Kirja edastamine

Riigikogu keskkonnakomisjon 28.12.2022 nr 1-4/22/5785 Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud Kliimapoliitika põhialused 2050 ajakohastamiseks Riigikogu võttis „Eesti 2035“ ja selle eesmärgid vastu 12. mail 2021. Sellega lepiti kokku ka eesmärk, et aastaks 2050 saavutab Eesti kliimaneutraalsuse. 5. aprillil 2017 vastu võetud „Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi KPP) on „Eesti 2035“ valguses nüüd aegunud. Sealne eesmärk vähendada Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) heidet 80% võrreldes aastaga 1990 ei ole enam asjakohane ja tuleb viia kooskõlla praeguste riigi pikaajaliste eesmärkidega. Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja kutsus 06. detsembril 2022 eelnõu (616 OE) aruteluks kokku töögrupi, kus anti Keskkonnaministeeriumile ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ülesanne koostada ühised ettepanekud dokumendi ajakohastamiseks. Ettepanekute tegemisel on arvestatud, et KPP on pikaajaline kliimapoliitika strateegia, mis annab laiemad arengusuunad. Täpsemad poliitikainstrumendid määratletakse valdkondlike arengukavadega, nt „Energiamajanduse arengukava 2035“, „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“, „Transpordi- ja liikuvuse arengukava 2035“ jt. Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teevad järgmised ettepanekud KPP uuendamiseks: 1) Muuta punkti 1 lõik: „Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks.“ ja sõnastada see järgmiselt: „Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik. Tagatud on kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutustega kohaneda, et kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada.“ 2) Muuta punkti 2: „Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele ja ühiskonnale on kujunemas ülemaailmseks trendiks, mille üks mõõdik on kasvuhoonegaaside heite vähenemine. Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70 protsenti ja 2040. aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega.“ ja sõnastada see järgmiselt: „Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.“ 3) Muuta punkt 22 esimene lause: „Edendatakse jõudsalt bioenergia tootmist ning selle kasutamist eelkõige selliste taastumatute kütuste asemel, mille tootmine on energiamahukas.“ ja sõnastada see järgmiselt: „Edendatakse säästlikkuse kriteeriumitele vastavast biomassist bioenergia tootmist, et seda kasutada taastumatute kütuste asemel, kahjustamata sealjuures elurikkust ja kliimaeesmärkide saavutamist.“. Lisaküsimus MTÜ Eesti Erametsaliidult: Teeme ettepaneku eelnõuga täiendada otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ punkti 27 (27. Soodustatakse senise metsamaa pindala säilimist ning teistes maakasutuse kategooriates eelistatakse süsiniku sidumise suurendamise ja heite vähendamise võtteid. Jälgitakse ja planeerimisel arvestatakse maakasutuse sektori trende) uue teise lausega järgmises sõnastuses: Süsiniku sidumise suurendamiseks asendatakse maatulundusmaal paiknevad kõrgepinge õhuliinid maakaablitega. Selgitus: Elektriliinide kaitsevööndite hooldamine on senini toimunud põhimõttel, et seal kasvav puittaimestik eemaldatakse teatud aja tagant. Liinide hooldamisel juhindutakse vaid liinide korrasoleku vajadusest. Kõrgepingeliinide alused maad panustavad seetõttu äärmiselt tagasihoidlikult nii süsiniku sidumisse kui elurikkuse hoidmisse. Asendades õhuliinid maakaablitega on võimalik märkimisväärsed maa-alad metsastada või kasutada neid muul maamajanduslikul otstarbel. Teadupärast on Eesti LULUCF-i regulatsiooni heakskiitmise teel nõustunud äärmist pingutust nõudvate süsiniku sidumise eesmärkidega maamajandussektoris. Elektriliinide kaitsevööndite kasutuselevõtt oleks käegakatsutavate tulemustega tegevus LULUCFi eesmärkide saavutamiseks. Riigi poolt tellitud analüüsides peetakse maade metsastamist peamiseks süsiniku sidumise suurendamise meetmeks. Nii on Keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooli koostatud uuringus „Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050“ sedastatud, et kuigi mittemetsamaade metsastamise mõju CO2 sidumisele ei saabu koheselt, on tegemist ühe kiirema ja mõjusama meetmega (vt. uuringu lk. 148, kättesaadav: https://envir.ee/elusloodus[1]looduskaitse/metsandus/lulucf). Seetõttu on otstarbekas võimaldada senini süsiniku sidumisse vähesel määral panustavate elektriliinide aluste maade metsastamist. Keskkonnaministeeriumi seisukoht on, et Eesti Erametsaliidu ettepanek käsitleb konkreetset meedet mitte arengusuunda. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda see meede läbi „Energiamajanduse arengukava 2035“ koostamisel. Samas teeme ettepaneku KPPs tuua sisse energiataristu kliimakindluse tagamise põhimõte. Kliimakindluse tagamisega välditakse taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku täiendada punkti 10 kliimakindluse tagamise põhimõttega ja sõnastada see järgmiselt: „Energiasüsteemides võrkude planeerimisel, ehitamisel, haldamisel ja rekonstrueerimisel tagatakse kliimakindlus ja lähtutakse süsteemi kui terviku majanduslikust ning energeetilisest efektiivsusest eesmärgiga saavutada maksimaalne energia- ja ressursitõhusus. Õigusnormide abil soodustatakse elektri- ja soojusvõrkude efektiivset ja jätkusuutlikku toimimist lähtudes vaba turu põhimõtetest ning võimaldatakse kõigil võrguga liitunud turuosalistel diskrimineerivate piiranguteta energiat võrgust osta ja võrku müüa. Arendatakse tarkade võrgutehnoloogiate ja tarbimise juhtimise lahendusi ning soodustatakse nende kasutuselevõttu turgude suureneva volatiilsuse ja energiaallikate mitmekesisuse kasvu kontekstis.“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Teadmiseks: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Kädi Ristkok, 626 0753 [email protected]