Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tallinn Suur-Ameerika 1 21. d etsember 2022 10122 Tallinn E-POSTI TEEL
[email protected] ETTEPANEK VABARIIGI VALITSUSE 16.06.2011 MÄÄRUSE NR 78: „ Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ MUUTMISEKS E sitame teile ettepaneku Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi määrus ) muutmiseks . Määruse muutmise vajadus lähtub seejuures asjaolust, et määruse andmisel on Vabariigi Valitsus tõenäoliselt väljunud talle seadusega antud volituste piiridest ning piiranud seejuures põhjendamatult erinevate tehnoloogiate kasutamist määrusega reguleeritud valdkonnas. Alljärgnevalt analüüsime, kas määruse volitus normiks olev liiklusseaduse (edaspidi LS ) § 199 lg 7 lubab kehtestada nõudeid, millisel tehnoloogi a l põhinevaid mõõtevahendeid võib kiirusmõõturina kasutada . Juhul , kui vastus on e itav , on Vabariigi Valitsus ületanud talle antud volitusi ning muutmisele peab kuuluma m ääruse 3. peatükk ning eriti § 11, mis lubab automaatses kiirusmõõtesüsteemis kasutada vaid laserkiirusmõõturi t ning välistab seega radarkiirusmõõturite kasutamise . Määruse andmisega on Vabariigi valitsus ületanud oma volitusnormist tulenevaid volitusi Vabariigi Valitsuse volitused reguleerimaks kiirusmõõturite ja kiirusmõõtesüsteemide mõõteprotseduure ning mõõtetulemuste töötlemist tulenevad LS § 199 lg-st 7, mis sätestab: „ Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. “ Just kõnealuse volitusnormi alusel ongi Vabariigi Valitsus andnud määruse nr 78 „ Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele.“ Mõõteprotseduuri legaaldefinitsiooni me seejuures seadusest ega ka selle alusel antud määrusest ei leia, kuid seda on mõnedes allikates defineeritud järgmiselt : „ Mõõtmise üksikasjalik kirjeldus kooskõlas ühe või mitme mõõteprintsiibi ja kindla mõõtemeetodiga, mis tugineb mõõtemudelile ja hõlmab kõiki mõõtetulemuse saamiseks vajalikke arvutusi . “ Seega kujutab mõõte protseduur endast sisuliselt kirjeldust sellest, milliseid arvutusi ning milliste mudelite alusel tuleb teha selleks, et saada usaldusväärsed ning kontrollitavad mõõtetulemused. Küll aga ei saa mõõteprotseduuri sätestamisega piirata seda, millistel tehnoloogiatel põhinevate mõõtevahenditega selliste arvutuslikult korrektsete ning usaldusväärsete mõõtetulemusteni jõutakse. Mõõte protseduuri kehtestamisel on eesmärgiks kehtestada puhtalt arvutuslikud alused ning mõõtemudelid kõikide mõõtevahendite tarbeks , mis on oma tehnoloogialt mõõtmistegevuseks sobivad . Käesoleval juhul on aga määruses sätestatud just põhjendamatud piirangud kasutatavate le tehnoloogiatele , mi s mõõteprotseduuri ga reguleeritavad ei tohiks olla . Nii sätestab m ääruse 3. peatükk au tomaatse kiirusmõõtesüsteemiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika, kuid määruse § 11 alusel kohaldub kehtestatud metoodika vaid sellistele automaatsetele kiirusmõõtesüsteemidele, mille osa on lasekiirusmõõtur. Seega jäävad peatüki kohaldamisalast välja sellised automaatsed kiirusmõõtesüsteemid, milles soovitakse kasutada radarkiirusmõõturit. Sisuliselt on seega kehtestatud põhjendamatu piirang sellele, millisel tehnoloogial põhinevaid kiirusmõõtureid tohib automaatsetes kiirusmõõtesüsteemides kasutada, sest kehtestamata on jäetud metoodika radarkiirusmõõturite kasutamise puhuks. Selline piirang on seda arusaamatum, et määruse peatükis 2 sätestatud üldine kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika sätestab nõuded nii radar- kui ka laserkiirusmõõturite ga mõõtmistegevusele. Seega on selge, et üldises sõidukiiruse mõõtmise praktikas on aktsepteeritud mõlemal tehnoloogial põhinevad kiirusmõõturid. Erisuse ning sisulise piirangu kehtestamise põhjused ei nähtu ka määruse seletuskirjast, kus 3. peatükis sätestatu kohta on nenditud vaid: „ Nagu ka kiirusemõõturite metoodika, põhineb automaatse kiirusmõõtesüsteemiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika politseis kasutusel oleval sõiduki kiiruse mõõtmise metoodikal MM 01-2010. Antud metoodika kehtib laseril põhineva automaatse kiirusmõõtesüsteemiga sõidukiiruse mõõtmisele. “ Täiendavaid selgitusi selle kohta, miks on põhjendatud just sellest metoodikast lähtumine, mida olemasolev metoodika endast täpsemalt kujutab ning mis on sellest tulenevad nõuded, sele tuskiri ei anna. Oluline on märkida, et samal metoodikal põhineb seletuskirja andmetel ka üldine kiirusmõõturite metoodika, kuid sellest hoolimata on määruse 2. peatükis kirjeldatud mõõtemetoodikas kirjutatud nii laser- kui ka radarkiirusmõõturitele kohalduvat metoodikat. Veelgi enam, määruse seletuskirjas on 2. peatüki sätete selgitamisel muuhulgas mainitud, et „ Teist tüüpi kiirusmõõturite kasutuselvõtmiseks peab vajadusel kehtestama metoodika ka selliste kiirusemõõturitega sõidukiiruse mõõtmiseks. “ Seega nendi vad ka eelnõu väljatöötajad, et kohane metoodika peab olema kehtestatud kõikide kasutuselolevate kiirusmõõturi tüüpide jaoks. Ometi aga määruse 3. peatükis sellest põhimõttest kinni peetud pole. On selge, et ilma kohast metoodikat kehtestamata ei ole võimalik radarkiirusmõõturite kasutamine automaatsetes kiirusmõõtesüsteemides. Seejuures sätestab mõõteseaduse (edaspidi MõõteS ) § 5 lg 1: „ Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja: 1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat , või 2) mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. “ Seega ei ole õiguslikult isegi võimalik kasutada kiirusmõõte süsteemides kiirusmõõtureid, mille kasutamisele mõõtemetoodikat kehtestatud pole. Määrusega on Vabariigi Valitsus niisiis kehtestanud mitte ainult mõõtemetoodika , milleks tulenevad volitused LS § 199 lg-st 7, vaid ka põhjendamatud piirangud sellele, millist tehnoloogiat üldse kiirus e mõõtmiseks kasutada tohib. Selliste kitsenduste tegemiseks aga volitusnorm alust ei anna, sest LS § 199 lg 7 ei luba valitsusel kehtestada , milline tehnoloogia on lubatud ja milline mitte. Seega on Vabariigi Valitsus tõenäoliselt määruse andmisel ületanud oma volitusnormiga saadud pädevust ning määrust tuleb muuta selliselt, et määruse peatükk 3 hõlmaks kõiki kasutuseks sobivaid mõõtevahendeid (s.o nii laser- kui ka radarkiirusmõõtureid). Praktika toetab Radarkiirus mõõturite kasutuselevõtt u Automaatsetes kiirusmõõtesüsteemides Lähiriikides kasutatakse just radarkiirus m õõturiga automaatseid kiirusmõõtesüsteeme Määrusega kehtestatud piirang, mis keelab radarkiirusmõõturite kasutamise automaatsetes kiirusmõõtesüsteemides, on seda arusaamatum, et Eesti naaberriikides on radarkiirusmõõturid just sellel otstarbel väga laialdaselt kasutusel ning siseriiklikud normid mõõtevahendite tehnoloogiatele piiranguid ei sea . Näiteks Leedu siseriiklikus õiguses ei ole määratletud, mis tehnoloogial põhinevaid kiirus mõõtureid mõõtetegevuses kasutada võib. Vastav mõõteprotseduur sätestab vaid, et mõõtetegevuse läbiviimisel on o luli seks tingimus eks see , et rikkumiste tuvastamiseks võib kasutada ainult selliseid mõõteseadmeid, mis on võimelised salvestama tehtud mõõtmiste andmeid enda vahe mällu. Lisaks võib asjakohase kohtupraktika järgi mõõtevahendeid kasutada ainult siis, kui metroloogia seaduses sätestatud korras on neile välja antud metroloogiline sertifikaat. Veelgi enam , automaatsetes kiirusmõõtesüsteemides kasutatakse Leedus enamasti just radarkiirusmõõturitel põhinevaid süsteeme. Nii kasutatakse statsionaarsetes kiirusmõõtesüsteemides näiteks radarkiirusmõõtureid MultaRadar S580 , STALKER Phodar SE-1LT ja Senys Gatso . Teisaldatavates ehk statiivil automaatsetes kiirusmõõtesüsteemides kasutatakse aga ka laserkiirusmõõtureid. Seejuures on näiteks Senys Gatso radarkiirusmõõt urid Leedus kasutusel 36 statsionaarse s automaatses kiirusmõõtesüsteemis ning ühes teisaldatavas automaatses kiirusmõõtesüsteemis. Mobiilsete kiirusmõõturite puhul on kasutusel nii radarkiirusmõõturid ( Berkut R, VIZIR, Berkut VIZA ) kui ka laserkiirusmõõturid ( Unipar SL 700, Traffi Patrol XR, TruCAM , TruSpeed ). Ka Lätis ei ole siseriiklike normidega kiirusmõõturite tehnoloogiaid piiratud . Vastav regulatsioon sätestab vaid teatud tehnilised tingimused, millele nii laser- kui ka radarkiirusmõõtjad vastama peavad. Seejuures on Lätis kiirusmõõturite hangete raames hangitud nii laser- kui ka radarkiirusmõõtureid. Radarkiirusmõõturid on lisaks laialdaselt kasutusel ka Soomes ja Rootsis. Näiteks juba eelmainitud Senys Gatso radarkiirusmõõturid on Soomes kasutusel 155 statsionaarses automaatses kiirusmõõtesüsteemis ning 16 teisaldatavas automaatses kiirusmõõtesüsteemis , Rootsis leidub neid aga lausa 3600 statsionaarses automaatses kiirusmõõtesüsteemis. Eeltoodu pinnalt on selge, et radarkiirusmõõturid on praktikas väga laialdaselt kasutatavad just automaatsetes kiirusmõõtesüsteemides ning tehnilisi probleeme nende kasutuselevõtuks ei esine. Olukorras, kus radarkiirusmõõturid on automaatsetes kiirusmõõtesüsteemides kasutamiseks lubatud pea kõigis meie naaberriikides , ei ole eluliselt usutav, et Eestis esineks mõni erakordne asjaolu, mis nende kasutamise välistaks. Eestis ei ole takistusi radarkiirusmõõturite kasutamiseks Nagu ka eelpool mainitud, on määruse seletuskirja andmeil määruse 3. peatükis sätestatud regulatsiooni a llikaks politseis kasutusel olev sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika MM 01-2010. Samas on määruse 2. peatüki puhul sama metoodikat aluseks võttes laiendatud määruse kohalduvust ka radarkiirusmõõtjatele. Seega on selge, et samasugust laiendavat kohaldamist saaks vajadusel kasutada ka 3. peatüki metoodika väljatöötamisel. Võttes aluseks nii lähiriikide praktikat kui ka Eesti asjaomaste asutuste tagasisidet, ei ole ühtegi tehnilist või praktilist põhjust, miks ka Eestis ei võiks automaatsetes kiirusmõõtesüsteemides olla kasutusel radarkiirusmõõturid. Suhtluses riigiasutustega on meile seejuures nenditud, et ainsaks põhjuseks radarmõõturite mittekasutamisel on just puuduv mõõtemetoodika. Selline ebamõistlik ettevõtluse vabaduse riive , millel ei ole ühtegi praktilist ega tehnilist põhjendust, ei saa kindlasti olla õigustatud. Seega t oonitame taaskord vajadust kõnealuse määruse muutmiseks selliselt, et ebaõiglane eristus kaotada ning kehtestada mõõtemetoodika ka sellistele automaatsetele kiirusmõõtesüsteemidele, mille komponendiks on radarkiirusmõõtur. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Villo Eurosec OÜ juhatuse liige