Kiri

Annely Akkermann Teie 24.11.2022 nr 1.1-10.1/9304-1, Rahandusministeerium RAM/22-1443/-1K [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 23.12.2022 nr 2-7/2022/7243 10122, Tallinn Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmine" eelnõu kooskõlastamata jätmine Austatud Annely Akkermann Teatame, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei kooskõlasta Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmine" eelnõu. Me ei saa nõustuda määruse § 17 lõike 2 muutmisega, millega pannakse ministeeriumitele kohustus teha igakuuliselt kuluarvestuse infosüsteemis KAIS kättesaadavaks tegevuspõhise eelarve täitmise andmed. Mõistame vajadust tõhustada kontrolli andmekvaliteedi üle, kuid väljendame oma muret, et nimetatud sätte sellisel kujul rakendamine toob valitsemisaladele ja asutustele kaasa märkimisväärse töökoormuse kasvu. Seletuskirjast ei selgu, milleks neid andmeid kasutatakse ning mis on täpsem andmete kogumise eesmärk. Näiteks, kas annate valitsusele igakuiselt ülevaadet või avaldate Rahandusministeeriumi kodulehel. Samuti, kes ja kas hakkab korraldama igakuist kontrolli nende andmete üle ja kas neid on tänaste tehniliste lahenduste juures võimalik esitada piisavalt kvaliteetselt. Leiame, et numbrilise info avaldamine, mille juures puudub sisulisem analüüs, võib info kasutajad viia valede järeldusteni. Aga igakuiselt kõigi programmi tegevuste eelarvete täitmise juurde sisulist analüüsi MKMi valitsemisala ei pea tänase inimressursi juures võimalikuks.. Kehtivate regulatsioonide järgi on juba praegu modelleerijate töö ajakava väga tihe – praktiliselt igal kuul on mõni õigusaktist vms tulenev tähtaeg esitada andmeid kuluarvestuse infosüsteemi KAIS kaudu. Igal asutusel on tavaliselt vaid üks modelleerija, kellel olemas ligipääs ja oskused töötada KAISiga. Sageli on modelleerija ka sama asutuse finantsjuht, kellel on lisaks veel palju muid tööülesandeid. Seetõttu leiame, et ressursipuuduse (väljaõppinud personal ja nende juurde Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 palkamiseks puuduv rahastus) tõttu ei suudaks me lisanduvat igakuist aruandluskohustust korrektselt täita. Juhime ka tähelepanu, et seni kuni ministeeriumitel ei tule esitada Revenue Increase Budget ehk RIB stsenaariumi andmeid sagedamini, kui kord aastas, on eelarve täitmise andmed ebatäielikud. Samas oleme koos Rahandusministeeriumiga jõudnud arusaamisele, et kuna tehnilist lahendust RIB stsenaariumi andmete esitamiseks ei ole ja käsitsi seda sagedamini, kui kord aastas teha ei ole mõistlik, siis selles osas muutust ei tule. Seega, igakuised tegevuspõhiselt esitatud eelarve täitmise andmed jääksid poolikuks. Kokkuvõttes jääb ebaselgeks, mis on selle muudatuse eesmärk, kas eesmärk on praktiliselt saavutatav ning millised kulud sellega kaasnevad valitsemisalade lõikes ja riigile tervikuna. Veel soovime tähelepanu pöörata järgmistele eelnõu punktidele: 1. § 12 lõike 2 muutmise selgitus seletuskirjas ei ole vastavuses paragrahvi sõnastusega. Määruse sõnastuse muutmine ei hõlma kohustust kirjeldada ülekantavate vahendite mõju tulemusvaldkonna ja programmi eesmärkide täitmisele, nii nagu seletuskiri seda muudatust selgitab. Pooldame uut määruse punkti sõnastust, sest oleme ka enne selgitanud, et jääb ebaselgeks, kuidas sellist mõju hinnata ehk kuidas eristatakse tulemusvaldkonna ja programmi eesmärkide mõõdikute analüüsimisel ülekantavate vahendite mõju muu eelarve mõjust; 2. praegu on seoses riigi pikaajalise arengustrateegia ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aruandluse ning samuti tegevuskava koostamisega täiendatud määruse § 14 lõiget 2 ning lisatud § 15 lõige 6. 2022. aastal näeme, et mõlema dokumendi aruanne käesoleva aasta kohta koostatakse juba 2022. aasta detsembris. Tulemusaruanne koostatakse aga 2023. aasta 31. maiks. Veelgi enam, riigi pikaajalise arengustrateegia tegevuskava uuendamine on planeeritud märtsi/aprilli 2023. Seetõttu jääb ebaselgeks kahekordse aruandluse esitamise vajadus ning riigi pikaajalise arengustrateegia tegevuskava uuendamisel tulemusaruande kasutamise võimalus. Näeme vajadust protsesside üle vaatamiseks ning mõtestamiseks, mille järgi tuleb ka kaaluda määruse muutmise vajadust. Ka juhime tähelepanu, et kui Riigieelarve seaduse §331 lõikes 2 nimetatakse „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi“, siis määruse sõnastuses kasutatakse „Vabariigi Valitsuse tegevuskava“. Palume kasutada ühesuguseid mõisteid; 3. mitte täiendada määruse § 19 lõikega 4 sõnastuses „Rahandusministeerium valmistab ette ning ministeerium avaldab oma kodulehel detailsed eesmärkide ja mõõdikute sihttasemete ning sihttasemete saavutamise andmed masintöödeldaval viisil tulemusaruande juures.“. Põhjendus: tuleks täpsustada sõnastust ning seletuskirja selgitus täpsemaks kirjutada. Andmete esitamise kohustus, kui selline, on muidugi läbipaistvuse tagamiseks oluline ja seda toetame. Samuti tuleks enne määrusesse vastavate kohustuste kirjapanekut selgeks teha, mida täpsemalt tähendab Rahandusministeeriumi ettevalmistamise protsess. Näiteks, kas see tähendab praeguste kahe teineteisest sõltuva, lukustatud ning perioodi, tulemusvaldkondade ja isegi programmide vaates korrastamata andmetega Exceli tabeli kasutamise jätkumist. See on väga ebamõistlik ajakasutus ja võimatu on vältida vigu, mistõttu selline lähenemine ei sobi. Saame andmed esitada oma formaadis, mis järgib programmide struktuuri ja loogikat ning võimaldab andmeid palju kontrollitumalt ja lihtsamalt kokku panna. Juhime tähelepanu, et enne, kui sellised nüansid ei ole selgeks 2 (3)  räägitud, ei saa ka kohustusi määrusesse lisada. Lisaks ei selgitata, millal andmed tuleb avaldada. Alternatiivina selgelt kirja panna ja arutada, mismoodi andmete kogumise ja ette valmistamise protsess on ette nähtud ja seejärel saame seisukohta uuendada. Teine alternatiiv on see, et ministeeriumid avaldavad need andmed ise endale sobivas vormis, kuid ka see vajab enne asutustevahelist arutelu. 4. Juhime ka tähelepanu, et eelnõu §-s 6 puudub igasugune määruse rakendamisega seotud tegevuste ja vajalike kulutuste analüüs, põhjendades seda sisuliselt sellega, et see on liiga keeruline. Näiteks MKM peaks määruse § 17 lõikega 2 kehtestava kohustuse täitmiseks juurde värbama vähemalt ühe töötaja, seejuures on juba praegu vajadus lisatöötaja järele. Lisakoormus ja sellest lähtuvalt vajadus tööjõu suurendamiseks tekib sarnaselt teistes valitsemisala asutustes. Samal ajal on riigireformi käigus võetud suund riigiasutuste koosseisude ja tegevuskulude vähendamisele ning valitsemisalade eelarvetes on viimastel aastatel tehtud kärpeid. Kõike seda arvesse võttes, ei ole kuidagi põhjendatud valitsemisaladele kohustuste lisamine ilma sellega kaasnevate mõjude ja kulude analüüsi tegemata ning täiendavaid vahendeid eraldamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Helena Siemann 639 7667 [email protected] 3 (3)