Eesti Lairiba Plaan 2030

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 06.12.2022 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 16.12.2022 nr EC.1-5.1/1700-1 Tagasiside Eesti lairiba plaan 2030 suhtes Telia Eesti AS (Telia) tänab võimaluse eest anda tagasisidet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) koostatud Eesti lairiba plaan 2030 (edaspidi „lairiba plaan“ või „plaan“) uuendatud versiooni suhtes. Sissejuhatuseks selgitame, et suure osa meie seisukohtadest väljendasime aktiivse ITLi liikmena juba ITLi poolt antud tagasiside raames. Täiendavad omapoolsed kommentaarid lisasime ITLi poolt kommenteeritud lairibaplaani teksti versiooni, et nendega oleks lihtsam tutvuda ( sel moel on kõik kommentaarid samas dokumendis koos). Käesolevas vastuses ja otse plaan i teksti lisatud kommentaarides pöörame eelkõige tähelepanu neile küsimustele ja teemadele, mida ITLi poolt ei käsitletud või mille osas soovime olulised asjaolud koos selgitustega täiendavalt esile tuua. Peame neid teemasid Eesti digiriigi arengu huvides tõesti oluliseks. Seatavate eesmärkide realistlikkus ja rahaline kate plaani ellu viimiseks Lairiba 2030 plaani ja tegevuskava tulemuslikuks elluviimiseks on vajalik täiendavalt läbi mõelda ja ka plaanis kirjeldada selle ellu viimise täiendavad finantseerimisallikad. Hetkel on plaan küll ambitsioonikas, kuid suur osa plaanist endiselt rahalise katteta. Tegevusplaan, mille ellu viimiseks pole piisavaid rahalisi vahendeid, ei saa edukalt realiseeruda. Järelikult on riigil vaja kas leida vajalikud katteallikad ja/ või muuta plaani eesmärgid realistlikumaks. Arvestada tuleb ka muutuvaid asjaolusid nagu näiteks kiire inflatsioon ja hinnatõus, linnastumine (alalise asustus e kahanemine maapiirkondades ) jne. Seega võib osutuda otstarbekaks asendada kogu Eesti (100%) katvuse plaan näiteks Eesti asustatud piirkondade katmisega või aastaringses kasutuses olevate majapidamistega (nt max 95%). Sajaprotsendiline katvus ei ole ilmselt mõistlik arvestades piiratud rahalis i võimalus i ega ka tegelik k e kasutusvajadus i . Peame oluliseks, et plaan peab keskenduks üksnes neile valgetele aladele, kus on olemas tegelik lairibateenuste kasutamise soov ja selle vajadus. Sinna, kus inimesed ei ela või ei kus nad ei soovi internetiteenust kasutada, pole otstarbekas katvust luua ja lairibaühendusi rajada. Nn valgete alade katmisel ei saa arvestada eraettevõtete investeeringutega, sest need aadressid on erasektori investeeringuplaanidest juba välja jäänud ning seetõttu vajavadki riigi toetusmeetmete abil lahendamist. Erasektori vahenditest on vähemalt Telia poolt juba seni väga ulatuslikult investeeritud neisse piirkondadesse, kus on investeeringute tegemine olnud äriliselt otstarbekas. Samast põhimõttest lähtume ka edasiste investeeringuplaanide tegemisel. Sidevõrkude, sealhulgas mastide ehitamise lihtsustamine Kuigi sideteenuste olemasolu ja nende hea kvaliteet on aasta-aastalt muutunud üha olulisemaks, siis näeme olulise kitsaskohana, et side olulisus ei kajastu ehitustegevuses ega sellekohastes õigusnormides. Transpordikoridoridesse (riigiteede äärde) on sidevõrkude rajamine muutunud Eestis üha keerukamaks ja kohati lausa võimatuks. Sama puudutab uute mastide rajamist. Soovime veelkord rõhutada, et lairibaplaani ellu viimisel ja praktikas õnnestumise eelduseks on Eestis kehtiva planeerimise ja ehitamise regulatsiooni muutmine viisil, et sideehitised/ sidelahendustega arvestamine muutuks üheks kohustuslikuks osaks teede ehitamisel ja sideehitistega arvestaks nii Transpordiamet kui ka kohalikul tasandil (KOV) transporditaristu rajajad ja omajad/haldajad. Side ehitamist lihtsustavad muudatusettepanekud on ITLi poolt liikmetelt kokku kogutud ja esitatud nii Lairiba plaani arutluste käigus kui ka vastavate õigusaktide eelnõu juurde muudatusettepanekutena. On ilmne, et riigi toeta ja planeerimise-ehitamise valdkonna regulatsiooni muutmiseta ei ole võimalik praktikas juurdepääsuvõrke teemaale rajada ega ka luua Lairiba plaan 2030 kohaselt soovitavat 5G katvust transpordikoridoridesse. Soodsa investeerimiskeskkonna tagamine Eestis ja Telia senine panus Eesti lairibaplaani ellu viimisse Lairibaplaani 2030 eesmärkide ellu viimisel mängivad olulist rolli sideettevõtted. Lisaks riigi toetusmeetmetele on ka sideettevõtete enda panus uute võrkude rajamisse ja olemasolevate kaasajastamisse väga oluline . Sama tõime esile ka ITL ühises pöördumises. Viitasime ka probleemidele, mille osas on oluline leid a lahendus, kuidas välistada liigselt keerukust ehitustegevuses ning välistada täiendavalt koormavate regulatsioonide kehtestamist sideettevõtjatele. Nimetatu on eelduseks selles vallas tehtavatele edasistele investeeringutele ja investeerimiskindlusele laiemalt. Laibaplaani eduka ellu viimise tagamiseks tasub riigil toetada omalt poolt sideühenduste loomise lihtsustamist ja otsida võimalusi sideettevõtjate kulubaasi vähendamiseks ning investeerimishuvi säilitamiseks. Investeerimiskindluse kadumine võib tähendada, et erasektori investeeringud vähenevad ja riigil tuleb endal veel rohkem investeerida või plaani realiseerumine lükkub veelgi kaugemasse tulevikku. Telia on investeerinud Eestisse juba pikki aastaid suurusjärgus 50M EUR aastas. Meie investeeringud Eesti sideturule moodustavad suurima osa Eestis sidevaldkonda tehtud investeeringutest. Ka laiemalt vaadates oleme olnud üks suurimaid erasektori investoreid Eestis. Seega on stabiilne ja atraktiivne investeerimiskeskkond meile ja seeläbi ka Eesti tarbijaile ja digiühiskonna arengule väga oluline. Muu hulgas oli Telia esimene mobiilsideoperaator, kes avas 5G kommertsvõrgu ja tegi klientidele 5G teenuse Eestis kättesaadavaks ja seda juba enne nn klassikaliste 5G sagedusalade litsentside omandamist. Seega oleme turuosaliseks, kes otsib ka keerukates olukordades edasi liikumiseks innovatiivseid lahendusi. 3500 MHz ja 700 MHz sageduslitsentside omandamise järgselt on Telia väga aktiivselt panustanud 5G tehnoloogia kasutuselevõttu ja katvuse laiendamisse. Meie kliendid saavad tänaseks kasutada nii 5G mobiilset internetti kui ka 5G tehnoloogial põhinevaid FWA ühendusi ning kasvatame 5G leviala tempokalt . Juba a astal 2016 vaatasime tulevikku ja algatasime väga mahuka fikseeritud lairibavõrgu arendusprojekti. Tänaseks oleme loonud enam kui 400,000 Eesti eluruumile juurdepääsu tulevikukindlale fiiberoptikale. Paralleelselt oleme panustanud ka olemasoleva vaskvõrgu kaasajastamisse, et ka selle tehnoloogia baasil teenust kasutavatel Telia klientidel oleks võimalik soovi korral kasutada vähemalt 100Mbit/s ühenduskiirusega teenuseid. (vt joonis järgmisel lehel). Kõik need Telia tehtud sammud on oluliseks panuseks Eesti lairibaplaan 2030 eesmärkide ellu viimisse. Plaanime investeerida enda sidevõrkude arendamisse ka tulevikus . Fikseeritud lairibavõrgu osas on meie sihiks võimaldada lühemas perspektiivis kõikidel olemasolevatel klientidel kasutada soovi korral vähemalt 100Mbit/s allalaadimiskiirust. Pikemas perspektiivis soovime optikavõrku veelgi laiendada ja vaskvõrgu kasutamisest loobuda. See kõik koostoimes loob vajalikud eeldused üha kiiremate internetiteenuste kasutusele võtuks tarbijate poolt. Kokkuvõttes oleme pidanud oluliseks investeerida enda sidevõrkude kõrgesse kvaliteeti ja nende katvuse kasvu. See loob hüppeplatvormi selleks, et kliendid saaksid soovi korral asuda järk-järgult kasutama ka suuremaid ühendus kiiruseid, kui neil tekib selleks tegelik vajadus. Erinevad uuringud kinnitavad, et nii täna kui lähitulevikus katab 100 Mbit/s ühenduskiirus küllaga keskmise pere kasutusvajaduse. Ka meie enda erakliendid eelistavad tänasel päeval ju ba jus t nimelt ühenduskiirust 100 Mbit/s. See, kuidas kasvab tarbijate tegelik vajadus üha suuremate ühenduskiiruste järele, sõltub omakorda suuresti laiemast tehnoloogilisest arengust ja selle toimumise kiirusest (sh 4K ja 8K laialdasem kasutuselevõtt, võimalikud arengud nt Metaverse´i ja muude virtuaalreaalsuse rakendustega jne). Eesti lairiba arengu vaatest on oluline, et esmalt oleks loodud nö tehnoloogiline kiirtee suuremate ühenduskiiruste kasutusele võtuks tulevikus, et tarbijad saaksid minna suurematele kiirustele üle siis, kui selleks tekib tegelik vajadus. Soovime jätkata ka tulevikus Eestisse investeerimisega ja seda eeldusel ning heas usus , et investeerimiskeskkond jääb stabiillseks ja mõistlikuks ( nagu on kirjeldatud ka ITLi tagasisides ) . Lairibaplaani nö tagasivaatav osa (sh DESI indeksiga seotu) Lairibaplaani nn ajalukku vaatavas osas on mitmel pool viidatud DESI indeksile, mis on üheks mõõdikuks võrdluses teiste riikidega. Kohati on sellega seoses toodud plaani teksti mõned sellised hinnangud, kus väidete ja nende aluseks olevate faktide vahel puudub põhjuslik seos või ei ole info päris täpne. Tõime lairibaplaani dokumendi kommenteeritud versioonis vastavad kohad välja ja palume nendega arvestada. Ühe nüansina toome välja, et DESI indeksis kasutatavad mõõdikud omavad eri ajahetkedel erinevat tähendust. Nt praegu ja ilmselt ka lähiaastai l, mil 1G kasutamiseks puudub keskmisel tarbijal vajadus, pole lairibaplaan 2030 dokumendis ja plaani ellu viimise vaatest oluline keskenduda mitte väga suurte kiiruste (sh 1 G ) kasutuselevõtu le , vaid sellele, kuidas luua ühenduvus valge tel aladel. Märgime ka seda, et ülikiirete ühenduste kasut usaktiivsuse osas ei ole küsimus nende ühenduskiirus t e hinnas. Lätis ja Leedus pole kõnealuse ühenduskiiruse soodsam hind pannud tarbijaid 1 G ühendust kasutama, 1 G kasutusaktiivsus on DESI uuringu andmeil nii Lätis kui Leedus alla 1 % ringis ehk samaväärsel tasemel nagu Eestis. See on ka arusaadav, kuna 1G kasutamiseks puudub tänasel päeval tegelik vajadus. 5G võrkude ja taristuga seonduv Oleme seisukohal, et 5G taristu väljaehitamisega seonduvad teemad vajavad enne Lairiba 2030 plaanis kajastamist eelnevat arutelu sideettevõtjatega ja sellele järgnevalt täiendavat analüüsi ning kaardistust. Praegu lairiba plaanis välja toodud 5G leviala tagamiseks kirjeldatud toetusmeetme printsiibid ei tugine tegelikule olukorrale ega vajadustele. Muu hulgas jääb arusaamatuks näiteks plaanis toodud riigi väide , et erasektor ei raja 5G võrku maapiirkondadesse. Vähemalt Telia on pidanud oluliseks ka regionaalset arengut ja loonud 5G leviala ka paljudes maapiirkondades. Eeldus on muidugi see, et vastavas maapiirkonnas on olemas ka asustus ja kasutajate huvi teenuse vastu , st tegu pole turutõrkepiirkonnaga . Lisame siia Telia 5G leviala kaardi hetkeseisuga (sama kaart on kättesaadav siin https://www.telia.ee/era/mobiil/5g/ ) Sealt on näha, et 5G leviala on tänaseks loodud ka paljudes maapiirkondades. Märgime aga seda, et ebarealistlik ja ka sisulises plaanis ebavajalik on plaanis hetkel toodud idee katta 5G levialaga kogu Eesti. Esiteks ei ole geopoliitilist olukorda arvestades ette näha, et lähiaastatel õnnestuks sõlmida Venemaaga vajalikud koordinatsioonilepingud ja seda mõistlikel tingimustel. Seega on piirkondi, kuhu pole Eestis võimalik 5G leviala rajada ja seda Venemaaga koordinatsioonilepingute puudumisest tulenevate piirangute tõttu. Ka loodav Eesti lairibaplaan peab selle asjaoluga arvestama. Teiseks pole mõtet keskenduda piiratud ressursside tingimustes 5G leviala loomisele sinna, kus puudub kasutusvajadus ( inimasustus ). Viimasena, kuid mitte vähemolulisena toome välja ka raadiolahenduste ja gigabiti kiiruse võimalikkuse. Tänaste (viimase) toetusmeetme tingimuste kohaselt peab olema tagatud teenuse osutamine garanteeritud allalaadimiskiirusega kuni üks gigabitt sekundis. Lairiba plaani dokumendis (lk 11) Elisa Eesti AS poolt mastide ehitamiseks teise toetusmeetme kasutamise näite lõpetuseks on toodud justkui järeldus, et 1 Gbit/s tagamiseks oleks vaja vaid maste tihedamalt paigutada ning 1 Gbit/s tagamine ongi võimalik. Täna kasutuses olevate tehnoloogiliste lahendustega ja üksnes tihedama mastipaigutusega ei ole siiski võimalik sellisel viisil ühe gigabiti kiirust garanteerida. Seetõttu palume kas: täpsustada antud punkti ja viidata, et see on tulevikusuunitlusega teema; või jätta selline järeldus antud kohast (Elisa toetusmeetme kasutus) välja ning asendada see tegeliku tulemusega ehk Elisa Eesti As poolt toetusmeetme abil mastiga lahendatud ehk realiseeritud valgete aadresside arvuga. 5G leviala tagamine ja tagatavate allalaadimise kiiruste teemat võiks plaanis käsitleda eraldi peatükis 5G taristu ja leviala parandamise tegevuskavana (sh mitte üksnes maapiirkondades, vaid turutõrkepiirkondades). Lisas oleks vajalik tuua välja riigi nägemus ühenduskiiruste garanteerimise osas. Nõue tagada ka raadiovõrgu baasil 1 Gbit/s ühenduskiirus võib osutuda plaani ell u viimisel pudelikaelaks. Oluline on luua selgus, kas ühenduskiiruste tagamisega seotut on raadiolahenduste puhul plaanis siiski teisiti käsitleda või ongi toetusmeede mõeldud üksnes masti põhikonstruktsiooni toetamiseks, mitte tegelikult 5G levi ja ühe gigabiti kiiruse tagamiseks. Loodame, et seekordset tagasisidet nii ITL poolt kui käesolevas kirjas toodud teemade osas võetakse arvesse. Oleme heameelega valmis ka edasiste sammude planeerimisel alati aktiivselt kaasa mõtlema ning väljendatud seisukohti vajadusel lähemalt lahti rääkima. Lugupidamisega Kristiina Maasik Telia Eesti AS