Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine

Kooskõlastamiseks: 28.12.2022 nr 8-2/22/5552 Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Noorteamet Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume võimalusel Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri Kai Treier 735 0742 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: Muudan haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister  Lisa 1 haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ juurde „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ toetuse andmise tingimused Sisukord 1. Reguleerimisala ................................................................................................................................1 2. Mõisted .............................................................................................................................................2 3. Rakendusasutus ja -üksus .................................................................................................................2 4. Elluviija ja partnerid .........................................................................................................................2 5. Toetuse andmise eesmärk .................................................................................................................3 6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused .......................................................................................4 7. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad .............................................................................................8 8. Sihtgrupp ..........................................................................................................................................8 9. Nõukoda ...........................................................................................................................................8 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood ..................................................................................................9 11. Tegevuste eelarve ...........................................................................................................................9 12. Kulude abikõlblikkus....................................................................................................................11 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord .........................................................................................12 14. Elluviija ja partneri kohustused ....................................................................................................13 15. Tegevuste elluviimise aruandlus ..................................................................................................14 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .................................................................14 17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ............................................................................15 18. Dokumentide säilitamine ..............................................................................................................16 19. Vaiete lahendamine ......................................................................................................................16 1. Reguleerimisala Käskkirja lisaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” (edaspidi OP) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks. 2. Mõisted Kvoot on koguseline piirmäär, millega määratakse kindlaks toetuse jagunemine partnerite vahel. Kvoodiga määratakse kindlaks nii toetuse kasutamine partnerite poolt kui elluviija poolt noorteadlastele ja magistrantidele makstava toetuse jagunemine partnerkõrgkoolide noorteadlaste ja magistrantide vahel. Külalisdoktorant on oma elukohariigi poolt tunnustatud õppeasutuses doktoriõppesse immatrikuleeritud isik, kes viibib õppetöö või uurimistöö läbiviimise eesmärgil Eesti ülikoolis. Noorteadlane on doktoriõppesse immatrikuleeritud üliõpilane, arst-resident, teadlane või õppejõud, kes ei ole vanem kui 35 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat. Vanusepiirangut ei rakendata üliõpilastele. Vanemapuhkusel olnutel on võimalik piiranguid proportsionaalselt pikendada. Välisdoktorant on Eesti ülikooli doktoriõppesse immatrikuleeritud isik, kelle elukohamaa ei ole Eesti, kel ei ole alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti. Välismagistrant on Eesti ülikooli või rakenduskõrgkooli magistriõppesse immatrikuleeritud isik, kelle elukohamaa ei ole Eesti, kel ei ole alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti. Õpiränne on füüsiline ümberasumine elukohariigist erinevasse riiki selleks, et õppida, osaleda koolitusel või mitteformaalses või informaalses õppes. Õppevisiit on lühiajaline välisriigi külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest. „Dora Pluss“ raames võivad õppevisiidid toimuda nii Eestist välisriiki kui välisriigist Eestisse. 3. Rakendusasutus ja -üksus 3.1. Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 3.2. Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 4. Elluviija ja partnerid 4.1. Tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi elluviija). 4.2. Toetatavate tegevuste 1–4 partnerid (edaspidi partnerid) on Eesti ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, vastavalt allolevale tabelile. Tegevustes osalemise õigus antakse järgmistel tingimustel: 4.2.1. Tegevustes 1 ja 3 on partneriteks Eesti ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, kes omavad vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.07.2019. a määrusele nr 62 „Kõrgharidusstandard“ kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigust. 2  4.2.2. Tegevustes 2 ja 4 saavad doktorantidele suunatud toetusi kasutada ülikoolid, kel on tähtajatu õppe läbiviimise õigus doktoriõppe tasemel ning välismagistrantide toetusi saavad kasutada partnerid, kellel on vastuvõtuks avatud ingliskeelne magistritasemel õppekava ja kus on magistritasemel vastavas õppekavagrupis saadud tähtajatu õppe läbiviimise õigus. Nr Partner Osaleb tegevuses 1 Eesti Kunstiakadeemia 1-4 2 Eesti Maaülikool 1-4 3 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1-4 4 Estonian Business School (kuni 01.08.2017 EBS Education OÜ) 1-4 5 Tallinna Tehnikaülikool 1-4 6 Tallinna Ülikool 1-4 7 Tartu Ülikool 1-4 8 Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 1-4 9 Eesti Infotehnoloogia Kolledž (kuni 01.08.2017) 1-4 10 Euroakadeemia (kuni 31.08.2020) 1-4 11 EELK Usuteaduse Instituut 1,3 12 Eesti EKB Liit (Kõrgem Usuteaduslik Seminar) 1,3 13 Eesti Lennuakadeemia 1,3 14 Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar 1,3 15 Kaitseväe Akadeemia (kuni 30.04.2019 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) 1,3 16 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool (kuni 31.08.2019) 1,3 17 Sisekaitseakadeemia 1,3 18 Tallinna Tehnikakõrgkool 1,3 19 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 1,3 20 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1-4 21 Tartu Kõrgem Kunstikool 1,3 4.2.3. Partnerite nimekiri võib aja jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning muudatus kinnitatakse rakendusasutuse poolt. 5. Toetuse andmise eesmärk 5.1. Toetus on suunatud OP prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ järgmiste eesmärkide saavutamiseks: 5.1.1. Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav; 5.1.2. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks; 5.1.3. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud. 3 5.2. Tegevused toetavad Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kõrghariduse programmi, Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist. 5.3. „Dora Pluss“ üldiseks eesmärgiks on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. 5.4. Tegevuse alaeesmärkideks on: 5.4.1. parandada noorteadlaste ja magistrantide teadlikkust erinevatest õppe- ja teaduspraktikatest ning nende osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides (tegevus 1); 5.4.2. suurendada välismagistrantide ja –doktorantide osakaalu Eesti kõrgkoolides (tegevused 2 ja 4); 5.4.3. tõsta doktoriõppe efektiivsust (tegevused 1-2); 5.4.4. parandada kõrgkoolide võimekust kaasata välisõppureid (tegevused 2-4); 5.4.5. tõsta nõudlust välisüliõpilaste järele Eesti tööturul ja toetada seeläbi kõrghariduse ja majanduse arengut (tegevus 4); 5.4.6. tugevdada Eesti ülikoolides pakutava doktoriõppe vastavust innovaatilise doktoriõppe printsiipidele (tegevused 1-4). 6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 6.1. Tegevus 1. Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses Rahvusvaheline suhtlus teadus- ja arendustöös ning kõrghariduses loob pinnase uute ideede tekkeks ja vastastikku huvipakkuvaks koostööks. Karjääritee alguses olevatele õppejõududele ja teadlastele on rahvusvaheliste koostöövõimaluste ja võrgustike loomine ja neis osalemine erilise tähtsusega, kuna sel perioodil luuakse alus edaspidiseks õppe- ja teadustööks ning kujuneb välja uue põlvkonna õppejõudude ja teadlaste töökultuur. Toetatakse: 1) alategevuses 1.1. Eesti noorteadlaste ja magistrantide õppe- või teadustööga seotud lühiajalist õpirännet välisriikidesse. Eesti kõrgkoolide noorteadlastel ja magistrantidel võimaldatakse toetuse abil osaleda välismaal toimuval erialasel konverentsil, seminaril, kursusel või muus erialases tegevuses. Lühiajaline õpiränne välisriigis kestab kuni 30 kalendripäeva (kaasa arvatud). 2) alategevuses 1.2. Eesti ülikoolide doktorantide õpirännet välisriigi ülikooli või teadusasutusse 1 kuni 10 kuu jooksul. Elluviija poolt seatud nõuetele vastavate stipendiaatide esmase valiku teevad partnerid neile eraldatud kvoodi piires. Partner võib stipendiaadiks esitada isiku, kes on õpirände toimumise hetkel: magistri- või doktoriõppe õppekava üliõpilane, integreeritud õppekava üliõpilane, kes on aineid läbinud vähemalt 180 EAP ulatuses, arst-resident, õppejõud või teadlane, kes ei ole vanem kui 35 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat. 4 Partneritel on õigus seada stipendiaatide valikul oma prioriteete ja täiendavaid lisatingimusi lähtuvalt kõrgkooli prioriteetidest. Esitatavad tingimused peavad olema avalikult kättesaadavad. Kvoodi arvestamise aluseks on magistrantide ja doktorantide koguarv kõrgkoolis eelmisel õppeaastal ning alates teisest õppeaastast arvestatakse lisaks eelnenud õppeaasta kvoodi kasutamist. Alategevuses 1.1. on igal partneril õigus kasutada vähemalt 5 toetust aastas olenemata magistri- või doktoriõppe üliõpilaste koguarvust. Partnerite poolt välja valitud isikud esitavad elluviijale lepingu vormistamiseks vajalikud andmed. Edasist tegevust korraldab elluviija. Õpirände kulud hüvitatakse lisas 2 kinnitatud ühikuhindade alusel. Kuni 30 kalendripäeva (kaasa arvatud) kestva õpirände puhul hüvitatakse kulud järgmiste kulude summana: päevaraha ning ühikuhindade alusel õpirände sõidutoetus ja õpirände majutustoetus. Kulupõhiselt kaetakse üritusel osalemise tasu. Doktorantide 1 kuni 10 kuud kestva õpirände puhul hüvitatakse kulud õpirände sõidutoetuse ja doktorandi õpirände elamistoetuse summana. Virtuaalselt läbi viidud üritusel osalemist toetatakse juhul, kui COVID-19 levikust tulenevate piirangute tõttu ära jäänud üritus oleks toimunud välisriigis ja stipendiaadil on seal aktiivne roll. COVID-19 leviku tõttu edasi lükatud üritusel osalemiseks võib toetust kasutada ka juhul, kui osaleja ei vasta ürituse uuel toimumise ajal enam noorteadlase tingimustele. Tegevuse tulemusena paraneb noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides, nende teadlikkus erinevatest õppe- ja teaduspraktikatest ning doktoriõppe efektiivsus Eesti ülikoolides. 6.2. Tegevus 2. Välismagistrantide ja -doktorantide kaasamine Teadmistepõhise majandusmudeli arengu aluseks võtnud riigid teevad järjepidevat tööd uute kõrgelt haritud töötajate leidmise nimel. Vananeva rahvastiku ja väheneva tööjõuga riigile on oluline välismagistrantide ja – doktorantide arvu suurendamine ning lõpetamise järgse töötamise võimaluste pakkumine. Riikide innovatsioonivõimekuse võrdlusuuringutes peetakse siin oluliseks just välisdoktorantide osakaalu, mis Eestis on võrdluses Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega madal 1. Tegevuse raames toetatakse Eesti kõrgkoolides õppivate välismagistrantide ja –doktorantide õpinguid. Toetatakse: 1) alategevuses 2.1. tasemeõppes täiskoormusega õppivaid välismagistrante ja –doktorante; 2) alategevuses 2.2. külalisdoktorante, kes tulevad Eestisse õppima üheks kuni kümneks kuuks. Alategevuses 2.1. on abikõlblikud järgmised kulud: Välisdoktorandi toetus • doktoranditoetus õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel õpingute nominaalaja kestel, • doktorandistipendium haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord" alusel, • iga-aastane sõidukulu ühikuhinna alusel. 1 Vt Innovation Union Scoreboard 2015 („Non-EU doctorate students“ näitaja Eestis on vaid 19% EL keskmisest). 5 Välismagistrandi toetus • välismagistrandi stipendium. Toetust võib esmakordselt määrata mitteresidentidele, kes võivad olla viimase kolme aasta jooksul Eestis viibinud kuni ühe aasta, va doktorandid, kui nad on õppinud ja lõpetanud Eesti kõrgkooli magistriõppe. Antud käskkirja alusel alategevustes 2.1. ja 2.2. toetatavate välisüliõpilaste arv on piiratud partneritele eraldatud kvoodiga. • Tasemeõppes õppivate välisdoktorantide ja külalisdoktorantide kvoodi arvestamise aluseks on õppivate doktorantide arv ja eelmisel kolmel aastal lõpetanud doktorantide arv ülikoolis. • Tasemeõppes õppivate välismagistrantide kvoodi arvestamise aluseks on tähtajatu õpetamise õiguse saanud õppekavagruppides inglise õppekeelega ja vastuvõtuks avatud magistriõppe õppekavade arv ja välismagistrantide koguarv nendel õppekavadel. Alates teisest toetatud õppeaastast võetakse arvesse ka toetuste kasutamist eelnenud õppeaastal. Välismagistrandil on võimalik toetust saada õppe nominaalkestuse ajal üldjuhul üheks õppeaastaks korraga. Kulud hüvitatakse lisas 2 toodud ühikuhindade, kuludokumentide ja riiklike õigusaktidega kehtestatud toetuste määrade alusel. Välisdoktorandi sõidutoetuse arvestamise aluseks olev sihtkoht määratletakse linna täpsusega toetuse taotlemisel ja vastavasisulise kinnituse esitab vastuvõttev kõrgkool elluviijale koos toetuse hüvitamise dokumentidega. Sihtkoha muutmise võimaluse sätestab elluviija tegevuse rakendamisjuhendis. Välismagistrantidele makstakse välismagistrandi stipendiumi. Alategevuses 2.2. hüvitatakse külalisdoktorandi elamistoetus ja õpirände sõidutoetus ühikuhinna alusel. Tegevuse tulemusena suureneb välismagistrantide ja –doktorantide osakaal Eesti kõrgkoolides, tõuseb doktoriõppe efektiivsus (doktoriõppe lõpetamine nominaalajal). Ühtlasi luuakse eeldused „Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegias 2015-2020“ püstitatud eesmärgi täitmiseks, et aastal 2020 töötab hiljem Eestis 30% Eestis õpingud lõpetanud magistri- ja doktoriõppe välisüliõpilastest. 6.3. Tegevus 3. Suve– ja talvekoolide korraldamine Suve- ja talvekoolid on üheks kiiremini kasvavaks suunaks Euroopa kõrghariduse rahvusvahelistumises toetades ühtaegu kõrgkooli rahvusvahelistumist, välisüliõpilaste värbamist kui kõrgkoolide vahelist koostööd. Lühiajaline õppetöö toob maailma eri paigust kokku sarnaste huvidega üliõpilasi ja õppejõude olles paindlik ja kättesaadav õppetöö vorm ning pakkudes osalejatele mitmekülgset ja intensiivset rahvusvahelise õppe kogemust. Üliõpilastele, kes alles plaanivad mõnd eriala või teise riiki õppima asumist, pakuvad intensiivsed kursused võimalust välisriigis elamist ja õppimist lühiajaliselt kogeda tutvudes samal ajal ka sealse õppetöötaseme ja korraldusega. Tegevuse raames korraldatakse eelkõige välisüliõpilastele suunatud erialaseid lühiajalisi ja intensiivkursusi Eesti kõrgkoolide juures (12-42 kalendripäeva). Rahastatavad tegevused peavad toetama kõrgkooli rahvusvahelistumise strateegilisi eesmärke. 6 Tegevust viib ellu elluviija koostöös partneritega. Igal aastal korraldatakse ca 3-4 suve- või talvekooli. Korraldatavad suve- ja talvekoolid kinnitatakse „Dora Pluss“ iga-aastastes tegevuskavades lähtudes riiklikest prioriteetidest ning elluviija ja partnerite vaheliste läbirääkimiste tulemustest. Õppetöö suve- ja talvekoolis peab olema rahvusvaheline, sh on kaasatud välisüliõpilasi ja –õppejõude. Eelistatud on majanduse kasvuvaldkondade arengut toetavad või enamat kui üht õppekavagruppi hõlmavad suve- ja talvekoolid. Suve- ja talvekoole võib korraldada mitme partneri koostöös. Kui partner kasutab või on taotlenud sama suve- või talvekooli korralduskulude katmiseks toetust mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, tuleb esitada asjakohane teave. Suve- ja talvekooli korraldamise kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel. Tegevuse tulemusena suureneb Eesti kõrgkoolide rahvusvaheline tuntus ja nähtavus ning paraneb nende võimekus kaasata välisõppureid. Ühtlasi toetab tegevuste 1 ja 2 tulemuste saavutamist ja välisüliõpilaste arvu kasvu tervikuna, aga ka rahvusvahelist koostööd õppetöö läbiviimisel. 6.4. Tegevus 4. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine Kuigi õppimisvõimaluste välismaal tutvustamiseks on kõrgkoolid juba aastaid tööd teinud, on Eesti hea õppimise- ja töötamise sihtmaana veel rahvusvaheliselt vähetuntud. Eesti võimalust olla parimatele välisüliõpilastele ligitõmbavaks õppekohaks raskendab suhteliselt lühike tegutsemine rahvusvahelisel haridusturul. Kõrgelt haritud tööjõu suure rahvusvahelise liikuvuse tingimustes suudab Eesti ka liiga vähestele siin kõrgkooli lõpetanud välisüliõpilastele erialast tööd pakkuda. „Dora Pluss“ raames viiakse ellu tegevusi, mis on seotud Eestis õppimise ja töötamise võimaluste välismaal tutvustamisega ning info vahendamisega Eestis õppivatele välisüliõpilastele. Tegevuste läbiviimisel lähtutakse „Kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegiast 2015-2020“2. Välisturgudele suunatud tegevused on koondatud kaubamärgi Study Estonia alla. Tihedat koostööd tehakse Eesti Teadusagentuuri algatuse Research Estonia ning Eesti üldise tutvustamise käsitlustega (Welcome to Estonia ja Work Estonia), et toetada Eesti maine ühtset kujundamist ning Eesti kui hea õppimise ja töötamise koha kuvandit. Research Estonia ja Study Estonia koostöö soodustab kõrgkoolide välismaalastele suunatud tegevuste terviklikkust, annab võimaluse ühiste ürituste korraldamiseks ja sarnaste sihtrühmade kaasamiseks. Tegevust viib ellu elluviija koostöös partneritega. Turundustegevuste tegevuskava, sh eelarve jagunemine partnerite vahel kinnitatakse „Dora Pluss“ iga-aastaste tegevuskavade koostamise käigus. Study Estonia ühistegevusi teostab elluviija, partnerid tutvustavad kõrgkooli välismaal ja teevad muid kõrgkooli spetsiifikast lähtuvaid tutvustustegevusi. Kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel, partnerite poolt tehtavatele kuludele rakendub 50%-line omafinantseeringu nõue. Tegevuse tulemusena paraneb siinsete kõrgkoolide võimekus kaasata välisüliõpilasi, suureneb huvi Eestis õppimise ja töötamise vastu ning välisüliõpilaste osakaal Eestis, ent ka välisüliõpilaste kaasamine tööturul pärast kõrgkooliõpingute lõppu. 2 Kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia 2015-2020 7 7. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad Näitaja Alg- Siht- Siht- Siht- Lõpp- Panus- nimetus tase tase tase tase tase tavad 2012 2016 2018 2020 2023 tegevused TULEMUSNÄITAJA (OP JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Tulemusnäitaja Välisüliõpilaste 4,0% 5,5% 6,0% 6,5% 15,0% 1. tegevusele: Teaduse ja osakaal magistri- 2. kõrghariduse rahvus- ja doktoriõppes 3. vahelistumine, mobiilsuse 4. ja järelkasvu toetamine TEGEVUSTESPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Näitaja nimetus Algtase Sihttase Lõpptase Panustavad 2014 2018 2023 tegevused Väljund- Eesti noorteadlastele ja näitaja magistrantidele 0 2600 5350 1. (kumulatiivne) õpirändeks välja antud toetuste arv Eestis õppimiseks toetuse saanud 0 1400 3000 2. välismagistrantide ja - doktorantide arv Toetatud suve- ja 0 6 9 3. talvekooli projektide arv Sihtriikides korraldatud 0 20 30 4. turunduskampaaniate arv* * Turunduskampaania on elluviija või partnerite poolt sihtturul või -turgudel läbi viidav seeria turundusalaseid tegevusi, mille käigus kasutatakse erinevaid turunduskanaleid või -meetodeid ja mille eesmärgiks on tutvustada Eestit kui head õppimis- ja eneseteostuskohta. 8. Sihtgrupp 8.1. Otsene sihtgrupp on punktis 4.2 loetletud kõrgkoolid ja nende üliõpilased, noored teadlased ja õppejõud. 8.2. Kaudne sihtgrupp on Eesti kõrgkoolid laiemalt, Eestis pakutav kõrgharidus ja tehtav teadus- ja arendustegevus ning Eesti ühiskond ja majandus tervikuna 9. Nõukoda 9.1. Nõukoda on juhtorgan, mille moodustab Haridus- ja Teadusministeerium „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“, sh „Dora Pluss“ ja 8  „Mobilitas Pluss“ toetatavate tegevuste elluviimise strateegiliseks koordineerimiseks ja nõustamiseks. 9.2. Nõukoja koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. 9.3. Nõukoja ülesanne „Dora Pluss“ tegevuste osas on muuhulgas: 9.3.1. nõustada tegevuse elluviijat ja rakendusasutust lähtudes tegevuse ja „Dora Pluss“ eesmärkidest; 9.3.2. kooskõlastada ja teha ettepanekuid „Dora Pluss“ iga-aastaste tegevuskavade ja eelarvete kohta; 9.3.3. kooskõlastada „Dora Pluss“ vahearuanded ja lõpparuanne; 9.3.4. teha ettepanekuid toetatavate tegevuste elluviimiseks. 9.4. Nõukoja koosolekuid teenindab elluviija. 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2015 kuni 31.05.2023. Tegevused Abikõlblikkuse periood Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises 1. 01.08.2015 – 31.01.2023 teadmisteringluses 2. Välismagistrantide ja -doktorantide kaasamine 01.08.2015 – 31.01.2023 3. Suve- ja talvekoolide korraldamine 01.01.2016 – 31.05.2020 4. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine 01.12.2015 – 31.05.2023 5. Horisontaalsed tegevused 01.08.2015 – 31.05.2023 11. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 22 319 656 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 19 493 908 eurot (s.o kuni 87,34%), riikliku kaasfinantseerimise osa on kuni 2 293 403 eurot (s.o kuni 10,28%) ning omafinantseering vähemalt 532 345 eurot. 11.1. Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes Riiklik Oma- Tegevus kaas- Tegevus Kulud kokku EL toetus finantseeri e nr finantseeri ng ng Noorteadlaste osalemine 1. rahvusvahelises 6 789 596 6 074 901 714 695 0 teadmisteringluses Välismagistrantide ja - 10 346 1 217 2. 11 563 961 0 doktorantide kaasamine 701 260 9  Suve– ja talvekoolide 3.1. korraldamine (elluviija 29 375 26 283 3 092 0 kulud) Suve– ja talvekoolide 3.2. korraldamine (partnerite 283 696 180 425 21 226 82 045 kulud) Eestis õppimise ja töötamise võimaluste 4.1. 2 315 814 2 072 044 243 770 0 tutvustamine (elluviija kulud) Eestis õppimise ja töötamise võimaluste 4.2. 890 428 398 349 46 865 445 214 tutvustamine (partnerite kulud) Horisontaalsed 5.1 tegevused (elluviija 191 086 170 972 20 114 0 kulud) Kaudsed kulud (ühtse 5.2 255 700 224 234 26 380 5 086 määra alusel) KOKKU 22 319 656 19 493 908 2 293 403 532 345 11.2. Kogueelarve Tegevused ja Tegevuste sh elluviija sh partnerite Tulemus Väljund kindlaksmääratud kulukohad eelarve eelarve eelarve Noorteadlaste ja ja doktoriõppes magistrantide osalemine 6 789 596 6 789 596 1 0 Noorteadlastele ja rahvusvahelises magistrantidele teadmisteringluses 1 õpirändeks välja sh otsene personalikulu 438 150 438 150 - 0 antud toetuste arv sh muud kulud 6 351 446 6 351 446 0 Välismagistrantide ja 11 563 961 11 456 860 Eestis õppimiseks 2 107 101 doktorantide kaasamine toetuse saanud ureneb välisüliõpilaste osakaal magistri 2 sh otsene personalikulu 147 877 94 719 53 158 välismagistrantide ja -doktorantide arv sh muud kulud 11 416 084 12 382 11 403 702 Suve- ja talvekoolide 3 313 071 29 375 283 696 korraldamine kokku sh otsene personalikulu 143 445 26 204 117 241 Toetatud suve- ja sh muud kulud 169 626 3 171 166 455 3 talvekoolide Suve- ja talvekoolide projektide arv 3.1 korraldamine (elluviija 29 375 29 375 0 kulud) sh otsene personalikulu 26 204 26 204 0 sh muud kulud 3 171 3 171 0 10  Suve- ja talvekoolide 3.2 korraldamine (partnerite 283 696 0 283 696 kulud) sh otsene personalikulu 117 241 0 117 241 sh muud kulud 166 455 0 166 455 Eestis õppimise ja Sihtriikides 4 töötamise võimaluste 3 136 242 2 385 814 750 428 korraldatud tutvustamine kokku 4 turunduskampaaniate sh otsene personalikulu 784 110 784 110 0 arv sh muud kulud 2 352 132 1 601 704 750 428 Eestis õppimise ja töötamise võimaluste 4.1 2 315 814 2 177 814 0 tutvustamine (elluviija kulud) sh otsene personalikulu 784 110 784 110 0 sh muud kulud 1 531 704 1 531 704 0 Eestis õppimise ja töötamise võimaluste 4.2 890 428 0 890 428 tutvustamine (partnerite kulud) sh muud kulud 890 428 0 890 428 Administreerimiskulud 5 446 786 421 226 25 560 kokku sh otsene personalikulu 191 086 191 086 0 Horisontaalne tegevus sh ühtse määra alusel kulud 255 700 230 140 25 560 KOKKU 22 319 656 9 803 112 12 516 544 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 12.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. 12.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 11  12.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele, sh toetatavate tegevustega seotud ekspertide tasud; 12.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lg 1 ja 3-6; 12.3.3. sisseostetavate teenuste kulud, sh uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsi- ja juriidiliste teenuste tellimise ja läbiviimise kulud; 12.3.4. tegevustega seotud info levitamise ja tegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud; 12.3.5. koolituskulud, sh koolituste korraldamiseks ja osalemiseks vajalikud kulud; 12.3.6. õpirännete ja õppevisiitide korraldamise ja vastuvõtmise kulud; 12.3.7. välisdoktorantide doktoranditoetus vastavalt riigieelarves sätestatud määrale tegevuses 2; 12.3.8. välisdoktorantide doktorandistipendium vastavalt haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord". 12.3.9. päevarahad tegevuses 1 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrusega nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ kehtestatud päevaraha alammäära ulatuses; 12.3.10. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sh taotluste ja lepingute haldamise keskkonna ja välisüliõpilaste vastuvõtmise keskkonna arendustööde kulud; 12.3.11. siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kulud, sh esinduskulud; 12.3.12. tulumaksuseaduse § 48 lg 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul; 12.3.13. elluviimisega seotud teavitamiskulud; 12.3.14. ühikuhinna alusel kulude hüvitamine tegevustes 1. ja 2. vastavalt lisale 2. 12.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 12.4.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisasja ja mootorsõiduki ost; 12.4.2. päevaraha ja isikliku mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 12.4.3. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 12.4.4. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel, va õpirände sõidukulude hüvitamisel kui reisi sihtkohtade vahemaa on kuni 99,99 km vastavalt Euroopa Komisjoni veebikalkulaatoriga leitud vahemaale. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28– 12  30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-des 11-15 ning §-s 18. 13.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2. Toetust võib anda ettemaksetena vastavalt ühendmääruse § 18 sätestatule. 13.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab maksetaotluse esitama vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või selle võimaluse puudumisel rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 13.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 13.6. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 11 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 13.7. Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 60 kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates. 13.8. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 13.8.1. maksetaotluse aruandes esineb puudusi; 13.8.2. toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 13.8.3. kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 13.8.4. ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks toetatavaid tegevusi ellu või saavutada kavandatud tulemust; 13.8.5. maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lg 3 kohaselt tasaarveldada perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lg 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 13.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14. Elluviija ja partneri kohustused 14.1. Partneritele toetuse eraldamise täpsema korra kehtestab elluviija kooskõlastatult rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 13 14.2. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused. 14.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.3.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 14.3.2. esitama rakendusüksusele hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks eelarveaasta maksetaotluste prognoosi ning rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve; 14.3.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 14.3.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule; 14.3.5. sõlmima partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. 14.4. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil 15. jaanuariks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 7 loetletud näitajate täitmine. 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas vahearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.4. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 15.5. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 15.6. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtajaks lõpparuande. 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 14 16.3. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.4. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 14.3.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele. 16.5. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui: 16.5.1. muutuvad elluviija või partneri juriidilised andmed; 16.5.2. soovitakse muuta tegevuste abikõlblikkuse perioodi; 16.5.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust; 16.5.4. soovitakse muuta eelarvet toetatavate tegevuste lõikes, juhul kui toetatava tegevuse kinnitatud eelarve muutus ületab 15%; 16.5.5. soovitakse muuta partnerite nimekirja. 16.6. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse lubamise kohta. 16.6. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 16.7. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.8. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja rakendusüksusele elluviijale ja korraldusasutusele. 17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule. 17.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 17.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist. 17.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 48 ja 49 ja ühendmääruse §-s 24 sätestatule. 15 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lg 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 16  Seletuskiri haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ lisa 1. Käskkirja muudetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 alusel. Lisa 1 kehtestatakse uue terviktekstina. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna kõrghariduse valdkonna peaekspert Kai Treier (735 0742, [email protected]), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]) ja eelarve ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (735 0161, [email protected]). Muudatuste aluseks on elluviija ettepanekud. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Lisas 1 tehakse muudatused järgmistes punktides: Punktis 4.2. muudetakse toetatavate tegevuste 1–4 partnerite nimekirja ja lisatakse Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile osalemise õigus tegevuses 4. Vastavalt alapunktile 4.2.2 „Tegevustes 2 ja 4 saavad doktorantidele suunatud toetusi kasutada ülikoolid, kel on tähtajatu õppe läbiviimise õigus doktoriõppe tasemel ning välismagistrantide toetusi saavad kasutada partnerid, kellel on vastuvõtuks avatud ingliskeelne magistritasemel õppekava ja kus on magistritasemel vastavas õppekavagrupis saadud tähtajatu õppe läbiviimise õigus.“ Punktis 10 muudetakse programmi tegevuste 1, 2 ja 4 abikõlblikkuse periood järgmiselt: Tegevus Abikõlblikkuse Abikõlblikkuse periood vana periood muudetud - uus 1. Noorteadlaste ja magistrantide osalemine 01.08.2015 – 01.08.2015 – rahvusvahelises teadmisteringluses 31.12.2022 31.01.2023 2. Välismagistrantide ja -doktorantide 01.08.2015 – 01.08.2015 – kaasamine 31.12.2022 31.01.2023 4. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste 01.12.2015 – 01.08.2015 – tutvustamine 31.01.2023 31.05.2023 Abikõlblikkuse perioodi muudatuse vajaduse selgitus 1. Tegevus 1 abikõlblikkuse perioodi muutmine. Sisutegevuste ehk õpirännete rahastamise periood oli planeeritud programmi eelarveliste vahendite maksimaalseks ära kasutamiseks kestma abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuni 31.12.2022. See tähendab, et programmi sisutegevusi toetatakse elluviija poolt abikõlblikkuse perioodi lõpuni, st õpirände perioodid lõppevad 31.12.2022. Abikõlblikkuse perioodi pikendamine 1 kuu võrra, kuni 31.01.2023, on vajaduspõhine, et elluviija saaks pärast toetuse andmise perioodi teha toetuste menetlemisega vajalikud tegevused (nt aruandluse teemaline nõustamine, toetuse andmise aruannete kontroll, tulemuste kokkuvõte jm). 2. Tegevus 2 abikõlblikkuse perioodi muutmine. Sisutegevuste ehk välisdoktorantide ja külalisdoktorantide rahastamise periood oli planeeritud programmi vahendite maksimaalseks ära kasutamiseks kestma abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuni 31.12.2022. See tähendab, et programmi sisutegevusi toetatakse elluviija poolt abikõlblikkuse perioodi lõpuni, st välisdoktorantide ja külalisdoktorantide rahastusperioodid lõppevad 31.12.2022. Abikõlblikkuse perioodi pikendamine 1 kuu võrra, kuni 31.01.2023, on vajaduspõhine, et elluviija saaks pärast toetuse andmise perioodi teha toetuste menetlemisega vajalikud tegevused (nt toetuse andmise aruannete kontroll, tulemuste kokkuvõte jm). 3. Tegevuse 4 abikõlblikkuse perioodi muutmine. Study in Estonia sisutegevuste rahastamise periood oli planeeritud kestma abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuni 31.01.2023. Abikõlblikkuse perioodi pikendamine 4 kuu võrra, kuni 31.05.2023, võimaldab paindlikumalt edasilükkunud ja pooleliolevaid tegevusi lõpetada ning olemasolevat jääki sihipäraselt kasutada ning vältida tegevuste katkemist. Programmi elluviimisel on 2022. aastat ilmestanud nii üleilmse tervisekriisiga seotud mõjud kui ka sõda Ukrainas. Mõlemad kriisid on mõjutanud Eestis õppimise tutvustamist ning turundustegevused traditsioonilistes sihtriikides on olnud halvatud. Seetõttu on ilmnenud suurem vajadus kaasa aidata keskselt ülikoolide ja kõrgkoolide turundustegevuste kriisidest taastumisele. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamisel tuleb elluviijal leida sobivad lahendused ja toetada partnereid oma eelarve planeerimisel ja elluviimisel just oma kogemuse ja kompetentsiga nii tehnilistes kui ka sisulistes küsimustes. Pikendatud abikõlblikkuse periood võimaldab 2023. aasta alguses ette võtta suuremahulisi turundustegevusi (mh osalemine suuremates võrgustikes, lähetused sihtriikide värbamismessidele, digitaalne turundus, mille sees on StudyinEstonia.ee veebi tööd, sotsiaalmeediakanalite sisu loomine ja levitamine enam kui 30 000 jälgijale jne), mille eesmärgiks on toetada kõrgkoole ja tutvustada Eestis õppimise võimalusi tänasel muutunud turul ning konkurentsitihedas kontekstis. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamise tegevustesse on kavandatud korraldada 2023. a kevadel rahvusvahelistumise konverents eesmärgiga võtta kokku Dora Pluss tegevused ja mõju ning levitada programmi tulemusi nii partneritele kui avalikkusele. Abikõlbliku perioodi pikendamise tulemusena elluviidavate tegevuste kulud on kavas katta tegevuse 1 eelarve jäägist. Eelarvemuudatuse vajaduse selgitus  Tegevuses 1 on ette näha eelarvejääki, mis on tekkinud tulenevalt COVID-19 pandeemiast tingitud reisipiirangutest. Paljud lähetused lükati edasi või jäid ära ning toimunud lähetusperioodid muutusid lühemaks. Tegevuse 1 eelarverida vähendatakse 254 900 euro võrra ja selle arvelt suurendatakse tegevuse 2 ja tegevuse 4 eelarveridasid.   Tegevuses 2 on tekkinud lähtuvalt programmi algperioodil doktorandi stipendiumisumma suurendamisest (algne tase oli 422 eurot, mis pärast tõstmist on 1100 eurot) puudujääk. Tänase seisuga on tegevuse eelarve puudujääk kuni perioodi lõpuni 40 000 eurot. Summa võib mõnevõrra väheneda, kui mõni doktorant katkestab, läheb akadeemilisele puhkusele või kaitseb kraadi varem. Eelarve puudujääk kaetakse tegevuse 1 kasutamata jäävast eelarvest.  Tegevuse 4 eelarve suurendamine on vajalik abikõlbliku perioodi pikendamisest tulenevate tegevuste elluviimiseks, lisandub 278 000 eurot sh suureneb omafinantseering 70 000 euro võrra.  Horisontaalsete tegevuste administreerimiskuludeks lisandub 6 900 eurot arvutatuna otsestelt personalikuludelt.  Kogueelarve suureneb 70 000 euro võrra, kuna omafinantseering suureneb. Toetuse summad ei muutu. Kogueelarve suureneb 22 249 656 eurolt 22 319 656 eurole. Vastavad muudatused on tehtud ka punkti Punktis 11, tegevuste lõikes muudatused on toodud alljärgnevas tabelis: Kehtiv eelarve Muutus Uus eelarve Teg nr Tegevus Kulud kokku Muutus Kulud kokku Noorteadlaste osalemine rahvusvahelises 1. 7 044 496,00 -254 900 6 789 596 teadmisteringluses Välismagistrantide ja - doktorantide 2. 11 523 961,00 40 000 11 563 961 kaasamine Suve– ja talvekoolide korraldamine 3.1. 29 375,00 0 29 375 (elluviija kulud) Suve– ja talvekoolide korraldamine 3.2. 283 696,00 0 283 696 (partnerite kulud) Eestis õppimise ja töötamise võimaluste 4.1. 2 177 814,00 138 000 2 315 814 tutvustamine (elluviija kulud) Eestis õppimise ja töötamise võimaluste 4.2. 750 428,36 140 000 890 428 tutvustamine (partnerite kulud) Horisontaalsed tegevused (elluviija 5.1 191 086,00 191 086 kulud) 5.2 Kaudsed kulud (ühtse määra alusel) 248 800,00 6 900 255 700 KOKKU 22 249 656,36 70 000 22 319 656 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. 4. Eelnõu mõjud ja käskkirja rakendamiseks vajalikud täiendavad kulutused Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda olulist mõju läbivatele teemadele (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Käskkirja rakendamiseks vajalike täiendavad kulutused puuduvad. Muudatusi tehakse olemasoleva eelarve raames. Eelnõu rakendamine võimaldab tegevuste vahendite eesmärgipärast ja efektiivsemat kasutamist. 5. Tegevuse jõustumine Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Haridus- ja Noorteametile. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-1618 - Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.01.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a2bc1992-f8c1-42d5-8f7a-963d1a36bf64 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a2bc1992-f8c1-42d5-8f7a-963d1a36bf64?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main