Kiri

EELNÕU Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20141 Rapla‒Varbola km 2,80-3,83 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number … Tee ehitusloa andmise kuupäev … Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20141 Rapla‒Varbola km 2,80-3,83 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele). 2. Projektiala asub rohevõrgustiku ala vahetus läheduses. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. Ehitustööd tuleb läbi viia võimalikult kompaktsel alal ja kõrvalolevaid kinnistuid võimalikult vähe kahjustades. 3. LKS § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini. Kuna paljudel liikidel algab pesitsusperiood varem ja lõpeb hiljem, siis on ehitustööde kavandamise juurde soovitav kaasata linnustiku ekspert, kes teeb kindlaks, millised liigid töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad, ning määrab kohapõhised piirangud. 4. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine 1  EELNÕU paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. 5. Enne Kodila jõe riste ehitust tuleb kaasata liigiekspert, kes kontrollib, et töömaale või selle lähiümbrusesse ei jää saarma pesa. Kui leitakse saarma pesa, siis ei tohi selle läheduses teostada ehitustöid saarma sigimisperioodil 01.03–30.06. Saarma elupaiga soodsa seisundi säilitamiseks on ehitustööde käigus oluline rakendada meetmeid vooluveekogu veekvaliteedi tagamiseks (vt punktid 9, 10, 18, 21). 6. Ajavahemikul 15.03–31.07 ei tohi Kodila jõe kallastel tehtavate tööde käigus lõhkuda koprapesi, sest sel ajal on pesas pojad. Koprapesade esinemise saab liigiekspert tuvastada samaaegselt saarma pesakohtade otsinguga (vt punkt 4). 7. Kodila jõe riste ehitusperioodil tuleb töötsoonist allavoolu tagada vooluveekogu ökoloogiline miinimumvooluhulk, et säilitada vee-elustiku elutingimused. 8. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. 9. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 10. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogu ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda ning tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide edasine toimimine. Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid. 11. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 9, 10, 18, 21). 12. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 13. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis ei tekita ülenormatiivset müra ja vibratsiooni. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. 14. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. 15. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. 16. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 17. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt kasvumuld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. 18. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale 2  EELNÕU korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete ehitusaegsed (ajutised) kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 19. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid erosiooniohu vähendamiseks. Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam. 20. Kuna Kodila jõgi toimib kahepaiksete liikumiskoridorina, on vajadus rajada neile maantee alla läbipääsuks tunnel ja suunavad seinad. 21. Kodila jõel on ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m. Tee ehitusega seotud tegevused asuvad nimetatud vööndite sees. Seega tuleb arvestada veekogu kaitsevööndites kehtivate piirangutega. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Rail Balticut ületava riigitee 20141 Rapla‒ Varbola km 2,80-3,83 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT DPS2 MÄLIVERE 20141 RAPLA-VARBOLA RISTE (teeprojekt OR1260 ja viadukti projekt BR1260) 2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS1DPS2 (allkirjastatud digitaalselt) 3  EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20141 Rapla-Varbola km 2,80-3,83 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks8 ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Transpordiamet algatas pp.kk.2022 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 20141 Rapla-Varbola km 2,80-3,83 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 20141 Rapla-Varbola km 2,80-3,83 paikneb kinnisasjadel (katastritunnus 66801:001:1857; 66801:001:1858; 66901:001:0300; 66801:001:1827; 66801:001:1340; 66801:001:1830; 66801:001:1842; 66801:001:1348; 66801:001:1767; 66801:001:1769; 66801:001:1771; 66801:001:1299; 66801:001:1765; 66801:001:1832; 66801:001:1831; 66801:001:1307; 66801:001:1779; 66801:001:1303; 66801:001:1305; 66801:001:1776) Rapla maakonnas Rapla vallas Sikeldi-ja Kalevi külas. Tee ehitustööd toimuvad 2023.- 2025. aastal vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS1DPS2 „PÕHIPROJEKT DPS2 MÄLIVERE 20141 RAPLA-VARBOLA RISTE (OR1260)“. Projekti asukohaskeem, asendiplaani- ja liikluskorralduse joonised ning seletuskiri on kuni 25.06.2023 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/6zVXtMMMd31TXDu . Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 20141 Rapla-Varbola maantee viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse  2 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga korrigeeritakse maantee asukohta ja ehitatakse uus viadukt üle tulevase Rail Balticu raudtee trassi. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 20141 RAPLA-VARBOLA RISTE (OR1260) JA VIADUKT (BR1260) projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Päästeamet, Rapla Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,  3 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane1): 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba Rail Balticut ületava riigitee 20141 Rapla-Varbola km 2,80-3,83 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata „PÕHIPROJEKT DPS2 MÄLIVERE 20141 RAPLA-VARBOLA RISTE (OR1260)“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Rail Balticut ületava riigitee 20141 Rapla-Varbola km 2,80-3,83ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang; 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. 1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.  4 (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise üksus  DPS1 ALU-MÄLIVERE 20141 RAPLA-VARBOLA RISTE (OR1260) JA VIADUKT (BR1260) Keskkonnamõju eelhinnang Transpordiamet 2022 SISUKORD Sissejuhatus ...................................................................................................................... 4 1. Taust ja seadusandlikud aspektid ............................................................................... 5 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ................................................................ 6 2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ......................................................... 6 2.2 Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................ 9 2.3 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ....................................................................10 2.4 Tegevuse seos asjakohaste strateegilise planeerimise dokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ..................................................14 2.5 Ressursside kasutamine .....................................................................................17 2.6 Energiakasutus ...................................................................................................18 2.7 Tegevusega kaasnevad tegurid ..........................................................................18 2.8 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ................................................................18 2.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ......................19 2.10 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed mõjud, kliimamuutustest tulenevad ohud .......................................................................20 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond .............................................21 3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused......................................................................................................................21 3.2 Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ..21 3.3 Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime .....................................................22 3.4 Natura 2000 võrgustiku alad ...............................................................................23 3.5 Kaitstavad loodusobjektid ...................................................................................23 3.6 Põhjavesi ja pinnavesi ........................................................................................23 3.7 Märgalad ja üleujutusohuga alad ........................................................................26 3.8 Pinnavormid ja pinnas.........................................................................................26 3.9 Metsad ja kõrghaljastus ......................................................................................27 3.10 Roheline võrgustik ..............................................................................................27 3.11 Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad ............................28 3.12 Väärtuslikud maastikud .......................................................................................29 3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa .............................................................................29 3.14 Asustus ...............................................................................................................29 3.15 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee- ja õhu kvaliteet ..................................................................................................................29 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ..........................................................................34 2  4.1 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas planeeritavate tegevustega ...........................................................................................35 4.2 Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed ............................................35 5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused .........................................................................38 Kasutatud kirjandus ..........................................................................................................40 3 Sissejuhatus Käesoleva eelhinnangu ülesandeks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses kõrvalmaantee nr 20141 Rapla-Varbola km 2,8-3,8 riste (viadukt) rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Projekteeritava lõigu asukohas hakkab kõrvalmaantee ristuma kavandatava Rail Balticu (edaspidi RB) trassiga. Projekteeritav kõrvalmaantee nr 20141 Rapla-Varbola lõik asub Rapla maakonnas Rapla vallas. Käesoleva eelhinnangu aluseks on põhiprojektid „DPS2 Alu–Mälivere. Kõrvalmaantee nr 20141 Rapla-Varbola (OR1260)” ja „20141 Rapla-Varbola tee viadukt (Road Overpass BR1260)“ dokumendid, mis on koostatud projekti „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks Pärnust Raplani” raames. Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mittealgatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. 4 1. Taust ja seadusandlikud aspektid Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1. KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 21). KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega2. Tee ehitamiseks tegevusloa andmine ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine (välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16 punkt 2). KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise juhendmaterjalist3. 1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 2 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11) 3 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend https://keskkonnaamet.ee/media/576/download 5 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus 2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS Projekti eesmärk on lahendada kõrvalmaantee nr 20141 Rapla-Varbola km-tel 2,8-3,8 ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav kõrvalmaantee nr 20141 Rapla-Varbola lõik km 2,8-3,8 (RB põhiprojekti mõistes tee OR1260) asub Rapla maakonnas Rapla vallas (vt Joonis 1, Joonis 2 ja Joonis 3). Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR1260). Joonis 1. Projekteeritava teelõigu asukoht Maa-ameti kaardil4 4 Maa-amet, 2020 6 Joonis 2. Rail Balticu trassikoridor ristumisel Rapla-Varbola maanteega5 Projekteeritav kõrvalmaantee nr 20141 Rapla-Varbola (kogupikkus 25,76 km) algab tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 46,539 asuvalt ringristmikult ning lõpeb kolmeharulise ristmikuga põhimaanteel nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 50,063. Rapla-Varbola maantee täidab kõrvalmaantee funktsiooni, ühendades aleveid, alevikke, külasid ning põhimaanteed nr 4 tugimaanteega nr 15. Suuremad asustatud punktid, millega kõrvalmaantee tagab ühenduse, on Rapla linn, Alu küla (vt Joonis 3) ja Tallinn–Pärnu–Ikla maanteega ristumise lähedal asuv Varbola küla. Joonis 3. Projekteeritava kõrvalmaantee nr 20141 Rapla–Varbola paiknemine teedevõrgustikus6 5 Maa-amet, 2020 6 Maa-amet, 2020 7  Joonis 4. Projekteeritava kõrvalmaantee nr 20141 Rapla-Varbola viadukti pealtvaade Joonis 5. Projekteeritava kõrvalmaantee nr 20141 Rapla-Varbola viadukti ristlõige Kavandatud Rail Balticu trassikoridor (maakonnaplaneeringu trassilõigud 7C, 8A, 16A) läbib Rapla valla territooriumil Juula, Väljataguse, Tuti, Sulupere, Sikeldi, Kalevi, Alu-Metsaküla, Mõisaaseme, Kuku ja Röa külades, möödudes Rapla linnast lääne poolt. Trassikoridori laius kogu Rapla valla osas on 350 m. RB Rapla maakonnaplaneeringu alusel lahendatakse raudtee ristumised avalikult kasutatavate teedega eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on lähtutud eelkõige põhimõttest tagada liikumisvõimalused ning piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust ning asustuse paiknemist. Eritasandilised lahendused (ehk risted) kavandatakse Rapla valda 8 teega ristumisele. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks projekteeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. 8 2.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Projekteeritav kõrvalmaantee nr 20141 Rapla-Varbola lõik külgneb paremalt poolt (kilometraaži suunas) karjamaaga ning vasakult poolt (kilometraaži suunas) metsaga. Metsa ja maantee vaheline ala on võsastunud, võsa piir jääb maantee katte servast ca 4 m kaugusele. Karjamaa poolse maantee mulde servas kasvab kohati võsa ja mõned üksikud puud, mis jäävad maantee kattest ca 3–5 m kaugusele. Kõrvalmaanteele võrdlemisi lähedal paikneva kõrghaljastuse tõttu pole maanteede projekteerimisnormide kohane külgnähtavuse nõue täidetud (rahuldav tase on 16–20 m). Joonis 6. Teedevõrgu joonis Teeregistri andmetel on antud lõigus tegemist V klassi maanteega. Teeregistri andmetel on projekteeritaval lõigul teekatte laius 7,0–7,5 m, millest sõidutee laius on 6 m. Vasakpoolne tugipeenar on laiusega 1,5–3,0 m ning parempoolne 1,75–3,0 m. Mulde kogulaius on 10,75– 13,0 m. Projekteeritava teelõigu ulatuses kehtib asulaväline kiirusrežiim, mis tähendab suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h. Projekteeritava lõigu ulatuses puudub jalgratta- ja jalgtee. Olemasolev ca 200 m pikkune jalgratta- ja jalgtee lõik asub projekteeritavale lõigule eelnevas lõigus. Jalgratta- ja jalgtee tagab ühenduse kõrvalmaanteest paremal pool paikneva Alu aleviku ja maanteest vasakul pool paikneva Saaroinen OÜ (Mamma) tootmise vahel. Teeületuskoht paikneb kõrvalmaantee km-l 2,59. Jalgratta- ja jalgtee lõik on valgustatud. Projekteeritaval lõigul olevad ristmikud ja mahasõidud ning nende andmed on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Projekteeritava kõrvalmaantee lõigul asuvad mahasõidud Asukoht Tee Mahasõidu Truubi Mahasõidu otstarve kuuluvus kate olemasolu 2,786 Vasakul eratee asfaltkattega truubiga Saarioinen Eesti OÜ mahasõit 3,015 Vasakul eratee pinnatud truup puudub Elamu, põllu- ja kattega metsamajandus 9  Asukoht Tee Mahasõidu Truubi Mahasõidu otstarve kuuluvus kate olemasolu 3,742 Vasakul eratee pinnatud truubiga Pärna tee mahasõit, põllu- kattega ja metsamajandus 3,749 Paremal avalik pinnatud truup Kaasiku tee mahasõit kattega mahasõidust 47 m eemal Teeregistri andmetel km 3,148 paiknevat parempoolset mahasõitu looduses ei eksisteeri. Teelõigul asub ka mitteametlik isetekkeline mahasõit metsasihile on u km 3,4 juues. Projekteeritava lõigu alguses on vasakpoolne külgkraav. Kraav saab alguse ca 60 m peale (km 2,786) Rebastemäe mahasõitu ning on äravooluga Rapla suunas. Rebastemäe mahasõidu all on plasttruup d=400. Truubi sissevool on pinnasesse mattunud. Projekteeritaval lõigul algab vasakpoolne kraavilõik ca 40 m enne Pärna tee mahasõitu (km 3,742). Kraav on äravooluga Varbola poole. Pärna tee mahasõidu all on betoontruup d=700. Kraavi põhjas ja nõlvadel kasvavad puud. Truubi sissevool on poolenisti pinnasesse mattunud. Truubi väljavool on pinnasesse mattunud ja taimestiku täis kasvanud. Parempoolne külgkraav algab projekteeritaval lõigul km 3,6 juures ning on äravooluga Varbola poole. Kraav on olnud pikka aega hooldamata, kraavi põhjas kasvab võsa ja puud. Kraav lõpeb km 3,749 asuva Kaasiku tee mahasõidu juures, jõudes kõrguslikult maapinna tasemele. Projektialale jäävad maaparanduse kuivendussüsteemid (vt täpsemalt ptk 3.6). Kavandatav riste ulatub osaliselt Saarioinen Eesti OÜ ohulasse (vt täpsemalt ptk 2.10). Olemasolevad rajatised projekteeritaval lõigul puuduvad. Teelõigule jääb Sikeldi bussipeatus. Vasakul sõidusuunal on peatus km 3,693 ning paremal pool km 3,716. Looduses on peatuste näol tegemist tee servas paiknevate bussipeatusi tähistavate liiklusmärkidega – peatustel puuduvad laiendused ning ooteplatvormid. 2.3 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Kõrvalmaantee nr 20141 Rapla-Varbola km-tel 2,8-3,8 ja viadukti plaanilahenduse projekteerimisel on lähtutud olemasolevast keskkonnast, olemasoleva tee asukohast, kavandatava Rail Balticu trassi asukohast ning enne põhiprojekti koostamist teostatud VE7 etapis koostatud lahendusest. Projektlahendusega on tee kavandatud tänase kõrvalmaantee asukohta ning säilitatud on senine tee plaanigeomeetria. Põhiprojekti koosseisus on projekteeritud järgmised teelõigud ja mahasõidud:  Rapla-Varbol kõrvalmaantee (OR1260) – pikkus 3 858 m, katte laius 8,0-9,0 m;  Hooldustee (OR126001) – pikkus 338 m, katte laius 4,0 m, tagasipöördekoht;  Hooldustee mahasõit (OR126002) – pikkus 380 m, katte laius 4,0 m, tagasipöördekoht;  Kohalik tee (OR126006) – pikkus 48 m, katte laius 5,25 m. 7 VE – value engineering, eesti keeles väärtusprojekteerimine 10 Antud põhiprojekti koosseisus on projekteeritud rajatise BR1260 (viadukti) hooldusteed OR126001 ja OR126002. Hooldustee OR12601 on RB hooldusteede liigituse kohaselt II kategooria hooldustee, mille ülesanne on tagada juurdepääs rajatistele. Hooldustee on projekteeritud kõrvalmaanteest vasakule poole enne kavandatava Rail Balticu trassiga ristumist. Hooldustee tagab juurdepääsu rajatise idapoolsele otsale ning tagab ühtlasi ka juurdepääsu Kivimäe kinnistule. Hooldustee on kavandatud projekteeritavast kõrvalmaantee muldest ca 4 m kaugusele. Hooldustee saab alguse kõrvalmaantee PK 29+37 projekteeritud mahasõidult. Hooldustee lõppu on projekteeritud tagasipöördekoht läbimõõduga 16 m. Hooldustee OR12602 on RB hooldusteede liigituse kohaselt I kategooria hooldustee, mille ülesanne on tagada juurdepääs raudtee pöörangutele ja/või seadmetele. Antud hooldustee tagab ühtlasi juurdepääsu ka Rapla-Varbola viaduktile läänepoolsest küljest. Hooldustee on projekteeritud kõrvalmaanteest vasakule poole peale kavandatava Rail Balticu trassiga ristumist. Hooldustee on kavandatud projekteeritavast kõrvalmaantee muldest ca 4 m kaugusele. Hooldustee saab alguse kõrvalmaantee PK 36+78 projekteeritud mahasõidult. Antud projekti koosseisus on projekteeritud hooldustee lõik kuni rajatiseni, hooldustee lõik lõpeb tagasipöördekohaga läbimõõduga 16 m. Sealt edasi jätkuv hooldustee projekteeritakse hooldusteede projekti koosseisus. Projekteeritaval lõigul olevad, likvideeritavad ja/või projekteeritavad mahasõidud koos lühikirjeldusega on toodud järgnevas tabelis (vt Tabel 2). Tabel 2. Projekteeritava teelõiguga seotud mahasõitude loetelu ja kirjeldus Indeks / Tüüp Märkus Asukoht OR126001 Tüübita Projekteeritud riigiteelt vasakule uus rajatise juurde viiv hooldustee OR126001 OR1260 mahasõit. OR126001 kaudu on tagatud juurdepääs ka Kivimäe kinnistu PK 29+37 mahasõidule. Asfaltkattega osa minimaalne laius on kavandatud 5,75 m ning pikkus riigitee serva suhtes ca 12 m. Kruuskattega tugipeenra laius on 1 m. Asfaltkattega osast jätkub kruuskate, mis kitseneb 7,75 m laiuselt mahasõidu juures laiuseni 4 m. OR126003 Tüübita Projekteeritud hooldusteelt vasakule uus mahasõit. Tegemist on Kivimäe kinnistu OR126001 (KÜ: 66801:001:1306) mahasõiduga. Olemasolev mahasõit riigiteelt suletakse projekteeritava maanteelõigu kõrge mulde tõttu ning juurdepääs kinnistule PK 1+50 tagatakse hooldustee OR1260 kaudu. Mahasõit on projekteeritud kruuskattega, kuna see on projekteeritud kruuskattega hooldusteele. Mahasõit on projekteeritud laiusega 4,5 m. OR126002 Tüübita Projekteeritud uus hooldustee hooldustee OR126002 mahasõit vasakule. OR1260 Asfaltkattega osa minimaalne laius on kavandatud 6,0 m ning pikkus 18 m. PK 36+73 Kruuskattega tugipeenra laius on kavandatud 1 m. Asfaltkattega osast jätkub kruuskate, mis kitseneb 8,0 m laiuselt mahasõidu juures laiuseni 5,5 m. OR126004 Tüübita Projekteeritud mahasõit vasakule olemasoleva mahasõidu asukohta. Pärna tee ja Vahemetsa kinnistu (KÜ: 66904:001:1122) mahasõit, mis on projekteeritud tänase mahasõiduga analoogsete parameetritega st et on suuresti säilitatud tänase R1260 mahasõidu laius ja kuju. Asfaltkattega osa minimaalne laius on kavandatud 4,55 m PK 37+86 ning pikkus 10,2 m. Kruuskattega tugipeenra laius on kavandatud 1 m. Asfaltkattega osa lõpust hargneb kaks kruuskattega teed, millest üks on eratee, Pärna tee, ning teine Vahemetsa kinnistu juurdepääs. Kruuskattega lõigud on projekteeritud tulenevalt tänaste teede laiustest laiusega 3,0 m. 11  Indeks / Tüüp Märkus Asukoht OR126006 Tüübita Projekteeritud ristmik paremale olemasoleva Kaasiku tee ristmiku asukohas. Võrreldes tänase ristmikuga on projektiga ette nähtud ristmiku ala kitsendamine. Asfaltkattega osa laius on projekteeritud 5,25 m, mis kitseneb olemasoleva R1260 kattega kokkuviimisel laiuseni 4,8 m. Tugipeenrad on kavandatud laiusega 0,5 m. PK 38+00 Kaasiku teele on ette nähtud rajada uus asfaltkattega katendikonstruktsioon ca 50 m pikkusel lõigul, kuna projektlahendusega on ette nähtud välja vahetada Kaasiku tee all olev betoontruup ning sellest tulenevalt on vajadus katte taastamise järele. Eraldiseisvat jalgratta- ja jalgteed pole põhiprojektiga kavandatud. Jalakäijatele ja jalgratturitele on liiklemiseks tagatud 0,75 m laiune kindlustatud peenra riba, lisaks tugipeenar kogulaiusega 0,5 m. Metsloomadele on ette nähtud 5 m laiused läbipääsud viadukti alla piki RB piirdeaedu. Lisaks on PK 37+65 projekteeritud 1,0 m läbimõõduga terastruup ja suunavad seinad väikeimetajate ja kahepaiksete läbipääsuks. Truubi põhja lisatakse 30 cm looduslikku pinnast, mis sobib hästi loomadele liikumiseks ning tagab selle, et truubi seinad on maapinna suhtes vertikaalsed. Kallasradade rajamine Kodila jõe truubile ei ole otstarbekas, sest seal takistavad loomade liikumist kõrvalteede mahasõidud ning maanteega paralleelselt kulgev Kodila jõgi. Kavandatud tunneli juures on põhja pool karjamaa ja jõe vahetus läheduses kivihunnik, mis pakub kahepaiksetele jt väiksematele loomadele varjevõimalusi, ning lõuna pool on niiske mets, mis on sobiv elupaik nii kahepaiksetele kui ka väikeulukitele. Väikeulukitunneli suudme ees olevad maanteeserva kraavid on enamasti kuivad ja olulist takistust loomade liikumisele ei kujuta. Kaalumisel oli ka ühine läbipääs metsloomadele ja kariloomadele, sellest, aga looduskaitselisi, tehnilisi ja majanduslikke kriteeriumeid kombineerides loobuti. Suunavate seinte materjal peab olema selline, mis tee muldesse paigaldatuna hästi vastu peab. Sobivad betoon, metall, tugevad plastikud, erinevad komposiitmaterjalid. Konnaseinte otsad peavad olema U-kujuliselt tagasi pööratud. Kõrgus maapinnast vähemalt 40 cm. Tee nõlvale tuleb seinad paigaldada nii, et tee poolt tulevad konnad saavad üle seina. Ühendus truubi otsaga on väga oluline. Soovitavalt lehtrikujuline ning truubi ja seinte üleminek peab olema sujuv. Rapla-Varbola kõrvalmaantee ristprofiil on projekteeritava lõigu ulatuses kavandatud 1+1 sõidurajaga vastavalt Maanteede projekteerimisnormides8 toodud IV klassi maantee parameetritele. Sõidurajad on ette nähtud laiusega 3,25 m ning kindlustatud peenrad laiusega 0,75 m. Pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud vajaliku puhta kõrgusgabariidi 7,02 m tagamise vajadusest kavandatava Rail Balticu raudtee kohal, kavandatava raudteed ületava viadukti konstruktsiooni paksusest ning varem projekteeritud tee pikiprofiilist tee kõrguslikul sidumisel. Projekteeritava lõigu lõpus asuvad bussipeatused on ette nähtud teineteise suhtes nihutada. Peatustesse on projekteeritud ooteplatvormid pikkusega 10 m ja laiusega 2 m. Arvestades olemasoleva maastikuga ja projekteeritavate teede pikiprofiilidega on uus kraavilõik kavandatud projekteeritava lõigu alguses kõrvamaanteest paremale poole. Uus kraavilõik on ette nähtud lõigul ca PK 27+60 kuni PK 29+50. Kavandatud kraav on äravooluga Rapla suunas. 8 eRT: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf# 12 Uus kraavilõik on kavandatud projekteeritava lõigu alguses kõrvamaanteest vasakule poole Rebastemäe tee mahasõidu ja projekteeritava hooldus- ja juurdepääsutee OR126001 mahasõidu vahelisele lõigule. Uus kraav tagab pinnavee äravoolu projekteeritava viadukti pealesõidu mulde ning hooldustee mulde vaheliselt alalt. Uus kraavilõik on kavandatud projekteeritava lõigu lõpus kõrvamaanteest vasakule poole hooldustee OR126002 mahasõidu ja Pärna tee mahasõidu vahelisele lõigule. Uus kraav tagab pinnavee äravoolu projekteeritava viadukti pealesõidu mulde ning hooldustee mulde vaheliselt alalt. Projekti raames asendatakse või rajatakse kokku (koos konnatunneliga) kaheksa truupi (Tabel 3). Tabel 3. Projekteeritud truubid Asukoht Truubi Valgala pindala Tee indeks Truubi läbimõõt Valiku põhimõte Materjal indeks PK d [mm] A [km2] A [ha] OR126001 CU126001 0+13 400 Plast SN8 0,0026 0,26 Mahasõidu truup >8 m OR126002 CU126002 0+20 400 Plast SN8 0,0222 2,22 Mahasõidu truup >8 m OR126002 CU126010 3+07 400 Plast SN8 0,0111 1,11 Madala kategooria tee truup > 8m, valgalaga alla 5 ha OR126004 CU126004 0+13 400 Plast SN8 0,0246 2,46 Mahasõidu truup >8 m OR126006 CU126006 0+49 HCPA-27 Teras Hüdrauliline arvutus OR1260 CU126008 38+31 HCPA-27 Teras Hüdrauliline arvutus OR1260 CU126014 38+67 400 Plast SN8 0,0013 0,13 Bussipeatuse truup, valgala alla 5 ha Projekteeritud truubi päised on ette nähtud kindlustada pinnase ja killustiku (fr 16/32) seguga täidetud geokärjega (geokärje h=10 cm, seina paksus 1,5 mm, PE, perforeeritud, võrgusilma suurus 20x20 cm). Ehitatakse täitepinnasest muldkeha. Ehitatakse teekatend, mis hõlmab killustikaluse, asfaltkatte ja tugipeenarde ehitamist ning äärekivide paigaldamist. Teele rajatakse liiklusmärgid, teekattemärgistus, tähispostid ning põrkepiire. Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdajad ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava tehnorajatise kaitsevööndis. Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle Transpordiametiga ja Rapla Vallavalitsusega. Kuna projekteeritav kõrvalmaantee nr 20141 Rapla-Varbola lõik jääb projektlahendusega olemasolevale trassile, tuleb ehitamise ajaks rajada ajutised ümbersõiduteed. Projekti koosseisu kuuluvad juurdepääsuteed ja mahasõidud saab välja ehitada ilma kõrvalmaanteed liiklusele sulgemata, rakendades seejuures sobilikke ehitusaegseid liiklusskeeme. Töövõtjalt tuleb arvestada, et ehitusperioodi ajal tuleb tagada pidev juurdepääs projektala lõigul kõrvalmaanteega ristuvatele teistele kinnistutele juurdepääsudele ja teedele. Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad) võõrandatakse. Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega määratakse võõrandatava maa ulatus. 13 Väljaspool riste alla jäävat maad teostavad ehitustööd (nt kraavide puhastamine, puude raie nähtavusala tagamiseks vms) erakinnistutel tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada. 2.4 TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISE PLANEERIMISE DOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA 2.4.1 MAAKONNAPLANEERINGUD Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”. Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail Balticu raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Balticu raudtee trassi koridorile Rapla maakonnas. Minister kehtestas lisaks 13.02.2018 Harju ja Pärnu maakonna osas maakonnaplaneeringud raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud. Planeeritud trassikoridori pikkus Rapla maakonnas on 55 km ja see kulgeb läbi kolme kohaliku omavalitsuse territooriumi: Kohila vald, Rapla vald ja Kehtna vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide projektkiirus on kuni 120 km/h. Rahvusvahelise reisirongi peatus on planeeritud Raplasse. Planeeringuga on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks. Rapla maakonnaplaneering 2030+ ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 kehtestati Rapla maakonnaplaneering 2030+. Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ koostamisel on arvestatud Rapla maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”. Maakonnaplaneeringu peamised eesmärgid on: 1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; 2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. 14 2.4.2 ÜLDPLANEERING Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92 algatati Rapla valla üldplaneeringu koostamine. Kuni uue, kogu ühinenud omavalitsuse territooriumi hõlmava üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad Rapla vallas ühinenud valdade senised üldplaneeringud9. Endiste valdade ÜP-dest on käsitletaval projektil puutumus ainult endise Rapla valla ÜP-ga. Koostatava üldplaneeringu eesmärgid on järgmised:  ruumilise arengu põhimõtete sätestamine;  soovitavate arengusuundade määratlemine;  ehitusõiguse ja maakasutuse üldiste reeglite kokkuleppimine;  tingimuste sätestamine, mis aitavad saavutada jätkusuutlikku elujõulisust kahaneva ja stabiilse rahvastiku tingimustes. Endise Rapla valla üldplaneering on kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6. Üldplaneeringu eesmärk on määratleda valla ruumilise arengu suunad ja põhimõtted ning maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringuga luuakse eeldused olemasolevate loodus- ja kultuuriväärtuste säilimiseks ning elu- ja ettevõtluskeskkonna tasakaalustatud arenguks. Asustuse säästliku arengu tagamiseks määratletakse detailplaneerimise kohustusega alad ja juhud, sh tiheasustusalad ja kompaktse hoonestusega alad. Üldplaneeringuga täpsustatakse Rapla maakonnaplaneeringus määratud rohelist võrgustikku ja väärtuslikke maastikke. Kehtivas Rapla valla üldplaneeringus tuuakse välja, et ettevõtluse arengu eelduseks on ettevõtlust soosiv keskkond ja logistiline potentsiaal Tallinna ning teiste suuremate transpordikoridoride vahetus läheduses. Via Baltica, Green Way ja Rail Baltic on olulised transpordisuunad. Valda läbivad Tallinn–Rapla–Türi maantee ning Tallinn–Lelle–Viljandi ja Tallinn–Lelle–Pärnu raudteed. Põhja- ja Kesk-Euroopat ühendava kiirraudtee Rail Baltic üks võimalikke trasse on kavandatud läbima Rapla valda. Rapla valla naabrust läbib rahvusvaheline transpordikoridor Via Baltica. Rapla lähedal asub väikelennukite lennuväli. Kuna projekteeritud riste on seotud Rail Balticu raudteetrassiga, siis ei ole see vastuolus kehtiva Rapla valla üldplaneeringuga. Lähtuvalt kehtivatest maakonnaplaneeringutest arvestatakse koostatavas üldplaneeringus Rail Balticu raudteetrassi asukohaga. Kavandatav tegevus on kooskõlas Üldplaneeringuga. 2.4.3 DETAILPLANEERINGUD PIIRKONNAS Projekteeritava teelõigu piirkonnas on kaks kehtestatud detailplaneeringut, koostamisel olevaid detailplaneeringuid ei ole. Kraavivahe kinnistu (66801:001:1304) detailplaneering, Sikeldi küla (kehtestatud Rapla Vallavolikogu 30.05.2013 otsusega nr 23). Detailplaneering (vt Joonis 7; ala tähistatud joonisel numbriga 1) jääb kõrvalmaanteest paremale poole (kilometraaži suunas). Detailplaneeringuga lahendatakse ainult üks neljandik Kraavivahe 16,23 ha suurusest kinnistust. Planeeringuga on maa-alale kavandatud neli kaubandus-, teenindus- ja büroohoone krunti, lisaks tee ja tänava maa. Detailplaneeringus 9 Endise Juuru valla üldplaneering; endise Kaiu valla üldplaneering; endise Raikküla valla üldplaneering; endise Rapla valla üldplaneering. 15 käsitletava maa-ala (Kraavivahe kinnistu osa + selle lähiümbrus) pindala on ca 5,5 ha. Planeeringut mitte hõlmava kinnistu osast moodustatakse kinnistu, mille sihtotstarve jääb muutmata st katastriüksuse sihtotstarbeks jääb maatulundusmaa. Planeeringuala juurdepääs on kavandatud riigitee km 2,59 ristmiku kaudu (tänase teeületuskoha asukohas), mis jääb käesoleva riste projektalast välja. Detailplaneeringuga kavandatu ei ole ellu viidud. Käesoleva Rapla-Varbola riste ehitusprojekti realiseerimine ei sea takistusi Kraavivahe detailplaneeringu realiseerimiseks. Lõuna ja Uuevälja detailplaneering, Sikeldi küla (kehtestatud Rapla Vallavolikogu 28.02.2008 otsusega nr 10). Detailplaneering (vt Joonis 7; ala tähistatud joonisel numbriga 2) jääb kõrvalmaanteest vasakule poole (kilometraaži suunas). Detailplaneeringuga on moodustatud kolm ridaelamumaa krunti, kuus äri- ja tootmismaa krunti, üks tootmismaa krunt ja transpordimaa kinnistu ning on seatud tingimused nende kinnistute arendamiseks. Tänase seisuga on detailplaneering osaliselt realiseeritud. Detailplaneeringuala juurdepääs jääb vahetult käesoleva riste projektala algusesse. Käesoleva riste ehitusprojekti realiseerimine ei sea takistusi Lõuna ja Uuevälja detailplaneeringu täismahus realiseerimiseks. Joonis 7. Projekti alale jäävad kehtestatud detailplaneeringud10 10 Maa-amet, 2020 16 2.4.4 ARENGUDOKUMENDID Rapla valla arengukava 2018 – 202511 Rapla valla arengukava on dokument, mis sätestab Rapla valla arengu põhisuunad ning infrastruktuuri arendamise alused ja vajadused. Elu edendamisel Rapla vallas on peaeesmärk kogu valla tasakaalustatud areng ja elanikkonna kaasamine võtmeküsimuste lahendamisse. Kõige üldisem eesmärk on terve, haritud, õppimisvõimekas, tegus ja jõukas elanikkond kvaliteetses elukeskkonnas. Kavandatav tegevus on seotud arengu eesmärgiga: valla tehniline taristu on välja arendatud ja heas korras. Tegevused eesmärgi täitmiseks, mis on seotud Rail Balticu ja kavandatava ristega:  Liikluskorralduse korrastamine, transiitliikluse ümbersuunamine suurematest asulatest parema elukeskkonna huvides. Tänavavalgustuse uuendamine ja täiendav rajamine, energiasäästlike lahenduste rakendamine.  Läbirääkimised Rail Balticu raudteetrassi planeerimise, projekteerimise ja väljaehitamisega seotud osalistega kohalikule elukeskkonnale võimalikult mõistlike lahenduste saavutamiseks (sh majapidamised, ettevõtlus, teed, kohalik ühistransport, müratõkked).  Osaleda Rail Balticu raudteetrassi planeerimise, projekteerimise ja väljaehitamisega seotud osalistega kohalikule elukeskkonnale võimalikult mõistlike lahenduste saavutamiseks (sh majapidamised, ettevõtlus, teed, kohalik ühistransport, müratõkked). Raplamaa arengustrateegia 2035+ Dokumendis on strateegiline eesmärk 13: Maakonna hea ligipääsetavus ja aeg-ruumiliste vahemaade vähenemine läbi heatasemelise transporditaristu ja kiirete välisühenduste. Tegevussuund 13.1: Kaasaegse ja piisava läbilaskevõimega transporditaristu väljaarendamine. 2.5 RESSURSSIDE KASUTAMINE Tee, sh muldkeha ehitus, on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate tööde, mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujundustööde kohta. Teede ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st. Käesoleval ajal ei ole täpsemalt teada, millisest karjäärist hangitakse materjali konkreetse objekti ehituseks, kuna see sõltub ehitushanke võitja majanduslikest kaalutlustest. Kaevandamisloa taotlemise menetlemise käigus on läbi viidud KMH või antud KMH eelhinnang, mille käigus on hinnatud karjääri avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõjusid. Olulised negatiivsed keskkonnamõjud on asjakohaste meetmetega välditud või leevendatud, seega ei saa mõju pidada oluliseks. 11 Kehtestatud Rapla Vallavolikogu 27.09.2018. määrusega nr 39. 17 Pärast tee valmimist on vajalik tee hooldamine. Hooldustöödega tuleb tagada tee seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele12. Ehitiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. 2.6 ENERGIAKASUTUS Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) tee-ehitusmasinad, hiljem kulub kütust masinatele, mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad ning jätkuvad sarnaselt olemasolevale olukorrale. 2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID Kavandatava tegevusega ei nähta ette heidet vette (veekogudesse), v.a sademevee ärajuhtimine piirkonna äravoolukraavidesse. Kuna piirkonna sademevesi on eeldatavalt puhas (olulised saastajajad piirkonnas puuduvad), siis ei kaasne sellega kasutusperioodil olulist negatiivset keskkonnamõju. Ehitusaegselt avaldub mõju Kodila jõe veekeskkonnale ja vee- elustikule seoses töödega jões (voolusängi muutmine, truupide paigaldamine) ja selle kallastel. Peamine mõjuallikas on ehitustööde käigus tekkiv heljum. Arvestades olemasoleva maastikuga ja projekteeritavate teede pikiprofiilidega on uued kraavilõigud kavandatud projekteeritava lõigu alguses kõrvamaanteest mõlemale poole. Kraavilõigud tagavad pinnavee äravoolu projekteeritava kõrvalmaantee viadukti pealesõidu mulde ning hooldusteede mulde vaheliselt alalt (vt täpsemalt ptk 2.2). Müra võib kaasneda ehitusperioodil (müratase sõltub ehitustehnoloogiast ja kasutatavatest ehitusmasinatest), kuid see ei erine tavapärasest ehitusmürast. Ehitamine põhjustab tavaelust kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist vibratsiooni (sõltub ehitustehnoloogiast). Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri põhjal oli 2020 aasta keskmine liiklussagedus (AKÖL) 835 a/ööp, millest 97% on sõidu- ja pakiautod, 1% veoautod ja bussid ning 2% autorongid. Prognoositav liiklus aastal 2043 on 1118 a/ööp. Viaduktil tõstetakse kõrvalmaantee ca 7 meetri kõrgusele ja seega müra olukord muutub. Raudteemüra hindamiseks viidi RB maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi modelleerimine, kus leiti, et müra normväärtuste ületamisi võib esineda 200–250 m kaugusel raudteest. Käesolev projektiala ei ole määratud müra leevendusvajadusega alana (vt täpsemalt ptk 3.15.2). Ehitus- ja kasutusperioodil ei kaasne kavandatava tegevusega valgusreostust ega soojuse, kiirguse ja lõhna heidet keskkonda. 2.8 TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE Projekti elluviimisel tekivad pinnasejäätmed. Suur osa tekkivatest jäätmetest on taaskasutatavad. 12 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92 (RT I, 02.11.2018, 3). 18 Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. Objektil üle jääva ehituseks kõlbmatu pinnase peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduse ja maapõueseaduse nõuetele. Olemasolevate mullete laienduste alla jääv kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses. Kuna olemasolevate teede kindlustamata peenrad on osaliselt rohtu kasvanud, on nende kaevamise maht üldjuhul arvestatud sobimatu pinnase mahuga kokku. Objektil ülejääva pinnase maht on ca 16 594 m³. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina, planeerida see teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale. Rekultiveeritavate alade vertikaalplaneerimisel tuleb jälgida, et ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas. Projektialal kasvavad puud ja võsa eemaldatakse ehitustööde ettevalmistavas etapis. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Töövõtjal tuleb korraldada teemaalt saadava puitmaterjali ning vajadusel ka erakinnistutelt raie tulemusena saadava puitmaterjali, mida omanik ei soovi, üleandmine utiliseerimiseks või küttepuuks. Muude jäätmete ehitusaegsed (ajutised) kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Ohtlike jäätmete teke on tõenäoliselt minimaalne ja võib peamiselt kaasneda avariiolukorras, kui ehitusmasinatest võib lekkida kütist või määrdeaimeid. Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki. 2.9 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS Projekti eesmärk on lahendada kõrvalmaantee nr 20141 Rapla-Varbola km-tel 2,8-3,8 ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR1250). Kahetasandiline ristumine välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega. Samuti on projekteeritava riste piirkonnas piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele. Projektiga ei kavandata selliseid objekte ega tegevusi, mis võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse. 19 2.10 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD, KLIIMAMUUTUSTEST TULENEVAD OHUD Kavandatav riste ulatub osaliselt Saarioinen Eesti OÜ ohulasse (vt Joonis 8). Ohtlik ettevõte asub projektialast u 300 m kaugusel ning kõrvalmaantee ja ohtliku ettevõte vahele jääb puistu. Seega ei ole tõenäoline, et näiteks juhitavuse kaotamise või avarii korral mõni sõiduk kõrvalmaanteelt sõidaks tehase territooriumini ja vigastaks seadmeid, torustikke või mahuteid. Ei suurene ka ohualasse sattuvate inimeste hulk, sest parklaid, peatus- ega puhkekohti ei ole ohualasse kavandatud. Seega kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/ katastroofe. Tehasest lähtuva ohu korral peab politsei teel sõitmist piirama, et inimesed mürgipilve ei satuks. Joonis 8. Saarioinen Eesti OÜ ohuala. RB 30 m laiune kaitsevöönd on näidatud valge joonega. Aluskaart: Maa-amet Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest mõju ei ole. Kavandatava Rail Balticu raudtee trass ristub kõrvalmaanteega nr 20141 Rapla-Varbola. Ristumisele projekteeritakse kahetasandiline ülesõit (viadukt). Kahetasandiline ristumine välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega (sh ohtlikke kemikaale vedavate kaubarongidega) ning sellega ka suurõnnetused ja nendega kaasneda võivad katastroofilised tagajärjed. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu tõenäoliselt ei esine. 20 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI PLANEERITAVAD TEGEVUSED Projekteeritav kõrvalmaantee lõik asub transpordimaal (20141 Rapla-Varbola tee, KÜ 66904:001:1990). Projekteeritav kõrvalmaantee lõik külgneb paremalt poolt (kilometraaži suunas) karjamaaga ning vasakult poolt (kilometraaži suunas) metsaga (vt ka ptk 2.1). Teelõiguga külgnevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud: Kraavivahe (66801:001:1304), Kivimäe (66801:001:1306), Kivimäe (66801:001:1302), Sikeldi farm (66904:001:0287), Suitsu (66801:001:1298), Vahtramäe (66801:001:1300), Vahemetsa (66904:001:1122), Vahtra (66901:001:0376), Pärna (66904:001:0721), Pärna (66904:001:0722) ning elamumaa sihtotstarbega kinnistu: Rebastemäe tee 2 (66904:001:0168). Tee ehitamine on kavandatud Transpordiameti poolt, mis on kõrvalmaanteede ehituse ning hoolduse eest vastutav asutus. Nõuded projekti koostamisele on esitatud ka RB poolt. Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Osaliselt on riste rajatised (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) projekteeritud elamu- ja maatulundusmaale. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse elamu- ja maatulundusmaa transpordimaaks. Pärast riste valmimist jätkub kõrvalmaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee. Muutused maakasutuses on vältimatud ning mõjusid hinnati RB maakonnaplaneeringute KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks projekteeritakse uued juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga (vt täpsemalt ptk 2.2). Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida tegevus mõjutaks, projekteeritaval teelõigul puuduvad. Ehituse ajal tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiameti ja kohaliku omavalitsusega. Kirjeldatud tegevuste mõju on lühiajaline ning eesmärgipärane. Tegemist on hajaasustusega (liikluskoormus on minimaalne), seega ei saa mõju pidada oluliseks. 3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses maardlaid. Ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega negatiivne mõju maavaradele, nende omadustele ja taastumisvõimele puudub. Projektiga muudetakse praegust maakasutuse sihtotstarvet. Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse elamu- ja maatulundusmaa transpordimaaks. Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega määratakse võõrandatava maa ulatus. Tegevuse realiseerimisega 21 kaasneb senise maakasutuse mõningane muutus (maakasutus intensiivistub mõnevõrra, peamiselt seoses viadukti rajamisega), kuid ei kaasne maa hülgamist, vähenemist, killustamist ega maakasutuse takistamist. Maakasutuse killustamine ja takistamine võib kaasneda RB raudtee rajamisega. Kavandatava RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel. Mõju mullastikule/pinnasele on lokaalne (seotud otsese ehitustegevusega) ja jääb mitteolulisele tasemele. Kavandatav tegevus ei põhjusta märkimisväärset reostumise riski. Oluline mõju põhjaveele puudub, kui ehituse käigus kasutatakse töökorras ehitusmasinaid. Projekti realiseerimine ei avalda olulist negatiivset mõju piirkonna looduslikule mitmekesisusele, sh loomastikule ja taimestikule, sest tegemist on olemasoleva teega. Kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi looduslike kalavarude ja ulukite kasutuses. 3.3 MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud ehitustegevusega ja jäävad projektiala piiridesse. Tegemist on olemasoleva maanteega. Teelõigule on projekteeritud viadukt Rail Balticu trassi ületamiseks (BR1260). Tee ehitusaegseid mõjusid kohalikele elanikele (eelkõige müra), pinnasele, pinna- ja põhjaveele (reostusoht) on võimalik vältida või minimeerida järgides meetmeid ebasoodsa mõju ärahoidmiseks (vt ptk 3.15 ja 4.2). Vahetult projektiala lõpus ristub maanteega Kodila jõgi (keskkonnaregistri kood VEE1110800). Sellel vooluveekogul on veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m. Tee ehitusega seotud tegevused asuvad nimetatud vööndite sees. Seega tuleb arvestada veekogu kaitsevööndites kehtivate piirangutega. Jõega ristumine nihutatakse ca 40 m ida poole ning sellega seoses toimub ka voolusängi muutmine. Kuna Kodila jõgi on juba tehissängis, siis see olulisi mõjusid jõe hüdromorfoloogiale kaasa ei too. Jõel pole looduslikku sängi ja luhta ning seega ei ole tegu kaladele ja kahepaiksetele väärtusliku alaga. Siiski toimib jõgi poolveeliste imetajate ja kahepaiksete rändekoridorina ning nende jaoks on Rapla-Varbola tee ristele projekteeritud väikeulukitunnel. Kaasiku tee, mis samuti ristub Kodila jõega, on vähese liikluskoormusega ja seal pole Kodila jõe ristel spetsiaalset loomaläbipääsu vaja. Kodila jõele paigaldatakse võrreldes olemasolevaga suuremad truubid ning truupide põhi kaetakse looduslike kividega, mis soodustab veeorganismide truubi läbimist. Kodila jõe veekeskkonda mõjutatakse ehitusaegselt seoses töödega jões (voolusängi muutmine, truupide paigaldamine) ja selle kallastel. Mõju avaldub eelkõige heljumi tekke ja leviku näol. Mõju leevendamiseks on ehitusaegselt vaja rakendada veekaitsemeetmeid (vt ptk 4.2). Veekaitsemeetmete rakendamine aitab ehitusaegselt leevendada ka võimalikku olulist mõju Kodila jõe vee-elustikule (kahepaiksetele, kaladele, veeselgrootutele). Kodila jõe riste ehitusperioodil tuleb töötsoonist allavoolu tagada vooluveekogu ökoloogiline miinimumvooluhulk, et säilitada vee-elustiku elutingimused. Kui veevool täielikult sulgeda, siis võib vee-elustik teatud lõikudes kuivale jääda ja hukkuda ning sellega võib osadele liikidele kaasneda lokaalselt oluline negatiivne mõju. Mõju on eeldatavalt pöörduv, st veevoolu taastumisel vee-elustiku seisund taastub, kuid asjakohane on nende mõjude teket ennetada. Kodila jõgi on III kategooria kaitsealuse liigi saarma elupaik (vt ptk 3.5). 22 Veekogude kallastel on sageli koprapesad. Kuigi kobras on Eestis jahiuluk (küttimine lubatud 01.08–15.04), ei ole siiski eetiline tema pesa hävitada, kui seal on väikesed pojad. Projektialale jäävad maaparanduse kuivendussüsteemid ning olemasoleval teel on külgkraavid. Seetõttu on projekteeritud uued külgkraavid kõrvalmaanteele nr 20141 Rapla- Varbola ja hooldusteele, et tagada süsteemide toimimine (vt täpsemalt ptk 2.2). Projekti elluviimisega ei halvene keskkonna vastupanuvõime. Ei ole teada mõjusid, mis põhjustaksid keskkonna vastupanuvõime vähenemist. Kavandatava RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel. 3.4 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale lähim Natura 2000 ala on Ridaküla loodusala (EE002032113), mis asub projektialast 4,8 km kaugusel läänes. Eelhinnangu käigus ei tuvastatud kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid, mis võiksid ulatuda sellisele kaugusele. Nimetatud kaitstav ala asub projektialast piisavas kauguses ning teelõigu ehitamine ei mõjuta Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala terviklikkust, kaitse-eesmärke ega muid väärtusi. 3.5 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Keskkonnaregistri14 andmetel ei asu projektialal ja selle läheduses kaitstavaid alasid ega kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti. Keskkonnaregistri andmetel on lähim kaitstav ala Alu mõisapark, mis asub 880 m kaugusel. Lähimad kaitsealuste liikide (veelendlane, põhja- nahkhiir, tiigilendlane ja pargi-nahkhiir) elupaigad on Alu mõisapargis, 880 m kaugusel. Kavandataval tegevusel puudub mõju eelnimetatud kaitstavatele loodusobjektidele. Projektiala läänepoolses servas teega ristuv Kodila jõgi on oluliseks elupaigaks saarmale (III kaitsekategooria). Projektlahendus näeb ette Kodila jõega ristumise nihutamise ca 40 m ida poole, millega kaasneb voolusängi muutmine. Uude asukohta rajatakse truup. See tähendab ehitustööde tegemist veekogus ja selle veekaitsevööndis. Saarmale võib olla oluline otsene ehitusaegne häiring vooluveekogu riste piirkonnas, kuid see on mööduv. Kaudne mõju saarmale võib avalduda veekvaliteedi kaudu, mis mõjutab saarma elukeskkonda ja tema toiduobjekte (kahepaiksed, kalad, veeselgrootud). Olulise mõju leevendamiseks tuleb Kodila jõega ristumisel ehitusaegselt rakendada liigikaitse ja veekaitse meetmeid (vt ptk 4.2). Kasutusetapis ei ole olulist mõju saarmale ja tema elukeskkonnale ette näha. 3.6 PÕHJAVESI JA PINNAVESI Projektipiirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud (vt Joonis 9). Rapla maakonnaplaneeringu15 järgi asub projektiala kaitsmata põhjaveega alal (vt Joonis 12). 13 Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala rahvusvaheline kood. 14 Keskkonnaregister.10.08.2020. 15 Rapla maakonnaplaneering 2030+. 2018. 23 Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel16 (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Ehitusmaavarade ja kasvupinnase ajutine (ehitusaegne) ladustamine põhjaveereostust eeldatavalt ei põhjusta. Joonis 9. Põhjavee kaitstuse kaart, projektiala asukoht on märgitud lipuga (aluskaart: Maa-amet, 2020) Vahetult projektiala lõpus ristub maanteega Kodila jõgi (keskkonnaregistri kood VEE1110800). Jõega ristumine jääb projektialale ning tee ehitusega seotud tegevused toimuvad veekogu kaitsevööndis. Jõesängi muudetakse osaliselt. Veerikkal ajal võib rajatist ümbritseval alal põhjaveetase ulatuda maapinnani17. Projektialale jäävad järgmised maaparanduse kuivendussüsteemid (vt Joonis 10):  Sikeldi-Alu3, maaparandussüsteemi kood 5111080020080, kuivendus;  Kodila jõgi, maaparandussüsteemi kood 5111080020000, riigi poolt hallatav kuivendus;  Sikeldi-Alu4, maaparandussüsteemi kood 5111080020090, kuivendus. 16 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine. 17 Rail Baltic Estonia. Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL-9. 2017. 24 Joonis 10. Maaparandussüsteemid projektiala piirkonnas. Maa-amet, 2020 Kõrvalmaanteele nr 20141 Rapla-Varbola ja hooldusteele on projekteeritud uued külgkraavid, et tagada süsteemide toimimine (vt täpsemalt ptk 2.2). Keskkonnaregistri andmetel asub lähim puurkaev (Kivimäe kinnistul, KÜ 66801:001:1306) projektialast ca 40 m kaugusel kagus (keskkonnaregistri koodid: PRK0061026). Puurkaev asub projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaev seisundit. Riste vahetus läheduses on veel üks hoonestatud kinnistu (Rebastemäe tee 2, 66904:001:0168) ning keskkonnaregistri andmetel ei asu majapidamise juures puurkaevu, seega võib eeldada et seal on salvkaev (või registreerimata puurkaev). Projekti raames ei rajata uusi olemasolevatest sügavamaid kraave, seega ei ole ette näha mõju avaldumist lähedalasuva salvkaevu veetasemele. RB raudtee projekteerimisel kaardistatakse raudteetrassi mõjualale jäävad puur- ja salvkaevud ning hinnatakse raudteetrassi rajamise võimalikku mõju nende veekvaliteedile ja -tasemele. AS Maves on hinnanud18, et liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas, käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost ööpäevas. Teeregistri põhjal oli 2020 aasta keskmine liiklussagedus (AKÖL) 835 a/ööp, millest 97% on sõidu- ja pakiautod, 1% veoautod ja bussid ning 2% autorongid. Seega on liiklussagedus oluliselt väiksem kui 15 000 autot ööpäevas ning puudub vajadus sademevee käitlemiseks. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist ning maaparandussüsteemide toimimise halvendamist ehitustegevuse tõttu. Tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide edasine toimimine. 18 Maves AS. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis. 2011. 25 Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika hoitakse korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks veekaitsevööndis. 3.7 MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse mõju neile puudub. 3.8 PINNAVORMID JA PINNAS Projektiala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on tasane, üldkallakusega lääne suunas. Maapinna absoluutkõrgused muutuvad riste läheduses vahemikus 57,5…58,0 m. Olemasoleva maantee pealispind on absoluutkõrgusel 58,6…69,05 m. Aluspõhia moodustab Siluri ajastu Juuru lademe lubjakiv, merglis ja dolomiit. Pinnakatte paksus on üle 5 m ja see koosneb liivast, savikast ja moreensest pinnasest. Veerikkal ajal võib rajatist ümbritseval alal põhjaveetase ulatuda maapinnani19. Kavandatav tegevus tundlikke pinnavorme ei mõjuta, sest neid projektipiirkonnas ei ole. Projektipiirkonnas esinevad valdavalt leostunud gleimuld (Go) ja küllastunud turvastunud muld (Go1) ning vähesel määral rähkmuld (K), leostunud muld (Ko) ja gleistunud leostunud muld (Kog) (vt Joonis 11). Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Kasvupinnas taaskasutatakse kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. 19 Rail Baltic Estonia. Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL-9. 2017. 26 Joonis 11. Mullastik20 3.9 METSAD JA KÕRGHALJASTUS Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse projektialal kasvavad puud ja võsa. Projekti elluviimiseks vajalikud raied tee servas olulist negatiivset mõju ei põhjusta. Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mida ehitus võib mõjutada. Metsad on mõjutatud olemasolevast teedest, kuivendusvõrgust ning põllumajandusmaastikust. Lähim vääriselupaiga tunnustele vastav metsaala VEP nr 000546 asub ligikaudu 3,5 km kaugusel lõunas. Tegevus ei mõjuta sealseid väärtusi. Elupaikade sidususe säilitamiseks tuleb ehitustööde ettevalmistavas etapis säilitada maksimaalselt metsakooslusi ja vältida otsese vajaduseta lisapuude raiet. 3.10 ROHELINE VÕRGUSTIK Rapla maakonnaplaneeringu21 ja kehtiva Rapla valla üldplaneeringu järgi asub projektiala rohevõrgustiku ala vahetus läheduses (vt Joonis 12). Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jms puhul tuleb arvestada nõudega, et roheline võrk jääks toimima, et tugialade suurust oluliselt ei vähendata ega lõigata läbi rohelisi koridore. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud LKS § 55 lõike 3 punktides 2-5 toodud juhtudel ja 20 Maa-amet, 2020 21 Rapla maakonnaplaneering 2030+. 2018. 27 Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal tuleb teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Truupide rajamine Kodila jõele tuleb ajastada madalveeperioodile väljapoole kalade kudeaega, et ei oleks takistatud kalade sigimisränne. Joonis 12. Rapla maakonnaplaneeringu kaart "Loodus ja kultuuriväärtused"22. Projekti ala on tähistatud musta ringiga Kavandatava Rail Balticu raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringu KSH raames. Välja on töötatud leevendavad meetmed. Kokkuvõtteks: Teelõigu ümberehitamine ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist, sest tegemist on olemasoleva teega. Ehitustööde käigus tuleb säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust. Selleks tuleb ehitustööd viia läbi võimalikult kompaktsel alal ja kõrvalolevaid kõrghaljastusega alasid võimalikult vähe kahjustades. 3.11 KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele, ei ole projektialal ja selle vahetus läheduses kultuurimälestisi. Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendusele kohaselt, ei ole projektialal ja selle vahetus läheduses pärandkultuuriobjekte. Rapla valla üldplaneeringu23 kohaselt ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses miljööväärtuslikke alasid. Samuti puuduvad projektipiirkonnas teadaolevad arheoloogilise väärtusega alad. Lähim kultuurimälestis asub 450 m kaugusel kirdes (ehitusmälestis Alu mõisa park, registrinumber 22 Rapla maakonnaplaneering 2030+. 2018. 23 Kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6. 28 15324). RB maakonnaplaneeringu KSH raames läbi viidud arheoloogiaväärtuste uuringuga ei leitud täiendavaid tähelepanu vajavaid objekte projektiala piirkonnas24. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest25, millest lähtuvalt tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. Eeltoodut arvestades ei mõjuta kavandatav tegevus kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ning miljöö- või arheoloogilise väärtusega alasid. 3.12 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kaardi “Loodus ja kultuuriväärtused“ järgi ei asu projektiala väärtusliku maastikuna määratletud alal, seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad. 3.13 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringu kaardi “Loodus ja kultuuriväärtused „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ järgi ei asu projektiala väärtuslikul põllumajandusmaal. Projekteeritav teelõik külgneb küll osaliselt põllumaaga, aga kuna tegemist ei ole väärtusliku põllumajandusmaaga, siis ei mõjuta teelõigu ümberehitamine väärtusliku põllumajandusmaa kasutamist. 3.14 ASUSTUS Kõrvalmaantee nr 20141 Rapla-Varbola projekteeritav lõik külgneb Sikeldi ja Kalevi külaga. Sikeldi külas elas 01.01.2020 seisuga 59 inimest ja Kalevi külas 85 inimest26. Projektiala piirkonnas on tegemist hajaasustusega ning elamu- ja maatulundusmaadega. Teelõigu ümberehitamine ei piira maaüksustele ligipääsu. Kavandatav Rail Balticu raudtee avaldab piirkonna sotsiaalsele keskkonnale mõju oma eraldava efekti tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja välja ehitada ülesõidud, mistõttu käesoleva töö objektiks ongi kõrvalmaanteele nr 20141 Rapla-Varbola rajatav ülepääs autodele ja kergliiklejatele. Kavandatava RB raudtee ehitamisega ning teelõigu ümberehitamisega suureneb liikluskoormus piirkonnas ehitusaegselt. Tee ehitamise ja kasutamisega seotud mõjusid on analüüsitud ka ptk-s 3.15. Käesoleva töö objektiks oleva riste ehitamine ei too kaasa selliseid mõjusid, mis põhjustaksid muudatusi asustuses. 3.15 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA, VIBRATSIOON, VEE- JA ÕHU KVALITEET Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed 24 Lang, V. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. 2014. 25 Muinsuskaitseseaduse § 31 (RT I, 19.03.2019, 13). 26 https://rapla.kovtp.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/sJPTmAKPg162/content/rapla-valla-elanike-arvu- muutus-2019-aastal 29 muutused maastikus. Ehitatav riste võimaldab sõidukitel ja kergliiklejatel ületada ohutult raudtee, tagada liikumisvõimalused ning piirkonna teedevõrgu toimimise ja sidususe. 3.15.1 VISUAALSED MÕJUD Kavandatava RB raudtee ja projekteeritud kõrvalmaantee nr 20141 Rapla-Varbola ristumisele rajatakse viadukt. Teelõigu pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud vajaliku puhta kõrgusgabariidi 7,02 m tagamise vajadusest kavandatava Rail Balticu raudtee kohal, kavandatava raudteed ületava viadukti konstruktsiooni paksusest ning olemasoleva tee pikiprofiilist olemasoleva teega kõrguslikul sidumisel. Ühtlasi on lähtutud projekteerimise käigus kokkulepitud tingimusest, et viadukti pealesõitude pikikalle ei tohiks ületada 4%. Riste rajamise tulemusena muutuvad piirkonna maastikupilt ja vaated, kuna tee mulle ja viadukt rajatakse üle 7 m kõrgused ning riste rajatakse osaliselt olemasolevale metsamaale. Tegemist on olemasoleva teega ja mõju jääb lokaalseks, seega ei ole tegemist olulise mõjuga. Olulisemat visuaalset mõju avaldab kavandatav RB raudtee ja ristele rajatav viadukt. Sarnased visuaalsed muutused on vältimatud. Raudtee rajamise mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel. Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad meetmed on põhiprojektis ette nähtud. 3.15.2 MÜRA JA VIBRATSIOON Tee ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon, mida põhjustavad ehitusmasinad. Tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu. Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM-i määrus nr 71) lisa 1, mis jõustus 01.02.2017. Vastavalt KeM-i määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks normidekohast taset. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi tuleb fikseerida lähedalasuvate hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. 30 Ehitusaegse müra puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu. Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju pidada oluliseks. Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri põhjal oli 2020 aasta keskmine liiklussagedus (AKÖL) 835 a/ööp, millest 97% on sõidu- ja pakiautod, 1% veoautod ja bussid ning 2% autorongid. Prognoositav liiklussagedus aastal 2043 on 1118 a/ööp. Viaduktil tõstetakse kõrvalmaantee ca 7 meetri kõrgusele ja seega müra olukord muutub. Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normtasemed on sätestatud KeM-i määruse nr 71 lisas 1. Järgnevas tabelis (Tabel 4) on antud müra normtasemed. Tabel 4. Müra normtasemed27 1 Lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel Riste läheduses on kaks elamutega hoonestatud kinnistut Rebastemäe tee 2 (66904:001:0168) ja Kivimäe (66801:001:1306). Kivimäe kinnistu on hoonetatud 2019. aastal, seega peale modelleerimist, ning pole joonistel kajastatud. Nimetatud kinnistute puhul on KeM- i määruse nr 71 mõistes tegemist II kategooria alaga – elamu maa-alad (vt täpsemalt Tabel 4). Modelleerimise järgi jääb Kivimäe ja Rebastemäe tee 2 kinnistutel asuv õueala koos hoonetega peamisest müraallikast (raudteest) sellisele kaugusele (Kivimäe u 200 m ja Rebastemäe tee 2 u 420 m), et müra normtasemete ületamisi ka raudtee ja maantee koosmõjus, ei ole ette näha. Seetõttu ei nähtud ette ka müra leevendamise vajadust. 27 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 31 Kokkuvõtteks: riste ehitusega seotud müra ja vibratsioon on ajutine. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Tegemist on kõrvalmaantee ja kavandatava RB raudtee ristega, kus sõidukite ja rongide poolt põhjustatavat kasutusaegset müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud. Riste läheduses asub kaks elamutega hoonestatud kinnistut, kuid peamisest müraallikast (raudteest) jäävad need modelleerimise järgi sellisele kaugusele, et müra normtasemete ületamisi ei ole ette näha. Projektialale ei ole kavandatud müratõkkerajatisi. Projekti elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju müra ja vibratsiooni näol. 3.15.3 VEE KVALITEET Keskkonnaregistri andmetel asub lähim puurkaev (Kivimäe kinnistul, 66801:001:1306) projektialast ca 40 m kaugusel kagus (keskkonnaregistri kood: PRK0061026). Puurkaev asub projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevu ega selle sanitaarkaitseala seisundit. Riste vahetus läheduses on veel üks hoonestatud kinnistu (Rebastemäe tee 2, 66904:001:0168). Keskkonnaregistri andmetel ei asu majapidamise juures puurkaevu, seega võib eeldada, et seal on salvkaev (või registreerimata puurkaev). Kaev asub eeldatavasti Rebastemäe tee 2 kinnistu õuealal ja projekteeritavast teelõigust u 50 m kaugusel. Ehitustööd Rebasemäe tee 2 kinnistu õuealal ei toimu. Seega ei ole ohtu kaevu reostumiseks. Projektiala asub enamasti nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kuid riste rajamisega ei ole ette näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohu. Nimetatud oht võib kaasneda ehitustöödes kasutatavate masinate ja mehhanismidega, seega tuleb kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Avariiolukordade esinemise tõenäosus tuleb viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest. Saasteainete põhjavette jõudmise oht esineb ka teelõigu kasutamise etapis vaid avariiolukordades. Raudtee võimalikku mõju põhja- ja pinnavee seisundile hinnatakse RB põhiprojekti KMH raames. Riste ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres (veekaitsevööndis). Järgides meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks (ptk 4.2), ei kaasne tegevusega olulisi mõjusid vee kvaliteedile. Töövõtja peab koostama vee kvaliteedi tagamiseks monitooringu plaani. 3.15.4 VÄLISÕHU KVALITEET Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt välisõhu saastet. Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“28. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist välisõhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. 28 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 16.06.2011, 8) 32 33 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud riste ehitusprojekti elluviimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid. Projektialal on tegemist olemasoleva kõrvalmaantee ümberehitamisega. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse elamu- ja maatulundusmaa transpordimaaks. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks projekteeritakse uued juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Pärast riste valmimist jätkub kõrvalmaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee. Projektiala asub rohevõrgustiku ala vahetus läheduses. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte ega väärtuslikke maastikke, mida kavandatav tegevus mõjutaks. Samuti ei ole projektiala piirkonnas kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega miljööväärtuslikke alasid. Kõrvalmaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud mõjud suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega (vt ptk 4.2). Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. RB raudtee ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus. Need muutused on vältimatud. Neid mõjusid hinnati RB Rapla maakonnaplaneeringu raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht. Teelõigu ümberehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud. Projekti elluviimisega ei kaasne täiendavaid olulisi mõjusid. Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Sellistele aladele ladustusplatside ja tehnika hoiuplatside rajamisel tuleb rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Vahetult projektiala lõpus ristub maanteega Kodila jõgi (keskkonnaregistri kood VEE1110800). Jõega ristumine jääb projektialale ning toimub jõe voolusängi muutmine. Kuna tegemist on juba eelnevalt tugevalt muudetud veekoguga, siis see olulisi mõjusid kaasa ei too. Projektialale jäävad maaparanduse kuivendussüsteemid (vt ptk 3.6). Kõrvalmaanteele Rapla- Varbola ja rajatise (raudtee) hooldusteedele on projekteeritud uued külgkraavid, mis tagavad kuivendussüsteemide toimimise. 34 Olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee seisundile ei avaldu, kui riste ehitamisel järgitakse veekaitselisi meetmeid (vt ptk 4.2). Kavandatav riste ulatub osaliselt Saarioinen Eesti OÜ ohulasse, kuid ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/ katastroofe (vt ptk 2.9 ). Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju – ülesõit rajatakse kõrvalmaanteele nr 20141 Rapla-Varbola ja kavandatava RB raudtee ristumiskohale. 4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA Kõrvalmaantee nr 20141 Rapla-Varbola põhiprojektiga on seotud järgmised projektid: 1. Rapla-Varbola riste viadukti projekt (Road overpass BR12600; Köide 3_12_BR-TS); 2. Maaparandussüsteemide rajatiste projekt (Land amelioration; Köide 5_11_WDR-VK); 3. Raudtee projekt (Railway project RW1000; Köide 1_01_RW-TR). Olulisemat keskkonnamõju projektipiirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille mõju hinnatakse eraldi KMH raames. Tekkivad koosmõjud hinnatakse raudteeprojekti KMH aruandes ja vajadusel leevendatakse raudteeprojektis. 4.2 EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED Olulise keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks tuleb tee ehitamisel rakendada järgmisi tegevusi ning leevendusmeetmeid: 1. Projektiala asub rohevõrgustiku ala vahetus läheduses. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. Ehitustööd tuleb läbi viia võimalikult kompaktsel alal ja kõrvalolevaid kinnistuid võimalikult vähe kahjustades. 2. LKS § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. märtsist kuni 31. juulini. Kuna paljudel liikidel algab pesitsusperiood varem ja lõpeb hiljem, siis on ehitustööde kavandamise juurde soovitav kaasata linnustiku ekspert, kes teeb kindlaks, millised liigid töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad, ning määrab kohapõhised piirangud. 3. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. 4. Enne Kodila jõe riste ehitust tuleb kaasata liigiekspert, kes kontrollib, et töömaale või selle lähiümbrusesse ei jää saarma pesa. Kui leitakse saarma pesa, siis ei tohi selle läheduses teostada ehitustöid saarma sigimisperioodil 01.03–30.06. Saarma elupaiga soodsa seisundi säilitamiseks on ehitustööde käigus oluline rakendada meetmeid vooluveekogu veekvaliteedi tagamiseks (vt punktid 8, 9, 17, 20). 5. Ajavahemikul 15.04–31.07 ei tohi Kodila jõe kallastel tehtavate tööde käigus lõhkuda koprapesi, sest sel ajal on pesas pojad. Koprapesade esinemise saab liigiekspert tuvastada samaaegselt saarma pesakohtade otsinguga (vt punkt 4). 35 6. Kodila jõe riste ehitusperioodil tuleb töötsoonist allavoolu tagada vooluveekogu ökoloogiline miinimumvooluhulk, et säilitada vee-elustiku elutingimused. 7. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. 8. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 9. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogu ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda ning tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide edasine toimimine. Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid. 10. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 8, 9, 17, 20). 11. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 12. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis ei tekita ülenormatiivset müra ja vibratsiooni. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset29, 30, 31. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. 13. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. 14. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. 29 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 30 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931). 31 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2) 36 15. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 16. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt kasvumuld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. 17. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete ehitusaegsed (ajutised) kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 18. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid erosiooniohuvähendamiseks. Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam. 19. Kuna Kodila jõgi toimib kahepaiksete liikumiskoridorina, on vajadus rajada neile maantee alla läbipääsuks tunnel ja suunavad seinad. 20. Kodila jõel on ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m. Tee ehitusega seotud tegevused asuvad nimetatud vööndite sees. Seega tuleb arvestada veekogu kaitsevööndites kehtivate piirangutega. 37 5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused Projekti eesmärk on lahendada kõrvalmaantee 20141 Rapla-Varbola ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Riste rajamine on otseselt seotud Rail Balticu raudtee rajamisega. Rail Balticuga seotud keskkonnamõju on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames ning hinnatakse täiendavalt RB raudtee põhiprojekti KMH raames. Keskkonnamõju eelhindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua järgmist:  Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusena luuakse eritasandiline ülesõit (viadukt) üle Rail Balticu trassi. Kahetasandiline ristumine välistab auto ja rongi kokkupõrked. Samuti on piirdeaedadega tõkestatud inimeste ja loomade sattumine raudteele, mis hoiab ära võimalikud õnnetused.  Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse elamu- ja maatulundusmaa transpordimaaks.  Pärast riste valmimist jätkub riigimaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale.  Prognoositud liiklussageduse kasv (Teeregistri põhjal oli 2020. aasta keskmine liiklussagedus (AKÖL) 835 a/ööp, millest 97% on sõidu- ja pakiautod, 1% veoautod ja bussid ning 2% autorongid., prognoositav liiklussagedus 2043. aastal on 1118 autot ööpäevas) ei ole seotud riste rajamisega ja toimub sellest sõltumatult. Liiklussagedus on väga madal ning tee kasutamine ei põhjusta olulist keskkonnamõju.  Projektiala asub rohevõrgustiku vahetus läheduses. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus.  Vältida tuleb loomade ja lindude tahtlikku häirimist, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal – vt LKS § 55 lg 6 ja lg 61 p 1 ja 2.  Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke alasid ja objekte, väärtuslikke maastikke, kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega miljööväärtuslikke alasid, mida kavandatav tegevus võiks mõjutada. Seoses töödega Kodila jões ja selle kallastel tuleb rakendada liigikaitse ja veekaitse meetmeid kaitsealuse saarma ja tema elukeskkonna kaitseks.  Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud mõjud suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega (vt ptk 4.2).  Projektialal ei ole ette nähtud müratõkkerajatiste ehitamist. Riste läheduses asub kaks hoonestatud kinnistut, kuid peamisest müraallikast (raudteest) jäävad need modelleerimise järgi sellisele kaugusele, et müra normtasemete ületamisi ei ole ette näha. 38   RB raudtee ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus on vältimatud. Neid mõjusid hinnati Rapla maakonnaplaneeringu KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht.  Kavandatav riste ulatub osaliselt Saarioinen Eesti OÜ ohulasse, kuid ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/ katastroofe (vt ptk 2.9 ).  Vahetult projektiala lõpus ristub maanteega Kodila jõgi (keskkonnaregistri kood VEE1110800). Sellel vooluveekogul on ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m. Ehitusel tuleb arvestada veekogu kaitsevööndites kehtivate piirangutega. Riste ümberehitamisel nihutatakse truupi ning muudetakse voolusängi, kuid kuna tegu on juba varasemalt tugevalt muudetud veekoguga, siis olulisi mõjusid ei kaasne. Väikeloomade läbipääsuks tuleb rajada tunnel ja suunavad seinad.  Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (vt ptk 4.2). Kokkuvõtteks Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas eelhinnangus esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed mõjud on lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil. Eeltoodu põhjal on eelhinnangu koostaja seisukohal, et ei ole vajadust algatada KMH menetlust. Käesolev dokument on otsustajatele aluseks lõpliku seisukohta kujundamisel. Enne KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt – kohalikult omavalitsuselt, Keskkonnaametilt, Põllumajandusametilt Muinsuskaitseametilt ja Päästeametilt. 39 Kasutatud kirjandus Kirjandus- ja internetiallikad 1. Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend. 2. Design and design supervision services for the construction of the new line from Pärnu to Rapla. Master design. DPS1 Kohila. Loone ecoduct BR1620. 3. Keskkonnaregister. 2020. 4. Rapla valla arengukava 2018-2025. 5. Rapla valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2018. 6. Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. 7. Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. 8. Maa-amet. 2020. 9. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. 10. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine. 11. Raplamaa arengustrateegia 2035+ 12. Rapla maakonnaplaneering 2030+. 2018. 13. Rapla maakonnaplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. 2017. 14. Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 Seadused ja määrused 15. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52). 16. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). 17. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) 18. Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1). 19. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 16.06.2011, 8). 20. Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13). 21. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 22. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11) 23. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931). 40  Lugupeetud menetlusosaline 29.12.2022 nr 8-1/21-024/29225-1 Rail Balticut ületava riigitee 20141 Rapla‒Varbola km 2,80-3,83 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 20141 Rapla‒ Varbola km 2,80-3,83 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2023‒2025 vastavalt projektile „PÕHIPROJEKT DPS2 MÄLIVERE 20141 RAPLA-VARBOLA RISTE (teeprojekt OR1260 ja viadukti projekt BR1260)“ (IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. töö nr RBDTDEEDS1DPS2). Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 20141 Rapla‒Varbola maantee viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/6zVXtMMMd31TXDu. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel esitame teile kooskõlastamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 13.01.2023 e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse projektijuhi Margus Viiklepp poole (tel +372 56840511, e-post [email protected]). Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Viiklepp projektijuht projekteerimise osakonna projekteerimise üksus Lisad: 1. Rail Balticut ületava riigitee 20141 Rapla‒Varbola km 2,80-3,83 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee ehitusluba (eelnõu) 2. Rail Balticut ületava riigitee 20141 Rapla‒Varbola km 2,80-3,83 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise tee ehitusloa andmise korraldus (eelnõu) 3. Keskkonnamõju eelhinnang DPS1 ALU-MÄLIVERE 20141 RAPLA-VARBOLA riste (OR1260) ja viadukt (BR1260) Adressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Põllumajandus- ja Toiduamet Päästeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rapla Vallavalitsus Keskkonnaamet Elektrilevi OÜ Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Terviseamet Maa-amet 56840511, [email protected] 2 (2)