Projekteerimistingimused ning keskkonnamõju hindamine

Rene Tammist OÜ Utilitas Wind Teie 24.11.2022 [email protected] Meie 21.12.2022 nr 7-15/22/5257-2 Projekteerimistingimused ning keskkonnamõju hindamine Austatud härra Tammist Pöördusite Keskkonnaministeeriumisse seoses selgituste ning muudatusettepanekutega, mis võimaldaks kohaliku omavalitsuse (KOV) eriplaneeringu asukoha eelvaliku järel projekteerimistingimuste menetluses vajadusel algatada keskkonnamõju hindamine (KMH). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 järgi esitab arendaja tegevusloa andjale ehk otsustajale tegevusloa taotluse, kes vaatab selle läbi ning teeb otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. KeHJS-i 13.07.2017–31.12.2019 kehtinud redaktsiooni § 7 tegevuslubade loetelus sisaldusid ka projekteerimistingimused. Lisaks kirjeldatud nn tavapärasele lähenemisele sisaldab KeHJS alates 1.01.2020 § 261 erisust, mille järgi võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata arendaja esitatud KMH algatamise taotluse alusel enne tegevusloa taotluse esitamist. Eelnevalt arvestades olete oma kirjas käsitlenud erinevaid variante KOV eriplaneeringu asukoha eelvaliku järel projekteerimistingimuste andmisel KMH tegemiseks. Järgnevalt on esitatud Keskkonnaministeeriumi selgitused ja kommentaarid erinevate variantide lõikes. Variandis a viidatava KeHJS § 11 lõike 6 puhul on tegemist erisusega, milles nimetatud eelduste täitmisel jätab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata. KOV eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise järgselt, asukoha eelvaliku otsuse kõrvaltingimuseks seatava võimalike täiendavate uuringute teostamise kohustuse korral (kirjas pakutud kui asukoha eelvaliku otsuse kõrvaltingimus või ehitusloa andmise eeldus) tuleb arvestada, et selliste uuringute teostamine ei saa välistada täiendavate uuringute vajadust projekteerimistingimuste või ehitusloa andmise menetluses. Otsustaja peab taotluse menetluses otsuse tegemisel hindama, kas KeHJS § 11 lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud (st kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet). Variantides b ja c on lähtekohaks KeHJS §-s 7 esitatud tegevuslubade loetelu, mille punkti 4 järgi on tegemist avatud loeteluga (eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument). Seetõttu tuleb kehtivat KeHJS-i regulatsiooni tõlgendada selliselt, et projekteerimistingimuste menetluses ei ole KMH läbiviimine keelatud ning otsene vajadus KeHJS-i muutmiseks puudub. Täiendavalt olete variandis b esitanud tinglikus sõnastuses muudatusettepaneku planeerimisseaduse täiendamiseks, mis on seotud ka Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 KeHJS-iga. Planeerimisseaduse tõlgendamise ning muutmise osas on pädevaks ministeeriumiks Rahandusministeerium. Samas leiame, et asjakohaste seaduste muutmisvajaduse ning kõnealuse muudatusettepaneku täpse sõnastuse osas on võimalik jätkata arutelu puudutatud osapoolte vahel. Muu hulgas tuleb sellisel juhul täpselt sõnastada, kuidas toimub KMH vajaduse väljaselgitamine ning arvestada asjaoluga, et KeHJS § 11 lõike 11 järgi KMH algatamise korral peatub tegevusloa taotluse menetlus KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni Ametlikes Teadaannetes. Variandi d kontekstis kordame üle, et KeHJS § 11 lõige 12 käsitleb KMH direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta; muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/52/EL) artikli 5 lõikes 2 toodut. Säte käsitleb arendaja konsulteerimist otsustajaga ning see ei asendada KMH tegemist. Variandi e puhul on käsitletud KeHJS § 261 erisust, mille järgi võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata arendaja esitatud KMH algatamise taotluse alusel enne tegevusloa taotluse esitamist. See tähendab, et KeHJS-i regulatsioon võimaldab arendaja soovil võimalikult varakult KMH tegemist nt enne projekteerimistingimuste või ehitusloa taotlemist. Kui nn tavapärase KMH puhul peatub tegevusloa taotluse menetlus (§ 11 lõige 11), siis § 261 korral tegevusloa taotluse puudumise tõttu sellist peatumist ei toimu. Küsite oma kirjas, kas KeHJS § 261 on mõeldud rakenduma ka projekteerimistingimuste taotluse esitamisel ning kas KeHJS § 261 mõttega on kooskõlas algatada KMH ehitusloa taotluse esitamisest sedavõrd palju varem (projekteerimistingimuste menetluses ehk isegi enne projekteerimistingimuste andmist). Rõhutame veelkord, et KeHJS § 261 erisust kohaldatakse arendaja soovil eraldiseisvalt enne tegevusloa taotluse esitamist, antud juhul enne projekteerimistingimuste või ehitusloa taotluse esitamist. Selle sätte kaudu saab arendaja võimalikult varakult läbi viia KMH, et selgitada kavandatava tegevusega kaasnev oluline keskkonnamõju, tegevuse jaoks kõige sobivam lahendusvariant ning vajalikud keskkonnameetmed, millega saab arvestada näiteks ehitusprojekti koostamisel ning ehitusloa menetlemisel. Samas juhime tähelepanu, et haldusorgan peab järgima haldusmenetluse üldpõhimõtteid, sealhulgas eesmärgipärasust ja efektiivsust, mis tähendab muu hulgas kavandatava tegevuse perspektiivikuse hindamist vastavalt KeHJS § 261 lõikele 6. Täname pöördumise eest ning märgime, et taastuvenergia arendamise kiirendamise tegevuste raames asjakohaste seadusemuudatuste väljatöötamisel soovime jätkata koostööd ka OÜ-ga Utilitas Wind. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma Asekantsler Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Kristiina Nauts Rainer Persidski, 626 2973 [email protected]