Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (696SE) muudatusettepanekud

Kristen Michal Riigikogu majanduskomisjon [email protected] 30.12.2022 nr 17-7/2022/7939-1 Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (696SE) muudatusettepanekud Austatud Kristen Michal Riigikogu majanduskomisjon algatas 29.09.2022 seaduseelnõu elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmiseks (Riigikogu menetluses eelnõu 696SE, edaspidi eelnõu1), mille eesmärgiks on kiirendada taastuvenergiale üleminekut, luues taastuvenergia edendamist soodustavad eeldused. Saadame käesoleva kirjaga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud nimetatud eelnõu täiendamiseks arvestades selle eesmärki. Ettepanekud on esitatud alljärgnevalt eelnõu paragrahvide kaupa. Loodame, et saate nimetatud ettepanekud eelnõu menetlemisel arvesse võtta. I Eelnõu § 1. Elektrituruseaduse muutmine 1.1. Täiendada eelnõu § 1 punktidega 1–5, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „1) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Tootjale, kelle tootmisseadme netovõimsus on alla 1 MW, ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõiked 3 ja 4.“; Selgitus: Muudatusega antakse väiketootjatele võimalus toota taastuvenergiat ilma, et sellega kaasneks ebamõistlikult suur asjaajamine: leevendatakse raamatupidamisaruandluse ja auditeerimise nõudeid. 2) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Kui tootja ei esita käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 või käesoleva seaduse § 59³ lõigetes 2 1 Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe- ed19-4c4c-b456-1a77f9bf0ac3/Elektrituruseaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 ja 3 nimetatud andmeid või tootja on esitanud valeandmeid, võib põhivõrguettevõtja keelduda toetuse väljamaksmisest.“; Selgitus: Muudatuse kohaselt on põhivõrguettevõtjal õigus keelduda toetuse maksmisest, kui tootja ei esita elektrienergia tootmise ja selleks kasutatud kütuse kasutuse andmeid või on esitanud valeandmeid. Tänase regulatsiooni järgi ei järgne tootjale otsest sanktsiooni, kui andmete esitamise kohustust ei ole täidetud või esitatakse valed andmed. Selline lähenemine ei taga aga kindlust, et tootja korrektsed andmed esitab. Kuna andmete baasil tasutakse taastuvenergia toetuseid, peab esitatud info Elering AS-il kindlasti olemas olema. 3) paragrahvi 592 lõiget 1 täiendatakse peale lauseosa „andmebaasi haldamise“ lauseosaga „ning vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna haldamise“; Selgitus: Vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalne keskkond on mõeldud transpordisektoris taastuvenergia kasutamisest tekkinud statistikaga kauplemiseks turuosaliste vahel. Tegemist on taastuvenergia kasutamise arendamiseks ettenähtud platvormiga, mille aastane halduskulu on Elering AS juures ca 30-50 tuhat eurot. Selle halduskulu saab katta sarnaselt päritolutunnistuste süsteemi halduskulule taastuvenergia tasude tulust. 4) paragrahv 59³ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 59³ Elektrienergia ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri- ning soojusenergia tootmiseks kasutatava kütuse aruandlus (1) Tootja tagab elektrienergia ning koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatava kütuse koguse mõõtmise ja arvepidamise ning määrab ja dokumenteerib tootmiseks kasutatud kütuse kütteväärtuse. (2) Tootja esitab põhivõrguettevõtjale iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eelmise kalendrikuu elektrienergia ja koostootmise režiimil toodetud soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande ning andmed toodetud elektri- ja soojusenergia kohta. (3) Tootjal on kohustus esitada põhivõrguettevõtja nõudmisel andmed, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud teabe kontrollimiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kohustus on tootjatel, kes kasutavad elektrienergia tootmiseks primaarenergiana muud allikat kui tuult, päikest või vett. (5) Kombineeritult nii taastuvast energiaallikast kui muust energiaallikast elektrienergia tootmisel peab tootja igakuist arvestust elektrienergia tootmisel tarbitud kütuse koguse kohta erinevate kütuseliikide lõikes. (6) Tootja peab igakuist arvestust kogu toodetud elektrienergia kohta ning koostootmise režiimil toodetud soojusenergia kohta. (7) Kütteväärtuse võib analüüsi meetodil määrata vaid vastava kütuse analüüsiks akrediteeritud katselabor. (8) Elektrienergia ning koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseisu, aruande täitmise, esitamise ja tõendamise korra ning kütuse kütteväärtuse määramise korra ja tingimused, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; Selgitus: Muudatusega lisatakse koostootmise režiimil toodetud soojusenergia tootmiseks kasutatava kütuse aruandluskohustus ja täpsustakse, kellele aruandluskohustus laieneb. Muudatusega sätestatakse ka volitusnorm aruannete täiendamise, esitamise ja tõendamise korra sätestamiseks ning kütuse kütteväärtuse arvestamiseks. Edaspidi on tootjatel kohustus sisestada 2 (27) Taastuvenergia Infosüsteemi andmed, mida ka praegu sinna esitatakse toetuse saamiseks, kuigi seni aruandluskohustus vajalikus detailsuses puudub. Lõigetesse 1 ja 2 lisatakse kohustus esitada kasutatud kütuse andmeid ka koostootmisrežiimil elektri ja soojuse tootmiseks kasutatud kütuste kohta. See tagab, et Elering AS saab toetuste väljamaksjana selgitada välja tootmisseadme kasuteguri ning veenduda, et energia toodeti taastuvatest allikatest. Lõiget 3 (senine lõige 4) muudetakse selliselt, et see vastaks lõikes 2 tehtud muudatustele. Lõige 4 on sõnastuselt uus lõige. See täpsustab, millised tootjad peavad aruannet esitama. Selle järgi peab aruannet esitama ainult see tootja, kes kasutab kütusena muud kui tuult, päikest või vett. Lõige 5 on uus lõige, mille järgi peab tootja pidama arvestust kõigi kütuste lõikes, mida tootmises kasutatakse. Lõike 6 kohaselt peab tootja pidama eraldi arvestust selle kütuse kohta, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks ning mida kasutatakse soojuse tootmiseks koostootmise režiimil. Lisandund lõike 7 järgi tohib kütuse kütteväärtust määrata vaid selleks akrediteeritud labor. Lõige 8 täpsustab senist lõiget 4. Selle järgi laiendatakse valdkonna eest vastutava ministri volitusnormi kehtestamaks lisaks seni kehtinud elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuste koguste korda ka soojuse tootmisel kasutatud kütustele. 5) paragrahv 594 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse toetust, et toota taastuvast energiaallikast elektrienergiat täitmaks energiamajanduse korralduse seaduse § 321 lõikes 1 nimetatud taastuvelektrienergia osatähtsuse eesmärki.“;“; Selgitus: Muudatusega viiakse elektrituruseadus vastavusse energiamajanduse korralduse seadusega, mis sätestab eesmärgi toota taastuvast energiaallikast elektrienergiat 100 protsenti Eesti summaarsest elektrienergia lõpptarbimisest. Muudatusega võimaldatakse tulenevalt koalitsioonileppest korraldada vähemalt 1 TWh jagu vähempakkumisi. Muudetava sätte lõike 5 kohaselt kontrollitakse täiendavate taastuvenergia vähempakkumiste vajadust läbi lõike 4 raames koostatud prognooside. Vältimaks toetuse andmist turuküpsetele tehnoloogiatele, hinnatakse toetusvajadus igakordselt enne avaliku vähempakkumise otsustamist. Sellest lähtuvalt 1 TWh-ile lisanduvaid vähempakkumisi ei ole kavandatud. 1.2. Muuta eelnõu § 1 punkti 3 (uues numeratsioonis punkt 7) ja sõnastada see järgmiselt: „3) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 11-12 järgmises sõnastuses: „(11) Võrguettevõtja võib võrgukadude korvamiseks ostetava elektrienergia (edaspidi kaoelekter) hankida elektrienergia tarnelepingu alusel tingimusel, et tarneleping: 1) sisaldab üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarnet; 2) on sõlmitud kuni 50 protsendi ulatuses iga-aastasest võrguettevõtja poolt prognoositavast kaoelektri kogusest; 3) on sõlmitud tarnijaga, kes on leitud riigihangete seaduse kohaselt läbiviidud avatud hankemenetluse käigus. 3 (27) (12) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 11 punktist 2 võib tarneleping olla sõlmitud üle 50 protsendi ulatuses iga-aastasest võrguettevõtja poolt prognoositavast kaoelektri kogusest, kui selleks on Konkurentsiamet lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud põhimõttetest andnud heakskiidu.“; Selgitus: Muudatusega antakse võrguettevõtjatele vajadusel võimalus võrgukadude katteks ostetavat elektrienergiat hankida pikaajaliste taastuvenergialepingutega ka suuremas mahus kui 50% ulatuses, kui sellisele tarnelepingule on andnud heakskiidu Konkurentsiamet. Amet annab selle heakskiidu võrgutasude hinnamenetluse raames, lähtudes seejuures sama paragrahvi lõikes 8 toodud põhimõtetest: kulu peab olema põhjendatud, kulu põhjendatust peab tagama eksperthinnang, kulu saab võrrelda sarnaste tehingute tagajärjel tekkinud kuludega. Võrguettevõtja võib osta üle poole oma kaoenergiast otse taastuvelektri tootjalt, mis tagab optimaalse tasakaalu otselepingutega ostetud elektrienergia ning müüjatelt elektripakettidega ostetud elektrienergia kulude vahel. 1.3. Muuta eelnõu § 1 punkti 4 (uues numeratsioonis punkt 8) ja sõnastada see järgmiselt: „8) seadust täiendatakse §-ga 871 järgmises sõnastuses: „§ 871. Tootmissuunalise liitumise lepingutingimused (1) Üle 15 kilovatise elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumistaotluse esitamise ajaks on turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks 38 000 eurot megavoltampri kohta. Võrguettevõtja ei rakenda tagatise nõuet, kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust. Lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul tootmist alustades tagastatakse tagatis ettevõtjale või arvestab võrguettevõtja tagatise liitumistasu katteks. (2) Tagatiseks võib olla: 1) krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii; 2) tagatisraha, mis on kantud võrguettevõtja esitatud arvelduskontole. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting peab olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootmise alustamise ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates liitumispunkti valmimisest. Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat tohib muuta kuni kümne protsendi ulatuses liitumistaotluses toodud võimsuse ulatuses. (5) Kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub turuosaline võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas. Üle 100 MW netovõimsusega tootmisseadme puhul rakendab võrguettevõtja tasu 30% ulatuses esimesel aastal ning 60% ulatuses teisel aastal tingimusel, et esimesel aastal kasutati liitumislepingu järgset tootmisvõimsust vähemalt 50% ulatuses. Võrguettevõtjal on õigus tasu rakendamist edasi lükata, kui tootmist ei ole alustatud tootjast sõltumatutel põhjustel. (6) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul oma võrgulepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud suuruses. 4 (27) (7) Tootmissuunalise võimsuse kasutamiseks loetakse liitumis- või võrgulepingu järgse tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse liitumispunktist võrguettevõtja võrgu suunas edastamist, mis on fikseeritud võrguettevõtja mõõteseadmega ning mille alusel tuvastatakse kasutatud tootmissuunaline võimsuse suurus. (8) Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 nimetatud tasu, ei taga võrguettevõtja turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise võimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 või 6 alusel tasutud rahalisi vahendeid kasutab võrguettevõtja oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. Laekunud tasu ja selle kasutamise üle peab võrguettevõtja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust.”;“; Selgitus: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on pidanud pärast eelnõu 1. lugemist täiendavaid arutelusid turuosalistega. Laekunud tagasiside kohaselt teeb ministeerium ettepaneku muuta kasutamata võimsuse tasu ja tagatise regulatsiooni. Muudatuste kohaselt on lõike 1 järgi liitujal võimalik valida, kas tasuda tagatist või 70% ulatuses liitumistasu. Lisaks on muudatuse järgi võrguettevõtjal võimalik arvestada liitumistasust maha juba tasutud tagatis. Vastasel juhul tekib olukord, kus liituja peab lisaks tagatisele tasuma ka liitumistasu. See oleks aga liigselt koormav. Uue lõikena on lisandunud lõige 2. Selle järgi võimaldatakse tagatist anda nii otsese rahalise deposiidina kui ka finantsgarantiina. See annab liitujatele vajaliku paindlikkuse. Lõike 3 järgi peab lõikes 2 nimetatud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja vastama vähemalt reitingule BBB+. See tagab, et finantsgarantii andja on usaldusväärne. Lõikes 4 tehtud muudatuse järgi lisati täiendav üleminekuperiood tasu maksmisel avameretuuleparkidele. Leiame, et avameretuuleparkide puhul on piisav üleminekuperiood kolm aastat alates liitumispunkti valmimisest või hetkest, mil liitumispunkt valmima pidi (arvestus algab hilisema järgi). Liitumispunkti ja avamere tuulepargi rajamist on võimalik teha paralleelselt, mistõttu on MKM hinnangul piisav üleminekuaeg kolm aastat. Lisaks algab arvestusperiood muudatuse järgi alates hetkest, mil liitumisleping on täidetud ehk liitumispunkt on välja ehitatud. Lõikes on ka täpsustatud, et liitumistaotluses toodud tehnoloogiat on võimalik muuta 10% ulatuses. Näiteks kui esialgses taotluses on toodud liitumine 100 MW salvestusele, võib seda koguse liitumisprotsessi jooksul muuta 10 MW ulatuses teise tehnoloogia, nt päikesepargi kasuks. See tagab turuosalistele vajaliku paindlikkuse olukorras, kui liitujal tekib vajadus liitumisprotsessi jooksul tehnoloogia osaliseks muutmiseks. Ideaalolukorras peaks aga olema tagatud, et liituja teab täpselt, millise tehnoloogiaga edasi saab liikuda. Lõikes 5 on toodud täpsustus selle kohta, mis hetkel algab tasu arvestamise periood erinevatele tehnoloogiatele. Arvestus algab sellest hetkest, mil liitumispunkt pidi olema valmis või mil see tegelikult valmis sai. Arvestus algab hilisema kuupäeva järgi. Näiteks kui liitumispunkt pidi saama valmis 20. septembril 2023, kuid sai valmis 10. oktoobril 2023, algab tasu arvestamine 10. oktoobrist. Lisaks on tulenevalt turuosaliste tagasisidest tehtud ettepanek rakendada tasu üle 100 MW tootmisseadmetele etapiviisiliselt. Selle järgi peaks tingimusel, kui üleminekuperioodi järgselt on kasutatud vähemalt 50% liitumisest rakendama võimsuse kasutamata osa tasu esimesel aastal 30% ulatuses, teisel aastal 60% ulatuses ning kolmandal aastal 100% ulatuses võimalikust tasust. Lisatud on ka säte selle kohta, et kui tootja ei ole endast sõltumatutel põhjustel suutnud 5 (27) tootmist tähtaegselt alustada, võib võrguettevõtja kasutamata liitumisvõimsuse tasu rakendamist lükata põhjendatud juhtudel edasi. Sellisteks juhtudeks on näiteks tootmisseadme tarne hilinemine võrreldes tarnelepingus sätestatud tähtajaga või riigiga käimasolev kohtukaasus, mille tõttu on tootmisseadme püstitamine viibinud. Lõikes 6 toodud muudatus käsitleb täpsustust isikutele, kes ei ole võrgulepingujärgset võimsust kasutanud viimase kahe aasta jooksul. See kehtib isikutele, kellel on juba liitumispunkt välja ehitatud, kuid kuhu ei ole veel tootmisseadet lisatud või kus on väheses ulatuses tootmist juba olemas. Ülejäänud ulatuses on tehtud tehnilisi muudatusi. 1.4. Muuta eelnõu § 1 punkti 5 (uues numeratsioonis punkt 9) ja sõnastada see järgmiselt: „9) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kodutarbija võib tähtajalise või tähtajatu elektrilepingu või agregeerimislepingu üles öelda teatades ülesütlemisest neliteist päeva ette.”;“; Selgitus: Eelnõu senise versiooni järgi peab müüja võimaldama tarbijal liikuda teise müüja juurde seitsme päeva jooksul. Turuosaliste tagasiside kohaselt ei ole seda võimalik 2023. aastast rakendada, kuna riiklikud toetusmeetmed (universaalteenus ja kompensatsioonimeetmed) on nõudnud kogu müüjate IT-süsteemide arendamise võimekuse. Seetõttu ei ole müüjatel enam ressurssi teostada täiendavaid arendusi müüjavahetuse protsessi kiirendamiseks. 1.5. Jätta välja eelnõu § 1 punkt 6. Selgitus: Eelnõu senise versiooni järgi peab müüja võimaldama alates 2024. aastast tarbijal liikuda teise müüja juurde ühe päeva jooksul. Turuosaliste tagasiside kohaselt ei ole seda võimalik 2024. aastast rakendada, kuna riiklikud toetusmeetmed (universaalteenus ja kompensatsioonimeetmed) on nõudnud kogu müüjate IT-süsteemide arendamise võimekuse. Seetõttu ei ole müüjatel enam ressurssi teostada täiendavaid arendusi müüjavahetuse protsessi kiirendamiseks ning teeme ettepaneku punkt jätta eelnõust välja. 1.6. Muuta eelnõu § 1 punkti 7 (uues numeratsioonis punkt 10) ja sõnastada see järgmiselt: „10) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 5 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga võrguettevõtja poolt täidetud tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates kahe aasta möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates. (12) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga sõlmitud tootmissuunaliste võrgulepingute suhtes alates kahe aasta möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates. (13) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 5 või 6 nimetatud tasu rakendatakse kõrguspiirangute piirkonnas käesoleva lõike jõustumise seisuga tuulest elektrienergia tootmiseks sõlmitud võrgu- või liitumislepingu suhtes alates 2028. aasta 1. jaanuarist tingimusel, et kõrguspiirangud on kõrvaldatud.“.“. Selgitus: Esimesed lõiked on eraldatud kaheks. See tagab parema õigusselguse. Lisatud on lõige 13, mis käsitleb erandit võimsustasu rakendamiseks. Eestis on seatud suuremas osas tuuleenergia arendusaladele kõrguspiirangud tuulikute püsistamisel. Piirangud kaotatakse tulenevalt uue kompensatsioonimeetmete rakendamisest alates 2025. aastast, mil arendajad saavad tuulikute 6 (27) püstitamist jätkata. Turuosaliste tagasiside kohaselt on piisav, kui tasu rakendatakse sellistes piirkondades alates 1. jaanuarist 2028. Selleks ajaks on olnud võimalik kõik arenduses lõpuni viia. Kõrguspiirangud säilivad Eesti idapiiri lähedal, seal asuvaid arendusi tasu ei puuduta. II § 3. Ehitusseadustiku muutmine 2.1. Täiendada eelnõu § 3 uute punktidega 2-4, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: 2) seadust täiendatakse paragrahviga 261 järgmises sõnastuses: „§ 261. Projekteerimistingimused riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel (1) Projekteerimistingimused on vajalikud asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud projekteerimistingimuste andmisel lähtutakse käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse lõikes 4 nimetatud tingimused. Selgitus: Muudatusega lisatakse ehitusseadustiku paragrahv 261, millega reguleeritakse projekteerimistingimuste andmist juhul, kui riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering kehtestatakse asukoha eelvaliku otsuse alusel. Muudatusega võimaldatakse eelnõukohase planeerimisseaduse paragrahvide 271 lõike 4 ja 951 lõike 3 rakendamist. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused määratakse riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuses. Riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuses määratavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused peavad olema piisavad, et määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpne asukoht, samuti EhS § 26 lõikes 4 toodud muud tingimused. Selle tagamiseks peab olema riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuses määratud: - kavandatava ehitise, samuti selle teenindamiseks ning kasutamiseks vajalike ehitiste põhimõtteline asukoht ja paiknemine alal; - ehitise üldised arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused; - vajadusel ehitist iseloomustavad või muud asjakohased ning kavandatavat ehitustegevust täpsustavad andmed, nagu nt kasutamise otstarve, ehitisealune pind ja ehitise maksimaalsed lubatavad parameetrid (nt pikkus, kõrgus, laius, vajadusel sügavus); - asjakohasel juhul üldised tingimused alal kavandatavate tehnovõrkude, haljastuse, liikluskorralduse ja juurdepääsude või muu taolise rajamise kohta. Vajadusel lisatakse asukoha eelvaliku otsusele: - ehitise eskiis; - asendiskeem; - muinsuskaitse eritingimused; - võrguvaldajate tehnilised tingimused; - muud asjakohaste ametiasutuste poolt esitatud tingimused, mis võimaldavad tagada ehitise rajamise võimalikkuse. Juhul, kui projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuses määratud ei ole, ei ole ka käesoleva eelnõukohase sätte kohaldamine lubatud. „3) paragrahvi 28 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: 7 (27) „(2) Kui projekteerimistingimuste andmise aluseks on asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud riigi eriplaneering, siis annab projekteerimistingimused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“; Selgitus: Muudatusega täiendatakse ehitusseadustiku § 28 lõikega 2 selliselt, et riigi eriplaneeringu korral väljastab projekteerimistingimused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Analoogselt väljastab riigi eriplaneeringu korral ehitusloa TTJA (EhS § 39 lõige 2) ja ka kasutusloa TTJA (EhS § 51 lõige 2). 4) paragrahvi 32 punkti 9 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt: „9) projekteerimistingimustega soovitakse täpsustada riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut.“; Selgitus: Muudetakse EhS § 32 punkti 9 sõnastust, sest sätte eesmärgiks on kehtiva EhS seletuskirja kohaselt mitte võimaldada projekteerimistingimustega eriplaneeringute täpsustamist. Seega ei ole täna kehtiv sõnastus ja seletuskirjas toodud selgitus omavahel kooskõlas. Lisaks ei võimalda kehtiv sõnastus eelnõukohase planeerimisseaduse paragrahvi 271 lõigete 1-4 ja 951 lõigete 1-3 rakendamist. 2.3. Täiendada eelnõu punktidega 7-15, muutes järgmiste punktide numeratsiooni ja lugeda punktid 4 ja 5 punktideks 16-17, järgmises sõnastuses: „7) paragrahvi 1132 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui riik esitab hoonestusloa taotluse käesolevas paragrahvis sätestatud korras, siis samale veekogu alale esitatud hoonestusloa taotlused, mille osas ei ole avaldatud käesoleva seaduse §-s 1136 nimetatud teadet, tagastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (käesolevas jaos edaspidi pädev asutus) läbi vaatamata.“; Selgitus: Muudatusettepanekuga lisatakse võrreldes kehtiva seadusega säte, mille kohaselt tagastab pädev asutus hoonestusloa taotlused avaliku veekogu alale, millele riik esitab hoonestusloa taotluse. Kehtivas redaktsioonis tagastab pädev asutus need hoonestusloa taotlused, mis esitatakse samale piiritletud avaliku veekogu alale pärast riigi poolt esitatud hoonestusloa taotlust. Muudatuse kohaselt tagastab pädev asutus läbi vaatamata ka need taotlused, mis on esitatud samale veekogu alale, kuid mis ei ole pädeva asutuse poolt avaldatud lähtuvalt ehitusseadustiku § 1136 lõikest 1 enne hoonestusloa menetluse algatamist. Käesolev energiakriis vajab otsustavaid samme selleks, et tekkinud olukorrale lahendusi leida. Üheks oluliseks lahenduseks tekkinud kriisile on taastuvenergia osakaalu kiire tõstmine. Vabariigi Valitsus on võtnud eesmärgiks, et Eestis oleks võimalik aastal 2030 toota sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastase tarbimise kogumaht. Seega on energiakriisist tulenevalt vajalik taastuvenergia tootmist arendada võimalikult kiiresti. Veeseaduse §-st 5 tulenevalt on riigi omandis sisemeri, territoriaalmeri ja piiriveekogude Eestis paiknevad osad ja riigil kui avamere omanikul on õigus oma vara valitse. Riigivara valitsejal on võimalik leida ja ette valmistada eelisarendusala, kuhu on võimalik meretuulepark püstitada. Oluline on seejuures märkida, et EhS § 1132 sätestab, et riik paneb saadud hoonestusloa enam- või vähempakkumisele. Riik korraldab hoonestusloa võõrandamise enampakkumisel või valikpakkumisel hiljemalt 18 kuu jooksul. Sellega tagatakse, et iga meretuulepargi arendusest huvitatud isik saab võrdsel tasandil pakkumisel osaleda. Riigi poolt ettevalmistavate tegevuste tegemine annab hoonestuslubade enampakkumisel või valikpakkumisel osalejatele garantii, et pakkumisele pandud hoonestuslubadele on võimalik taotleda koheselt ehitusluba. Kehtiva seaduse 8 (27) järgi on võimalik panna konkursile ka hoonestusloa menetluse alustamine, kuid see ei anna konkursil osalejale garantiid, et hoonestusloa menetluse alustamine lõpeb hoonestusloa andmisega. Näiteks võib erinevate uuringute ja mõjude hindamise tulemusena selguda, et konkursi korras algatatud hoonestusloa menetluse tulemusel pole siiski võimalik hoonestusluba anda, sest antud aladele ei ole võimalik tuuleparke püstitada või siis vesiviljelust arendada. 8) paragrahvi 1132 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Avaliku veekogu hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; Selgitus: Muudatusettepanek kätkeb täpsustust volitusnormi sõnastuses. Hoonestuslubade menetlemise kord on sätestatud ehitusseadustikus ja erisus riigi alustatud hoonestuslubade menetluse osas on sätestatud sama paragrahvi lõikes 5. 9) paragrahvi 1136 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Hoonestusloa taotlusele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul kui esitatud hoonestusloa taotlus: 1) on esitatud taotleja poolt, kes on võitnud planeerimisseaduse § 281 nimetatud konkursi või kandnud sama ala riigi eriplaneeringu koostamise kulud; 2) milles toodud veekogu piiritletud ala on kooskõlas kehtestatud riigi eriplaneeringus määratud tuuleelektrijaama rajamiseks sobivaima asukohaga ja 3) mille aluseks oleva riigi eriplaneeringu kehtestamisest ei ole möödas üle viie aasta.“; Selgitus: Muudatusega nähakse ette tingimused, millele vastavuse korral ei avaldata hoonestusloa taotlust enne hoonestusloa menetluse algatamist ehitusseadustiku § 1136 lõigete 1 ja 2 alusel. Sätte kohaldamiseks peab hoonestusloa taotlus vastama kõigile sättes toodud tingimustele. Sätte kohaselt ei ole hoonestusloa taotluse avaldamine vajalik, kui konkurss on juba korraldatud riigi eriplaneeringu (edaspidi: REP) menetluses ning hoonestusloa taotleja on selle konkursi võitnud. Juhul kui ühtegi täiendavat merealale tuuleelektrijaama püstitamiseks riigi eriplaneeringu algatamise taotlust ei esitatud ja konkurssi korraldatud, peab olema hoonestusloa taotleja kandnud sama ala riigi eriplaneeringu koostamise kulud planeerimisseaduse § 4 lõige 21 alusel. Teise tingimusena näeb säte ette, et taotlus peab olema esitatud selle ala osas, kuhu kehtestatud riigi eriplaneering tuuleelektrijaama rajamiseks asukoha ette nägi. See tähendab, et riigi eriplaneeringu algatamisele eelnevalt läbiviidud konkurss tagab ainuõiguse vaid sellele alale, kuhu kehtestatud riigi eriplaneering näeb ette tuuleelektrijaama rajamiseks sobiva asukoha. See võimaldab vältida põhjendamatu eelise loomist kogu riigi eriplaneeringu algatamisel valitud planeeringuala osas, milles hakatakse sobivaimat asukohta tuuleelektrijaama rajamiseks alles riigi eriplaneeringu menetluse käigus otsima. Viimase tingimusena näeb säte ette, et hoonestusloa algatamise taotlust ei pea avaldama, kui taotlus esitatakse alale, mille aluseks oleva riigi eriplaneeringu kehtestamisest ei ole möödas rohkem kui viis aastat. Viie aasta piir konkursi osas on kehtestatud, et ühtlustada alale tekkivat ainuõigust arendamisele REP kehtivusajaga. Planeerimisseaduse § 53 lõike 3 alusel kehtib REP viis aastat, kui seda ei ole asutud ellu viima. Hoonestusloa taotluse avalikustamata jätmise erandi kohaldamine ei ole põhjendatud tähtajatult, kuna hoonestuslubade elluviimise osas on nii turuosaliste hulgas kui ühiskonnas suur huvi. Lisaks võivad viie aasta jooksul REP menetluses läbi viidud uuringud olla vananenud ning hoonestusloa menetluses võib olla vajadus tehtud uuringuid korrata või teha uusi uuringuid. Sellisel juhul ei ole põhjendatud anda hoonestusloa menetluse läbiviimise eksklusiivsust ühele huvitatud isikule, vaid hoonestusloa taotluse avalikustamisel saavad esitada täiendavaid taotlusi kõik huvitatud osapooled. 9 (27) 10) paragrahvi 1139 lõige 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) planeeringutes toodud suunistest ja tingimustest;“; Selgitus: Muudatus on vajalik, kuna mereala planeeringus väljatoodud suunistest olulisemad on mereala planeeringu tingimused. Seega tuleb hoonestusloa menetluse alustamise taotluse hindamisel kontrollida taotluse vastavust ka mereala planeeringu tingimustega. 11) paragrahvi 1139 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;“; Selgitus: Paragrahv tunnistatakse kehtetuks kuna § 1139 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, mis tingimustel pädev asutus hindab konkureerivaid taotlusi. Ehitusseadustiku muudatuse eelnõu (430 SE) menetlemisel muudeti § 1139 lõiget 1 ja 3 sõnastust ja sellega seonduvalt konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet. 12) paragrahvi 11310 lõige 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Enampakkumise alghinnaks avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, mis ei ole meretuulepark – 12 500 eurot km2 kohta ja avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga – 15 000 eurot km2 kohta“;“ Selgitus: Antud muudatus on vajalik põhjendusel, et alghinda ei saa kehtestada määrusega. Alghinna määramisel on arvesse võetud maa hinda ja ala suurust. Lisaks on alghinna kujunemisse kaasatud aktiivselt huvitatud osapooled ja ettevõtjad. 13) paragrahvi 11310 lõige 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) konkursi korraldamise suulise, kirjaliku või elektroonilise enampakkumise teel;“; Selgitus: Täpsustav muudatus. Säte peaks rääkima enampakkumise vormist. Sätte sõnastuse muutmisel on aluseks võetud riigivaraseaduse sõnastus, st lisatakse elektrooniline vorm, samas jäetakse välja sõna „avaliku“, sest konkurss ongi avalik. 14) paragrahvi 11310 lõige 14 sõnastatakse järgmiselt: „(14) Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra ja hoonestusloa menetluse alustamise taotluses esitatava meretuulepargi ala minimaalse suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; Selgitus: Muudatusettepanek kätkeb täpsustust ja täiendust volitusnormi sõnastuses. Tagatisraha määramise osa tühistamine on vajalik, kuna ehitusseadustiku § 11310 lg 2 punktis 2 on tagatisraha suurus määratud ja valdkonna eest vastutava ministri määrusega seda muuta ei saa. Volitusnormi lisatakse, et valdkonna eest vastutava ministri määrusega saab määrata hoonestusloa konkursi objektiks oleva avaliku veekogu piiritletud ala minimaalse suuruse meretuuleparkidele. Muudatus on vajalik selleks, et nii tagatakse mereala kui avaliku ressursi mõistlik ja sihipärane kasutamine. Meretuuleparkide alade sihtotstarbelise kasutamise saab tagada minimaalselt 70 - 100 km2 hoonestusloaga kaetud aladega. Pädevale asutusele (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) on esitatud hoonestusloa menetluse alustamise taotlusi meretuulepargi rajamiseks ka ebamõistlikult väikestele aladele, millest võib järeldada, et hoonestusloaga kaetud ala kasutamine on majanduslikust seisukohast ebaotstarbekas ja hoonestusloa alustamise taotluse eesmärgiks võib olla hoonestusloa hilisem hoonestusloaga 10 (27) kaetud alade liitmine või võõrandamine teisele hoonestusloa omanikule vms. Lisaks tagatakse volitusnormi muudatusega menetlusökonoomia. Kehtiva õiguse alusel tuleks läbi viia palju rohkem konkursse ja see tekitaks väga palju tööd pädevale asutusele. Volitusnormi muutmata lükkuks edasi taastuvenergia osakaalu suurendamise lõppeesmärgi saavutamise. Antud määrus on MKM-i ja pädeva asutuse poolt ettevalmistamisel, läbinud kooskõlastusringi. Määruse kehtestamine toimub koheselt pärast vastava volitusnormi sõnastuse muudatuse jõustumist ning kohe pärast seda on võimalik pädeval asutusel alustada hoonestusloa alustamise taotluste menetlemist. 15) paragrahvi 117 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt: „§ 117. Projekteerimistingimused Riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu ehitusprojekti koostamiseks ei ole projekteerimistingimused nõutavad, välja arvatud juhul, kui viidatud ehitisi soovitakse ehitada alale, millel kehtiv riigi eriplaneering on kehtestatud asukoha eelvaliku otsuse alusel.“; Selgitus: Muudatusega täiendatakse ehitusseadustiku § 117 selliselt, et riigi eriplaneeringu korral oleks võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda ka riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise korral ning taotleda projekteerimistingimusi. Muudatusettepanek on vajalik tagamaks käesoleva eelnõu planeerimisseaduse paragrahvi 271 lõigete 1-4 rakendamise võimalikkust. III § 4. Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmine 3.1. paragrahvi 4 täiendatakse uue punktiga 9 järgmises sõnastuses, muutes järgnevate punktide numeratsiooni: „9) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 216 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Keskkonnaamet, kalandusettevõtja hüvitise taotluste menetlemisega seotud ülesannete puhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning käesoleva seaduse §-s 331 sätestatud osas Maksu- ja Tolliamet.”;”; Selgitus: Punktiga täpsustakse, et juhul kui lõikes 1 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, siis Maksu- ja Tolliameti täidab tasuga seonduvalt kõiki maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid, mis ei ole antud Keskkonnaametile või muule isikule, kes seaduse kohaselt peab seda ülesannet täitma. Tegemist ei ole sisulise, vaid ainult täpsustava muudatuse, kuna Maksu- ja Tolliameti ülesanded on reguleeritud §-s 331, kuid muudetav lõige seni nendele ei viidanud.“ 3.2. paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 22 järgmises sõnastuses: 22) paragrahvi 5 punkt 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „29) seadust täiendatakse §-ga 685 järgmises sõnastuses: „§ 685. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu rakendamine 11 (27) (1) Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu rakendatakse tuuleelektrijaama valdajale, kes alustab tuulepargiga seonduvat ehitustegevust või elektritootmist pärast käesoleva paragrahvi jõustumist, käesolevas seaduses sätestatud mahus. (2) Tuuleelektrijaama valdaja, kes on esitanud tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise enne käesoleva paragrahvi jõustumist, kuid alustab elektritootmist pärast käesoleva paragrahvi jõustumist, maksab käesoleva paragrahvi jõustumisest kuni elektrienergia toomise alustamiseni tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu arvestades käesoleva seaduse §-s 215 sätestatut.”. Selgitus: Punktiga täpsustakse, mil hakkab tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise kohustus. Paragrahvi senine tekst on loetud muutmata kujul lõikeks üks. Kuna senine tekst ei täpsustanud üheselt, kuidas toimub tasu maksmine perioodil sätte jõustumisest kuni elektritootmisega alustamiseni juhul, kui ehitamise alustamise teade on sätte jõustumise ajaks juba esitatud. Pärast elektritootmisega alustamist toimub tasu arvutamine ja maksmine lõikest 1 tulenevalt seadusest tulenevas tavakorras, selles osas ei ole üleminekusättes täpsustusi vajalik teha.“ IV §. 5 Maapõueseaduse muutmine: 4.1. Muuta eelnõu § 5 punkti 6 ja sõnastada see järgmiselt: „6) seadust täiendatakse §-ga 1241 järgmises sõnastuses: „§ 1241. Maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasoleva olukorra ebaseaduslik halvendamine (1) Maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasoleva olukorra ebaseadusliku halvendamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“.“ Selgitus: Muudatusettepanekuga lisatakse võrreldes esialgse tekstiga pealkirja ja teksti sõna „ebaseadusliku“. Tegemist on täpsustava muudatusega, kuna MaaPS § 14 lõge 2 võimaldab teatud juhtudel maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust lubada, mis tähendab, et alati ei ole tegemist lubamatu tegevusega, mille eest peab saama määrata karistust. Lisaks selgitame täiendavalt sätte sisu ja vajadust. Selle punktiga täiendatakse maapõueseadust §-ga 1241, mis näeb ette väärteokoosseisu maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasoleva olukorra ebaseadusliku halvendamise eest. Juurdepääsu olemasoleva olukorra ja kaevandamisväärsuse puhul on tegemist terminitega õigusaktis, mida on kasutatud ja rakendatud juba aastakümneid, seega on nende tuvastamisel juurdunud praktika, mis lähtub MaaPS-es ja selle alusel sätestatud normidest. Maavara kaevandamisväärsena säilimise nõue on § 14 kõrval välja toodud MaaPS § 16 lõikes 3 - maavara kaevandamisel tuleb tagada maardlasse jääva maavara kasutamis- ja kaevandamisväärsena säilimine. Maavarade kaevandamisväärsust hinnatakse geoloogilise uuringu käigus ja kaevandamisväärsus määratletakse registris maavara arvele võtmise kaudu. 12 (27) Maavara kaevandamisvääruse hindamisel saab muuhulgas lähtuda keskkonnaministri 17.12.2018 määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Maavaradele juurdepääsu on käsitletud MaaPS § 14. Maavara paiknemine, maardla ala kasutamise kitsendused, sh sellel asuvad ehitised, fikseeritakse geoloogilise uuringu käigus (vt eelviidatud määrus), mille tulemused kantakse maavarade registrisse. Juurdepääsu olukorra muutused fikseeritakse perioodiliselt aerofotode kaudu, mille tulemused on avalikustatud Maa- ameti kaarditeenustes, samuti võetakse juurdepääsu olukorra hindamisel arvesse uuenenud teave riiklikes registrites, sh nt kitsendusi põhjustavate objektide andmebaasis ja kogu muu teave, mis on haldusorganile otsuse tegemisel kättesaadav, näiteks taotleja poolt esitatud. Maavaradele juurdepääs on tagatud maapõueseaduse § 15 lõikes 1 märgitud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse nõudega. Selgitused nendele normidele on toodud kehtiva seaduse seletuskirjas. Kehtiva MaaPS-e § 15 lõige 1 sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse jaoks on vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus hõlmab endas kõiki toiminguid ja ehitisi, mille tegemine või rajamine mõjutab maavara kaevandamisväärsust ja sellele juurdepääsu (nt elamu ja tehnovõrgu ehitamine). Tegevust, milleks pole nimetatud luba, teatist vms vaja, võib üldjuhul pidada vähest mõju omavaks ja ajutiseks. Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus saab tegevuse kooskõlastamisel alati lähtuda käsil olevast juhtumist. Tuleb analüüsida ning hinnata, mida maavara peale ehitada kavatsetakse, kui kaua kavandatav tegevus kestab, milline on olemasolev olukord, kas tegevust kavandatakse tihe- või hajaasustusega alale, kas kavandatava tegevuse lähistel kehtib (nt looduskaitsest tingitud) kitsendusi, kas piirkonda saab rajada karjääri või kaevanduse jms. Kehtiva MaaPS-e § 15 lõige 7 sätestab planeerimismenetluses kooskõlastuse ning maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse jaoks loa andmata jätmise aluse: kui seaduse §-s 14, eelkõige selle lõigetes 1 ja 2, sätestatud põhimõtted ei ole täidetud. Kehtiva MaaPS-e § 14 sätestab maapõue ja maavara kaitse põhimõtted. Paragrahv 14 lõige 2 sätestab juhud, millal Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust. Probleemi ei saa lahendada olemasolevate vastussätetega, mis on mõeldud peamiselt maavarade kaevandamise ja uuringutega seotud probleemide lahendamiseks. Vastutussäte lisatakse lähtuvalt sellest, et tehtavate muudatustega laiendatakse oluliselt maardlale ehitamise lubamise aluseid. Kuni seni on see olnud lubatud ainult väga üksikutel juhtudel, ei peetud eraldi vastutussätet seni vajalikuks. Seoses maardlale juurdepääsu sulgemise regulatsiooni muutmisega on vajalik sätestada täiendav maapõue kaitset pakkuv karistusnorm.“. 13 (27) V § 7 Planeerimisseaduse muutmine Muuta eelnõu § 7 järgmiselt: „§ 7. Planeerimisseaduse muutmine 1) paragrahvi 3 lõiget 6 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) planeeringu algatamise taotlusele;“; Selgitus: Eelnõu § 7 puudutas seaduse jõustumise sätet, mille järgi peab müüja võimaldama alates 2024. aastast tarbijal liikuda teise müüja juurde ühe päeva jooksul. Turuosaliste tagasiside kohaselt ei ole seda võimalik 2024. aastast rakendada, kuna riiklikud toetusmeetmed (universaalteenus ja kompensatsioonimeetmed) on nõudnud kogu müüjate IT-süsteemide arendamise võimekuse. Seetõttu ei ole müüjatel enam ressurssi teostada täiendavaid arendusi müüjavahetuse protsessi kiirendamiseks ning teeme ettepaneku jätta § 7 eelnõust välja ning asendada see planeerimisseaduse muutmist käsitleva paragrahviga. Muudatusega antakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile muuhulgas riigi eriplaneeringu ja KOV eriplaneeringu algatamise taotlusele esitatavate nõuete kehtestamiseks. Taotlusele nõuete kehtestamine on vajalik, et kiirendada planeeringute algatamist, luues selguse, millised andmed on vajalikud planeeringu algatamise taotluses esitada. Samuti selleks, et näiteks võrrelda eriplaneeringute puhul konkureerivaid taotlusi. Planeeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded tulenevad planeeringu algatamisele esitatavatest nõuetest. Näiteks riigi eriplaneeringu puhul planeerimisseaduse (PlanS) § 28 lõige 5, planeeringu algatamisest keeldumise alustest (PlanS § 28 lõige 2) ja hea õigusloome ja normitehnika eeskirja 4. peatüki 2. jaos sätestatud nõuetest. 2) paragrahvi 27 lõiget 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Riigi eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus, välja arvatud juhul, kui riigi eriplaneering on kehtestatud asukoha eelvaliku otsuse alusel.“; Selgitus: Muudatusettepanekuga täiendatakse hetkel kehtivat PlanS § 27 lõige 10 sõnastust, et välistada riigi eriplaneeringu ehitusprojekti koostamise aluseks olemine juhul, kui riigi eriplaneering on kehtestatud asukoha eelvaliku otsuse alusel. See tagab eelnõukohaste muudatusettepanekute (lisanduva paragrahvi 271 lõigete 4 ja 5) sisulise tähenduse osas õigusselguse, et asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud riigi eriplaneering on projekteerimistingimuste ja hoonestusloa andmise aluseks olev planeering, mitte ehitusprojekti andmise aluseks olev planeering. 3) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses: „§ 271. Riigi eriplaneeringu kehtestamine asukoha eelvaliku otsuse alusel (1) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja võib riigi eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. (2) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja võib mereala hõlmava riigi eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku 14 (27) otsuse alusel, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendamata ja puuduvad välistavad tegurid ehitise edasiseks kavandamiseks hoonestusloaga ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud hoonestusloa andmise aluseks olevad tingimused. (3) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel kohaldatakse asukoha eelvaliku otsuse alusel planeeringu kehtestamisele ja vaidlustamisele käesoleva seaduse § 53 lõigetes 1–41 ja 6–8 ning §-s 54 sätestatut. Kehtestamisest teavitatakse 14 päeva jooksul käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Samuti teavitatakse kinnisasja omanikku, kelle kinnisasi või selle osa on vaja riigi eriplaneeringu elluviimiseks avalikes huvides omandada, sealhulgas sundvõõrandada, või selle suhtes sundvaldus seada. (4) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud riigi eriplaneering on projekteerimistingimuste andmise alus. (5) Mereala hõlmava riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud riigi eriplaneering, millega kavandatakse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist, on hoonestusloa andmise alus.“; Selgitus: Riigi eriplaneering (REP) on planeering, mille peamiseks ülesandeks on riigi jaoks oluliste ehitiste rajamiseks sobivaima asukoha valimine, sh tuuleparkide ja tuuleparkide toimimiseks vajalike elektriliinide asukoha valimine. REP algatamise ja kehtestamise otsuse teeb Vabariigi Valitsus, mis tähendab, et Vabariigi Valitsus hindab igakordselt, kas ehitise rajamise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi ning selgitab välja muud olulised eeldused riigi eriplaneeringu algatamiseks. Seeläbi on tagatud, et REP algatatakse ainult juhul, kui Vabariigi Valitsuse hinnangul on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega, mille toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Praktikas on ilmnenud, et tänane REP regulatsioon ei toeta riigile oluliste ehitiste rajamist, sh taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vajalike tuuleparkide ja elektriliinide rajamist vajaliku kiirusega ning ei ole seepärast riigi vaatest piisavalt efektiivne ka väliskeskkonnas toimuvatele muutustele reageerimiseks. Arvestades REP objektiks olevate ehitiste eripära, sh asjaolu, et vajadus nende ehitiste rajamiseks tuleneb ennekõike suurest riiklikust või rahvusvahelisest huvist tingitud asjaoludest (nt Ukraina sõjast tingitud energiakriis, vajadus tõsta riigi kaitse võimekust jne), on vajalik tagada riigile võimalus rajada senisest veelgi kiiremalt ja tõhusamalt PlanS § 27 lõigete 2 ja 3 nimetatud ehitisi. Muudatusega antakse sättes toodud tingimuste täitmisel võimalus liikuda kohe pärast ehitisele asukoha valimist planeeringu kehtestamisse. Planeeringu kehtestamise järgselt on võimalik edasi liikuda projekteerimistingimuste andmise menetlusse. Detailse lahenduse koostamisest loobumine on võimalik, kui on leitud suure riikliku huviga ehitisele, nt tuuleelektrijaamale sobilik asukoht ja selle kavandamise varases etapis on olemas info, et anda välja projekteerimistingimused. Tegemist on erinormiga ehk erisusega tavapärasest REP koostamise protsessist, mida saab rakendada sättes toodud kõigi nõuete täitmisel. See tähendab, et tegemist võimaluse, mitte kohustusega käesolevat eelnõukohast erandit riigi eriplaneeringu menetluses kohaldada. Selliselt välditakse planeerimismenetluse jätkamist olukorras, kus see sisuliselt vajalik ei ole ja saavutatakse tegelikult efektiivne planeerimismenetlus riigile oluliste ehitiste planeerimisel. Asukohavaliku faasis ei ole võimalik kaasamist praktilistel põhjustel vähendada, kuna haldusmenetluse seadus näeb ette teavitamise ja kaasamise kohustuse olukorras, kus eksisteerib mingigi võimalus omandi riiveks. Kaasamise vähendamist muudatused asukoha eelvaliku etapis kaasa ei too. Muudatus motiveerib muuhulgas riigi eriplaneeringu koostamise korraldajat koostama REP-i asukoha eelvaliku etapis sellise täpsusastmega ja läbi viima kõik vajalikud uuringud, et 15 (27) keskkonnamõju strateegilise hindamise jm asjakohaste mõjude hindamise tulemusel on leitud ehitisele sobilik asukoht ja võimalik on väljastada projekteerimistingimused. Seeläbi väheneb ka koostamise korraldajate halduskoormus, kuid ei vähene mõjude väljaselgitamise ulatus ja asukoha eelvaliku protsessis avalikkuse kaasamise määr. Eelnõu § 271 lõige 1 sätestab, millistel tingimustel on võimalik REP koostamise korraldajal loobuda REP detailse lahenduse koostamisest. Sellise REP-i asukoha eelvaliku etapi lõpuks peab olema selgunud, et puuduvad välistavad tegurid ehitise kavandamiseks projekteerimistingimustega. See tähendab, et REP asukoha eelvaliku etapis on selgunud näiteks järgnev: - planeeringumenetluses läbiviidud uuringute põhjal on võimalik otsustada eelvalikuala sobivus. See tähendab, et REP asukoha eelvaliku raames on tehtud piisavas mahus asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et leitud alal puuduvad eelkõige konfliktid inimasulate, tehnilise taristu ning keskkonnakaitsega tervikuna; - planeeringulahenduse menetluse käigus läbiviidud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste alusel tekib veendumus, et planeeringu kehtestamisel ei kaasne olulist keskkonnamõju. See tähendab, et REP asukoha eelvaliku raames koostatud KSH annab planeeringu koostajale infot, mille põhjal saab tal kujuneda veendumus, et planeeringus tuuleenergia tootmiseks määratud alad sobivad selleks põhimõtteliselt, samuti et paremad alternatiivid selleks puuduvad. Juhul kui REP asukoha eelvaliku KSH raames on vajalik läbi viia Natura hindamine, ei tohi hinnangus olla lünki ja selles peavad olema täielikud, täpsed ja lõplikud seisukohad ning järeldused, mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused tuulepargi ebasoodsa mõju kohta Natura 2000 alade terviklikkusele. Sättes toodud tingimuse mõte on tagada, et REP-i raames koostatud asukoha eelvalik võimaldab veenduda ehitise rajamise võimalikkuses leitud asukohas. Selle tagamiseks näeb säte ühtlasi ette, et asukoha eelvaliku otsuses peavad olema toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, et oleks võimalik pärast planeeringu kehtestamist projekteerimistingimused väljastada. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused on vahend, mis aitab saavutada REP asukoha eelvalikus seatud planeeringu koostamise eesmärki. REP asukoha eelvaliku otsuses toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused peavad võimaldama määrata vajalikke ja asjakohaseid ehitusseadustiku § 26 lõikes 4 toodud tingimusi. Juhul, kui projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused REP asukoha eelvaliku otsuses määratud ei ole, ei ole sätte kohaldamine lubatud. Detailse lahenduse koostamisest loobumise otsus tehakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuses. Asukoha eelvalik peab sellisel juhul sisaldama analüüsi, millest lähtuvalt on võimalik järeldada, et REP objektiks oleva ehitise rajamine leitud sobivasse asukohta on võimalik. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuses määratavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused peavad olema piisavad, et määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpne asukoht, samuti EhS § 26 lõikes 4 toodud muud tingimused. Selle tagamiseks määratakse asukoha eelvaliku otsuses: - kavandatava ehitise, samuti selle teenindamiseks ning kasutamiseks vajalike ehitiste põhimõtteline asukoht ja paiknemine alal; - ehitise üldised arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused; - vajadusel ehitist iseloomustavad või muud asjakohased ning kavandatavat ehitustegevust täpsustavad andmed, nagu nt kasutamise otstarve, ehitisealune pind ja ehitise maksimaalsed lubatavad parameetrid (nt pikkus, kõrgus, laius, vajadusel sügavus); - asjakohasel juhul üldised tingimused alal kavandatavate tehnovõrkude, haljastuse, liikluskorralduse ja juurdepääsude või muu taolise rajamise kohta. 16 (27) Vajadusel lisatakse asukoha eelvaliku otsusele: - ehitise eskiis; - asendiskeem; - muinsuskaitse eritingimused; - võrguvaldajate tehnilised tingimused; - muud asjakohaste ametiasutuste poolt esitatud tingimused, mis võimaldavad tagada ehitise rajamise võimalikkuse. Eelnõu § 271 lõikega 2 reguleeritakse juhtumeid, kui riigi eriplaneering koostatakse Eesti merealal näiteks tuuleelektrijaama kavandamiseks. Seega sätestatakse, et mereala hõlmava REP asukoha eelvaliku otsuse tegemise järgselt on võimalik liikuda planeeringu kehtestamisse. Planeeringu kehtestamise järgselt on võimalik kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste puhul edasi liikuda hoonestusloa andmise menetlusse. Merealal riigi eriplaneeringu kehtestamise järgselt projekteerimistingimustega jätkamine ei ole põhjendatud, sest hoonestusluba on asjakohane instrument merealal sama eesmärgi täitmiseks. Sättes toodud tingimuse mõte on tagada, et mereala hõlmava REP-i raames koostatud asukoha eelvalik võimaldab veenduda kaldaga püsivalt ühendamata ehitise rajamise võimalikkuses leitud asukohas (vt asjakohast selgitust eelnõu § 271 lg 1 juures). Selle tagamiseks näeb säte ühtlasi ette, et asukoha eelvaliku otsuses peavad olema toodud hoonestusloa andmise aluseks olevad tingimused, et oleks võimalik pärast planeeringu kehtestamist hoonestusluba väljastada. Hoonestusloa andmise aluseks olevad tingimused on vahend, mis aitab saavutada mereala hõlmava REP asukoha eelvalikus seatud planeeringu koostamise eesmärki. Mereala hõlmava REP asukoha eelvaliku otsuses toodud hoonestusloa andmise aluseks olevad tingimused peavad võimaldama määrata vajalikke ja asjakohaseid ehitusseadustiku § 11312 lõikes 2 toodud tingimusi. Juhul, kui hoonestusloa andmise aluseks olevad tingimused mereala hõlmava REP asukoha eelvaliku otsuses määratud ei ole, ei ole sätte kohaldamine lubatud. Eelnõu § 271 lõige 3 näeb ette, et REP asukoha eelvaliku otsuse alusel tuleb planeering kehtestada planeerimisseaduse § 53 sätestatust lähtudes, va sama paragrahvi lõige 6, mis reguleerib kehtestamisest teavitamist, sh näeb ette, et teavitada tuleb mh isikuid, kes kaasati planeeringu detailse lahenduse koostamisse. Kuna asukoha eelvaliku otsuse alusel planeeringu kehtestamise puhul detailset lahendust ei koostata, ei ole lõikest 6 lähtumine asjakohane. Ülejäänud osas jääb teavitamisele ettenähtud regulatsioon samaks ja ka teavitamise sisu jääb olemuslikult samaks. REP asukoha eelvalik on eelnõu § 271 lõike 1 rakendamisel planeerimisprotsessi lõpp, millele edasist planeerimisprotsessi ei järgne. Asukoha eelvaliku otsuse alusel planeeringu kehtestamine on vajalik planeeringule järgnevate projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloa andmisel kehtivale planeeringule vastavuse tagamiseks. Asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud REP on aluseks edaspidi projekteerimistingimuste andmisel. Seega on vajalik asukoha eelvaliku otsuse alusel planeeringu kehtestamine, mis tagab asjakohase planeeringu olemasolu. Planeeringu kehtestamise otsusele kohaldub isikute kaitseks planeerimisseaduse §-s 54 toodud vaidlustamissäte. REP asukoha eelvalik on eelnõu § 271 lõike 1 rakendamisel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise aluseks, sh võivad kaasned kitsendused isikutele, mistõttu on ka põhjendatud populaarkaebust võimaldava regulatsiooni kohaldumine kõnealuse sätte rakendamisel. Eelnõu § 271 lõige 4 näeb ette õigusliku aluse, mis võimaldab REP asukoha eelvaliku otsuse alusel pärast planeeringu kehtestamist eelnõukohase ehitusseadustiku § 261 alusel projekteerimistingimusi anda. Sätte kohaselt tuleb projekteerimistingimuste andmisel lähtuda riigi eriplaneeringu asukoha eelvalikus ettenähtust. Samuti tuleb lähtuda asukoha eelvaliku otsuses 17 (27) toodud projekteerimistingimuste aluseks olevatest tingimusest. Vastav muudatus eeldab ka EhS-e § 261 lisamist, et võimaldada projekteerimistingimuste välja andmist juhul kui riigi eriplaneering kehtestatakse detailse lahenduseta. Eelnõu § 271 lõige 5 näeb ette õigusliku aluse, mis võimaldab mereala hõlmava REP asukoha eelvaliku otsuse alusel ehitusseadustiku § 1131 sätestatud hoonestusluba anda. Sätte kohaselt tuleb hoonestusloa andmisel lähtuda mereala hõlmava riigi eriplaneeringu asukoha eelvalikus ettenähtust. Samuti tuleb lähtuda asukoha eelvaliku otsuses toodud hoonestusloa andmise aluseks olevatest tingimusest. Sätte rakendamine on asjakohane kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste puhul. 4) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) sellega võib kaasneda oht riigi julgeolekule;“; Selgitus: Muudatusega täpsustatakse tänase PlanS § 28 lõikeid 1 ja 2 ning sätestatakse selguse huvides eraldi punktis (PlanS-e § 28 lõige 2 punktis 11), et riigi eriplaneeringut ei algatata kui võib esineda oht riigi julgeolekule. Muudatus on vajalik muuhulgas selleks, et välistada selgelt julgeoleku aspektist ebasobivate investeeringute (nt tuuleparkide rajamiseks) tegemist Eesti territooriumil. Senini on planeeringu algatamise keeldumiseks julgeoleku ohu tõttu selge alus PlanS-es puudunud. Riigi julgeoleku ohule annavad hinnangu julgeolekuasutused. 5) paragrahvi 28 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata 90 päeva jooksul riigi eriplaneeringu algatamise nõuetekohase taotluse saamisest arvates.”; Selgitus: Muudatusega täiendatakse sätet sõnaga “nõuetekohase”, et tagada menetlustähtaja kulgemise osas õigusselgus. Ühtlasi on täiendus vajalik, et tagada eelnõukohase planeerimisseaduse paragrahvi 3 lõike 6 punkti 21 täiendusettepaneku alusel kehtestatava riigi eriplaneeringu algatamise taotluse nõuete määrusest lähtumise võimalikkus. 6) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Kui planeeringu koostamise korraldajale esitatakse sama ala kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel täiendav taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks, siis algatatakse või jäetakse riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata 90 päeva jooksul viimase täiendava nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (32) Kui merealal tuuleelektrijaama püstitamiseks esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotluse puhul viiakse läbi käesoleva seaduse § 281 kohane konkurss, siis algatatakse või jäetakse riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata 90 päeva jooksul konkursi tulemuste riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale esitamisest arvates.“; Selgitus: Paragrahvi 28 täiendusettepanek 31 täpsustab PlanS § 28 lõike 4 rakendumisel riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja algatamata jätmise menetlustähtaja kulgema hakkamist. Oluline on silmas pidada, et mitme sama ala kohta esitatud taotluse puhul hakkab menetlustähtaeg kulgema alates viimasena esitatud ja algatamise taotluse nõuetele vastava taotluse saamisest arvates. Täiendavaid taotluseid saab esitada 30 päeva jooksul (PlanS § 28 lõige 4). Paragrahvi 28 täiendusettepanek 32 on seotud eelnõukohase planeerimisseaduse paragrahviga 18 (27) 281. Säte näeb ette erisuse tavapärasest PlanS § 28 lõige 3 kohasest riigi eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise menetlustähtajast. Säte reguleerib menetlustähtaja kulgemist juhul kui planeeringu koostamise korraldajal esitab merealal tuuleelektrijaama püstitamiseks esitatud ja nõuetele vastavad riigi eriplaneeringu algatamise taotlused konkursi läbiviimiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Sellisel juhul hakkab menetlustähtaeg kulgema konkursi tulemuste planeeringu koostamise korraldajale esitamisest arvates. 7) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud teate avaldamise nõuet ja täiendava taotluse esitamise õigust ei ole riigi poolt esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotluse puhul.“; Selgitus: Muudatusettepanek esitatakse õigusselguse tagamise eesmärgil. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on eelkõige riigile oluliste ehitiste kavandamine (PlanS § 27 lõige 1 näeb ette, et riigi eriplaneeringu eesmärk on olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi), ehk riigi huvi realiseerimine. Seetõttu ei saa riiki ennast esindavate asutuste ehk valitsusasutuste esitatud taotluste puhu huvide selgitamiseks samasisulise taotluse esitamise võimalust põhjendatuks pidada. 8) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses: „§ 281. Merealal tuuleelektrijaama riigi eriplaneeringu algatamise taotluse alusel konkursi korraldamine (1) Kui samale merealale on tuuleelektrijaama püstitamiseks esitatud mitu riigi eriplaneeringu algatamise taotlust, esitab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja 60 päeva jooksul viimasena esitatud nõuetekohase riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisest arvates Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi pädev asutus) taotlused konkursi läbiviimiseks enampakkumise alusel (edaspidi konkurss). (2) Pädev asutus korraldab taotluste esitajate vahel konkursi 60 päeva jooksul riigi eriplaneeringu koostamise korraldajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste saamisest arvates. (3) Konkursi väljakuulutamisel määrab pädev asutus: 1) enampakkumise alghinnaks 7 500 eurot ruutkilomeetri kohta; 2) tagatisraha suuruse, mis on 2 protsenti enampakkumise alghinnast. (4) Pädev asutus esitab konkursi tulemused kirjalikult riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale 14 päeva jooksul konkursi tulemuste kinnitamisest arvates. (5) Merealal tuuleelektrijaama riigi eriplaneeringu konkursi algatamise ja läbiviimise korra ning tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; Selgitus: Kuna riigi eriplaneeringu raames tehtavad uuringud ning planeeringu koostamine on väga kulukad ja riigi eriplaneeringu elluviimiseks järgnevate lubade taotlemine avatud põhimõtteliselt igaühele merealal, on sättes ettenähtud avaliku konkursi korraldamine merealal samale alale mitme tuuleelektrijaama püstitamiseks riigi eriplaneeringu algatamise taotluste korral. See võimaldab tagada, et huvitatud isikul oleks kindlus kulude kandmise otstarbekuses. Konkursi võitmine REP sätete alusel ei vabasta hilisemast hoonestusloa taotlemise kohustusest või muude lubade taotlemise kohustusest. Konkursi läbiviijaks on sätte kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet, kes on täna sisuliselt valmis hoonestusloa menetluses sarnaseid enampakkumisi läbi viima. Juba riigi 19 (27) eriplaneeringu algatamise taotluse menetlemisel selle enampakkumise läbiviimine ei suurenda oluliselt erinevate enampakkumiste läbiviimise kogemust omava Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ameti halduskoormust. Seetõttu ei ole põhjendatud konkursi korraldamise kohustuse panemine planeeringu koostamise korraldajale. Konkursi läbiviimise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, sarnaselt hoonestusloa menetluses enampakkumise läbiviimise korrale. Enne taotluste TTJA-le edastamist enampakkumise läbiviimiseks kontrollib planeeringu koostamise korraldaja nende vastavust nõuetele, samuti seda, et ei esineks algatamisest keeldumise aluseid. Planeeringu koostamise korraldaja teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku riigi eriplaneeringu algatamata jätmiseks nende taotluste osas, mis ei vasta nõuetele ning esitab üksnes nõuetele vastavad taotlused TTJA-le enampakkumise läbiviimiseks. Samaks merealaks käesoleval juhul peetakse kas täielikult või osaliselt kattuvat mereala. EhS-e hoonestusloa sätete juurde (käesoleva eelnõu ettepanek täiendada paragrahvi 1136 lõikega 3) tehakse täiendused, mis välistavad konkureerivate hoonestusloa taotluste esitamise võimalikkuse, kui eelnevalt on läbitud merealal tuuleelektrijaama riigi eriplaneeringu enampakkumine (muud hoonestusloale esitaud nõuded kehtivad ka sel juhul). 9) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11 ) sellega võib kaasneda oht riigi julgeolekule;“; Selgitus: Muudatusega täiendatakse PlanS-e § 29 lõiget 1 punktiga 11 ning lisatakse, et riigi eriplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis võivad tuua kaasa ohu riigi julgeolekule. Muudatus on vajalik muuhulgas selleks, et välistada julgeoleku aspektist ebasobivate investeeringute (nt tuuleparkide rajamiseks) tegemist Eesti territooriumil. Ohtu riigi julgeolekule hindavad Eesti julgeolekuasutused. 10) paragrahvi 95 lõiget 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus, välja arvatud juhul, kui kohaliku omavalitsuse eriplaneering on kehtestatud asukoha eelvaliku otsuse alusel.“; Selgitus: Muudatusettepanekuga täiendatakse hetkel kehtivat PlanS § 95 lõige 8 sõnastust, et välistada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ehitusprojekti koostamise aluseks olemine juhul, kui kohaliku omavalitsuse eriplaneering on kehtestatud asukoha eelvaliku otsuse alusel. See tagab eelnõukohaste muudatusettepanekute (lisanduva paragrahvi 951 lõike 3) sisulise tähenduse osas õigusselguse, et asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering on projekteerimistingimuste, mitte ehitusprojekti andmise aluseks olev planeering. 11) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 82 järgmises sõnastuses: „(82) Tuuleparki kavandav kohaliku omavalitsuse eriplaneering võib põhjendatud juhul sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on põhjendatud juhul, kui üldplaneeringu kehtestamise järgselt on muutunud või kehtestatud õigusaktid, samuti kui on ilmnenud uued faktilised asjaolud, mis üldplaneeringu kehtestamise ajal välistasid tuuleparkide rajamise võimalikkuse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil või selle osal.“; Selgitus: Muudatusettepanekuga nähakse ette võimalus tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga (KOV EP) teha ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Tegemist on 20 (27) erinormiga ehk erisusega tavapärasest KOV EP koostamise protsessist, kus tuleb kehtiva õiguse kohaselt aluseks võtta üldplaneering, st KOV EP-ga ei saa muuta üldplaneeringut. Erinorm kehtestatakse vajadusest tagada energiajulgeolek ka olukorras, kus Venemaa on alustanud sõda Ukraina vastu ja mõjutab Lääne-Euroopat läbi lääne sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest. Seetõttu tuleb ulatuslikult suurendada taastuvenergia allikate tootmisvõimsusi. Taastuvenergia eesmärgi täitmine eeldab täiendavaid tuuleenergia tootmisvõimsusi maismaale ligikaudu 1 GW. Uute tootmisvõimsuste (tuuleparkide) rajamine on seni jäänud ennekõike riigikaitseliste kõrguspiirangute taha. Veel enne 2021. aasta kevadet, mil tehti riigikaitseliste kõrguspiirangute jaoks vajalike investeeringute finantseerimisotsus (riigikaitselised kõrguspiirangud leevenevad piirkonniti 2024. ja 2025. aastal), oli tänapäevaste tuulikute rajamiseks sobilik vaid ca 10% Eesti maismaast (ning suur osa sellest on looduskaitseliselt oluline piirkond). Erinorm on seega vajalik selleks, et lahendada tuuleparke kavandavate KOV EP-de koostamise praktikas tekkinud probleem, kus õiguslik regulatsioon või faktilised asjaolud (ennekõike eelnevalt nimetatud riigikaitselised kõrguspiirangud) võimaldaksid tänasel päeval kohaliku omavalitsuse territooriumil tuuleparke kavandada, kuid üldplaneeringu kehtestamise hetkel see võimalik ei olnud. Juhul kui erinormi kohaldamine on asjakohane, kuulub KOV EP koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. 12) seadust täiendatakse §-ga 951 järgmises sõnastuses: „951. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamine asukoha eelvaliku otsuse alusel (1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. (2) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel kohaldatakse eelvaliku otsuse alusel planeeringu kehtestamisele ja vaidlustamisele käesoleva seaduse § 122 lõigetes 1–8 ja 10–11 ning §-s 123 sätestatut. Kehtestamisest teavitatakse 14 päeva jooksul käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Samuti teavitatakse kinnisasja omanikku, kelle kinnisasi või selle osa on vaja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimiseks avalikes huvides omandada, sealhulgas sundvõõrandada, või selle suhtes sundvaldus seada. (3) Kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering on projekteerimistingimuste andmise alus.“ Selgitus: Muudatusega antakse sättes toodud tingimuste täitmisel võimalus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku vastuvõtmise etapist liikuda heakskiidu andmise menetlusse ja seejärgselt planeeringu kehtestamisse. Planeeringu kehtestamise järgselt on võimalik edasi liikuda projekteerimistingimuste andmise menetlusse, kui on leitud tuulepargile sobilik asukoht ja tuulepargi kavandamise varases etapis on olemas info, et saab anda välja tuulepargi projekteerimistingimused. Tegemist on erinormiga ehk erisusega tavapärasest kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) koostamise protsessist, mida saab rakendada sättes toodud kõigi nõuete täitmisel. See tähendab, et tegemist võimaluse, mitte kohustusega käesolevat eelnõukohast erandit kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluses kohaldada. 21 (27) Arvestades Venemaa agressiooni Ukrainas ja sellest tingitud energiajulgeoleku kriisi tuleb riikidel kiiresti reageerida, et kasvatada oluliselt taastuvelektri tootmise võimsusi ja vähendada selliselt sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Kriisi lahendamiseks on õigustatud tavapärasest olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kantud tuuleparkide kavandamise praktikast kõrvalekaldumine, sest elektri puudujääk mõjutab riikide elutähtsate teenuste osutamise võimekust ja julgeolekut. KOV EP-ga kavandatakse käesoleval hetkel tuuleparke 14 kohalikus omavalitsuses üle Eesti. Ükski KOV EP ei ole jõudnud tuulepargi asukoha eelvaliku etapist detailse lahenduse koostamise etappi. Kõige kaugemale on tuuleparkide kavandamisel jõudnud Lääneranna valla ning Pärnu linna ja Tori valla ühine KOV EP. Nimetatud kahe KOV EP puhul jõutakse lähiajal tuuleparkidele sobiliku asukoha otsustamiseni (PlanS § 109). Erinorm võimaldab loobuda asukoha valimisele järgnevast tuulepargi detailse lahenduse koostamisest ja lühendada seeläbi menetlusprotsessi 2– 3 aasta võrra (vt täpsemalt joonis 1). Joonis 1. Visuaalne skeem detailse lahenduse etapi koostamise ajalise võidu kohta Muudatus motiveerib muuhulgas kohalikke omavalitsusi koostama KOV EP-d asukoha eelvaliku etapis sellise täpsusastmega ja läbi viima kõik vajalikud uuringud, et keskkonnamõju strateegilise hindamise jm asjakohaste mõjude hindamise tulemusel on leitud tuulepargile sobilik asukoht ja võimalik on väljastada projekteerimistingimused. Seeläbi väheneb ka KOV ja ametiasutuste halduskoormus. Lisaks energiajulgeoleku tagamisele on tuuleparkide rajamise menetlusprotsesside lühendamine vajalik saavutamaks Euroopa Liidu ja Eesti võetud eesmärk saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning Eesti eesmärk jõuda 2030. aastaks 65%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest, sh alameesmärgina seatud eesmärk saavutada 100% taastuvelektrienergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest. Nende eesmärkide saavutamine eeldab muuhulgas ulatuslikku taastuvenergia allikate tootmisvõimsuste suurendamist. Taastuvenergia edendamisel on suurima kasvupotentsiaaliga tuuleenergia. Taastuvenergia eesmärgi täitmine eeldab täiendavaid tuuleenergia tootmisvõimsusi maismaale ligikaudu 1 GW. Silmas pidades kirjeldatud eesmärki on põhjendatud tuuleparkide rajamiseks koostatavate KOV EP-de osas anda võimalus protsessi kiirendada ja võimaldada sättes toodud tingimuste täitmisel loobuda detailse lahenduse koostamisest. Eelnõu § 951 lõige 1 sätestab, millistel tingimustel on võimalik kohalikul omavalitsusel loobuda KOV EP detailse lahenduse koostamisest. Tegemist peab olema KOV EP-ga, millega kavandatakse tuuleparki Vabariigi Valitsuse 01. oktoobri 2015. a määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punkti 4 tähenduses. Sellise tuulepargi KOV EP asukoha eelvaliku etapi lõpuks peab olema selgunud, et puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega. See tähendab, et KOV EP asukoha eelvaliku etapis on selgunud 22 (27) näiteks järgnev: - planeeringulahendus ei ole vastuolus üldplaneeringuga. See täiendab, et KOV EP koostamisel tuleb lähtuda üldplaneeringus seatud raamistikust, KOV EP ei tohi olla otseses vastuolus üldplaneeringus seatud tingimuste ja planeeringulahendusega; 2 - planeeringumenetluses läbi viidud uuringute põhjal on võimalik otsustada eelvalikuala sobivus. See tähendab, et KOV EP asukoha eelvaliku raames on tehtud piisavas mahus asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et leitud alal puuduvad eelkõige konfliktid inimasulate, tehnilise taristu ning keskkonnakaitsega tervikuna; - planeeringulahenduse menetluse käigus läbi viidud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste alusel tekib veendumus, et planeeringu kehtestamisel ei kaasne olulist keskkonnamõju. See tähendab, et KOV EP asukoha eelvaliku raames koostatud KSH annab planeeringu koostajale infot, mille põhjal saab tal kujuneda veendumus, et planeeringus tuuleenergia tootmiseks määratud alad sobivad selleks põhimõtteliselt, samuti et paremad alternatiivid selleks puuduvad. Juhul kui KOV EP asukoha eelvaliku KSH raames on vajalik läbi viia Natura hindamine, ei tohi hinnangus olla lünki ja selles peavad olema täielikud, täpsed ja lõplikud seisukohad ning järeldused, mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused tuulepargi ebasoodsa mõju kohta Natura 2000 alade terviklikkusele. Sättes toodud tingimuse mõte on tagada, et KOV EP raames koostatud asukoha eelvalik võimaldab veenduda tuulepargi rajamise võimalikkuses leitud asukohas. Selle tagamiseks näeb säte ühtlasi ette, et asukoha eelvaliku otsuses peavad olema toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, et oleks võimalik projekteerimistingimused väljastada. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused on vahend, mis aitab saavutada KOV EP asukoha eelvalikus seatud planeeringu koostamise eesmärki. KOV EP asukoha eelvaliku otsuses toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused peavad võimaldama määrata vajalikke ja asjakohaseid ehitusseadustiku § 26 lõikes 4 toodud tingimusi. Juhul, kui projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused KOV EP asukoha eelvaliku otsuses määratud ei ole, ei ole sätte kohaldamine lubatud. Detailse lahenduse koostamisest loobumise otsus tehakse KOV EP asukoha eelvaliku otsuses. Asukoha eelvalik peab sellisel juhul sisaldama analüüsi, millest lähtuvalt on võimalik järeldada, et KOV EP objektiks oleva ehitise rajamine leitud sobivasse asukohta on võimalik. KOV EP asukoha eelvaliku otsuses määratavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused peavad olema piisavad, et määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpne asukoht, samuti § 26 lõikes 4 toodud muud tingimused. Selle tagamiseks määratakse asukoha eelvaliku otsuses: - kavandatava tuulepargi, samuti selle teenindamiseks ning kasutamiseks vajalike ehitiste põhimõtteline asukoht ja paiknemine alal; - ehitise üldised ehituslikud tingimused; - vajadusel ehitist iseloomustavad või muud asjakohased ning kavandatavat ehitustegevust täpsustavad andmed, nagu nt kasutamise otstarve, ehitisealune pind ja ehitise maksimaalsed lubatavad parameetrid (nt pikkus, kõrgus, laius, vajadusel sügavus); - asjakohasel juhul üldised tingimused alal kavandatavate tehnovõrkude, haljastuse, liikluskorralduse ja juurdepääsude või muu taolise rajamise kohta. Vajadusel lisatakse asukoha eelvaliku otsusele: - ehitise eskiis; - asendiskeem; - muinsuskaitse eritingimused; 2 Selgitus ei ole asjakohane juhul, kui rakendatakse käesoleva eelnõu paragrahvi 95 sisse viidavat täiendavat lõiget 82. 23 (27) - võrguvaldajate tehnilised tingimused; - muud asjakohaste ametiasutuste poolt esitatud tingimused, mis võimaldavad tagada ehitise rajamise võimalikkuse. Eelnõu § 951 lõige 2 näeb ette, et KOV EP asukoha eelvaliku otsuse alusel tuleb planeering kehtestada planeerimisseaduse § 122 sätestatust lähtudes, va sama paragrahvi lõige 9, mis reguleerib kehtestamisest teavitamist, sh näeb ette, et teavitada tuleb mh isikuid, kes kaasati planeeringu detailse lahenduse koostamisse. Kuna asukoha eelvaliku otsuse alusel planeeringu kehtestamise puhul detailset lahendust ei koostata, ei ole lõikest 9 lähtumine asjakohane. Ülejäänud osas jääb teavitamisele ettenähtud regulatsioon samaks ja ka teavitamise sisu jääb olemuslikult samaks. KOV EP asukoha eelvalik on eelnõu § 951 lõike 1 rakendamisel planeerimisprotsessi lõpp, millele edasist planeerimisprotsessi ei järgne. Asukoha eelvaliku otsuse alusel planeeringu kehtestamine on vajalik planeeringule järgnevate projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloa andmisel kehtivale planeeringule vastavuse tagamiseks. Asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud KOV EP on aluseks edaspidi projekteerimistingimuste väljastamisel. Seega on vajalik asukoha eelvaliku otsuse alusel planeeringu kehtestamine, mis tagab asjakohase planeeringu olemasolu. Planeeringu kehtestamise otsusele kohaldub isikute kaitseks planeerimisseaduse §-s 123 toodud vaidlustamissäte. KOV EP asukoha eelvalik on eelnõu § 951 lõike 11 rakendamisel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise aluseks, sh võivad kaasned kitsendused isikutele, mistõttu on ka põhjendatud populaarkaebust võimaldava regulatsiooni kohaldumine kõnealuse sätte rakendamisel. Eelnõu § 951 lõige 3 näeb ette õigusliku aluse, mis võimaldab KOV EP asukoha eelvaliku otsuse alusel pärast planeeringu kehtestamist eelnõukohase ehitusseadustiku § 261 alusel projekteerimistingimusi anda. Sätte kohaselt tuleb projekteerimistingimuste andmisel lähtuda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvalikus ettenähtust. Samuti tuleb lähtuda asukoha eelvaliku otsuses toodud projekteerimistingimuste aluseks olevatest tingimusest. Vastav muudatus eeldab ka EhS-e § 261 lisamist, et võimaldada projekteerimistingimuste välja andmist juhul kui kohaliku omavalitsuse eriplaneering kehtestatakse asukoha eelvaliku otsuse alusel.. 13) paragrahv 103 tunnistatakse kehtetuks; Selgitus: Planeerimisseaduse § 103 reguleerib KOV EP asukoha eelvaliku lähteseisukohtade (lähteseisukohad) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi (KSHP) kohta ettepanekute küsimist. Ettepanekuid küsitakse nii koostöötegijatelt (kelleks on ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb), samuti kaasatavatelt (kelleks on isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid). Tänase regulatsiooni kohaselt eelneb vahetult lähteseisukohtade ja KSHP kohta ettepanekute küsimisele nende avalik väljapanek (PlanS § 100), mille käigus saavad eelnimetatud koostöö tegijad ja kaasatavad arvamusi esitada. Peale avalikku väljapanekut toimub avalik arutelu (PlanS § 101), mille raames peab planeeringu koostamise korraldaja esitama arvamuste kohta enda põhjendatud seisukoha. Lähtudes avalikul väljapanekul saadud sisendist viiakse planeeringusse sisse vajalikud muudatused. Tänase regulatsiooni alusel toimub peale lähteseisukohtade ja KSHP kohta ettepanekute küsimist ehitise asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande koostamine. Seejärel esitatakse nimetatud dokumendid samadele koostöötegijatele ja kaasatavatele, kellelt just eelnevas etapis ettepanekuid küsiti, kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. Seega on tegemist olukorraga, kus samadelt isikutelt küsitakse ettepanekuid ja seejärel 24 (27) esitatakse dokumendid neile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks, lisaks saavad nad esitada enda arvamuse enne ettepanekute küsimist toimuval avalikul väljapanekul. Ettepanekute küsimise etapp tingib protsessi pikema ajakulu, kuid ei pruugi anda reaalset väärtust, mis tagaks parema planeerimisotsuse tegemist. Ettepanekute esitamise etapi (PlanS § 103) ära jätmise tõttu ei vähene isikute ja asutuste võimalus planeeringu koostamisel osalemisel ja selles kaasarääkimisel, kuna need võimalused on tagatud läbi ettepanekute küsimisele eelneva avaliku väljapaneku ja arutelu ning sellele järgneva kooskõlastamise ja arvamuse esitamise etapi kaudu. Ettepanekute küsimise etapi ära jätmine aitab lühendada planeeringu koostamise protsessi umbes kahe kuu võrra. Menetluse lühendamise kaudu aitab muudatus tõhustada KOV EP koostamise protsessi tervikuna (vt täpsemalt joonis 2), sealhulgas lühendada tuuleparki kavandava KOV EP protsessi, mis on alles lähteseisukohtade ja KSHP etapis. Joonis 2. Visuaalne skeem KOV EP koostamise protsessi tõhustamise kohta 14) paragrahvid 113–115 tunnistatakse kehtetuks.“. Selgitus: PlanS §-d 113–115 näevad ette nõuded vahetult enne KOV EP vastuvõtmist toimuvale KOV EP detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalikule väljapanekule ja arutelule. KOV EP koostamine koosneb kahest etapist – asukoha eelvaliku tegemine ja detailse lahenduse koostamine – mille käigus viiakse täna läbi kokku neli avalikku väljapanekut ja arutelu (kaks asukoha eelvaliku ja kaks detailse asukoha valiku etapis). Väljajäetavad paragrahvid reguleerivad avalikku väljapanekut, mis toimub detailse lahenduse koostamise etapis. Samas säilib paragrahv (§ 116) mis näeb ette, et vahetult enne planeeringu vastuvõtmist tuleb see esitada koostöö tegijatele (kelleks on valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailne lahendus käsitleb) ja kaasatavatele (kelleks on isikud, kes on soovinud menetluses osaleda, samuti isikud, kelle õiguseid ja huve planeering puudutab jt) kooskõlastamiseks ja arvamuse andamiseks (PlanS § 116). Peale nimetatud isikutelt ja asutustel tagasiside saamist tehakse planeeringus vajalikud muudatused ning võetakse planeering vastu (PlanS § 117). Vastuvõtmise otsus kinnitab, et KOV EP vastab õigusaktidele ning et KOV EP koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi, st, et seni koostatud planeering on kooskõlas kehtiva õigusega. Kehtiva õiguse kohaselt toimub peale vastuvõtmist 25 (27) uuesti avalik väljapanek (PlanS § 118) ja arutelu (PlanS § 119), kus avalikustatakse juba vastuvõetud planeering. Seega on hetkel sisuliselt tegemist kahe üksteisele järgneva avalikustamisega (üks enne vastuvõtmist ja teine kohe peale vastuvõtmist), mis on ressursimahukas ja ei anna juurde planeeringu sisulisele kvaliteedile. Selgitame, et detailse lahenduse puhul on tegemist detailplaneeringu laadse instrumendiga (mh lahendatakse täpselt samu ülesandeid, mis detailplaneeringuga), mille menetlemisel on reeglina samuti kohustuslik vaid ühe avaliku väljapaneku ja arutelu läbiviimine. Arvestades eeltoodut, ei ole KOV EP detailse lahenduse koostamise käigus kahe, sisuliselt üksteisele järgneva avaliku väljapaneku ja arutelu läbiviimine põhjendatud. Rõhutada tuleb, et KOV EP koostamise jooksul on kõigil võimalik selle kohta jooksvalt arvamusi avaldada (PlanS § 9 lg 2), samuti võimalik osaleda kohe planeeringu vastuvõtmisele järgneval avalikul väljapanekul (PlanS § 118) ja arutelul (PlanS § 119). Seega säilib kõigil võimalus planeeringumenetluses osaleda ja selles kaasa rääkida. Ühe avaliku väljapaneku ja arutelu etapi ära jätmine aitab aga muuta planeerimisprotsessi efektiivsemaks ja menetlust hinnanguliselt umbes poole aasta võrra lühemaks. Menetluse lühendamise kaudu aitab muudatus tõhustada KOV EP koostamise protsessi tervikuna (vt täpsemalt joonis 2). Muudatus kiirendab sealhulgas neid KOV EP menetlusi, milliste puhul ei ole võimalik keskkonna või muude takistuste tõttu detailse lahenduse koostamisest loobuda. VI. § 8. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine Täiendada eelnõud §-ga 8 järgmises sõnastuses: „§ 8. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine 1) seadust täiendatakse §-dega 306 ja 307 järgmises sõnastuses: „§ 306. Planeerimisseaduse § 271, § 95 lõike 82 ning §951 rakendamine Planeerimisseaduse § 271, § 95 lõiget 82 ja § 951 kohaldatakse ka enne nende sätete jõustumist algatatud planeeringutele, mille osas ei ole asukoha eelvaliku otsust veel tehtud. „§ 307. Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse eriplaneeringute menetlemine Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlusele kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga.“.“. Selgitus: Eelnõukohaste planeerimisseaduse § 271, § 95 lõike 82 ja § 951 rakendamise võimaldamine ka juba enne kõnealuste planeerimisseaduse sätete jõustumist algatatud riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringutele, mille koostamine on veel asukoha eelvaliku etapis, tagab juba menetluses olevate riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute osas võimaluse sätetest toodud tingimuste täitmisel liikuda asukoha eelvaliku otsuse kehtestamise järgselt projekteerimistingimuste andmise menetlusse. Rakendussäte tagab võrdsed tingimused kõigile huvitatud isikutele, kelle eesmärk on tuuleparkide rajamisega kaasa aidata Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmisele. Ühtlasi on rakendussäte vajalik Venemaa agressioonist Ukrainas tingitud energiajulgeoleku kriisisile kiire reageerimise vajaduse tõttu, et kasvatada oluliselt taastuvelektri tootmise võimsusi ja vähendada selliselt sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Eelnõu § 307 on vajalik selleks, et juba käimasolevate tuuleparke kavandavate KOV EP-de menetluses oleks võimalik kohaldada eelnõukohast lühendatud menetlust. See tähendab, et 26 (27) eelnõuga kehtetuks tunnistatavaid planeerimisseaduse paragrahve 103 ja 113-115 ei ole vaja seaduse jõustumisel enam KOV EP-de menetluses läbi viia. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Kristo Kaasik 625 6465 [email protected] 27 (27)