkivi, maanteeveol domineerivad puisteained (kaevandus-
ja karjääritoore), puit, põllumajandus tooted ja toit (kokku 70% kaupadest). Maantee ja raudtee vedusid vastandada
ei ole otstarbekas ega vajalik. Mõlemal on oma koht ja loomulik arengutee. Arvestada tuleb, et üle 80% veoteenuse
müügi mahust liigub maanteedel.
Esindusorganisatsioonid ELEA ja peamiselt Eesti siseriiklikule kauba- ja reisijateveole (sh rahvusvahelisele
reisijateveole) keskendunud ettevõtjaid esindav AL pöörduvad Vabariigi Valitsuse ning asjaga seotud ministeeriumite
poole ettepanekutega. Ettevõtteid ühendavad esindusorganisatsioonid ühiselt juhivad tähelepanu vajadusele
arvestada ka transpordi- ja logistikasektori arengu ning konkurentsivõimelise keskkonna loomisega. Palume
arvestada alljärgnevate ettepanekutega:
1) Pikemad ja raskemad autorongid 20,75/ 25,25m ja 60 tonni täismassiga
Lihtsasti rakendatav meede tõstmaks autoveosektori konkurentsivõimet nii Eestis kui rahvusvaheliselt ja samal ajal
panustades kliimaeesmärkide ja transpordisektori keskkonnatõhususe saavutamise eesmärki on lubada kasutada
Eesti teedel pikemaid ja raskemaid autoronge. See võimaldab:
Pikemad ja raskemad autorongid mahutavad 30-40% rohkem kaupa nii mahuliselt (nt kaubaveol mahutab
18,75 m veok 36 euroalust, 25,25m veok 51 euroalust) või kaaluliselt (nt 50 t metsaveoki keskmine koorem
on 32 tm ja 60 t keskmine koorem on 43 tm).
Suureneb transpordisektori efektiivsus (metsaveol on suure massiga sõidukute kasutuselevõtmise lubamise
majanduslik mõju enam 120 miljoint eurot 10 aasta jooksul).
Muudatuse rakendamisel väheneb autorongide läbisõit ligikaudu 41 miljonit kilomeetrit aastas (29 miljonit
kilomeetrit kaubavedudel ja 12 miljonit kilomeetrit metsamaterjali veol). See tähendab ligikaudu 106 kt CO2
heitme vähenemist ühes aastas, mis moodustab ligikaudu 16% Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2035.
aastaks seatud eesmärgist transpordi CO2 heitme vähenemisest (so vähendamine 669 kt aastas).
1
2020, The Future of Passenger Mobility and Goods Transport in Estonia. Input Study for the Estonian Transport and Mobility
Master Plan. https://www.itf-oecd.org/future-passenger-mobility-goods-transport-estonia lk 82-83, lk 90
Pikemate ja raskemate autorongide kasutuselevõtt toob kaasa üldise liiklustiheduse vähenemise
õhukvaliteedi paranemise ja mürataseme languse. Liikluskoormuse vähenemine olukorras, kus kaks
autorongi teeb ärakolme autorongi töö, toob kaasa suurema liiklusohutuse.
Pikemate ja raskemate autorongide kasutusele võtmise ettepaneku on Eetile teinud ka Eesti riigile ka OECD
Rahvusvaheline Transpordifoorum eksperdid tuginedes ulatuslikule rahvusvahelisele kogemusele ja
uuringutele.
Transpordisektori taristu arendamine peab olema järjepidev ja süsteemne, et tagada kaupade liikumine
konkurentsivõimelises keskkonnas. Seetõttu oleme mures riigieelarvestrateegias 2023-2026 kavandatud
teede investeeringute lõppemise pärast. Vastupidi, Eesti majanduse arengu huvides peaks transpordi- ja
logistikataristusse investeerima järjepidevalt ja senisest enam, sealhulgas selleks, et liikuda kliimaeesmärkide
saavutamise suunas. Ühes kuus liigub 36 000 veokit Balti riikide kaudu Soome. Seega riiklikult strateegiliselt
oluline on (Tallinn - Pärnu – Ikla) E67 põhimaantee ehitus 2+2 teeks, sest seda läbib 1/3 Baltikumist (sh
Eestist) 2/3 EL-ist liikuvast transpordist. Samuti vajalik ka muudel põhimaanteede suundadel Tallinn – Tartu –
VõruKoidula/Luhamaa (E263) lõpuni ehitus 2+2 põhimaanteeks. Korraliku taristu olemasolu on vajalik ka riigi
julgeoleku seisukohast, et oleks tagatud inimeste ja kaupade liikumine kriitilistes olukordades. Pikemas
vaates võimaldaks 2+2 teede tekkimine EMS-i (moodulveokite) magistraalidele lubada kasutusele võtta ka
isesõitvaid sõidukeid. Samuti peame arvestama, et naaberriikides on kasutusel juba isegi kuni 34,5 m
autorongid täismassiga 76 tonni.
Eeltoodud poliitikamuudatuste ettepanekud vajavad põhimõttelist otsust ja koos sellega asjakohased
õigusaktide muudatusi. Üheks takistusteks liikumaks edasi 25,25 m moodulveokite kasutusele võtmise
piloteerimisega2 on eriveostele sätestatud detailid liiklusseaduses (LS §341 lõikes 8). Leiame, et sellised
tehnilised detailid eriveostel kasutavate sildade arvu, rehvitüüpide jm peaks olema reguleeritud madala
taseme õigusaktides. Seega teeme ettepaneku algatada selles osas liiklusseaduse muudatus. Samaaegselt
teeme ettepaneku otsida ühiselt võimalusi mahukaupade veoks 25,25 m ja 60 tonni täismassiga EMS
autorongide ja 20,75 meetrit lubatud täismassiga 60 tonni sõidukite lubamiseks metsavedudel.
2) Taristu järjepidev arendamine (nutikad 2+2 teed ja elektriautodele laadimisjaamade taristute
väljaehitamine)
Eesti vajab nutikaid 2+2 maateid2 ja sealjuures ka elektriautode laadimisjaamade taristu väljaehitamist E-Tee
ja TEN-T teede ulatuses. Riigiteedest on E-teid kokku 950 km ja TEN-T teid kokku 1291 km.
Hea teedevõrk:
o vajab pikka plaani
o keskmes on inimene
o tagab parema konkurentsivõime
o loob võimalusi igas Eesti nurgas
o vähendab ääremaastumist
o on mugav, kiire, ohutu kõigile liiklejatele
o on innovaatiline ja vaatab tulevikku
o on riigi vastutus!
Teedevõrk peab muutuma riigi strateegiliseks prioriteediks
Teedevõrk vajab stabiilset rahastust. Me ei saa meie inimeste pealt kokku hoida.
Eesti vajab teedevõrgu pikka plaani ehk visiooni, mis muudab Eesti majanduslikult tugevaks, kindlustab meie
julgeolekut ja tagab meie inimestele väärilise ja turvalise elukeskkonna. Vastasel juhul muutume Euroopa
ääremaaks.
Peame arvestama, et Eesti avatud majandusena tegutseb rahvusvahelise konkurentsikeskkonna tingimustes. Peame
vaatama, mida teevad meie naaberriigid, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime ei väheneks võrreldes naaberriikide
omadega.
Leiame, et lao, transporditeenuse, autovedude, reisijateveo ja kullervaldkonna operatiivne toimimine olukorras, kus
tagada tarneahela püsimine, on ühiskonna seisukohast oluline. Transpordi sektor hoidis kriisi ajal ja ka praegu lülina
majandust toimivana, nii maad, kui ka merd mööda.
2
https://www.neljarajalised.ee/
Allkirjad:
Toomas Orutar
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA)
nõukogu esimees
/allkirjastatud digitaalselt/
Herkki Kitsing
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA)
juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersten Kattai
Autoettevõtete Liit (AL)
direktor
/allkirjastatud digitaalselt/
Saatja: "ELEA Office" <
[email protected]>
Saaja: "Kaja Kallas" <
[email protected]>
Teema: ELEA ja AL ühipöördumine Vabariigi Valitsuse ja MKM poole (16.12.2022)
Kuupäev: 2022-12-16 13:11
Austatud Kaja Kallas ja MKM,
Käesolevaga edastavad esindusorganisatsioonid Eesti Logistika ja
Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA) ja peamiselt Eesti siseriiklikule
kauba- ja reisijateveole
(sh rahvusvahelisele reisijateveole) keskendunud ettevõtjaid esindav
Autoettevõtete Liit (AL) ühispöördumise Vabariigi Valitsuse ning asjaga
seotud ministeeriumite poole ettepanekutega.
Ettevõtteid ühendavad esindusorganisatsioonid ühiselt juhivad tähelepanu
vajadusele
arvestada ka transpordi- ja logistikasektori arengu ning
konkurentsivõimelise keskkonna loomisega.
Loodame, et pöördumises esitatud argumendid ja statistika nende toetuseks
on Teile vajalikuks sisendiks eelarveläbirääkimiste juures.
------
Heade soovidega,
Herkki Kitsing
ELEA juhatuse liige
+37256949262
www.elea.ee
ELEA - Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon
Peterburi Road 46 - 502
Tallinn 11415
Estonia
ELEA on ametlik liige rahvusvahelises organisatsioonis - FIATA
International Federation of Freight Forwarders Associations
Käesolev kiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni ja on
mõeldud kasutamiseks ainult selle adressaadile. Kui antud sõnum ei ole
suunatud Teile, siis selle avaldamine, kopeerimine, levitamine või muul
viisil kasutamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Kui
saite selle kirja ekslikult, palun teavitage sellest koheselt saatjat ning
kustutage kiri oma süsteemidest.
The information in this communication may be confidential and is intended
solely for the use of the addressee. If you are not the intended recipient
you are hereby notified that any use, disclosure, copying, distribution or
taking any other action in reliance on the contents of this information is
strictly prohibited and may be unlawful. If you received this e-mail in
error, please contact the sender and delete the material from your systems