Auditi lõpparuande edastamine

Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti 2014-2020.4.04.20-1221 “Arenguplaani I etapi elluviimine” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Defendec OÜ rakendusüksus: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Lõpparuanne ERF-355/2022 21.12.2022 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines kirjalike lähteülesannete saatmise ja hinnapakkumuste küsimise osas, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Märge struktuuritoetuse registris2: ➢ märkustega, olulised tähelepanekud; Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Oluline tähelepanek nr 4.1 - Toetuse saaja ei ole teenuste ostmisel järginud riigihangete seaduse § 3 kohaseid üldpõhimõtteid ega toetuse andmise tingimustes sätestatud nõudeid. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu auditi ulatuses 5 585,34 eurot. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2  A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.4 Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus Meede 2014-2020.4.4 Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks Projekti number 2014-2020.4.04.20-1221 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Arenguplaani I etapi elluviimine Toetuse saaja Defendec OÜ Taotluse rahuldamise otsuse 23.03.2020 taotluse rahuldamise otsus nr 1.1-5.1/20/249; 20.04.2020 (otsuse muutmise) number ja muudatus nr 1.1-5.1/20/335; 08.04.2021 muudatus nr 1.1-5.1/21/1607 ja kuupäev 09.10.2022 muudatus nr 1.1-2/22/2492 Rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Projekti kulude abikõlblikkuse 01.03.2020 - 30.11.2022 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2022. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviijad Henry Kibin, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, II auditi talitus, juhtivaudiitor (auditi juht); Kaisa Kallas, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, II auditi talitus, talituse juhataja (auditi eest vastutav isik). Auditi läbiviimise aeg 23.08.2022 – 21.12.2022, sh kohapealsed toimingud Defendec OÜ tegevuskohas 11.10.2022. Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3  Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • omafinantseeringu olemasolu, • struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr PO2369; 29.12.2021; 202 145,62 eurot. olevad väljamaksed (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 45% osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 55% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 202 145,62 eurot; 100% deklareeritud abikõlblikust summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud: 15 738,88 eurot (tähelepanek nr 4.1) TOETUS Väljamaksetaotluse number: OMA- KOKKU SFOS nr PO2369 riiklik FINANTSEERING Kokku EL fond toetus Mitteabikõlblik summa 2 513,40 2 513,40 0,00 3 071,94 5 585,34 auditeeritud kuludes (eurodes) Mitteabikõlblik summa 4 569,09 4 569,09 0,00 5 584,45 10 153,54 väljaspool auditi ulatust (eurodes): Leitud vea määr (%) 5 2,76% 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja ostude läbiviimisel esines puuduseid seoses riigihangete seaduse § 3 kohaste üldpõhimõtete järgimisega, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Tehti üks oluline tähelepanek. Oluline tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja ei ole teenuste ostmisel järginud riigihangete seaduse § 3 kohaseid üldpõhimõtteid ega toetuse andmise tingimustes sätestatud nõudeid. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu auditi ulatuses 5 585,34 eurot. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (STS)6 § 26 lg 6 sätestab, et kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust (RHS)7 ja teenuse eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. STS § 642 rakendussätte kohaselt kehtib selline kohustus alates juunist 2020 ning seda ka juhul, kui toetuse andmise tingimused nägid ette madalama piirmäära. STS seletuskiri täpsustab § 26 lg 6 kontekstis, et kulu maksumuse tekkimisel peab eelkõige tõendama a) ostuhinna kujunemist konkurentsi korral erinevate erapooletute ja võrreldavate pakkumuste võrdlemise teel ning b) konkurentsi efektiivset ära kasutamist. RHS § 3 kohaselt on riigihanke korraldamisel hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: 1) hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; 2) hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 6 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (RT I, 21.06.2014, 1). 7 Riigihangete seadus (RT I, 01.07.2017, 1). 6 3) hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 4) hankija väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 5) hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. Täpsemad juhised, kuidas mittehankijal RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid järgida tuleb, on sätestatud toetuse andmise tingimustes (TAT)8. Kehtiva9 TAT § 24 p 4 kohaselt on toetuse saaja kohustatud koos maksetaotlusega esitama a) vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja b) pakkumise lähteülesande kirjelduse, kui tehingu summa ilma käibemaksuta on võrdne STS § 26 lg-s 6 nimetatud summaga (ehk 20 000 eurot) või sellest suurem, juhul, kui toetuse saaja ei pea järgima RHS-i ning STS-i § 26 lg 6 kohaselt RHS §-s 3 nimetatud põhimõtteid. Eeltooduga seoses tuvastasid audiitorid projektis kaks rikkumist: 1. Toetuse saaja ei järginud turundusteenuse ostmisel RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Toetuse saaja nägi oma 03.2020.a taotluses müügi ja turundustegevuse arendamiseks ning läbiviimiseks ette 57 000 eurot (sh sisseostetavate teenuste tarbeks 43 000 eurot). Auditi käigus selgus, et toetuse saaja on projekti raames seni soetanud Turundusjuhid OÜ-lt turundusteenust kogumahus 24 100 eurot (KM-ta), mille puhul ületati 20 000 euro piirmäär (KM-ta) juunis 2021. Kuna taotluses oli turundustegevuseks nähtud ette oluliselt rohkem kui 20 000 eurot ning piirmäär ületati juunis 2021, pidi toetuse saaja turundusteenust ostes küsima lähteülesande kirjelduse alusel vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist. Toetuse saaja on hinnapakkumised küsinud aga alles detsembris 2021. Veel enam, kohustuslikke kirjalikke lähteülesandeid ei olnud toetuse saajal esitada. Kuna toetuse saajal pakkumuskutsete saatmise kohta tõendusmaterjali ei ole ning hinnapakkumused on küsitud pool aastat hiljem, on tegemist nii STS 26 lg 6 kui ka TAT § 24 p 4 kohase rikkumisega. Toetuse saaja selgituste kohaselt arvas ta algselt, et teenuse maht ei osutu suuremaks kui piir, millega kolme hinnapakkumise võtmise kohustus tekib, mistõttu ei võetud alguses ka ametlikke pakkumisi. Vaatamata sellele tegi toetuse saaja enda väitel enne seda suusõnaliselt turu-uuringu (nii hindade kui teenuste sisu osas), et valida endale majanduslikult kõige soodsam teenuseosutaja. Valiku kriteeriumite ja erinevate pakkumiste võrdlus on toetuse saaja hinnangul toodud pakkuja valiku dokumendis. Kui selgus, et vaja on ka ametlikke pakkumisi, siis palus toetuse saaja pakkujatel need ka saata, et varasemalt tehtud suuline turu-uuring pakkujate kinnitustena dokumenteeritud oleks. Audiitorite hinnangul ei muuda toetuse saaja põhjendused asjaolu, et tegemist on rikkumisega. Esiteks nõudis TAT väga selgelt lähteülesande kirjelduse olemasolu, millest ei ole vabatahtlikkuse alusel võimalik mööda vaadata. Kuna lähteülesande kirjeldust (ega muud kirjalikku hinnapäringut) pole dokumenteeritud, siis ei saa asuda seisukohale, et toetuse saaja oleks turuolukorda läbipaistvalt uurinud ja võimalikke pakkujaid võrdväärselt otsinud. Antud juhul on hinnapakkumised küsitud pigem toetuse saajale sobival viisil. Teiseks, hinnapakkumused laekusid toetuse saajale alles pool aastat pärast 20 000 eurose piirmäära ületamist tagantjärgi, mis ei ole audiitorite hinnangul õiguspärane. Lisaks oli toetuse saaja juba toetuse taotlemisel planeerinud turundusteenuseid osta oluliselt suuremas mahus kui 20 000 eurot, mida saab antud juhul käsitleda eeldatava maksumuse määramise lähtealusena. Mis puudutab toetuse saaja väidet suusõnalisest turu-uuringust, on see audiitorite hinnangul kirjalikult tõendamata. Rakendusüksuse hinnangul on tagantjärgi võetud hinnapakkumiste alusel tuvastatav, et teenuse tunnihind vastab turuhinnale ja kulu ei ole ülemäärane, mistõttu leiti, et rikkumiseks ei ole alust. Rakendusüksuse hinnangul on ka ilma kirjaliku lähteülesandeta pakkumiste sisu põhjal tuvastatav, et pakkumised esitati samale teenusele (täisturundusteenus), mistõttu ei ole lähteülesande puudumine oluline rikkumine. 8 Ettevõtlusministri 05.01.2016 määrus nr 2 "Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede" ning selle muudatusredaktsioonid. 9 Kulude tegemise hetkel kehtinud redaktsioon viitas rangemale 5 000 eurosele piirmäärale, muus osas oli kohustus sama. 7 Esiteks märgivad audiitorid, et lähteülesande kirjelduse puudumise ja hinnapakkumuste tagantjärgi laekumise tõttu ei ole tõendatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine ning vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Teiseks pole võimalik väita, et toetuse saaja oleks teinud õigeaegselt piisavaid pingutusi, tagamaks optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe (mis on nii eelpool viidatud STS, RHS kui ka TAT regulatsioonide eesmärgiks). Eeltoodust tulenevalt on toetuse saaja rikkunud teenuse ostmisel temale kehtestatud kohustuslikke nõudeid. Võttes arvesse asjaolu, et auditeeritud projekti rahastati muuhulgas Euroopa Liidu vahenditest, kaasneb taoliste rikkumistega liidu finantshuvide riive, mistõttu tuleb projekti toetussummat vähendada. Toetuse vähendamiseks tehtava finantskorrektsiooni protsendimäärasid reguleerib siseriiklikult ühendmäärus10. Eelviidatud rikkumise korral rakendub kehtiva11 ühendmääruse § 21 lg 2, mille kohaselt kui toetuse saaja, kes ei ole hankija RHS tähenduses, on rikkunud STS § 26 lõikes 6 nimetatud kohustust, vähendatakse lepingule eraldatavat toetust 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Audiitorite hinnangul ei esine antud juhul kergendavaid asjaolusid, mis tingiksid finantskorrektsiooni määra vähendamist 1 või 5 protsendini. Küll aga esineb audiitorite hinnangul raskendavaid asjaolusid, mistõttu oleks asjakohane kohaldada 25 protsendilist finantskorrektsiooni määra. Nimelt on toetuse saaja rikkumine mitmetahuline – ühest küljest ei ole olemas kohustuslikke lähteülesande kirjeldusi, teisest küljest saadi hinnapakkumised alles pool aastat ettenähtust hiljem. Veelgi enam toetab audiitorite arvamust Euroopa Komisjoni hangete finantskorrektsiooni juhendi12 punkt 1. Selle sisu kirjeldab rikkumisena olukorda, kus lepingud on sõlmitud pakkumusmenetlust korraldamata. Euroopa Komisjoni audiitorid on soovitanud tagasinõude määra sisustamisel mittehankijate osas lähtuda Euroopa Komisjoni finantskorrektsiooni juhendis esitatud määradest, mistõttu on audiitorite hinnangul asjakohane kohaldada 25 protsendilist finantskorrektsiooni. 2. Toetuse saaja ei järginud töövõtulepinguga seotud ostutehingu osas RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Auditi käigus selgus, et tarkvara insener H. A tegi projekti heaks tööd töövõtulepingu alusel. Oma olemuselt oli tegemist võlaõiguslikku laadi teenuse sisseostuga ning TAT § 24 lõikes 4 nimetatud tehinguga, mis nõudis turu olukorra uurimist ning hinnapakkumiste võtmist. Juba taotlemise hetkel 2020.a esitatud projektiplaani kohaselt oli toetuse saaja arvestanud H. A töövõtuga seotud kuluks kokku 108 378 eurot. Kuivõrd toonane piirmäär seoses RHS § 3 järgimise ning TAT § 24 p 4 kohase hinnapakkumiste küsimisega oli 5 000 eurot, pidi hoolas toetuse saaja hinnapakkumuste küsimise vajadust ette nägema. Struktuuritoetuste registri ja rakendusüksuse andmetel on auditeeritavas projektis arvestatud isiku abikõlblikuks kuluks seni kokku 38 855,52 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli toetuse saajal kohustus täita STS ja TAT sätetest tulenevaid kohustusi ning võtta teenuse piirmäära ületamisel lähteülesande kirjelduse alusel hinnapakkumised. Auditi käigus selgus, et toetuse saaja seda kohustust ei täitnud ning ostis H. A-lt teenust ilma turgu uurimata ning võrdlevaid hinnapakkumisi võtmata. Toetuse saaja selgituste kohaselt oli H. A-l spetsiifiline kompetents ja unikaalne teadmine ettevõtte Cloud süsteemist. Teistel arendajatel oleks olnud kindlasti mitme kuu pikkune periood, enne kui nad oleksid suutnud väärtust looma hakata. Juhul kui teine arendaja oleks hakanud looma väärtust, siis kindlasti mitte Cloud kriitiliste komponentide osas. 10 Vabariigi valituse 01.09.2014 määrus nr 143 "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord". 11 Ühendmääruse § 25 lg 5 järgi kohaldatakse paragrahve 22 1–228 alates 1. septembrist 2017. a korraldatud riigihangetele, mille suhtes algatatud finantskorrektsiooni otsuse menetlus algatatakse pärast ühendmääruse jõustumist 09.10.2020. 12 Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsuse [С(2019) 3452 final] lisa, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks, punkt 1, lk 8. 8 Audiitorite hinnangul ei muuda toetuse saaja põhjendused asjaolu, et tegemist on rikkumisega. Toetuse saajal oli kohustus järgida RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid ning toimida kooskõlas toetuse andmise tingimustega. Tegemist oli võlaõigusseaduse alusel hangitud teenuse sisseostu tehinguga, mille puhul kehtisid toetus saajale väga selged ja ettenähtavad juhised, millest lähtumine oli kohustuslik. Praegusel juhul ei ole toetuse saaja mingil viisil turgu uurinud, mistõttu polnud tagatud konkurentsi ega Euroopa Liidu vahendite säästlik, efektiivne või otstarbekas kasutamine. Toetuse saaja eelviidatud käitumine ei olnud läbipaistev ega taganud optimaalset hinna- ja kvaliteedisuhet. Võttes arvesse asjaolu, et auditeeritud projekti rahastati muuhulgas Euroopa Liidu vahenditest, kaasneb taoliste rikkumistega liidu finantshuvide riive, mistõttu tuleb projekti toetussummat vähendada. Toetuse vähendamiseks tehtava finantskorrektsiooni protsendimäärasid reguleerib siseriiklikult ühendmäärus13. Eelviidatud rikkumise korral rakendub kehtiva ühendmääruse § 21 lg 2, mille kohaselt kui toetuse saaja, kes ei ole hankija RHS tähenduses, on rikkunud STS § 26 lõikes 6 nimetatud kohustust, vähendatakse lepingule eraldatavat toetust 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Audiitorite hinnangul ei esine antud juhul kergendavaid asjaolusid, mis tingiksid finantskorrektsiooni määra vähendamist 1 või 5 protsendini. Küll aga esineb audiitorite hinnangul raskendavaid asjaolusid, mistõttu oleks asjakohane kohaldada 25 protsendilist finantskorrektsiooni määra. Nimelt on toetuse saaja rikkumine mitmetahuline – esiteks pole olemas lähteülesande kirjeldusi, teiseks pole olemas ka hinnapakkumusi. Samuti toetab audiitorite arvamust Euroopa Komisjoni hangete finantskorrektsiooni juhendi14 punkt 1. Selle sisu kirjeldab rikkumisena olukorda, kus lepingud on sõlmitud pakkumusmenetlust korraldamata. Euroopa Komisjoni audiitorid on soovitanud tagasinõude määra sisustamisel mittehankijate osas lähtuda Euroopa Komisjoni finantskorrektsiooni juhendis esitatud määradest, mistõttu on audiitorite hinnangul asjakohane kohaldada 25 protsendilist finantskorrektsiooni. Kokkuvõte Audiitorid rõhutavad, et nii lähteülesande kirjeldused/hinnapäringud kui ka saadud hinnapakkumused olid mõlemal juhul kohustuslikud elemendid ning pidid olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hinnapäringutest pidi selgelt nähtuma, millise teenuse ostmiseks hinnapakkumust soovitakse saada või millistele nõuetele peab teenus vastama. Hinnapäringutele vastuseks saadavad hinnapakkumused pidid olema sisuliselt võrreldavad. Antud juhul eelviidatud nõudeid ei täidetud. Projekti nõuete ja kohustuste täitmine on üheks oluliseks toetuse saamise eelduseks. Kuivõrd nii STS-is kui ka TAT- is on toetuse saaja kohustused selgelt määratletud, siis on nende kohustuste kui toetuse saamise eeltingimuste täitmata jätmisel STS § 45 lg 1 punkti 3 tähenduses negatiivne mõju kulu abikõlblikkusele. STS § 45 lõike 1 punktist 3 tulenevalt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Antud juhul on kahel rikkumisel mõju kulude abikõlblikkusele, kuna toetuse saaja ei ole täitnud oma kohustust lähteülesannete alusel vähemalt kolme tähtaegse ja võrreldava pakkumise võtmiseks. STS § 46 lg 1 kohaselt juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt ei ole võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Auditi käigus leidis tõendamist kaks olulist finantsmõjuga toetuse andmise tingimuste rikkumist, mis mõlemad toovad ühendmääruse § 21 lg 2 ning Euroopa Komisjoni juhendi p 1 kohaselt kaasa 25%-lise korrektsioonimäära. 13 Vabariigi valituse 01.09.2014 määrus nr 143 "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord". 14 Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsuse [С(2019) 3452 final] lisa, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks, punkt 1, lk 8. 9 Audiitorid märgivad, et finantskorrektsiooni tegemise aluseks on eeskirjade eiramine, mis Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju (Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsus C-743/18, p 51). Liidu õiguse rikkumise all mõeldakse mh nende riigisiseste õigusnormide rikkumist, mis on kohaldatavad fondidest toetatavate toimingute suhtes ja aitavad tagada rahastatud projektide juhtimist reguleerivate liidu õigusnormide nõuetekohast kohaldamist (otsus C- 743/18, p 52). Nõutav ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei olnud välistatud (otsus C-743/18, p 67). Projekti kuludesse kantud Turundusjuhid OÜ abikõlblike kulude kogusumma on auditeeritavas projektis nr 2014- 2020.4.04.20-1221 kokku 24 100,00 eurot (millest auditi ulatusse kuulub 13 350,00 eurot), sh toetus (45%) 10 845,00 eurot. Võttes arvesse 25-protsendist finantskorrektsiooni määra, on tuvastatud rikkumistest tulenevalt projekti mitteabikõlblikuks summaks 6 025,00 eurot (millest auditi ulatusse kuulub 3 337,50 eurot), sh toetus summas 2 711,25 eurot (auditi ulatuses 1 501,88 eurot) ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 3 313,75 eurot (auditi ulatuses 1 835,62 eurot). Projekti kuludesse kantud H. Abeli abikõlblike kulude kogusumma on auditeeritavas projektis nr 2014-2020.4.04.20- 1221 kokku 38 855,52 eurot (millest auditi ulatusse kuulub 8 991,36 eurot), sh toetus (45%) 17 484,98 eurot. Võttes arvesse 25-protsendist finantskorrektsiooni määra, on tuvastatud rikkumistest tulenevalt projekti mitteabikõlblikuks summaks 9 713,88 eurot (millest auditi ulatusse kuulub 2 247,84 eurot), sh toetus summas 4 371,25 eurot (auditi ulatuses 1 011,53 eurot) ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 5 342,63 eurot (auditi ulatuses 1 236,31 eurot). Risk toetuse saajale: Kohustuslike õigusnormide (sh STS ja TAT sätete) mitte järgimine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha auditi ulatusse jäävate mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 2 513,40 eurot (45%), mitteabikõlblik omafinantseering summas 3 071,94 eurot (55%) projekti abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata ning tagada edaspidi toetuse saamisega seotud kohustustest kinnipidamine. Toetuse saaja kommentaar: 1. Turundusjuhid OÜ puhul oleme sisuliselt täitnud kõik nõuded - me oleme teinud teenusepakkujate osas turu- uuringu enne, kui kulud ületasid 20 000 euro piiri ning oleme valinud parima hinnaga pakkuja, tagades sellega rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise ning kahjustamata konkurentsi, mis ongi igasuguste formaalsete protseduuride (lähteülesanne, kolm pakkumist jms) eesmärk. Läbipaistvust ja kontrollitavust kinnitavad pakkujate kirjalikud pakkumised. Kui sisuline eesmärk on täidetud - rahalised vahendid kasutatud säästlikult, konkurentsi kahjustamata - siis tundub meile ülekohtune pidada suureks rikkumiseks seda, et formaalseid protseduure on pisut muudetud vastavalt hetke olukorrale. 2. Märkus H. A. personalikulude osas jääb meile arusaamatuks, sest H. A. on projektis ja kuluaruannetes nagu kõik teised töötajad - temaga on sõlmitud leping, tehtud käskkiri projekti määramiseks, tasutud sotsiaalmaksud, raporteeritud koos teiste personalikuludega ning kõik dokumendid EASile esitatud. Selle kohta esitati meile ka küsimus esimese vahearuande menetlemise käigus, millele vastates põhjendasime antud töötaja valimist ning teiste pakkumiste puudumist. Pärast seda ega ka järgmiste aruannete menetlemise käigus pole meile antud kulu kohta ühtegi märkust ega küsimust esitatud, mistõttu on meil tekkinud õigustatud ootus, et selle kuluga mingeid probleeme pole ning et oleme toiminud 100% korrektselt. AA täiendav kommentaar toetuse saajale: 10 Toetuse saaja selgitused ei muuda auditeeriva asutuse seisukohta. Jääme tähelepanekus esitatu juurde ning leiame, et toetuse saaja pole teenuste ostmisel järginud RHS § 3 kohaseid üldpõhimõtteid ega toetuse andmise tingimustes sätestatud nõudeid. Juhul kui rakendusüksus jättis toetuse saaja rikkumised tuvastamata, on nende tuvastamise kohustus auditeerival asutusel. Kuivõrd oleme tähelepanekus juba piisava põhjalikkusega rikkumiste sisu avanud, ei pea me mõistlikuks samu argumente dubleerida. Juhime tähelepanu, et rikkumiste sisu osas on meiega üksmeelel ka riiklik korraldusasutus. Kordame, et tähelepanekus nimetatud rikkumiste puhul esinevad selged ja üheselt mõistetavad alused finantskorrektsiooni tegemiseks. Risk rakendusüksusele: Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, esineb risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ning toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: 1. Soovitame rakendusüksusel üle vaadata kõik Turundusjuhid OÜ-ga ning H. A töövõtulepinguga seotud kulud ning kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra kõikidele väljamakstud projekti abikõlblikele kuludele, mis on tähelepanekus nimetatud rikkumistega seotud. 2. Soovitame rakendusüksusel edaspidi hoolsamalt kontrollida kolme pakkumuse küsimise nõuete täitmist. 3. Soovitame rakendusüksusel (vastavalt KAMIN15 punktile 6.5) töötada välja juhend taotlejatele/toetuse saajatele (kes ei ole hankijad RHS § 5 tähenduses) hinnapakkumuste võtmiseks, kuivõrd vastavasisuline TAT § 24 lg 4 säte on väga lühike. Sellise juhendi väljatöötamisel tuleks arvestada STS-is sätestatud tingimust, et hinnapakkumuste võtmisel tuleb lähtuda RHS §-is 3 toodud üldpõhimõtetest, st taotleja/toetuse saaja peab tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt, proportsionaalselt, mittediskrimineerivalt, kasutades olemasolevat konkurentsi, vältides huvide konflikti ning sõlmides lepingu parima võimaliku pakkujaga hinna ja kvaliteedi suhte alusel. 4. SFOS andmetel on rakendusüksus võtnud auditeeritavas projektis seoses Ten Twelve OÜ-ga samalaadses olukorras seisukoha, et finantsmõjuga rikkumist ei esine. Soovitame rakendusüksusel see juhtum ümber hinnata ning algatada toetuse osalise tagasinõudmise protsess juhul kui toetuse saajal lähteülesande kirjeldusi ei ole ning kui ta õigel ajal võrdlevaid hinnapakkumisi ei võtnud. Rakendusüksuse kommentaar: Rakendusüksus nõustub tähelepanekuga osaliselt. Tähelepaneku punkt 1 Rakendusüksus ei nõustu tähelepaneku esimeses punktis tooduga. Projekti eelarves on küll planeeritud turunduskuludes sisseostetava teenusena üle 20 000 euro, kuid sellest ei saa teha ühest järeldust pakkumismenetluse nõude kohaldumise kohta, kuivõrd eelarve võib sisaldada eriliigilisi teenuseid, mida ei pea summeerima. Taotlusele lisatud projektiplaanis on turunduskulude osas planeeritud järgmiseid tegevusi: 15 Korraldusasutuse miinimumnõuded taotluste menetlemise, toetuse väljamaksmise ja projekti elluviimise kontrollimisele. 11 Antud tabelist nähtub, et planeeritud oli väga eriilmelisi turundustegevusi, mis ei ole summeeritavad. Eeltoodu tõttu on usutav toetuse saaja selgitus, et algselt arvati, et teenuse maht ei osutu suuremaks kui piir, millega kolme hinnapakkumise võtmise kohustus tekib. Meetme määruses on toetuse saaja kohustus esitada kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande kirjeldus. Sätte kohaselt on tõesti vajalik dokument ka lähteülesande kirjeldus. Samas ei ole selle dokumendi puudumine sellise kaaluga rikkumiseks, mille puhul oleks korrektsioon põhjendatud. Lähteülesande eesmärk on tagada pakkumiste võrreldavus, et pakkumised oleksid esitatud samale teenusele/kaubale samadel tingimustel. Juhul, kui pakkumiste põhjal on tuvastatav, et tegemist on samale kaubale/teenusele tehtud pakkumisega, siis on pakkumiste võrreldavus tagatud ka ilma lähteülesandeta ning lähteülesande puudumine ei ole iseseisvalt sellise kaaluga rikkumiseks, mis tooks kaasa finantsmõju. Antud juhul on pakkumistest piisava selgusega tuvastatav, et teenuse sisuks on turundusjuhi täisteenus. Seega ei ole ainuüksi lähteülesande puudumisel alust finantskorrektsiooniks STS § 45 mõttes. Tõepoolest on toetuse saaja kirjalikud pakkumised küsinud hiljem, kui 20 000 euro piir täitus, mille osas võib toetuse saajale ette heita puuduseid projektijuhtimises. Samas teostas rakendusüksus haldusorganina kaalutlusõigust võttes arvesse kõiki asjaolusid ning leidis, et mõnevõrra hilisem pakkumismenetluse läbiviimine ei ole sellise mõjuga rikkumiseks, mille osas oleks proportsionaalne kohaldada korrektsiooni järgmistel kaalutlustel: • teenuse esmasel tellimisel ei osanud toetuse saaja ette näha vajadust osta teenuseid suuremas summas kui 20 000 eurot, mistõttu algselt hinnapakkumisi ei võetud; • toetuse saaja siiski uuris turgu ning selgitas välja parima pakkumise. Kuigi sellest ei ole säilinud kirjalikke tõendeid, ei ole põhjust toetuse saaja selgitustes kahelda, kuivõrd teenuse hind on optimaalne, mida tõendavad hilisemalt võetud pakkumised; • toetuse saaja küsis kirjalikud pakkumised detsembris 2021; • esitatud hinnapakkumistest nähtub, et Turundusjuhid OÜ pakkumine on soodsaim (Turundusjuhid OÜ kõigil tegevustel sama hinnastamine 58 EUR/h; Futurist Estonia OÜ konsultatiivsel tööl 80 EUR/h, kujundus ja digimeedia planeerimine 50 EUR/h; Digisurf OÜ kujundustööd 45 EUR/h, digimeedia planeerimine 55 EUR/h, konsulteerimine 75 EUR/h), mistõttu on tagatud vahendite säästlik kasutamine. Kokkuvõttes leiab rakendusüksus tähelepaneku esimeses punktis toodu osas, et esineb küll mõningaid puuduseid pakkumismenetluse korraldamises ja dokumenteerimises, kuid need rikkumised ei ole sedavõrd suure kaaluga, mis tooksid kaasa finantsmõju. Ühissätete määruse 1303/2013 artikli 143 lõike 2 kohaselt tuleb tegevustes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses teha nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Sellepärast ei tohiks finantskorrektsioonid ulatuda kaugemale sellest, mida on tegelikult vaja, arvestades vastava eeskirjade eiramise olemust ja raskust (otsus C-743/18, p 72, vaata ka C-408/16, p 65, C-406/14, p 47). Rakendusüksus leiab, et antud eiramiste pinnalt korrektsiooni kohaldamine ei ole proportsionaalne tagajärg, kuivõrd hilisemalt dokumenteeritud pakkumiste pinnalt on tuvastatav vahendite säästlik kasutamine, mistõttu ei ole fondidele tekkinud rahalist kahju. Samuti ei nõustu rakendusüksus audiitori poolt antud hinnanguga korrektsiooni määra osas. Audiitor on märkinud, et on õige kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, viidates Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) 14.05.2019 otsusele „COMMISSION DECISION laying down the guidelines for determining financial corrections to be made to expenditure financed by the Union for non-compliance with the applicable rules on public procurement“ (edaspidi EK otsus või suunis). Auditis on toodud: „Euroopa Komisjoni audiitorid on soovitanud tagasinõude määra sisustamisel mittehankijate osas lähtuda Euroopa Komisjoni finantskorrektsiooni juhendis esitatud määradest, mistõttu on audiitorite hinnangul asjakohane kohaldada 25 protsendilist finantskorrektsiooni.“ Rakendusüksus leiab, et antud dokument ei ole korrektne korrektsioonimäära sätestamisel aluseks võtta, mitmel põhjusel. 12 Esiteks, tegemist on riigihankeid puudutava suunisega. Antud juhul on aga tegemist mittehankijaga, kelle puhul ei saa riigihangete üldpõhimõtteid sisustada sama rangelt kui hankijatel. Viidatud EK otsuse punktis 1.2.2 on küll viidatud, et „suunis kohaldub ka juhul, kui siseriiklike õigusnormide kohaselt on sõnaselgelt nõutav, et ELi rahaliste vahendite saajad peavad järgima siseriiklikke riigihanke eeskirju või samalaadseid õigusnorme, isegi kui need toetusesaajad ise ei ole avaliku sektori hankijad. Sellisel juhul on õigusnormide rikkumise puhul tegemist siseriiklike õigusnormide rikkumisega“. STSis on küll mittehankijatele kohustus järgida RHS § 3 põhimõtteid, kuid ei ole kohustust järgida riigihangete eeskirju (järgida mingi hankemenetluse liigi reegleid). RHS üldpõhimõtete kohustuse kaudu ei saa mittehankijale laiendada kogu riigihangete õigusraamistikku ning sellest tulenevaid korrektsioone. Sellist mõtet ei kanna ka juhise eeltoodud väljavõte. Teiseks, EK otsuse näol on tegemist suunisega, mis ei ole liikmesriigile otsekohalduv õigusakt. Tartu Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-17-2718 (p 32) on kohus analoogse dokumendi puhul märkinud järgmist: Riigikohus on Euroopa Komisjoni 19. detsembri 2013. a otsusega C(2013) 9527 kinnitatud suuniste kohta selgitanud, et tegemist on Komisjoni siseaktiga, milles sätestatud põhimõtted või kriteeriumid võiks PRIA aluseks võtta siis, kui kaebajale määratud maaelu arengu toetuse välja maksmata jätmist ja tagasinõudmist ette nägevad õigusaktid finantskorrektsiooni ette näevad. Välja maksmata jätmise või tagasinõude määra kohaldamiseks õiguslikku alust neist suunistest tuletada ei saa. Halduse sise-eeskiri on abistava iseloomuga kaalutlusõiguse ühetaolisel kohaldamisel, kuid ei tohi takistada kaalutlusõiguse teostamisel konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võtmast. Nimetatud põhimõtet toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas 3-19-1465 (p 21). Seega selleks, et nimetatud suunises toodud põhimõtteid rakendada, tuleb need liikmesriigi õigusnormidesse sisse kanda, nagu on tehtud hankijate puhul. Eelnimetatud EK otsuse alusel on muudetud Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus), täiendades seda paragrahvidega 221 kuni 228, sätestades selged reeglid korrektsioonimäärade osas hankerikkumiste korral. Mittehankijatele suunatud sätet (§ 21 lg 2) aga nimetatud muudatusega ei muudetud! Hankijatele mõeldud ühendmääruse sätteid saaks analoogia korras kohaldada ka mittehankijatele, kui mittehankijate puhul oleks õigusaktides antud rikkumise liigi korrektsioonimäärad reguleerimata, aga nii see ei ole. Mittehankijatele näeb ühendmääruse § 21 lõige 2 ette RHS § 3 nõuete rikkumise korral korrektsioonimääraks 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Lähtudes asjaolust, et perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 26 on hankijatele ja mittehankijatele sätestatud erinevad kohustused ning ühendmääruse § 21 jj on sätestatud ka nendele rikkumistele erinevad tagajärjed, saab üheselt tuletada, et mittehankijate puhul on nii kohustuste iseloom kui ka nende rikkumiste tagajärjed leebemad. Nimetatut kinnitab Riigikohtu otsus haldusasjas 3-17-2718, mille punktis 23 on märgitud, et lihthankeid iseloomustab paindlikkus, minimaalsed menetlusreeglid ja võimalus pidada läbirääkimisi. Riigihanke üldpõhimõtteid ei ole lihthankes põhjust sisustada sama rangelt kui hankemenetluses üldjuhul kehtivad reeglid. Rakendusüksus leiab, et kui Riigikohus on sedastanud paindlikkust riigihangete subjekti poolt lihthangete läbiviimisel, siis seda paindlikumalt tuleks käsitleda mittehankijate poolt läbi viidud pakkumismenetlusi. Seega on antud juhul kohalduvaks õiguslikuks aluseks ühendmääruse § 21 lõige 2, mille sõnastusest tuleneb, et reeglina kuulub riigihangete üldpõhimõtete rikkumise korral korrektsioon 10 protsenti, mida võib siis sõltuvalt konkreetsest olukorrast ja rikkumise astmest suurendada või vähendada. Tallinna Halduskohus on sarnast sätet puudutavas haldusasjas nr 3-19-754 punktis 22 märkinud järgmist: Eelviidatud sätetes ei ole määratletud, millistest asjaoludest lähtuvalt tuleks rikkumise raskust hinnata. Samas saab nende sätete sõnastusest järeldada, et vastustaja poolt kaebajale põhjendatult ette heidetud rikkumisega peab üldjuhul kaasnema 25%-line finantskorrektsioon, ent rikkumise raskust arvestades võib rakendusüksus kaalutlusõiguse alusel erandina kohaldada väiksemat, see tähendab kas 10 või 5%-list määra. Neid sätteid tuleb mõista nii, et 25%-st väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamine on ette nähtud erandina, mille kohaldamine on õigustatud vähese või väga vähese raskusega rikkumise puhuks. See tähendab omakorda seda, et finantskorrektsiooni tegemisel ei pea rakendusüksus püstitama endale mitte küsimust, kas õigustatud oleks 5, 10 või 25 protsendiline vähendamine, vaid 13 küsimuseks on, kas esineb mingisuguseid kaalukaid asjaolusid finantskorrektsiooni vähendamiseks 10-le või lausa 5- le protsendile üldreeglina ette nähtud 25% asemel. Viidatud kohtulahendis käsitletud sätte kohaselt oli kõnealuse rikkumise korrektsioonimäär sõnastatud analoogselt ühendmääruse § 21 lõikega 2, kus reeglina sätestati korrektsiooni määraks 25%, mida võis sõltuvalt asjaoludest vähendada 10 või 5 protsendi peale. Kohtulahendi kohaselt on üldreeglina kehtestatud korrektsioonimäärast erineva protsendi kohaldamine erand ning peab olema põhjendatud ning tuginema kaasuse asjaoludele. Kokkuvõttes märgib rakendusüksus, et Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsus on üksnes Komisjoni siseakt, mis ei ole otsekohalduv liikmesriikidele, ehk sellest suunisest ei saa tuletada õiguslikku alust toetuse saajale tagasinõude määra kehtestamiseks. Suunises sätestatut võib arvesse võtta kaalutlusõiguse teostamisel abistava materjalina, kui see on asjakohane. Kaalutlus peab põhinema konkreetse kaasuse asjaoludel ning kaalutlust ei saa taandada üksnes viitele nimetatud suunises toodud riigihankijate rikkumise soovituslikule korrektsioonimäärale. Auditis on märgitud: Audiitorite hinnangul ei esine antud juhul kergendavaid asjaolusid, mis tingiksid finantskorrektsiooni määra vähendamist 1 või 5 protsendini. Küll aga esineb audiitorite hinnangul raskendavaid asjaolusid, mistõttu oleks asjakohane kohaldada 25 protsendilist finantskorrektsiooni määra. Nimelt on toetuse saaja rikkumine mitmetahuline – ühest küljest ei ole olemas kohustuslikke lähteülesande kirjeldusi, teisest küljest saadi hinnapakkumised alles pool aastat ettenähtust hiljem. Seega leiavad audiitorid, et raskendavaks asjaoluks on lähteülesande puudumine ja ajaline hilinemine pakkumismenetlusega. Rakendusüksuse hinnangul ei saa nimetatud asjaolusid lugeda raskendavateks asjaoludeks, vaid rikkumist põhjustavateks asjaoludeks. Juhul, kui pakkumismenetlus oleks toimunud õigeaegselt (ning kõiki dokumente korrektselt kirjalikult säilitades), ei oleks tegemist rikkumisega. Rakendusüksus leiab, et antud kaasuse puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiksid tavapärase korrektsioonimäära (10%) tõstmist. Pigem leiab rakendusüksus, et esineb kergendavaid asjaolusid: 1. Toetuse saaja uuris enne teenuse tellimist turgu. Selle kohta ei ole kirjalikke tõendusmaterjale, kuivõrd turu uurimine toimus suuliselt, kuid hilisemate pakkumiste hinnataseme kaudu on tuvastatav, et valitud pakkuja hind vastab turu hinnatasemele ning on optimaalne. Juhul, kui toetuse saaja oleks valinud teenusepakkuja ilma eelneva turu uurimiseta, oleks suure tõenäosusega teenuse hind osutunud mõnevõrra kallimaks. Seega teenuse hinnatase võrreldes konkureerivate pakkumistega tekitab veendumuse, et suuline turu uurimine enne teenuse tellimist toimus. 2. Toetuse saaja viis läbi pakkumismenetluse ning esitas kolm võrreldavat pakkumist. Konkureerivatest pakkumistest nähtub, et tellitud teenuse hind vastab turutasemele, seega on vahendeid kasutatud säästlikult. Kirjalike pakkumiste võtmine toimus küll ca pool aastat hiljem, kuid see ajaline erinevus ei ole nii suur, mis oleks põhjustanud pakkumiste hinna olulist erinevust, kuivõrd aastal 2021 olid vastava teenuse hinnad suhteliselt stabiilsed (rakendusüksuse turundustegevuse kogemusest lähtuvalt on vastava teenuse kallinemine toimunud aastal 2022 energiakriisi tulemusel). Seega on pool aastat hiljem korraldatud pakkumismenetluse tulemused siiski adekvaatsed. 3. Eeltoodust lähtuvalt, juhul, kui toetuse saaja oleks õigeaegselt pakkumismenetluse läbi viinud, oleks hüpoteetiliselt küll pakkumised võinud mõnevõrra erinevad olla, kuid see erinevus ei saanud olla väga suur (vt punkti 2), kuivõrd turundusteenuse hinnad aastal 2021 olid suhteliselt stabiilsed, mistõttu on hinnanguliselt võimalik maksimaalselt 5- 10% suurune erinevus. Kaalumisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid kogumis, mitte üksnes toetuse saaja kahjuks rääkivaid asjaolusid, vaid ka positiivseid asjaolusid ning nende vahel kaaludes leida sobiv korrektsioonimäär. Rakendusüksus leiab, et auditi poolt välja toodud asjaolud (kirjaliku lähteülesande puudumine ja pakkumismenetluse läbiviimisega hilinemine) ei ole sedavõrd rasked asjaolud, mis õigustaks 25-protsendilist korrektsioonimäära, kuivõrd nende negatiivse mõju kaaluvad üles eelloetletud kergendavad asjaolud. Seoses rikkumisega on küll tekitatud välisrahastusele potentsiaalset kahju, kuid konkreetse rikkumisega seotud asjaolusid hinnates ei saa finantskahju välisrahastusele olla suurem kui sellise rikkumise puhul tavapärane korrektsioonimäär 10%. 14 Rakendusüksus märgib täiendavalt, et kui võrrelda antud kaasust olukorraga, kus pakkumismenetlust ei oleks üldse ellu viidud, vaid teenust oleks tellitud konkreetselt teenuseosutajalt, oleks olnud tegemist tavapärase rikkumisega ilma raskendavate või kergendavate asjaoludeta, mistõttu oleks kuulunud kohaldamisele tavapärane 10% korrektsioonimäär. Sellest tulenevalt oleks antud kaasuse puhul kõrgema korrektsioonimäära kohaldamine ilmselgelt karistusliku iseloomuga, mis aga ei ole kooskõlas korrektsiooni eesmärgiga (hüvitada rikkumisest tulenev kahju) ega rakendusüksuste senise halduspraktikaga, mistõttu oleks tegemist toetuse saaja ebavõrdse kohtlemise olukorraga. Antud auditi järelduste näol on tegemist seni kohaldatud halduspraktika muutusega, kuivõrd samade õigusnormide rakendamisel soovitakse teistsuguseid järeldusi senisest halduspraktikast (antud rikkumise puhul kohaldatakse reeglina 10% korrektsiooni ning sellest suurem või väiksem korrektsioonimäär peab olema selgelt põhjendatud ja tuginema kaasuse asjaoludele), mida on kohaldanud erinevad rakendusüksused ja ka audit ise (nt audit nr JKS- 9/2017). Rakendusüksus leiab, et keset struktuurifondide rakendusperioodi (eriti veel selle lõpus), kus projektid on enamaltjaolt juba ellu viidud ja korrektsioonid kohaldatud ühetaoliste reeglite alusel, ei ole mõeldav praktikate/tõlgenduste muutmine sellisel määral ja seda olukorras, kus õiguslik raamistik on samasugune. Seda enam olukorras, kus senise halduspraktika õigsust toetab ka kohtupraktika (Tallinna Halduskohtu otsus hardusasjas nr 3-19-754). Siseriiklikku õigust ja sellel põhinevat kohtupraktika poolt kinnitatud halduspraktikat ei saa muuta Euroopa Komisjoni mitteametlik seisukoht või suunis. Halduspraktika muutmine ilma õigusliku regulatsiooni muutmiseta toob kaasa toetuse saajate ebavõrdse kohtlemise. Lisaks leiab rakendusüksus, et haldusvälisele isikule õigusaktide regulatsioonist otseselt mittetulenevate korrektsioonimäärade kohaldamine ei ole adressaadile piisavalt ettenähtav, selline korrektsiooni tegemine läheks vastuollu õiguskindluse ja õiguspärase ootuse üldpõhimõtetega. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on kohtuasjas 3-4-1-33-05 (p-d 21-22) selgitanud järgmist: Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte. Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Õigusselguse põhimõte kujutab endast ühtlasi ka PS § 13 lõikes 2 sätestatud riigi omavoli keelu konkretiseeringut. Nõutav normi määratletuse ehk õigusselguse aste ei ole kõikide normide puhul sama. Selgemad ja täpsemad peavad olema normid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata ja isikule peale panna kohustusi. Normi määratletust ei tule hinnata konkreetse vaidluse poolte seisukohalt vaadatuna. Mõõdupuuks on keskmiste võimetega isik. Tulenevalt sellest, et tegu on isiku õigusi piirava normiga, peab õigusselguse aste olema kõrge ja õigusselgeks ei saa pidada normi, millest keskmiste võimetega isikud aru ei saa. Sama põhimõtet on korratud ka kohtuotsustes haldusasjades nr 3-4-1-14-06, 3-4-1-16-05. Kokkuvõttes märgime, et juhul kui leitakse, et senine regulatsioon ja selle alusel välja kujunenud halduspraktika ei ole piisav, tuleks alustada regulatsiooni muutmisega, sõnastada selged ja arusaadavad korrektsioonimäärad ka mittehankijatele. Regulatsiooni muutmata väljakujunenud halduspraktika muutmine ei ole põhjendatud ning ei ole kooskõlas õigusselguse põhimõttega ning toob kaasa ebavõrdse kohtlemise. Seni, kui ei ole muutunud õiguslik raamistik, on antud rikkumisele põhjendatud kohaldada maksimaalset 10% suurust korrektsiooni. Tähelepaneku punkt 2 Rakendusüksus nõustub tähelepaneku teises punktis tooduga. Küll aga ei nõustu audiitori poolt soovitatud finantskorrektsiooni määraga eelpool (tähelepaneku nr 1 vastuses) toodud põhjendustel. Rakendusüksuse hinnangul tuleks kohaldada ühendmääruse § 21 lõikes 2 toodud tavapärast korrektsioonimäära 10%. Rakendusüksus leiab, et antud kaasuse puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiksid tavapärase korrektsioonimäära (10%) tõstmist. Lähteülesande ja pakkumiste puudumist ei saa pidada rikkumist raskendavaks asjaoluks, vaid pigem on see rikkumist põhjustavaks asjaoluks. Kuna tegemist ei ole hankijaga, siis ei 15 ole korrektsioonimäära kaalumisel asjakohane tugineda Euroopa Komisjoni hangete finantskorrektsiooni juhendile, kuivõrd see juhend ei kohaldu mittehankijale. Samuti ei saa tugineda Euroopa Komisjoni audiitorite mitteametlikule soovitusele, vaid tuginema peab asjakohastele siseriiklikele õigusaktide sätetele (ühendmääruse § 21 lg 2), kohtupraktikale ning korrektsioonimäära kaalumisel arvesse võtma kõiki asjakohaseid asjaolusid. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Sven Pääsukene, 3 kuud pärast auditi lõpparuande kinnitamist. AA täiendav kommentaar rakendusüksusele: 1. Kordame, et mõlemal juhul on toetuse saaja rikkunud teenuse ostmisel temale kehtestatud kohustuslikke nõudeid. Esimesel juhul ei puuduta rikkumine üksnes lähteülesande kirjelduste puudumist, vaid ka pool aastat hiljem küsitud hinnapakkumusi. Täiendavalt tuvastatud asjaolud oleme esitanud allpool punktides 2-3. Nõustume täielikult korraldusasutuse kommentaariga (lk 17), et sellises olukorras pole võimalik saada veendumust eduka pakkuja läbipaistva valiku osas ning tagantjärgi pole võimalik usutavalt konkurentsiolukorda taastada. Suulise turu-uuringu osas märgime täiendavalt, et kuna kirjalik kontrolljälg puudub, on tegemist paljasõnalise väitega, mis ei ole kuidagi kontrollitav. Kui toetuse andmise tingimused nägid ette nõuded kirjalikuks protsessiks, pole asjakohane argumenteerida rikkumist suulise turu-uuringuga. Ka teisel juhul oleme oma argumendid tähelepanekus juba piisava põhjalikkusega välja toonud ning jääme nendegi juurde. Kuivõrd ka korraldusasutus on jõudnud meiega samale seisukohale, püsib meie hinnang muutumatuna - toetuse saaja ei ole teenuste ostmisel järginud RHS § 3 kohaseid üldpõhimõtteid ega toetuse andmise tingimustes sätestatud nõudeid. 2. Nõustume rakendusüksusega selles osas, et tähelepaneku punktis 1 esitatud rikkumisega seoses on tekitatud välisrahastusele potentsiaalset kahju. Siiski pole võimalik nõustuda rakendusüksuse väitega, justkui oleks hilisemalt dokumenteeritud pakkumuste pinnalt tuvastatav vahendite säästlik kasutamine. Sellisele seisukohale asumiseks peaksid hinnapäringute vastuseks saadud hinnapakkumused olema võrreldavad. Nagu juba selgitatud, siis antud juhul puudusid hinnapäringud sootuks. Veel enam, toetuse saaja poolne pakkumuste võrdlemine ei olnud täpne ega läbipaistev. Nimelt on toetuse saaja pakkumuste võrdluse dokumendis väitnud, justkui ostaks Futurist Estonia OÜ Google ADS teenust sisse, mitte ei paku seda ise. Futurist Estonia OÜ kirjalik pakkumus sellist infot aga ei kajasta. Samuti on toetuse saaja pakkumuste võrdluses väitnud, justkui ostaks Digisurf OÜ müügitiimi turundustoe ja riigipõhiste kampaaniate korraldamise teenust sisse, mitte ei paku seda ise. Digisurf OÜ kirjalik pakkumus aga sellist infot ei kajasta. Kuivõrd pakkumuste võrdlemine pole olnud läbipaistev, ei saa jagada ka rakendusüksuse seisukohta, justkui oleks pakkumuste pool aastat hilisem dokumenteerimine taganud vahendite säästliku kasutamise. 3. Eeltoodule lisaks on oluline märkida, et hinnapakkumused tuleb alati küsida pakkujatelt, kelle põhi-või kõrvaltegevusala seostuksid sama valdkonnaga, milles hinnapakkumust küsitakse. Antud juhul oli Digisurf OÜ tegevusalaks kunstialane loometegevus ning kodulehe andmetel tegeles ettevõte veebidisaini ja arendusega. Futurist Estonia OÜ põhitegevusala oli disainerite tegevus ning lisategevusalad seostusid koolituse ja videote tootmisega. Ettevõtte kodulehe andmetel tegeleti veebidisaini ja koolitustega. Seega jääb mõlemal juhul segaseks seotus professionaalse turundusteenuse pakkumisega. 4. Seoses finantskorrektsiooni määraga märgime, et auditeeriv asutus sai aprillis 2022 Euroopa Komisjoni poolt teostatud auditi aruande projektis ametliku soovituse kohelda finantskorrektsioonide puhul hankijaid ja mitte- hankijaid võrdselt ning lähtuda finantskorrektsioonide soovitamisel Euroopa Komisjoni juhendis sätestatud tagasinõude määradest. Isegi kui varasemas praktikas on sääraste rikkumiste eest kaalutletud 10-protsendiline tagasinõude määr, tuleb praegusel juhul lähtuda Euroopa Komisjoni juhendis sätestatud korrektsioonimääradest. Täpsustame, et sama põhimõte tuleneb ka juba aastaid kehtinud Euroopa Komisjoni juhendi punktist 1.2.2. Selle kohaselt kohalduvad need suunised juhul, kui siseriiklike õigusnormide kohaselt on sõnaselgelt nõutav, et ELi rahaliste vahendite saajad peavad järgima siseriiklikke riigihanke-eeskirju või samalaadseid õigusnorme, isegi kui need toetusesaajad ise ei ole avaliku sektori hankijad, nagu on kindlaks määratud direktiivides. Sellisel juhul on õigusnormide rikkumise puhul tegemist siseriiklike õigusnormide rikkumisega (nt viidatakse toetuslepingu tingimustes aluslepingu põhimõtetele või siseriiklikele riigihanke-eeskirjadele). Eeltoodust tulenevalt on asjakohane 16 ja õiguspärane järgida Euroopa Komisjoni tahet ning kohaldada tähelepanekus kajastatud rikkumiste puhul just 25- protsendilist korrektsioonimäära. 5. Punktis 4 viidatud lähenemist toetab igati ka kehtiva ühendmääruse § 21 lg 2, mis võimaldab 25-protsendilise korrektsioonimäära rakendamist. Oleme oma auditi aruandes mõlema rikkumise puhul selgitanud, miks ei esine meie hinnangul kergendavaid asjaolusid. Vastupidi, oleme eelpool nimetanud hulga asjaolusid, mille tõttu tuleks 10 protsendi asemel rakendada 25-protsendilist korrektsioonimäära. Meie hinnangul seostub punktis 1 esitatud rikkumise kese ühest küljest küll kohustuslike lähteülesannete puudumise ja pakkumuste tagantjärgi esitamisega, kuid teisest küljes ka asjaoluga, et pakkumuste võrdlemine polnud läbipaistev ning et pakkumused küsiti asjasse mittepuutuvatelt isikutelt. Neid nelja argumenti kogumina arvesse võttes ei ole võimalik väita, justkui oleks tegemist olnud mõne üksiku formaalse puudusega pakkumusmenetluse dokumenteerimisel, mis saaks kaasa tuua üksnes 10-protsendilise tagasinõude. Punktis 2 esitatud rikkumise puhul ei ole pakkumusi üldse küsitud ega võrreldud. Järelikult on meie soovitatud korrektsioonimäär koostoimes Euroopa Komisjoni ametlike suunistega ühendmääruse sätetest tulenevalt jätkuvalt täpne. 6. Rakendusüksus leiab, et meie järeldused finantskorrektsiooni osas muudaksid senist halduspraktikat. Selles osas märgime, et halduspraktika ajas muutmine on lubatav ning toetuse saajatel ei saa selles osas olla haldusorganile mingit igavesti kestvat õiguspärast ootust. Näiteks ei saa Euroopa Kohtu hinnangul muuta otsust õigusvastaseks ainuüksi asjaolu, et otsus ei ole kooskõlas varasema praktikaga. Samuti ei saa isikul olla õiguspärast ootust olukorra muutumatuna säilimiseks, vaid halduspraktika põhjendatud muutmine on täiesti lubatav ja legaalne (EÜKo 20.11.2002, T-251/00, Lagardère SCA and Canal+ SA vs. komisjon, p 145 ja 150). Ka Riigikohus on märkinud, et kuigi halduspraktikast võib tõusetuda haldusvälisele isikule usalduse kaitse, tuleb rõhutada, et ebaõige halduspraktika sellist usaldust ei tekita (RKHKo 3-3-1-23-06, p 12; RKHKo 3-3-1-53-04, p 13; RKHKo 3-3-1-19-04). Veel enam, võrdse kohtlemise printsiibist ei tulene, et kui üht isikut on varasemalt õigusvastaselt koheldud soodsamalt, siis tuleb sellist õigusvastast soodustust laiendada jätkuvalt kõigi isikute suhtes. Võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist (RKHKo 3-3-1-19-04, RKHKo 3-3-1-53-04 ja RKHKo 3-3-1-23- 0). Nagu eelnevalt selgitatud, on antud juhul õiguspärane juhinduda ühendmääruse rakendamiseks EK ametlikele suunistele (kus on rikkumise olemust, raskust ning selle mõju ELi eelarvele juba kaalutletud). Seega kui rakendusüksus on EL struktuurivahenditest rahastatud projektides teinud varem eranditult 10% määraga tagasinõudeid ning antud juhul on põhjendatud korrektsioon 25% ulatuses, ei ole õiguspärane sellest varasema halduspraktika ettekäändel loobuda. Korraldusasutuse kommentaar: Nõustume auditi aruandes esitatud seisukohaga. Olukorras, kus puuduvad hinnapäring või pakkumuse aluseks olev lähteülesanne ja hinnapakkumused enne teenuse osutamisega alustamist, ei ole võimalik kindlalt veenduda, et eduka pakkuja valik on toimunud läbipaistvalt ja konkurentsi efektiivselt ära kasutades. Suulised selgitused, et turul puuduvad vajaliku kompetentsiga konkurendid (töövõtuleping H.A-ga), ei ole kontrollitavad, kuivõrd puudub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kontrolljälg (turu-uuring või hinnapakkumuste küsimine). Niisamuti ei ole võimalik tagantjärgi rohkem kui aasta hiljem usutavalt taasesitada konkurentsiolukorda, mis oleks kehtinud, kui toetuse saaja oleks esitanud ühesuguse hinnapäringu pakkujatele enne teenuse tellimist ja pakkujad oleksid selle põhjal koostanud oma kirjalikud pakkumused (Turundusjuhid OÜ). Nõustume, et toetuse saaja on konkreetselt TAT-is kehtestatud kohustust rikkunud, mille puhul võiks eeldada standardset tagasinõude määra 10%, kuid auditi aruandest ei selgu hetkel, kas tekkinud on kahju, millele tuleb kohaldada 25% korrektsioonimäära. Korrektsioonimäära kaalutlemisel tuleks põhjalikumalt selgitada, milles seisnevad rikkumise raskendavad asjaolud (nt teadlik pakkumuse suunamine konkreetsele ettevõtjale, suur hinnavahe vmt). Seetõttu leiame, et auditi aruandes pole arusaadavalt välja toodud, milles seisneb rikkumise raskus, millega on põhjendatud kõrgendatud korrektsioonimäär. AA täiendav kommentaar korraldusasutusele: 17 Meie kommentaarid seoses finantskorrektsiooni määra õiguspärasusega on leitavad eelpool (lk 16-17, AA täiendav kommentaar rakendusüksusele). Jääme oma seisukoha juurde, et tulenevalt rikkumiste raskusest, ühendmääruses sätestatust ning Euroopa Komisjoni ametlikest suunistest on 25%-ne tagasinõude määr jätkuvalt põhjendatud. 5. Riigiabi andmine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisel järginud olulises osas riigiabi andmise reegleid. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 18 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Kaisa Kallas Henry Kibin II auditi talituse juhataja Juhtivaudiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 21.12.2022 18  Hr Tauri Tuubel Defendec OÜ [email protected] Meie nr 10-5/10079-1 21.12.2022 Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra Tuubel Edastame Teile projekti nr 2014-2020.4.04.20-1221 „Arenguplaani I etapi elluviimine” auditi lõpparuande nr ERF-355/2022. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli osakonnajuhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (18 lehel) Sama: Hr Lauri Lugna, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ([email protected]); Teadmiseks: Hr Kristjan Järvan, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Henry Kibin 6113075 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272