Maaeluministri määruse „Erakorraline toetus kalapüügiga, vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale” eelnõu

EELNÕU 21.12.2022 MÄÄRUS jaanuar 2022 nr …. Erakorraline toetus kalapüügiga, vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 21 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020ˮ meetme „Erakorraline toetus kalapüügiga, vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjaleˮ raames toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. § 2. Toetatav tegevus ja toetuse vorm (1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.05.2014, lk 1–66) artikli 68 lõike 3 alusel järgmiste lisakulude hüvitamiseks: 1) kütuse hinnavahe; 2) elektri hinnavahe. (2) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320– 469), artikli 67 lõike 1 punktis b sätestatud vormis hüvitisena. § 3. Abikõlblik kulu Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud kulu on abikõlblik, kui see on tekkinud ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. § 4. Toetuse taotleja ja talle esitatavad nõuded (1) Toetust võib taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes tegutseb taotluse esitamise ajal ja tegutses 2022. aastal justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ kohaselt tegevusalal, milleks on kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 10201), magevee vesiviljelus (EMTAK-i jao A alajagu 03221), mere- vesiviljelus (EMTAK-i jao A alajagu 03211) või merekalapüük (EMTAK-i jao A alajagu 03111) (edaspidi taotleja). (2) Taotleja vastab kalandusturu korraldamise seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja järgmistele nõuetele: 1) ta on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse; 2) tal ei ole taotluse esitamise hetkeks riikliku maksu võlga või riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. (3) Kui toetust taotletakse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud kütuse hinnavahe hüvitamiseks, vastab taotleja lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele järgmistele nõuetele: 1) taotlejale on Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) poolt väljastatud 2022. aastaks aktsiisivabastuse luba kutseliseks kalapüügiks kasutatava kütuse ostmiseks; 2) taotleja kütusekulu on selgelt seostatav tema kalapüügitegevusega. (4) Lõike 3 punktis 1 sätestatud luba ei nõuta, kui taotleja taotleb toetust kalalaevastiku segmenti 4S3 kantud kalalaeval kasutatud kütuse kohta. (5) Kui toetust taotletakse § 2 lõike 1 punktis 2 sätestatud elektri hinnavahe hüvitamiseks, on lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele taotleja elektri tarbimise kulu selgelt seostatav tema vesiviljelustoodete tootmisega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega. § 5. Toetuse määr ja suurus (1) Toetuse suurus taotleja kohta on kuni: 1) 500 000 eurot § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud kütuse hinnavahe hüvitamise korral; 2) 200 000 eurot § 2 lõike 1 punktis 2 sätestatud elektri hinnavahe hüvitamise korral. (2) Toetuse määr on 100 protsenti. Kui taotleja on suurettevõtja, arvestatakse toetuse suuruse määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 I lisas sätestatud toetuse määra. (3) Toetuse suurus § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud kütuse hinnavahe hüvitamisel arvutatakse järgmiselt: aktsiisivaba diislikütuse keskmisest hinnast ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022 lahutatakse aktsiisivaba diislikütuse keskmine hind ajavahemikul 1. jaanuar kuni 28. veebruar 2022 ja saadud vahe korrutatakse ettevõtja tarbitud aktsiisivabastuse loa alusel kutseliseks kalapüügiks soetatud diislikütuse kogusega ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. (4) Toetuse suurus § 2 lõike 1 punktis 2 sätestatud elektri hinnavahe hüvitamisel arvutatakse järgmiselt: elektri keskmisest hinnast ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022 lahutatakse elektri keskmine hind ajavahemikul 1. jaanuar kuni 28. veebruar 2022 ja saadud vahe korrutatakse ettevõtja vesiviljelustoodete tootmisel või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel tarbitud elektri kogusega ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. 2(6) (5) Paragrahvi 2 lõike 1 punktis 2 sätestatud elektri hinnavahe hüvitamisel ei võeta toetuse suuruse arvutamisel arvesse 2022. aastal elektrituruseaduse alusel riikliku elektri universaalteenusena tarbitud elektri kogust. (6) Paragrahvi 2 lõike 1 punktis 2 sätestatud elektri hinnavahe hüvitamiseks toetust ei anta, kui taotleja on 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2022 tarbinud elektrit toetuse arvutamise aluseks olevast keskmisest hinnast soodsama ühikuhinnaga. (7) Toetust ei anta, kui selle suurus on alla 1000 euro. (8) Kütuse hinnavahe hüvitamise arvutamisel lähtub Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) Euroopa Komisjoni veebilehel Weekly Oil Bulletin avaldatud Eesti maksuvaba diislikütuse hindadest. (9) Elektri hinnavahe hüvitamise arvutamisel lähtub PRIA elektribörsi Nord Pool AS veebilehel avaldatud hinnainfost. § 6. Taotluse esitamine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu avalduse ning selles esitatud andmeid ja hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus) koos maksetaotlusega selleks ettenähtud tähtajal. (2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 14 kalendripäeva. PRIA teatab § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toetatavate tegevuste kohta toetuse taotlemiseks erinevad tähtajad. (3) Taotleja võib mõlema lõike 2 teises lauses nimetatud tähtaja jooksul esitada ühe taotluse taotleja kohta. § 7. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama kalandusturu korraldamise seaduse § 29 lõikes 4 sätestatud nõuetele. (2) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed ja dokumendid: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed; 2) taotleja registrikood; 3) teave selle kohta, kas taotleja on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), kohaselt mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja; 4) kinnitus, et taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikes 1 nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama artikli lõikes 3 nimetatud pettust; 5) kalapüügil, vesiviljelustoodete tootmisel või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügitulu tõendav dokument või väljavõte raamatupidamisregistri kontost, milles on välja toodud nende toodete müügitehingud 2022. aasta kohta. (3) Kui toetust taotletakse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud kütuse hinnavahe hüvitamiseks, esitab taotleja järgmised dokumendid ja andmed: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt taotleja ostis aktsiisivaba diislikütust ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022; 3(6) 2) punktis 1 sätestatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte. (4) Kui toetust taotletakse § 2 lõike 1 punktis 2 sätestatud elektri hinnavahe hüvitamiseks, esitab taotleja järgmised dokumendid ja andmed: 1) elektrileping; 2) selle isiku väljastatud arve, kellelt taotleja ostis elektrit ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022; 3) punktis 2 nimetatud arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 4) teave selle kohta, kas ja kui suures koguses on taotleja 2022. aastal elektrituruseaduse alusel tarbinud elektrit universaalteenusena. (5) Taotleja esitab PRIA-le koos taotlusega maksetaotluse, milles on märgitud taotletava toetuse suurus. § 8. Taotluse vastuvõtmine PRIA kontrollib taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. § 9. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) PRIA kontrollib taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, kalandusturu korraldamise seaduses ja määruses sätestatud nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-st 30 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikest 5. (2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA MTA-le toetust taotlenud füüsilisest isikust ettevõtjate nimekirja järgmiste andmete saamiseks: 1) käibedeklaratsiooni andmed nende füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes on käibemaksukohustuslased; 2) tuludeklaratsiooni vormi E andmed. (3) MTA edastab PRIA-le lõikes 2 nimetatud ettevõtjate 2022. aasta käibedeklaratsioonide või tuludeklaratsioonide vormi E andmed. § 10. Taotleja hindamise kriteeriumid ja hindamise kord (1) PRIA hindab nõuetekohaseid taotluseid hindamisskaalal null kuni üks hindepunkti järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) toetuse põhjendatus, mille puhul hinnatakse, kas on olemas Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõjast mõjutatud probleem või kitsaskoht; 2) toetuse mõju meetme eesmärgi saavutamisele, mille puhul hinnatakse, kas toetuse andmine leevendab lisakulusid, mida on kantud Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõjast põhjustatud turuhäirete mõjude tõttu tarneahelas; 3) taotleja suutlikkus tegevus ellu viia, mille puhul hinnatakse taotleja õiguslikku eeldust tegutsemiseks kalapüügi, vesiviljelustoodete toomise või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise valdkonnas; 4) toetuse kulutõhusus, mille puhul hinnatakse, kas on selge, kuidas on arvutatud taotletav toetuse summa. 4(6) (2) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on iga hindamiskriteeriumi eest saanud ühe hindepunkti. (3) Kui hinnatakse toetuse põhjendatust, antakse hindepunkte järgmiselt: 1) null punkti, kui taotleja ei ole Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja ajal ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022 ostnud aktsiisivaba kütust või tarbinud elektrit. 2) üks punkt, kui taotleja on Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja ajal ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022 ostnud aktsiisivaba kütust või tarbinud elektrit. (4) Kui hinnatakse toetuse mõju meetme eesmärgi saavutamisele, antakse hindepunkte järgmiselt: 1) null punkti, kui taotleja ei ole Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja põhjustatud mõjude tõttu ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022 saanud kalapüügil, vesiviljelustoodete tootmisel või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel toodetest müügitulu; 2) üks punkt, kui taotlejal on olnud võimalik saada Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja põhjustatud mõjude tõttu ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022 kalapüügil, vesiviljelustoodete tootmisel või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodetest müügitulu. (5) Kui hinnatakse taotleja suutlikkust tegevust ellu viia, antakse hindepunkte järgmiselt: 1) null punkti, kui taotlejal ei ole toiduseaduse § 8 kohaselt tegevusluba kala käitlemise valdkonnas või talle ei ole veterinaarseaduse § 27 punkti 1 alusel antud tegevusluba või talle ei ole kalapüügiseaduse alusel antud kalalaeva kalapüügiluba; 2) üks punkt, kui taotlejal on toiduseaduse § 8 kohaselt tegevusluba kala käitlemise valdkonnas või talle on veterinaarseaduse § 27 punkti 1 alusel antud tegevusluba või talle on kalapüügiseaduse alusel antud kalalaeva kalapüügiluba ja tema kalalaev on kantud maaeluministri 28. novembri 2017. a määruse nr 79 „Kalalaevastiku segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ alusel kalalaevastiku segmenti 4S1 või 4S3. (6) Kui hinnatakse toetuse kulutõhusust, antakse hindepunkte järgmiselt: 1) null punkti, kui ei ole selge, milliste arvutuste alusel lisakulu hüvitamist taotletakse; 2) üks punkt, kui on selge, milliste arvutuste alusel lisakulu hüvitamist taotletakse. § 11. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine ning toetuse maksmine (1) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 32 lõike 4 punktis 3 sätestatud alusel ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse sama paragrahvi lõikes 9 sätestatud alusel. (2) PRIA teeb kalandusturu korraldamise seaduse § 35 lõike 2 kohaselt toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse koos selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusega. (3) PRIA teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuse 45 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. (4) PRIA teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuse taotlejale teatavaks kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (5) PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul toetuse 5(6) maksmise otsuse tegemisest arvates. § 12. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud täitma kalandusturu korraldamise seaduse § 33 lõikes 3 sätestatud nõudeid. § 13. Dokumentide säilitamine (1) Toetuse andmisega seotud andmeid, dokumente ja muid tõendeid säilitatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 36 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja jooksul. (2) PRIA teavitab toetuse saajat lõikes 1 sätestatud tähtaja algusest ja lõpust. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 6(6)  KAVAND 21.12.2022 SELETUSKIRI maaeluministri määruse „Erakorraline toetus kalapüügiga, vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus „Erakorraline toetus kalapüügiga, vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale” kehtestatakse 2023. aasta 1. jaanuaril jõustuva kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi KTKS) § 21 lõike 1 alusel. Määruse eesmärk on sätestada „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014– 2020” (edaspidi rakenduskava) meetme „Erakorraline toetus kalapüügiga, vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord, et leevendada Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) sõjalisest agressioonist Ukraina vastu tingitud negatiivseid mõjusid kalandusvaldkonnas. See on kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030ˮ (PõKa) kestliku kalanduse programmiga, mille eesmärgiks on võimaldada jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus- ja vesiviljelussektor, kvaliteetne toodang ning kõrge lisandväärtus ja suur ekspordipotentsiaal. Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ning Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja tema rahvusvaheliste partnerite kehtestatud sanktsioonid ning Venemaa vastumeetmed neile on tekitanud märkimisväärset majanduslikku ebakindlust, häirinud kaubavoogusid ja toidu tarneahela toimimist ning toonud kaasa viimaste aastakümnete suurima ootamatu toidu tootmiseks vajalike sisendite hinnatõusu. Muutunud julgeolekuolukorrast tekkinud geopoliitiline kriis Euroopas on kaasa toonud energiakandjate (nt kütus, gaas, elekter) järsu hinnakasvu. Need mõjud kokku on põhjustanud tõsiseid häireid kogu EL-i majanduses. Kujunenud olukorras on oluline, et riik toetaks energia tarbimisel nii kodumajapidamisi kui äritarbijaid. Geopoliitilisel kriisil, mille on põhjustanud Venemaa aktiivne sõjaline agressioon Ukraina vastu, on tugev mõju põllumajandusele, toiduainetööstusele ning kalandussektorile. 18. juulil 2022. aastal võtsid Euroopa Parlament ja Nõukogu vastu määruse (EL) nr 2022/12781, millega võimaldati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist 2014-2020 (edaspidi EMKF) anda toetust rahalise hüvitise maksmiseks kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele saamata jäänud tulude ja lisakulude eest, mida nad on kandnud Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja põhjustatud turuhäirete ja nende mõju tõttu kalandus- ja vesiviljelustoodete tarneahelale. EMKFi Eesti rakenduskava kohaselt on võimalik hüvitada kalandusega tegelevatele ettevõtjatele lisakulud, mida nad on kandnud Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja põhjustatud turuhäirete ja nende mõju tõttu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarneahelale. Kütuse ja elektri hinna hüppeline kasv ei võimalda sisendkulude kasvu tasakaalustada ning kalandusvaldkonna kasumlikkus ning konkurentsivõime vähenevad. Ettevõtjad jätkavad investeeringuid energiat ja ressursse säästavamate võimaluste kasutuselevõtuks, kuid üleminek 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32022R1278 1/21 vajab aega, finantsvahendeid ja tehnoloogilist arengut. Näiteks puudub veel alternatiiv merel kalapüügiks kasutatavale laevakütusele. Seepärast on toetuse eesmärk hüvitada vesiviljelustoodete tootmisega tegelevale ettevõtjale ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale hinnatõususust tingitud lisakulud elektrienergiale ning kalapüügil kasutatava kütuse hinnatõusust tingitud lisakulud merekalapüüdjatele sh kaugpüüdjatele. Negatiivsete mõjude leevendamiseks on ettevõtjatele plaanis hüvitada nii elektrienergia kui ka kalapüügil kasutatava kütuse hinnatõusu see osa, mis on ilmnenud pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukraina vastu, st ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal (edaspidi toetus). Toetus makstakse välja hüvitisena. Toetuse sihtrühm on kala töötlemisega, vesiviljelusega või kalapüügiga tegelevad ettevõtjad, kes äriregistri järgi tegelevad kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamisega (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator EMTAK-i jao C alajagu 10201) ning kellel on toiduseaduse alusel antud tegevusluba kala käitlemise valdkonnas; tegelevad magevee vesiviljelusega (EMTAK-i jao A alajagu 03221) või mere-vesiviljelusega (EMTAK-i jao A alajagu 03211) ning kellel on veterinaarseaduse alusel antud tegevusluba vesiviljeluse valdkonnas või tegelevad merekalapüügiga (EMTAK-i jao A alajagu 03111) ning kellele on kalapüügiseaduse alusel antud kalalaeva kalapüügiluba kalapüügiks merel. Kalalaeva kalapüügiluba on antud kalalaevastiku segmenti 4S1 (Läänemere traalpüük) või 4S3 (kaugpüük) kantud kalalaeva omavale ettevõtjale (edaspidi taotleja). Toetust saab taotleda kalapüügiks kasutatud aktsiisivaba diislikütuse või vesiviljelustoodete tootmisel ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel kasutatud elektrienergia hinnatõusu selle osa kohta, mis on ilmnenud pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukraina vastu, st ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal. Toetuse maksimaalne suurus ei saa olla suurem kui taotleja poolt tarbitud kütuse või elektri koguse korrutis kütuse või elektri hinna vahega, mis leitakse, lahutades kütuse või elektri 2022. aasta märts-detsember keskmisest hinnast 2022. aasta jaanuar-veebruar keskmine hind ehk leides hinnatõusu selle osa, mis on tekkinud pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukraina vastu. Taotleja tarbitud kogused võivad adekvaatsetel põhjustel olla väga suured, kuid toetuse suurus on piiratud taotleja kohta kuni 500 000 eurot kütuse hinnavahe hüvitamisel ja kuni 200 000 eurot elektri hinnavahe hüvitamisel. Kui taotletud toetuste kogusumma ületab toetuse andmiseks ettenähtud eelarvevahendid, siis vähendatakse kõikide hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotluste alusel antavat toetuse summat võrdeliselt iga taotluse kohta ehk proportsionaalselt. Eelnõu on seotud kalandusturu korraldamise seaduse redaktsiooniga2, mille jõustumise tähtaeg on 2023. aasta 1. jaanuar (edaspidi KTKS). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna vee- elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonnapeaspetsialist Kairi Šljaiteris (tel 625 6569, [email protected]) ning sama valdkonna juht Eduard Koitmaa (tel 625 6233, [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk (tel 625 6229, [email protected]). Eelnõu keeletoimetatakse enne alla kirjutamist. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7264fa5b-f542-491b-a8df- e486763ebf1b/Kalandusturu%20korraldamise%20seadus 2/21 Määrusega võimaldatakse taotlejal oma tegevust jätkata kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (edaspidi määrus (EL) nr 1380/2013), artiklis 35 nimetatud ühise turukorralduse eesmärkidega. Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006/ ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.05.2014, lk 1–66) (edaspidi määrus (EL) nr 508/2014), artikli 19 lõike 1 alusel heaks kiidetud rakenduskavaga. Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/12783, millega muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 seoses erimeetmetega, millega leevendatakse Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja tagajärgi püügitegevusele ning selle agressioonisõja põhjustatud turuhäirete mõju kalandus- ja vesiviljelustoodete tarneahelale (ELT L 195, 22.7.2022, lk 1—5) (edaspidi määrus (EL) nr 2022/1278). Sellega võimaldati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist anda toetust rahalise hüvitise maksmiseks kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele saamata jäänud tulude ja lisakulude eest, mida nad on kandnud Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja põhjustatud turuhäirete ja nende mõju tõttu kalandus- ja vesiviljelustoodete tarneahelale. Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469) (edaspidi määrus (EL) nr 1303/2013). Määrusega võimaldatakse taotlejal jätkata tegutsemist senisel tegevusalal. See on kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 2030ˮ (PõKa), mille üks eesmärkidest on kestlik kalandus, sealhulgas jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus- ja vesiviljelussektor, kvaliteetne toodang ning kõrge lisandväärtus ja suur ekspordipotentsiaal. Kalapüük, vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on osa Eesti toidutootmisest. Julgeoleku seisukohast on toidutootmine strateegiline sektor. Määruse terminoloogias on elekter tarbitud elektri kogus ning kütus on kalalaevas kasutatav aktsiisivaba diislikütus. Elektri võrgutasu toetuse taotlemisel tehtavatesse arvestustesse ei kuulu. Määruse eelnõu koosneb kolmeteistkümnest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse rakenduskava raames antava toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord, millega hüvitatakse kalapüügil, vesiviljelustoodete tootmisel ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja kütuse ja elektrienergia hinnatõus osas, mis on ilmnenud pärast Venemaa 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32022R1278 3/21 sõjalise agressiooni algust Ukraina vastu, st ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal (edaspidi toetus). Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetatav tegevus. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt antakse toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 68 lõike 3 alusel. Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 68 lõike 3 kohaselt võib EMKF anda toetust rahalise hüvitise maksmiseks kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele saamata jäänud tulude ja lisakulude eest, mida nad on kandnud Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja põhjustatud turuhäirete ja nende mõju tõttu kalandus- ja vesiviljelustoodete tarneahelale. Kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 9 teise lõiguga on toetatavate tegevuste kulud rahastamiskõlblikud alates 24. veebruarist 2022. aastal. Kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 96 peavad hüvitise arvutused olema nõuetekohased, täpsed ja tehtud eelnevalt kehtestatud ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodiga. Eelnõu kohaselt hüvitatakse kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele kütuse ja elektri tarbimise erakorralised lisakulud, mis on tekkinud ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal. Võrreldakse omavahel energiakandja keskmist hinda ajavahemikul 1. jaanuar kuni 28. veebruar ajavahemikuga 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal, arvutades välja hinnavahe. Hinnavahe korrutatakse tarbitud energiakandja kogusega. Näitlikud arvutused on tehtud 2022. aasta septembri lõpu andmete seisuga. Lõplik kompenseeritav hinnavahe, mis on taotleja toetuse suurus, selgub 2023. aasta alguseks, kui on teada täpsed andmed keskmiste hindade kohta 2022. aasta lõpu seisuga. Toetuse arvutamise aluseks olev keskmine elektri hinnavahe ja keskmine kütuse hinnavahe avaldatakse vähemalt 14 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algust veebilehel. Hinnavahe ümardatakse vajadusel kaks kohta peale koma. Punkti 1 kohaselt hüvitatakse kütuse hinnavahe järgmise valemi alusel: ettevõtja ostetud aktsiisivaba diislikütuse kogus ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal korrutatuna aktsiisivaba diislikütuse keskmise hinna 2022. aasta 1. jaanuar kuni 28. veebruar ja 1. märts kuni 31. detsember vahega. Seda saab illustreerida järgmise näitega. Kalapüügiga tegelev ettevõtja on ostnud aktsiisivaba diislikütust ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal 100 000 liitrit. Aktsiisivaba kütuse keskmine hind Eestis oli ajavahemikul 1. jaanuar kuni 28. veebruar 0,845 eurot ning sama kütuse keskmine hind ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal oli 1,187 eurot (andmete allikas EL veebileht Weekly Oil Bulletin, Maaeluministeeriumi arvutused). Selle näite kohaselt on näha, et alates 1. märtsist kuni aasta lõpuni on maksuvaba diislikütuse keskmine hind olnud kõrgem, kui 2022. aasta esimesel kahel kuul ehk enne Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas. Selle kinnituseks teema järgmise arvutuse: 1,187 – 0,845 = 0,342 ehk 0,342 eurot on keskmine aktsiisivaba kütuse hinnavahe ehk kütuse tarbimine on selle võrra põhjustanud lisakulu. Nüüd arvutame välja kalapüügiga tegeleva ettevõtja toetuse maksimaalse suuruse. Selleks korrutame toetuse taotleja ostetud kütuse koguse, milleks on 100 000 liitrit, kahe perioodi keskmiste hinnavahega, milleks on antud näite puhul 0,342 eurot. 100 000 x 0,342 = 34 200. Seega oleks antud näite puhul toetuse taotleja maksimaalne võimalik toetuse summa 34 200 eurot. 4/21 Maksu- ja tolliameti (edaspidi MTA) andmetel osteti Läänemere traalpüügisektoris aastatel 2018-2021 aktsiisivaba diislikütust keskmiselt 2 673 794 liitrit aastas. Läänemere traalpüügiks on 2022. aasta jaanuaris-veebruaris ostetud aktsiisivaba diislikütust kokku 645 310 liitrit. Kui traalpüügi aasta keskmisest kütuse kogusest lahutada enne Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukraina vastu ostetud kütuse kogus, siis varasemat tarbimist arvestades kasutab Läänemere traalpüük 2022. aasta märtsist kuni detsembrini hinnanguliselt 2 000 000 liitrit diislikütust. Kui võtta aluseks eelnõu väljatöötamise ajal arvutatud keskmine hinnatõus 0,34 eurot/l kohta, siis sellisel juhul oleks EMKF vahendite vajadus Läänemere traalpüügisektorile kütuse hinnatõusu kompenseerimiseks ligi 680 000 eurot. Kaugpüügil kasutatakse diislikütust kordades rohkem kui Läänemere traalpüügil. Läänemere traalpüügil ja kaugpüügil on prognoositav keskmine kütuse hinnatõus ostetud kütusekoguse kohta 2022. aastal kokku hinnanguliselt 6,6 miljonit eurot. Punkti 2 kohaselt hüvitatakse elektri hinnavahe järgmise valemi alusel: ettevõtja tarbitud elektri kogus ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal korrutatuna elektri keskmise hinna 1. jaanuar kuni 28. veebruar ja 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal vahega. Elektri kWh on 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga kallim keskmiselt 2,5 korda (andmete allikas Nord Pool AS veebileht, Maaeluministeeriumi arvutused). 1 MWh on 1000 kWh. 2021. aastal 24. veebruarist kuni aasta lõpuni oli elektri hind keskmiselt 74 eurot/MWh. Perioodil 24. veebruar kuni 13. september 2021. aastal oli elektri keskmine hind 86 eurot/MWh. 2022. aastal perioodil 24. veebruar kuni 13. september oli elektri keskmine hind 216 eurot/MWh. Võrreldes elektri keskmist hinda 2022. aasta sees ajavahemikul jaanuar kuni veebruar, mil elektri keskmine hind oli 123 eurot/MWh ajavahemikuga märts kuni september, mil elektri keskmine hind oli 243 eurot/MWh, on elektri keskmine hind 2022. aastal kasvanud 120 euro võrra MWh kohta ehk elektri tarbimine on põhjustanud selle võrra lisakulu. Lõplik hinnavahe arvutatakse 2023. aasta alguses, kui on teada andmed 2022. aasta lõpu seisuga. Näiteks on ettevõtja 2022. aasta märtsist kuni detsembrini elektrit tarbinud 1689 MWh. Korrutades tarbitud elektri koguse 2022. aasta elektri keskmiste hindade vahega 120 eurot, saame toetuse summaks selle ettevõtja kohta 202 680 eurot. Välja makstakse 200 000 eurot ehk toetuse maksimaalne suurus. Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt antakse toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, artikli 67 lõike 1 punktis b sätestatud vormis, mis võimaldab hüvitada ühikuhindade standardiseeritud astmiku põhjal. Eelnõu §-s 3 määratletakse abikõlblik kulu ajavahemiku kaudu. Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud kulu on abikõlblik, kui see on tekkinud ajavahemikus 2022. aasta 1. märts kuni 31. detsember. KTKS § 21 volitusnorm kohustab EMKF meetme tingimustes sätestama mh ka abikõlbliku kulu liigi. Eelnõu §-s 4 määratletakse ettevõtja, kes võib tulla toetust taotlema ning sätestatakse taotlejale esitatavad nõuded. Toetust võib taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes tegutseb taotluse esitamise ajal ja tegutses 2022. aastal tegevusalal, mida on negatiivselt mõjutanud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ning selle tõttu suurenenud sisendihinnad. Eesmärk on leevendada 2022. aastal tekkinud lisakulusid ettevõtjatele, kes saavad sissetuleku kalapüügist, vesiviljelustoodete tootmisest või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisest. 5/21 Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ning EL-i ja selle rahvusvaheliste partnerite kehtestatud sanktsioonid ning Venemaa vastumeetmed on avaldanud majanduslikku mõju imporditavale energiale (maagaas, elekter, kütus) ning sellest sõltuvatele sektoritele. Eestis maagaasi ei toodeta ning seda imporditakse Venemaalt ja Leedust. Elektrihinnad on käesoleval hetkel kõrgele tasemele tõusnud. Alates 2021. aasta juulist on elektri hind tõusnud 3,6 korda, samal ajal on maagaasi hind tõusnud 4,3 korda. 2022. aasta II kvartali maagaasituru ülevaate põhjal on Venemaa maagaasitarned vähenenud. Venemaa on katkestanud tarned Poolasse ja Bulgaariasse ning kärbitud on tarneid ka Soome, Taani, Hollandisse ja veel mõnele konkreetsele ostjale. Gaasi varustuskindlust on mõjutanud ja hinda on kergitanud Gazpromi teade tehniliste probleemide kohta Nord Stream 1 kompressorjaamades ning Nord Stream 1 gaasijuhtme katkemine. See vähendas veelgi maagaasiimporti Venemaalt Euroopasse, mistõttu on Venemaa maagaasi import Euroopasse praegu vaid umbes kolmandik kunagisest maksimumvõimsusest. EL tasemel on kokku leppimisel gaasi hinnalae kehtestamine. Eesti kalandusvaldkonda mõjutavad poliitilised ja majanduslikud pinged gaasi varustatuse ja hinna küsimustes kaudselt läbi elektri hinna, kui tarbitav elekter on oma päritolult gaasi abil toodetud. Elektri hind elektriturul tõuseb, kui elektrinõudlust ei ole võimalik täita soodsamalt toodetud elektri pakkumistega, mistõttu pakutakse kõige kallimat gaasist toodetud elektrit, olukorras, kus ka gaasi varud on piiratud. Eesti asub Läti ja Leeduga ühes Nord Pooli4 elektribörsi hinnapiirkonnas. Konkurentsiamet on analüüsinud5 Eesti elektrituru toimimist 2022.aasta märtsis. Elektri börsihinnad Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas on 2022. aasta detsembris kõikunud vahemikus 200-400 eurot/MWh eest. 2020. aastal oli põhitegevusena kala töötlevate ettevõtete tootmisega seotud tegevuskuludest energiakulu osakaal 3%. Kui vaadata ettevõtete suuruste kaupa, siis on energiakulu osakaal tootmisega seotud tegevuskuludest kuni 9 töötajaga ettevõttes 6%, 10-49 töötajaga ettevõttes 3% ja 50-249 töötajaga ettevõttes 2%. Kala on temperatuuritundlik toiduaine, mille puhul tuleb püüdmisest kuni tarbimiseni kindlustada püsivad madalad temperatuurid ehk külmaahel, et toode ei rikneks ja toiduohutus oleks tagatud. Jahutamine ja külmutamine on kaks korda energiamahukamad töötlemisviisid võrreldes toiduainetööstuse valdkondadega, kus saab tegutseda toatempertuuril. Praeguste tehnoloogiliste ja majanduslike võimaluste juures ei ole ettevõtjatel veel võimalik täielikult oma tegevust alternatiivsete energiaallikatega katta, ehkki investeeringuid näiteks päikeseenergia kasutuselevõtuks ning energia- ja ressursisäästlikumaks toimimiseks on tehtud ja tehakse ka lähitulevikus. EL kogub ja avaldab kütuste hinnainfot liikmesriikidelt väljaandes Weekly Oil Bulletin6. Mida rohkem ajas tagasi minna, seda soodsama hinnaga on kütus olnud enne 24. veebruari 2022. aastal, mil Venemaa alustas aktiivset sõjalist agressiooni Ukraina vastu. Pärast nimetatud kuupäeva on kütuse hind kasvanud märkimisväärselt ning jäänud uuele kõrgemale trendile püsima. Kalapüügil ei ole veel alternatiivseid energiaallikaid, millega oleks võimalik merel kalapüügiks laevas kasutatavat diislikütust asendada mõne muu alternatiivse keskkonnasäästlikuma või soodsama energiakandja vastu. Teadaolevalt puudub kalapüügilaevastik, kus kasutataks diislikütuse asemel alternatiivset energiaallikat. 4 Nord Pool https://www.nordpoolgroup.com/en/Market-data1/#/nordic/table 5 Euroopa elektrituru ülesehitus Eesti näitel, regulatsiooni paindlikkus ja võimalused turukorralduslikeks muudatusteks https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/euroopa_elektriturg_29.03.2022_.pdf 6 EU Oil Bulletin https://energy.ec.europa.eu/data-and-analysis/weekly-oil-bulletin_en 6/21 Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt määratletakse täpsemalt ettevõtja, kes võib tulla toetust taotlema. Määruse sihtrühm on ettevõtjad, kes äriregistri järgi tegelevad kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamisega (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 7 EMTAK-i jao C alajagu 10201); tegelevad magevee vesiviljelusega (EMTAK-i jao A alajagu 03221) või mere- vesiviljelusega (EMTAK-i jao A alajagu 03211) või tegelevad merekalapüügiga (EMTAK-i jao A alajagu 03111). EMTAK kood 10201 Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine hõlmab endas järgmisi tegevusalasid: − kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine: külmutamine, sügavkülmutamine, küpsetamine, kuivatamine, suitsutamine, soolamine, soolvees säilitamine, konserveerimine jne; − kalast, vähilaadsetest ja limustest toodete tootmine (nt kalafilee, kalamari, kaaviar, kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad jne); − kalajahu tootmine inimtoiduks või loomasöödaks; − inimtoiduks kõlbmatu jahu ja vedelike tootmine kalast ning teistest mereloomadest; − laevade tegevus, mis ainult töötlevad ja säilitavad kala; − vetikate töötlemine; − kala sulatamine. EMTAK kood 03221 Magevee-vesiviljelus hõlmab endas järgmisi tegevusalasid: − kalakasvatus magevees, k.a dekoratiiv-mageveekalade kasvatus; − vähkide, karpide, muude limuste ja teiste veeloomade kasvatamine magevees; − kalahaudejaamade (mageveekalad) tegevus; − konnakasvatus; − vees elavate roomajate ja konnade kasvatus basseinides. EMTAK kood 03211 Mere-vesiviljelus hõlmab endas järgmisi tegevusalasid: − kalakasvatus merevees, k.a dekoratiiv-merekalade kasvatus; − molluskite/karpide, nt austrikarpide kudu, homaaride, krevetivastsete, kalamaimude tootmine; − punavetikate jm söödavate meretaimede kasvatus; − vähkide, karpide, muude limuste ja teiste veeloomade kasvatamine merevees; − vesiviljelustegevused riimvees; − vesiviljelustegevused soolase veega mahutites või reservuaarides; − kalahaudejaamade (merekalad) tegevus; − hulkharjasussifarmide tegevus. EMTAK kood 03111 Merekalapüük hõlmab endas järgmisi tegevusalasid: − kaubanduslik kalapüük ookeanil ja rannikuvetes; − vaalapüük; − vähilaadsete ja limuste püük merest; − mereloomade püüdmine (nt kilpkonnad, merituped e meripurad, mantelloomad, merisiilikud jne); − kala püüdmise, töötlemise ja säilitamisega tegelevad laevad; − muude mereandide kogumine (nt looduslikud pärlid, käsnad, korallid ja vetikad). Toetust võib taotlema tulla ka kalandusturu korraldamise seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit, kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses. 7 EMTAK https://emtak.rik.ee/EMTAK/pages/klassifikaatorOtsing.jspx 7/21 Näiteks on toetuse taotlemine võimalik juhul, kui elektrit tarbiv külmhoone kuulub tootjaorganisatsioonile. Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt peab taotleja vastama järgmistele KTKS-i § 29 lõikes 2 sätestatud nõuetele: 1) taotlejal on tegevuse elluviimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis d nimetatud suutlikkus; 2) riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ole taotleja raskustes ettevõtja, kui selline nõue tuleneb asjakohasest Euroopa Liidu õigusaktist; 3) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud; 4) taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks raha riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; 5) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 6) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on või hakkab pärast tegevuse elluviimist olema Eestis; 7) taotleja, kes on käitaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta seoses ajavahemikuga, mille jooksul taotlused ei ole vastuvõetavad (ELT L 51, 24.02.2015, lk 1–6), artikli 2 punkti 2 tähenduses, peab vastama nimetatud määruses sätestatud nõuetele; 8) taotlejal, kes tegeleb kutselise kalapüügiga siseveekogudel ja kes ei ole käitaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288 artikli 2 punkti 2 tähenduses, ei ole kehtivat karistust kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3 või §-s 85 ega karistusseadustiku §-s 279 sätestatud süüteo toimepanemise eest, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 tähenduses; 9) taotlejal, kes tegeleb kutselise kalapüügiga siseveekogudel ja kes ei ole käitaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288 artikli 2 punkti 2 tähenduses, ei ole üle ühe kehtiva karistuse kalapüügiseaduse §-s 77 või 81 sätestatud süüteo toimepanemise eest, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 tähenduses; 10) taotleja, kes tegeleb kutselise kalapüügiga siseveekogudel ja kes ei ole käitaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/288 artikli 2 punkti 2 tähenduses, peab vastama nimetatud määruse artiklis 5 sätestatud nõuetele; 11) taotleja ei ole toime pannud karistusseadustiku § 280 lõikes 2 või 4, § 344 lõikes 1 või 2, § 345 lõikes 1 või 2 ega §-s 361 sätestatud kuritegu, mille toimepanemise korral ei ole EMKF-i toetuse taotlus nõuetekohane 24 kuud pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist; 12) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku kohta ei ole karistusregistrisse kantud karistusandmeid karistusseadustiku §-s 209, 210, 211, 212, 213, 294, 296, 298, 2981 või 3001 sätestatud kuriteo toimepanemise eest. 8/21 Erandina arvestatakse, et kõiki taotleja kohta esitatud KTKS-is viidatud nõudeid ei saa meetme eripärast tulenevalt täita. Näiteks KTKS § 29 lõike 2 punktide 8-10 nõuded taotlejale, kes tegeleb kutselise kalapüügiga siseveekogudel. Eelnõu sihtrühm ei ole isikud, kes tegelevad kutselise kalapüügiga siseveekogudel. Täpsemalt on ranna- ja siseveekogudel toimuva kutselise kalapüügi tegevusala väljajäämist selgitatud seletuskirja 4. osas määruse mõjude kohta. Eelnõu § 4 lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt ei ole taotlejal taotluse esitamise hetkel riikliku maksu võlga või riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Taotleja on taotluse esitamise hetkeks esitanud majandusaasta aruande 2021. aasta kohta. Füüsilisest isikust ettevõtja on esitanud asjaomase aja kohta füüsilise isiku tuludeklaratsioonid. Näiteks 2022. aasta kohta on majandusaasta aruande esitamise tähtaeg 1. juuli 2023. aasta. Olukorras, kus taotlemine toimub enne seda tähtaega, ei eeldata, et taotlemiseks peab olema esitatud majandusaasta aruanne 2022. aasta kohta. Maksudeklaratsioonide esitamise kohustus on täidetud tavapäraselt maksukorralduse seaduses sätestatud tähtaegu arvestades. Taotleja on tasunud 2022. aastal käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse. See võimaldab äriregistri kvartaliandmete põhjal veenduda, et ettevõte panustab aktiivselt Eesti majandusse. Eelnõu § 4 lõike 3 ja 4 kohaselt on taotlejal MTA antud aktsiisivabastuse luba 2022. aastaks kutseliseks kalapüügiks kasutatava kütuse ostmiseks, kui toetust taotletakse § 2 lõikes 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks ning taotleja kütusekulu on selgelt seostatav tema kalapüügitegevusega. Kütusekulu loetakse kalapüügitegevusega seostatuks, kui taotlejal on tegevuseks vastavad load, laevad, teada on püütud kala kogused ja ta saab oma tegevusest müügitulu. Loa nõue ei kehti, kui taotleja taotleb toetust kalalaevastiku segmenti 4S3 (kaugpüük) kantud kalalaevas kalapüügiks kasutatud kütuse kohta. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) saab kontrollida MTA poolt väljastatud aktsiisivabastuse lubasid kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele, milles on kindlaks määratud kütuse kogused, mis on kontrollpiiriks kütuse hinnavahe hüvitamisel toetuse suuruse arvutamisel. PRIA saab kontrollida, et 4S1 segmendis (Läänemere traalpüük) ei taotletaks rohkem, kui neile on MTA lubanud aktsiisivabalt kütust osta. 4S3 (kaugpüük) ei vaja aktsiisivabastuse luba, kuna tegutsevad rahvusvahelistes vetes, mitte Euroopa Liidu vetes. Kalapüügiks kasutatava aktsiisivaba kütuse suurima lubatud koguse kalendriaasta kohta kehtestab Vabariigi Valitsus8. Näiteks Läänemere traalpüügi kalalaeva aktsiisivaba kütuse suurim lubatud kogus ühe tonni kala kohta on 180 liitrit. Kutselise kalapüügi register on riiklik andmekogu, mille ülesanne on võimaldada kutselise kalapüügiga tegelevate isikute, nende tegevuse ehk püütud kala liikide, koguste, väärtuse ja muude asjaolude ning kalalaevade üle järelevalve teostamist. Registri koosseisu kuuluvad alamregistritena kalalaevade register ja kutselise kalapüügi arvestuse register. Juurdepääsuõigusega isikul, sh PRIA-l on registri põhimääruse9 kohaselt võimalik muu hulgas saada teavet laevaga seotud isikute kohta ja tuvastada, kas laev on aktiivselt kala püüdev ning kalalaeva kalapüügiluba kehtib ning kui palju kala on püütud. 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/13118205 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/119082021004?leiaKehtiv 9/21 Eelnõu § 4 lõike 5 kohaselt on taotleja elektri tarbimise kulu on selgelt seostatav tema majandustegevusega vesiviljelustoodete tootmise või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise valdkonnas. Näiteks on ettevõtja tegevuskohas tegevusalal tegutsemiseks vajaliku elektri tarbimine muust elektritarbimisest eraldi mõõdetav ja sellele saab teenusepakkuja arve esitada. Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse määr ja suurus kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 96. Asjaomased arvutused on nõuetekohased, täpsed ja tehtud Euroopa Komisjoniga kooskõlastatult kehtestatud ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodiga. Eelnõu § 5 lõige 1 sätestab toetuse suuruse. Toetuse suurus arvutatakse ettevõtja kohta ehk taotleja saab temale kuuluva või kasutatava mitme tegevuskoha või kalalaeva kohta esitada kokku tarbitud elektri või kütuse koguse. Punkti 1 kohaselt on toetuse suurus kütuse hinnavahe hüvitamisel taotleja ostetud aktsiisivaba diislikütuse kogus ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal korrutatuna aktsiisivaba diislikütuse keskmise hinna 1. jaanuar kuni 28. veebruar ja 1. märts kuni 31. detsember vahega. Samas tuleb arvestada, et kalapüügiga tegeleva ettevõtja kohta on toetuse suurus kuni 500 000 eurot. Punkti 2 kohaselt on toetuse suurus elektri hinnavahe hüvitamisel taotleja tarbitud elektri kogus ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal korrutatuna elektri keskmise hinna 1. jaanuar kuni 28. veebruar ja 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal vahega. Toetuse suurus arvutatakse ilma võrgutasuta ja see on kuni 200 000 eurot taotleja kohta. Eelnõu § 5 lõige 2 sätestab toetuse suuruse arvutamise eripära juhul, kui toetuse taotlejaks on suurettevõtja. Kuigi EMKF lubab kalandusvaldkonnale määrata Venemaa sõjalisest agressioonist Ukraina vastu põhjustatud turuhäirete ja selle tingitud negatiivsest mõjust hüvitist kuni 100 protsenti, siis suurettevõtja puhul makstakse toetus välja 20 protsenti väiksemana. Nõue tuleneb määruse (EL) nr 508/2014 I lisas kehtestatud toetuse erimääradest, mille kohaselt vähendatakse toetust suurettevõtjale 20 protsenti. Eelnõu § 5 lõiked 3 ja 4 sätestavad kütuse ja elektri hinnavahe hüvitamise toetuse suuruse arvutamise valemi. Toetuse arvutamise metoodikat on koos näidetega selgitatud seletuskirjas §-i 2 kohta. Eelnõu § 5 lõiked 5 kuni 7 sätestavad täiendavad piirangud toetuse suuruse arvutamisel. Elektri hinnavahe hüvitamisel ei võeta toetuse suuruse arvutamisel arvesse 2022. aastal elektrituruseaduse alusel riikliku elektri universaalteenusena tarbitud elektri kogust, et vältida sama kulu kohta topelt hüvitamist. Elektri hinnavahe hüvitamiseks toetust ei anta, kui taotleja on 2022. aastal 1. märts kuni 31. detsember tarbinud elektrit toetuse arvutamise aluseks olevast keskmisest hinnast soodsama ühikuhinnaga, kuna seda loetakse hinnanguliselt toimetuleku piiriks. See tähendab, et toetuse sihtrühmast on välja arvatud need ettevõtjad, kes on perioodil märts-detsember elektri tarbimise eest tasunud ühikuhinda, mis on väiksem kui toetuse arvutamise aluseks olev keskmine hind perioodil jaanuar-veebruar ehk kes ei ole tegelikult sõja tõttu kasvanud elektrihindade tõttu negatiivset mõju kannatanud, vaid on negatiivse mõjuga paindlikult toime tulnud seda ennetades. Toetuse arvutamise metoodikat on selgitatud seletuskirjas §-i 2 kohta. 10/21 Toetust ei anta, kui selle suurus on alla 1000 euro, et säiliks omavastutus oma äritegevusega tekkinud kulude osas. Eelnõu § 5 lõigetes 8 ja 9 sätestatakse, et kütuse hinnavahe hüvitamise arvutamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni kütuse hinnainfost veebilehel Weekly Oil Bulletin avaldatud Eesti maksuvaba diislikütuse hindadest ning elektri hinnavahe hüvitamise arvutamisel lähtutakse elektribörsi Nord Pool AS veebilehel avaldatud hinnainfost. Vastavad arvutused teeb PRIA. Eelnõu §-s 6 sätestatakse taotluse esitamine ja esitamise tähtaeg. Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt esitab taotleja toetuse saamiseks selleks ettenähtud tähtajal elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu avalduse ning selles esitatud andmeid ja hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus) koos maksetaotlusega. Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt teatab PRIA taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel, arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 14 kalendripäeva. PRIA teatab § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toetatavate tegevuste kohta toetuse taotlemiseks erinevad tähtajad. Eeldatavalt saab kütuse hinnavahe hüvitamiseks taotluse esitada veebruaris 2023. aastal ning elektri hinnavahe hüvitamiseks saab taotluse esitada märtsis 2023. aastal. Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt võib taotleja ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse taotleja kohta, mis sisaldab üht toetatavat tegevust § 2 lõikes 1 punktides 1 või 2. Toetuse taotlemisel esitatakse taotlus kalapüügiks kasutatud kütuse hinnavahe hüvitamiseks ning taotlus vesiviljelustoodete tootmisel või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel elektri tarbimisel tekkinud elektri hinnavahe hüvitamiseks. Hinnavahet käsitletakse lisakuluna, mida EMKF vahenditest on lubatud hüvitada. Näiteks esitab taotleja ettenähtud tähtajaks ühe taotluse kütuse hinnavahe hüvitamiseks. Seejärel esitab taotleja soovi korral ettenähtud tähtajaks ühe taotluse elektri hinnavahe hüvitamiseks. Selliseid taotlejaid, kes mõlemal juhul taotluse esitavad, on hinnanguliselt vähe. Toetuse suurus arvutatakse ettevõtja kohta ehk taotleja saab temale kuuluva või kasutatava mitme tegevuskoha või kalalaeva kohta esitada kokku kulunud elektri või kütuse koguse. Eelnõu §-s 7 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt peab taotlus vastama KTKS-i § 29 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Taotlus vastab nõuetele, kui selles sisalduvad meetme tingimustes nõutud andmed ja sellele on lisatud nõutud dokumendid; toetust taotletakse meetme tingimustes sätestatud toetatava tegevuse kohta; taotletava toetuse suurus ei ületa meetme tingimustes sätestatud toetuse maksimaalset suurust ning taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged. Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse PRIA-le e-teenuse keskkonna kaudu esitatavate andmete ja dokumentide loetelu. PRIA kontrollib taotleja taotluses esitatud andmeid MTA-st saadud andmete alusel kooskõlas maksukorralduse seaduse § 29 punktiga 30. Punkti 1 kohaselt esitatakse taotlemisel PRIA-le haldusmenetluse seadusest tulenevalt taotluse esitaja nimi, taotluse selgelt sõnastatud sisu, taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri ning haldusakti või muu dokumendi kätte toimetamise soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed. 11/21 Punkti 2 kohaselt esitatakse taotleja registrikood. Punkti 3 kohaselt esitatakse teave selle kohta, kas taotleja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), kohaselt või suurettevõtja; Punkti 4 kohaselt esitatakse kinnitus, et taotleja järgib määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikes 1 nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama artikli lõikes 3 nimetatud pettust. Punkti 5 kohaselt esitatakse kalapüügil, vesiviljelustoodete tootmisel või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügitulu tõendav dokument või väljavõte raamatupidamisregistri kontost, milles on välja toodud kalapüügil, vesiviljelustoodete tootmisel või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügitehingud 2022. aasta kohta. Ettevõtja tõendab sellega panust Eesti majandusse ja tulusat tegutsemist oma tegevusalal ajal, mil geopoliitiline olukord ja majanduskeskkond on tugevasti häiritud Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu ning peab üritama toime tulla sellest põhjustatud energiakriisiga. Eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatakse PRIA-le e-teenuse keskkonna kaudu esitatavad lisaandmed ja –dokumendid, kui toetust taotletakse § 2 lg 1 punktis 1 sätestatud kütuse hinnavahe hüvitamiseks. Taotleja esitab selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve, kellelt taotleja ostis maksuvaba diislikütust ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal ning nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse või väljatrüki või arvelduskonto väljavõtte. Eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatakse PRIA-le e-teenuse keskkonna kaudu esitatavad lisaandmed ja –dokumendid, kui toetust taotletakse § 2 lg 1 punktis 2 sätestatud elektri hinnavahe hüvitamiseks. Taotleja esitab elektrilepingu koos teabega selle kohta, kas ja ja kui suures koguses on taotleja 2022. aastal elektrituruseaduse alusel tarbinud elektrit universaalteenusena; arve, kellelt taotleja ostis elektrit ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal ning nimetatud arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorralduse või väljatrüki või arvelduskonto väljavõtte. Teave selle kohta, kas ja kui suures koguses on taotleja 2022. aastal elektrituruseaduse alusel tarbinud elektrit universaalteenusena, kui toetust taotletakse § 2 lõige 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks, väldib sama kulu topelt hüvitamist. Näiteks kui taotleja hakkab elektrit 1. novembrist tarbima universaalteenusena, siis selle osas eest elektri hinnavahe hüvitust taotleda ei saa. Sellisel juhil saab toetust taotleda ajavahemikul 1. märts kuni 31. oktoober tarbitud elektri eest. Eelnõu § 7 lõike 5 kohaselt esitab taotleja PRIA-le koos taotlusega toetuse väljamaksmiseks maksetaotluse, milles märgib taotletava toetuse summa, mille väljamaksmist ta taotleb. Selle toetuse tingimuste kontekstis on taotletav summa ja väljamakstav summa sama. Teistsuguste tingimuste kontekstis võib taotletav summa ja väljamaksmisele minev summa olla erinev, näiteks tegevus viidi ellu planeeritud eelarvest soodsamalt, abikõlblikke kulusid tekkis vähem kui esialgu kavandati. Eelnõu § 8 kohaselt kontrollib PRIA taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. 12/21 Eelnõu § 9 kohaselt kontrollib PRIA taotleja ja taotluse nõuetele vastavust. Nõuet ja selle kontrollimise võimalusi on selgitatud seletuskirjas §-de 4, 5 ja 7 kohta. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluse nõuetele vastavust ja taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, KTKSis ja määruses sätestatud nõuetele, lähtudes KTKS §-st 30 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikest 5 õigusrikkumiste ja pettuse välistamise kohta. Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt esitab PRIA pärast taotluse esitamise tähtpäeva MTA-le toetust taotlenud füüsilisest isikust ettevõtjate nimekirja järgmiste andmete saamiseks, et veenduda ettevõtja tegutsemises ja müügitulu saamises oma tegevusalal: 1) käibedeklaratsiooni andmed nende füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes on käibemaksukohustuslased; 2) tuludeklaratsiooni vormi E andmed. Eelnõu § 9 lõike 3 kohaselt MTA edastab PRIA-le lõikes 2 nimetatud ettevõtjate 2022. aasta käibedeklaratsioonide või tuludeklaratsioonide vormi E andmed. Eelnõu §-s 10 sätestatakse taotleja hindamise kriteeriumid ja hindamise kord. EMKFist võib anda toetust rahalise hüvitise maksmiseks kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele saamata jäänud tulude ja lisakulude eest, mida nad on kandnud Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja põhjustatud turuhäirete ja nende mõju tõttu kalandus- ja vesiviljelustoodete tarneahelale. EMKFi Eesti rakenduskava kohaselt on vastavalt kinnitatud valikumetoodikale ja hindamiskriteeriumitele võimalik hüvitada kalandusega tegelevatele ettevõtjatele lisakulud, mida nad on kandnud Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja põhjustatud turuhäirete ja nende mõju tõttu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarneahelale. Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt hindab PRIA nõuetekohaseid taotluseid jah või ei põhimõttel hindamisskaalal null kuni üks hindepunkti järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) toetuse põhjendatus, mille puhul hinnatakse, kas on olemas Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõjast mõjutatud probleem või kitsaskoht; 2) toetuse mõju meetme eesmärgi saavutamisele, mille puhul hinnatakse, kas toetuse andmine leevendab lisakulusid, mida on kantud Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõjast põhjustatud turuhäirete mõjude tõttu tarneahelas; 3) taotleja suutlikkus tegevus ellu viia, mille puhul hinnatakse taotleja õiguslikku eeldust tegutsemiseks kalapüügi, vesiviljelustoodete toomise või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise valdkonnas; 4) toetuse kulutõhusus, mille puhul hinnatakse, kas on selge, kuidas on arvutatud taotletav toetuse summa. Eelnõu § 10 lõike 2 kohaselt vastab taotlus hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on iga hindamiskriteeriumi eest saanud ühe hindepunkti. Kui taotleja ei vasta hindamiskriteeriumile ehk hinnatav asjaolu puudub, antakse null punkti. Kui taotleja vastab hindamiskriteeriumile ehk hinnatav asjaolu on olemas, antakse üks punkt. Hindamiskriteeriumitele vastavuse hindamiseks vajalikud andmed ja dokumendid on taotleja esitanud taotluses ja koos taotlusega või on need kättesaadavad riiklikest registritest. 13/21 Eelnõu § 10 lõike 3 kohaselt hindab PRIA toetuse põhjendatust, mille puhul hinnatakse, kas on olemas Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõjast mõjutatud probleem või kitsaskoht. Toetuse andmine on põhjendatud, kui taotleja on oma tegevuskohas oma tegevusalal tegutsemiseks 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2022. aastal aktsiisivaba diislikütust või elektrit tarbinud. Toetuse andmisega suurendatakse kalandussektoris tegutsevate ettevõtjate elujõulisust, leevendades Venemaa sõjalisest agressioonist Ukraina vastu tingitud negatiivset mõju ja sellest tekkinud lisakulusid. Eelnõu § 10 lõike 4 kohaselt hindab PRIA toetuse mõju meetme eesmärkide saavutamisele, mille puhul hinnatakse, kas toetuse andmine leevendab lisakulusid, mida on kantud Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõjast põhjustatud turuhäirete mõjude tõttu tarneahelas. Ettevõtja andmed ja dokumendid ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal kalapüügil, vesiviljelustoodete tootmisel või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel saadud toodete müügitulu kohta tõendavad ettevõtja panust Eesti majandusse ja tegutsemist oma tegevusalal ajal, mil geopoliitiline olukord ja majanduskeskkond on tugevasti häiritud Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu ning tuleb toime tulla sellest põhjustatud energiakriisiga, mis on tõstnud sisendina kasutatava kütuse ja elektri hinda. Kui ettevõtja tegevusalal tegelikult ei tegutse ning müügitulu ei saa, ei tarbita enamasti ka kütust või elektrit tegevusalaga seoses ning see tähendab, et lisakulu, mida hüvitada, puudub. Eelnõu § 10 lõike 5 kohaselt hindab PRIA taotleja suutlikkust tegevus ellu viia, mille puhul hinnatakse taotleja õiguslikku eeldust tegutsemiseks vähemalt ühes valdkonnas kolmest: kalapüügi, vesiviljelustoodete toomise või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise valdkonnas. Eesmärk on hüvitada Venemaa sõjalisest agressioonist Ukraina vastu tingitud negatiivset mõju ja sellest tekkinud lisakulusid ostetud kütusele ja tarbitud elektrile nendele ettevõtjatele, kes tegelikult tegutsevad kalandussektoris. See tähendab, kas taotleja on ettevõtja, kel lisaks äriregistris märgitud tegevusalale on olemas tegevusluba. Ettevõtjal on õiguslik suutlikkus tegutseda, kui ta tegeleb kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamisega ( EMTAK-i jao C alajagu 10201) ning tal on toiduseaduse alusel antud tegevusluba kala käitlemise valdkonnas; ta tegeleb magevee vesiviljelusega (EMTAK-i jao A alajagu 03221) või mere-vesiviljelusega (EMTAK-i jao A alajagu 03211) ning tal on veterinaarseaduse alusel antud tegevusluba vesiviljeluse valdkonnas või ta tegeleb merekalapüügiga (EMTAK-i jao A alajagu 03111) ning tal on kalapüügiseaduse alusel antud kalalaeva kalapüügiluba kalapüügiks merel, kusjuures kalalaeva kalapüügiluba on antud kalalaevastiku segmenti 4S1 (Läänemere traalpüük) või 4S3 (kaugpüük) kantud kalalaeva omavale ettevõtjale. Toiduseaduse § 8 alusel kehtib ministri 25. juuni 2014. aasta määrus nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba“. Veterinaarseaduse § 27 punkti 1 alusel antakse tegevusluba vesiviljelus- ja veeloomadega tegelevale ettevõtjale kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikliga 181. Eelnõu § 10 lõike 6 kohaselt hindab PRIA toetuse kulutõhusust, mille puhul hinnatakse, kas on selge, kuidas on arvutatud taotletav toetuse summa. See tähendab, kas taotleja kalapüügil tekkinud lisakulu arvutus kütuse tarbimisel või vesiviljelustoodete tootmisel või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel lisakulu arvutus elektri tarbimisel on selgelt arusaadav. Kütuse hinnavahe hüvitamise arvutamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni veebilehel avaldatud kütuse hinnainfos Weekly Oil Bulletin avaldatud Eesti maksuvaba diislikütuse hindadest ning elektri 14/21 hinnavahe hüvitamise arvutamisel lähtutakse elektribörsi Nord Pool AS veebilehel avaldatud hinnainfost. Vastavad arvutused teeb PRIA. Taotleja tõendab arvetega oma tarbitud ja tasutud kütuse ja elektri koguse. Lisakulu arvutamise metoodikat on selgitatud seletuskirjas §-de 5 ja 7 kohta. Eelnõu §-s 11 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine ning toetuse maksmine. Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt teeb PRIA nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse KTKS § 32 lõike 4 punkti 3 alusel. Selle sätte järgi rahuldatakse meetme tingimuste kohaselt kõik hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavad taotlused, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA KTKS § 32 lõikes 9 sätestatud järgmistel alustel: 1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele; 2) toetuse taotleja ei täida KTKS § 29 lõikes 5 sätestatud kohustusi; 3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus; 4) nõuetekohast taotlust ei ole võimalik rahuldada KTKS § 32 lõike 4, 7 või 8 kohaselt. Eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse koos lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusega KTKS § 35 lõike 2 alusel. Kuna toetuse taotlusega esitatakse ühtlasi ka maksetaotlus, siis saab PRIA menetleda järgemööda toetuse taotlust ning kontrollida nõuetekohasust ja taotluses esitatud andmete õigsust. See kiirendab PRIA töökorraldust ning vastab paremini taotleja ootustele ja vajadustele. Kuna toetus makstakse välja hüvitisena ja puudub tavapärane toetuse andmise korraldus, siis puuduvad ka kuludokumendid, mis pärast tegevuse elluviimist PRIA-le väljamakse tegemiseks tavaliselt esitatakse. Seetõttu ei ole põhjendatud menetleda üksnes toetuse taotlust ning paluda pärast taotluse rahuldamist esitada taotlejal uuesti samad andmed toetuse väljamaksmise etapis. Eelnõu § 11 lõike 3 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ning toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse 45 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. Sealhulgas arvestatakse ajakuluga järelepärimiste tegemiseks ning nendele vastamiseks, PRIA menetluseks ning otsuste kooskõlastamiseks. PRIA võib haldusmenetluse seaduse kohaselt maksetaotluses esitatud hüvitatava lisakulu põhjendatuse kontrollimiseks küsida taotlejalt lisateavet. PRIA praktika kohaselt määratakse taotlejale teabe esitamiseks tavapäraselt vähemalt viie tööpäeva pikkune tähtaeg. Kui taotleja lisateavet tähtpäevaks ei esita, on PRIA-l õigus loobuda taotluse menetlemisest nende andmete puhul, mille kohta lisateavet ei esitatud. Eelnõu § 11 lõike 4 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse taotlejale teatavaks koos taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusega kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kuna toetuse taotlusega esitatakse ühtlasi ka andmed toetuse maksmise kohta, siis saab PRIA menetleda järgemööda toetuse taotlust ning kontrollida taotluse nõuetekohasust ja taotluses esitatud andmete õigsust. Eelnõu § 11 lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates. 15/21 Eelnõu §-s 12 sätestatakse toetuse saaja kohustused. EMKF-i toetuse saaja on KTKS § 33 lõike 3 järgi kohustatud: 1) meetme tingimustes, toetuse kasutamise kavas või halduslepingus ette nähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks, viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik tegevusega seotud kuludokumendid; 2) tagama tegevuse elluviimise ajal seaduse § 29 lõikes 2 ja meetme tingimustes toetuse taotleja kohta sätestatud nõuetele vastavuse. See tähendab, et toetuse väljamaksmisel kontrollib haldusorgan, kas toetuse saaja vastab endiselt ka nendele toetuse taotlejale esitatud nõuetele; 3) kasutama toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ettenähtud tingimustel, sealhulgas tagama tegevuse elluviimise tulemusena soetatud, ehitatud või renoveeritud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise; 4) tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ning kulude abikõlblikkuse – nimetatud kohustus hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete esitamisel, sealhulgas ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu- ja maksedokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele. Kui toetuse saaja ei esita tõendeid kulu abikõlblikkuse kohta, siis ei saa lugeda kulu abikõlblikuks ega toetust välja maksta või lugeda väljamakstud toetus õiguspäraselt väljamakstuks; 5) esitama teabe toetuse saamise ja kasutamise kohta ning aruanded ettenähtud tähtaja jooksul; 6) taotlema toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks taotluse rahuldamise otsuse muutmist ning jätkama toetuse kasutamist seniste tingimuste kohaselt kuni taotluse rahuldamise otsuse muutmiseni. Juhul, kui esineb vajadus muuta toetuse kasutamise tingimusi ja niisugune võimalus on eelnõus või meetme tingimustes ette nähtud, peab toetuse saaja esitama taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse. Enne selle taotluse rahuldamist ei tohi taotleja asuda kavandatud muudatusi rakendama, kuna ei ole kindel, kas tema taotlus rahuldatakse või mitte; 7) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 4 punktist 8 peab fondi tegevuste rakendamisel lähtuma usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest, mida tuleb rakendada ka tegevuse elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel. Tegevuse finantsandmed, see tähendab projektiga seotud kulud ja nende maksumus, peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures ka nende abikõlblikkus. Abikõlblike kulude puhul peab olema võimalik tuvastada, et need on tehtud. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua finantskorrektsiooni, kuna võib tekkida kahtlus, et kogu tegevusega seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne; 8) järgima toetatava tegevusega seotud hanke tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, või meetme tingimustes sätestatud nõudeid, kui toetuse saajale ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 6 mõjualasse kuulub ka riigihankeõigus, seega on oluline kontrollida ka riigihangetega seotud nõuete täitmist. Samuti väljendub riigihangete nõuete täitmise olulisus komisjoni juhendis, millega määratakse finantskorrektsioonid riigihangete reeglite rikkumise korral. Juhul, kui toetuse saaja ei ole 16/21 hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta toodete ja teenuste ostmisel lähtuma meetme tingimustes sätestatust. Lisanõudmiste kehtestamine on oluline järgimaks kulude mõistlikkuse põhimõtet ning võimaldamaks haldusorganil kontrollida selle põhimõtte järgimist; 9) võimaldama teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 10) esitama auditi, järelevalve või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul, mis on vähemalt kolm tööpäeva; 11) säilitama tegevuse elluviimisega seonduvaid dokumente seaduse §-s 36 sätestatu kohaselt; 12) näitama, et tegemist on fondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi; 13) teavitama taotluse rahuldamise otsuse teinud asutust taotluses esitatud või tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, tegevuse odavnemisest või kallinemisest ning tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele. Toetuse saaja nõuetekohasust kontrollitakse üldjuhul väljamaksetaotluse menetlemisel. Toetuse saaja kohustuste täitmisest sõltub, kas toetus makstakse välja täielikult või osaliselt. Erandina arvestatakse, et kõiki toetuse saaja nõudeid ei saa meetme eripärast tulenevalt täita. Näiteks lõike 3 punkti 3 nõue, et toetuse saaja on kohustatud kasutama toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ettenähtud tingimustel, sealhulgas tagama tegevuse elluviimise tulemusena soetatud, ehitatud ja renoveeritud vara säilimise ning sihtotstarbelise kasutamise. Kuna selle meetme raames antakse hüvitist, ei ole taotlejal objekti, mida sihipäraselt kasutada. Samas on mitmeid nõudeid, mida toetuse saaja saab täita ja peab täitma. Näiteks on toetuse saaja kohustatud meetme tingimustes sätestatud juhul esitama teabe toetuse saamise ja kasutamise kohta ning aruanded ettenähtud tähtaja jooksul. Toetuse saaja tagab, et tema raamatupidamises on toetuse kasutamisega seotud töötlemistoodangu käibedeklaratsioonid ja müüki kajastavad majandustehingu dokumendid taotleja muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad. See on vajalik, et PRIA või välisaudiitor saaks teha maksetega seotud kontrollitoiminguid. Eelnõu §-s 13 sätestatakse dokumentide säilitamise nõuded. Eelnõu § 13 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andmisega seotud andmeid, dokumente ja muid tõendeid säilitatakse KTKS-i § 36 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja jooksul. Toetuse andmisega seotud andmeid, dokumente ja muid tõendeid säilitatakse määruse (EL) nr 1303/20133 artikli 140 lõigetes 3–6 sätestatu kohaselt. Eelnõu § 13 lõike 2 kohaselt teatab PRIA toetuse saajale KTKS-i § 36 lõikes 3 sätestatud tähtaja alguse ja lõpu. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/2014. 4. Määruse mõjud 17/21 Määrusel on oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju ning mõju regionaalarengule ja riigi (toidu)julgeolekule kohaliku toiduga varustatuse jätkumise tagamise kaudu. Mõju riigiasutuste töökorraldusele on väike. Määrusel puudub oluline mõju riigi välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning elu- ja looduskeskkonnale. Määruse jõustudes on kokkulepitud tingimuste ja korra kohaselt võimalik Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist 2014‒2020 anda kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele kütuse hinnatõusu hüvitamiseks või vesiviljelustoodete tootmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele elektri hinnatõusu hüvitamiseks toetust. Määruse sihtrühm ja kasusaajad on kala töötlemisega, vesiviljelusega või kalapüügiga tegelevad ettevõtjad, kes äriregistri järgi tegelevad kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamisega (EMTAK-i jao C alajagu 10201) ning kellel on toiduseaduse alusel antud tegevusluba kala käitlemise valdkonnas; tegelevad magevee vesiviljelusega (EMTAK-i jao A alajagu 03221) või mere-vesiviljelusega (EMTAK-i jao A alajagu 03211) ning kellel on veterinaarseaduse alusel antud tegevusluba vesiviljeluse valdkonnas või tegelevad merekalapüügiga (EMTAK-i jao A alajagu 03111) ning kellele on kalapüügiseaduse alusel antud kalalaeva kalapüügiluba kalapüügiks merel. Kalalaeva kalapüügiluba on antud kalalaevastiku segmenti 4S1 (Läänemere traalpüük) või 4S3 (kaugpüük) kantud kalalaeva omavale ettevõtjale. Kala käitlemise tegevusloaga ettevõtjaid on Põllumajandus- ja Toiduameti riiklikus toidu ja sööda käitlejate registris 2022. aasta 26. septembri seisuga 107 ettevõtjat 113 tegevusloaga tegevuskohas. Ettevõtetest ~50% on mikroettevõtted, kus on alla 10 töötaja. Suuri, üle 250 töötajaga ettevõtteid otseselt ei ole, küll aga on paar ettevõtet, keda võib suureks lugeda ettevõtete gruppi kuulumise kaudu. Osad neist on ka vesiviljelejad. Kalakasvatajaid, kes kala käitlemisega ei tegele, on lisaks 13 ettevõtjat ja vähikasvatajaid 21 ettevõtjat. Seega elektri hinnavahe hüvitamise sihtgrupp on kokku ligi 141 ettevõtjat, kes on väga erinevad nii suuruse, tegevussuundade, mahtude kui hoonete ja tegevuse energiakulu poolest. Isikute arv, kel on energia aktsiisivabastuse luba kutseliseks kalapüügiks on aastate jooksul muutunud. 2022. aasta 26. septembri seisuga on MTA andmetel aktsiisivabastus 17 isikul. Neile lisaks kolm kaugpüügil tegutsevat ettevõtet. Seega kütuse hinnavahe hüvitamise sihtgrupp on kokku hinnanguliselt 20 taotlejat. Kutseline kalur, kes tegutseb kalalaevastiku segmenti 4S2 (rannapüük) kantud kalalaeva pardal kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püügiga, kütuse hinnavahe hüvitamise sihtrühma ei kuulu, kuna kasutatavatest püügimeetoditest lähtuvalt tarbib kütust säästlikult ning tal on võimalik kasutada teisi kütusega seotud leevendusmeetmeid, peamiselt erimärgistatud diislikütust kalanduse grupierandi meetmena määruse (EL) nr 1388/201410 artikli 45 alusel. Kütuse hinnavahe hüvitatakse suurt majanduslikku mõju omavas kalapüügivaldkonnas, mis kasutab küll väga suure kütusetarbimisega püügimeetodit, kuid valdkonnas puuduvad veel alternatiivsed energiaallikad oma tegevust säästlikumalt korraldada. Traallaev nii Läänemeres kui ookeanil rahvusvahelistes vetes peab vee peal liikuma, et saaki koguda laeva järel veetavasse püügivahendisse. Väikesemahulisel rannapüügil ja jõgedel-järvedel toimuval püügil 10 Komisjoni määrus (EL) nr 1388/2014, 16. detsember 2014 , millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37—63) 18/21 kasutatakse üldjuhul vees seisvaid püügivahendeid, mistõttu kütust tarbitakse vaid püügivahendi juurde ja tagasi sadamasse sõitmiseks. Ehkki ka rannapüügil või sisevetel kalapüügiga tegelev kutseline kalur saab taotleda aktsiisivabastuse luba ja tarbida selle alusel aktsiisivaba kütust alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 692 lg 2 punkt 2 ja § 699 kohaselt, seda luba pigem ei taotleta, kuna nii suuri koguseid ei tarbita ja pigem kasutatakse oma tegevuseks erimärgistatud diislikütust, mille aktsiis on 2022. aasta lõpuni madalaima lubatud määraga, 21 eurot 1000 liitri kohta. Aktsiis jääb madalaks ja tõuseb seejärel laugelt, saavutades kriisieelse taseme 2027. aastaks. Määruse jõustumisega panustatakse EMKF Eesti rakenduskava V prioriteedi eesmärkide (turustuse ja töötlemise soodustamine) elluviimisesse toetuse andmisega erakorraliselt hüvitisena. Toetust on võimalik anda määrusega (EL) nr 2022/1278 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määruses (EL) nr 508/2014 tehtud muudatuste tõttu. Määruse jõustumine võimaldab anda toetust rahalise hüvitise maksmiseks kalandussektori ettevõtjatele lisakulude eest, mida nad on kandnud Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja põhjustatud turuhäirete ja nende negatiivse mõju tõttu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarneahelale. Põhjalikumalt saab kalandusvaldkonna toimimise kohta teavet Kalanduse Teabekeskusest11 ning kala käitlemise ja turukorralduse järelevalve kohta Põllumajandus- ja Toiduametist. Määrusel on positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju ning mõju regionaalarengule ja riigi (toidu)julgeolekule kohaliku toiduga varustatuse jätkumise tagamise kaudu. Väga kõrged energiahinnad kahjustavad majandust ja EL-i kodanike, eelkõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste ostujõudu. Euroopa Keskpanga hinnangul, mis esitati enne Venemaa agressiooni algust, vähendavad energia hinnašokid 2022. aastal SKP kasvu ligikaudu 0,5 protsendipunkti võrra. Püsivalt kõrged energiahinnad viivad tõenäoliselt vaesuse suurenemiseni ja mõjutavad ettevõtjate konkurentsivõimet. Teatavatel juhtudel muudab kulude suurenemine küsitavaks nende ettevõtjate tegevuse jätkumise, kes muul juhul tegutseksid kasumiga, ning see avaldab tõenäoliselt mõju ka tööhõivele. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKE) on Eesti majanduses suur roll. Enamus Eestis tegutsevatest ettevõtetest ongi VKE-d. Suurettevõtteid on Eestis vähe. Eestis on VKE-de suhtarv suurem kui EL-is keskmiselt. Eestis tegutseb toiduainetööstuse valdkonnas üle 800 ettevõtte, millest ~75% moodustavad alla 10 töötajaga mikroettevõtted. Kalapüügi- ja vesiviljelusvaldkonnas on ligi 50% ettevõtetest mikroettevõtted, kus on alla 10 töötaja. 2020. aastal oli põhitegevusena kala töötlevate ettevõtete tootmisega seotud tegevuskuludest energiakulu osakaal 3%. Kui vaadata ettevõtete suuruste kaupa, siis on energiakulu osakaal tootmisega seotud tegevuskuludest kuni 9 töötajaga ettevõttes 6%, 10-49 töötajaga ettevõttes 3% ja 50-249 töötajaga ettevõttes 2%. Ettevõtted, kus tegeletakse kalapüügiga, vesiviljelustoodete tootmise või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega, paiknevad üle Eesti kõigis maakondades. Määruse kohaselt antava toetusega toetatakse ettevõtjate võimekust ületada majandusraskused ja jätkata oma tegevusega, pakkuda kalatooteid, sissetulekut ja töökohti maapiirkondades, võimalusel oma toodangut eksportida ning teha investeeringuid oma tegevuse energia- ja ressursisäästlikumaks muutmiseks. Toetus kütuse ja elektri hinnatõusust tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks 11 Eesti kalamajandus 2020 https://www.kalateave.ee/et/teadus-ja-arendustegevus/trukised/9791- aastaraamat-eesti-kalamajandus-2020-kalanduse-teabekeskus-2021 19/21 on lühiajaline leevendusmeede. Toetuse metoodika faktilised alused on selgitatud seletuskirjas eelnõu §-i 2 kohta. Toidutootmine on riigi julgeoleku strateegiline osa. Taotlus koos maksetaotlusega esitatakse PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu ning menetlusprotsess on kujundatud nii, et taotleja halduskoormus (ajakulu) on võimalikult väike. Mõju riigiasutuste töökorraldusele on väike. Määruse rakendamisega kaasneb PRIA-le mõningane lühiajaline lisakoormus toetuse taotluste menetlemisel, kuid see ei ületa kompetentsi piire. PRIA on valitsusasutus, mis Euroopa Liidu makseagentuurina korraldab muu hulgas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 toetuste andmist juba 20 aastat. Kuna toetust makstakse üksnes kütuse ja elektri tarbimisel 2022. aastal pärast Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu tekkinud hinna vahe hüvitamiseks, siis saab PRIA organisatsioonisiseses töökorralduses arvestada asjaoluga, et see meede on lühiajaline. Määrusel puudub oluline mõju riigi välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning elu- ja looduskeskkonnale. Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Määrus ei ajenda kütust ja elektrit ettevõtja tavapärasest tarbimisest rohkem tarbima. Läänemeres on majanduslikult tähtsate kalaliikide püüdmine rangelt reguleeritud kvootidega. Kalapüügi kvoodid on 2021. aastal ja 2022. aastal sarnased. Seega võib järeldada, et nii püügiks kuluv kütus kui näiteks saagi külmutamiseks töötava külmhoone elektritarbimine jäävad aastate võrdluses enam-vähem samale tasemele. Oluline mõju loodusele sh looduslikule kalavarule puudub. Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe põhimõtetega. Üldine suundumus energiat ratsionaalselt tarbida innustab ka sihtrühma ettevõtjaid oma tegevuse eripärasid arvestades võimalusel nii energiatarbimist vähendama kui ka selle paremat ajalist jaotamist. Paralleelselt töötatakse välja teisigi lahendusi, et energiakandjate hinnatõusu mõju äritarbijatele leevendada. Riigikogus12 oli menetlemisel alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 705 SE, mille eesmärk on muutunud julgeolekuolukorra tõttu energiakandjate järsu hinnakasvu leevendamine nii, et 1. mail 2023–2026 aset leidma pidanud kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele lükataks aasta võrra edasi ja aktsiisimäärade kriisieelne tase saavutatakse 2027. aastal. Aktsiisitõusude edasi lükkamine põhineb Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingul aastateks 2022–2023. Vastu võetud ja alla kirjutatud eelnõu avaldati Riigi Teatajas 16. detsembril 2022. aastal. Pikendused jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril. Riigikogus oli menetlemisel ka elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 680 SE, millega kehtestatakse mikro- ja väikeettevõtetele võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga. See võimalus laieneb ka kuni ühe gigavatt-tunni ulatuses energiat tarbivatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele ning mittetulundusühingutele. Regulatsioon kehtib 2023. aasta lõpuni. Vastu võetud ja alla kirjutatud eelnõu avaldati Riigi Teatajas 20. oktoobril 2022. aastal ning jõustus avaldamisele järgneval päeval. Ettevõtjatel on olnud võimalik saada toetust investeeringute tegemiseks negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ning energia- ja ressursisäästu saavutamiseks kogu EMKF 2014-2020 perioodi jooksul. Neid toetusi saab kasutada kuni 2023. aasta lõpuni. Samasisulist 12 Eelnõud Riigikogus https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/ 20/21 toetust pakutakse ettevõtjatele ka järgmisel perioodil Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist 2021-2027. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist 2014‒2020. Meetme kogu eelarve on kokku vähemalt 5 975 776 eurot, millest 75% kaetakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning 25% Eesti Vabariigi eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega tulusid riigieelarvele. Meetme eelarve on jaotatud kaheks osaks. Kalalaeva kalapüügiloa alusel kaugpüügina ja Läänemere traalpüügina toimuval kalapüügil kütuse hinna lisakulu kompenseerimiseks ettevõtjatele on eelarve 2 180 000 eurot. Ühe ettevõtja kohta hüvitataks mitte rohkem kui 500 000 eurot. Kalatöötlemise ja vesiviljeluse ettevõtjatele elektri hinna lisakulu kompenseerimise eelarve on vähemalt 3 795 776 eurot. Ühe ettevõtja kohta hüvitatakse mitte rohkem kui 200 000 eurot. Kui kütuse hinnavahe hüvitamisel pärast maksetaotluste rahuldamist ja väljamakseotsuste tegemist jääb osa ettenähtud eelarvest kasutamata, arvestatakse see ülejääk elektri hinnavahe hüvitamiseks ette nähtud eelarveosale juurde. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määrus on seotud 2023. aasta 1. jaanuaril jõustuva kalandusturu korraldamise seaduse uue terviktekstiga. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse väljatöötamisel on konsulteeritud töötlemisettevõtjaid esindava erialaliiduga Eesti Kalaliit, kala- ja vähikasvatajaid esindavate erialaliitudega Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit ning Eesti Vesiviljelejate Liit, rahvusvahelistes vetes tegutsevaid kalapüügiettevõtjaid esindava erialaliiduga Eesti Kaugpüüdjate Liit ning Läänemerel tegutsevaid kalapüügiettevõtjaid esindava erialaliiduga Eesti Kalurite Liit. Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning e-posti teel arvamuse esitamiseks PRIA-le. 21/21  Keskkonnaministeerium Meie: 23.12.2022 nr 1.4-3/1050 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Erakorraline toetus kalapüügiga, vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale” eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Eelnõu, M_2022_erakorraline.docx; 2. Seletuskiri, SK_2022_erakorraline.docx. Kairi Šljaiteris 625 6569, [email protected] Marion Saarna-Kukk 625 6229, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-1611 - Maaeluministri määruse „Erakorraline toetus kalapüügiga, vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale” eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.01.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/95752a2a-1428-478b-8938-e391436b818b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/95752a2a-1428-478b-8938-e391436b818b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main