Määruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium Siseministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit 21.12.2022 nr 2-1/2022/7794 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13.07.2017. a määruse nr 38 „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Palume esitada märkused ja ettepanekud viie tööpäeva jooksul alates eelnõu EIS-is avaldamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: 1) määruse muutmise eelnõu; 2) määruse muutmise eelnõu seletuskiri. Arvamuse avaldamiseks: Eesti Korteriühistute Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Arhitektide Liit Veronika Valk-Siska 625 6335 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  20.12.2022 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13. juuli 2017. a määruse nr 38 „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 50 lõike 3 alusel. Peaministri 27.01.2021 korraldusega nr 8 kohaselt kuulub elamumajandus majandus- ja taristuministri valitsemisalasse. Eelnõu lähtub määruse rakendamise käigus tekkinud vajadusest määrust täpsustada. Kehtestatakse sõnaselgelt põhimõte, mille kohaselt peab püstitatav või ümberehitatav üürielamu olema taotleja omandis ja täpsustatakse taotluse hindamiskriteeriume. Eelnõu ja seletuskirja koostas ja keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna elamumajanduse valdkonna juht Veronika Valk-Siska (tel: 625 6335, e-post: [email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected]). Ettepanekutega panustasid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu, kliendihaldur Kristo Hütt ja peajurist Ingrid Ajangu. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 20 punktist. Punktiga 1 välistatakse toetuse saajana Tallinna ja Tartu asustusüksused ning nendega külgnevad kohaliku omavalitsuse üksused. Toetusmeetme eesmärk on parandada nüüdisaegsetele nõuetele vastavate energiatõhusate elamispindade osakaalu elukondliku kinnisvara pakkumises eeskätt nendes piirkondades, kus elamufondi uuenemise tempo on nullilähedane. Muudatus toetab määruses sätestatud eesmärgi elluviimist. Punktiga 2 täiendatakse toetuse andmise eesmärki kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõtu ja kasutuses hoidmisega, soodustades vastutustundlikku maakasutust ja asumikeskuste kompaktsust. Meede on suunatud eeskätt suurematest linnapiirkondadest väljapoole jäävatele kohalikele omavalitsustele, kes seisavad mitmel pool silmitsi elanikkonna kahanemisega. Kahaneva asustuse ruumilise planeerimise suuniste1 kohaselt on investeeringute tegemisel oluline keskenduda kohalikul tasandil enim väärtust omava arendamisele, näiteks avalike funktsioonide koondamisele muinsusväärtuslikesse hoonetesse, mille puhul on muinsuskaitseseadusest tulenevalt nii ehk teisiti säilitamise vajadus. Asustuse kompaktsus loob aluse mõistlike kuludega ja kestliku asustuse arengule. Asustuse arendamine sisaldab lisaks hoonete otsestele ehituskuludele ka kulutusi tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamiseks ja käigushoidmiseks. Kompaktne asustus on eelduseks inimeste igapäevasele liikumisele kuluva 1 Vt https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/suunised-kahanevate-piirkonade-planeerimiseks.pdf. 1 aja ja energia vähenemisele, ühistranspordi efektiivsusele, teenuste kättesaadavusele ja looduskeskkonnale vähenevale koormusele. Punktiga 3 täiendatakse ja täpsustatakse abikõlblikke kulusid. Jätkuvalt toetatakse terviklikult üürielamu rajamist või üürielamuna kasutusse võetava või sellena kasutuses oleva hoone ümberehitamist. Muutunud sõnastus ei kohaldu neile, kelle toetuse taotlemise otsus on rahuldatud enne 2023. aastat, kuid kogu ulatuses ei ole toetust välja makstud. Abikõlblikke kulusid on täpsustatud põhiprojekti ekspertiisi ja ehitusuuringu, korteri esmase sisustuse ostu, üürielamu teenindamiseks vajaliku ehitise püstitamise ja tehnosüsteemide rajamise, hoonevälise varutoiteallika ühenduse projekteerimise ja rajamise ning varutoitegeneraatori ostukulu, varjumiskoha või varjendi korrastamise või rajamise ja ligipääsetavuse osas. Samuti kinnistu maastikuarhitektuuri osas kuni 10 protsendi ulatuses projekti kõigist abikõlblikest kuludest. Korteri esmase sisustuse hulka kuuluvad köögimööbel ehk köögitasapind, köögikapid, söögilaud ja toolid, sanitaartehnika, pesumasin, nõudepesumasin, pliit, mikrolaineahi, köögikubu ja külmkapp. Samuti kuuluvad siia valgustid ja vannitoa või duširuumi sanitaartehnika, sealhulgas kraanikauss (koos vannitoakapiga, kui kraanikauss on sellega koos), WC-pott, vann, dušš, vannitoa kasutamiseks vajalikud abivahendid, näiteks käetoed, nagid, peeglid, käteräti kuivatid, WC-poti harjad. Abikõlblikuks loetakse korteri esmase sisustamise kulude arvestuses ka eelnimetatute paigaldamiseks mõeldud või kasutamisega mõistlikult seostatavad esemed. Mis puudutab energiatarbimise varustuskindluse tagamist, siis varutoiteallika ühenduse ja varutoitegeneraatori puhul on silmas peetud hoone varustuskindluse tagamist kriisiolukorras. Rajataval või ümberehitataval hoonel peab varustuskindluse tagamiseks kriisiolukorras olema hooneväline (s.t välisseinas, õues) varutoiteallika ühendus (ümberlüliti) ja -generaator. Hoone esmatarbe soojus- ja tarbevee varustus peab olema varutoitega tagatud. Abikõlblike kulude hulka kuulub lisaks ümberlülituslahendusele ka varutoitegeneraatori ja selle välitingimustes hoiustamise (kattekonstruktsiooni) lahenduse kulu. Hoone projekteerimisel või renoveerimisel tuleb ette näha varutoite sisend ja ümberlülituse lahendus, mis vastab parameetritelt hoone küttesüsteemi ja veevarustuse vajadustele. Olemasoleva hoone soojussõlm, sh survepumbasüsteem tuleb rekonstrueerida selliselt, et luuakse varutoite kasutamise võimalus nii soojusvarustuse kui ka tarbevee tagamiseks kriisiolukorras. Varukütuse hoidmine peab toimuma kooskõlas Päästeameti nõuetega. Varjumise ja varjumiskoha definitsioon Eesti õiguses puudub. Varjumise eesmärk on ohustatud alal elanike ajutiselt vajalikku ruumi, ehitisse või maa-alale ümberpaigutamine või seal püsimine elu ja tervise kaitsmiseks väliskeskkonna ohtude eest. Varjumiseks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab Päästeamet. Nõuded varjumiskohtadele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Varjumiskoht on kohandatud või selleks rajatud rajatis või selle osa, mille konstruktsioonid kaitsevad inimest rünnaku ajal tolmu, lööklaine ja lendavate osade eest. Varjumiskoht on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks rünnaku ajal. Varjumise eesmärk on ohustatud alal elanike ajutiselt vajalikku ruumi, ehitisse või maa-alale ümberpaigutamine või seal püsimine elu ja tervise kaitsmiseks väliskeskkonna ohtude eest. 2 Varjend on pikemaajalist varjumist võimaldav eriotstarbeline kapitaalne autonoomsete spetsiifiliste tehnosüsteemidega rajatis kaitseks tuuma- või keemiarelva eest. Ligipääsetavuse tagamiseks vajalike ehitise osade hulka loetakse muuhulgas lift, trepironija, kaldtee, pandus, tasapinnaline ligipääs välisukseni ja eluruumi ukseni. Kui tõus sissepääsu(de)ni ümbritsevalt katendilt on astmete abil, peab hoone igasse trepikotta pääsema panduse abil, mille kalle on maksimaalselt 10%, soovituslikult 6%, juhul kui hoone kinnistu piir ja maapinnareljeef seda võimaldavad. Hoov, puhkekohad, mänguväljakud ja jäätmekogumispunktid peavad olema ligipääsetavad ka abivahenditega liikujatele. Krundil olev õuemööbel, mänguvarustus, valgustid, viidad ning pesukuivatus- ja kloppimisraamid, jalgrataste hoiukohad, grillimise alad ja varikatused paigutatakse vahetult liikumisteede kõrvale. Alad tuleb planeerida nii, et oleks võimalik liikuda ka ratastooli, rulaatori või muu liikumisabivahendiga ja lapsevankriga. Maastikuarhitektuuri hulka kuuluvad muuhulgas kinnistusisene teedevõrgustik koos katenditega, maapinnatööd (näiteks maapinnareljeefi ümberkujundamine), puhkekohad koos pinkidega, mänguväljakud, jäätmekogumispunktid, haljastus, viidad, pesukuivatus- ja kloppimisraamid, jalgrataste hoiukohad, grillimise alad, varikatused ja välisvalgustus. Punktiga 4 täpsustatakse tingimusi, mis on seotud üürielamu või selle osa koormamisega hüpoteegiga. Üürielamu hüpoteegiga koormamine on lubatav kuni toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpuni. Eelnimetatu kehtib eeldusel, et uusehitisena valminud üürielamu puhul 20 aasta jooksul alates üürielamu püstitamisest ja ümberehitatud üürielamu puhul 15 aasta jooksul hoone ümberehitamisest, ei muutu üürielamu omanik ning üürielamu on kogu eelnimetatud aja kasutuses toetuse taotluses märgitud eesmärgil, s.o taotluses osundatud sihtgrupile mõeldud üürielamuna. Punktiga 5 sätestatakse avaliku konkursi korraldamise nõue, kui kohaliku omavalitsuse üksus taotleb toetust avaliku ja erasektori partnerluse raames.2 Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud vahenditest antakse toetust kohaliku omavalitsuse üksusele või tema valitseva mõju all olevale üksusele, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on elamumajanduse korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ja kes haldusakti või halduslepingu alusel täidab vastavaid avalikke ülesandeid. Toetusmeetmes on võimalik viia toetatav projekt ellu avaliku ja erasektori partnerluse raames. Käesolevas toetusmeetmes mõistetakse avaliku ja erasektori partnerlusena koostöösuhet, kus toetuse taotleja ja erasektoris tegutsev juriidiline isik viivad toetatava projekti ellu ühiselt ning erasektoris tegutsev juriidiline isik vastutab toetatava projekti elluviimise eest toetuse saaja ees osaliselt või täielikult. Avaliku ja erasektori partnerluseks käesoleva toetusmeetme tähenduses ei loeta õigussuhet, kus erasektoris tegutsev juriidiline isik laenab toetatava projekti elluviimiseks toetuse saajale rahalised vahendid ja võib seeläbi saada toetuse abil rekonstrueeritava või püstitava üürielamu osas õigustatud isikuks läbi tema kasuks seatava hüpoteegi. Toetuse saajaks on ka eelnimetatud partnerluse puhul endiselt kohaliku omavalitsuse üksus või tema valitseva mõju all olev üksus, kus kohaliku omavalitsuse üksusel peab olema vähemalt 51-protsendiline osalus. Juhul, kui arvates 2023. a rakenduvast toetusvoorust soovitakse kaasata toetatava projekti elluviimisse erasektoris tegutsevat juriidilist isikut, tuleb toetuse taotlejal või saajal korraldada vastava erasektori juriidilise isiku leidmiseks avalik konkurss või riigihange, v.a juhul kui vastav juriidiline isik on juba varasemalt leitud, tal on toetuse saajaga kehtiv õigussuhe üürielamuga seotud tegevuste teostamiseks või teenuste osutamiseks ning toetuse saajal ei ole olnud kohustust tagada 2 Vt „PPP projektide läbiviimise ja hankimise juhend“, https://www.fin.ee/media/2736/download. 3 vastava eraõigusliku juriidilise isiku leidmisel konkurents läbi avaliku konkursi või riigihanke korraldamise. Toetuse andjal on õigus avaliku konkursi või riigihanke läbiviimist kontrollida. Punktiga 6 seatakse taotluste ülempiiriks üks miljon eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta ühe taotlusvooru lõikes. Punktiga 7 täpsustatakse, et taotleja peab taotluse lisadokumentides esitama tõendi omafinantseeringu olemasolu kohta. Selliseks tõendiks on laenupakkumine, laenuotsus, toetuse taotleja eelarve eest vastutava organi otsus rahaliste vahendite eraldamise kohta või väljavõte arvelduskontolt, mis tõendab rahaliste vahendite olemasolu. Punktiga 8 täpsustatakse, et korteriomandite kuuluvuse väljavõtet ei pea esitama, kui tegemist on hoonega, kus korteriomandeid moodustatud ei ole. Näiteks võib see puudutada ühiselamuid või muid sarnaseid hooneid, mis ehitatakse ümber üürielamuks, kuid kus ei ole korteriomandeid moodustatud. Punkti 9 kohaselt ei pea taotleja enam esitama arengukava või eelarvestrateegiat, kuna kavandatava investeeringu vastavuse hindamine arengukava strateegilistele eesmärkidele pole end praktikas õigustanud. Punkti 10 kohaselt tuleb taotlejal esitada projekti vajaduse põhjendus, üürielamu ruumimõju analüüs ja projekti vastavus kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele. Punkti 11 kohaselt ei pea taotleja enam esitama investeeringu majandusliku analüüsi tulemust EISi kinnitatud vormil, kuna sellise analüüsi esitamine ei ole praktikas end õigustanud. Punktiga 12 sätestatakse taotluse hindamise kriteeriumites, et ei hinnata projekti majanduslikku analüüsi, kuna see ei ole taotluste hindamisel end praktikas õigustanud. Punktiga 13 täpsustatakse taotluse hindamise kriteeriume, nii et hinnatakse muuhulgas üürielamu lahenduse ruumimõju ja vastavust kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele. Toetusmeede peab arvestama Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega (Komisjoni teatis COM(2021) 573),3 mille kohaselt ei saa käsitleda ehitatud keskkonna säästlikkuse aspekte eraldiseisvalt, vaid neid tuleb vaadata terviklikult üheskoos muude majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektidega. Teatis nimetab, et olemasolevate hoonete korduskasutamist, nende kasutusea pikendamist ja ümberehitamist tuleks eelistada uute hoonete ehitamisele kui vähegi võimalik. EL Nõukogu järeldused 20214 juhivad tähelepanu elukeskkonna tervik- käsitluse vajalikkusele ja annavad konkreetseid soovitusi Davosi kvaliteedisüsteemi rakendamiseks liikmesriikide ruumiloomes. Davosi kvaliteedisüsteemile kui rahvusvaheliselt aktsepteeritud heale tavale ja Euroopa uue Bauhausi „kestlik, kaasav ja kaunis“ põhimõtetele vastavad Eestis 2019. aastal ministeeriumite vahel kokku lepitud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted. Riigihalduse ministri 2. aprilli 2019 käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ruumiloome töörühma ettepanekute kohaselt tuleb ruumiotsuste kavandamisel läbivalt arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana koos elluviimiskavaga. 3 Vt https://new-european-bauhaus.europa.eu/system/files/2021-09/COM(2021)_573_ET_ACT.PDF. 4 Vt https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14534-2021-INIT/en/pdf. 4 Need põhimõtted on kooskõlas rahvusvahelise hea tavaga ning arvestavad ruumikvaliteedi eesmärke tervikuna.5 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele vastavusega hinnatakse muuhulgas ka kavandatava üürielamu kliimakindlust. Kliimakindluse tagamine on protsess,6 mille tulemusena integreeritakse taristuprojektide arendamisse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed. See võimaldab Euroopa institutsionaalsetel ja erainvestoritel teha teadlikke otsuseid selliste projektide kohta, mis on rahastamiskõlblikud, kuna on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega. Protsess hõlmab kaht sammast (kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine) ja kaht etappi (hindamine ja üksikasjalik analüüs). Üksikasjalik analüüsimine sõltub hindamisetapi tulemustest ja aitab vähendada halduskoormust. Kliimakindluse hindamiseks viiakse läbi projekti CO2-jalajälje määramine. Kliimariskide vähendamisele aitavad kaasa näiteks järgmised meetmed: o hoonetele horisontaal- ja vertikaalhaljastuse projekteerimine ja rajamine; o tänavahaljastuses (sh elamu parklates) kõrghaljastuse osakaalu suurendamine; o sademevee loomulikku imbumist toetavate katendite kasutamine ja nende kasutamise soodustamine (murukivi, imbalad jms); o nn rohefaktori suurendamine (hõlmab nii elurikkuse kui ka sademevee üleujutuste ja soojussaarte leevendamise komponenti). Punktiga 14 sätestatakse, et ei hinnata majanduslikku analüüsi, kuna ei nõuta selle esitamist. Punkti 15 täpsustatakse, et lähtuvalt toetuse andmise tingimustest tuleb kasutada üürielamut sihtotstarbeliselt 20 aasta jooksul alates üürielamu püstitamisest ja ümberehitatud üürielamu puhul 15 aasta jooksul alates hoone ümberehitamisest. Punktiga 16 täpsustatakse, et taotleja peab võimaldama kuludokumentide auditit ja järelevalvet 20 aasta jooksul alates üürielamu püstitamisest ja ümberehitatud üürielamu puhul 15 aasta jooksul alates hoone ümberehitamisest. Samuti, et tuleb võimaldada järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu üürielamusse, andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik tööde teostamisega ja üürielamu nii kasutamise kui ka haldamisega seotud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates. Kui toetusega anti riigiabi, on järelevalve üks eesmärke tagada toetusega antud abi kasutamise suhtes kohalduvate nõuete täitmine. Sõltuvalt abi vormist peab üüri hind vastama turutingimustele või hõlmama üürielamu haldamise netokulusid. Punktiga 17 täpsustatakse, et toetuse saajal tuleb pidada muuhulgas netokulude arvestust seoses toetatud üürielamu haldamisega, mis on vajalik toetusega antud abi ja kehtestatud riigiabi nõuete vastavuse kontrollimiseks. Punktiga 18 sätestatakse, et EIS-il on õigus kontrollida üürilepingute ja üürieluruumides elavate isikute vastavust § 1 lõike 3 punktides 1 ja 5 sätestatud sihtgruppidele vähemalt iga kolme aasta tagant. Punktiga 19 sõnastatakse määruse muudatusi puudutavad rakendussätted. 5 Vt https://kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur > kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted. 6 Vt Euroopa Komisjoni tehnilised suunised taristu kliimakindluse tagamiseks programmitöö perioodil 2021– 2027, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2021:373:FULL&from=EN. 5 Punktiga 20 asendatakse määruse lisa uue lisaga käesoleva määruse sõnastuses. Muudatusega viiakse taotluse hindamise juhend kooskõlla taotluse hindamise kriteeriumite, Euroopa uue Bauhausi nõuete ja kliimakindluse tagamise suunistega. Muudatusega suunatakse toetuse taotlejaid kasutama ehitamisel läbimõeldud lahendusi, mis annavad parema võimaluse investeeringut eesmärgipäraselt kasutada. Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal Taotlus saab punkte vastavalt hindamistabelis esitatud protsendikaalule. Üürielamu energiatõhususarvu klass Ehitatavad eluruumid peavad vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud eluruumi nõuetele. Üürielamu ehitamisel tuleb saavutada energiatõhususarvu klass A ja ümberehitamisel vähemalt klass C. Muinsuskaitse all või miljööväärtuslikul alal oleva hoone ümberehitamisel energiatõhususarvu klassi nõue ei kehti. Üürielamu ruumimõju ja lahenduse vastavus kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele Projektide valikul hinnatakse, kuidas aitab taotlus kaasa eluasemetüpoloogia mitmekesisusele kohalikus omavalitsuses. Hinnatakse, kui põhjalikult on selgitatud projekti lähtekohti ja valikuid, mis puudutavad korterite arvu ja suurust, sihtgrupi ulatust ja profiili ning olemasolevate või loodavate ettevõtete ja asutuste kinnitust üürikorterite nõudluse kohta. Suurema punktiarvu saab taotlus, kus korterite arv ja suurus arvestab sihtgrupi ja erinevate leibkondadega. Maakasutuse puhul hinnatakse, kuidas on elamu asukohavalikul arvestatud vajadusega tihendada asumi keskusala ja hoonestatud alade pindala laiendamist ning soodustatud varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Kahaneva elanikkonna tingimustes tuleb asumid kohandada kompaktsemaks. Hinnatakse, mil määral parendatakse projektiga ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti. Kõrgema punktisumma saab ruumilahendus, mille kvaliteet on hea ja kus projekt avaldab olulist positiivset mõju elukeskkonnale ning ruumilahendus sobib ümbritsevasse elukeskkonda. Hinnatakse ka seda, kuidas ruumilahendus toetab elavate ja segakasutusega naabruskondade teket ning aitab vältida segregatsiooni. Eelistatakse projekte, mis loovad tänapäevaste vahendite abil keskkonda, mis kultuuripärandi austamise kõrval loob ka uusi kultuuriväärtusi ja toetab bioloogilist mitmekesisust. Ümberehitamise korral eelistatakse projekte, kus tehakse korda kultuuriväärtuslik hoone, sealhulgas mälestis, muinsuskaitseala ehitis, miljööväärtusega hoonestusala, üld- või detailplaneeringuga väärtuslikuna määratletud üksikobjekt. Uue üürielamu kavandamisel eelistatakse taotlusi, kus on eelnevalt läbi viidud arhitektuurivõistlus ja projekteerimise lähteülesande koostamisse on kaasatud vähemalt Volitatud arhitekt, tase 7 kutset omav ekspert. Ruumilahendus kasutab majanduslikke ressursse arukalt ja minimeerib ehitise elukaare kulusid järele andmata ruumikvaliteedis: Riikliku toetuse andmisel on oluline, et toetatavate tegevuste läbiviimisel püsitakse kokkulepitud aja ja eelarve raamides. Hinnatakse, kas kõik planeeritud kulud on projekti teostamiseks vajalikud. Samuti seda, kas selgitused eelarve juures on asjakohased ja piisavad ning kõik kulud on lahti kirjutatud ja põhjendatud. 6 Ruumilise lahenduse kuludena tuleb arvestada kavandamise, projekteerimise, ehitamise, kasutamise, korrashoiu ja lammutamise kulusid, samuti kaudseid kulusid, mis on vajalikud liikuvuse, energia- ja toidutootmise, hariduse, tervishoiu ja kaitse tagamiseks ning paljusid teisi seonduvaid kulutusi. Ruumilise lahenduse säästlikkust käsitletakse kõigi kulurühmade koosvaates. Kõrgemalt hinnatakse projekte, kus kas vana hoone renoveerimisel või uue maja puhul on kasutatud kvaliteetseid madala süsinikujalajäljega materjale. Hinnatakse ka elamu ülalpidamise jätkusuutlikkust. Otstarbekohasuse (funktsionaalsuse) puhul hinnatakse, kas on jälgitud mugavat, otstarbekohast ruumijaotust, mööblipaigutust, valgustingimusi, sisekliima juhtimist. Ruumid ja alad on sobiva suurusega ja omavahel loogiliselt seotud. Ligipääsetavuse puhul hinnatakse, kuidas lahendus toetab ühistranspordi kasutamist ning keskkonnasäästlikke tervislikke liikumisviise. Jälgitakse, et üürielamu elanikele on kättesaadavad vähemalt neli (4) järgmistest avalikest teenustest: ühistransport, kauplus, apteek, raamatukogu, rahvamaja, spordikeskus, pangateenus (sh nt pangaautomaat), postiteenus (sh nt pakiautomaat). Kõrgemalt hinnatakse nn tehaselise rekonstrueerimise projekte, kus üürielamu püstitamisel või rekonstrueerimisel kasutatakse kompleksseid tehaselisi lahendusi, näiteks kasutatakse ehitustoodetest tehases kokku pandud ehitise osasid. Soositud on ka BIM-tehnoloogia kasutamine. BIM on lühend terminist Building Information Modeling (hoone informatsiooni mudel) ja tähendab ehitise füüsiliste ja funktsionaalsete omaduste digitaalset esitust, mis on koostalitusvõimeline ning põhineb avatud standarditel. Regionaalne erisus Määruse § 1 lõike 3 punktis 1 sätestatud eesmärgi täitmisele esitatud taotluste puhul vaadatakse, millise maakonna KOV on taotluse esitanud. Määruse § 1 lõike 3 punktis 5 sätestatud eesmärgi täitmisele esitatud taotluste puhul hinnatakse konkreetse KOVi eluruumi tagamise teenust vajavate isikute arvu. Määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel moodustuvad taotlejate koondhinded, mille alusel koostab toetuse andja paremusjärjestuse ja rahuldab taotlused alates kõrgeima koondhindega taotlusest kuni madalaima koondhindega taotluseni, mille rahuldamiseks jätkub asjakohases voorus eraldatud rahalisi vahendeid, arvestades käesoleva määruse § 15 lõike 5 punktis 4 ja 4^1 sätestatut. Muudatused rakenduvad järgmisest taotlusvoorust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu regulatsiooniga. Muudatuseelnõu ei puuduta Euroopa Liidu õigust. 4. Määruse muudatuse mõjud Määruse muudatusega täpsustatakse määruse regulatsiooni suurendamaks õigusselgust. Muudatuste mõju on kaudne, tagades meetme rakendumise. Otsene mõju tuleneb meetmest. Määruse muudatustel on positiivne sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Muudatustel 7 on ka positiivne mõju regionaalarengule ja elukeskkonnale. Piirkondades, kus üüriturg ei toimi, on programmi elluviimisel positiivne mõju. Muudatuste rakendamisega ei kaasne olulist otsest või kaudset mõju looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele vms. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. 6. Määruse rakendamine ja jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitatakse EIS-i vahendusel Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Ehitusettevõtete Liidule ja Eesti Korteriühistute Liidule. 8  EELNÕU 20.12.2022 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13. juuli 2017. a määruse nr 38 „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 50 lõike 3 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13. juuli 2017. a määruses nr 38 „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „toetust“ sõnadega „väljaspool Tartu ja Tallinna linnu ning nendega külgnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi asuvale“; 2) paragrahvi 1 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) soodustada elukeskkonna terviklikku väljaarendamist, kultuuriväärtusega hoonete kasutuses hoidmist ja uuesti kasutuselevõttu, aidates kaasa asumikeskuste tihendamisele ja vältides valg-või äärelinnastumist ning järgides tänapäevaseid asustuse suunamise ja elukeskkonna jätkusuutliku majandamise põhimõtteid;“; 3) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Abikõlblik on: 1) püstitamise ja ümberehitamise ning taotluse esitamise järgsete projekteerimistööde, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringu ja omanikujärelevalve kulu; 2) energiatarbimise vähendamiseks tehtavate ehitustööde kulu; 3) korteri esmase sisustuse ostukulu; 4) üürielamu teenindamiseks vajaliku ehitise püstitamise ja tehnosüsteemide rajamise kulu; 5) varjumiskoha või varjendi korrastamise või rajamise kulu; 6) energiatarbimise varustuskindluse tagamise, sealhulgas välise varutoiteallika soetamise, paigaldamise ja tehnosüsteemidega ühendamise võimaluse loomise kulu; 7) ümberehitamisele kuuluva hoone insenertehnilise mõõdistuse kulu; 8) kinnistu sisese ligipääsetavuse tagamiseks vajalike ehitise osade paigaldamise kulu; 9) kinnistu maastikuarhitektuuri kulu kuni kümme protsendi ulatuses projekti kõigist abikõlblikest kuludest.“; 4) paragrahvi 7 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt: „(9) Projekti jätkusuutlikkust arvestades on lubatud üürielamu või selle osa koormamine hüpoteegiga kuni projekti tegevuste elluviimiseni, kui hüpoteek seatakse üürielamu püstitamiseks või ümberehitamiseks võetava laenu tagamiseks ja hüpoteegi seadmine ei mõjuta lõikes 8 toodud kohustuse täitmist.”; 5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kui kohaliku omavalitsuse üksus taotleb toetust avaliku ja erasektori partnerluse raames, korraldatakse erasektori kaasamiseks avalik konkurss.”; 6) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:  2 „(3) Maksimaalne toetussumma ühes taotlusvoorus on kuni 1 000 000 eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.“; 7) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) tõend omafinantseeringu olemasolu kohta;“; 8) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „kui“ sõnadega „korteriomandid on moodustatud ja“; 9) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) projekti vajaduse põhjendus, üürielamu ruumimõju analüüs ja projekti vastavus kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele;“; 11) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) üürielamu lahenduse ruumimõju ja vastavus kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele;“; 14) paragrahvi 15 lõike 5 punkt 42 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) kasutada üürielamut vastavalt § 7 lõikes 1 sätestatule;”; 16) paragrahvi 20 lõike 2 punktid 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt: „9) võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvet § 7 lõikes 8 sätestatud perioodil; 10) võimaldada järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu üürielamusse, andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik tööde teostamisega ja üürielamu kasutamise ja haldamisega seotud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates;”; 17) paragrahvi 21 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „kontrolli“ sõnadega „, , mille raames kontrollida toetuse saaja netokulude arvestust seoses üürielamu haldamisega”; 18) paragrahvi 21 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) kontrollida vähemalt iga kolme aasta tagant üürilepingute ja üürieluruumides elavate isikute vastavust § 1 lõike 3 punktides 1 ja 5 sätestatud sihtgruppidele.”; 19) paragrahv 22 sõnastatakse järgmiselt: „22. Rakendussätted“ (1) 2023. a …….. jõustunud § 7 lõike 9 muudatust rakendatakse alates muudatuse jõustumisest esitatud taotlustele. (2) Paragrahvi 7 lõiget 10 rakendatakse projektidele, mille suhtes on taotluse rahuldamise otsus tehtud alates 2023. a. (3) Paragrahvi 5 lõike 2 punkt 6 jõustub kriisideks valmisoleku seaduse jõustumisel.“;  3 20) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisa Taotluse hindamise juhend  4 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13.07.2017. a määruse nr 38 „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ Lisa (muudetud sõnastuses) TAOTLUSE HINDAMISE JUHEND Taotluse hindamisel jaotatakse taotlused projekti eesmärgist tulenevalt kahte kategooriasse. Käesoleva määruse § 1 lõike 3 punktis 1 sätestatud eesmärgil esitatud taotluste hindamiskriteeriumid ja punktid on tabelis 1. Käesoleva määruse § 1 lõikes 3 punktis 5 sätestatud eesmärgil esitatud taotluste hindamiskriteeriumid ja punktid on tabelis 2. Tabel 1. Käesoleva määruse § 1 lõike 3 punktis 1 sätestatud eesmärgi täitmisele esitatud taotluste hindamiskriteeriumid ning hindamispunktid Hindamiskriteerium Hindamispunktide kirjeldus Punktid Sihtgrupile kavandatav Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 81–100% 10 eluruumide osakaal Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 61–80% 8 (1 kuni 10 punkti) Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 41–60% 6 üürielamus mobiilse Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 31–40% 4 töötaja sihtgrupile planeeritud eluruumid, % Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal kuni 30% 2 Ümberehitataval hoonel A 10 Üürielamu Ümberehitataval hoonel B 8 energiatõhususarvu klass Uuel hoonel A ja ümberehitataval hoonel C (sh ehitusseadustiku § 62 (6 kuni 10 punkti) lõike 2 punktis 1 nimetatud hoone, mis ei pruugi saavutada C ETA 6 klassi tulemust)  Projektiga aidatakse kaasa eluasemetüpoloogia mitmekesisusele.  Maakasutus on säästlik ja otstarbekas.  Projekti raames parendatakse oluliselt ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti.  Ümberehitamise korral tehakse korda kultuuriväärtuslik hoone.  Uue üürielamu kavandamisel on läbi viidud arhitektuurivõistlus Üürielamu ruumimõju ja projekteerimise lähteülesande koostamisse on kaasatud ja lahenduse vastavus vähemalt Volitatud arhitekt tase 7 kutset omav ekspert. kvaliteetse ruumi  Ruumilahendus kasutab majanduslikke ressursse arukalt ja 16–20 aluspõhimõtetele minimeerib ehitise elukaare kulusid järele andmata (0 kuni 20 punkti) ruumikvaliteedis.  Hoone on funktsionaalne ehk kavandatud otstarvetel hästi kasutatav.  Ruumilahendus on ligipääsetav ehk kättesaadav ja kasutatav kõigile sihtrühma(de) liikmetele nende kogu elukaare vältel.  Üürielamu püstitamisel või rekonstrueerimisel kasutatakse kompleksseid tehaselisi lahendusi.  Kasutatakse BIM-tehnoloogiat.  5  Projektiga aidatakse kaasa eluasemetüpoloogia mitmekesisusele.  Maakasutus on säästlik ja otstarbekas.  Projekti raames parendatakse teatud määral ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti.  Ümberehitamise korral tehakse korda kultuuriväärtuslik hoone.  Uue üürielamu kavandamisel on kaasatud vähemalt Volitatud arhitekt tase 7 haridust ja pädevust omav ekspert. 8–16  Ruumilahendus kasutab majanduslikke ressursse arukalt ja minimeerib ehitise elukaare kulusid järele andmata ruumikvaliteedis.  Hoone on funktsionaalne ehk kavandatud otstarvetel hästi kasutatav.  Ruumilahendus on ligipääsetav ehk kättesaadav ja kasutatav kõigile sihtrühma(de) liikmetele nende kogu elukaare vältel. Projekti raames pigem parendatakse ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti, projekt arvestab teatud määral enamuse kvaliteetse ruumi 1–8 aluspõhimõtetega. Projekti raames pigem ei parendata ümbritseva keskkonna kvaliteeti, 0 lahendus ei arvesta suures osas kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega. Regionaalne erisus Toetust taotleb Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonna KOV 5 (0 kuni 5 punkti) Toetust taotleb muu maakonna KOV 0  6 Tabel 2. Käesoleva määruse § 1 lõike 3 punktis 5 sätestatud eesmärgi täitmisele esitatud taotluste hindamiskriteeriumid ning hindamispunktid Hindamiskriteerium Hindamispunktide kirjeldus Punktid Sihtgrupile kavandatav Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 81–100% 10 eluruumide osakaal Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 61–80% 8 (1 kuni 10 punkti) Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 41–60% 6 üürielamus Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal 31–40% 4 sotsiaalmajanduslikult vähekindlustatud sihtgrupile planeeritud Sihtgrupile kavandatav eluruumide osakaal kuni 30% 2 eluruumid, % Ümberehitataval hoonel A 10 Üürielamu Ümberehitataval hoonel B 8 energiatõhususarvu klass Uuel hoonel A ja ümberehitataval hoonel C (sh ehitusseadustiku § 62 (6 kuni 10 punkti) lõike 2 punktis 1 nimetatud hoone, mis ei pruugi saavutada C ETA 6 klassi tulemust)  Projektiga aidatakse kaasa eluasemetüpoloogia mitmekesisusele.  Maakasutus on säästlik ja otstarbekas.  Projekti raames parendatakse oluliselt ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti.  Uue üürielamu kavandamisel on läbi viidud arhitektuurivõistlus ja projekteerimise lähteülesande koostamisse on kaasatud vähemalt Volitatud arhitekt tase 7 kutset omav ekspert.  Ruumilahendus kasutab majanduslikke ressursse arukalt ja 16–20 minimeerib ehitise elukaare kulusid järele andmata ruumikvaliteedis.  Hoone on funktsionaalne ehk kavandatud otstarvetel hästi kasutatav.  Ruumilahendus on ligipääsetav ehk kättesaadav ja kasutatav kõigile sihtrühma(de) liikmetele nende kogu elukaare vältel.  Üürielamu püstitamisel või rekonstrueerimisel kasutatakse kompleksseid tehaselisi lahendusi. Üürielamu ruumimõju  Kasutatakse BIM-tehnoloogiat. ja lahenduse vastavus  Projektiga aidatakse kaasa eluasemetüpoloogia kvaliteetse ruumi mitmekesisusele. aluspõhimõtetele  Maakasutus on säästlik ja otstarbekas. (0 kuni 20 punkti)  Projekti raames parendatakse teatud määral ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti.  Ümberehitamise korral tehakse korda kultuuriväärtuslik hoone.  Uue üürielamu kavandamisel on kaasatud vähemalt Volitatud arhitekt tase 7 haridust ja pädevust omav ekspert. 8–16  Ruumilahendus kasutab majanduslikke ressursse arukalt ja minimeerib ehitise elukaare kulusid järele andmata ruumikvaliteedis.  Hoone on funktsionaalne ehk kavandatud otstarvetel hästi kasutatav.  Ruumilahendus on ligipääsetav ehk kättesaadav ja kasutatav kõigile sihtrühma(de) liikmetele nende kogu elukaare vältel. Projekti raames pigem parendatakse ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti, projekt arvestab teatud määral enamuse kvaliteetse ruumi 1–8 aluspõhimõtetega. Projekti raames pigem ei parendata ümbritseva keskkonna kvaliteeti, 0 lahendus ei arvesta suures osas kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega. Toetust taotleb KOV, kus eluruumi tagamise teenust vajavate isikute Regionaalne erisus arv on taotluse esitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga 10 (2 kuni 10 punkti) suurem kui 100.  7 Toetust taotleb KOV, kus eluruumi tagamise teenust vajavate isikute arv on taotluse esitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga 61– 8 100. Toetust taotleb KOV, kus eluruumi tagamise teenust vajavate isikute arv on taotluse esitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga 41– 6 60. Toetust taotleb KOV, kus eluruumi tagamise teenust vajavate isikute arv on taotluse esitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga 21– 4 40. Toetust taotleb KOV, kus eluruumi tagamise teenust vajavate isikute arv on taotluse esitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga 2 väiksem kui 20.