Vastus ettepanekutele

Siim Umbleja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Teie 28.11.2022 nr 26 Meie 28.12.2022 nr 1-17/22/5300-2 Vastus ettepanekutele biomasskütuste säästlikkuse tõendamise osas Austatud härra Umbleja Pöördusite Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Keskkonnaameti poole ettepanekuga täiendada kiirendatud korras atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 120 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrust (edaspidi KKM määrus nr 73) seoses biomasskütuse päritolu ja säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamisega. Tõite oma kirjas välja, et on ebaselgus biomasskütuste säästlikkuse nõudeid käsitlevate õigusaktide nõuete osas. KKM määrus nr 73 ei anna alust kehtestada säästlikkuse kriteeriumite tõendamise korda. AÕKSi volitusnorm annab aluse kehtestada biomasskütustega seonduvalt üksnes säästlikkuse kriteeriumid ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika. Volitusnormi laiendamiseks selliselt, et võiks kehtestada tõendamise sätted, on vajalik seaduse muudatus. Biomasskütuse säästlikkuse kriteeriumite tõendamine peaks olema sätestatud energiamajanduse korralduse seaduses (edaspidi EnKS), kus paragrahvi 323 biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtete all on kirjas biomasskütuse säästlikkuse kriteeriumid. Keskkonnaministeeriumi metsaosakond on välja töötanud eelnõu, mis täiendab EnKSi biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumite tõendamise sätetega ja volitusnormiga, mis võimaldab kehtestada ministri määrusega täpsemad nõuded säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamise kohta. 30.11.2022 tutvustasime EnKSi täiendusettepanekuid Riigikogu majanduskomisjoni töörühma koosolekul. Täname Teid esitatud ettepanekute eest ja analüüsime, kas ja kuidas saame neid arvestada EnKSi täiendamisel või selle all kehtestatavas määruses. Tõdeme, et biomasskütuse päritolu ja säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamisega võib olla ettevõtetele täna probleeme ning seetõttu täpsustame, et nõuded taastuvenergia nõuetele ja kriteeriumitele vastavuse tõendamise kohta hakkavad kehtima ministri määrusega alates 1.07.2023. Ettevõtted, kes kasutavad biomassi energeetilisel Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 eesmärgil, peavad 1.01.2023 kuni 1.07.2023 vahemikus varutud biomassi kohta omama ja tõendama järgnevat: 1) Ettevõtted peavad hakkama pidama massibilansi põhimõttel arvestust enda käitistes kasutatud biomasskütuste kohta eristades selgelt kestlike ja mittekestlike kütuste kogused. 2) Ettevõtted ja kõik biomasskütuste tarneahela üksused peavad hakkama koguma Eestist hangitud metsase biomasskütuse osas päritoluinfot, mis võimaldab tõendada, et kogutud puit (st metsamaterjal ja hakkpuit) on Eesti päritoluga. Eelnevast lähtudes peab iga tarnitud puidupartii juurde kuuluma asjakohane info puidu päritolu kohta, näiteks metsateatis, veoseleht, raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmise leping või akt, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Päritoluteave peab olema lisatud (metsamaterjali ja hakkpuidu) kaubasaadetistele. 3) Sekundaarse metsa biomassi korral ehk puidutööstusettevõtte (nt saeveski) jääkide ja jäätmete puhul peab ettevõte koguma ja tarnija esitama biomassi omaniku (nt saeveski, mööblitootja) nime, biomassi ostulepingu koopia, mis sisaldab infot tarnitava kauba koguste ja kirjelduse osas, seonduvate müügiarvete numbrid ja maksekorralduse koopiad. Juhul, kui müügitehinguga kaasnevad päritolu tõendavad andmed on juba mõne teise müügilepingu osaks, siis teistkordselt samu andmeid koguma ei pea. 4) Põllumajandusliku (mittemetsamaal toodetud) päritoluga biomassi tarnete puhul peab iga saadetise juurde olema lisatud informatsioon, mis selgitaks milliselt katastriüksuselt (katastriüksuse tunnus) on biomass kogutud. Selgitame siinkohal biomasskütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamise vajadust täpsemalt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 (edaspidi REDII) kohaldusalas on elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvad ettevõtted, mille summaarne nimisoojusvõimsus on tahkete biomasskütuste puhul vähemalt 20 MW ning gaasiliste biomasskütuste puhul vähemalt 2 MW. Esialgse hinnangu kohaselt on Eestis selliseid ettevõtteid umbes 40. Neist ca 20 jäävad Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (EL HKS) kohaldusalasse ning alates 2023. aastast peavad ELi HKSi käitised tõendama, et kasutatud biomass vastab REDII säästlikkuse kriteeriumitele. Kehtiva Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) rakendusmääruse kohaselt, mis on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides, (EL) 2018/2066 täpsemalt artikli 38 lõikest 5 tulenevalt peavad põletamiseks kasutatavad biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused vastama REDII direktiivi artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele. Jäätmetest ja jääkidest (välja arvatud põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsamajanduse jääkidest) toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused peavad siiski vastama üksnes REDII artikli 29 lõikes 10 sätestatud kriteeriumidele. Käesolevat lõiku kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud biokütusteks, vedelateks biokütusteks ja biomasskütusteks. Taastuvenergia direktiivi (REDII) kohaselt saavad Eesti ettevõtjad biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside säästmise kriteeriumidele vastavust tõendada kasutades „vabatahtlikku riiklikku või rahvusvahelist sertifitseerimise kava”, mida EK on ametlikult tunnustanud. Praeguseks on EK tunnustanud metsa biomassi osas järgmisi skeeme: nt SBP, SURE, ISCC ja KZR INiG vastab tehniliselt aga ametliku otsust ei ole veel avaldatud. Samuti võib eeldada, et PEFC skeem saab EK poolt tunnustatud lähiajal. Teiseks võimaluseks on, et ettevõtja esitab ise kõik asjakohased tõendid (algdokumendid) ja kasvuhoonegaaside arvutused, lastes teavet nõuetekohaselt auditeerida. Kuigi REDII rakendamiseks olulised rakendusaktid on viibinud ja ka EnKSi täiendamine on pooleli, tuleks teha esimesel võimalusel olemasoleva laoseisu inventuur, mille käigus saab arvestuslikult (massibilanss) jagada materjali eri päritolu kategooriatesse: 1. metsamaalt biomass; 2. sekundaarne biomass; 3. põllumajanduses toodetud biomass; 4. jäätmed (jäätmejaamadest, lammutusest); 5. mittetaastuv biomass (REDII mõistes) – päritolu teadmata ja seega ei ole võimalik tõendada vastavust artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud kriteeriumidele, käsitletakse selles sisalduvat süsinikku fossiilse süsinikuna. Juhul kui on laos materjali mille päritolu ei ole teada tuleks see tarnijalt kirjalikult küsida. Palume anda teada endast nendel ettevõtetel, kel on raskusi biomassi päritolu tõendamisega, sealhulgas teatada mittetaastuva biomassi maht ja päritoluriik. Eestit peetakse metsa biomassile seatud jätkusuutlikkuse kriteeriumitele vastavaks riigi tasemel. Seetõttu on vaja ettevõttel koguda ja tarnijal (kõigil tarneahela üksustel) näidata Eestist hangitud metsa biomassi osas päritoluinfo, mis näitab et puit (metsamaterjal ja hakkpuit) on pärit Eestist. Näiteks puidupartii juurde kuuluv info: metsateatis, veoseleht, raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmise leping või akt, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Päritoluteave tuleks lisada kaubasaadetistele (metsamaterjali ja hakkpuidu). Juhul kui tegemist on sekundaarse metsa biomassiga ehk puidutööstusettevõtte (nt saeveski) jääkide ja jäätmetega, siis on vaja ettevõttel koguda ja tarnijal esitada ettevõtte (nt saeveski, mööblitootja) nimi, ostulepingu koopia, mis annab info koguste jms osas. Samuti võib täiendavalt koguda seonduvate arvete numbrid ja maksekorralduse koopiad. Juhul kui tehinguga kaasnevad päritolu tõendavad andmed on mõne teise lepingu osa, siis teistkordselt samu andmeid koguma ei pea. Jäätmete osas tuleks koguda infot sarnaselt. Põllumajanduses (mittemetsamaa) toodetud biomassi puhul on vajalik teada katastriüksuse tunnus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaamet Karmo Kübarsepp, 626 0755 [email protected] Rauno Reinberg, 626 2933 [email protected] Kadi Kenk, 5832 9472 [email protected]