Kooskõlastus teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõule.

Haridus- ja Teadusministeerium Teie 30.11.2022 nr 8-1/22/5160, HTM/22- [email protected] 1472/-1K Munga 18 50088, Tartu Meie 29.12.2022 nr 2-7/2022/7348 Kooskõlastus teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõule. Austatud minister Kooskõlastame „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“ eelnõu tingimusel, et seaduse lõpptekstis on arvestatud käesolevale kirjale lisatud muudatusettepanekutega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisa: MKM muudatusettepanekud. Sigrid Rajalo 625 6398 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Lisa Muudatusettepanekud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitab alljärgnevas tabelis muudatusettepanekud koos selgitusega. Tabelile järgnevalt esitab MKM ka eraõiguslike TA-asutuste poolt sõnastatud muudatusettepanekud. Muudatusettepanek Selgitus (MKM majandusarengu osakond) TAKS eelnõu § 2 lg 5 – täpsustada seletuskirjas innovatsiooni Oluline on seletuskirjas ära märkida, et mõistet järgnevalt: innovatsioonimõiste väljapool TAKSi on laiem, /…/ Innovatsiooni all mõistetakse eelnõus sest innovatsioonisisendid võivad tulla ka teadus- ja tehnoloogilisel arendustegevusel klientidelt, partneritelt, tarnijatelt jm, mis põhinevat innovatsiooni, mis kuulub ka tähendab, et need ei pruugi sisaldada eelnevalt rahvusvahelises mõisteruumis teadus- ja teaduslikku ega tehnoloogilist arendustegevust. arendustegevuse alla, pidades sealjuures silmas, Kirjeldatud selgitus vastab Teadus- ja et OECD Oslo manuaali järgi on innovatsiooni Arendusnõukogu 15.02.2022 otsusele. mõiste laiem, kui TAKSis esitatu, hõlmates endas rohkem kategooriaid (nt turundusinnovatsioon, protsessiinnovatsioon jt), millele ei pruugi olla eelnenud teadus- ega tehnoloogilist arendustegevust. § 2 lõige 8 – muuta sõnastust järgnevalt: Eelnõus pakutud definitsioon on kitsas ning teadus- ja arendustöötajateks on järgmised käsitleb suuresti vaid akadeemilist TA-töötajat, isikud: 1) teadlased ja insenerid - teaduskraadi kuigi TAKS eesmärk on käsitleda kogu TAI või kõrgharidusega isikud, kes tegelevad süsteemi. Teiseks, välja pakutud definitsioon on professionaalina alus- ja rakendusuuringutega kooskõlas Frascati käsiraamatu definitsiooniga, või teevad katse- ja arendustöid uute kus R&D personnel are classified according to teadmiste, toodete, protsesside, meetodite ja their R&D function as researchers, technicians süsteemide loomiseks; 2) tehnikud - teadus- ja and other supporting staff. Frascati käsiraamatu arendustegevusega seotud isikud, kellel on definitsiooni ja klassifikatsioone kasutatakse kutseharidust või tehnilist ettevalmistust rahvusvahelise statistika koostamisel sh lähtub kinnitav dokument ja kes töötavad teadlaste või Statistikaamet TA statistika kogumisel samadest inseneride juhtimisel; 3) abipersonal - definitsioonidest. abitööjõud (töölised, ametnikud, struktuuriüksuste juhid), kes osaleb teadus- ja arendustegevuse projektides või on otseselt nende korraldamisega seotud. § 7 lg 2 p 3 – eemaldada sõnastustest viited § 7 lg 2 p 3 ütleb mh, et valdkondlikul ministril kohustusest anda innovatsioonikuludest aru tuleb esitada innovatsiooni eelarve ja selle innovatsiooni eest vastutavale ministrile. täitmise ülevaade innovatsiooni eest vastutavale ministrile ehk hetkeseisuga ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile. Seletuskirjas on aga juttu vaid TA-st ja TA eest vastutavale ministrile aru andmisest. Innovatsioonikulude üle valdkondlikud ministeeriumid eraldi arvestust ei pea ning ei ole mõistlik seda ka seadusesse sellisena sisse kirjutada § 7 lg 4 vahetada sõnad „valdkonna eest Seletuskirjas on märgitud, et valdkondliku vastutav minister“ välja sõnade vastu „haridus- ministri all on silmas peetud haridus- ja ja teadusminister“ teadusministrit, nii peaks see segaduste  vältimise eesmärgil olema kirjas ka seaduseelnõus. § 7 lg 5 teha sõnastuses samalaadne muudatus Vt eelnev selgitus nagu ette pandud teha § 7 lg 4 sõnastuses § 7 lg 6 täpsustada punkti 3 järgnevalt: Lisatud tugistruktuuri puudutav sõnastus korraldab ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja seda soodustava tugistruktuuri loomist, korraldamist ja toetamist riigieelarvest § 7 lg 6 – täiendada seletuskirja järgnevalt: Lisatud tugistruktuuri puudutav sõnastus /…/ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete väljatöötamist ja nende finantseerimist riigieelarvest, vajaliku tugistruktuuri loomist, korraldamist ja toetamist riigieelarvest, samuti /…/ §14 lõige 3 - Täpsustada ja täiendada Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide vabastamine seletuskirja. Tarvis on HTMi selgitust. Kui evalveerimisest ja institutsionaalse selgitus pole piisav, siis on MKMi ettepanek akrediteerimise võrdsustamine evalveerimisega kustuda lõige 3 ja paranda määruses läbivalt vajab seletuskirjas põhjalikumalt analüüs (nt evalveerimise ja institutsionaalse tabel, mis võrdleb kahte hindamist ja näitab akrediteerimisega seotud punktid. Samuti selgelt, et hindamised dubleerivad teineteist, vajaks sellisel juhul parandamist alamäärus mistõttu ei ole sel moel mõistlik). Evalveerimise „Teadus- ja arendustegevuse evalveerimise toimub valdkonniti, kas institutsionaalse taotlemise, läbiviimise ja tulemuse kinnitamise akrediteerimisega puhul on sama? täpsemad tingimused ja kord“ § 19 lõige 2 – täpsustada sõnastust „ministri Mida tähendab „ministri kinnitatud korras“, kas kinnitatud korras“. selle all on mõeldud ministri käskkirja? Samas Variant 1: täpsustada § 19 lõikes 2, mida on on § 23 täpsustatud TA sihttoetuse eraldamist mõistetud „ministri kinnitatud korras“, näiteks TA asutustele – avalik-õigusliku juriidilise isikuga „valdkonna eest vastutava ministri toetuse sõlmitakse leping, riigi TA-asutusele eraldatakse kasutamise lepingu või käskkirja alusel“ käskkirjaga, aga kuidas kõigile ülejäänutele, Variant 2: jätta see lõikes 2 lahtiseks ja hetkel seletuskirjas antud § ja selle mõtet pole täpsustada seletuskirjas, millised need avatud. võimalused on Variant 3: kuna § 23 käsitleb eraldamist, siis seal täpsustada, kuidas toimub eraldamine teistele st lisaks avalik-õiguslike juriidilistele isikutena tegutsevale TA asutusele ja riigi TA asutusele. TA sihttoetuse eesmärk on siiski lihtsustada TA toetuse andmist, juhul kui see vajadus tuleneb riigi strateegilistest eesmärkidest ning on kooskõlas riigiabi reeglitega. Vastasel juhul ei ole mõistlik sellist sätet seadusesse panna ning lähtume kas riigieelarve seaduse §531 või näiteks riigihangete seadusest. § 19 (sihttoetus) – täiendada eelnõu seletuskirja Eelnõu seletuskirjas ollakse väga vastavalt, et oleks selgitatud, kuidas HTM ja ministeeriumite valdkondliku TA kesksed, kuigi MKM, kui TAI poliitika elluviijad, võivad ka TA sihttoetust võiks rakendada ka HTM või MKM. sihttoetust anda tulenevalt riigi strateegilistest Soovituslik oleks ka seda aspekti rõhutada st et vajadustest ja huvidest. HTM ja MKM, kui TAI poliitika elluviijad, võivad ka TA sihttoetust anda tulenevalt riigi strateegilistest vajadustest ja huvidest. Eraõiguslike tegevustoetus § 5 lg 1 – Kuidas erinevad sisuliselt punktid 1 ja 2? Lisaks, Ettepanek 1: juhul kui punktid 1 ja 2 ei erine millise koefitsiendi/kaaluga arvestatakse sisuliselt, siis jätta alles vaid punkt 1 või lisada toetuslepingutega seotud näitajaid? täiendada selle aspekti võrra, mida punkt 2 juurde annab Lisada § 5 täiendav lõik, mis selgitab Ettepanek 2: palun lisada § 5 täiendav lõik, mis toetuslepingute arvestamise kaalu. See on selgitab toetuslepingute arvestamise kaalu äärmiselt oluline. TAIK § 4 lg 2 - muuta §3 lõike 1 sõnastust järgmiselt: Kas ja kuidas valitakse esimees/aseesimees? § 3 Teadus- ja arendustegevuse ning küll on nimetatud HTM ja MKM ministrid innovatsioonipoliitika koostöökogu tööd juhivad juhivad tööd ning istungi juhtimine lepitakse haridus- ja teadusminister ning ettevõtlus- ja enne istungi algust kokku, aga kas seda on infotehnoloogiaminister juhib koostöökogu võimalik võrdsustada esimehe/aseesimehe esimees või tema puudumisel aseesimees rolliga? Ettepanek leppida kokku, et TAIKi juhib (on esimeheks) paarisaastatel MKM minister ja paaritutel HTM minister (ja samamoodi on siis TAIK sekretariaat MKMis või HTMis). §3 lõige 2 sõnastada järgmiselt: Koostöökogu Vt eelnev selgitus esimeheks on paaritutel aastatel haridus- ja teadusminister ning aseesimeheks ettevõtlus ja infotehnoloogia minister. Koostöökogu esimeheks paarisaastatel on ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister ning aseesimeheks haridus- ja teadusminister. § 3 lõige 3 sõnastada järgmiselt: Teadus- ja Vt eelnev selgitus arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika koostöökogu tööd korraldabvad ühiselt ning tagabvad selle tehnilise teenindamise esimehe juhitav ministeerium. Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Teaduseetika Sõnastada § 7 lõige 1 järgmiselt „(1) Teadus- ja Sõnastada kohustus õiguseks. arendustegevust rahastaval asutusel on kohustustatud õigus rahastust saanud asutuselt nõudma teadus- ja arendustegevuse läbiviimisel valdkonna üldtunnustatud teaduseetika normide ning teaduse hea tava järgimist.“ ETIS  § 3 – lisada volitatud töötlejaks ka Ettevõtluse ja Vajalik, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni Innovatsiooni Sihtasutus Sihtasutusel oleks võimalik täita TAKS eelnõu § 9 nimetatud ülesandeid. (Strateegilise planeerimise osakond ja õigusosakond) TAKS Lisada paragrahvi 19 lõige 3 järgmises Ministeeriumid osalevad aina rohkem sõnastuses: rahvusvahelises koostöös, mis panustab (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, valdkonnale vajaliku teaduse kui teadus- ja arendustegevuse ning rahvusvahelistumisse ja taseme tõusu. innovatsiooni alases rahvusvahelises koostöös Regiooni, Euroopa või ülemaailmsetes rahastatava projekti toetamiseks sõlmib võrgustikes osalemine võimaldab otsest vastavas partnerluses osalev ministeerium ligipääsu uutele innovatiivsetele lahendustele ja rahvusvahelises ühiskonkursis edukaks võimaldab tänu taotlusvoorude sisu tunnistatud isikuga sihttoetuse kasutamise kujundamises osalemise suunata ka teaduse lepingu. arengusuundi. Kõik need on olulised eeldused teadmispõhiseks poliitikakujundamiseks. Valdkondliku TA vahenditest teaduspartnerlustesse panustades ei ole vaja kehtestada määruse ega käskkirjaga täiendavaid tingimusi. Näiteks Euroopa teaduspartnerluste rakendamine baseerub Euroopa Komisjoniga sõlmitud grandilepingul ja osalevate rahvusvaheliste rahastajate koostöö ühiskonkursside korraldamisel ja partnerluse töö korraldamisel rajaneb konsortsiumi lepingul. Rahastajate konsortsium kehtestab ammendavalt rahvusvahelise ühiskonkursi taotlusvooru tingimused. Kõigi konsortsiumi partnerite rahvuslikud ja organisatsioonipõhised lisanõuded on taotlusvooru dokumendi lisaks ja neid pole vajadust eraldi kehtestada. Lisada § 19-sse viide, et sama paragrahvi alusel Selle punkti lisamine võimaldab lepingute antud sihtotstarbelistele sihttoetustele sõlmimise või mõne muu menetlusliku ülesande kohaldatakse riigieelarve seaduse § 53.1 lõiget volitada mõnele sihtasutusele. 2. Alljärgnevalt on esitatud eraõiguslike TA-asutuste seisukohad ning muudatusettepanekud selgitustega, mida MKM toetab, sest eelnõus tuleb lähtuda võrdse kohtlemise põhimõttest olenemata asutuse juriidilisest vormist. Sel moel on see kooskõlas ka Teadus- ja Arendusnõukogu suunistega TAKS eelnõule. Loetavuse huvides on eelnõu muudatusettepanekud esitatud alla joonitult ja esiletõstutult. 1) Teadus- ja arendustegevuse toetuse (edaspidi TA-toetus) saamise kohustuslikuks eeltingimuseks on TA-asutuse eelnev positiivne evalveerimine. Eelnõu vabastab kõrgkoolid evalveerimisest, kuigi Eelnõus nähakse kõrgkoolidele ette enim TA-toetusi. Kõrgkoolide erinev kohtlemine evalveerimisel võrreldes teiste TA-asutustega ei ole põhjendatud (vt seisukoha p 1);  2) Eelnõu kohtleb eraõiguslikke TA-asutusi võrreldes avalike TA-asutuste ja kõrgkoolidega põhjendamatult ebavõrdselt. Eelnõu on vastuolus põhiseaduse § 12 lõikega 1 (koosmõjus §-ga 38) (vt seisukoha p 2); 3) Eraõiguslikel TA-asutustel on Eesti teaduses ja ettevõtluses tähtis roll. Seetõttu tuleb eelnõud muuta nii, et eraõiguslikele TA-asutustele eraldatakse eraõiguslikele TA-asutustele eraldatakse riigieelarves ettenähtud tegevustoetustest vähemalt 10% (vt seisukoha p 3); 4) Eraõiguslikel TA-asutustel on õigustatud ootus TA-tegevusse tehtud oluliste investeeringute kaitsele. Seetõttu tuleb kehtiva teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (edaspidi TAKS) ettenähtud eraõiguslike TA-asutuste rahastamist jätkata vähemalt 5 aastat arvates eelnõu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist (vt seisukoha p 4). 1. TA-toetuse saamise kohustuslikuks eeltingimuseks on TA-asutuse eelnev positiivne evalveerimine. Eelnõu vabastab kõrgkoolid evalveerimisest, kuigi eelnõus nähakse kõrgkoolidele ette enim TA- toetusi. Kõrgkoolide erinev kohtlemine evalveerimisel võrreldes teiste TA-asutustega ei ole põhjendatud. 1.1. Eelnõu § 17 lg 1, § 18 lg 1 ja § 20 lg 1 järgi, teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetust, riiklikku uurimistoetust ja eraõiguslike TA-asutuste teadus- ja arendustegevuse toetust makstakse positiivselt evalveeritud TA-asutustele. Seega, positiivne evalveerimine on nende TA- toetuste saamise eeltingimus. 1.2. Evalveerimine on sätestatud eelnõu §-s 14. Eelnõu § 14 lg 3 kohaselt, kõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse evalveerimine toimub institutsionaalse akrediteerimise raames vastavalt kõrgharidusseaduse §-des 37 ja 38 sätestatule. Teisisõnu – kõik TA-asutused kuuluvad evalveerimisele, v.a. kõrgkoolid, mille osas evalveerimine on asendatud institutsionaalse akrediteerimisega. 1.3. Evalveerimisel ja institutsionaalsel akrediteerimisel hinnatakse erinevate tingimuste olemasolu. Näiteks, institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale (vt kõrgharidusseaduse § 38 lg 1). Evalveerimine on teadus- ja arendustegevuse välishindamine, mis viiakse läbi teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse taseme, eesmärgipärasuse ja jätkusuutlikkuse hindamiseks asutuse poolt taotletud valdkonnas (vt eelnõu § 14 lg 1). 1.4. Eelnõule lisatud eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimuste ja korra eelnõu (edaspidi Määruse eelnõu) §§-de 2-5 järgi, eraõiguslike TA-asutuste puhul hinnatakse toetuste andmisel, st ka evalveerimisel: (i) kõrgetasemelisi publikatsioone ja patente; (ii) TA-tegevuseks vajaliku tööjõu järelkasvu kindlustamist, sh doktorante-nooremteadurite juhendamist; (iii) ühiskonna arengu toetamise näitajaid, sealhulgas TA-tegevuse läbiviimiseks saadud toetustega seotud näitajaid. 1.5. Seega, eraõiguslik TA-asutus peab positiivseks evalveerimiseks tagama kõrgetasemeliste publikatsioonide ja patentide, tööjõu järelkasvu ja ühiskonna arengu toetamise olemasolu. Kõrgkooli puhul piisab positiivseks evalveerimiseks sellest, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond vastavad õigusaktide nõuetele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Seetõttu: eelnõu kohtleb kõrgkoole evalveerimisel põhjendamatult soodsalt võrreldes ülejäänud TA-asutustega. Seejuures, eelnõu § 17, § 18, § 19 ja § 21 ning eelnõu seletuskirja (edaspidi seletuskiri), lk-de 21 ja 22 järgi, kõrgkoolid saavad teistest enam TA-toetusi. 1.6. Ettepanek muuta eelnõud järgmiselt: 1) võtta eelnõust välja § 14 lõige 3; 2) võtta eelnõu § 15 pealkirjast ja lõikest 1 välja sõnad „või institutsionaalselt akrediteeritud“; 3) võtta eelnõu § 17 lõikest 1 ja § 18 lõikest 1 välja sõnad „institutsionaalselt akrediteeritud“; 4) võtta eelnõust välja § 25 lõike 1 teine lause; 5) võtta eelnõust välja § 26 punkt 2. 1.7. Kokkuvõttes: eelnõu kohaste TA-toetuste saamise kohustuslikuks eeltingimuseks on TA-asutuse eelnev positiivne evalveerimine. TA-asutus, mis ei läbi eelnõus nõutud evalveerimist, ei pea saama eelnõu järgseid TA-toetusi. Kui kõrgkoolid ei soovi läbida teiste TA-asutustega võrdset evalveerimist, siis kõrgkoolidel ei pea olema õigust eelnõu kohastele TA-toetustele. Kõrgkoolide soodsam kohtlemine evalveerimisel võrreldes teiste TA-asutustega ei ole põhjendatud. Eelnõud tuleb vastavalt, st käesoleva seisukoha p-s 1.6 näidatud viisil muuta. 2. Eelnõu kohtleb eraõiguslikke TA-asutusi võrreldes avalike TA-asutuste ja kõrgekoolidega põhjendamatult ebavõrdselt. Eelnõu on vastuolus põhiseaduse § 12 lõikega 1 (koosmõjus §-ga 38). 2.1. Eelnõu § 16 lõikes 3 sätestatakse kuus erinevat TA-tegevuse riigieelarvest makstavat toetust: 1) teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetus; 2) riiklik uurimistoetus; 3) teadus- ja arendustegevuse sihttoetus; 4) eraõigusliku TA-asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus; 5) teadus- ja arendustegevuse süsteemitoetus; 6) ettevõtete arendustoetus. 2.2. Eelnõu § 17, § 18, § 19, § 21 ja § 22 ning seletuskirja lk-de 21 ja 22 järgi: 1) kõrgkoolidel on õigus taotleda teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetust, riiklikku uurimistoetust, teadus- ja arendustegevuse sihttoetust ja teadus- ja arendustegevuse süsteemitoetust; 2) avalik-õiguslikel TA-asutustel on õigus taotleda teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetust, riiklikku uurimistoetust, teadus- ja arendustegevuse sihttoetust ja teadus- ja arendustegevuse süsteemitoetust; 3) eraõiguslikel TA-asutustel on õigus taotleda riiklikku uurimistoetust ja eraõigusliku TA- asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust; 4) ettevõtetel, mida ei evalveerita, on õigus taotleda konkurentsipõhist ettevõtete arendustoetust. 2.3. Eelnõu § 16 lg 1 järgi, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelise rahastamise eesmärk on avalikes huvides läbiviidava ning eelnõu §-s 3 toodud põhimõtetele vastava TA- tegevuse ning innovatsiooni toetamine ning selle järjepidevuse ja kvaliteedi kindlustamine. On oluline, et eraõigusliku TA-asutuse TA-tegevus ja innovatsioon, selle järjepidevus ja kvaliteet on samaväärne avaliku TA-asutuse ja kõrgkooli TA-tegevuse ja innovatsiooni, selle järjepidevuse ja kvaliteediga. Seejuures, eraõigusliku TA-asutuse evalveerimise nõuded on samaväärsed avaliku TA-asutuse evalveerimise nõuetega ning oluliselt rangemad kui kõrgkoolil (vt käesoleva seisukoha p 1). Vaatamata sellele, eelnõu järgi, avalikele TA-asutustele ja kõrgkoolidele makstakse riigieelarvest TA-toetust teistel alustel kui eraõiguslikele TA-asutustele. Ehk teisisõnu – eelnõu kohtleb eraõiguslikke TA-asutusi TA-tegevuseks riigieelarvest toetuse maksmisel võrreldes avalike TA-asutuste ja kõrgkoolidega ebavõrdselt. 2.4. Riigikohus on selgitanud, et PS § 12 lõikes 1 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust on riivatud siis, kui: (a) ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid; (b) ebavõrdseks kohtlemiseks puudub mõistlik ja asjakohane põhjus; ja (c) piirang ei ole demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja moonutab piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (vt Riigikohtu üldkogu 15.03.2022 otsus asjas nr 5-19-29, p-d 70, 72 ja 74). Ka toetuste maksmisel peab seadusandja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet (vt Riigikohtu üldkogu 30.06.2016 otsus asjas nr 3-3-1-86-15, p 47). 2.5. Eraõiguslik TA-asutus, avalik TA-asutus ja kõrgkool peavad riigieelarvest TA-tegevuseks makstava toetuse saamiseks olema positiivselt evalveeritud. Seejuures, eraõigusliku TA-asutuse ja avaliku TA-asutuse, v.a. kõrgkool evalveerimise nõuded on samad ning kõrgkooli evalveerimise nõuded on leebemad kui teiste TA-asutuste evalveerimise nõuded. Seetõttu on eraõiguslik TA-asutus ja avalik TA-asutus ning kõrgkool oluliste tunnuste poolest sarnases olukorras (vt mutatis mutandis Riigikohtu 28.09.2021 otsus asjas nr 5-21-4, p 40). Järelikult näeb eelnõu riigieelarvest TA- tegevuseks makstava toetuse osas ette ühelt poolt eraõigusliku TA-asutuse ja teiselt poolt avaliku TA-asutuse ja kõrgkooli ebavõrdse kohtlemise. 2.6. Eelnõust ja seletuskirjast ei nähtu põhjendusi, millega on õigustatud eraõiguslike TA-asutuste ja avalike TA-asutuste ja kõrgkoolide ebavõrdne kohtlemine riigieelarvest TA-tegevuseks makstava toetuse andmisel. Lisaks ei selgita eelnõu, milliste kriteeriumite alusel erineb eraõiguslike TA- asutuste loodav avalik hüve avalike TA-asutuste ja kõrgkoolide loodavast. Seetõttu puudub ebavõrdseks kohtlemiseks mõistlik ja asjakohane põhjus. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega, mis on õigusvastane, st vastuolus põhiseaduse § 12 lõikega 1 (vt Riigikohtu üldkogu 15.03.2022 otsus asjas nr 5-19-29, p 72). Oluline on seegi, et riigieelarvest TA-tegevuseks makstava toetuse vähendamine halvendab eraõiguslike TA-asutuste olukorda ning võib tuua kaasa eraõiguslike TA- asutuste tegevuses teadusarendustöö vähenemise. Seetõttu ei aita eelnõu kaasa TA-tegevuse arendamisele Eestis ja vähendab teadlaste võimalusi ja vabadusi uurimistööks, piirates seda avalike TA-asutustega, samuti väheneb TA-asutuste vaheline konkurents. 2.7. Ettepanek muuta eelnõud järgmiselt: 1) täiendada eelnõu § 16 lõiku 1 lausega järgmises sõnastuses: „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelisel rahastamisel koheldakse teadus- ja arendusasutusi võrdselt sõltumata nende omandivormist.“; 2) võtta eelnõust välja § 16 lõike 3 p 4 ja muuta vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni; 3) muuta eelnõu § 17 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt: „(1) Teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusele põhikirjalise teadus- ja arendustegevuse elluviimiseks ettenähtud riigieelarveline toetus“; 4) muuta eelnõu § 17 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt: „(3) Positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikele ülikoolidele, riigi rakenduskõrgkoolidele, avalik-õiguslikele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutusele riigieelarvest eraldatavatest vahenditest vähemalt 5% eraldatakse rahvusteaduste toetamiseks. Ülejäänud eelmises lauses nimetatud teadus- ja arendusasutustele ette nähtud toetuse vahendid jagunevad nende teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse vahel.“ 5) võtta eelnõust välja § 17 lõige 8; 6) võtta eelnõust välja § 20; 2.8. Kokkuvõttes: eelnõu kohtleb eraõiguslikke TA-asutusi riigieelarvest TA-tegevuseks makstava toetuse jagamisel võrreldes avalike TA-asutustega ja kõrgkoolidega õigusvastaselt ebavõrdselt. Eelnõu on ühelt poolt eraõiguslikele TA-asutustele ja teiselt poolt avalikele TA-asutustele ja kõrgkoolidele riigieelarvest makstavate toetuste erisuse osas vastuolus põhiseaduse § 12 lõikega  1 (koosmõjus §-ga 38). Eraõiguslikke TA-asutusi tuleb kohelda võrdselt avalike TA-asutuste ja kõrgkoolidega. Eelnõud tuleb vastavalt, st käesoleva seisukoha p-s 2.7 näidatud viisil muuta. 3. Eraõiguslikel TA-asutustel on Eesti teaduses ja ettevõtluses tähtis roll. Seetõttu tuleb eelnõud muuta nii, et eraõiguslikele TA-asutustele eraldatakse riigieelarves ettenähtud tegevustoetustest vähemalt 10%. 3.1. 2022. aasta andmete alusel, eraõiguslikes TA-asutustes töötab täistöötajale arvestatuna 450 töötajat, kes on kõrge kvalifikatsiooniga ja tasustatud seetõttu keskmisest kõrgemalt. 3.2. Eraõiguslikud TA-asutused ei ole tähtsad vaid seetõttu, et eraõiguslikud TA-asutused tegelevad ettevõtluse arendamise ja kõrgepalgaliste töökohtade loomisega. Eraõiguslike TA-asutuste tegevus on oluline ka põhjusel, et nad loovad laiema ettevõtluse võimekuse ja tööjõu, mis on võimeline tegutsema erinevates sektorites. Teadusmahukasse ettevõtlusesse sobivate teadlaste ja tippspetsialistide arendamine on Eestis olnud võimalik olulises osas eraõiguslike TA-asutuste abiga. Samas, ilma teadlaste ja tippspetsialistide kasvuta ei ole oodata Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Ehk teisisõnu – eraõiguslike TA-asutuste riigieelarvest rahastamine on vajalik nii kõrgepalgaliste töökohtade, teadlaste ja tippspetsialistide arendamise ja Eesti majanduse lisandväärtuse tõstmise pärast. Mida suurem on eraõiguslike TA-asutuste rahastamine, seda suurem on eraõiguslike TA-asutuste tegevusest saadav kasu, st avalik hüve. 3.3. Eelnõu § 17 lg 3 järgi, positiivselt evalveeritud avalik-õiguslike ülikoolide, riigi rakenduskõrgkoolide, haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas olevate ning kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuseks riigieelarvest eraldatavatest vahenditest vähemalt 5% eraldatakse rahvusteaduste, st eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisega seotud teaduste humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas toetamiseks. Eraõiguslike TA-asutuste tegevus eesti teaduses ei ole väiksema tähtsusega kui rahvusteadused. Samuti, seletuskirja lk 24 järgi: „Keskmiselt on eelneva seitsme aasta jooksul eraõiguslikele TA- asutustele valemi põhjal arvutatud osa suurus olnud 6,73% kogu baasfinantseerimise mahust.“ Seetõttu tuleb eelnõud muuta nii, et eraõiguslikele TA-asutustele eraldatakse riigieelarvest tegevustoetustest vähemalt 10%. 3.4. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelisel rahastamisel tuleb kohelda eraõiguslikke TA-asutusi võrdselt avalike TA-asutuste ja kõrgkoolidega. Seetõttu tuleb eelnõud muuta p-s 2.7 näidatud viisil. Alljärgnevalt siiski ka alternatiivne ettepaneku muuta eelnõud järgmiselt: 1) täiendada eelnõu § 16 lõikega 2 lausega järgmises sõnastuses ja muuta vastavalt järgnevate lõikude numeratsiooni: „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelisel rahastamisel eraldatakse eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele vähemalt 10% riigieelarvest eraldatavatest vahenditest.“ 3.5. Kokkuvõttes: eraõiguslike TA-asutuste tegevus Eesti teaduses ja ettevõtluses on olulise tähtsusega. Seetõttu tuleb eraõiguslikele TA-asutustele riigieelarvest makstavaid toetusi suurendada ning eelnõud muuta nii, et eraõiguslikele TA-asutustele eraldatakse riigieelarves ettenähtud tegevustoetustest vähemalt 10%. Juhul, kui käesoleva seisukoha p 2 seisukoht ei leia toetust, tuleb eelnõud vastavalt, st käesoleva seisukoha p-s 3.4 näidatud viisil muuta. 4. Eraõiguslikel TA-asutustel on õigustatud ootus TA-tegevusse tehtud oluliste investeeringute kaitsele. Seetõttu tuleb TAKS-is ettenähtud eraõiguslike TA-asutuste rahastamist jätkata vähemalt 5 aastat arvates eelnõu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. 4.1. Eraõiguslikud TA-asutused on, toetudes TAKS-is ettenähtud toetuste regulatsioonile, viimastel aastatel stabiilselt investeerinud teadustaristu arendamisesse (spetsialistid, ruumid, seadmed, grandid, lepingud jne). Meie hinnangul, eelnõu vähendab eraõiguslike TA-asutuste riigieelarvelist rahastamist 95% võrra. Seega, eelnõu paneb eraõiguslikud TA-asutused väga raskesse olukorda. Nagu eelnevalt näidatud, allakirjutanud ei soovi eelnõu praegusel kujul vastuvõtmist. 4.2. Siiski ning üksnes juhul, kui eelnõu kehtestatakse praegusel kujul (st vaatamata meie soovile, et eraõiguslikke TA-asutusi koheldakse riigieelarves ettenähtud toetuste jagamisel võrdselt avalike TA-asutuste ja kõrgkoolidega) peame põhjendatuks, et eelnõu kohane eraõiguslike TA-asutuste rahastamine lükkub vähemalt 5 aasta võrra edasi ning et TAKS-is ettenähtud eraõiguslike TA- asutuste rahastamine jätkub 5 aastat arvates eelnõu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. 4.3. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelisel rahastamisel tuleb kohelda eraõiguslikke TA-asutusi võrdselt avalike TA-asutuste ja kõrgkoolidega. Seetõttu tuleb eelnõud muuta käesoleva seisukoha p-s 2.7 näidatud viisil ning kui see ettepanek ei leia toetust, siis käesoleva seisukoha p-s 3.4 näidatud viisil. Alljärgnevalt on esitatud siiski ka täiendav alternatiivne muudatusettepanek, kui esmane alternatiivne ettepanek ei leia toetust. Sellisel juhul ettepanek muuta eelnõud järgmiselt: 1) muuta eelnõu § 25 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt: „Positiivselt evalveeritud eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste rahastamist riigieelarvest jätkatakse käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel ja viisil viie aasta jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist.“ 4.4. Kokkuvõttes: eraõiguslikud TA-asutused on seisukohal, et TA-asutusi tuleb riigieelarveliste TA- toetuste jagamisel kohelda võrdselt sõltumata TA-asutuste omandivormist. Seetõttu, me ei toeta eelnõu vastuvõtmist praegusel kujul. Kui eelnõu praegusel kujul siiski vastu võetakse, siis arvestades eraõiguslike TA-asutuste tehtud investeeringuid peame ainumõeldavaks, et TAKS-is ettenähtud eraõiguslike TA-asutuste rahastamine jätkub veel vähemalt 5 aastat arvates eelnõu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Juhul, kui käesoleva seisukoha p-de 2 ja 3 seisukohad ei leia toetust, tuleb eelnõud vastavalt, st käesoleva seisukoha p-s 4.3 näidatud viisil muuta.