Täiendavad muudatusettepanekud eelnõule 639 SE

majanduskomisjoni esimees Riigikogu majanduskomisjon [email protected] 29.12.2022 nr 2-1/2022/3760 Täiendavad muudatusettepanekud eelnõule 639 SE Austatud majanduskomisjoni esimees 16. detsembril 2022. aastal toimus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajate ning Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikogu majanduskomisjoni ametnike kohtumine, millel arutati välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõule 639 SE esitatud muudatusettepanekuid. Lähtudes kohtumisel saavutatud kokkuleppest, palub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium muuta ja täiendada välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõud 639 SE ja selle seletuskirja vastavalt käesolevale kirjale. 1. Palume eelnõu paragrahvi 4 lõiget 2 täiendada pärast sõnu „mis on“ sõnaga „asjakohase“. Selgitus Täiendus aitab täpsemalt piiritleda, et võõrandatav osa peaks olema just selle majandustegevusega seotud, mis on riigi seisukohast olulisena määratletud eelnõu § 4 lõikes 1 ja vajalik sihtettevõtja ülesannete täitmiseks. 2. Palume muuta seletuskirja lk 44 3. lõiku alljärgnevalt: „§ 4 lõikes 2 määratletakse sihtettevõtja osa mõiste, milleks loetakse sihtettevõtja vara või sihtettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa, sealhulgas ettevõte või käitis, mis on asjaomase majandustegevuse aluseks ja tegutsemiseks vajalik eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatud sihtettevõtjale. Seega on välisinvesteeringuks vaja taotleda luba enne sihtettevõtja osa omandamist, siis kui välisinvestor võtab üle (sealhulgas näiteks tema kontrolli all oleva ühingu kaudu) julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluliste ettevõtjate sihtettevõtjate majandustegevuse ilma nendes osalust või nende üle kontrolli omandamata. § 4 lõike 1 loetelusse kuuluvad ettevõtjad, kelle majandustegevus on ühiskonna põhihuvide tõhusat toimimist ning muid asjakohaseid aspekte arvesse võttes tähtis. Eelnõus on kitsalt silmas peetud sihtettevõtja osana ettevõtet, käitist või muud vara, millel põhineb majandustegevus riigi jaoks olulistes sektorites, lähtudes seejuures sihtettevõtja määratlusest ning mille kaudu tagatakse ühiskonna jaoks oluliste funktsioonide või teenuste toimepidevus. Kui üks äriühing tegutseb mitmes eri valdkonnas ja vaid Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 osa selle ühingu majandustegevusest või varadest on seotud sihtettevõtja funktsiooniga, mille kaudu tagatakse ühiskonna jaoks oluliste funktsioonide või teenuste toimepidevus, siis rakendub loa taotlemise kohustus vaid sellise sihtettevõtja osa (ettevõtte organisatsiooniliselt iseseisva osa või vara) suhtes, mille abil leiab aset sihtettevõtja ülesannete täitmine (näiteks elutähtsa teenuse osutamine). Selle kaudu saab investor sisuliselt jätkata eelnevat tegevust. Seda, kas konkreetsel juhul on ettevõte, käitis või vara sihtettevõtjale määratletud valdkonnas tegutsemiseks vajalik, tuleb igal üksikjuhtumil eraldi hinnata. Vajalikuks tuleb lugeda eelkõige selline ettevõte, käitis või vara, millega seotud või mille abil toimuv toodete tootmine, müük või teenuste pakkumine moodustab märkimisväärse osa ettevõtja majandustegevusest riigi julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulistes majandusvaldkondades. Kriteerium on täidetud sõltumata sellest, kas sihtettevõtja osale on omistatav turukäive. Isegi kui otsene turukäive puudub (näiteks põhjusel, et vastav ettevõte, käitis või vara teenib sihtettevõtjat ennast, või ta muul põhjusel ei tekita müügitulu, sh kui tema ainus eesmärk on varustada sihtettevõtjat mõne olulise sisendiga), tuleb seda sellegipoolest lugeda märkimisväärseks, kui ilma selleta on ettevõtjal keeruline või võimatu riigi julgeoleku või avaliku korra seisukohalt oluliste toodete tootmine, müük või teenuste osutamine majandusvaldkonnas, milles on ta määratud sihtettevõtjaks. Ettevõtja osa puhul, mis on alles loodud, omandatud või käivitatud, lähtutakse vajalikkuse hindamisel sellest, milline on vastava ettevõtte, käitise või vara eeldatav või kavandatav tähtsus sihtettevõtja riigi julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises valdkonnas toimuvale asjakohasele majandustegevusele.“ Selgitus Seletuskirja muudatused on kokku lepitud huvigruppidega ja aitavad selgemalt sisustada sihtettevõtja osa määratlemise ja võõrandamisega seotud aspekte. 3. Palume täiendada eelnõu paragrahvi 12 alljärgnevalt: „§ 12. Välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamine ja välisinvesteeringueelse olukorra taastamine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib tunnistada välisinvesteeringu loa kehtetuks, kui: 1) välisinvestor või sihtettevõtja ei täida käesoleva seaduse § 11 lõike 3 kohaselt määratud kõrvaltingimust; 2) välisinvestor on esitanud ebaõigeid või eksitavaid andmeid või dokumente, mis olid otsuse tegemisel määravad. (2) Välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamisel on välisinvestor, sihtettevõtja ja välisinvesteeringu muu osaline kohustatud tegema viivitamata vajalikud toimingud välisinvesteeringueelse olukorra võimalikult suures ulatuses taastamiseks.“ Selgitus Huvigrupid on seisukohal, et välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamisega võib kaasneda erinevatele osapooltele väga oluline mõju, mistõttu on vajalik, et eelnõus oleks võimalikult konkreetselt sätestatud, millistel juhtudel on lubatud välisinvesteeringu luba kehtetuks tunnistada, täpsustades haldusmenetluse seaduse regulatsiooni. Seega on eelnõu § 12 lõikes 1 otstarbekas ette näha, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus luba kehtetuks tunnistada, kui loas määratud kõrvaltingimust ei täideta (punkt 1). Samuti võib amet loa kehtetuks tunnistada otsuse tegemisel määravate ebaõigete või eksitavate andmete või dokumentide esitamisel loamenetluses välisinvestori poolt (§ 12 lg 1 p 2). Praktikas võib esineda juhtumeid, kus loa kehtetuks tunnistamise korral ei ole välisinvesteeringueelset olukorda võimalik või mõistlik taastada täies ulatuses. Arvestades 2 (3) huvigruppide seisukohta, täiendatakse eelnõu § 12 lõike 2 sõnastust selliselt, et välisinvesteeringueelse olukorra taastamine peab toimuma võimalikult suures ulatuses. Selline muudatus annab välisinvesteeringu osapooltele suurema paindlikkuse esialgse olukorra taastamiseks. 4. Palume täiendada eelnõu seletuskirja lk 45 2. lõiku allmärkusega 121 alljärgnevalt: „Eelnõus määratletud välisinvesteeringule tuleb taotleda eelnev välisinvesteeringu luba, mille andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringukomisjoni kooskõlastuse alusel (eelnõu § 9 lõige 1). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet täidab põhimääruse119 kohaselt tema pädevuses olevaid ülesandeid infoühiskonna, tarbimis-, tehis- ja ettevõtluskeskkonna tegevusvaldkondades. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastab mitmetes valdkondades erineva sisuga tegevus- ja kasutusõigusi ning -lube (näiteks tööstus-, ehitus- ja raudteeohutus, meedia, elektroonilise ja raadioside valdkondades). Samuti teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riiklikku järelevalvet mitmetes valdkondades (sh tööstusohutus, ehitusvaldkond, energiatõhusus, raudteeohutus, elektrooniline side ja meediateenused, raadiosageduste kasutamine, tarbijaõigused). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindab teatud juhtudel tegevusloa andjana ka isiku vastavust relvaseaduse nõuetele sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas olulise osaluse või sellise ettevõtja omandamisel. Lisaks anti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õigus väljastada sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara kasutusluba120, seejuures oleks kasutusloa menetluses121 arvamuse andjateks muuhulgas julgeolekuasutused ning kooskõlastajaks küberjulgeolekunõukogu. Seega on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil juba olemas laialdane kompetents ja pikaaegne kogemus erinevate lubade väljaandmisel ning riikliku järelevalve läbiviimisel, mistõttu on põhjendatud ja otstarbekas täiendada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil pädevust välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise ja asjakohaste lubade väljastamisega. Kõnealune ülesanne on laiemalt seotud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluskeskkonna valdkonna ülesannetega.“ 121 Riist- või tarkvarale elektroonilise side seaduse alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt kasutusloa taotlemine puudutab vaid sideettevõtjaid. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamine (välisinvesteeringuks olevale tehingule loa taotlemine) ning sidevõrgus kasutatava riist- või tarkvara kasutusloa taotlemise menetluste eesmärk ja sisuline kontrolliese (sealhulgas loa väljastajale esitatavad andmed) on erinevad. Esimesel juhul antakse luba teatud tehingu tegemiseks, teisel juhul antakse aga kaheksaks aastaks õigus kasutada kindlaksmääratud riist- või tarkvara. Vaatamata asjaolule, et mõlema loamenetluse korral võetakse arvesse võimalikke ohte riigi julgeolekule, ei toimu need menetlused paralleelselt. Selgitus Seletuskirja täiendus on vajalik, et selgitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt elektroonilise side seaduse § 873 ja selle alusel vastu võetud määruses ettenähtud sidevõrgus kasutatava riist- või tarkvara kasutusloa menetluse ning välisinvesteeringu loamenetluse omavahelist seost. Seletuskirja täiendamine on kokku lepitud huvigruppidega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Natalja Rüütel [email protected] 3 (3)