Haridus- ja teadusministri 30.04.2020. a käskkirja nr 99 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks ” muutmine

Kooskõlastamiseks: 28.12.2022 nr 8-2/22/5553 Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikantselei Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus SA Eesti Teadusagentuur Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri 30.04.2020. a käskkirja nr 99 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks” muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri Mariann Saaliste 735 0214 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 99 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks” muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 99 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks ” lisa 2 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 30.04.2020. a. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks“ Standardiseeritud ühikuhindade kasutamine tegevuses „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ 1. Ühikuhindadena tegevuste 1-3 kohaste uurimisprojektide rahastamisel kasutatakse siseriikliku personaalse uurimistoetuse rühmagrandi määrasid, mis on kehtestatud vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 161 lõikele 1 Eesti Teadusagentuuri (ETAG) poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras ning mida kasutatakse sarnase tegevuse rahastamiseks riigieelarvelistest vahenditest. Siseriiklikult kehtestatud rühmagrandi määr põhineb ühe uurimisrühma tööga seotud keskmisel kulul ühe aasta kohta. Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamisel on rühmagrandi määrad jaotatud kuupõhiseks suuruseks, seega ühikuks on üks kuu uurimisrühma tööd. 2. Ühikuhindu rakendatakse lisa 1 punktides 7.1., 7.2. ja 7.3. nimetatud toetatavates tegevustes ning nende määrad ja tüübid on järgmised: 2.1. Eksperimentaalse väikese uurimisprojekti toetuse ühikuhind 2.1.1. ühikuhind ühe kuu kohta on 15 270 eurot (aastas 183 250 eurot); 2.1.2. ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid; 2.1.3. ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks; 2.2. Eksperimentaalse suure uurimisprojekti toetuse ühikuhind 2.2.1. ühikuhind ühe kuu kohta on 21 427 eurot (aastas 257 125 eurot); 2.2.2. ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid; 2.2.3. ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks; 3. Ühikuhinna maksmise aluseks on ETAG-i ja teadus- ja arendusasutuse vahel sõlmitud partnerlusleping ning selle lisad, milles on ära toodud osapoolte vastastikused õigused, kohustused ja vastutus, samuti grandi periood ja aastane maht. 4. Igakuise ühikuhinna väljamakse eelduseks on kinnitus, et projekti elluviimisel tehtud tegevused on toimunud vastavalt projekti kehtivale tegevuskavale ja eesmärkidel. Väljamakse aluseks on kvartaalne maksetaotlus koos vastava allkirjastatud kinnitava tõendiga, mis on eelnevalt kokku lepitud partnerluslepingus. Kui toetuse andmise tingimuste (Lisa 1) punktis 9 nimetatud uurimisprojektide vahearuannetest selgub, et uurimisprojektiga seotud tegevusi mõnel kuul ei toimunud, on ekspertkomisjonil võimalik teha elluviijale ettepanek vastavate kuude eest makstud toetus tagasi nõuda või jätta välja maksmata. 5. Ühikuhindade alusel toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodil korrigeeritakse põhjendatud vajadusel ühikuhindu juhul, kui riikliku toetusskeemi ühikuhindu muudetakse. Korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad pärast korrigeerimist esitatud taotlustele.  Seletuskiri haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 99 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirja eelnõuga muudetakse 30. aprilli 2020. a haridus- ja teadusministri käskkirja nr 99 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks”. Käskkirja muudetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel ning käskkirja lisa 2 kehtestatakse uue terviktekstina. Käskkirja muutmise eesmärk on täpsustada ühikuhindade kasutamisega seonduvat ning tagada suurem selgus, kuidas toimub ühikute arvestuse pidamine. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Mariann Saaliste ([email protected]) ja nõunik Toomas Murulo ([email protected]), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder ([email protected]), välisvahendite planeerimise valdkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected]) ning välisvahendite planeerimise valdkonna nõunik Ragne Hoff ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks” lisa 2 ja kehtestatakse see uue terviktekstina. Punktis 1 täpsustatakse sõnastust ning lisatakse, et ühikuhindu kasutatakse tegevuste 1-3 raames elluviidavate uurimisprojektide rahastamisel ning kasutatakse siseriikliku toetusskeemi personaalse uurimistoetuse rühmagrandi määrasid ühe kuu kohta. Samuti täpsustatakse, et ühikuks on üks kuu uurimisrühma tööd. Punktis 4 täpsustatakse, et igakuise ühikuhinna väljamakse eelduseks on kinnitus perioodil projekti elluviimisel tehtud tegevuste vastavuse kohta kehtivale tegevuskavale ja eesmärkidele. Punkti täiendatakse ning lisatakse, et ekspertkomisjonil on uurimisprojekti vahearuande põhjal võimalik teha elluviijale ettepanek vastavate kuude eest toetus tagasi nõuda, kui tagantjärele selgub, et nendel kuudel tegevusi ei toimunud. Tegevuste 1-3 sihtgrupiks on rahastatavaid uurimisprojekte ellu viivad partnerülikoolide fookusteemadega tegelevad teadlased ja uurimisrühmad, sh doktorandid, samuti Eesti Geoloogiateenistus. Tegevuste 1- 3 alt uurimisprojektide elluviimiseks antavad uurimistoetused põhinevad ühikuhindadel. Siseriikliku skeemi kasutamine toetuste rakendamisel võimaldab liikuda kulupõhiselt aruandluselt standardiseeritud ühikuhindadele, mis on oluline lihtsustus vähendades administratiivkoormust nii elluviijal, partneril kui ka kulusid kontrollival rakendusüksusel.  Tegevuste 1-3 alt kõrgetasemeliste teadus- ja arendusprojektide ja nendega kaasnevate tegevuste (edaspidi uurimisprojektid) rahastamisel lähtutakse siseriiklikust personaalse uurimistoetuse (edaspidi PUT) skeemist, määradest ja nendel põhinevatest ühikuhindadest eesmärgiga lihtsustada uurimisprojektide rahastamist ja ühtlustada riigieelarvest ja struktuurivahenditest rahastatavate uurimistoetuste kasutamise tingimusi teadusele omase finantseerimise põhimõtte alusel. Siseriiklike uurimistoetuste tingimuste kehtestamine on sätestatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 14 lõikes 2. Uurimistoetusi on, sõltuvalt teadlaskarjääri arenguetappidest, kolme tüüpi: järeldoktori, stardi- ja rühmagrant. Viimati mainitu on uurimistoetus teadlastele iseseisva teadlaskarjääri jätkamiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, teadustöö kõrge taseme tagamiseks, tugeva teadusrühma juhtimiseks ja järelkasvu (sh doktorantide) kaasamiseks. Personaalse uurimistoetuse taotlemise tingimused ja korra ning eelarve koostamise põhimõtted kehtestab vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-le 161 ETAg. Nimetatud dokumentatsioon põhineb ETAgi varasemal kogemusel ja andmetel personaalsete ja institutsionaalsete uurimistoetuste väljaandmisel. Uurimistoetuste tingimusi, kordasid, põhimõtteid ja määrasid uuendatakse ja kinnitatakse kord aastas ETAg juhatuse käskkirja ja selle lisadena ning see avaldatakse ETAg kodulehel1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (edaspidi TAKS) defineerib uurimistoetuse positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks eraldatava toetusena. Alates 2016. aastast on personaalne uurimistoetus põhiline konkurentsipõhine teadus- ja arendustegevuse rahastusinstrument. Tegevuste 1-3 raames antakse toetust fookusteemadel tehtavateks uuringuteks grantidena, mis tähendab, et toetust antakse teaduslikule uurimistööle. Toetuse saamiseks tuleb esitada projektitaotlus teadusliku uurimistöö kirjeldusega, milles on välja toodud selgelt piiritletud uurimisprobleem ja selle lahendamiseks kavandatud alus- või rakendusuuring. Selline uurimistoetus liigitub personaalse uurimistoetuse rühmagrandiks rühmaprojekti elluviimiseks. Rühmaprojekt on teadusliku uurimistöö kirjeldus, milles on välja toodud selgelt piiritletud uurimisprobleem ja selle lahendamiseks kavandatud alus- või rakendusuuring. Projekti läbiviiva uurimisrühma suurus sõltub uurimistöö eesmärgist ja selle saavutamiseks kavandatud tegevuste mahust. Sellest lähtuvalt taotletakse rühmagranti vastavuses eelarve koostamise juhendis fikseeritud mahtudele ja põhjendades taotletava grandi mahtu personali- ja teadustöö kulude alusel (miks on vaja kaasata taotluses näidatud arv põhitäitjaid, täitjaid ja üliõpilasi, mis on nende roll ja ülesanded. Lisaks põhjendatakse kavandatud teadustöö kulusid (materjalid, aparatuur, rendi- või lähetuskulud jne). Uurimisprojekti kestus ja grandimaht sõltub projekti valdkondlikust eripärast, uurimismetoodika spetsiifikast (sh eksperimentaalsusest) ning projektis osalevate isikute arvust. Arvestades, et rühmaprojekti eelarve koostatakse projektile kogu perioodiks, grandimaht jaotatakse võrdsete osadena perioodi eelarveaastate vahel ning uurimisprojektile vahetulemuste seadmine pole kohustuslik, on põhjendatud kasutada tegevuste 1-3 raames antavate uurimistoetuste rahastamisel standardiseeritud ühikuid kvantifitseerides projekti lõpptulemuse saavutamiseks uurimisrühma poolt sisendina tehtud töö ja kaasnevate kulude 1 https://etag.ee/rahastamine/uurimistoetused/personaalne-uurimistoetus/ mahtu protsessipõhiselt jaotades grandi kogumahu ühe kuu kohta. Selline lähenemine võimaldab määrata hõlpsalt kindlaks uurimistoetusega seotud ühikute asjakohase koguse ja hinna ning loomise. Ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid uurimisprojekti elluviimiseks, sh uurimisrühma liikmete palk, teadustööga seotud kulusid ning töökeskkonda teadustöö elluviimiseks. Muid uurimistööga seotud kulusid tegevuse raames ei hüvitata. Grant on mõeldud iseseisva uurimisprojekti täitmiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, mille teadus- ja arendustegevus on vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud, ning selle eesmärk ei ole teiste uurimisprojektide omafinantseeringu katmine. Granti võib taotleda isik positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutuse nõusoleku alusel. Granti ei taotleta ETAg poolt iga-aastaselt väljakuulutatava vooru raames, vaid tegemist on tegevuse raames projektide esitamisega toetuse andmise tingimustes kokkulepitud fookusteemadel. Projektide esitamine toimub ETAgi poolt kinnitatud vormis ja keskkonnas. Topeltfinantseerimise vältimiseks lisatakse taotlusvormi punkt, milles asutusel tuleb selgitada, kuidas erineb esitatav uurimisprojekt teistest uurimisgrupi poolt elluviidavatest teadusprojektidest. Uurimisprojektide sisu hinnatakse väljaspool tavapärast uurimistoetuste hindamise protsessi valdkondlike ekspertkogude poolt. Kõik ETAg-i poolt väljastatavad uurimistoetused asutustele kantakse uurimisprojekti ellu viiva asutuse pangaarvele projekti elluviimise rahastamiseks. Toetusest maksab asutus teadlastele palka, katab teadlase teadustööga seotud kulusid ning tagab teadustöö elluviimiseks vajaliku töökeskkonna. Ühikuhinna kasutuselevõtt on võimalik, kuna uurimistöö toetamine toimub sarnaselt rühmagrandi andmise põhimõtetele ja kestus fikseeritakse toetusotsuses. Kuna tegemist on ressursside väärindamise valdkonnaga ning projektidega, kus on vaja teha eksperimentaalset tööd, siis on arvestuse aluseks eksperimentaalsed väikesed ja suured rühmagrandid. Ühikuhinda käsitletakse ühe toetuse ehk ühikuna, mis kalendrikuu jooksul uurimistööd ellu viiva rühma palga, teadustöö ja üldkulud, ühikus sisalduvaid kuluartikleid eraldiseisvalt ei hüvitata. Toetusskeemis väljaantavate grantide suurus ja ühikute arv sõltub seega sellest, kas tegemist on suure või väikese grandiga ning sellest, mitmele kuule uuringuprojekti elluviimine on planeeritud. Otseste ja kaudsete kulude suurus taotluses toodud eelarves määrab ära selle, kas tegemist on suure või väikese grandiga. Grante makstakse välja kuu arvestuses üksnes ühikuhinnaga kehtestatud suuruses. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. 4. Eelnõu mõjud ja käskkirja rakendamiseks vajalikud täiendavad kulutused Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda olulist mõju läbivatele teemadele (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Riigile ja maksumaksjale käskkirja rakendamine täiendavaid rahalisi kulutusi kaasa ei too. 5. Tegevuste jõustumine Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 30.04.2020. a. Muudatuse jõustumine tagasiulatuvalt on vajalik, kuna sellega täpsustatakse ühikuhinda, mis on kasutusel olnud toetusskeemi rakendamise algusest peale. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja SA-le Eesti Teadusagentuur. Katrin Pihor teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-1619 - Haridus- ja teadusministri 30.04.2020. a käskkirja nr 99 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks ” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.01.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5b4e5467-e864-49f5-a287-d6e1d79cfdda Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5b4e5467-e864-49f5-a287-d6e1d79cfdda?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main