Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena

20.12.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1.Sisukokkuvõte Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75) artikli 4 punktist 2 tulenevalt on taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi rahastu) eesmärgiks liikmesriikidele rahalise toetuse andmine, saavutamaks nende poolt esitatud taaste- ja vastupidavuskavas (edaspidi taastekava) sätestatud reformide ja investeeringute eesmärgid ja sihid. Euroopa Liidu (edaspidi EL) Nõukogu kinnitas Eesti taastekava 29.oktoobril 2021. a aastal rakendusotsusega nr 12532/21. Üheks Eesti taastekavas ettenähtud investeeringuks on vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine selleks, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppega seatud EL-i eesmärk jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Toetuse eesmärk on kiirendada rohelise ehk saastevaba vesiniku tootmist ja tarbimist Eestis, kus ei ole veel toimivaid vesiniku tootmise, jaotamise ja tarbimise võimalusi. Saastevaba vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtt on oluline investeering teel rohelisema majanduse suunas, sest aitab süsteemselt liikuda väiksema keskkonnahäiringuga ja tõhusama ressursikasutusega majandusmudelite suunas. See investeering aitab käivitada seni veel mitte eksisteerivat vesinikuturgu Eestis ning võrreldes olemasoleva olukorraga eeldab toimiva turu suunas liikumine vesinikupõhiste väärtusahelate ülesehitamist. Väärtusahelate käivitamine ning testimine pilootprojektide raames on oluline uue turu tekkeks, püsimajäämiseks ning järkjärguliselt kulutõhusaks muutumiseks. Majandus- ja taristuministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse taastekava kohase eesmärgiga „Ettevõtete rohepööre“ seotud investeeringu „Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine“ elluviimiseks. Määruse eesmärk on konkureeriva pakkumismenetluse tulemusel valitavate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele suunatud pilootprojektide elluviimisel testida Eesti oludes erinevaid rohevesiniku kasutuselevõtu tervikahelaid rohevesiniku tootmisest lõpptarbimiseni. Toetuse andmise tulemusel võetakse transpordisektoris kütusena kasutusele rohevesinik või hakatakse keemiatööstuses kasutama rohevesinikust toodetud lähteaineid. Taastekavas ei ole täpsustatud toetatavaid sektoreid. 2020-2021. aastal läbi viidud vesinikuressursside kasutamise analüüs näitas, et Eestis on suurim potentsiaal heite koguste vähendamiseks transpordisektoris, mis sõltub endiselt tugevalt fossiilsetest kütustest. Suurim potentsiaal transpordisektoris on rongidel, praamidel, raskeveokitel ja teistel pikamaasõidukitel, kus elektrifitseerimist on keerulisem teha. Lisaks on vesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris oluline keskenduda tanklavõrgu arendamisele.1 Sama analüüsi kohaselt, seisneb tööstussektoris vesiniku potentsiaal fossiilsetel allikatel põhinevate keemiatoodete impordisõltuvuse vähendamises. Seega on Eesti otsustanud anda abi transpordi- ja keemiatööstuse sektorile saastevaba vesiniku terviklahenduste väljatöötamiseks. Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine on Eestile sotsiaalmajanduslikult kasulik, sest nii saame vähendada sõltuvust importkütustest, muuta keskkonda puhtamaks ning luua kohalikke 1 https://mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/analuusid-ja-uuringud#taastuvenergia Eesti vesinikuressursside kasutamise analüüs, lk 12 töökohti. Eesti vesinikuressursside kasutamise analüüsist2 järeldub, et kolm suuremat vesiniku kasutusvaldkonda on transpordivahendites kütusena, soojuse ja elektri tootmiseks ning keemiatööstuse lähteainena või rafineerimiseks. Eriti oluline on see transpordisektoris, kus enamik kasutatavatest kütustest on imporditavad fossiilkütused. Tänaseks on edukalt käivitunud biometaani kasutamine Eesti transpordisektoris. Selleks, et transpordisektoris kasutatavaid kütuseid mitmekesistada, on kasulik uusi lahendusi kogemuste saamiseks esmalt väiksemas mahus katsetada. Kogu maailmas toodetud vesinikust 90% on kasutusel ammoniaagi ja metanooli tootmisel ning nafta rafineerimisel, enamik tarbitavast vesinikust on taastumatutest ressurssidest toodetud hall vesinik, mistõttu taastuvelektrist ja -ressurssidest toodetud rohelise vesiniku kasutamine aitaks tööstussektorit dekarboniseerida ning kiirendaks ka teiste vesinikutehnoloogiate kasutuselevõttu. Taastuvenergial põhineva elektri kasutamise suurendamine EL-i majanduses ja vesiniku suurem kasutuselevõtt on mõlemad selged sammud, mis on vajalikud üleminekul kliimaneutraalsele majandusele. Euroopa Komisjoni hinnangul ei saa ühte eelistada teisele, kuna elektrifitseerimine ei ole võimalik kõikides sektorites ning just nimelt neis sektorites (ka näiteks transpordis ja keemiatööstuses) on vesinik asendamatu. Kõrgema vesiniku tootmise ja tarbimise potentsiaali ära kasutamiseks on vaja oluliselt tõhustada elektrolüüsi protsessi, muuta elektrolüüserid majanduslikult tasuvaks, suurendada vesiniku salvestusvõimekust ning leida kulutõhusaid vesiniku transportimise viise. Toetuse saamine ei ole piiratud vesiniku tootmisega taastuvelektrist, toetatav on taastuvenergiast rohevesiniku tootmise ja tarbimise tervikahela loomine. Taastuvad energiaallikad on: vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Antud määruse raames on vesiniku tootmiseks kasutatava taastuvenergia allikana välistatud biomass ja sellest saadud kütused. Muudel juhtudel (lähteainena vesiniku tootmiseks, lähteainena keemiatööstuses või energiaallikana keemiatööstuses) tohib kasutada biomassi ja biogaasi. Biomassi ja biogaasi mõisted on defineeritud paragrahvis 3. Toetatava tegevuse puhul on oluline, et see panustaks käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärkide saavutamisse, milleks on rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahenduste arendamine transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena ning antud tegevuste tulemusel toimuv kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. Investeeringu tegevusi rahastatakse taastekava ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldmäärus) § 8 alusel. Eelnõuga nähakse ette üldised tingimused, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse tingimused ja toetuse kasutamise kord investeeringu tegevuste läbiviimiseks ning oodatud tulemuste saavutamiseks, samuti kehtestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektikoordinaator Tiiu Noormaa (e-post: [email protected], tel: 627 4121), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Kristo Kaasik (e-post: [email protected], tel: 625 6465) ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm (e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse ekspert Gerly Lootus (tel 625 6467, [email protected]) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (teenistussuhe lõppenud). 2 https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2021/07/lopparuanne-vesinikuressursside-kasutamise-analuus.pdf 1.3.Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 28 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused ja kulud ning toetuse osakaal 3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 4. Avatud taotlusvooru läbiviimine 5. Taotluste menetlemine 6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 7. Lõppsaaja ja partneri õigused ja kohustused 8. Aruannete esitamine 9. Toetuse maksmise tingimused 10. Toetuse maksmisest keeldumine, tagasinõudmine ja vaided 11. Määruse rakendamine. 2.2 Investeeringu elluviijad Ministeerium täidab ülesandeid vastavalt üldmääruse § 4 lõikes 2 sätestatule. Ministeerium sõlmib Keskkonnainvesteeringute Keskusega (edaspidi KIK) halduslepingu üldmääruse § 4 lõikes 7 sätestatud vahendusasutuse ülesannete täitmiseks. 1. peatükk Üldsätted Määruse § 1 kohaselt on määrus kehtestatud taastekava eesmärgiga „Ettevõtete rohepööre“ seotud investeeringu „Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine“ elluviimiseks (edaspidi investeering). Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a kinnitatud dokumendiga „Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 20303“ eesmärkidega ning Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2017. a poolt kinnitatud arengukavaga „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“. Määruse § 2 kirjeldab toetuse andmise eesmärki ja oodatavat tulemust. Toetuse andmise eesmärk on transpordisektoris ja keemiatööstuses konkursikonkureeriva pakkumismenetluse tulemusel valitavate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele suunatud pilootprojektide elluviimisel testida Eesti oludes erinevaid rohelise vesiniku kasutuselevõtu tervikahelaid rohelise vesiniku tootmisest lõpptarbimiseni. Määruse § 3 punktides 1–18 sisustatakse määruses kasutatavad terminid. Defineerimata termineid kasutatakse üldmääruse, valdkondlike seaduste ja EL riigiabi regulatsiooni tähenduses. Avatud taotlusvoor on konkureeriv pakkumismenetlus rohevesiniku kasutuselevõtu tervikahela projekti teostajate leidmiseks. Taotlus on lõppsaaja tahteavaldus avatud taotlusvoorus osalemiseks ette nähtud tingimustel ning kooskõlas eelnõukohase määrusega ja 3 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (kättesaadav): https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf ) riigiabi reeglitega, mis on taotlejale siduv alates taotluse esitamisest kuni avatud taotlusvooru teates määratud taotluse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Biomassi all mõeldakse põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja sellega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev fraktsioon. Biomass võib sisaldada toodete jääke, mitte tooteid. Keemiatööstuse lähteaine on täielikult taastuvenergia abil saadud ning täielikult taastuvatest või korduskasutatavatest allikatest pärit lähetaine keemiatööstuses kasutamiseks. Korduskasutuseks peetakse ressursi taaskasutust, seega esmakasutuses olevate taastumatute ressursside ja ka biomassi kasutust keemiatööstuse lähteainena antud meetme raames ei toetata. Keemiatööstuse lähteainete tootmisüksus on seadmete kompleks vesinikust ja teistest lähteainetest keemiatööstuse lähteainete tootmiseks, tootmise alla arvestatakse ka vahetult peale tootmist toimuv saaduste eraldamine, puhastamine jääkainetest, kompresseerimine, säilitamine. Lähteaine on keemiline ühend, millest toodetakse rohevesinikku või keemiatööstuse lähetaineid (näiteks vesiniku tootmise korral vesi või metaan ja keemiatööstuse lähteainena vesinik, CO2, N2). Rohevesinik on vesinik, mis on toodetud vee elektrolüüsi teel taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga töötavas elektrolüüsiseadmes või biogaasi reformimise teel või biomassi biokeemilise muundamise teel, kui see on kooskõlas taastuvenergia direktiivi artiklis 29 sätestatud säästlikkuskriteeriumidega ning biomassi ja biogaasi tähendus on kooskõlas käesoleva määruse § 3 toodud biomassi ja biogaasi mõistetega. Rohelise vesiniku tootmiseks taastuvelektri saamisel pole lubatud vastavalt EL normatiividele kasutada biomassi. Euroopa Komisjon on avaldanud teatise4 „Guidelines on State aid for climate, environmental protection and energy 2022“ (edaspidi CEEAG). Nimelt CEEAG punkti 70 kohaselt loetakse saastevabaks vesinikuks vesinikku, mis on toodetud taastuvenergiast, meetodite kohaselt nagu ette nähtud taastuvenergia direktiivi artikli 2 punktis 36, mille lähteaineks on muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud transpordikütused – st vedelad või gaasilised kütused, mida kasutatakse transpordisektoris, mis ei ole biokütused ega biogaas ja mille energiasisaldus tuleb muust taastuvast energiaallikast kui biomass. Nii taastuvenergia direktiivis kui ka sellele direktiivile 2021. aastal „Eesmärk 55“ paketi raames esitatud Euroopa Komisjoni poolt esitatud muudatusettepanekutes on mittebioloogilist päritolu taastuvkütused (RFNBO - renewable fuel of non-biological origin, kuhu alla kuulub ka roheline vesinik) selgelt defineeritud viisil, mis välistab biomassi kasutust rohelise vesiniku toomisel5. Taastuvenergia direktiivi artikli 2 punkti 36 kohaselt| on „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised transpordikütused“ – vedelad või gaasilised 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022XC0218(03)&from=EN 5 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02018L2001-20181221 kütused, mida kasutatakse transpordisektoris, mis ei ole biokütused ega biogaas ja mille energiasisaldus tuleb muust taastuvast energiaallikast kui biomass. Rohevesiniku tervikahela etapid on järgmised: 1) Rohevesiniku tootmine elektrolüüseri abil veest, kasutades selleks 100% taastuvenergiat, vastavalt RED II vahetu tootmise nõutele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 artikkel 27 lõige 36), või vesiniku tootmine 100% biogaasist või biometaanist, mille toomiseks on täielikult kasutatud taastuvenergiat ja biomassi antud määruse mõistes. Rohevesiniku tootmisel kasutatav taastuvenergia ei tohi seejuures olla toodetud biomassist ega sellest toodetud kütustest. Rohevesiniku lähteainena võib kasutada biomassi, aga selle tootmiseks ei tohi kasutada biomassist toodetud energiat. Tootmise alla arvestatakse ka vahetult peale tootmist toimuv rohevesiniku eraldamine, puhastamine jääkainetest, kompresseerimine, säilitamine ning jaotamine enne tankimist või lõpptarbimist. 2) Tankimistaristu alla kuuluvad kõik taristu osad või etapid, mis jäävad tootmisüksuse ja selle lõppkasutusena mõeldud transpordivahendisse tankimise vahele. 3) Tarbimine – vesiniku tarbimine lõppkasutuses oleva transpordivahendi energiaallikana (nt kütuseelemendis elektri tootmiseks) või keemiatööstuse lähteainete toomisel. Taastuvate energiaallikate all mõistetakse energiaallikaid elektrituruseaduse § 57 tähenduses. Taastuvad energiaallikad on vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Biomass on põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid. Vedel biokütus on taastuv energiaallikas ainult siis, kui see kütus vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 kohaselt kehtestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumidele. Taastuvelekter on elekter, mis on täielikult toodetud taastuvenergiast. Jätkusuutlikkust arvestava energiaallika all mõeldakse kütuseid, mille tootmine ei kahjusta keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses ja mis on pärit taastuvatest allikatest: vesi, tuul, päike, lained, looted, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biolagunevad olmejäätmed, sõnnik, läga, reoveesetted, toiduvalmistamisel kasutatud õli või rasva jäägid ja puidu jäätmed. Tegevus tuleb planeerida nõnda, et jäägid ja jäätmed tuuakse energia tootmise kohta mitte kaugemalt kui 500 km. Mõiste tootmisüksus kasutatakse määruses kahes tähenduses: 1) Rohevesiniku tootmisüksus on elektrolüüser või muu seade vesiniku tootmiseks taastuvenergiast, tootmise alla arvestatakse ka vahetult peale tootmist toimuv rohevesiniku eraldamine, puhastamine jääkainetest, kompresseerimine, säilitamine ning jaotamine enne tankimist või lõpptarbimist. 2) Keemiatööstuse lähteainete tootmisüksus on seadmete kompleks rohevesinikust ja teistest lähteainetest keemiatööstuse lähteainete tootmiseks, tootmise alla arvestatakse ka vahetult pärast tootmist toimuv saaduste eraldamine, puhastamine jääkainetest, kompresseerimine, säilitamine. Määruse § 4 sätestab, et KIK täidab üldmääruse § 4 lõike 7 kohaselt vahendusasutuse ülesandeid. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 artikkel 27 lõige 3 (kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=EN) Vahendusasutuse volitamise kaalutlused Vahendusasutuse määramisel on kaalutud nii majanduslikke aspekte kui ka rakendamise ülesande sisust ja selle täitmiseks vajalikest kompetentsidest lähtuvaid nõudmisi. Vahendusasutuse ülesandeks on esmajärjekorras teostada analüüs ning ettevalmistavad tegevused, mille alusel planeerida ning ellu viia investeeringu põhitegevused. Kasutades ministeeriumi analüüsi ning ekspertteadmisi on tuvastatud käesoleva määruse raames läbiviidavate tegevuste eeldatav sisu. Ettevõtluskeskkonnale suunatud investeeringud puudutavad spetsiifiliselt turupõhiste toetusmeetmete rakendamist ja väljatöötamist, rahastusmeetmete tõhusust ja teenuste turgu käsitlevaid analüüse. Lisaks on vajalik, et vahendusasutus oleks võimeline töösse kaasama rahvusvahelist ekspertiisi ja kogemust. Eeltoodud ülesannetest tulenevalt on kaalutud nii KIKi kui ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) sobivust vahendusasutusena. Analüüsiti nelja erinevat aspekti ning analüüsi tulemus on näidatud alloleval maatriksil. Hinnang erinevate aspektide kohta on näidatud skaalal ühest kolmeni, kus üks on „pigem nõrk“ ning kolm „pigem tugev“. KIK SA EIS Laiapõhjaliste analüüside teostamise kogemus 2 2 Toetusmeetmete rakendamise kogemus 3 2 Rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja 3 3 suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus Eelnev kogemus sarnaste projektide läbiviimisel 3 2 Kokku 11 9 Mõlemal asutusel on rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus. KIK on analüüside läbiviimisel olnud tihti rahastaja rollis, kuid on teostanud ka ise näiteks oma rahastusmeetmete rakendamise tõhusust ja energiateenuste turgu käsitlevaid analüüse. KIKis tegeleb sarnaste meetmetega analüütilise keemia doktorikraadiga keskkonnaekspert, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on olnud kasvuhoonegaasid, kliima soojenemine ja sellega seotud keskkonnariskid. KIK rahastab ligikaudu 50 meetmetegevust. KIK on mitmel EL struktuurivahendite kasutamise perioodil olnud energeetikavaldkonna meetmete rakendusüksus ja on andnud samalaadseid toetusi keskkonnaprogrammist. Sarnastest meetmetest on näiteks struktuurivahendite meetme „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis“ tegevuse „Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine“ elluviimiseks toetatud gaasibusside kasutuselevõttu ja biometaani tanklate rajamist (toetuse suurus 9 miljonit eurot) ja riigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest rahastatud „Riigi eelarvestrateegia 2021-2024“ lisa 5 kohase meetme „Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks“ tegevuse „Vesiniku väärtusahela piloteerimise“ toetusmeetme rakendamine (toetuse suurus 5 miljonit eurot). KIK koostas KHG ja muu kaasneva heite vähenemise arvutuse tabeli ja teostas selle alusel projektide mõju hindamise. Lisaks on KIKil rahvusvaheliste hankemenetluste, ekspertide kaasamise ja suuremahuliste projektide läbiviimise kogemus (7 linna tänavavalgustus 15 miljonit eurot, Raadi rehvid 2,3 miljonit eurot; ELWIND projekt). Riigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest laekuvate vahendite kasutamise kogemus on KIKil Eestis kõige pikem, alates toetuse andmisest taastuvenergiaallikate laialdasemaks kasutamiseks energia tootmiseks (2010) ja väga mahukas, nt lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks, täiselektriliste sõidukite ostutoetus, elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu pilootprojekt. EIS on näiteks osalenud ja läbi viinud analüüse, mis käsitlevad ehitiste energiatõhususega seotud erinevaid aspekte (finantseerimine ja tehnilised aspektid) ning on osalenud ja osaleb Euroopa Liidu finantseeritavates projektides, mis aitavad parandada ehitusturul tegutsevate turuosaliste oskusi ning kompetentsust. EIS on samuti pikaajaliste kogemustega struktuurivahendite rakendaja. Lisaks on EIS osalenud veel ka mitmete kvoodimüügituludest laekuvate vahendite kasutamisel (elektriautode toetus). EIS ja EASi juriidiline ühendamine toimus jaanuaris 2021, sisuline ühinemine jõuab lõpule 2022. aasta jooksul. Seniks jätkub teenuste pakkumine olemasolevate kaubamärkide ehk EASi ja EIS alt, alles jäävad kõik teenused ja ka kodulehed. Ühendorganisatsiooni ärinimeks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Vahendusasutuse määramisel tugineti eelnevale analüüsile ning ka rakendamiseks vajalike tegevuste läbiviimiseks eelnevate sarnaste toetusmeetmete või projektide kogemusele. Eelnevalt välja toodud põhjenduste tulemusel on investeeringu elluviimisel otsustatud vahendusasutuseks määrata KIK. KIK säilitab kõik toetuse andmisega seotud dokumendid e-toetuse keskkonnas kümme aastat pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Selle aja jooksul peab olema tagatud võimalus tõendada, et riigiabi on antud toetuse saajale õiglases suuruses. Eelnõu § 5 näeb ette alused riigiabi andmiseks. Riigiabi valdkonnas kehtivad otsekohalduvad ELi õigusaktid, mille tõlgendused põhinevad Euroopa Kohtu ning Euroopa Komisjoni praktikal. Riigiabi käsitlevad riigisisesed rakendussätted sisalduvad konkurentsiseaduse 6. peatükis. Riigiabi mõiste elemente selgitatakse täpsemalt Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatises.7 Konkreetsemalt on toetuse andmise alus Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (üldise grupierandi määrus). Eelnõukohase määruse vastuvõtmise ajal on menetluses üldise grupierandi määruse muutmise määrus, mille muudatused võimaldavad käesolevat meedet rakendada. Sellepärast on § 5 lõikes 1 täpsustatud, et toetust antakse alates hetkest, mil Euroopa Komisjon võtab vastu menetluses oleva üldise grupierandi määruse muutmise määruse ja esitatud on vastav teatis Euroopa Komisjonile. KIK teavitab sellest oma kodulehel. § 5 lõigetes 2-4 on viidatud üldise grupierandi määruse sätetele, mis reguleerivad vastavat abi liiki. Viited on antud üldise grupierandi määruse redaktsioonile, mis kehtivad pärast menetluses oleva üldise grupierandi määruse muutmise määruse vastuvõtmist. § 5 lõigetes 5 ja 6 on toodud viited üldise grupierandi määrusele ja konkurentsiseadusele seoses ergutava mõju hindamise ja toetuse andmist välistavate asjaoludega. Võimaliku riigiabi tagasinõudmise korral on aluseks nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999 ning Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004. Riigiabi puhul tuleb arvestada, et ELi riigiabiõigus on otsekohalduv ning toetuse saajatel ei teki siseriiklike asutuste tegevuse või tegevusetuse tõttu õigustatud ootust abi seaduslikkuse suhtes. Ainult Euroopa Komisjon võib tunnistada siduvalt abi seaduslikuks. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab mõistlikult hoolikas ettevõtja olema võimeline ise veenduma, et riigilt saadud vahendid on kooskõlas riigiabi põhimõtetega. 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1469193387743&uri=CELEX:52016XC0719(05) Ebaseaduslik riigiabi nõutakse tagasi üldmääruse § 11 lõike 10 ja konkurentsiseaduse § 42 alusel. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal Määruse § 6 sätestab toetatavad tegevused. Toetatav tegevus seisneb tervikahelate väljatöötamises ja kasutuselevõtus järgmistes valdkondades: transpordisektoris rohevesiniku kasutuselevõtu süsteemi loomises või rohevesiniku kasutamises keemiatööstuse lähteainena. Rohevesiniku tervikahel transpordisektoris peab koosnema rohevesiniku tootmisest, tankimistaristust ja tarbivast seadmest. Projekt, mis ei koosne kõigist kolmest komponendist, toetust ei saa. Sealjuures ei ole oluline, et kõigile kolmele komponendile taotletakse toetust. Rohevesiniku kasutamisel keemiatööstuse lähteainena on rohevesiniku tervikahelaks olev toetatav tegevus rohevesiniku tootmisüksuse ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse rajamine koos vajalike puhastus-, kompresseerimis-, jahutus- ja säilitusseadmetega. Projekt ei pea olema piiritletud sektoripõhiselt, vaid võib sisaldada tervikahelat nii transpordisektoris kui keemiatööstuses. Sellisel juhul kontrollib KIK, et sama tegevuse jaoks ei taotleta lubatust suuremat toetust. Rohevesiniku tootmiseks või keemiatööstuse lähteaine tootmiseks rajatav tootmisüksus, tankimistaristu ja lõppkasutuses olev transpordivahend peab olema eesmärgipäraselt kasutuses Eestis vähemalt kuni 1.03.2031. Tootmisüksuse ja transpordivahendi tehnoloogilise valmiduse tase peab vastavalt Euroopa Liidu teadusuuringute ja raamprogrammi Horisont tehnoloogiaklassifikaatorile olema vähemalt TVT 8. Tõendamiseks esitab taotleja tootjalt saadud vastavasisulise kinnituse koos kinnitust tõendava dokumentatsiooniga. Enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist ei tohi teha kulutusi, mille hüvitamist soovitakse ega võtta kulude aluks olevaid kohustusi. Määruse § 7 seab nõuded rohevesiniku tootmiseks kasutatavale taastuvenergiale ja lähteainetele. Rohevesiniku ja keemiatööstuse lähteainete tootmiseks võib kasutada ainult taastuvelektrit, seejuures ei tohi rohevesiniku tootmisel kasutava taastuvelektri tootmiseks kasutada energiaallikana biomassi ega sellest valmistatud kütuseid. Elekter peab olema toodetud taastuvelektri elektrijaamas. Taastuvelektri elektrijaam on määruse mõistes iga elektrit tootev üksus, mis toodab üksnes taastuvenergiat. Juhul, kui taastuvelekter tarnitakse vahetult taastuvelektri elektrijaamast, esitatakse tõenduseks, et vastav elektrienergia on tarnitud võrgust elektrienergiat võtmata, taastuvelektri elektrijaama ja tootmise vaheliste otseliinide rajamise eelprojekt, andmed jaama võimsuse kohta ja vastava müügilepingu eellepe. Elektrivõrgust taastuvelektri kasutamiseks sõlmitakse eellepe, mis esitatakse koos muude taotluse dokumentidega ning selle edaspidiseks tõendamiseks esitatakse päritolutunnistuste elektroonilises registris toetuse saaja kasuks kustutatud päritolutunnistused, toetuse saaja elektritarbimise leping ja tarbimisandmete info või toetuse saaja taastuvenergia tootmisseadme tootmise ja tarbimise andmed. Vahetu tootmise nõude seadmine tuleneb EL taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 27 lõikest 3, mis sätestab võimaluse võtta elektrienergia osakaalu arvestamisel statistikas 100% taastuvenergiana arvesse seda energiat, mis on saadud otseühenduse kaudu taastuvelektrit tootvast käitisest. Muul juhul tuleks taastuvelektri osakaalu arvestamisel võtta arvesse kahe aasta tagust taastuvelektrienergia osakaalu, mis antud riigis lõpptarbimises kasutati. Biomass, mida kasutatakse energia tootmiseks peab vastama biomassi säästlikkuse kriteeriumitele tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209), artikkel 29 (edaspidi biomassi säästlikkuse kriteeriumid). Seekaudu biomassist energiatootmine on määruse kontekstis kooskõlas ei kahjusta oluliselt printsiibiga. Ka kasutatava taastuva soojusenergia vahetu kasutus peab olema tõendatud esitades andmed soojuse tarnimise planeeritava taristu ning taastuvsoojusjaama võimsuse kohta ja vastava müügilepingu eelleppe. Rohevesinikku biogaasist tootes võib kasutada üksnes biomassi, mille tootmine ei kahjusta keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses ja mille veokaugus lähteallikast tootmisükusesse ei ületa 500 kilomeetrit. Kõik päritolu tõendused, mis määruse kohaselt on küsitud nii energia kui ressursi kohta, peab taotleja lisama taotlusele. Taastuvenergia direktiivi artikli 27 kohaselt võib lugeda võrgust võetud elektrienergiat täielikult taastuvenergiaks, kui elektrienergia on toodetud üksnes taastuvatest energiaallikatest ning taastuvenergia omadused ja kõik muud asjakohased kriteeriumid on tõendatud, tagades, et kõnealuse elektrienergia taastuvenergia omadusi deklareeritakse ainult üks kord ja ainult ühes lõpptarbimissektoris. Kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel kasutatakse kas vahetult või vahesaaduste tootmiseks elektrienergiat, kasutatakse taastuvenergia osakaalu määramiseks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia keskmist osakaalu tootjariigis, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat. Elektrienergiat, mis on saadud otseühenduse kaudu taastuvelektrit tootva käitisega, võib täiel määral arvesse võtta kui taastuvelektrit, kui seda kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel, juhul kui käitis: a) alustab tegevust hiljem kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid tootev käitis või sellega samal ajal ning b) ei ole võrku ühendatud või on võrku ühendatud, kuid on võimalik tõendada, et vastav elektrienergia on tarnitud võrgust elektrienergiat võtmata. Määruse alusel võib toetada ainult selliseid reforme ja investeeringuid, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Rohelise vesiniku tootmise ja kasutamisega ei kahjustata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2020/852/EL (taksonoomia määruse) artiklis 17 loetletud valdkondi. Rohelise vesiniku tootmise ja kasutamisega ei suurendata kasvuhoonegaaside heidet ning seeläbi on võimalik rohelise vesiniku tehnoloogiate abil kliimamuutusi leevendada. Rohelise vesiniku tootmiseks läheb vaja taastuvenergiat, vett ning materjale, millest toodetakse sobivat tehnoloogiat ning selle abil aidatakse taastuvenergiat salvestada ja selle kasutust edendada. Taastuvenergia tootmisega kaasneb mõningane häiring looduskeskkonnale, kuid läbi sobivate planeeringute ja keskkonnamõju hindamiste viiakse häiringud miinimumini. Samuti läheb vesiniku tootmiseks vaja vett, kuid see suunatakse tagasi keskkonda ning sellega ei kaasne saasteainete heidet keskkonda. Seega pinna- ja põhjavee seisundit ei rikuta. Vesinikku võib toota ka biometaanist (biogaasist), kuid toetuse andmise tingimused on reguleeritud nii, et antud tootmine kasutaks lähteainena vaid jäätmeid ja omaks seega postiivset mõju keskkonnale nii metaani atmosfääriheite vältimise kui ka biomassi kääritamisest tuleneva muu keskkonnakoormuse vähendamise näol. Vesiniku tehnoloogiate arendamisel võetakse materjale ja aineid kasutusse selliselt, et neid on võimalik toote eluea lõpus uuesti ringlusse võtta ja seega korduvalt kasutada ehk maksimaalselt ringmajanduse põhimõttel. Transpordisektoris plaanitakse toetada saastevaba vesiniku tootmisüksuse ja tankimistaristu rajamist ning saastevaba vesiniksõiduki soetamist. Vastava tootmisüksuse, tankimistaristu ja sõiduki tootmine ei oma suuremat keskkonnamõju võrreldes taastumatute alternatiividega. Taastuvenergia kasutuse tõttu tootmises ja tarbimises keskkonnamõju aga väheneb märgatavalt, kuivõrd rohelise vesiniku tootmiseks kasutatakse taastuvat energiat ja vee elektrolüüsi või biogaasi kuumtöötlust veeauruga ningprotsessiga taastumatu CO2 heidet ei kaasne. Keemiatööstussektoris plaanitakse toetada rohelise vesiniku tootmisüksuse ja lähteaine tootmisüksuse rajamist. Keemiatööstussektoris on peamisteks võimalikeks toodetavateks lähteaineteks ammoniaak ja metanool. Eestis puuduvad käesoleval hetkel ammoniaagi- ja metanoolitehased, mistõttu imporditakse ammoniaagil ja metanoolil põhinevaid tooteid peaasjalikult Venemaalt.8 Vastavate imporditavate tootedte valmisatmiseks on kasutatud aga metanooli ja ammoniaaki, mis on toodetud maagaasist ja ei ole seetõttu keskkonnasäästlik. Abi andmisel väheneks maagaasil põhineva vesiniku kasutamine lähteainete tootmisel, mis aitab kaasa keskkonnaeesmärkide täitmisele. Tootmisüksuste rajamine antud tegevusteks ei oma suuremat keskkonnamõju võrreldes taatumatutest allikatest pärit tootmisükuste rajamisega. Välditakse ka taastumatute lähteainete kaevandmaisega tekkivat keskkonnakahju. Keemiatööstuse lähteainete kasutus on reguleeritud taastuvate või korduskasutatavate lähteainete kasutustingimuste reguleerimisega määruses, mille tulemusel omab meede täiendavat postiivset keskkonnamõju ja välditakse võimaliku keskkonnakahju teket lähteainete kasutuselevõtul. Positiivse keskkonnamõju osas on Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüsis hinnatud, et 2050. aastaks võimaldaks rohelise vesiniku kasutuselevõtt vähendada 2,2 – 4,4 miljoni tonni võrra CO2 ekvivalentseid heite koguseid 160 000 – 320 000 t H2/a vesiniku tootmise ja tarbimise juures.9 Määruse § 8 määratleb toetatavad kulud. Lõikes 1 sätestatakse, et toetatav kulu on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks tehtud kulu, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Tehtud kulu peab olema toetatava tegevuse elluviimiseks vajalik ning kulu suurus peab olema põhjendatud ehk välja selgitatud turu konkurentsis vastavalt § 23 nõuetele. Lõigetes 2 ja 3 määratletakse toetatavad ja mittetoetatavad kulud. Toetatavad kulud peavad panustama eelnõu § 2 eesmärkide täitmisesse. Mittetoetatavad on muuhulgas kulud, mis ei ole seotud projekti elluviimisega ning sellest seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised. Kõik kulud peavad olema vahetult seotud asjaomaste abiliikidega. KIK hindab abikõlblikke kulusid juhtumipõhiselt ja dialoogis taotlejaga, konsulteerib vajadusel ministeeriumiga ning 8 Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs, lk 104 ja 135. 9 Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs, lk 14 Rahandusministeeriumiga ja tehniliste ekspertidega ning teeb põhjendatud juhul ettepaneku taotlust või projekti muuta, et taotletavad kulud vastaksid asjaomase riigiabi abiliigi abikõlblikkuse nõuetele. Määruse § 9 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal toetatav tegevus tuleb ellu viia. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 01. märts 2026. a, mis tähendab, et selleks kuupäevaks peab olema toetatav tegevus ellu viidud ja maksed lõppsaaja poolt töövõtjatele ja tarnijatele tasutud. Kui toetuse saaja ei jõua abikõlblikkuse perioodil kõiki eelnimetatud toiminguid sooritada, kaotab ta õiguse toetust saada. Abikõlblikkuse perioodi teatab toetuse saaja ise taotluses ja see on sisuliselt projekti elluviimise eeldatav aeg. Enne taotluse esitamist ei tohi toetuse saaja teha mingisuguseid projekti tegevusi, mille kulude hüvitamist ta soovib. Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik abikõlblikkuse perioodi pikendada tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene, kuid 01. märtsiks 2026. a peavad kõik tegevused olema lõpetatud ja toetus välja makstud. Abikõlblikkuse pikendamise põhjendatust hindab KIK toetuse saaja taotluse alusel. Taastekavas kehtestatud vahetähtaegade kohaselt peavad tervikahela loomiseks vajalikud tehnoloogiad ja seadmed olema hangitud, paigaldatud ja seadistatud hiljemalt 31.03.2025. Reeglina on ministeerium seadnud projekti abikõlblikkuse perioodi kuude lõikes, kuid käesoleva määruse rakaendamiseks ei ole see vajalik, kuna taastekava tingimustel rahastatakse projekti, mis koosnevad tervikahelast ning on keerulised ja ajamahukad, kuid sealjuures tuleb tulemuseni jõuda taastekava kitsas ajaraamis. Määruse § 10 määratleb toetuse summa ja osakaalu. Ühele projektile antava toetuse maksimaalne suurus on 20 000 000 eurot. Toetuse summa taotleja kohta kujuneb avatud taotlusvooru käigus ning see nähakse ette taotluse rahuldamise otsuses. Toetuse osakaal võib olla null kuni 100% toetatavatest kuludest, mida arvestatakse iga lõikes 3 loetletud konkreetse tegevuse kohta. Muudetava üldise grupierandi määruse kohaselt võib keskkonnasõbraliku sõiduki ostmise või liisimise või sõiduki keskkonnasõbralikuks sõidukiks muutmise eesmärgil moderniseerimise korral toetuse osakaal olla null kuni 60%. Muudetava üldise grupierandi määruse kohaselt ei tohi tankimistaristu korral ühele abisaajale antav abi ületada 40% asjaomase abikava kogueelarvest. Abikava kogueelarve võrdub avatud taotlusvooru eelarvega. Heiteta- ja keskkonnasõbraliku sõiduki mõistete defineerimisel lähtutakse üldise grupierandi määrusest. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Määruse § 11 sätestab taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded. Lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla iga Eesti äriregistris äriseadustiku § 22 mõistes registreeritud äriühing äriseadustiku § 2 mõistes. Füüsilised isikud, sh füüsilisest isikust ettevõtjad, on välistatud, kuna tegemist on suuremahulise majandustegevusega (arvukas töötajaskond, suur omafinantseering). Välisriigi ettevõtjad on välistatud kuna projekti tulemuse kasutamist oodatakse Eestis vähemalt 5 aastat ja selle tagamiseks on määruse andja juba nõudmas Eestis tegutsevat ettevõtjat. Välisriigi taotleja või partner saab Eestis tegutsemiseks ettevõtte Eestis asutada. See ei ole Eestis koormav. Tegemist ei ole ajutise teenuse osutamisega Majandustegevuste seaduse mõistes. Lõige 2 võimaldab taotlejal kaasata projekti partneri. Partneril peavad tekkima projekti elluviimisel toetatavad kulud. Näiteks võib partner rajada ühe osa tervikahelast. Sel juhul, kui partner saab toetust, vastutab ta koos lõppsaajaga tervikahela sihipärase kasutamise eest viie aasta jooksul projekti lõppemisest. Lõige 3 kohaselt peavad taotlejale ja partner vastama üldmääruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele. KIK teostab võlapäringu Maksu- ja Tolliameti avalikus registris10, kontrolli eesmärk on veenduda, et taotlejal puudub Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt avalikult kuvatav võlg või see on ajatatud. KIK kontrollib äriregistrist, et taotleja majandustegevus ei oleks lõppenud ega peatunud, taotleja suhtes ei oleks algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ning taotleja omakapital vastaks äriseadustikus sätestatud nõuetele. KIK kontrollib struktuuritoetuste registrist, et taotleja ei oleks sama kulu hüvitamiseks varem toetust saanud. Taotleja või taotleja esindajaks ei või olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas tehakse kontrollimiseks automaatne päring karistusregistrisse. Samuti kontrollitakse taotleja karistatust KarS § 2601 kohaselt, millega tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELTL L 168, 30/06/2009, lk 24–32) artikli 7 lõike 1 punktist a, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest. Sätet kohaldatakse, kui taotlejat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel ja vastav karistus on kehtivana karistusregistris. Sellise taotleja taotlust ei rahuldata. KIK teeb e- toetuse kaudu päringu karistusregistrisse saamaks teada, kas taotlejat või tema seaduslikku esindajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine) alusel. Määruse § 12 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Taotlusvormil tuleb täita korrektselt kõik lahtrid, mis hõlmavad endas infot taotleja, projekti tegevuste, ajakava, eelarve, tulemusnäitajate kohta. Taotlusvormil esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged. Kui taotlusvormis esitatakse ebaõigeid andmeid, jätab KIK taotluse rahuldamata. Andmete puudulikkuse korral saadetakse toetuse saajale E-toetuse keskkonnas päring koos suunistega taotluse täiendamiseks. Ühtlasi peab taotleja kinnitama, et ta on taotlusvormi korrektselt täitnud, andmed on õiged ja täielikud ning planeeritud tegevused on kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. Lõikes 2 kohustatakse taotlejat esitama kõik nõutud dokumendid. 4. peatükk. Avatud taotlusvooru läbiviimine Määruse § 13 kohaselt taotletakse toetust vooruliselt ning paragrahvis on toodud avatud taotlusvooru eelarve. KIK avab taotlusvooru vähemalt kuuskümmend päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. 10 Maksu- ja Tolliameti avalik register (kättesaadav: https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt?lang=et ) Avatud taotlusvooru teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) taotluse esitamise tähtpäev, 2) taotluse jõusoleku minimaalne tähtaeg, 3) avatud taotlusvooru läbiviija kontaktandmed, 4) nõuded taotlusele ja taotluse koosseisus nõutud dokumentide loetelu. Avatud taotlusvooru teadet võib enne taotluse esitamise tähtpäeva muuta, avaldades teate samal viisil kui esialgne teade. Isikut, kes on teate muutmise ajaks taotluse esitanud, teavitatakse teate muutmisest e-kirja teel. Teate muutmisel tuleb pikendada taotluse esitamise tähtaega vähemalt tähtaja võrra, mis jäi esialgse teate avaldamise ja selle muutmise teate avaldamise vahele. Taotlus tuleb esitada taotlusvooru avatud oleku ajal. Taotlusvooru tähtaja jooksul tuleb taotlus e-toetuses esitada, kuid hindama hakatakse seda pärast taotlusvooru tähtpäeva saabumist. Pärast taotlusvooru tähtpäeva taotlust esitada võimalik ei ole. 5. peatükk Taotluste menetlemine Määruse § 14 sätestab taotluse menetlemise. Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest ja registreerimisest, taotleja, partneri ja esitatud andmete nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse nõuetele vastavuse hindamisest, projekti hindamisest võrreldes teiste projektidega, kui taotluste maht ületab eelarve ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. KIK võib vajadusel nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni, andes puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 14-päevalise tähtaja, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse korral esitab KIK taotlused hindamiskomisjonile hindamiseks 14 päeva jooksul peale taotlusvooru sulgemist. Taotluses esitatav teave projekti sisu kohta loetakse ärisaladuseks ja KIKil on kohustus seda ärisaladust kaitsta. Selleks luuakse KIKis eraldi protseduur, mille kohaselt toimub taotluste menetlemine. Kõik taotluste hindajad peavad allkirjastama saladuse hoidmise deklaratsioonid. Otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb KIK 90 päeva jooksul alates taotluste esitamise tähtpäevast. Juhul, kui taotluses on puudusi, pikeneb see tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. Lisaks tuleb arvestada, et KIK ei saa teha taotluse rahuldamise ega rahuldamata jätmise otsust enne, kui vastu on võetud üldise grupierandi määruse muutmise määrus, mis on käesoleva määruse vastuvõtmise hetkel menetluses (vt ka selgitusi eelnõu § 5 juurde), ja esitatakse vastav teatis Euroopa Komisjonile. Lg 7 viimane lause välistab taotleja kahju hüvitamise nõude tulenevalt üldise grupierandi määruse muudatustest või käeoleva määruse muutmisest. Taotlejal ei saa olla õigustatud ootust, et menetletav üldise grupierandi määruse muudatus jääb menetluse käigus samaks ehk et üldise grupierandi määruse kavandatavat redaktsiooni või sellest tulenevalt käesolevat määrust ei muudeta. Määruse § 15 sätestab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Taotleja tunnistatakse nõutele vastavaks, kui ta vastab määruse §-s 9 ja üldmääruse §-s 5 sätestatud nõuetele. Nõuetele peavad vastama kõik taotlusega seotud taotlejad. Taotlusega esitatud dokumendid peavad vastama kõikidele määruses kehtestatud nõuetele. Kui taotleja või taotlusega esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, siis tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Taotlusvooru esitatud projektis kasutatavate tehnoloogiate valmiduse tase (TVT) skaalal peab olema 8 või suurem. TVT tasemete selgitused on leitavad: https://www.etag.ee/wp- content/uploads/2019/01/Tehnoloogilise-valmiduse-tasemed.pdf. Tehnoloogiate tehnilise valmidusastme tõendamiseks esitab taotleja määruse lisa 1 „Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise juhendis“ kirjeldatud tõendid töötavatest prototüüpidest koos seadmete tehniliste parameetrite, keskmistele töötingimustele vastavate kasutegurite ja kasvuhoonegaaside (KHG) heite vältimise meetoditega. Tootmise, transpordi ja tarbimise puhul tuleb kirjeldada tehnoloogiad ja projekti elluviimise etapid ning esitada tegevuste elluviimise äriplaan koos ajakava ja projekti finantsanalüüsiga. Taotleja esitab KHG arvutuse, mis on arvutatud KIKi koostatud metoodika põhjal. Metoodika avaldatakse KIKi kodulehel Exceli vormis. Taotlusele tuleb lisada hinnapakkumised tarnitavatele seadmetele/transpordivahenditele ning taotluse eelarve tuleb koostada erinevatele tervikahela osadele ja peab olema eristatud taotleja ning partnerite tegevuste lõikes. Viimane on vajalik, kuna taotluse rahuldamisel muutuvad kõik osapooled riigiabi saajaks, kes saavad toetust §-s 10 nimetatud tingimustel iga osapoole toetatavatest kuludest. Ajakava peab olema realistlik ja vastama määruse lisas 1 toodud vastavatele tingimustele, taotlusele peavad olema lisatud koostöökokkulepped. Taotluses peab olema kajastatud projekti sotsiaalmajanduslik- ja keskkonnamõju ning kirjeldatud tervikahela või selle osade skaleeritavus. Ühtlasi tuleb taotluses hinnata projekti elujõulisust ehk kui kaua projekt on plaanitud töötama. Taotlus ei vasta nõuetele kui toetust ei taotleta toetatavale tegevusele, on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, määratud tähtaja jooksul ei ole taotlusest kõrvaldatud puudusi või taotlus ei vasta mõnele teisele määruses esitatud nõudele. Vastavaks tunnistatud projektid pääsevad paremushindamisele, mis toimub § 17 kehtestatud hindamiskriteeriumide kohaselt. Määruse § 16 sätestab hindamiskomisjoni moodustamise tingimused. Projekti hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, kuhu kuulub vähemalt kolm ministeeriumi eksperti, kaks keskkonnaministeeriumi eksperti ja üks KIKi ekspert. KIK võib ministeeriumi nõusolekul kaasata täiendavalt eksperte. KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist. Hindamiskomisjone võib läbi viia veebi teel. Kõik hindamiskomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK, vajadusel kutsudes kokku koosolekud. Hindamiskomisjoni eksperte ei avalikustata, et neid ei oleks võimalik taotlejatel mõjutada. Eksperte ei avalikustata ka tagantjärgi, et tagada võimalus samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides. Hindamiskomisjoni loetakse otsustusvõimeliseks, kui koosolekul osalevad kõik hindamiskomisjoni liikmed. Määruse § 17 sätestab taotluste hindamiskriteeriumid ja -metoodika. Kasvuhoonegaaside ehk CO2e (süsinikdioksiidi ekvivalendi) heite vähenemine arvutatakse taotleja prognoositud andmete põhjal, mis esitatakse KIK kodulehel avaldatava Exceli tabeli vormis koos äriplaani ja finantsanalüüsiga. Arvutuse aluseks olev periood on abikõlblikkuse perioodile järgnevad viis aastat. Nimetaud nn järelaruandlusperiood on aluseks nii prognoosidele, millel põhinevad taotluses toodud ja hindamise aluseks olevad andmed, kui ka hilisemal kontrollimisel, kas taotleja on pidanud meetme eesmärkidest ja tingimustest kinni (vt eelnõu § 21 lõiked 11 ja 13, § 23 lg 4 ja § 26 lg 3). Nõuetele vastavad taotlused reastatakse lisas 1 kirjeldatud rohevesiniku tervikahela hindamiskriteeriumide alusel. Kui pingereas kõrgeima koha saanud projekti taotlus rahuldatakse ja eelarvesse jääb veel vaba raha, siis on võimalik rahuldada ka järgmisel positsioonil olev taotlus ning nõnda edasi kuni eelarve ammendumiseni. Määruse § 18 sätestab taotluse rahuldamise tingimused ja korra, mille alusel teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse. Taotlused rahuldatakse pingerea alusel. Rahuldamise otsuse põhipunktid on sätestatud määruses. Taotlus rahuldatakse, kui see on esitatud määruses kehtestatud korras, vastab §-s 12 kehtestatud nõuetele, toetust taotletakse §-s 8 nimetatud toetatavate kulude, §-s 9 nimetatud perioodil ning §-s 2 nimetatud eesmärkidel ja §-s 6 nimetatud tegevuste toetamiseks. KIK kannab toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonna vahendusel. Määruse § 19 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta esitatud nõuetele; toetust ei taotleta toetatavale tegevusele; tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil; KIKil tekib kahtlus toetuse eesmärgipärase kasutamise osas ja muudel juhtudel, kui taotluses väljendub teave, mis on vastuolus eelnõu kohases määruses sätestatud toetuse andmise tingimustega. Seega jäetakse taotlus rahuldamata, kui see ei vasta nõuetele. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui eelarvelised vahendid ammenduvad. Kui taotleja ei vasta nõuetele või taotluses on puudusi, annab KIK puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Kui selle aja jooksul puudust ei kõrvaldata või täiendavat aega ei paluta, teeb KIK taotlejat täiendavalt ära kuulamata taotluse mitterahuldamise otsuse. Puuduse kõrvaldamiseks antud teave ja võimalus esitada selle kohta oma seisukohad või uus teave loetakse toetuse saaja ärakuulamiseks haldusmenetluse seaduse mõttes. Seetõttu ei pea KIK täiendavalt samas küsimuses toetuse saajat ära kuulama enne taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohustuslikud elemendid ning taotluse rahuldamata jätmise otsuse kättetoimetamise viis e-toetuse keskkonna vahendusel. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Määruse § 20 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused. Põhjenduste olemasolul on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsust muuta lähtudes samadest piiridest, reeglitest ja menetluskorrast kui taotluse rahuldamise otsuse tegemisel. Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu rahuldatud taotluse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja väljamakstud toetus tagas nõuda. 7. peatükk Lõppsaaja ja partneri õigused ja kohustused Määruse § 21 sätestab lõppsaaja ja partneri õigused ja kohustused. Eelkõige on lõppsaajal õigus saada oma projektile toetust, kui selle elluviimine vastab kõikidele nõuetele, kuid see õigus tuleb välja määrusest kogumis. KIKis tegeleb iga lõppsaajaga temale määratud projektikoordinaator, kelle nimi ja kontaktid teatatakse lõppsaajale koos taotluse rahuldamise otsusega. Lõppsaajal on õigus oma projektikoordinaatorilt saada projekti elluviimisel igakülgset nõustamist. Projektikoordinaatorile on tagatud KIKi poolt juriidiline, finantsanalüütiline ja administratiivne tugi lõppsaajate abistamiseks. Lõppsaaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses toodud tingimuste kohaselt, säilitab dokumente toetuse kasutamise kohta, kohustub alluma kontrollile ja järelevalvele määruse tingimuste kohaselt. Rohevesiniku tervikahela loomise käigus soetatud või rajatud vara peab kasutama taotluses kirjeldatud eesmärgil vähemalt kuni 1. märtsini 2031.a. Lõppsaaja peab kasutama toetuse abil soetatud taristus ainult taastuvenergiat. Lõppsaajale rakendub piirang vesiniku müügil. Juhul, kui vesiniku müük toimub abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul, siis peab müügihinnaks olema taotluses toodud hind. Seejuures puudub erisus, kas lõppsaaja müüb vesinikku oma partnerile või kolmandale isikule. Muudelt kasutajatelt peale abisaaja või -saajate laadimis- või tankimistaristu kasutamise eest nõutavad tasud peavad vastama turuhindadele. Lõige 12 keelab toetuse abil soetatud vara liisingufirmale müüa ja siis endale tagasi liisida (sales-leaseback). Keelu põhjus seisneb selles, et sel juhul on KIKi jaoks liiga keeruline ja kulukas kontrollida antud abi tegelikku väärtust. Kaheldav on üldse toetuse andmise vajalikkus. Määruse § 22 sätestab hanke läbiviimise tingimused. Hanke all mõeldakse nii riigihanget kui ostumenetlust. Kui lõppsaaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis tuleb tal hankida kõik toetusest hüvitatavad asjad, teenused või ehitustööd riigihangete seadust järgides. Ja kui tal on olemas hankekord, siis väikehanked vastavad selle reeglitele. Mittehankijast toetuse saaja ja partner viivad läbi ostumenetluse. Riigihangete registrit kasutades valitakse menetlusliigiks „toetuse saaja ost“. Ei ole kohustust ostumenetlust läbi viia riigihangete registris, kuid alates 100 000 euro suurusest hankest, ilma käibemaksuta, on kohustus avaldada riigihangete registris hanketeade. Eelnõus nimetatakse nii riigihanget kui ostumenetlust hankeks, sest sisuliselt on tegemist mõlemal juhul ehitustöö, asja või teenuse hankimisega. Kõik maksumused on sätestatud ilma käibemaksuta. Projektiga seotud hankeid ei tohi välja kuulutada enne taotluse rahuldamise otsust, tagamaks kindluse projektile antava toetuse ergutava mõju suhtes. Lisaks on välja toodud tingimused, et lõppsaaja kohustub esitama hankedokumentide eelnõud KIKile ülevaatamiseks enne asja, teenuse või ehitustöö hanke läbiviimist, kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ületab 100 000 eurot. Kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alla 100 000 euro, siis mittehankijast lõppsaaja võtab kolm võrreldavat hinnapakkumist või kui nende saamine on raske, siis avaldab hanketeate riigihangete registris. Lõppsaaja võib hinnapakkumist küsida ka ühelt pakkujalt, kui ta avaldab hanketeate riigihangete registris. Hanketeate avaldamise korral tuleb silmas pidada, et pakkumuse esitamiseks oleks jäetud mõistlik aeg. Kui lõppsaaja ei ole hankija, siis tema jaoks on riigihangete registris hanketeate avaldamine kohustuslik, kui hanke eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta 100 000 eurot. Hankija jaoks on madalamad piirmäärad riigihangete seadusest tulenevalt. Alla 100 000 eurose ilma käibemaksuta eeldatava maksumusega hanke korral tuleb küsida kirjalikult vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist mittehankijast lõppsaaja või partneri puhul. KIKil on kohustus nõustada lõppsaajat ja partnerit hangete läbiviimisel, et hange viidaks läbi määruse nõuete kohaselt. Lepingu muutmise plaanidest tuleb KIKi enne muutmist teavitada, et KIK saaks kontrollida ja nõustada, et muutmine vastaks riigihangete õiguses lubatule ning mittehankijate puhul ei satutaks vastuollu RHS §-st 3 tulenevate põhimõtetega. Kui lõppsaaja on hankija riigihangete seaduse kohaselt, siis sätestatakse tema suhtes taotluse rahuldamise otsuses Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus koguda alltöövõtjate andmeid. 8. peatükk Aruannete esitamine Määruse § 23 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja korra. Lõppsaaja esitab projekti elluviimise kohta vahearuandeid ja lõpparuande. Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonnas täites etteantud vormi. Kui lõppsaaja ei esita aruandeid, siis on KIKil õigus temalt toetust tagasi nõuda § 24 lõike 1 alusel, sest toetuse saaja ei ole täitnud oma kohustust. Abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul esitab lõppsaaja KIKile andmeid taastuvenergia kasutamise kohta, näiteks andmed selle kohta, et lõppsaaja on jätkuvalt otseliiniga ühendatud ja tarbib sealt tulenevat taastuvenergiat, mõõtepunkti andmed, taastuvenergia otseostu lepingud (määruse § 7 sätestatud taastuvenergia nõuded rohevesiniku tootmiseks). Oluline on aruandluses kajastada tegelikku aastast taastuvenergia kasutust ning võrrelda seda esialgsete prognoosidega, vajadusel tuleb esitada põhjendused erinevuste osas prognoosi ja tegeliku taastuvenergia tarbimise vahel. Sarnaselt taotluses toodud kasvuhoone gaaside heite ja muu kaasneva õhuheite vältimise arvutusega esitatakse iga-aastaselt ka tegeliku heite arvutused vastavalt etteantud mudelile ning sellega seonduvad andmed, nagu kasutusele võetud rohevesiniku hulk, kasutatav transpordi liik ja läbisõit ning kütusekulu, toodetud keemiatööstuse lähteaine kogused ja vastavas tootmises aasta jooksul kasutatud lähteained ning energia tüüp ja kogus. Lõppsaaja esitab viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist e-toetuse vahendusel KIKi poolt ettevalmistatud vormil andmed toetuse abil soetatud vara kasutamise kohta, kasutusväärtuse langemise kohta, energia kasutuse jmt kohta. Lõppsaaja peab välja tooma tekkinud kitsaskohad ja eelised võrreldes varasemalt kasutatud lahendusega, tekkinud probleemid kõigis kolmes etapis ja nende lahendused ning nendega seoses tekkinud täiendavad kulud. Aruandluses tuleb kajastada hooajalised kasutuserisused ja seadmete eluiga võrreldes prognoositud elueaga, hooldus, remont. Aruandluses tuleb kajastada tootmisüksuse, tankimistaristu ja transpordivahendi(te) ja nende kasutamise kogumaksumust (ostuhinnad, tanklate kulude võrdlus, seadmete kasutamise hind aastas sh hoolduskulud, infrastruktuuri maksumus jne) ja transpordivahendi korral koostada vastav võrdlus eelnevalt kasutatud transpordivahendiga. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused Määruse § 24 sätestab toetuse maksmise korra. Toetus makstakse välja abikõlblikkuse perioodil tekkinud ja tasutud kulude alusel lõppsaajale või partnerile. Maksetaotluse peab esitama lõppsaaja, kes avaldab selles, kas soovib makset enda arvele või partneri kulude katteks partneri arvele. Maksetaotlused tuleb lõppsaaja ja iga partneri lõikes esitada eraldi. E-toetuse süsteem ei võimalda ühe maksetaotluse alusel teha väljamakset eri isikutele. Toetus makstakse välja maksetaotluse alusel 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. Maksetaotlus esitatakse e-toetuse keskkonna vahendusel KIKile ja see sisaldab endas lõikes 4 nõutud dokumente. Leping tähendab nii hankelepingut riigihangete seaduse tähenduses kui ka käsundus-, töövõtu- või müügilepingut mittehankijast lõppsaaja puhul. Õiguskaitsevahendid on VÕS mõttes õiguskaitsevahendid, näiteks täiendava tähtaja andmine kui töövõtja või müüja rikub kokkulepitud lepingu täitmise perioodi. Kulu tasumist tõendav dokument tähendab maksekorraldust või muud panga maksedokumenti, mis tõendab arve tasumist. Raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument tähendab raamatupidamise programmist kulukonto väljavõtet, mis tõendab vastava arve kajastamist raamatupidamises. Kui maksetaotluse menetlemise ajal tuvastab KIK projekti elluviimisel rikkumise kahtluse, siis maksetaotluse menetlus peatatakse kuniks rikkumise osas on menetlus lõpuni viidud. Pärast seda jätkub maksetaotluse menetlemine kui projekti toetust ei ole tühistatud. Maksetaotluse menetlemise peatamisest, mis on menetlustoiming, antakse toetuse saajale teada kirjaga e- toetuse vahendusel (HMS § 41). Kui tuvastatakse rikkumine, siis keeldub KIK täielikult või osaliselt väljamaksest ning vastavaid kulusid toetatavaks lugeda ning toetusest hüvitada ei saa. 10. peatükk Toetuse maksmisest keeldumine, tagasinõudmine ja vaided Määruse § 25 sätestab toetuse väljamaksmisest keeldumise alused. Kui maksetaotluse menetlemisel tuvastatakse, et väljamakset taotletakse mittetoetatav kulu hüvitamiseks, siis selles osas keeldutakse toetuse väljamaksest ja palutakse maksetaotluse korrigeerimist nii, et see ei sisaldaks mittetoetatavat kulu. Kui maksetaotluses on puudus, siis tuleb see kõrvaldada. Kui toetuse saajal on täitmata mõni kohustus, näiteks vahearuande esitamise kohustus, siis tuleb see täita, enne kui on võimalik teostada toetuse saajale toetuse väljamakse. Vastasel juhul KIK keeldub väljamaksmisest. Kui tuvastatakse rikkumine, siis keeldub KIK täielikult või osaliselt väljamaksest ning vastavaid kulusid toetatavaks lugeda ning toetusest hüvitada ei saa. Kui maksetaotluses esitatud kulu on seotud rikkumisega, millel on osaline mõju kulu toetatavusele, siis keeldutakse väljamaksest osaliselt. Määruse § 26 sätestab toetuse tagasinõudmise korra. Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise üldreeglid on leitavad üldmääruse §-st 11. HMS § 66 lg 2 p 1 kohaselt saab haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada kui selline võimalus on seaduses või haldusaktis. Sellest tingitult sätestatakse täpsemad toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord taotluse rahuldamise otsuses kui haldusaktis. Üldjuhul tasaarveldatakse tagasimaksmisele kuuluv toetuse sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega Rohevesiniku tervikahela loomise käigus soetatud või rajatud vara peab olema taotluses kirjeldatud eesmärgil kasutusel vähemalt viis aastat pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Vastasel korral nõutakse toetus proportsionaalselt soetatud vara kasutuses olnud ajaga tagasi. Näiteks kui lõppsaaja ei saavuta taotluses toodud õhuheite vähendamise ja CO2e vältimise eesmärki (ulatust), nõutakse toetus tagasi võrdeliselt saavutamata jäetud osaga. Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Määruse § 27 sätestab vaiete esitamise korra. HMS § 73 lg 2 kohaselt lahendab KIK ise vaided, mis on esitatud KIKi otsuste peale. Selleks moodustab KIK vaidekomisjoni kuhu kuuluvad isikud, sh jurist, kes ei ole seotud vaidlustatud otsuse menetlemisega Esitatud vaiete lahendamiseks on KIKil 10 kalendripäeva. Samas on võimalus vaie lahendamise tähtaja pikendamiseks. Määruse § 28 sätestab, et määruse alusel saab teha otsuse abi andmise või sellest keeldumise kohta alates hetkest, mil Euroopa Komisjon võtab vastu menetluses oleva üldise grupierandi määruse muutmise määruse ja esitatud on vastav teatis Euroopa Komisjonile. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 651/2014 ja nr 1407/2013 vastavalt eelnõus ja käesolevas seletuskirjas märgitule. 4. Määruse mõjud 4.1 Määruse üldine mõju Energiasektori dekarboniseerimine on kliimapoliitika lahutamatu osa ning Euroopa Liit on madala süsiniku jalajäljega majanduse seadnud üheks põhiliseks eesmärgiks, mis innustab uute tehnoloogiate väljatöötamist ning populariseerimist. Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises aina kasvab, mis toob kaasa vajaduse juhitamatut taastuvenergiat salvestada ning tarbida siis, kui selleks on vajadus. Vesinikku on võimalik kasutada lähteainena keemiatööstuses, kütusena, sooja ja elektri tootmiseks ning energiakandja ja –salvestina. Seega on sellel palju võimalikke rakendusi tööstus-, transpordi-, energia- ja ehitussektoris, olles seejuures väga väikese heitega. Toetuse eesmärk on pilootprojektide raames testida läbi Eesti oludes vesiniku tervikahel alustades vesiniku tootmisest kasutades selleks taastuvenergiat ja lõpetades tarbimisega transpordisektoris või keemiatööstuses. Seni on vesinik energiakandjana enim realiseerunud just transpordisektoris, mis tähendab, et töötavad tehnoloogilised lahendused on olemas ning neid saaks pilootprojektide raames ka Eestis rakendada. Toetuse tulemusena kiirendatakse rohevesiniku turule tulekut ning tarbimist nii transpordisektoris kui tööstuses. See aitab panustada nii Euroopa Liidu ja liikmesriikide pikaajaliste kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse kui ka Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a kinnitatud kava „Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 2030“ eesmärkidesse ning panustada taastuvenergia direktiivis EL 2018/2001 sätestatud taastuvenergia transpordi eesmärkidesse (aastaks 2030 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus 14%). 4.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kodumaise energiatootmise kaudu suureneb riigi energeetiline sõltumatus. 4.3 Mõju elu- ja looduskeskkonnale Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine hajutab energiasektori keskkonnamõjusid, parandab jätkusuutlikkust ja majanduse konkurentsivõimet. Taastuvenergiast toodetud vesiniku puhul on tegemist süsinikuvaba tehnoloogiaga, mis võimaldab asendada fossiilkütuste kasutamist ning mille laialdasema kasutusele võtmisega panustame kliimaeesmärkidesse ja puhtamasse keskkonda. Kliimaeesmärkide täitmise ja kliimamuutuste leevendamise kaudu väheneb surve looduskeskkonnale. Fossiilsete kütuste põletamisel tekivad erinevad saasteained, mis põhjustavad nii õhu- ja veesaastet, kui ka terviserike Taastuvenergia osakaalu suurenemisega ja heitevabade kütuste kasutusele võtmisega väheneb kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete heide, mille tulemusena paraneb pikemas perspektiivis oluliselt välisõhu ja vee kvaliteet ning saavutatakse kliimaneutraalsus 4.4 Mõju majandusele Meetme tulemusena pakutakse Eesti ettevõtjale võimalust uute tehnoloogiate arendamiseks ja nendel baseeruvate lahenduste turule viimiseks, mis toetavad Eesti ettevõtjate integreerumist EL tarneahelatesse ning seeläbi Eesti tööstuse konkurentsivõime suurendamist maailmaturul. Puuduvad olulised mõjud riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldustele, regionaalarengule ning sotsiaalsetele valdkondadele (sealhulgas demograafilisele). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks sõlmib ministeerium halduslepingu riikliku sihtasutusega SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, kelle ülesanne on korraldada investeeringuprojektide elluviimine, mis hõlmab endas ettevalmistavaid tegevusi, planeerimist, projektide läbiviimist ja järelevalvet. Määruse rakendamisega kaasnevad riigieelarvele investeeringu kulud 50 miljoni euro ulatuses, millest 548 921 eurot on investeeringu administreerimise kulu. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati Riigi Tugiteenistuse Keskusele ja Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel. Esitatud ettepanekud ning nendega arvestamist või mittearvestamist on selgitatud seletuskirja lisas.  MÄÄRUS 30.12.2022 nr 109 Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Üldsätted (1) Määrusega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskavas nimetatud investeeringu „Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine“ elluviimiseks toetuse andmist. (2) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotlejale ja partnerile esitatavatele nõuetele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele, tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrust nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldmäärus). (3) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e- toetuse keskkond) digitaalselt allkirjastatuna taotleja või lõppsaaja esindusõigusliku isiku poolt. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja või lõppsaaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on konkureeriva pakkumismenetluse tulemusel valitavate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele suunatud pilootprojektide elluviimisel testida Eesti oludes erinevaid rohevesiniku kasutuselevõtu tervikahelaid rohevesiniku tootmisest lõpptarbimiseni.  2 (2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust transpordisektoris või rohevesiniku tootmise ja keemiatööstuse lähteainena kasutusele võtmise terviklahendust. (3) Toetuse andmise tulemusel kasutatakse rohevesinikku transpordisektoris kütusena või lähteainena kemikaalide tootmiseks keemiatööstusele. § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) avatud taotlusvoor – konkureeriv pakkumismenetlus rohevesiniku kasutuselevõtu tervikahela projekti teostajate leidmiseks; 2) biogaas – biomassist toodetud gaas; 3) biomass – bioloogilise päritoluga toodete jääkide ning jäätmete, tööstus- ja olmejäätmete ning -jääkide biolagunev fraktsioon; 4) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 5) keemiatööstuse lähteaine – täielikult taastuvenergia abil saadud ning täielikult taastuvatest või korduskasutatavatest allikatest pärit lähteaine keemiatööstuses kasutamiseks; 6) keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus – seadmete kompleks rohevesinikust keemiatööstuse lähteainete tootmiseks ning vahetult pärast tootmist toimuv saaduste eraldamine, puhastamine jääkainetest, kompresseerimine või säilitamine; 7) lähteaine – keemiline ühend, millest toodetakse rohevesinikku või keemiatööstuse lähteaineid; 8) ostumenetlus – riigihangete seaduse tähenduses hankijaks mitteoleva isiku korraldatav riigihangete seaduse § 3 nõuetele vastav asjade, teenuste või ehitustööde hankimine; 9) otseühendus – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks; 10) projekt – määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse osaliselt toetuse arvelt; 11) rohevesinik – taastuvatest lähteainetest ja taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik, mis on täielikult toodetud vee elektrolüüsi teel, biogaasi reformimise või biomassi biokeemilise muundamise teel, kui see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) (edaspidi taastuvenergia direktiiv) artiklis 29 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega ja mille tootmisel ei ole energiaallikana kasutatud biomassi ega sellest saadud kütuseid; 12) rohevesiniku tervikahel – rohevesiniku tootmise, tarnimise ja tarbimise etappidest koosnev rohevesiniku kasutuselevõtule suunatud tegevuste jada; 13) rohevesiniku tootmisüksus – elektrolüüser või muu seade rohevesiniku tootmiseks taastuvenergiast, tootmisüksuse osana arvestatakse vajadusel ka vahetult pärast tootmist toimuvat rohevesiniku eraldamist, puhastamist jääkainetest, kompresseerimist, säilitamist ning jaotamist enne tankimist või lõpptarbimist; 14) taastuvad energiaallikad – elektrituruseaduse §-s 57 sätestatud energiaallikad; 15) taastuvelekter – täielikult taastuvenergiast toodetud elekter; 16) taastuvenergia – taastuvatest energiaallikatest saadud energia; 17) tankimistaristu – rajatis, mis varustab transpordivahendeid rohevesinikuga transpordi eesmärgil;  3 18) transpordivahend – ainult vesinikkütust kasutav ja tervikahela lõppkasutuses olev sõiduk. § 4. Vahendusasutus (1) Vahendusasutus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). (2) KIK säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat määruse alusel viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates. (3) KIK avaldab äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise, „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte täitmise ja kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamise juhendi hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval KIKi kodulehel. § 5. Riigiabi (1) Toetust antakse vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määruse) alusel. Toetuse taotlused rahuldatakse alates Euroopa Komisjoni poolt käesoleva määruse vastuvõtmise hetkel veel menetluses oleva üldise grupierandi määruse muutmise määruse vastuvõtmisest ja vastava teatise esitamisest Euroopa Komisjonile. (2) Transpordivahendi soetamiseks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud abi keskkonnasõbralike või heiteta sõidukite omandamiseks ning sõidukite moderniseerimiseks üldise grupierandi määruse artikli 36(b) tähenduses. (3) Tankimistaristu rajamiseks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud abi laadimis- või tankimistaristule üldise grupierandi määruse artikli 36(a) tähenduses. (4) Rohevesiniku tootmisüksuse ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse jaoks antav toetus on investeeringuteks ettenähtud abi taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise edendamiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses. (5) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Abil peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6. (6) Toetust ei anta: 1) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel, sealhulgas taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta; 2) raskustes olevale ettevõtjale. (7) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõuab vahendusasutus toetuse koos intressiga tagasi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile.  4 2. peatükk Toetatavad tegevused ja kulud ning toetuse osakaal § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse rohevesiniku tervikahela projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames: 1) soetatakse transpordivahend koos tankimistaristu ja rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või 2) rajatakse rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus. (2) Transpordivahendi soetamist toetatakse vaid juhul, kui see kasutab ainult rohevesinikku. (3) Tootmisüksuse ja transpordivahendi tehnoloogia valmidustasemed on Eesti Teadusagentuuri kodulehel avaldatud ja valmidustase peab olema Euroopa Liidu teadusuuringute ja raamprogrammi „Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatori“ alusel vähemalt kaheksa. (4) Toetust antakse projektile, millega järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. (5) Toetust antakse projektile, mis aitab kaasa kliimaneutraalsele majandusele, kliimamuutustele vastupanu võimele ja kliimamuutustega kohanemisele. (6) Toetust ei anta projektile, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne taotluse rahuldamist. (7) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks: 1) fossiilkütustega seotud tegevus ja allkasutus tootmisahela järgmistes etappides; 2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; 3) prügila, jäätmepõletustehase ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamaga seotud tegevus; 4) tegevus, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. § 7. Nõuded taastuvenergiale ning keemiatööstuse lähteainetele (1) Rohevesiniku ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks kasutatavale taastuvenergiale on järgmised nõuded: 1) kui taastuvelekter tarnitakse taastuvelektri elektrijaamast, peab see olema tarnitud otseühendusega jaotusvõrgust elektrienergiat võtmata; 2) taastuvelektri korral, mis on pärit elektri jaotusvõrgust, peab päritolutunnistusega tõendama, et tegemist on taastuvelektriga ja seejuures saab statistiliselt taastuvelektri osakaalu arvestamisel arvesse võtta vaid kahe aasta tagust taastuvelektri osakaalu, mida antud riigis lõpptarbimiseks kasutati; 3) kui soojusenergia tarnitakse soojusjaamast, katlamajast või koostootmisjaamast, peab olema tõendatud selle tarnimine täielikult vastavast tootmisjaamast; 4) rohevesiniku tootmiseks kasutatav taastuvenergia ei tohi pärineda biomassist ega sellest toodetud kütustest; 5) rohevesiniku, mida kasutatakse transpordisektoris, tootmiseks kasutatav elekter peab vastama taastuvenergia direktiivi artikli 27 nõuetele. (2) Keemiatööstuse lähteaine tootmiseks kasutatav biogaasist või biomassist toodetud taastuvenergia peab olema täielikult toodetud biomassist, mille tootmine ei kahjusta keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses ja mille veokaugus lähteallikast tootmisüksusesse ei ületa 500 kilomeetrit. Biomassina ei lähe arvesse esmakasutuses olev puit, sellest valmistatud tooted ega  5 esmakasutuses oleva puidu või sellest valmistatud toodete ja muu biomassi segu. (3) Biomass, mida kasutatakse energia tootmiseks, peab vastama taastuvenergia direktiivi artiklist 29 tulenevatele säästlikkuse kriteeriumitele. (4) Rohevesiniku ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks kasutatavale lähteainele on järgmised nõuded: 1) rohevesiniku lähteaine ja keemiatööstuse lähteaine, mis saadakse biomassist, ja biogaas peab olema täielikult toodetud biomassist, mille tootmine peab vastama lõikes 2 nimetatud nõuetele; 2) keemiatööstuse lähteaine tootmiseks kasutatav biomassist mittesaadav lähteaine peab olema täielikult korduskasutatavast allikast pärit lähteaine, mida muul moel taaskasutusse võtta või taaskasutuseks ümber töödelda pole võimalik või otstarbekas ja mille veokaugus lähteallikast tootmisüksusesse ei ületa 500 kilomeetrit ning taastuva allikana ei lähe arvesse esmakasutuses olev materjal, sellest valmistatud tooted ega esmakasutuses oleva materjali või sellest valmistatud toodete ja muu materjali segu. § 8. Toetatavad kulud (1) Toetatavaks kuluks on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks tehtud põhjendatud kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega ning riigiabi reeglitega. (2) Toetatav kulu on otseselt rohevesiniku tervikahela tootmise, tarne ja lõppkasutusega seotud rajatiste ehituseks ning transpordivahendite soetamiseks vajalik: 1) transpordivahendi soetamisel investeeringu netolisakulu, mis arvutatakse toetuse abil soetatava rohevesinikku kasutava transpordivahendi soetamiskulude ja võrreldava tavalise transpordivahendi vastavate soetamiskulude vahena; 2) rohevesiniku ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse ning tankimistaristu rajamise kulu, mis arvutatakse lähtuvalt vajalikust netolisakulust. (3) Mittetoetatav kulu on: 1) biomassi, selle väärindamise ja biomassist biogaasi tootmisüksuse rajamise kulu; 2) taastuvenergia käitiste rajamise kulu; 3) projektijuhtimiskulu ja taotluse koostamise kulu; 4) üld- ja tegevuskulu; 5) laenu- või liisingulepingu sõlmimisega seotud kulu ja laenu- või liisingulepingu alusel makstav intress; 6) liisingumakse, kui liisinguleping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse; 7) kindlustamise kulu; 8) amortisatsioonikulu; 9) kulu, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud; 10) käibemaks; 11) koolituskulu; 12) õigusabi, kohtumenetluse ja riigihangete vaidlustuskomisjoniga seotud kulu; 13) palgakulu; 14) kasutatud seadme ostukulu; 15) riigiabi eeskirjade kohaselt mitteabikõlblik kulu; 16) sularahas tasutud kulu; 17) kohtumenetluses tekkinud kulu, sh vastaspoole või kolmanda isiku menetluskulu; 18) rahaline karistus ning leppetrahv.  6 § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 1. märts 2026. a. (3) Rohevesiniku tervikahela loomiseks vajalikud tehnoloogiad ja seadmed peavad olema hangitud, paigaldatud ja seadistatud hiljemalt 31. märtsil 2025. a. § 10. Toetuse summa ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 20 000 000 eurot. (2)Toetuse osakaal on transpordivahendi soetamise puhul rohevesinikku kasutava transpordivahendi soetamiskulude ja võrreldava tavalise transpordivahendi vastavate soetamiskulude vahe. (3) Toetuse osakaal rohevesiniku tootmisüksuse, tankimistaristu ja keemiatööstuse tootmisüksuse rajamise puhul arvutatakse finantseerimisvajaku meetodil, milleks lahutatakse diskonteeritud abikõlblike investeeringute kuludest diskonteeritud netotulu ja saadud tulemus jagatakse diskonteeritud abikõlblike investeeringute kuludega, millega saadakse finantseerimisvajaku määr. Toetuse osakaal leitakse algse diskonteerimata abikõlblike investeeringute kulude korrutamisel finantseerimisvajaku määraga. (4) Keskkonnasõbraliku sõiduki soetamise või sõiduki keskkonnasõbralikuks sõidukiks muutmise eesmärgil moderniseerimise korral võib toetuse osakaal olla kuni 60 protsenti toetatavatest kuludest. (5) Tankimistaristu korral ei tohi ühele abisaajale antav abi ületada 40 protsenti asjaomase abikava kogueelarvest. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 11. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja võib olla Eesti äriregistris registreeritud äriühing. (2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina teise Eesti äriregistris registreeritud äriühingu. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus esitatakse määruses ette nähtud viisil ja sisaldab järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) taotleja nime ja registrikoodi; 2) partneri nime ja registrikoodi; 3) projekti nime; 4) projekti läbiviimise kohta;  7 5) projektis kavandatud tulemusi; 6) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldust, mis vastavad §-s 2 nimetatud tulemusele ja eesmärgile; 7) projekti tehnilist, ajalist ja finantsilist analüüsi koos riskide hindamise ja kasutatava energia ja vesiniku ning kemikaalide tootmiseks kasutatavate lähteainete või algallikate päritolu ning tootmiseks kasutatavate tehnoloogiliste protsesside kirjeldusega; 8) kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutust alates rohevesiniku tootmisest kuni tarbimiseni abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta keskmise pinnalt; 9) määruse lisa kohaseid projekti hinnatavaid näitajaid; 10) keskkonnamõjude ja -riskide hinnangut, mis sisaldab kliimakindluse riski analüüsi; 11) sotsiaalmõjude hinnangut; 12) hinnangut projekti vastavuse kohta „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele; 13) koostöö eelkokkuleppeid; 14) hinnapakkumusi; 15) tootmises kasutatava energia saamise ja tootmise lähteainete päritolu tõendavaid lepinguid; 16) tootmises kasutatava energia päritolu tõendavaid lepinguid; 17) projekti raames soetatud vara kasutamise kava viie aasta jooksul pärast abikõlblikkuse perioodil lõppu; 18) projekti eelarvet, kus on märgitud tarneahela erinevate osade maksumused; 19) taotletava toetuse kogusummat ja toetuse summat alates rohevesiniku tootmisest kuni tarbimiseni välditud CO2e tonni (€/t CO2e) kohta abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul; 20) kinnitust nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta; 21) kinnitust, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, kui esinevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 22) kinnitust, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses toodud toetuse summad avalikustatakse; 23) kinnitust, et projekt vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele; 24) teavet, kas taotleja taotleb projektile või on saanud projektile või projekti üksikutele osadele toetust Euroopa Liidu institutsioonidelt, muudest välisabi fondidest või avaliku sektori asutustelt; 25) teavet ärisaladuse kohta; 26) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel. (2) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul esitatakse taotluses järgmine teave: 1) kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis, nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega (ELT L 177, 27.07.2019, lk 3–62 artiklis 5; 2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta; 3) kasutatud tehnoloogia lühikirjeldus; 4) kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide on asjaomasest võrdlusalusest madalam, esitatakse selgitus põhjuste kohta, miks täiendav vähendamine ei ole võimalik. (3) Kui taotleja on toetust saanud või taotleb projektile toetust kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest, lisatakse taotlusele andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta. (4) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib KIK laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantsanalüüsi hindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil.  8 4. peatükk Avatud taotlusvooru läbiviimine § 13. Taotlusvooru avamine ja eelarve (1) Toetuse taotlemiseks korraldab KIK avatud taotlusvooru. (2) Avatud taotlusvooru eelarve on 49 140 000 eurot. (3) KIK kuulutab avatud taotlusvooru välja oma veebilehel, Ametlikes Teadaannetes ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 60 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. 5. peatükk Taotluste menetlemine § 14. Taotluse menetlemine (1) KIK kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust. (2) Taotlust ei avaldata kolmandatele osapooltele. (3) Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (4) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist. (5) KIKil on õigus taotluse ja taotluse kohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teostada taotleja juures kohapealset kontrolli. (6) KIK annab taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 14-päevase tähtaja. (7) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 päeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. § 15. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse hindamine (1) KIK tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui nad vastavad määruses sätestatud nõuetele. (2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) rohevesiniku tervikahela tehnoloogiate valmiduse tase on kaheksa või suurem; 2) esitatud rohevesiniku tervikahela kirjeldus sisaldab tehnilist, ajalist ja finantsilist analüüsi koos riskide hindamise ja kasutatava energia ja vesiniku ning kemikaalide tootmiseks kasutatavate lähteainete või algallikate päritolu ning tootmiseks kasutatavate tehnoloogiliste protsesside kirjeldusega; 3) koostatud on kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutus alates rohevesiniku tootmisest kuni  9 tarbimiseni; 4) projekti eelarve sisaldab andmeid taotleja ja partneri kohta ja selles on märgitud rohevesiniku tervikahela erinevate osade maksumused; 5) omafinantseeringu olemasolu on tõendatud; 6) projekti ajakava on teostatav abikõlblikkuse perioodil; 7) taotleja ja partneri vaheline koostöö ning koostöö projektiväliste osapooltega on tõendatud; 8) projekti sotsiaalmajanduslikud mõjud on hinnatud adekvaatselt; 9) projekti keskkonnamõjud ja -riskid ning pakutud lahendused võimalike riskide minimeerimiseks on hinnatud adekvaatselt; 10) projekti tegevused, eesmärgid ja tulemused vastavad „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. (3) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus ei vasta määruses esitatud nõudele või kui taotlusvooru eelarve ei võimalda taotlust rahuldada. § 16. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) KIK moodustab taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad kolm Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium), kaks Keskkonnaministeeriumi ja üks KIKi nimetatud liiget. (2) KIK võib ministeeriumi nõusolekul hindamiskomisjoni kaasata täiendavalt liikmeid ja eksperte. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. (4) KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. (5) KIK korraldab hindamiskomisjoni tööd. § 17. Projektide hindamine (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses sisalduvat projekti hinnatakse määruse lisas toodud hindamiskriteeriumite alusel. (2) Kasvuhoonegaaside heite vähenemine arvutatakse taotleja andmete põhjal abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta keskmise pinnalt. (3) Projektile hindamiskriteeriumite alusel omistatud punktide liitmisel moodustub projekti koondhinne, mille alusel tekib taotluste pingerida, mis on aluseks taotluste rahuldamisel. § 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. (2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused vastavalt § 17 lõike 3 kohaselt moodustatud pingereale alustades enim punkte saanud taotlusest kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (3) Juhul, kui hindamise tulemusena saavad projektid võrdse koondhinde, rahuldatakse esmalt  10 taotlus, mis sai rohkem punkte määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumis number kaks toetuse suurus välditud CO2e tonni kohta. Võrdsete punktide korral heidetakse liisku. (4) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) partneri nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) toetuse maksimaalne suurus; 5) projekti abikõlblikkuse periood ja ajakava; 6) teave riigiabi andmise kohta viitega üldise grupierandi määrusele; 7) projekti tegevuse eesmärk ja tulemusnäitaja koos sihttasemega; 8) lõppsaaja ja partneri õigused ja kohustused; 9) keskkonnariskide analüüsi esitamise aeg; 10) tootmisüksuse, tankimistaristu ja transpordivahendi sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 11) toetuse maksmise tingimused ja ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord; 12) toetuse abil soetatud vara ja toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord; 13) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 14) toetuse maksmise peatamise, tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 15) otsuse muutmise tingimused; 16) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord; 17) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks. (5) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse taotlejale viivitamata pärast otsuse tegemist. (6) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta ja taotluse rahuldada osaliselt tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärk. (7) KIK kannab andmed toetuse kohta pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt konkurentsiseaduse §-le 492. § 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse nõudele või taotluste rahuldamise eelarvest ei piisa taotluse rahuldamiseks või kui taotlust pole võimalik osaliselt rahuldada § 18 lõike 6 alusel. (2) Kui taotlusest ei kõrvaldata KIKi poolt välja toodud puudust selleks määratud tähtaja jooksul, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata ja taotlejat täiendavalt ära kuulamata. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord.  11 (4) KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale viivitamata pärast otsuse tegemist. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta lõppsaaja avalduse alusel või KIKi algatusel ning tingimusel, et projekti tulemused saavutatakse. (2) KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla projekti tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (3) KIK otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 30 päeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. (4) Kui lõppsaaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. (5) KIK võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks üldmääruse §-s 11 lõikes 1 toodud asjaolu või kui ilmneb, et tegemist on ebaseadusliku riigiabiga. (6) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. 7. peatükk Lõppsaaja ja partneri õigused ja kohustused § 21. Lõppsaaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Lõppsaajal ja partneril on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustustega. (2) Lõppsaaja ja partner tagavad projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses toodud tingimuste kohaselt. Partner vastutab projekti elluviimise ning selle tulemuse säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt lõppsaajaga. (3) Lõppsaaja või partner peab alustama projekti elluviimisega kümne kuu jooksul taotluse esitamisest. (4) Rohevesiniku tervikahela loomise käigus soetatud või rajatud vara peab olema taotluses kirjeldatud viisil Eestis kasutusel vähemalt kuni 1. märtsini 2031. a. (5) Lõppsaaja on kohustatud viivitamata vastama KIKi küsimustele partneri ning rohevesiniku tervikahela loomise ja kasutamise kohta. (6) Lõppsaaja peab säilitama ja võimaldama KIKi või ministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda valduses olevate dokumentidega ning raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIKi või ministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel.  12 (7) Lõppsaaja peab andma KIKi või ministeeriumi nimetatud audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne päeva jooksul, arvates sellekohase nõude saamisest. (8) Lõppsaaja peab võimaldama KIKil teostada kohapealset kontrolli nii enda kui partneri valduses projekti raames soetatud vara nõuetele vastavuse kontrollimiseks või projektiga seotud dokumentide kontrollimiseks. KIK võib kaasata kohapealsesse kontrolli eksperdi. (9) Lõppsaaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või kohustusi. (10) Lõppsaaja ja partner peavad toetuse abil rajatud tootmisüksuses kasutama ainult taastuvenergiat. (11) Lõppsaaja peab müüma taotluses näidatud hinnaga ja koguses vesinikku abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul. (12) Muudelt kasutajatelt peale abisaaja või -saajate laadimis- või tankimistaristu kasutamise eest nõutavad tasud peavad vastama turuhindadele . (13) Lõppsaajal ega partneril ei ole lubatud toetuse abil omandatud vara müüa liisinguandjale liisingusse võtmiseks enne viie aasta möödumist pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. § 22. Hanke läbiviimine (1) Toetust makstakse kulude pinnalt, mis on kantud riigihangete seadust järgides või riigihangete seaduse mõistes mittehanija puhul riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid järgides. (2) Projektiga seotud riigihanget või ostumenetlust ei või välja kuulutada enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (3) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot, esitab lõppsaaja või partner enne hanketeate avaldamist hankedokumentide kavandi ja lepingu projekti KIKile teadmiseks. KIK avaldab dokumentide kohta arvamuse kümne päeva jooksul dokumentide saamisest arvates. (4) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot, avaldab lõppsaaja või partner hanketeate riigihangete registris. (5) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus on väiksem eelmises lõikes sätestatust, kuid võrdne või suurem kui 20 000 eurot, küsib lõppsaaja või partner konkurentsi ärakasutamiseks kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumist vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt või avaldab hanketeate riigihangete registris. (6) Lõppsaaja esitab KIKile hanke korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist. (7) KIK nõustab vajadusel lõppsaajat ja partnerit hanke läbiviimisel. (8) Lõppsaaja esitab enne lepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi.  13 8. peatükk Aruannete esitamine § 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Aruandlusperioodi kestus on kuus kuud. Lõppsaaja esitab KIKile vahearuanded 31. märtsi seisuga hiljemalt 4. aprillil ja 30. septembri seisuga hiljemalt 4. oktoobril ning lõpparuande abikõlblikkuse perioodi lõpuks, aga mitte hiljem kui 1. märts 2026. a. (2) Vahearuannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule. (3) KIK kinnitab vahe- ja lõpparuande või saadab selle taotlejale täiendamiseks 30 päeva jooksul selle esitamisest. (4) Arvates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest viie aasta jooksul esitab lõppsaaja KIKile kord aastas andmed vastavalt etteantud vormile: 1) taastuvenergia kasutamise ja päritolu kohta; 2) lähteainete kasutuse ja päritolu kohta; 3) tegeliku tekkiva positiivse keskkonnamõju kohta; 4) tootmisüksuse, laadimistaristu ja transpordivahendi kasutamise ning omaduste muutumise kohta. (5) Lõppsaaja esitab KIKile finantsanalüüsi ellu viidud projekti kohta 2031. aasta 31. detsembri seisuga kulude liigse hüvitamise kontrollimiseks. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 24. Toetuse maksmine (1) Kulu peab olema tekkinud ja lõppsaaja poolt asutud abikõlblikkuse perioodil. (2) Toetus makstakse maksetaotluse ja sellele lisatud kuludokumentide alusel lõppsaajale või partnerile 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. (3) Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) makse aluseks olev leping, kui see ei ole KIKile teatavaks tehtud; 2) lepingu muudatused; 3) õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused; 4) arve või muu raamatupidamisdokument; 5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 6) kulu tasumist tõendav dokument; 7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument; 8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus; 9) laenu- või liisinguleping selle olemasolul. (4) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK lõppsaajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Lõikes 2 sätestatud makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub lõppsaajal puuduste kõrvaldamiseks.  14 (5) KIK võib peatada lisaks üldmääruse § 9 lõikes 7 sätestatud juhtudele maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata. (6) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui KIK on lugenud projekti tegevused abikõlblikkuse perioodil ellu viiduks. 10. peatükk Toetuse maksmisest keeldumine, tagasinõudmine ja vaided § 25. Toetuse maksmisest keeldumine KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt, kui: 1) kulu ei ole toetatav; 2) kuludokumendid ei vasta nõuetele; 3) lõppsaajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus; 4) üldmääruse § 9 lõikes 7 loetletud juhtudel. § 26. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Toetus nõutakse ja makstakse tagasi üldmääruse §-s 11 ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud alustel. (2) Kui projekti käigus ilmneb, et seda ei ole võimalik ellu viia, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi. (3) Kui lõppsaaja ja partner ei säilita toetuse abil soetatud vara viis aastat pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu ja ei kasuta seda viie aasta jooksul sihtotstarbeliselt, siis nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud eesmärgil. Taotluses toodud õhuheite vähendamise ja CO2e vältimise ulatuse mittesaavutamisel nõutakse toetus tagasi võrdeliselt saavutamata jäetud osaga. (4) Kui § 23 lõike 5 alusel esitatavast finantsanalüüsist selgub, et projekti diskonteeritud kasum on üle kümne protsendi suurem sellest, mis oli aluseks taotluse rahuldamisel, on lõppsaaja kohustatud kümme protsenti kasumlikkust ületava osa tagastama. (5) Eelnevates lõigetes sätestatu ei piira ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmist vastavate otsekohalduvate Euroopa Liidu aktide alusel. § 27. Vaide esitamine (1) KIKi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide. (2) Vaide lahendab KIK. 11. peatükk Määruse rakendamine § 28. Rakendussätted (1) Toetuse taotlus rahuldatakse alates Euroopa Komisjoni poolt käesoleva määruse vastuvõtmise  15 hetkel veel menetluses oleva üldise grupierandi määruse muutmise määruse vastuvõtmisest ja vastava teatise esitamisest Euroopa Komisjonile. (2) Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb arvestusega, et KIK ei tee taotluse rahuldamise ega rahuldamata jätmise otsust enne, kui vastu on võetud käesoleva määruse vastuvõtmise hetkel menetluses olev üldise grupierandi määruse muutmise määrus ja esitatakse vastav teatis Euroopa Komisjonile. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ahti Kuningas kantsler Lisa Rohevesiniku tervikahela hindamiskriteeriumid  Majandus- ja taristuministri … määrus nr … „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ Lisa Rohevesiniku tervikahela hindamiskriteeriumid Nr OSA- Hindamiskriteerium Selgitus Arvutuskäik KAAL % Kasvuhoonegaaside Hindamiskriteerium jaguneb osakaaludega (KHG ehk CO2e) ja a) KHG osakaal 0,75 ehk 7,5% ja muu kaasneva b) muu kaasneva õhuheite osakaal 0,25 ehk õhuheite keskmine 2,5%. vähenemine aastas Maksimumpunktid saab mõlemas alakriteeriumis eraldi hinnatuna suurima Keskkonnamõju väärtusega tulemus. Ülejäänud taotluste punktid t taotleja KHG heite vähenemine (CO2𝑒 ) leitakse: vähenevad proportsionaalselt vastavalt nende 7,5% ∗ a t + 1 10 taotluses kirjeldatud heite vähenemise parima taotluse KHG heite vähenemine (CO2𝑒 ) a a) Projekti tulemusena osakaalule võrreldes suurima väärtusega. taotleja muu kaasneva õhuheite vähenemine (t/a) + 2,5% ∗ parima taotlusemuu kaasneva õhuheite vähenemine (t/a) KHG heite vähenemine (CO2e t/a); Kui tervikahelas on plaanitud kasutada mitut b) muu kaasneva erinevat lõppkasutust, tuleb nende poolt õhuheite vähenemine tekitatav keskkonnamõju summeerida. (t/a) Tulemused arvutatakse etteantud mudeli abil abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta keskmise pinnalt. Toetuse suurus Hindamiskriteerium hinnatakse lähtuvalt välditud CO2e tonni taotluses toodud taotletud abi suurusele (€) ja kohta (€/t CO2e) välditava KHG heite väärtusele (t CO2e). Tulemus on antud kahe suuruse jagatis (€/t parima taotluse marginaalkulu (€/t𝐶𝑂2𝑒 ) 2 70 70% ∗ CO2e). taotleja marginaalkulu (€/t𝐶𝑂2𝑒 ) Maksimumpunktid (70%) saab väikseima väärtusega tulemus. Ülejäänud taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt vähima  marginaalkulu väärtuse ja hinnatava taotluse marginaalkulu väärtuse suhtele. Tulemused arvutatakse abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul. Projekti tulemusena Maksimumpunktid (10%) antakse suurima keskmiselt aastas väärtusega taotlusele. Järgnevate taotluste kasutusele võetav punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt toodetud rohevesiniku nende osakaalule võrreldes suurima väärtusega. maht (t/a) ehk toodetav Tulemused arvutatakse abikõlblikkuse (taotleja poolt aasta jooksul toodetav ja projekti t rohevesiniku maht, mis perioodile järgneva viie aasta keskmise pinnalt. tulemusena kasutusele võetav rohevesiniku maht ( )) a 3 10 10% ∗ projekti tulemusena (parima taotluse puhul aasta jooksul toodetav ja projekti t võetakse tulemusena kasutusele võetav rohevesiniku maht ( )) a transpordisektoris või keemiatööstuse lähteainena keskmiselt aastas kasutusse. Vesiniku müügihind Maksimumpunktid (10%) antakse väikseima (€/kg) müügihinnaga taotlusele. Järgnevate taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt parima taotluse vesiniku müügihind (€/kg) 4 10 vähima müügihinnaga taotluse ja hinnatava 10% ∗ taotleja vesiniku müügihind (€/kg) taotluse suuruste suhtele. Müügihind peab kehtima abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.  Majandus-ja taristuministri määrus „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ eelnõu seletuskiri Lisa Kooskõlastamise käigus esitatud märkustega arvestamise tabel Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Selgitus Riigi Tugiteenuste Keskus Vastavalt komisjoni rakendusotsuse lisale Eesti taaste- ja Arvestatud. 1) Biomassi kasutus on piiritletud §-s 7. Vahet tuleb teha vastupidavuskava kinnitamiseks peab olema tagatud järgmiste lähteainetel ja kasutataval taastuvenergial. Rohevesiniku tingimuste täitmine: lähteainena võib kasutada biomassi, aga selle tootmiseks ei - Projektikonkurss on avatud kõikide majandussektorite tohi kasutada biomassist toodetud energiat. projektidele. 2) TAT § 22 lg 4 täiendatud sõnaga „Eestis“. Märkus: praegu on toetatavad 2 sektori tegevused ning Seletuskirjas on potentsiaalse valdkonnana märgitud ka soojuse ja energia tootmine ning ka keemiatööstuses rafineerimiseks (mis on eraldiseisev tegevus lähteainete tootmisest). Palume lisada Seletuskirja põhjendused, miks käesolevast meetmest toetatakse just neid 2 tegevusala ning miks projektikonkurss ei hõlma kõiki majandussektoreid. - Vesiniku tootmiseks kasutatav elekter peab olema toodetud taastuvatest energiaallikatest ja rohevesiniku tarbimine peab toimuma Eestis. Märkus: lisada Eelnõusse, et tarbimine peab olema Eestis. Samuti tuleks täpsustada, millistest taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit on lubatud kasutada rohevesiniku tootmiseks. Praegu on EN § 3 viidatud taastuvenergia puhul elektrituruseaduse § 57-le, mis hõlmab ka biomassi. Samuti viitab biomassist toodetud elektri kasutusele ka rohevesiniku definitsioon. Samas on SK-s lk 2 toodud, et "taastuvenergiaks loetakse: vesi, tuul, päike, ümbritsev keskkond, laine, looded ja maasoojus. Antud määruse raames on vesiniku tootmiseks kasutatava  taastuvenergia allikana välistatud biomass ja sellest saadud kütused". Seega ei ühildu SK ja EN-i mõisted sisuliselt ning see vajab enne määruse jõustumist korrigeerimist. Biomassist elektrienergia tootmine rohevesiniku tootmiseks ei ole KOM-i poolt soositud. Nende kommentaar ka lisaks SK-s toodud allikatele on tehtud RRP DNSH hindamise raames: - Hydrogen: For a more complete assessment, ** since the intention is to test the full hydrogen value chain in Estonia, the DNSH assessment could consider the different parts of the value chain from production to use since they could have different impacts on pollution prevention, water use, biodiversity etc. In addition, assurance should be provided in the DNSH assessment that the hydrogen will be produced from wind and solar energy (not biomass). Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud Tekst lisatud. Eelnõu §-i 6 tuleb lisada rakendusotsuse lisas toodud välistusnimekiri tegevustest, mida ei toetata järgmises sõnastuses: (X) Toetust ei anta: 1) fossiilkütustega seotud tegevuseks, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud tegevused, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; 3) prügilatega seotud tegevusteks; 4) jäätmepõletustehastega seotud tegevusteks, välja  arvatud juhul, kui tegevused toimuvad üksnes ringlusse võetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades või olemasolevates jaamades ning tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; 5) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevusteks, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda kasutusiga; 6) tegevuseks, mille korral jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Riigi Tugiteenuste Keskus § 6 lg 6. Arvestatud. SK-s § 6 teksti täiendatud ja § 9 juures selgitus muudetud ja viidud vastavusse määruse sõnastusega – enne taotluse Palun selgitage seletuskirjas lahti, miks tohib tegevustega rahuldamise otsuse tegemist ei tohi teha kulutusi, mille alustada alles pärast taotluse rahuldamisotsuse tegemist. hüvitamist soovitakse ega võtta kulude aluks olevaid Sealjuures on seotud § 9 lg 2 abikõlblikkuse perioodi algus kohustusi. rahastamisotsuse tegemisega. Samas seletuskirjas tuuakse välja „Enne taotluse esitamist ei tohi toetuse saaja teha Kuigi riigiabi ergutav mõju on tagatud, kui tegevustega ei mingisuguseid projekti tegevusi, mille kulude hüvitamist ta alustata enne taotluse esitamist, soovib KIK riski maandada soovib.“ Seega on vastuolu seletuskirjas ja eelnõus. Kas on ja piirab tegevuste alustamise aja algust taotluse rahuldamise silmas peetud ergutava mõju tingimust (CEEAG 3.1.2: otsuse tegemisega. Selline lähenemine hoiab kokku KIKi Komisjon leiab, et abil ei ole abisaajale ergutavat mõju, kui menetluskulusid, et kontrollida, kas toetuse saajate tegevus projekti või tegevusega seotud töid alustatakse enne, kui vastab toetuse andmise ja riigiabi tingimustele, sh on tagatud abisaaja esitab riiklikule ametiasutusele kirjaliku abitaotluse. projekti ergutav mõju, abikõlblikud kulud on Juhtudel, kui abisaaja alustab projekti elluviimist enne abi mitteabikõlblikest selgelt eristatud ja seeläbi ei ole rikutud taotlemist, ei loeta selle projekti jaoks antud abi põhimõtteliselt riigiabi andmise reegleid jms. Kuna taotluse esitamisega ei siseturuga kokkusobivaks). saabu kindlus projekti rahastamise osas, siis jääks kohustuste  võtmisel taotleja poolt enne rahastusotsust ikkagi kahtlus projekti toetamise vajadusest. Riigi Tugiteenuste Keskus § 10 lg 2. Kuna tagastatava toetuse mõiste ei ole üheselt Arvestatud Piirang eelnõust kustutatud. Taotlejal on kohustus esitada defineeritud ja varasemas praktikas on tekitanud segadust, siis teave selle kohta, kas taotletakse toetust samadele soovitame seletuskirjas antud temaatikat avada (sh tuua välja tegevustele mõnest muust avaliku sektori meetmest. kas välistusena mõeldakse ka laene ja käendusi). Mitmest allikast toetuse saamise korral tuleb lähtuda riigiabi kumuleerimise reeglitest, mis kohalduvad otse ja ei vaja määruses üle kordamist. Riigi Tugiteenuste Keskus Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides peab olema sätestatud Arvestatud Täiendatud § 8 lg 1 sõnastust järgmiselt „Toetatavaks kuluks tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. elluviimiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega.“ Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud § 12 lisatud lõikena 2. Eelnõu § 12 lisada järgmine tingimus: (X) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul tuleb taotluses esitada järgimine teave: 1) kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis, nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2019/1122 artiklis 5; 2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta; 3) kasutatud tehnoloogia lühikirjeldus; 4) kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide on asjaomasest võrdlusalusest madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks täiendav vähendamine ei ole võimalik. Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu § 12 on kehtestatud taotlejale mitmeid Arvestatud Ootame RTK poolt PRIA jaoks koostatavat juhendit toetuse keskkonnaalaseid nõudeid. KOM on täpsustanud, et RRF saajatele, mille alusel täiendame KIK kliimakindluse puhul ei ole otsest kohustust, et taotleja peaks läbi viima suuniseid vastavalt § 12 lg 1 p 10. DNSH hindamise, kui on sätestatud vastavus- ja valikukriteeriumid, mis välistaksid tegevuste toetamise, mis seeläbi ei vastaks DNSH põhimõttele.  EN-i § 12 p 10 nõuab veel keskkonnamõjude ja -riskide hinnangut, mis on kattuv DNSH mõjude hindamisega. Riigi Tugiteenuste Keskus RRF-i puhul ei ole otseselt kohustuslik tagada kliimakindlus Arvestatud Vt eelmine selgitus. (kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega „Kliimaneutraalsuse hindamine“: KHG heide on kohanemine), kuid DNSH juhendist lähtuvalt: kui projekti koostatud metoodikas piisavas ulatuses hinnatud. investeeringu väärtus on üle 10 miljoni euro, siis peaks täiendavalt läbi viima kliimamuutustega kohanemiseks kliimatundlikkuse- ja riskide hindamise. Kliimamuutuste leevendamise osas ei oleks vaja täiendavat CO2 jalajälje hindamist teha, kuna see on juba eraldi nõudena ja hindamiskriteeriumina kehtestatud. Soovitus on lähtuda järgmises punktis toodud lävendist. - Hindamiskriteeriumina on toodud, et vähenema peab ka CO2 heide. Lähtuvalt taksonoomia määruse alusel kehtestatud tehnilistest kriteeriumidest panustab vesiniku tootmine oluliselt kliimamuutuste leevendamisse, kui tegevus vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõikes 2 ja V lisas sätestatud nõudele vähendada kasvuhoonegaaside heidet olelusringi jooksul 70 % võrreldes fossiilkütusega, mille võrdlusväärtus on 94 g CO2e/MJ. Riigi Tugiteenuste Keskus § 15 lg 1 punkt 4 - palun asendada sõna "kui" ees olev Arvestatud Määruse § 15 lg 1 p 4 sõnastatud vastavalt ettepanekule. kirjavahemärk ja kaaluda sõnastuse muutmist järgmiselt - "taotluse kohase projekti hindamine ja pingera moodustamine, kui vastavaks tunnistatud taotluste maht ületab taotlusvooru eelarve". Riigi Tugiteenuste Keskus Tehnilised märkused: Palun üle vaadata ja teha vajalikud Arvestatud Parandused sisse viidud. parandused: § 14 pealkiri ei ühti sisuga, kuna lõikes 1 sätestatakse ka dokumentide kättetoimetamine taotlejale ja lõppsaajale; § 21 lg 6 taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks. Riigi Tugiteenuste Keskus § 23 terminoloogia: seletuskirjas öeldakse, et eelnõus Mittearvestatud Hange tähendab eesti keeles, et midagi hangitakse, seda pole nimetatakse nii riigihanget kui ostumenetlust hankeks, samas vaja eraldi defineerida, sellel sõnal on üldteada tähendus. eelnõus endas sellist täpsustust ei ole. §-i 23 pealkirjas on küll Eelnõu teeb vahet hankemenetlusel ja ostumenetlusel. nimetatud hanget, kuid tekstis on kasutusel nii riigihange,  ostumenetlus kui hange. Näiteks § 23 lg-tes 6 ja 7 kasutatakse Sõlmitav (hanke- või ostu-) leping võib olla töövõtu-, müügi- mõistet hange, aga teistes lõigetes tuuakse selgelt eraldi või käsundusleping. riigihange ja ostumenetlus. Palun selgitada eelnõus hanke mõistet või siis hanke mõiste asemel pikemalt välja tuua eraldi riigihange ja ostumenetlus. § 23 lg-s 3 täpsustada, et esitada tuleb hanke või ostulepingu projekt, nagu on lg-s 8 eraldi välja toodud hanke või ostuleping. Eesti Linnade ja Valdade Liit Juhime tähelepanu, et esitatud eelnõus on § 10 viidatud Arvestatud Määruse uuendatud tekstis on lisa asemel viidatud KIKi määruse lisale 1, „§10 2) rohevesiniku tootmisüksuse, kodulehele. Vt ka määruse § 4 lg 3 „KIK kehtestab äriplaani tankimistaristu ja keemiatööstuse tootmisüksuse rajamise puhul ja finantsanalüüsi koostamise, „ei kahjusta oluliselt“ arvestatakse riigiabina antava toetuse osakaal toetatavatest põhimõtte täitmise, kasvuhoonegaaside heite vähenemise kuludest lisas 1 esitatud metoodika järgi vastavalt Euroopa arvutamise ja rohevesiniku tervikahela hindamise juhendid Komisjon otsusele. Kahjuks ei ole määruses viidatud lisa 1 ning avaldab need hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise leitav. päeval KIKi kodulehel.“ Ettepanek: Täiendada eelnõud. Eesti Linnade ja Valdade Liit § 8 Toetatavad kulud Mittearvestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (üldise (2) Toetatavad kulud on otseselt rohevesiniku tervikahela grupierandi määrus, GBER) artikli 36 tootmise, tarne ja lõppkasutusega seotud rajatiste ehituseks kohaselt määratletakse keskkonnakaitsesse tehtava ning transpordivahendite soetamiseks vajalikud investeeringu kulud, viidates sarnasele, kuid vähem 1) transpordivahendi soetamisel Euroopa Komisjoni otsuse keskkonnasõbralikule investeeringule, mida oleks olnud kohaselt investeeringu netolisakulu, mis arvutatakse toetuse võimalik teha ilma abita. Mõlema investeeringu kulude vahe abil soetata rohevesinikku kasutava transpordivahendi moodustab keskkonnakaitsega seotud abikõlblikud kulud. soetamiskulude ja võrreldava tavalise transpordivahendi Abi osakaal ei tohi ületada 40 % abikõlblikest kuludest. vastavate soetamis kulude vahena; ja KIK on pöördunud Euroopa Komisjoni poole ja taotlenud abi § 10. Toetuse osakaal määra tõstmist kuni 50%-ni (määruse § 10 lg 1 p1). Euroopa (1) Toetuse osakaal: Komisjon ei ole Eesti esitatud eelteatise osas otsust teinud. 1) transpordivahendi soetamise puhul 50 protsenti toetuse abil soetatava rohevesinikku kasutava transpordivahendi soetamiskulude ja võrreldava tavalise transpordivahendi vastavate soetamiskulude vahest vastavalt Euroopa Komisjon otsusele;  Ettepanek: Leiame, et eelnõu § 8 ja § 10 vahede kompensatsiooni loogika on, et vesiniku (edaspidi H2) transpordivahendite soetamine oleks mõistlik, tuleb kompenseerida mitte rohevesinikku kasutava transpordivahendi soetamiskulude ja võrreldava tavalise transpordivahendi vastavate soetamiskulude vahet, vaid selgelt määratleda protsent soetatava rohevesinikku kasutava transpordivahendi soetamiskuludest. Näitena. Kui rohevesinikku tarbiva bussi maksumuseks on 650 000 €, siis sellest tuleks 70% kompenseerida vastava meetme poolt, mis teeb H2 bussi soetamise maksumuseks 650 000 – 455 000 = 195 000 €, ehk siis juba diiselmootoriga bussi maksumuse. Sellist vahede kompenseerimise loogikat on püütud ka eelmise meetmega juurutada, kuid see ei anna seda efekti, mida ootavad toetuse taotlejad. Eesti Linnade ja Valdade Liit § 13. Taotlusvooru avamine ja eelarve Mittearvestatud Investeeringu eelarve on kinnitatud EK poolt Taastekavaga. (1) Toetuse taotlemiseks korraldatakse taotlusvoor. (2) Taotlusvooru eelarve on 49 450 000 eurot. (3) KIK kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 60 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. Ettepanek: Leiame, et taotlusvooru eelarve võiks olla suurem, kuna inflatsiooni mõju antud summale on märkimisväärne (06/2022 inflatsiooni määraga 22,7 % oleks mõistlik antud toetussummat, 49 450 000 €, inflatsioonimäära võrra korrigeerida (uuendada) 60 675 150 euroni. Usume, et inflatsioonimäära olulisel määral langemist ei ole lähiajal oodata. Seega antud toetussumma korrigeerimine oleks pädev ka aastatel 2023-2025. Eesti Linnade ja Valdade Liit § 16. Taotluse nõuetele vastavuse hindamine Arvestatud Kustutatud sõna „veatu“. Vastav tabel avaldatakse KIKi 3) koostatud on veatu kasvuhoonegaaside heite vähenemise kodulehel (vt määruse § 4 lg 3). arvutus alates rohevesiniku tootmisest kuni tarbimiseni;  Ettepanek: Leiame, et sõna „veatu“ ei ole selles lauses asjakohane ja jätaksime selle sõna lausest välja. Küll aga on mõistlik, et taotluste menetleja esitab koos taotluse dokumentidega kõigile üheselt mõistetava tabeli vastavate heitmete arvutamiseks, kuhu on juba integreeritud vastavad arvutusvalemid kõikide tsüklite eraldi ja koos arvutamiseks. § 18. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja - Arvestatud SK täiendatud: „Kasvuhoonegaaside heite vähenemine metoodika arvutatakse taotleja prognoositud andmete põhjal, mis 2) Kasvuhoonegaaside heite vähenemine arvutatakse taotleja esitatakse KIK kodulehel avaldatava Exceli tabeli vormis andmete põhjal. koos äriplaani ja finantsanalüüsiga.“ Ettepanek: Kahjuks jääb antud sõnastus meile ebaselgeks. Palume täiendada seletuskirja ja selgemalt lahti selgitada, mida antud sättega on silmas peetud. Eesti Linnade ja Valdade Liit § 22. Lõppsaaja ja partneri õigused ja kohustused Mittearvestatud Riigiabi antakse taotleja esitatud prognooside alusel, millest (11) Lõppsaaja müüb taotluses näidatud hinnaga ja koguses tuleb kinni pidada, et antud riigiabi saaks lugeda vesinikku taotluses toodud perioodil. seaduslikuks. Taotleja on esitatud taotlusega seotud. Nn sales-leaseback tehingud muudavad antud riigiabi Ettepanek: Meile tundub, et antud nõue ei saa olema päris õiglase suuruse määra, seega seda ei saa lubada. Pankroti reaalne. Leiame, et kogu perioodi vältel tootmise sisendkulud ei korral nõutakse toetus tagasi üldmääruse § 11 lg 4 alusel. jää muutumatuks, tagamaks, et müüja on võimeline kogu märgitud perioodil tagama üht fikseeritud müügihinda (inflatsioon ja muud ettenägematud kulud). Muidugi oleks selguse ja kindlus huvides hea, kui määratud perioodil oleks fikseeritud hind, kuid tänases kiiresti muutuvas majanduses tundub see olema ebarealistlik. Võiks kaaluda määrusesse sisse tuua mingi koefitsient, millest lähtuvalt vesiniku hinda arvestatakse. (12) Lõppsaajal ega partneril ei ole lubatud toetuse abil omandatud vara müüa liisinguandjale liisingusse võtmiseks enne viie aasta möödumist projektile lõppmakse tegemisest arvates.  Ettepanek: Palume kaaluda nõude täiendamist (laiendamist) antud punkti osas. Kuigi toetusvahendite kasutamisel on ettekirjutatud viie aasta kohustuse reeglid, võiks siiski olla määruses märgitud erandjuhud (pankrott, finantsmajandusest tulenevad ettenägematud nõuded ja kohustused jne). Eesti Linnade ja Valdade Liit § 23. Hanke läbiviimine Mittearvestatud Leiame, et "vähemalt 100 000“ on selgem, sest siis peab sellest summast alates kohustust täitma. (3) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma Hanketeate avaldamise kohustus on kehtestatud ühtsena käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot, esitab lõppsaaja või lähtudes makstava toetuse suurusest ja riskitaluvuse piirist. partner enne hanketeate avaldamist hankedokumentide kavandi Kontrollikohustus algab 20 000 eurosest lepingust. ja hankelepingu projekti KIKile teadmiseks. KIK avaldab dokumentide kohta arvamust 10 päeva jooksul dokumentide saamisest arvates. (4) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot, avaldab lõppsaaja või partner hanketeate riigihangete registris. Ettepanek: a) asendada sõna „vähemalt“ sõnaga „üle„ b) p 4 osas võiks asja ja teenuse ning ehitustööd olla erinevate maksumustega märgitud, lähtudes Riigihangete seadusest. Eesti Energia AS Teeme ettepaneku laiendada keemiatööstuse sõnastust: Mittearvestatud Huvigruppidega toimus mitmeid arutelusid enne määruse laiendada vesiniku kasutust keemiatööstuses sedasi, et koostamist, kus arutati läbi, millised on RRF investeeringust abikõlbulik on ka vesiniku kasutus protsessi sisendina (näiteks toetatavad tervikahelad. Arutelude tulemusel ja tagasisidest ahjud, mida ei saa muu kütusega käitada). tulenevalt lähtus, et need on kaks valdkonda, millega Eestis oleks potentsiaali alustada. Seega on RRF TAT koostatud Selgituseks: Rohevesiniku kasutus keemiatööstuses ei piirdu kahe toetatava tegevus jaoks – tervikahela loomine ainult sisendkemikaaliks olemises (metanooli ja ammoniaagi transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena. Sellest molekuli osaks saamine). Lisaks metanooli ja ammoniaagi lähtuvalt on ka koostatud riigiabiloa taotluse koos taotlust tootmisele on vesiniku potentsiaalikad rakendused tööstuses: põhjendavate arvutustega ja esitanud selle Euroopa DRI (Direct Reduction of Iron) ning muude materjalide Komisjonile. termilises töötlemises (kus vesinik ei saa osaks väljundkemikaali molekulist). Eesti Energia AS Teeme ettepaneku, et meede võimaldaks projekte kaheetapiliselt Mittearvestatud Taastekavast lähtuv tulemuspõhine rahastamine ei võimalda ellu viia. Taastuvelektri tootmine ja vesiniku tootmise sellist lähenemist. Taasterahastu (RRF) toetused makstakse paigaldamine on esimene etapp ning rohevesiniku tarbimine välja, kui tulemused on saavutatud vastavalt taastekavas transpordisektoris ja keemiatööstuses oleks teine etapp (teine kokku lepitud vahe- ja lõpptähtaegadele: etapp ei oleks ajaliselt piiratud RRFi piiratud ajagraafikuga).  2022 IV kvartal: Toetuse andmise tingimuste Tootmise osa tõestamiseks on koostatud turustamise plaan ministri määrusega kehtestamine (kuna täna sisuliselt puudub väärtusahel) ning sõlmitud on  2025 I kvartal: Rohelise vesiniku tervikahelate MoU-d potentsiaalsete tarbijatega. loomiseks vajalikud tehnoloogiad ja seadmed on hangitud, paigaldatud ja seadistatud Selgituseks: Leiame, et see võiks tagada suurema konkurentsi  2026 I kvartal: Pilootprojektide tervikahelate toetusrahale ning seetõttu ka efektiivsema toetusraha toetamiseks välja makstud toetuse osakaal. kasutamise. Eeldus on, et kui tuleb rohevesiniku tootmine, siis järgneb sellele ka tarbimine. Samuti on praegusel ajal Eesti ja Iga projekti lõpuks koostab projekti läbiviija antud Euroopa Liidu jaoks kriitilisem (taastuv)elektrit juurde saada pilootprojekti tulemuste kokkuvõttena analüüsi selle kui et seda rohevesinikuks konverteerida. tervikahela laiema kasutuselevõtu perspektiivikuse kohta ning info toodetud ja tarbitud rohelise vesiniku kogustest ning seeläbi kokku hoitud CO2 heitkogusest. Eesti Energia AS Teeme ettepaneku täpsustada mõiste „vahetu“ definitsiooni. Arvestatud Eeldati, et mõeldud on mõistet „vahetu tootmise nõue“ ja Pakume välja, et „vahetu“ oleks kuupõhine arvestus (kuu osaliselt, „vahetu tarnimine“ § 7 lõigetes 1 ja 5. Määruses ja summaarne taastuvelektri tootmine versus vesiniku tootmises sõnastus seletuskirjas on sõnastust muudetud, antud konteksis kasutatud taastuvelekter). muudetud kasutatakse sõnastust „otseühendus“ taastuvenergia direktiivi 2018/2001 mõistes. Otseühenduse nõue tuleneb Selgituseks: See „vahetu“ on nii otseliini kui ka PPA puhul taastuvenergia dirktiivi 2018/2001 Artiklist 27 ja seda ebaotstarbekas (seda just juhtudel, kus „vahetu“ ajasamm on kuupõhise arvestuse nõudega asendada antud määruses ei väga lühike). saa. Termini „otsühendus“ tähendus on lähtuvalt taastuvenergia direktiivi 2018/2001 sõnastusele lahti seletatud § 3-es. Eesti Energia AS Teeme ettepaneku selguse saamiseks punkti 7.1.4 ja 7.1.5 Arvestatud Tuleb teha vahet lähteainetel ja kasutataval taastuvenergial. täpsustada, et toetusmeede ei toeta biomassist vesiniku Rohevesiniku lähteainena võib kasutada biomassi, aga selle tootmist. tootmiseks ei tohi kasutada biomassist toodetud energiat. Biomassi kasutus, sh puidujäätmete kasutus on täpsemalt Selgituseks: Antud punkt 7.1.4. ütleb, et rohevesiniku lahti kirjutatud SKs § 7 juures. tootmiseks kasutatav taastuvenergia ei tohi pärineda biomassist ega sellest toodetud kütustest. Samas järgmine punkt väidab, et Selguse mõttes viidi § 7 lg 1 p 5 regulatsioon eraldi lõikesse kui biomass on pärit 500 km raadiusest ning selle varumine ei 2. Lisati lõige 3. kahjusta keskkonda, siis on vesiniku tootmine sellest ok. Eesti Taastuvenergia Koda Määruse eelnõu § 3 punktis 2 on sätestatud „biomassi“ Mittearvestatud Lähtuvalt EL seadusandluses rohevesniku tootmisele seatud definitsioon määruse spetsiifilise sõnastusega. Biomassi mõiste piirangutest biomassi osas, järjest karmistuvatest nõuetest on kehtivas õiguses defineeritud ka elektrituruseaduse (ELTS) biomassi päritolule ning optimaalsele kasutusele lähtuvalt § 57 lõikes 2. Ka energiamajanduse korralduse seaduses ringmajanduslikest põhimõtetest ja ettepanekutest (EnKS), millega on ülevõetud taastuvenergia direktiiv taastuvenergia direktiivi 2018/2001 muudatusteks seoses 2018/2001, on biomassi mõiste kasutamisel viidatud ELTSi-le. biomassi kasutusega sätestatakse määruses biomassi Määruse eelnõu § 3 punktis 12 on sätestatud „taastuvenergia“ kasutusele tingimused, millega projekti teostaja peab juba mõiste viiteliselt ELTS §-le 57. Selliselt jääb küsitavaks, miks enne projekti algust arvestama ning risk projekti on määruses vaja sätestada „biomassi“ mõiste uue määruse katkemiseks tingimuste muutuse tõttu on minimaalne. spetsiifilise sõnastusega. Vastav eelmääratlus võimaldab lihtsustatud korras ka „ei Teeme ettepaneku defineerida „biomassi“ mõiste viiteliselt kahjusta oluliselt“ printsiipide järgimist, mis on toetust ELTS § 57 lõikele 2. saanud projekti korral kohustuslik. Eesti Taastuvenergia Koda Määruse eelnõu § 7 lõikes 1 on sätestatud nõuded rohevesiniku Arvestatud Lähtuvalt Euroopa Komisjonilt seni saadud tagasisidest ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks kasutatavale osaliselt, määruse koostamisele ja määruse koostamisel kaasatud taastuvenergiale. Juhime tähelepanu, et mõned nõuetest on sõnastust juriidilisest nõuandest käsitletakse rohevesniku tootmiseks omavahel vastuolus ega põhine ka kehtivatele Euroopa Liidu muudetud ja biomassist toodetud energiat ja energiatooteid nõuetele. Viidatud sätte punkt 1 lubab kasutada rohevesiniku täiendatud nii mittelubatavatena rohevesniku tootmise korral. Täiendav tootmiseks taastuvelektrit, mida tarnitakse taastuvelektri määruses kui lahtiseletus on toodud seletuskirjas lõigus „Rohelise elektrijaamast. ELTS § 57 lõike 1 kohaselt loetakse taastuvaks seletuskirjas. vesiniku tootmiseks taastuvelektri saamisel pole lubatud energiaallikaks mh biomass. Seega on määruse eelnõu § 7 vastavalt EL normatiividele kasutada biomassi.“. punkti 1 kohaselt biomassist toodetud elekter käsitletav Vastav sõnastus on muudetud nii määruses kui seletuskirjas taastuvelektrina ja selline elekter vastab määruse nõuetele. § 3 rohevesiniku termini lahtiseletuses ning §-s 7. § 7 lg 1 p Samas sätestab määruse eelnõu § 7 lg 1 punkt 4, et 4 ei ole vastuolus, vaid täiendab määrust just rohevesiniku rohevesiniku tootmiseks kasutatav taastuvenergia ei tohi tootmisega seotud nõuete osas. Biomassi on lubatud  lähtuvalt taastuvenergia direktiivi artikli 2 punkti 36 nõuetest kasutada lähteainena nii rohevesiniku tootmisel kui pärineda biomassist ega sellest toodetud kütustest. Viidatud keemiatoodete lähteainete tootmisel. Biomassist saadud taastuvenergia direktiivi artikli 2 punkt 36 ei välista biomassist energia kasutamine on lubatud keemiatööstuse lähteainete toodetud energiat taastuvenergia ega rohevesiniku käsitluse tootmiseks. hulgast. Direktiivi artikkel 2 punkt 36 sätestab mõistena „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised transpordikütused“. Sellisteks kütusteks on vedelad või gaasilised kütused, mida kasutatakse transpordisektoris, mis ei ole biokütused ega biogaas ja mille energiasisaldus tuleb muust taastuvast energiaallikast kui biomass. Direktiivi artikkel 2 punkti 33 kohaselt loetakse biomassist toodetud kütuseks biokütus, kui see on transpordis kasutatav vedelkütusena. Seega, viidatud artikli 2 punkti 36 mõte ei ole välistada taastuvenergia hulgast biomassist toodetud energiat, vaid see laiendab taastuvenergia käsitlusega hõlmatud allikate ringi ka mittebioloogilise päritoluga kütustele. Bioloogilise päritoluga kütus on direktiivi kohaselt käsitletav taastuvenergiana. Seepärast on määruse eelnõu § 7 lg 1 punktis 4 sätestatud nõue vastuolus kehtiva taastuvenergia direktiivi ja ka Eesti kehtivate õigusaktide käsitlusega. Biomassi sisendina kasutavad tõhusad koostootmisjaamad panustavad oluliselt Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmisesse. Eelnõuga välistataks selliste elektritootjate toodangu sobivus rohevesiniku toetusmeetme jaoks. Seepärast teeme ettepaneku jätta määruse eelnõust välja § 7 lg 1 punkt 4 Eesti Taastuvenergia Koda Täiendavad nõuded on omakorda sätestatud määruse eelnõu § Arvestatud Määruses on muudetud § 7 sõnasust. Lõige 1 punkt 5 on 7 lg 1 punktis 5. Ka need nõuded ei tugine kehtivale osaliselt, muudetud lõikeks 2 ja lisatud on lõige 1 punkt 5, lõige 3. taastuvenergia direktiivile. Direktiivist tulenevad säästlikkuse sõnastust Antud (endise lg 5 p 1) nõuete kehtestamine on kooskõlas nõuded on üle võetud EnKS-iga ja sätestatud ka atmosfääriõhu muudeutud ja taastuvenergia direktiivi nõuetega 2018/2001 ning „ei kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses. täiendatud kahjusta oluliselt“ põhimõtetega „tootmine ei kahjusta Seepärast oleks kohane ja piisav nõue, et kasutatav biomass keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses osas, määruses on kasutatud üldistatud sõnastust. Nõue alla 500  peab vastama EnKS §-s 323 ja selles viidatud õigusaktides ette km tuleneb kasvuhoonegaaside heite arvutusmudelist, mille nähtud säästlikkuse kriteeriumidele. korral heite avutamiseks on vajalik teada maksimaalset vahemaad toorme transpordiks. Keskkonnaministeerium Juhime tähelepanu, et EL-i Nõukogu rakendusotsuse lisa Arvestatud. Tekst lisatud § 6 lg 7. kohaselt peavad toetuse saamise tingimused sisaldama kriteeriume, millega välistatakse teatud tegevuste rahastamine, et tagada väljavalitud projektide eesmärkide vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01) (https://pilv.rtk.ee/s/fg9K4GPcPZAbbsb , lk 20 ja lk 32). Eelnõus ei ole välistamisnimekirja välja toodud. Keskkonnaministeerium Toetatav projekt ei tohi olla vastuolus põhimõttega „Ei Arvestatud Lisatud § 16 lg 2 nõuetele vastavuse tingimusena. Eraldi kahjusta oluliselt“. Seega ei piisa ainult hinnangu esitamisest kinnituse esitamist vajalikuks ei pea. projekti vastavuse kohta nimetatud põhimõttele, vaid § 12 lõikesse 1 tuleks lisada nõue, mille kohaselt tuleb esitada ka kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „Ei kahjusta oluliselt“ ning § 16 lõikesse 2 lisada sellesisuline vastavuskriteerium. Keskkonnaministeerium Paragrahv 12 lg 1 kohaselt peab taotlus sisaldama nii Selgitame Terminites sisustatakse EKO vastavalt Komisjoni keskkonnamõjude ja -riskide hinnangut vastavalt KIKi määrusele, mille alusel kehtestab KIK vastavad suunised kehtestatud juhendile (punkt 10) kui KIKi kehtestatud juhendi lähtudes Komisjoni teatisest. kohast hinnangut projekti vastavuse kohta „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega (punkt 12). Juhime tähelepanu, et põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 58/01 (KIKi juhend on ainult abistav materjal selle hindamise läbiviimiseks). Keskkonnaministeerium Nii taotleja kui KIKi halduskoormuse vähendamiseks Selgitame Vastavalt RTK keskkonnaeksperdiga kohtumisel otsustatule soovitame kaaluda eelnõu § 12 lg 1 punktides 10 ja 12 muudetud § 12 lg 1 p 10 sõnastust järgmiselt: nimetatud dokumentide ühendamist üheks dokumendiks. „keskkonnamõjude ja -riskide hinnangut vastavalt KIKi kehtestatud suunistele, mis sisaldab kliimakindluse riski analüüsi;“ ja p 12 ei muudetud, kuna RTK on koostanud RRFi rakendamiseks EKO juhendi taotlejatele.