Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

DETSEMBER 2022 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 1.1.1. Hoiu-laenuühistute suhtes kehtiv regulatsioon ja tänased praktilised probleemid Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamine eesmärk on: a) tagada hoiu-laenuühistute tegevuse suurem läbipaistvus; b) hoiu-laenuühistute liikmete (hoiustajate) tõhusam kaitse. Eesti õiguse kohaselt saab täna ühistulises (tulundusühistu)1 vormis finantsteenuseid osutada kahel võimalikul viisil asutades selleks, kas: a) hoiu-laenuühistu (edaspidi HLÜ) või b) ühistupanga. Eesti Panga andmete kohaselt tegutses Eestis viimati 21 HLÜ-d2. Ühtegi ühistupanka seni asutatud ei ole. HLÜ on täna üks väheseid finantseerimisasutuse vorme, mis ei kuulu Finantsinspektsiooni järelevalve alla (v.a juhul kui HLÜ soovib osutada ka makseteenuseid). Samas kuuluvad üldjuhul kõik teised finantsteenuseid osutavaid isikuid – krediidiasutused (pangad), tarbimiskrediiti väljastavad või vahendavad ettevõtjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, kindlustusandjad, makseasutused ja e-raha asutused jt – Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Eestis reguleerib HLÜ-de tegutsemist eelkõige 1999. aasta 2. veebruaril vastuvõetud hoiu- laenuühistu seadus (edaspidi ka HLÜS)3. Hoiu-laenuühistu seaduse algse mõtte kohaselt moodustatakse ühistu konkreetses piirkonnas (kas nt ühes vallas või sellega piirnevates valdades) ja liikmeteks peaksid astuma selle piirkonna elanikud/ettevõtjad. Seaduses on ette nähtud liikmeks astumise tingimused (sisseastumismaksu ja osamaksu suurus) ning liikme õigus ühistu tegevuse teemal kaasa rääkida. Seaduse mõtte kohaselt peaksid seeläbi ühistu liikmed ise ühistu tegevust kontrollima (nn sotsiaalse kontrolli põhimõte) ja see on üks peamine põhjus, miks ei ole ühistutele kehtestatud ka riiklikku järelevalvet. Lisaks on ühistutel võrreldes tavaliste äriühingutega üks oluline erinevus – sõltumata ühistu liikme sisse makstud kapitali suurusest on igal liikmel alati üks hääl. 1 Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. See põhimõte kehtib ka HLÜ-de ja ühistupankade suhtes. Ehk nende peamine eesmärk peaks olema eelkõige oma liikmete majanduslikke huvide toetamine ja soodustamine läbi ühistegevuse. Peamise finantsteenusena peaks HLÜ oma liikmetelt kaasama hoiuseid ja väljastama teistpidi neile laene. 2 https://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/hly.html 3 Enne seda sätestas HLÜ-de tegevuse alused Eesti Panga Presidendi vastav määrus. 1 Kas aga HLÜ-d eeltoodud liikmelisuse põhimõtetest ka praktikas lähtuvad ja kui palju on nende tegevus kooskõlas seaduse algse mõttega – näiteks kui HLÜ tegutseb üle Eesti, kaasab liikmeteks isikuid üle Eesti ning liikmeks saamine on suhteliselt lihtne (madal sisseastumismaks ja osamaks), kuid samas liikmed ühistu tegemistesse väga ei panusta ning ei tunne huvi (ei osale hääletamisel ega saa HLÜ tegutsemise kohta vajalikku infot), siis on küsitav, kuidas ikkagi seaduse tasemel ettenähtud sotsiaalse kontrolli põhimõte reaalselt toimib. Lisaks, kuigi seaduse kohaselt on igal liikmel alati üks hääl, kas ja kui palju liikmed ise oma hääleõigust teostavad – meedias on kajastatud mitmeid juhtumeid, kus liikmeid esindab tegelikult ühistu poolt määratud volinik. Samuti on oluline märkida, et Tagatisfond, kes hüvitab kooskõlas Tagatisfondi seadusega krediidiasutuse maksejõuetuse korral isikutele hoiused üldjuhul kuni 100 000 euro ulatuses, ei taga hoiu-laenuühistute hoiuseid. Samas võib jääda avalikkusele sageli väär mulje, et ka ühistutes olevad hoiused on riikliku tagatisskeemi poolt tagatud. Kokkuvõtvalt võib kehtiva olukorra probleemid välja tuua järgmiselt (lihtsustatult ja üldistatult): a) paljud inimesed ei taju (nii laiem avalikkus kui ka ühistute liikmed), et ühistu pole pank/krediidiasutus, ei allu finantsjärelevalvele ja pole Tagatisfondi kaitset; b) liikmete motivatsioon/võimalused ühistute tegemistes kaasa rääkida on väike; c) algne sotsiaalse kontrolli idee on nö kaotsi läinud (liikmed ei huvitu sellest, kes on juhid, kellele laene väljastatakse); d) kohati on oma õiguste nn edasi volitamine väga massiline (sisuliselt antakse volitused liitudes kohe juhtidele); e) ühistute tegevus on sageli üsna läbipaistmatu – nt mitmetel ühistutel majandusaasta aruanded esitamata; kohati ei esita ühistu oma liikmetele vajalikku või asjakohast teavet. f) revisjonikomisjon ei suuda võimalikke riskikohti tuvastada või ei pruugi olla sõltumatu; g) kohati ei ole ühistute puhul selge, milles seisneb ühistegevus, sh mitmed ühistud ei ole üldse hoiuseid kaasanud. 1.1.2. Käesoleva eelnõuga kaasnevad muudatused Eelkõige tulenevalt eeltoodud põhjustest on osutunud vajalikuks kehtiva regulatsiooni muutmine. Muudatused saab jagada kolmeks erinevaks rühmaks sõltuvalt sellest, et millal need rakenduvad (vt käesoleva seletuskirja lisas olevat skeemi, mis illustreerib seaduseelnõu rakendamist). I) muudatused, mis rakenduvad esimeses etapis (s.t. rakenduvad kõige kiiremini, tõenäoliselt 2023. a. märtsis): 2   uusi hoiu-laenuühistuid ei saa enam pärast käesoleva seaduseelnõu jõustumist moodustada, seda saab ühistulises vormis teha üksnes ühistupangaga. Enne seaduse jõustumist moodustatud ja tegutsenud ühistud võivad aga oma tegevust teatud ajani (üleminekuperioodi jooksul) jätkata – eeltoodu on vajalik eelkõige hoidmaks ära täiendavalt probleemide eskaleerumist;  alates 2023. aasta 1. juulist keelustatakse hoiuseintresside reklaam. Lähtuvalt eeltoodust ei taju avalikkus ega ka mitmed ühistute liikmed, et hoiu-laenuühistu ei ole pank ja hoiuseid ei ole tagatud riikliku tagatisskeemi – Tagatisfondi poolt. Samas on mitmete (eelkõige suurte) ühistute hoiuste reklaam üsna agressiivne. II) muudatused, mis rakenduvad teises etapis (2024. a. 1. jaanuaril) ja mis suurendavad hoiu- laenuühistute läbipaistvust või maandavad senisest rohkem võimalikke huvide konflikte on eelkõige järgmised (see on ka nn ettevalmistav ja üleminekuperiood panga või ühistupanga tegevusloa taotlemiseks):  antakse hoiu-laenuühistu liikmetele võrreldes kehtiva regulatsiooniga oluliselt rohkem õigusi: - teabe saamise osas, mis puudutab konkreetse ühistu liikme rahalisi vahendeid, väljastatud laenude kohta, sealhulgas nõuda ja saada teavet juhtorganite liikmetelt ning teavet, mis on saadud HLÜ sisemise kontrolli teostamise tulemusel HLÜ äritegevuse seadusele vastavuse kohta; - üldkoosoleku kokkukutsumisele ja erikontrolli läbiviimisele – nt võrreldes tavapäraste tulundusühistutega nähakse ette võimalused kutsuda üldkoosolekuid kokku või viia läbi ühistus erikontroll ka juhul, kui seda soovib väiksem arv ühistu liikmeid; - samuti nähakse ette võimalused kuidas ühistu liikmed saaksid ka rohkem omavahel nö kontakteeruda;  piiratakse laenu andmist teatud kolmandatele isikutele, sh juhtorganite liikmetele või nendega seotud isikutele, krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele;  täpsustakse volitamise reegleid selliselt, et HLÜ-de liikmeid esindavad volinikud oleksid usaldusväärsed ja HLÜ juhtorganite liikmetest sõltumatud (nt esineb praktikat, kus mõne ühistuga liitmisel nähakse liitumislepingus ette, et liikmeks saav isik annab nö kohe oma hääleõiguse ära (s.t liitumisel nähakse automaatselt ette, et tulevase liikme (hääle)õigus antakse üle eelnevalt kindlaks määratud volinikule, kes on nt ühistu juhatuse liige ehk tegelikult annavad liikmed kontrolli üle juhatusele), kuigi nimetatud liige ei pruugi volitusest ega selle tagajärgedest teadlik olla);  tõhustatakse välise audiitorkontrolli reegleid ja täiendatakse revisjonikomisjonile ettenähtud nõudeid – nähakse, ette, et mida veel väline finantsaudiitor peaks kontrollima (eelkõige likviidsusnõudeid) ja audiitori „leiud“ peavad jõudma ka liikmeteni, samuti pannakse ka revisjonikomisjonile täpsemad ülesanded, mida tuleb revideerida ning vastavad „leiud“ tuleb samuti teatavaks teha mh ühistu liikmetele;  suurendatakse minimaalset osakapitali nõuet praeguselt 31 950 eurolt 50 000 euroni;  muudetakse likviidsusnõudeid;  nähakse ette uued nõuded ühistu juhtide usaldusväärsusele ja kohustustele;  tõstetakse sisseastumismaksu 6 eurolt 50 euroni ja osamaksu 30 eurolt 100 eurole (arvestades, et kehtivad tasemed on kehtinud juba 1999. aastast saati);  samas vastupidiselt eeltooduga tehakse ka üks leevendav muudatus – kaotatakse territoriaalsuse piirang (st kohustus tegutseda ühe kohaliku omavalitsuse üksuse või omavahel piirnevate KOV-de haldusterritooriumil). 3 III) muudatused, mis rakenduvad kolmandas etapis ning mille kohaselt hoiu-laenuühistud peavad saama hiljemalt 2027. a. 31. detsembriks panga või ühistupanga tegevusloa. Vastasel juhul võivad nad jätkata nn tavalise tulundusühistuna (kus hoiuste kaasamine on keelatud) või oma tegevuse lõpetama. Samas säilib võimalus osutada tulundusühistuna makseteenuseid või pakkuda tarbijatele laene, eeltoodu osas peab vastav tulundusühistu saama aga Finantsinspektsioonilt makseasutuse või krediidiandja tegevusloa. Ettevõtjatele laenamine tegevusluba ei vaja ja tulundusühistu võib jätkata selle tegevusega, ilma et ta omaks Finantsinspektsiooni tegevusluba. Need ühistud, kes saavad panga või ühistupanga tegevusloa saavad ka Tagatisfondi kaitse (ei moodustata eraldi osafondi, vaid ühistupangad liituvad juba olemasoleva hoiuste tagamise osafondiga ja neile kohalduvad seejuures samad tingimused nagu juba olemasolevate pankade puhul – tagatise määr, osamaksed osafondi jm). Lisaks, on vaja ühistud allutada Finantsinspektsiooni tegevusloa režiimi alla – seda põhjusel, et sisuliselt ükskõik milliseid uusi nõudeid kehtestada, siis nende täitmise kontrollimine ilma riikliku järelevalveorganita ei ole tõenäoliselt efektiivne. Meedias on märgitud, et Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) on ühistutele tegevusloa andnud ja teeb ka järelevalvet ning võib tekkida seega küsimus, et milleks on vaja täiendavalt kehtivat seadust niimoodi muuta. Oluline on aga märkida, et RAB ei tee järelevalvet finantsteenuste alaste nõuete täitmise eest, vaid RAB-i järelevalve piirdub puhtalt üksnes rahapesu tõkestamisega. Probleemid ühistutes ei ole aga seotud rahapesu tõkestamisega. Viimaks on tehtud ettepanek, et tõmmataks nö joon traditsiooniliste ja ühistute algsest ideest võõrdunud hoiu-laenuühistute vahele ning nõuded kehtestatagu vastavalt sellele. Seadusega on keeruline või sisuliselt võimatu nö paika panna, millised on „traditsioonilised“ hoiu-laenuühistud, kus liikmetel on juhtimises/kontrollimises teatud roll olemas ja millised pigem toimivad tavapäraste „laenukontoritena“, kus liikmetel puudub igasugune roll juhtimises ja kontrollis. Eelnõu väljatöötamisel kaaluti põhjalikult ka hoiu-laenuühistute viimist Finantsinspektsiooni järelevalve alla muul kujul. Esialgses eelnõus oli ette nähtud, et kui HLÜ kaasatud hoiuste maht on üle 5 mln euro või liikmete arv on üle 3 000 liikme, siis üksnes sel juhul tuleb HLÜ-l taotleda Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse (ühistupanga) tegevusluba ja üksnes sellistele ühistutele oleks kohaldunud krediidiasutuste suhtes täna kehtiv regulatsioon. Siiski leiti, et sellise künnise sätestamine oleks mõnevõrra kunstlik ja allapoole seda künnist jäävate ühistute puhul oleks jätkuvalt küsimus, et kuidas efektiivselt tagada vastavate nõuete täitmine. 1.1. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kristen Leppik ([email protected]) ning sama osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover. 1.2. Märkused 4 Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega otseselt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Rahandusministeeriumi finantspoliitika programmis (arengukavas)4 lk 10 on aga märgitud, et Rahandusministeerium kaalub aastatel 2022/2023 hoiu-laenuühistute regulatsiooni võimalikku muutmist, et tagada hoiustajate suurem kaitse ja suurem kontroll ühistute üle. Eelnõuga muudetakse: 1) hoiu-laenuühistu seaduse redaktsiooni RT I, 05.05.2022, 12 2) krediidiasutuste seaduse redaktsiooni RT I, 20.06.2022, 11 3) krediidiandjate ja –vahendajate seaduse redaktsiooni RT I, 03.06.2022, 18 4) makseasutuste ja e-raha asutuste redaktsiooni RT I, 10.07.2020, 21 5) reklaamiseaduse redaktsiooni RT I, 27.02.2022, 5 Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 2. Kehtiv regulatsioon, tegutsevad hoiu-laenuühistud ja plaanitava seaduseelnõu lühisisu 2.1. Kehtiv regulatsioon HLÜS § 3 lõike 2 kohaselt on HLÜ tulundusühistu. Nagu eespool märgitud, siis vastavalt tulundusühistuseaduse (edaspidi TÜS) § 1 lõikele 1 on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. See põhimõte kehtib ka hoiu-laenuühistute ja ühistupankade suhtes. Sellest tulenevalt ei ole HLÜ-de peamine eesmärk kasumi teenimine, vaid oma liikmete majanduslikke huvide toetamine ja soodustamine läbi ühistegevuse. Klassikaliselt on HLÜ-de klientideks/liikmeteks erinevate riikide näitel eelkõige eraisikud. Peamise finantsteenusena kaasatakse liikmetelt hoiuseid ja neile väljastatakse krediite, mis reeglina ei hõlma hüpoteekkrediite. HLÜ-d pakuvad teenust seega otseselt oma liikmetele või teevad äri oma liikmetega. Selle sektori põhieesmärgiks on läbi sotsiaalse kaasamise finantsteenustele ligipääsu võimaldamine konkreetselt oma liikmetele ning laiemalt oma liikmete heaolu suurendamine, mitte esmajoones hoiu- laenuühistu ärikasumlikkuse tõstmine. HLÜ tegevust juhivad ja kontrollivad üldjuhul ühistu liikmed ise (nn sotsiaalse kontrolli põhimõte). Ühtlasi aitavad HLÜ-d oma liikmetel suurendada finantsteadmisi ja annavad neile asjakohaseid majandusnõuandeid. Kuid olenevalt kultuurilisest, sotsiaalsest, poliitilisest ja majanduslikust taustast, on selliste ühingute areng ja regulatsioonid riigiti väga erinevad. Rahvusvaheliselt tuntakse nii hoiu-laenuühistuid (ingl savings and credit co-operative) kui krediidiühistuid (ingl credit union), kusjuures nende tegevusel on mõnevõrra erinev tähendus. Mõlema termini kasutus ei ole järjekindel ja sisustatakse riigiti erinevalt. Terminit „credit union“ kasutatakse eelkõige anglo-ameerika õigussüsteemiga riikides, kus ühistud on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses saanud alguse ettevõtjate või nende ametiühingute algatusel töötajatele soodsatel tingimustel laenude andmisest.5 Lihtsustatult tegutsevad HLÜ-d justkui sarnaselt 4 Nimetatud programm on kättesaadav siit: https://www.fin.ee/media/5681/download 5 Esimesed hoiu-laenuühistute eelkäijad, säästukassad ja krediidiühistud, tekkisid Eestis 19. sajandi alguses, kuid üldtuntud dateeringu järgi peetakse Eesti rahvusliku ühistegevuse ja ühistupanganduse sünnidaatumiks aastat 1902, 5 pankadega, kuid võivad hoiuseid vastu võtta üksnes oma liikmetelt, kes on üldjuhul koondunud teatud kogukonnana või territoriaalse tegevuse põhimõtte alusel. Kui Eesti õiguse kohaselt tegutsevad HLÜ-d reeglina ühe kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil või moodustatakse töö-, teenistus- või kutsealase või mõnel muul ühiste majanduslike huvide põhimõttel, siis ühistupangad on märksa laiema ampluaaga (üldjuhul ingl co-operative banks) ja pakuvad finantsteenuseid laiemale ringile isikutele. Eestis reguleerib HLÜ-de tegutsemist eelkõige 1999. aasta 2. veebruaril vastuvõetud hoiu- laenuühistu seadus. Küsimustes, kus HLÜS ei näe regulatsiooni ette, tuleb kohaldada TÜS-i. HLÜ on HLÜS-i kohaselt tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus, mille peamine ja püsiv tegevus on erinevate finantsteenuste osutamine eelkõige oma liikmetele. Sisuliselt on HLÜ-d saanud eriõiguse kaasata hoiuseid (hoiuste kaasamine on Euroopa Liidu õiguse kohaselt lubatud üldjuhul üksnes krediidiasutustele ehk pankadele). EL-s reguleerib pangandust ja hoiuste kaasamist eelkõige kaks peamist õigusakti: 1) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus/CRR); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL (pangandusdirektiiv/CRD). CRD artikli 9 lõige 1 sätestab, et avalikkuselt (public) hoiuste kaasamine on lubatud üksnes krediidiasutustele.6 Eeltoodud reeglit ei kohaldata siiski siseriiklikus või EL õiguses selgelt sätestatud juhtudel, tingimusel et kõnealuste toimingute suhtes kohaldatakse hoiustajate ja investorite kaitsmiseks mõeldud eeskirju ja järelevalvet. Samas võib riigisiseses õiguses sätestada, kellel on õigus avalikkuselt hoiuseid vastu võtta, st need ei pea olema ainult pangad.7 CRD artikkel 2(5) punkt 7 näeb ette, et Eesti hoiu-laenuühistutele CRD ei kohaldata ehk nad on välistatud pankade kapitalinõuete regulatsiooni (CRR/CRD) kohaldamisalast.8 Samas selle jaoks, et HLÜ tegevus oleks kooskõlas EL õigusega, siis peab HLÜ hoiuseid kaasama viisil, et seda ei saaks käsitleda hoiuste kaasamisena avalikkuselt. Ehk seadusega tuleb ette näha, et HLÜ-d saaksid hoiuseid kaasata piiratud viisil võrreldes pankadega, st HLÜ-d ei saa hoiuseid kaasata avalikkuselt. Siiski vaadates tänast praktikat, siis ei saa olla kindel, et „reaalses elus“ on Eesti hoiu-laenu ühistute tegevus eeltooduga kooskõlas – sisuliselt võib ühistu liikmeks saada igaüks ja seeläbi võiks asuda seisukohale, et hoiuseid kaasatakse kaudselt ikkagi avalikkuselt. mil Jaan Tõnissoni eestvedamisel asutati Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisus. Esimese Maailmasõja alguseks ulatus hoiu-laenuühistute arv Eestis 84 ühistuni, kelle turuosa panganduses oli 52%. 6 Art 9(1): Member States shall prohibit persons or undertakings that are not credit institutions from carrying out the business of taking deposits or other repayable funds from the public. 7 „Ilma et see piiraks riigisiseses õiguses olemasolevaid määratlusi, hõlmab mõiste „avalikkus” usaldatavusjärelevalve kontekstis teatavat kaitset füüsilisele või juriidilisele isikule, kes usaldab oma vahendid järelevalve alla mittekuuluvale üksusele, kelle majanduslik usaldusväärus ei ole kindlaks tehtud. Seega võib „avalikkuse” mõistest välja jätta teatud grupid, kelle puhul ei peeta sellist kaitset vajalikuks. Nende hulka kuuluvad näiteks isikud, kellel on (isiklikud) sidemed ettevõttega, kellele nad oma raha usaldavad ja kelle majanduslikku usaldusväärsust nad suudavad seega hinnata, või professionaalsed turuosalised, kellel on piisavalt teadmisi ja vahendeid vastaspoole seisukorra väljaselgitamiseks.“ Kättesaadav: https://www.bankingsupervision.europa.eu/ecb/pub/pdf/ssm.201803_guide_assessment_credit_inst_licensing_appl.et .pdf?09f0ca70d52890123cb207c890ac84a2 8 Art 2(5): „5. This Directive shall not apply to the following: … (7) in Estonia, the 'hoiu-laenuühistud', as cooperative undertakings that are recognised under the 'hoiu-laenuühistu seadus'“. 6 Lisaks võib HLÜ-le kohalduda ka makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (edaspidi MERAS) ning võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) ja krediidiandjate ja –vahendajate seadus (edaspidi KAVS). MERAS kohaldub juhul, kui HLÜ soovib osutada makseteenuseid (raha ülekandmist jms). VÕS kohaldub juhul, kui HLÜ väljastab laene tarbijatele ehk füüsilistele isikutele (kohaldatakse VÕSi tarbijakrediidi alaseid sätteid). Täna tegutseb kaks ühistut MERAS-e alusel ehk nad on saanud Finantsinspektsiooni käest vastava tegevusloa ja võivad osutada teatud ulatuses makseteenuseid. Krediidiandja tegevuslubasid Finantsinspektsioon seni ühistutele väljastanud ei ole, kuigi praktikas ühistud oma liikmetest füüsilistele isikutele (sisuliselt tarbijatele) laene väljastavad. Seda aga põhjusel, et KAVS-s kohaldub HLÜ-dele üksnes juhul kui HLÜ liikmete arv ei ole suurem kui 3 000 liiget ja HLÜ laenude intressimäärad ei ületa kommertspankade tarbimislaenude keskmist intressimäära (lihtsustatult). HLÜ-d on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) mõistes kohustatud isikud, kes on kohustatud järgima RahaPTS-i norme. Vastavalt RahaPTS §-le 70 on finantseerimisasutusel, kes ei pea taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba (sh üldjuhul HLÜ- d), kohustus taotleda finantsteenuste osutamiseks tegevusluba RAB-ilt. RAB-i antud tegevusload on kantud avalikult kättesaadavasse majandustegevuse registrisse. Nagu eespool juba rõhutatud – RAB ei tee ühistute üle finantsjärelevalvet. Samuti peavad HLÜ-d esitama Eesti Pangale regulaarselt aruandeid statistika kogumise eesmärgil9. Kui HLÜ näol on tegemist finantseerimisasutusega, siis ühistupank, nagu nimigi juba ütleb (pank), on Eesti õiguse kohaselt krediidiasutus. Ühistupankadele kohaldatakse suures osas krediidiasutuste seadust (edaspidi KAS), teatud ulatuses (eelkõige ühistu üldjuhtimise korralduse osas) aga kohaldub HLÜS ja samuti TÜS. Vastavalt KAS §-le 41 võib ühistupanga muuhulgas asutada ka hoiu-laenuühistute ühinemisel. Peale taasiseseisvumist ei ole Eestis siiani ükski isik ühistupanga tegevusluba Finantsinspektsioonilt saanud. Tabel 1. Krediidiasutuste ja HLÜ-de võrdlus lihtsustatud kujul (vastavalt täna kehtivale regulatsioonile) Krediidiasutus (sh ühistupank) Hoiu-laenuühistu Finantsinspektsiooni tegevusluba jah ei Rahapesu Andmebüroo ei (kuid pankadel kohustus teavitada jah tegevusluba RABi nn kahtlastest tehingutest) Riiklik finantsjärelevalve jah ei Hoiuste kaasamine avalikkuselt lubatud üksnes oma liikmetelt Hoiuste tagamine riiklik, Tagatisfond (hoius üldjuhul eraõiguslik SA Hoiuste Tagamise tagatud kuni 100 00 euro ulatuses) Fond (samas on selle liikmed üksnes mõned ühistud) Maksustamine  Hoiuste puhul on võimalik Maksustamise erisusi võrreldes teiste intressitulu pealt tekkivat äriühingutega ei ole maksukohustust edasi lükata (läbi investeerimiskonto režiimi).  Tulumaksutagastus eluasemelaenude intressidelt 9 Eesti Pank, Hoiu-laenuühistute aruandlust kehtestavad määrused, kättesaadav: http://www.eestipank.ee/statistika/hoiu-laenuuhistute-aruandlust-kehtestavad-maarused. 7 2.2. Hoiu-laenuühistute varade maht, liikmete arv ja muud olulised näitajad Eesti Panga andmetel tegutseb Eestis hetkel 2110 HLÜ-d. HLÜ-d on loonud ka oma erialaliidu – Eesti Hoiu-laenuühistute Liit (HLÜL), kuhu siiski kuulub alla poole tegutsevatest HLÜ-dest (liidu liikmeid on HLÜL andmete kohaselt 7)11. Eesti finantsturg on panganduskeskne, s.t alternatiivsed kapitali kaasamise mahud on pankade varadega võrreldes üsna väikesed. Järgmiselt jooniselt on näha, et HLÜ-de varad moodustavad eelkõige pankade varadega väga väikese osa. Nimelt 2020. aasta keskpaigaks olid hoiu- laenuühistud kaasanud hoiuseid ca 118 miljoni euro eest. See vastas ligikaudu 0,4%le pankade kaastaud hoiuste mahust (arvestades eraisikute ja reaalsektori ettevõtete hoiuseid). Joonis 1. Eesti finantssektori varade ja SKP suhtarv 2015. a. ja 2020. a. lõpus, (allikas: Eesti Pank) Täpsemalt – 2022. a. oktoobri lõpu seisuga oli HLÜ-del liikmeid kokku 13 769 ja varade maht kokku ca 136 mln eurot, kus eraisikutelt oli hoiuseid kaasatud ca 92 mln euro ja reaalsektori ettevõtjatelt ca 9 mln ulatuses.12 Samas suur osa laene läheb just ettevõtjatele – oktoobri lõpu seisuga oli äriühingutele antud laenude jääk ca 86 mln eurot. Kui jagada ühistud nelja erinevasse gruppi vastavalt mahtudele, siis näeme, et valdav osa hoiuste kaasamise ja laenutegevusest on koondunud suuremate ühistute kätte. Tabel 2. Hoiu-laenuühistute mahud vastavalt nelja gruppi jaotatuna, 2022. a. septembri lõpu seisuga (allikas: Eesti Pank). I) ühistud, kelle II) ühistud, kelle III) ühistud, kelle IV) ühistud, kelle hoiuste maht on hoiuste maht on 350 hoiuste maht on 47 hoiuste maht on 0 üle 5 mln euro 000 – 5 mln eurot 000 – 350 000 eurot 10 https://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/hly.html 11 https://hoiu-laenu.ee/liikmed/ 12 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/149/r/1075/924. Eeltoodud numbrid ei sisalda enam Eesti Arengu HLÜ mahte. 8  Ühistute 5 6 5 5 arv Hoiuste 87 mln eurot 13 mln eurot 0,391 mln eurot 0 eurot maht kokku Varade arv 114 mln eurot 18 mln eurot 3 mln eurot 1,7 mln eurot kokku Omakapital 22,4 mln eurot 2,8 mln eurot 1,7 mln eurot 1,6 mln eurot kokku Liikmete 9 809 2 905 839 224 arv kokku 2.3. Kehtiva regulatsiooni ja plaanitava seaduseelnõu võrdlus Järgmises tabelis on kirjeldatud peamisi muudatusi, mis eelnõuga kaasnevad võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Tabel 3. Olulisemad muudatused võrreldes kehtiva seadusega ja eelmise eelnõu versiooniga KEHTIV REGULATSIOON 2020. a KOOSKÕLASTAMISEL UUS EELNÕU KÄINUD EELNÕU VERSIOONIGA PLAANITUD MUUDATUS 1. Kohustus taotleda Kui HLÜ liikmete arv üle 3 000, Kui kaasatud hoiuste maht on vähemalt 5 Uue eelnõu versiooni kohaselt Finantsinspektsioonilt siis tuleb taotleda FI-lt mln euro või liikmeid vähemalt 3 000, tuleb tegutsevatel ühistutel (FI) tegevusluba krediidiandja tegevusluba. siis tuleb taotleda krediidiasutuse hiljemalt 2027. a. 31. tegevusluba. Sellisel juhul kohaldub detsembriks: Kui HLÜ osutab krediidiasutuste seaduses sätestatu, sh ka a) taotleda panga või makseteenuseid, siis tuleb samuti FI järelevalve. ühistupanga tegevusluba; taotleda FI tegevusluba. b) jätkata tavalise tulundusühistuna (ilma hoiuseid kaasamata) ja lisaks on võimalus osutada makseteenuseid või anda tarbijakrediiti kui selleks on vastav FI tegevusluba; c) oma tegevus lõpetada. 2. HLÜ moodustamise HLÜ tuleb moodustada Territoriaalsuse põhimõte kaotatakse, Ei ole muudetud võrreldes alused territoriaalsuse põhimõttel (s.t. kuid isikul peab näitama HLÜ liikmeks esimese eelnõu versiooniga. HLÜ peab tegutsema ühe KOVi asutamisel oma põhjendatud huvi. või omavahel piirneva mitme HLÜ haldusterritooriumi). Liikmelisuse ülempiir kaotatakse kui ühistu moodustatakse ühiste Ühiste majanduslike huvide majanduslike huvide põhimõttel põhimõttel moodustatud hoiu- laenuühistul võib olla kuni 1000 liiget. 3. Sisseastumis-maksu Sisseastumismaks peab olema Sisseastumismaks peab olema vähemalt  Sisseastumismaks peab ja osamaksu suurus vähemalt 6 eurot. 35 eurot. olema vähemalt 50 eurot. Osamaks peab olema vähemalt Osamaks peab olema vähemalt 50 eurot.  Osamaks peab olema 30 eurot. vähemalt 100 eurot. Need nõuded kehtivad ajutiselt kuni 2027. a. 31. detsembrini. 9  Edaspidi kehtivad need üksnes ühistupangale vastavalt KAS-s sätestatule. 4. Liikmelisus Kehtiv seadus ei sätesta üheselt, Enne liikmeks astumist kohustub HLÜ Ei ole muudetud võrreldes kas HLÜ võib osutada teenuseid välja selgitama isiku põhjendatud huvi esimese eelnõu versiooniga. üksnes Eesti territooriumil. HLÜ liikmeks saamisel. Nähakse ette, et HLÜ saab teenuseid osutada üksnes Eestis, sh ei saa asutada filiaali teisest riigis ega osutada teenuseid piiriüleselt. 5. Osaluse Osaluse omandamine Võimaldatakse üksnes kuni 10%-list Ei ole muudetud võrreldes omandamine krediidiasutuses või teises osaluse omandamist krediidiasutuses või esimese eelnõu versiooniga. finantseerimisasutuses ei ole teises finantseerimisasutuses. piiratud. 6. Laenamine ja Laenamine HLÜ liikmetele ei Laenamine HLÜ liikmetele ei või olla Laenamine HLÜ liikmele ei või huvide konflikt või olla üle 20 korra suurem üle 10 korra suurem osamaksust või 10% olla üle 20 korra suurem osamaksust või 20% HLÜ HLÜ omakapitalist; osamaksust või 20% HLÜ omakapitalist. omakapitalist; Laenamine HLÜ juhtidele või seotud isikutele ei või olla suurem kui 5 korda Muutmata; osamaksust või 5% HLÜ omakapitalist; Laenamine krediidiasutusele või Laenamine krediidiasutusele või teisele teisele finantseerimisasutusele finantseerimisasutusele või samasse või samasse gruppi kuuluvatele gruppi kuuluvatele isikutele on keelatud. isikutele on keelatud, v.a ühistupangale. Laenu andmise tingimused peavad põhinema HLÜ sise- eeskirjal. Need nõuded kehtivad ajutiselt kuni 2027. a. 31. detsembrini. Edaspidi kehtivad need osaliselt üksnes ühistupangale vastavalt KAS-s sätestatule. 7. Kapitali suurus Osakapitali suurus peab olema Osakapitali suurus peab olema vähemalt Osakapitali suurus peab olema vähemalt 31 950 eurot. 50 000 eurot. vähemalt 50 000 eurot. Äriregistri teavitamine kapitali Äriregistri teavitamine kapitali See nõue kehtib ajutiselt kuni muutmisest teavitamine on muutmisest muutub paindlikumaks 2027. a. 31. detsembrini. Siis koormav (liiga jäik). (minimaalselt kord aastas). enam hoiu-laenuühistu vormis jätkata ei saa. 8. Likviidsusnõuded Nõue hoida 5% vähemalt Nõue hoida vähemalt 10% oma liikmete Täpsustatud likviidsuse tagamise krediidiasutuste hoiustes. hoiuste summast Eesti või lepinguriigi nõudeid, sh stressiolukorra* krediidiasutuse hoiustes; mõiste. Krediidiasutuse hoiuse asemel võib HLÜ Likviidsuse alased nõudeid ei vara hoida muus likviidses varas (nt kohaldu alla 2,5 mln euro lühiajalistes väärtpaberites); hoiuseid kaasanud ühistutele. Nähakse ette täiendavad nõuded Need nõuded kehtivad ajutiselt likviidsuse tagamiseks. kuni 2027. a. 31. detsembrini. Peale seda kehtivad need nõuded teistsugusel kujul ühistupankadele vastavalt KAS-s sätestatule. 9. Krediidivõimelisuse Täpsed nõuded isiku Nähakse ette detailsed nõuded, kuidas Ei ole muudetud võrreldes hindamine krediidivõimelisuse hindamiseks isiku (eelkõige füüsilisest isikust esimese eelnõu versiooniga. puuduvad. laenuvõtja) krediidivõimelisust hinnata. 10. Nõuded juhtorgani Sobivusnõuded juhtide osas Nähakse ette detailsemad juhtimisnõuded Ei ole muudetud võrreldes liikmetele üldsõnalised. juhtidele, sh nõue oma sobivust HLÜ esimese eelnõu versiooniga. liikmetele tõestada. 10  Minimaalselt 3 liiget juhatuses. Minimaalselt 2 liiget juhatuses. 11. Juhtimine HLÜ juhtimine Nähakse ette, et põhikirjaga on võimalus Üldkoosoleku pädevuse üle nõukogu/volinike nõukogu/volinike poolt on üle anda üldkoosoleku pädevus volinike andmine volinike koosolekule tasandil eraldiseisvalt reguleerimata. koosolekule; põhikirja alusel on lubatud kui Volinike koosoleku puhul peab HLÜ-l HLÜ-l on vähemalt 500 liiget. olema vähemalt 20 volinikku. Üks volinik mitte enam kui 50 liikme kohta. Volinike koosoleku puhul peab HLÜ-l olema vähemalt 20 Liige saab ise enda esindajat (volinikku) volinikku. Üks volinik mitte valida; enam kui 25 liikme kohta; Volinikele kehtivad nn kõrgendatud Sõnaselge välistus – ei tohi luua nõuded. teistsugust volinike koosoleku süsteemi kui on HLÜS-is sätestatud. 12. Sisemine ja Revisjonikomisjonile on ette Vastavuskontroll asendab Revisjonkomisjoni suhtes välimine kontroll nähtud sisemised revisjonikomisjoni, nähakse detailselt kehtivaid nõudeid täiendatakse. kontrolliülesanded. ette kuidas vastavuskontrolli tuleb teostada ja kelle ees on vastavuskontrolli Need nõuded kehtivad ajutiselt Välisaudiitori roll on sõnastud teostaja aruandluskohustuslane; kuni 2027. a. 31. detsembrini. üldsõnaliselt. Peale seda kehtivad need nõuded Välisaudiitori poolt läbiviidavat auditit teistsugusel kujul täpsustatakse. ühistupankadele vastavalt KAS-s sätestatule. 13. Liikmetele teabe Liikmetele teabe andmise Nähakse detailselt ette, millest tuleb liiget Võrreldes eelnõu eelmise andmine ja liikmete kohustused on üldsõnalised. teavitada, samuti liikme õigus ise küsida versiooniga on täiendatud teavet õigused infot jms; ja dokumente, mida HLÜ liikmel on võimalik HLÜ-lt välja nõuda, Majandusaasta aruanne ja põhikiri tuleb sh ebatõenäoliselt laekuvate avalikustada HLÜ asukohas ja nõuete summa ning HLÜ bilansi- veebilehel. Liikmetel on õigus saada ja kasumiaruanded viimase 12 mõistliku tasu eest nimetatud dokumente kuu kohta. paberkandjal. Samuti saab liige küsida, kes on teised HLÜ liikmed. Lisaks saavad liikmed panna väiksema kvoorumiga ettepanekuid/teemasid ühistu üldkoosoleku päevakorda. Need nõuded kehtivad ajutiselt kuni 2027. a. 31. detsembrini. Peale seda kehtivad need nõuded teistsugusel kujul ühistupankadele vastavalt KAS-s sätestatule. 2.4. Hoiu-laenuühistute regulatsiooni väljatöötamise kronoloogia ja eelmise versiooni kohta laekunud tagasiside Rahandusministeerium viis 2017. a. läbi avaliku konsultatsiooni (s.t. avalikustas väljatöötamiskavatsuse; edaspidi VTK)13, selgitamaks välja, kas ja kuidas kehtivat regulatsiooni muuta. Kui riiklikud institutsioonid (Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Justiitsministeerium jt) pooldasid kehtiva regulatsiooni muutmist, sh ka teatud kujul järelevalve kehtestamist, siis HLÜ-de seisukohad olid pigem kohati vastandlikud – märgiti, et kehtivat regulatsiooni ei maksaks ülemäära 13 http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6253c3e0-5450-4f99-bd62-ebeb98d1d96f#Qym1ZvzJ 11  palju muuta, kuid samas tunnistati, et teatud muudatusi oleks siiski vaja. 2019. a. esitas Hoiu- Laenuühistute Liit ise Rahandusministeeriumile pöördumise, milles viidati, et mõni HLÜ ei pea kehtivatest „mängureeglitest“ kinni. 2019. a oktoobris kohtusid eelnõu ettevalmistajad HLÜ Liidu liikmetega, et tutvustada ja arutada võimalikke muudatusi HLÜ-de kehtivas regulatsioonis. Rahandusministeerium esitas 8. oktoobril 2020. a arvamuse avaldamiseks hoiu-laenuühistu seaduse muutmise eelnõu14. 2020. a. 18. novembris toimus ka eelnõu arutamise tarvis ümarlaud HLÜ-de, EP, FI jt seotud osapooltega. Kuna siiski sobivat kompromissi ei leitud ja ei olnud ka otseselt poliitilist huvi, siis eelnõu menetlus toona peatus. Tabel 4. Esimese eelnõu versiooni kohta laekunud tagasiside FI Põhimõtteliselt toetavad eelnõu eesmärke, kuid mitmed kohad vajavad täpsustamist, mh:  HLÜ-de varade hindamine pangaks hakkamisel;  Omavahendite nõuded ja olulise osaluse sätete kohaldamine ühistule;  Protsess panga tegevusloa mitteandmise korral;  HLÜ-de jagunemise lubatavus seaduses;  5) HLÜ-de ülemineku- ja likvideerimise protsess. MTÜ Toetab kavatsust HLÜ-sid paremini reguleerida, et tagada läbipaistvus ja liikmete kaitse. Turul on ettevõtjaid, kes FinanceEstonia klassikalise HLÜ põhimõtteid ei järgi. Kõik HLÜ-d peaksid kuuluma FI järelevalve alla, aga panga künnised on eelnõus liiga madalad. Toetab meetmete rakendamist, millega keelatakse juhatusel liikmete esindamise üldkoosolekul. Üleminekuperiood (9 kuud) liiga lühike. Eesti Ei toeta HLÜ-de regulatsiooni nii ulatuslikku muutmist. Eelnõuga seatavad panga tegevusloa taotlemise künnised on Kaubandus- liiga madalad, sest HLÜ liikmed on ka HLÜ omanikud ning neil on võimalik kontrollida ühistu tegevust. Pole vaja Tööstuskoda senisest detailsemaid nõudeid krediidivõimelisuse hindamisele ja piirata liikmetele antavate laenude suurust. Eesti Pank Kavandatud muudatused on vajalikud ja põhimõtteliselt toetab eelnõu vastuvõtmist. Lisaks:  Panga tegevusloa künniste osas tuleks suurendada hoiuste mahtu ja vähendada liikmete arvu. Suurem hoiuste maht lubaks paremini täita pakutud 1M EUR omakapitali määra.  Panga tegevusluba peaksid taotlema HLÜ-d, kelle tegevusel on ühiskonnale ja majandusele suurem mõju.  3) Tuleks kaaluda liikmete künnise vähendamist panga tegevusloa puhul, kuna väiksemates ühistutes toimib sotsiaalne kontroll eelduslikult paremini. Sellega seonduvalt on tugevam järelevalve vajalik neile, kellel on palju liikmeid ja mitte niivõrd suur varade maht. Hoiu- Ei toeta eelnõuga seotud muudatuste tegemist järgmistel põhjustel: Laenuühistute  Seletuskirjas toodud eeldused ei ole kooskõlas tänase tegelikkusega ning kavandatud muudatuste tõttu Liit kaugeneme rahvusvahelisest heast tavast ja üldlevinud ühistulistest põhimõtetest; muudatused ei aitaks kaasa läbipaistvuse ja liikmete kaitse tõhusama kaitse poole;  Eelnõuga läheks Eesti vastuollu pangandusdirektiiviga;  HLÜ-de ega kehtiva seadusega ei ole alates 1999 aastast (olulisi) probleeme olnud;  HLÜ-d on tööandjad ja maksumaksjad, kes omavad rolli majanduses oluliste lünkade täitmiseks ning nad ei soovi riigi sekkumist ettevõtlusesse;  Välise kontrolli funktsiooni sisseseadmine on ühistuliste põhimõtetega vastuolus;  6) Eelnõuga HLÜ-dele seatavad piirangud on kohati karmimad kui aktsiapankadele, kuid juurde ei anta ühtegi õigust. Audiitorkogu Audiitor peaks kontrollima finantsaruandest eraldi HLÜ usaldatavusnõuete, likviidsusnõuete, krediidivõimekuse hindamise ja laenudele seatud nõuete vastavust seadusega. Nimetatud kriteeriumid ja hindamise aeg vajavad oluliselt täpsustamist. Igal juhul ei pruugi audiitor saada anda usaldusväärset hinnangut eeltoodud nõuetele vastavuse kohta. Tartu HLÜ Ei nõustu tervikuna eelnõuga. Osadele muudatustele ei ole otseselt vastu, aga need ei muuda ka midagi paremaks. HLÜ liige ei ole klient, vaid samasugune omanik nagu osanik või aktsionär, ja riik ei peaks abistama oma kodanikke rahapaigutusel või kaitsma neid nende endi otsuste eest. Keegi ei ole sundinud isikuid olema HLÜ liige, kuid panga klient olemine on enamasti vältimatult vajalik. Ka suuremad HLÜ-d ei suudaks täita pankadele seatud nõudeid. Kohati on HLÜ-dele seatud karmimad nõuded kui pankadele (pank näiteks ei kohalda krediidivõimelisuse hindamist hoiuse avamisel). „Põhjendatud huvi“ kontsept on tulundusühistu kui ettevõtlusvormi puhul arusaamatu. Panga tegevusloa künnised on liiga madalad ning ei ole põhjendatud. FI kontroll ei ole tõhus, sest ka pankades on olnud rahapesuskandaalid. Kambja HLÜ Liikmete arvust ei peaks sõltuma pangaks hakkamine, vaid see peaks olema vabatahtlik. Alates 5000 liikmest võiks olla finantsjärelevalve, aga vähem koormavam. Kontrolli maht peaks kasvama vastavalt ühistu varade suurusele. Sisseastumismaksu, osamaksu, „põhjendatud huvi“, laenu andmise piiranguid, volinike kui ka juhatuse liikmete arvu ning liikmetele teabe andmise nõudeid käsitlevad sätted ei ole vajalikud. Laenu andmise piirangud (50% kuni 14 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/efbe20d3-5d14-417f-a53d-0b4f3da166be 12  kolmeaastased laenud) on liialt piirav. Nõus likviidsusnõuete, osakapitali määra tõstmise, äriregistri teavitamise sätete muudatustega. Vastavuskontrolli eelnõus pakutud kujul ei ole vaja. Kodumaa HLÜ-de regulatsioon vajab ajakohastamist. Muudatused peaksid hoidma ära seda, et (1) ettevõtjad tegutsevad HLÜ-na Kapitali HLÜ valedel eesmärkidel, st vormiliselt ja näilikuna, ning et (2) HLÜ tegutseb ainult kitsa ringi isikute huvides. Ühistupangaks ei peaks HLÜ-sid sundima, kuid vastuvõetav on see, kui ühistupangaks suunatakse ettevõtjaid, kelle tegevuse maht vastabki eeldatavale panga mahtudele. Põhjendatud huvi kontsept on sobilik; samamoodi osamaksu ja sisseastumismaksu suurendamise, osakapitali muutmisest teavitamise, likviidsusnõuete täpsustamise, liikme krediidivõimelisuse hindamise, volinikega seotu, vastavuskontrolli sisseseadmise, liikmetele teabe andmise ja seotud isikutele antavate laenude piiramise sätetega. Samas ei ole põhjendatud liikmetele laenu andmise täiendav piiramine 50% võrra. Põhja-Eesti HLÜ Pooldavad osaliselt eelnõus toodud ettepanekuid, mh juhtidele ettenähtud nõuete karmistamist. 5 mln euro künnise soovivad tõsta 30 mln euro peale. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse hoiu-laenuühistu seadust (eelnõu § 1), krediidiandjate ja –vahendajate seadust (eelnõu § 2), krediidiasutuste seadust (eelnõu § 3), makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (eelnõu § 4) ja reklaamiseadust (eelnõu § 5). 3.1. Eelnõu § 1 – hoiu-laenuühistu seaduse muutmine 1) Muudetakse HLÜS § 1 sõnastust. Kehtiv § 1 näeb ette seaduse üldise reguleerimisala. Muudatuse tulemusena lisatakse paragrahvi ka sõna „kontroll“, kuna käesoleva eelnõuga täiendatakse oluliselt HLÜ-de sisemist kontrolli kui ka nähakse ette suuremate HLÜ-de jaoks tegevusloa kohustus. 2) Muudetakse HLÜS § 2 lõiget 2, mis näeb ette, et hoiu-laenuühistutele kohaldatakse ühistute kohta sätestatut. Suurema õigusselguse huvides täpsustatakse, et hoiu-laenuühistutele kohaldatakse tulundusühistute kohta sätestatut, st tulundusühistuseadust. Oluline on läbivalt kasutada sama määratlust. Tegemist on pigem aga tehnilise muudatusega. 3) Lisatakse HLÜS § 2 uued lõiked 5–7. Lõikega 5 sätestatakse õigusselguse huvides norm, et kui HLÜ kaldub kõrvale § 6 lõikes 1 või 5 sätestatust (st tema peamine ja püsiv tegevus on oma teenuste osutamine pigem mitte-liikmetele või kui teenus on suunatud väljapoole HLÜ tegevuskohta ehk välisriiki (vt ka eelnõu § 1 p 9)), siis ei saa käsitleda sellist tegevust enam tegevusena, mis peaks iseloomulik olema just HLÜ-le, ja sel juhul on selline tegevus juba samaväärne krediidiasutuse ehk panga tegevusega. Lõike 6 kohaselt välistatakse HLÜ-dele tulundusühistuseaduse § 7 lõike 1 punktis 31 (puudutab juhatuse asukoha aadress välisriigis) ning § 8 punktides 21 ja 51 (puudutab samuti juhatuse asukoha aadressi välisriigis) kohaldamine. Kuivõrd eelnõu üks kesksemaid ajendeid on kinnistada ideed, et HLÜ-d on kogukondlikud finantseerimisasutused, mille eesmärk peaks olema oma kogukonna või vähemalt Eesti-siseselt oma liikmete (finants)huvide edendamine, siis on tähtis, et HLÜ-de äritegevus baseerub Eestis ja juhatuse tegelik asukoht on just Eestis sarnaselt teistele finantsteenuste osutajatele (vt ka allpool § 1 p 9 selgitused). Sellest tulenevalt on vajalik ka välistada nimetatud tulundusühistuseaduse sätete kohaldamine, vastasel juhul tekiks vastuolu nimetatud sätete (mis lubavad ühistu juhatuse asukoha märkida välisriiki ning kasutada kontaktisikut) ja HLÜS-i käesoleva sättega. 13 4) Muudetakse HLÜS § 3 lõiget 1. Paragrahvi 3 lõikest 1 on võrreldes kehtiva redaktsiooniga välja jäetud sõnad „peamine ja püsiv“. See konstruktsioon/fraas on praktikas tekitanud mitmeid küsimusi, nt ses osas, et milline on siis mitte peamine ja mitte püsiv tegevus, millega HLÜ võiks tegeleda; sealhulgas kas nt selliste tegevuste hulka kuuluvad muud kui HLÜS §-s 6 nimetatud tegevused või ka nimetatud tehingute tegemine muude isikute kui oma liikmetega. Fraasi „peamine ja püsiv“ kustutamine peaks tagama, et HLÜ-d piirduksid ainult seaduses algselt ette nähtud teenuste osutamisega. Seoses eeltooduga möönavad eelnõu koostajad, et teatud §-s 6 nimetamata tehingud ja teenused on HLÜ-de äritegevuse jaoks siiski vajalikud, mistõttu on lisatud § 6 lõige 4 (vt allpool § 1 p 10 selgitused). Lisaks on lõike 1 sõnastust muudetud selles osas, et „tehingute tegemine“ on asendatud „finantsteenuste osutamisega“, mis peaks korrektsemalt väljendama HLÜ tegevuse põhieesmärki (s.t. oma liikmetele teenuste osutamine). Eeltoodud lähenemist toetab ka Euroopa Kohtu praktika. Nimelt lähtudes Euroopa Kohtu praktikast, siis sisustatakse tarbija mõistet Brüsseli konventsiooni artiklites 13 ja 14, mille tähenduses tuleb tarbija mõistet tõlgendada kitsalt ja lähtuda tuleb selle isiku positsioonist konkreetses lepingus, arvestades lepingu iseloomu ja eesmärki, mitte selle isiku subjektiivset olukorda, kuna sama isikut võib teatavate tehingute suhtes pidada tarbijaks ja teiste tehingute suhtes majandus- või kutsetegevuses tegutsejaks.15 Euroopa Kohus on selle põhjal leidnud, et nimetatud konventsiooni erikohtualluvuse korra sätteid, mis puudutavad tarbija kaitset nõrgema poolena, kohaldatakse vaid lepingutele, mis on sõlmitud väljaspool majandus- või kutsetegevust, vaatamata nende eesmärgile, ning mis on sõlmitud neist olenemata ja mille ainus eesmärk on eratarbimise käigus rahuldada üksikisiku isiklikke vajadusi.16 Kui sõlmitud leping on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega nii nõrgalt, et seda sidet võib pidada teisejärguliseks, kuna sellel on vaid tähtsusetu roll kogu toimingu juures, milleks see leping sõlmiti, siis tuleb isikut käsitleda tarbijana.17 Seega lähtudes ülaltoodust tuleb märkida, et kui HLÜ teeb tehingu oma liikmega, kes ei tegutse tehingu tegemisel majandus- või kutsetegevuses, siis tuleks seda HLÜ liiget nii Eesti kui ka EL õiguse alusel käsitleda tarbijana, ning selle kaudu on täpsem nimetada HLÜ tegevust „teenuse osutamiseks“. Viimaks on lõikes 1 täpsustatud, et HLÜ on tulundusühistu. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga, milles samalaadne täpsustus sisaldub sama paragrahvi lõikes 2, on tehtud lisandus lõikesse 1 lõike 2 muutmise tõttu. 5) Tunnistatakse kehtetuks HLÜS § 3 lg 2. Muudatus on tingitud tulundusühistu viite sisseviimisega sama paragrahvi lõikesse 1 (vt ülaltoodud punkti 4 selgitusi). 15 Euroopa Kohtu otsus C-269/95: Benincasa, EKL 1997, lk I-3767, 3. juuli 1997. 16 Euroopa Kohtu otsus C-464/01, p 36, kättesaadav: http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=9ea7d0f130d5a63102f8ede0418aadc4f645446dd646.e 34KaxiLc3eQc40LaxqMbN4PaxuMe0?text=&docid=49857&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=firs t&part=1&cid=263664. 17 Samas, p 39. 14 6) Muudetakse HLÜS § 5 pealkirja sõnastust. Pealkirja muudatus on seotud paragrahvi kolmanda lõike lisamisega (vt allpool punkti 9 selgitusi). 7) Muudetakse § 5 lõike 1 sõnastust. HLÜS § 5 lõike 1 kehtiv sõnastus nimetab kolm HLÜ liikmeskonna moodustamise alust, milleks on ühtse elukoha põhimõte (territoriaalsuse põhimõte), ühtse töö-, teenistus- või kutsealane põhimõte ning ühiste majanduslike huvide põhimõte. Lõikesse 1 tehtud muudatuste näol kaotatakse võrreldes kehtiva lõike sõnastusega liikmelisuse aluseks olev territoriaalsuse põhimõte. Kehtiva sama lõike sõnastuse kohaselt peab HLÜ tegutsema ühe kohaliku omavalitsuse üksuse või mitme omavahel piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil. Arvestades aga eelkõige täna Eestis elavate elanike mobiilsust (nt paljud meist ei ela ega tööta tegelikult seal, kus on rahvastikuregistri järgi nende registreeritud elukoht), samuti ka ettevõtjate paiknemist, siis kunagi HLÜ moodustamise aluseks olnud üks peamisi aluspõhimõtteid on praktikas mõnevõrra oma tähtsuse kui ka rakendatavuse minetanud. See tähendab, et HLÜ-d ei puugi saada koondada enam enda registrijärgses või sellega piirnevate kohaliku omavalitsuse territooriumidel tegusevaid/elavaid liikmeid, vaid pigem võtavad liikmeid vastu ka muudest haldusüksustest. Seega ei pruugi olla HLÜ äritegevuse seisukohalt mõistlik eeldada, et kõik liikmed elaksid tingimata sama kohaliku omavalitsuse piires, kus on HLÜ tegevuskoht. Lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõuded on küll §-st 5 välja jäetud, kuid need on säilitatud §-s 17. 8) Tunnistatakse kehtetuks § 5 lõige 2, mille järgi võib ühel haldusterritooriumil tegutseda mitu hoiu-laenuühistut. Muudatus on seotud eelmises punktis tehtud muudatusega ehk tingitud sellest, et kehtiv sõnastus ei oleks territoriaalsuse põhimõtte kaotamisel (vt eelnõu eelmise punkti juures olevaid selgitusi) enam asjakohane ega vajalik. 9) Lisatakse uue lõikena § 5 lõige 3, mille kohaselt HLÜ asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis. Teisisõnu, HLÜS alusel asutatud ja tegutsev HLÜ peab olema registreeritud Eestis ja osutama teenuseid Eesti piires, st Eesti elanikele või juriidilistele isikutele. See on oluline põhimõtte, kuna eeldatakse HLÜ on just nö kohaliku tähtsusega finantseerimisasutus, kes pakub oma teenuseid just riigis sees. Kuna selline säte täna kehtivas seaduses puudub, siis on oluline see tegelikult nö kirjutamata reegel ka otsesõnu seaduses sätestada. Sätte sõnastus põhineb osaliselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 29 lõikel 11. 10) Muudetakse §-i 6. Esiteks muudetakse paragrahvi pealkirja. Kui kehtiva seaduse § 6 sätestab HLÜ tehingud, siis muudetud sõnastuses määratletakse HLÜ tegevust kui oma liikmetele finantsteenuste osutamist (vt eespool esitatud selgitusi). Seepärast on uus paragrahvi pealkiri „HLÜ poolt osutatavad teenused“. Tulenevalt ka pealkirjaga seotud muudatusest muudetakse ka § 6 lõike 1 sissejuhatava lauseosa sõnastust. Muudatuste järgselt asendatakse HLÜ „äritegevus“ „oma liikmetele finantsteenuste osutamisega“. Samuti rõhutatakse sissejuhatava osaga seda, et HLÜ peamine ja püsiv tegevus seisneb lihtsustatult raha kaasamises ehk hoiuste vastusvõtmises oma liikmetelt ja teistalt neile krediidi andmine erinevates vormides (laen, liising). HLÜ tegevus ei saa seisneda selles, et ühelt 15 poolt võetakse vastu liikmete hoiuseid ja teiselt poolt investeeritakse seda enamjaolt liikmetega mitteseotud projektidesse. Sellisel juhul ei ole tegemist HLÜ-ga. Uue lõike 1 punktid 1–4 on sisuliselt samad, mis kehtiva seaduse lõike 1 punktid 1–3 ja 5, siiski on punkti 2 sõnastuse osas täpsustatud HLÜ poolt tehtavad laenutehingud. Muudatus on tingitud sõnastuse ühtlustamisest HLÜS-i ja krediidiasutuste seaduse vahel, kuivõrd oma olemuselt on tegemist samade finantsteenustega. Uue lõike 2 punktid 1 ja 2 põhinevad kehtiva seaduse sama paragrahvi lõike 1 punktidel 4 ja 6. Need punktid on esitatud nii, et nende teenuste osutamine ei saa olla HLÜ jaoks peamine ja püsiv tegevus. Lõike 3 sissejuhatava osa sõnastust on muudetud täpsemaks selliselt, et kehtivas HLÜS redaktsioonis (§ 6 lg 2) sisalduv teenuste osutamine „kindlaksmääramata isikute ringile“ asendatakse fraasiga „hoiu-laenuühistu liikmetele ja mitte-liikmetele“. Ehk jätkuvalt saavad HLÜ- d osutada teatud teenuseid ka mitte-liikmetele ja nendeks teenusteks on valuutavahetus ja makseteenused. Muudatuse põhjus seisneb ka selles, et kehtiva lõike 2 sõnastus viitab valuutavahetus- ja makseteenuse saajatele kui „kindlaksmääramata isikute ringile“, mis pole päris täpne, sest HLÜ-sid käsitatakse RahaPTS § 6 lõike 2 punkti 9 tähenduses finantseerimisasutusena, millele rakenduvad samast seadusest tulenevad hoolsusmeetmed, sealhulgas isikusamasuse tuvastamine enne kliendile või liikmele teenuse osutamist. Seetõttu on eelnõus korrektsuse huvides viidatud teenuse saajatele kui „liikmetele ja mitte-liikmetele“. Muu hulgas on täpsustuse lisamine seadusesse ajendatud ka sellest, et Maailma Krediidiühisute Nõukogu (World Council of Credit Union) poolt koostatud krediidiühistute näidisseaduses on märgitud, et krediidiühistud võivad vastu võtta hoiuseid, anda krediiti või osutada muid finantsteenuseid oma liikmetele, ning mitte- liikmetele võib osutada ainult tasupõhiseid finantsteenuseid, mis ei mõjuta ühistu varasid või vastutust.18 Võrreldes kehtiva redaktsiooniga lisatakse §-i 6 uued lõiked 4–6. Kuivõrd eelnõuga muudetavad § 6 lõigete 1–3 sõnastused näevad ette, et HLÜ-del ei ole lubatud osutada muid teenuseid, mida ei ole nimetatud nendes lõigetes (st HLÜ äritegevus peaks olema piiratud ainult lõigetes 1–3 nimetatud teenuste osutamisega), siis samas võib olla HLÜ-del vajalik teha teatud tehinguid majandustegevuse jätkumise ja muudel eesmärkidel, mis abistavad või täiendavad lõigetes 1–3 nimetatud teenuste osutamist. Selliste tehingute hulka võivad kuuluda näiteks äripinna üüri tasumine, haridusliku või teadlikkuse tõstmisega seotud ürituste korraldamine, reklaami ostmine äritegevuse edendamiseks jne. Selliste tehingute tegemise lubamiseks on lisatud lõige 4, mis võimaldab HLÜ-l teha ka muid tehinguid ja toiminguid, mis on abiks sama paragrahvi lõigetes 1– 3 nimetatud finantsteenuste osutamisele või täiendavad neid. Uue lõikega 5 sätestatakse, et HLÜ ei või osutada eelnimetatud finantsteenuseid välisriigis või piiriüleselt. Täiendusega soovitakse täpsustada § 5 lõiget 3, mille kohaselt HLÜ peab oma teenuseid osutama üksnes Eestis. 11) Muudetakse § 7 lõike 2 punkti 1 sõnastust. Võrreldes sama sätte kehtiva sõnastusega jäetakse muudatusega välja mõiste „tegevuspiirkond“ HLÜ liikmeskonna moodustamise põhimõttest. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 5 tehtava muudatusega. 18 WOCCU Model Credit Union Law, 2015.a versioon. Kättesaadav: https://www.woccu.org/documents/Model_Credit_Union_Law_2015 16 12) Lisatakse § 7 lõige 2 punkt 6, mis võrreldes kehtiva asutamislepingus sisalduvate andmetega lisab kohustuse kanda asutamislepingusse ka revisjonikomisjoni liikmete andmed. Muudatus tuleneb soovist suurendada läbipaistvust HLÜ-siseselt revisjonikomisjoni liikmete osas. 13) Muudetakse § 10 lõige 1 punkt 1 sõnastust, misläbi kaotatakse vajadus täpsustada HLÜ põhikirjas ühistu tegevuspiirkond. Seondub eelnõu § 1 punktis 9 tehtava muudatusega. 14) Muudetakse § 11 sõnastust, mis lisab võimaluse tasuda edaspidi sisseastumismaksu ja osamaksu HLÜ-l lisaks krediidiasutusele ka makseasutuse kontole. Võrreldes äriseadustiku 2019. a jõustunud muudatustega, mis lubavad kanda osaühingu osakapitali maksekontole, mille äriühing on avanud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses või selle krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis, siis HLÜ-de puhul on osamaksete jaoks lubatav panga- või maksekonto määratlus tahtlikult piiratud Eestiga, et esmajoones tagada eesti füüsiliste ja juriidiliste isikute rahaliste vahendite hoidmine Eesti finantsasutustes. 15) Muudetakse § 14 sõnastust, et lubada osakapitali sissemakse tegemist lisaks krediidiasutusele ka Eesti makseasutuses avatud kontole. Muudatus on sarnane eelnõu eeltoodud punktiga. Üks keskne muudatus §-s 14 on punkti 3 lisamine, mis tuleneb sellest, et praktikas mitmed HLÜ- d kasutavad HLÜ üldkoosoleku asemel volinike koosolekut ning teave volinike koosoleku kasutamise fakti kohta peaks olema selgelt teada igale isikule, kes kaalub HLÜ liikmeks astumist. Teisisõnu, kui põhikirjaga on võimaldatud üldkoosoleku pädevuse täielik või osaline üleandmine volinike koosolekule, siis peaks sellekohane märge sisalduma ka äriregistris. Tasub märkida, et volinike koosoleku kasutamine on TÜS § 54 järgi igati õigustatud moodus HLÜ liikmete õiguste teostamiseks, eriti olukorras, kus mõnel HLÜ-l on tuhandeid liikmeid ning üldkoosoleku kokkukutsumine ja kvoorumi saavutamine on keerukas protsess. Kuna aga volinike koosoleku määramise õigus tuleneb muust seadusest kui HLÜS, siis soovitakse muudatusega tõsta HLÜ liikmete ja liikmeks astujate teadlikkust selles osas, et põhikirjaga võib olla või juba on ette nähtud oma hääleõiguse delegeerimine teatud volinikule. Volinike koosoleku kohta vt lisaks ka eelnõu § 1 p 45 selgitused. 16) Muudetakse §-i 15 sõnastust selliselt, et lisaks osakapitali suurusele kantakse äriregistrisse ka hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni liikmete nimi, isikukood ja elukoht, ning märkus üldkoosoleku pädevuse täielikult või osaliselt volinike koosolekule üleandmise kohta, kui HLÜ põhikirjas on selline volitus antud. Revisjonikomisjoni liikmete äriregistris avaldamisega suureneb eelnõu koostajate hinnangul senisest enam läbipaistvus HLÜ-s kontrolli teostamise osas ning liikmetel on võimalik vajadusel otse pöörduda isiku(te) poole, kes HLÜ-s vastavusnõuete kontrolli teostab/teostavad. 17) Muudetakse § 16 lõiget 1, mis sätestab HLÜ sisseastumismaksu liikmele. Kehtiva HLÜS § 16 lõike 1 kohaselt peab iga hoiu-laenuühistu liikmeks astuja tasuma sisseastumismaksu minimaalselt 6 eurot. Nimetatud rahaline määr on kehtinud alates HLÜS jõustumisest ehk alates 1999. aastast (01.01.2011 jõustunud redaktsiooniga vaid arvestati ja ümardati kehtiv määr, 100 krooni, eurodesse). Eelnõuga kavandatav muudatus tõstaks sisseastumismaksu määra 6 eurolt 50 euroni. Sisseastumismaksu määra tõstmise ettepanek tuleneb sellest, et kehtivas seaduses sisalduvad miinimummäärad ei vasta enam tegelikule turuolukorrale. HLÜS-i kehtima hakkamise ajal (1999. 17 aasta 1. kvartalis) oli Eesti keskmine palk 4006 EEKi (ca 256 EUR). Statistikaameti andmetel oli 2022. a juuni seisuga 1754 EURi. Nimetatud summasid omavahel jagades on vahe 6,85-kordne. Seega, kui korrutada 1999. aastast kehtinud sisseastumismaksu määr palgavõrdluse koefitsendiga, siis ümardatult oleks tulemus 41,10 EUR. Lisaks soovitakse ka sisseastumismaksu miinimummäära tõstmisega soosida HLÜ-de liikmeks astujate senisest suuremat aktiivsust ning tõsta nimetatud liikmeks astujate huvi HLÜ tegemiste vastu ehk omavastutust. 18) Paragrahvi 17 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, muudatus tuleneb territoriaalsuse põhimõtte kaotamisest (vt eelnõu § 1 p 7 selgitusi). 19) Paragrahvi 17 lõike 2 sissejuhatavat osa muudetakse selliselt, et kustutatakse viide töö-, teenistus- või kutsealase või ühistele majanduslikele huvidele. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole tulenevalt territoriaalsuse põhimõtte kaotamisest (vt ka eelnõu § 1 p 7 selgitusi) vajalik täpsustada lõike 2 sissejuhatavas osas liikmete koondumise aluseid, sest need on väljendatud ka sama lõike punktides toodud loetelus. 20) Paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31. Lõige 31 asetab HLÜ juhatusele kohustuse enne iga uue liikme vastuvõtmist välja selgitada tema põhjendatud huvi HLÜ liikmeks saamise vastu, samuti selle, millisel viisil liige osaleb ühistu majandustegevuses. Nimelt peaks iga HLÜ oma eesmärgiks võtma ühistulise tegevuse edendamise või teatud kogukonna või huvigruppide hüvede esindamise. Lihtsalt tulu ega kasumi teenimine ei saa olla ainuke põhjus HLÜ liikmeks astumisel, mistõttu on seaduse algne mõte otsesõnu lisatud otsesõnu ka lõikesse 31. 21) Paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5. Lõike 5 kohaselt ei saa HLÜ liikmeks olla juriidiline isik, kelles sama hoiu-laenuühistu omab otsest või kaudset osalust. Täiendusega soovitakse ära hoida nn ring-omanikstruktuuri olukorda, kus HLÜ-s teostab omanikuõigusi juriidiline isik, mis kuulub suuremal või vähemal määral HLÜ-le endale. Nimetatud olukord ei oleks lubatav ka teiste äriühingu liikide puhul. 22) Muudetakse §-i 18 pealkirja. Muudatus on tehnilise iseloomuga ning tuleneb HLÜ liikmete nimekirja sätete lisamisest viidatud paragrahvi (vt ka eelnõu § 1 p 24 selgitusi). 23) Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 2, kuivõrd kehtivas seaduses sisalduv 1 000 liikmega seotud piirang ei ole eelnõu koostajate arvates enam põhjendatud. Veelgi enam, kuna eelnõuga seatakse põhjendatud huvi olemasolu olulisemaks ühistest majanduslikest huvidest uue liikme HLÜ-sse vastuvõtmisel (vt eelnõu § 1 p 20 selgitusi), siis ei oleks mõistlik seada tingimus, kus ühistel majanduslikel huvidel põhineva HLÜ liikmeskond on arvuliselt piiratud. 24) Paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 4–7. Lõike 4 kohaselt kantakse HLÜ liikmete nimekirja iga liikme kohta tema sidevahendite andmed, kui liige on selleks nõusoleku andnud. Eelnõu koostajateni on jõudnud pöördumisi, mille kohaselt ei ole liikmetel võimalust ühiste huvide teostamiseks koonduda, sest täna liikmete nimekirjade kohta kehtivad sätted ei sedasta peale liikme nime ja isikukoodi neid andmeid, mis võimaldaks ühistu liikmetel omavahel suhelda, et oma õigusi ühiselt teostada (sh saada kokku kvoorumit, et 18 panna soovitud teemasid üldkoosoleku päevakorda). Sidevahendite all on mõeldud liikme telefoninumbrit, e-maili või muu sidevahendi andmeid, mis võimaldab liikmega vahetult ühendust võtta. Mõistagi eeldab liikme sidevahendite andmete liikmete nimekirja kandmine vastava liikme enda nõusolekut, st kui liige ei ole andnud nõusolekut oma sidevahendite andmete liikme nimekirja kandmiseks, siis seda selle konkreetse liikme osas ei tehta ning viidatud sidevahendite andmeid teistele liikmetele ei jagata. Lõike 5 järgi tuleb HLÜ liikmete nimekirja pidada viisil ja vormis, mis lubab teabe kasutamist masinloetaval kujul. Liikmete nimekirja pidamist reguleerivad sätted ei täpsusta, millises vormis ja viisil tuleb liikmete nimekirja pidada. Praktikas on selliste sätete puudumine viinud selleni, et mõned HLÜ-d peavad liikmete nimekirju ka käsikirjalises vormis – see aga suurendab arusaamatust ja mitmeti mõistetavust nimekirjas olevate andmete osas, samuti ei ole sellisel viisil peetud nimekirjas lihtne teha arusaadavalt muudatusi. Lõike 6 kohaselt ei esita HLÜ juhatus äriregistrile liikmete kontaktandmeid. Tegemist on täpsustusega sama paragrahvi lõigete 3 ja 4 suhtes. Kuna sama paragrahvi lõike 5 järgi tuleb liikmete nimekirja pidada masinloetaval kujul, siis praktikas tuleks HLÜ igapäevategevuses kasutusel olevast liikmete nimekirjast enne äriregistrile esitamist teha koopiafail, millest on kustutatud või eemaldatud liikmete kontaktandmed. Lõike 7 kohaselt kohustub HLÜ juhatus hoidma liikmete nimekirja ajakohasena ning kandma liikmete nimekirja muudatused 30 päeva jooksul vastavate muudatuste teadasaamisest arvates. Täna esineb praktikas probleem, et HLÜ juhatuse poolt äriregistrile esitatavad nimekirjad ei ole kas ajakohased või ei ole üheselt võimalik veenduda, millise aja seisu vastavad nimekirjad kajastavad. Käesoleva lõikega luuakse ühene selgus, et liikmete nimekirjas toodud andmed peavad olema ajakohased, ning sätestatakse HLÜ juhatuse kohustus andmeid ajakohastada 30 päeva jooksul, kui HLÜ juhatusele saavad teatavaks uued andmed. 25) Muudetakse § 22 lõiget 3, millega tõstetakse HLÜ-de osakapitali senine miinimummäär 31 950 eurolt 50 000 eurole. Osakapitali kehtiv miinimummäär, sarnaselt sisseastumismaksuga, on jäänud muutumatuna HLÜS jõustumisest alates (st, 500 000 krooni aastal 1999). Kui võrrelda HLÜ osakapitali miinimummäära suurust Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate teiste subjektide miinimumkapitali nõuetega, siis HLÜ kapitalinõue on suhteliselt madal (eelkõige arvestades krediidiasutustega, mis võivad ainukeste subjektidena kaasata avalikkuselt hoiuseid, kapitalinõuet). Tabel 4. Minimaalne kapitalinõue Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate subjektide puhul Subjekt Miinimumkapitalinõue krediidiasutus 5 000 000 eurot kindlustusandja 3 000 000 eurot pensionifondivalitseja 500 000 – 1 000 000 eurot muu fondivalitseja 125 000 eurot investeerimisühing 70 000 – 750 000 eurot e-raha asutus 350 000 eurot makseasutus 20 000 – 125 0000 eurot krediidiandja 50 000 eurot Äriühingute, eriti aga finantsteenuste osutajate puhul on osakapitali näol tegemist reserviga, mis äärmisel juhul peaks aitama tagada võlausaldajate (sh ka HLÜ liikmete) nõuete täitmise ning äriühingu tegevuse jätkumise. Eelnõu koostajad leiavad, et osakapitali määr peaks olema senisest 19 kõrgem, et tagada ka väiksemate HLÜ-de parem kapitaliseeritus eeskätt stressiolukordade puhul (vt ka selgitusi eelnõu § 1 p 31 juures). 26) Tunnistatakse kehtetuks § 22 lõiked 4 ja 5. Kehtiv osakapitali suurendamise ja vähendamise raamistik võib olla mõnevõrra koormav, kuivõrd HLÜ-del on seaduse järgi kohustus iga liikme vastuvõtmisel ja HLÜ-st väljaarvamisel kohustus muuta HLÜ osakapitali määra, mistõttu tuleb teoreetiliselt ühistul kokku kutsuda üldkoosolek või volinike koosolek, kus osakapitali muutmise üle otsustatakse. See aga tekitab märkimisväärse halduskoormuse nii HLÜ juhatuse kui ka HLÜ liikmete jaoks iga kord, kui on vaja HLÜ osakapitali määra äriregistris tõsta või vähendada, mistõttu see ei pruugi olla praktikas teostatav. Seetõttu on kehtiv äriseadustikust tulenev osakapitali korrigeerimise raamistik asendatud lõigetes 6 ja 7 tooduga (vt eelnõu järgmist punkti). 27) Lisatud on § 22 lõige 6, mis muudab kehtivat osakapitali muutmise raamistikku. Muudatus toob seadusesse põhimõtte, et HLÜ peab esitama avalduse osakapitali määra korrigeerimiseks (st, suurendamiseks või vähendamiseks) 12 kuu jooksul alates asjaolu esinemisest, mis tekitab osakapitali muutmise vajaduse. Eelnõu koostajate soov on vähendada osakapitali muutmisega seotud halduskoormust HLÜ-dele, nii et praktikas oleks vajalik selliste üldkoosolekute või volinike koosolekute korraldamine, mille eesmärgiks on seadusest tuleneva vormilise nõude täitmine, senisest oluliselt harvemini. 28) Muudetakse § 23 lõike 1 sõnastust, misläbi tõstetakse HLÜ liikme osamaksu suurust 30 eurolt 100 eurole. Eelnõus toodud summade muutmise kohta vt ülaltoodud selgitusi eelnõu § 1 p 17 ja 25 kohta. 29) Muudetakse § 27 lõike 1 punkti 1. Muudatusega luuakse HLÜ-dele lisavõimalus paigutada 10% liikmete hoiustest krediidiasutuse hoiuse kõrval ka likviidsetesse varadesse, mis on märgitud § 271 lg-s 5–6. Kehtivas seaduses on üsna nö jäik reegel, et HLÜ-d peavad paigutama 10% oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena krediidiasutusse ja muid valikuid selles osas ei ole. Seetõttu on HLÜ-dele loodud võimalus ka raha paigutada peale pangahoiuste ka muudesse likviidsetesse varadesse, mida on võimalik tavapäraste turutingimuste korral kiiresti realiseerida (vt täpsemalt selgitusi eelnõu § 1 punkti 31 juures). 30) Muudetakse § 27 lõike 1 punkti 3. Kehtiva sätte sõnastuse järgi on HLÜ-l keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus. Eelnõuga ettenähtav muudatus sedastab, et lisaks kehtivatele piirangutele ei või HLÜ omada üle 10-protsendilist osalust krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, välja arvatud ühistupangas. Muudatuse eesmärk on vähendada oma tütarettevõtja ees tekkivaid kohustusi, mida tuleb täita ühistu liikmete vara arvelt. 31) Lisatakse uus § 271, mis määratleb täpsemalt HLÜ-de likviidsusnõuded. Kuivõrd HLÜ on panga kõrval ainus juriidiline isik, kellel on õigus kaasata hoiuseid, siis peab olema tagatud esmajoones see, et HLÜ hoiustele kehtivad kõrgendatud nõuded ka likviidsuse tagamise osas. See tähendab, et HLÜ peab igal ajal olema võimeline rahuldama liikmete kui võlausaldajate õigustatud nõudeid – eriti nõudeid, mis tulenevad kas ühistust väljaastumisest või hoiuse tähtaja lõppemisest. Seetõttu on eelnõuga sätestatud HLÜ-dele täpsemad likviidsusnõuded, mis peaksid tagama HLÜ rahaliste vahendite olemasolu majanduslikult rasketel või muudel perioodidel, kus liikmetel on kõrgendatud huvi saada tagasi HLÜ-sse hoiustatud kapital. 20 Lõikes 1 on sätestatud üldnõue, mille kohaselt peab HLÜ paigutama oma vara selliselt, et igal ajal, sealhulgas stressiolukorras, oleks tagatud liikmete õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Liikmete õigustatud nõuded HLÜ vastu tulenevad esmajoones kas hoiustamislepingust või ühistust väljaastumisel liikmele tagasimakstavast osamaksust vastavalt tulundusühistuseaduse §-le 33. Mõlema nimetatud nõude rahuldamine on eelnõu koostajate hinnangul üks hoiu-laenuühistu liikme põhihuvisid, mille järgimisele peaks olema suunatud ka HLÜ laenude andmise poliitika tervikuna, mida omakorda peaksid kontrollima liikmed, revisjonikomisjon ning sõltumatu audiitor. Lõikes 2 on avatud sama paragrahvi lõikes 1 kasutatud stressiolukorra mõiste. Nimelt on mõeldud stressiolukorra all olukorda, kus HLÜ on kohustatud oma liikmetele välja maksma vastavalt lepingutingimustele 10% liikmetelt kaasatud hoiuste kogusummast 30-päevase perioodi jooksul või tagastama liikmetele vähemalt 25% osamaksude summast ühe majandusaasta jooksul. Teisisõnu peab HLÜ olema valmis vähemalt selle jaoks, et maksta liikmetele tagasi kümme protsenti nende hoiustest ühe kuu jooksul või ühe majandusaasta jooksul vähemalt neljandik liikmete osamaksude kogusummast (vt ka tulundusühistuseaduse § 33 lg 1 ja 3). Lõike 3 kohaselt on HLÜ kohustatud oma äritegevust korraldama nii, et HLÜ finantseerimine ei baseeruks liiga lühiajalistel või vähestel allikatel. Lisaks on HLÜ juhatus kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu ning HLÜ kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või ohustada HLÜ tegevust. Lisanduse näol on tegemist sarnase reegliga, nagu on sätestatud krediidiasutuste seaduse § 80 lõikes 2. Lõige 4 täpsustab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Selleks, et tagada liikmete õigustatud nõuete rahuldamine ning selle jaoks vastava kapitalipuhvri olemasolu, on vaja HLÜ siseselt kehtestada strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks. Lõige 5 täpsustab omakorda lõiget 4 ning sõnastab koormamata likviidse vara mõiste. Lõike 5 sõnastuse kohaselt on tegemist varaga, mida on võimalik realiseerida tavapärastel turutingimustel 30 päeva jooksul. Sättes on toodud lahtise loeteluna näiteks sularaha, arvelduskontol olevad rahalised vahendid ja muu selline vara. Lõiget 5 tuleb vaadata koosmõjus § 27 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt on võrreldes kehtiva regulatsiooniga (mille järgi on HLÜ kohustatud paigutama 10% oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena krediidiasutusse) HLÜ-l võimalik nimetatud 10% liikmete hoiuste summast hoiustada sularahasse, hoida vahendeid arvelduskontol või hoiustada vahendeid muudesse likviidsetesse instrumentidesse. Muu vara all mõeldakse likviidseid, madala riskiga ning lühiajalisi väärtpabereid, millele on osundatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176/1, 26.06.2013, lk 1–337) (CRR) artikli 336 tabelis 1, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski kapitalinõue ei ole kõrgem kui 1,6 protsenti, või eurofondide osakud või aktsiad, mille vara investeeritakse üksnes käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võlainstrumentidesse. Lõige 6 sätestab volitusnormi, misläbi on valdkonna eest vastutaval ministril võimalik määrusega kehtestada likviidsusriski maandamise täpsema kord. Nimetatud määrusega on võimalik ka ette näha väärtpaberite nimekiri, millesse HLÜ-d võivad paigutada 5% liikmete vahenditest, mis kehtiva regulatsiooni järgi peab olema paigutatud üksnes Eesti või teise EL riigi krediidiasutusse nõudmiseni hoiusena. 21 32) Muudetud on § 28 lõiget 1, kuhu on lisatud viide vastutustundliku laenamise põhimõttele, mis mh hõlmab kontrolli kooskõlas HLÜ üldkoosoleku poolt heaks kiidetud sise-eeskirjale. Nimetatud põhimõtte lisamine ei kujuta endast samas suurt sisulist muudatust, kuivõrd see põhimõte on mõnevõrra teistsuguses sõnastuses käsitlemist leidnud ka viimases (2010. a) antud sätte muutmist käsitlevas HLÜS muutmise eelnõus (240 SE, seletuskiri lk 819) – muudatuse näol on tegemist püüdega juhtida enam tähelepanu vastutustundliku laenamise põhimõtte olulisusele HLÜ äritegevuses. Lisatav säte on analoogne KAS § 83 lõikes 31 sätestatuga, mille kohaselt peab krediidiasutus kohaldama tarbijale laenu andmisel viidatud KAVS-i sätteid. Lisatav lõige juhindub käesoleva eelnõu punktis 5 toodud käsitlusest, mille kohaselt tuleks füüsilistest isikutest HLÜ liikmeid käsitleda tarbijatena. Eeltooduga seoses ei tuleks HLÜ-del küll taotleda krediidiandja või – vahendaja tegevusluba, aga HLÜ kui ettevõtlusvorm ei tohiks võimaldada normidest kõrvalekaldumist, mida muidu kohaldataks krediidiandja või –vahendaja tegevusloaga teenusepakkujale, kui viimane osutab sisuliselt sama teenust samale isikule. 33) Paragrahvi 28 lisatakse lõige 11. Füüsilisest isikust liikmele laenu andmisel peaks laenu taotlejale laienema vähemalt samaväärne teabe saamise kohustus nii krediidiandja kui ka HLÜ juures sh kohaldama füüsilisest isikust laenuvõtjale võlaõigusseaduse §-des 409, 411 ja 412 sätestatut; aga ka peaks HLÜ ise järgima §-s 27 toodud laenu andmise nõuete ning §-s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise korra nõuete täitmiseks. 34) Muudetakse § 28 lõiget 7, millega lisatakse lõikesse teine lause. Lisatud teine lause on tingitud sellest, et mitmed täna tegutsevad HLÜ-d kasutavad tütarettevõtjaid või muul moel seotud isikuid, kellele HLÜ laenab edasi üsna olulise osa hoiustest ning kes omakorda tegutsevad laenuandmise või –vahendamise majandustegevuses, mis tihtipeale annavad omakorda kõrge intressiga tarbimislaene. Eelnõuga ei soovita täielikult keelustada tütarettevõtjate tegevust (kuivõrd tütarettevõtjate kasutamine võib olla vajalik majandustegevuse jaoks ja riskide hajutamiseks), küll aga peaks HLÜ valdavas osas ise tegelema laenude andmisega, mitte olema juriidiline keha, millel on õigus hoiuseid kaasata ning vahendada kaasatud rahalisi vahendeid muudele laenuandjatele. Seetõttu on allapoole toodud ka lävendid lõikes 7. Lisaks on loodud ka lävendid nimetatud isikutele laenamisel, kuivõrd isegi üldkoosoleku heakskiidul HLÜ juhatuse või nõukogu liikmele, revisjonikomisjoni liikme või nendega samaväärset huvi omavale isikule laenamisel tekib oluline huvide konflikt laenuandja ja laenusaaja vahel. Sättes on mõeldud ka seda, et ühele ja samale sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikule või temaga seotud ettevõtjale saab anda laenu kokku kuni 5% omakapitali või viiekordse tasutud osamaksu ulatuses. 19 „Eelnõuga kehtestatakse ka hoiu-laenuühistutele sarnaselt krediidiasutustega “vastutustundliku laenamise põhimõte”. See põhimõte on laenuandja sotsiaalselt vastutustundliku käitumise väljenduseks laenuturul, mida on praktikas laialdaselt rakendatud mitmetes erinevates riikides (nt. USA, Suurbritannia, Austraalia) ja mille mõiste on võetud kasutusele ka EL tarbijakrediidi (consumer credit) direktiivis. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine on suunatud just laenusaaja huvide kaitsele, eelkõige tarbija huvidest lähtuva nõustamis- ja teatamiskohustuse täitmisele laenuandja poolt (USA-s ka laenusaaja poolt antud tagatisele sissenõude põhjendamatu pööramise vältimisele). Laenuandja teatamis- ja nõustamiskohustuse osas ei ole Euroopas täna aga veel ühest käsitlust. Varasemalt levinud praktika kohaselt hinnatakse krediidiandmise küsimuse otsustamise käigus, krediidisaaja maksevõimelisust krediidi- või finantsasutuse enda, mitte krediidisaaja huvide aspektist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt on laenuandja kohustatud arvestama laenaja vajadusi ja laenu teenindamise võimekust, kusjuures laenuandjal on kohustus välja selgitada antud konkreetse laenusaaja optimaalne laenukoormus ning teatada sellest laenusaajale. Lisaks on laenuandjal kohustus enne laenulepingu sõlmimist laenuandjat sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega.“ 22 35) Muudetakse § 28 lõiget 9, millega luuakse erisus laenu andmisel muudele isikutele kui sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikutele (st HLÜ juhtorganite liikmetele ja nendega samaväärset majanduslikku huvi omavatele isikutele; vt ka eelmise punkti selgitusi). Muudatus on seotud eelnõu punktiga 34 ülal. 36) Lisatakse §-i 28 lõige 10. Lõike 10 lisamisega välistatakse HLÜ õigus anda laenu krediidiasutustele või teistele finantseerimisasutustele või endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele ettevõtjatele. Välistuse eesmärk on tagada, et HLÜ kui finantseerimisasutus, mille peamine äritegevus on hoiuste kaasamine ja laenude väljastamine, korraldaks oma majandustegevust ise, mitte ei laenaks hoiustatud raha edasi. Lisaks peaks ühistulise tegevuse eesmärk olema oma liikmete ja kogukonna huvide edendamine, mitte maksta hoiuse pealt võimalikult suurt intressi – see soov võib omakorda viia HLÜ riskantsemate laenude väljastamiseni. 37) Lisatakse § 281. Selle paragrahvi näol on tegemist sarnase korraga nagu on sätestatud krediidiandjate ja –vahendajate seaduse §-s 49 sätestatud ja mis puudutab tarbija krediidivõimelisuse hindamist. Võrreldes KAVS-is sisalduvate samasisuliste normidega, on liikme krediidivõimelisuse hindamise sätteid mugandatud vastavalt HLÜ-de äritegevusele ja pakutavatele teenustele ning samas ka lisatud paragrahv täpsustab kehtiva redaktsiooni §-s 28 sätestatut. Viimase vajalikkus tuleneb sellest, et Audiitorkogu on juhtinud tähelepanu asjaolule, et audiitorite hulgas ei ole täit selgust sellest, mida mõeldakse „krediteerimise heade tavade“ all. Viimaks tasub märkida, et HLÜ-l tuleb kõikide HLÜS § 6 lõigetes 1 ja 2 teenuste osutamisel hinnata liikme krediidivõimelisust, sh liikme võimet oma rahalisi kohustusi HLÜ ees täita. 38) Muudetakse § 29 lõiget 1, misläbi muutub HLÜ-del laenukomitee olemasolu kohustuslikuks, kui HLÜ-s on vähemalt 50 liiget. Kehtiv sama sätte sõnastus lubab HLÜ-del põhikirjaga sätestada, kas laenukomitee on HLÜ-l olemas või mitte. Muudatuse eesmärk on ühelt poolt eraldada senisest enam HLÜ juhtorganite ja laenukomitee tegevust, teisest küljest aga vältida olukorda, kus seadus viitab laenukomitee määramise vajalikkusele, kuid samas annab HLÜ-le õiguse jätta laenukomitee valimata, kui sellist organit pole HLÜ põhikirjas ette nähtud. Lisatud on ka teine lause, mille järgi kui HLÜ-l on vähem kui 50 liiget, peab HLÜ-l olema laenukomitee, kui see on põhikirjaga ette nähtud. Seega vähem liikmeid koondaval HLÜ-l ei ole laenukomitee kohustuslik, vaid on jäetud HLÜ liikmete otsustada, kas ühistul on laenukomiteed vaja, kuivõrd väiksemates ühistutes ei pruugi laenukomitee olemasolu olla vältimatult vajalik. 39) Muudetakse § 29 lõikeid 5 ja 6. Lõike 5 muudatus näeb ette laenukomitee liikmeks valimisele piirangu, mille kohaselt ei tohi laenukomitee liige olla juhatuse ega nõukogu liige, audiitor ega revisjonikomisjoni liige. Eelnõu üks eesmärke on suurendada HLÜ-de juhtimise läbipaistvust ning vältida HLÜ-s pädevuse koondumist kitsa ringi isikute kätte. Praktikas võib kehtiva HLÜ normistiku järgi esineda juhtumeid, kus üks ja sama isik juhib igapäevaselt HLÜ tööd juhatuse liikmena ning on lisaks sama HLÜ laenukomitee liige. Seetõttu ei ole lõike 5 muudatuste tõttu lubatud laenukomitee liikmeks valida lisaks nõukogu liikmele ja audiitorile ka HLÜ juhatuse liiget või isikut, kes peavad oma tegevuses olema kas täiesti sõltumatud ning teostama järelevalvet HLÜ tegevuse üle, või kui võib tekkida huvide konflikt HLÜ siseselt erinevate funktsioonide toimimise vahel (sh revisjonikomisjoni liige ja audiitor). 23 Lisaks on lõikest 6 jäetud välja 2. lause, mis keelab HLÜ juhatuse esimeest laenukomitee esimeheks valida, kuivõrd see säte ei ole eeltoodud muude lõikes 5 tehtavate muudatuste tõttu enam asjakohane. 40) Lisatakse § 31 lõikesse 2 uued punktid 5–7. Punkti 5 kohaselt peavad HLÜ sise-eeskirjad sisaldama mh ka rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise reegleid ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda ja nimetatud korra täitmise kontrollimise reegleid. Nimetatud reeglid tulenevad juba kehtivast RahaPTS-st, mistõttu on tegemist kehtiva normistiku täpsustamise ja koondamisega HLÜS-i, mitte sisulise muudatusega. Punkti 6 lisamise näol on tegemist HLÜ-de kohta käivate normide koondamisega TÜS-ist HLÜS- i. Muid muudatusi punkti 6 lisamise näol HLÜ-de kohta käivasse normistikku ei tehta. Punktiga 7 sätestatakse, et HLÜ peab sise-eeskirjades nägema ette ka korra, et kuidas ta oma liikmetega vaidlusi lahendab. Näiteks peaks HLÜ liige teadma, et kuhu ja kelle poole saab ta oma küsimuse või kaebusega pöörduda ning kuidas tekkinud vaidlusi lahendatakse. 41) Paragrahvi 32 lõike 1 punkti 4 sõnastuse muudatuse kohaselt on lisatud üldkoosoleku pädevuse punkt, mille kohaselt on üldkoosolekul õigus ametisse nimetada nii revisjonikomisjoni liikmed kui ka audiitor. Muudatus tuleneb ajendist anda HLÜ liikmetele senisest enam otsustusõigust ning suurendada läbipaistvust HLÜ-s sisemist kontrolli teostava isiku(te) ja nende ametisse määramise osas. Täna ei ole ühtset praktikat, kellel HLÜ siseselt on õigus ametisse nimetada revisjonikomisjoni liikmeid, mis on viinud selleni, et mitmel juhul nimetab revisjonikomisjoni liikmed ametisse HLÜ juhatus. 42) Paragrahvi 32 lõike 1 täiendamine punktiga 51 annab liikmete üldkoosolekule aluse otsustada tegevusloa taotluse, sh krediidiasutuse tegevusloa, esitamise otsustamise. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole kehtiva õiguse alusel üheselt selge, kas hoiu-laenuühistu puhul otsustab tegevusloa taotlemise ühistu juhatus, nõukogu või üldkoosolek. Samas, kuna igasuguse tegevusloa taotlemise näol on tegemist võrdlemisi olulise muudatusega HLÜ majandustegevuses, peaks eelnõu koostajate hinnangul tegevusloa taotlemise otsustamine jääma üheselt üldkoosoleku pädevusse. 43) Tunnistatakse kehtetuks § 32 lõike 1 punkt 7, mis näeb ette, et HLÜ üldkoosoleku pädevusse kuulub laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui HLÜ-s ei ole moodustatud nõukogu. Kehtiva HLÜ-de kohta käiva normistiku järgi peab HLÜ-l olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui ühistu osakapital on üle 25 000 euro või kui nõukogu moodustamine on ette nähtud põhikirjaga (TÜS § 64 lg 1). Kuivõrd juba alates 2010. aastast peab HLÜ osakapital olema vähemalt 31 950 eurot, siis tuleb tegelikkuses igal HLÜ-l nõukogu moodustada. Seetõttu soovitakse viimati nimetatud muudatusega kõrvaldada teatav vastuolu TÜS ja HLÜS vahel. Kuivõrd seaduse eesmärk on olnud laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine asetada esmajoones HLÜ nõukogule, siis see pädevus on eelnõuga viidud eraldi nõukogu käsitleva §-i 325 alla (vt allpool eelnõu § 1 p 44). 44) Lisatakse § 32 lõige 3, mille kohaselt on HLÜ üldkoosoleku pädevust õigus üle anda ainult volinike koosolekule. Nimetatud muudatust tuleb vaadata koos § 323 muudetud sõnastusega ning koos TÜS § 54-ga. Kehtiv HLÜ-dele kohalduv regulatsioon lubab üldkoosoleku pädevust üle anda 24 volinike koosolekule, mis võib olla isegi vajalik suuremate ühistute puhul, kus üldkoosoleku korraldamine igal seaduses nõutud juhul oleks ajaliselt ja rahaliselt üsna kulukas. Samas teadaolevalt on praktikas HLÜ liikmeks astuvad isikud kohustatud volitama enda nimel üldkoosolekul toimetama isikuid, kes ei pruugi olla nendele isegi teada. Selliselt toimides justkui loovutavad liikmed oma liikmelisusest tulenevad õigused sellisel moel, mis võib olla seadusega vastuolus. Seetõttu on nähtud § 32 lg 3 lisatud lõikega ette selgitus kehtiva õigusliku raamistiku juurde, mis lubab eelnimetatud volitust anda ainult põhikirjas sätestatud juhtudel ja ainult volinike koosolekule. 45) Lisatakse §-d 321–325. Paragrahv 321 sätestab erikorra HLÜ üldkoosoleku kokkukutsumisele ja üldkoosoleku päevakorrale võrreldes tulundusühistuseaduses sätestatuga. Üldiselt kohaldatakse HLÜ-de päevakorrale tulundusühistuseadust, kuid lõigetes 2 ja 3 toodud erisuste jaoks on vajalik täpsustada ka HLÜS-is üldkoosoleku kokkukutsumise ja päevakorra sätteid. Lõike 1 järgi kohaldatakse üldkoosoleku päevakorrale tulundusühistuseaduse §-s 401 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Viitega tulundusühistuseadusele sisulisi muudatusi ei kaasne, kuivõrd ka täna kohaldatakse HLÜ-dele tulundusühistuseaduse sätteid. Seevastu samas lõikes sätestatud erand on tingitud lõigete 2 ja 3 lisamisest. Lõikes 2 on sätestatud erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumise alused. Võrreldes tulundusühistuseaduse § 40 lõikega 3 on, tulenevalt sotsiaalse kontrolli olulisusest HLÜ tegevuses, täpsustatud HLÜ netovara suuruse nõuet (punkt 1), lisatud on likviidsuse kriteerium (punkt 2) ning täpsustatud punktis 3 volinike ja liikmete arvu, kelle nõudmisel tuleb erakorraline koosolek kokku kutsuda. Lõike 3 järgi võivad vähemalt kümme HLÜ liiget nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda. Sama lõike teise lause kohaselt tuleb iga täiendava küsimuse kohta esitada põhjendus. Kehtiva tulundusühistuseaduse § 401 lõike 2 järgi võivad vähemalt 1/5 ühistu liikmetest nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Eesti Panga andmetel on täna Eestis tegutsevatest HLÜ-dest 2022. aasta augusti lõpu seisuga neljal HLÜ-l vähemalt tuhat liiget, mis tähendab, et kui liikmed soovivad panna teatud küsimust üldkoosoleku päevakorda, peavad selleks soovi avaldama minimaalselt 200 liiget (enim liikmeid koondavate HLÜ-de puhul on selleks arvuks vastavalt konkreetsele ühistule 300 kuni 750 liiget). Praktikas on aga teostamatu nii mitmete liikmete koondumine ühe konkreetse küsimuse päevakorda võtmiseks, mistõttu on seda lävendit HLÜ-de puhul toodud oluliselt allapoole. Paragrahv 322 täpsustab liikmete kohustused erakorralisel üldkoosolekul, kui HLÜ netovara ei vasta seaduses toodud nõuetele või kui HLÜ ei suuda täita seaduses sätestatud likviidsuse nõudeid (lõige 1). Erisus on loodud seetõttu, et HLÜ netovara ja likviidsuse nõuded on olulised alused HLÜ maksevõime ning liikmete õigustatud nõuete rahuldamise võime säilitamiseks. Lõike 2 järgi ei kohaldata HLÜ-de suhtes tulundusühistuseaduse §-s 49 sätestatut eesmärgiga vältida ebakõlasid HLÜS-i ja tulundusühistuseaduse kohaldamise vahel. Paragrahv 323 sätestab erikorra HLÜ-de erikontrolli korraldamisele. 25 Lõike 1 järgi kohaldatakse HLÜ erikontrolli korraldamisele tulundusühistuseaduse §-s 71 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Viitega tulundusühistuseadusele sisulisi muudatusi ei kaasne, kuivõrd ka täna kohaldatakse HLÜ-dele tulundusühistuseaduse sätteid. Seevastu samas lõikes sätestatud erand on tingitud sama paragrahvi lõike 2 lisamisest. Lõike 2 järgi võivad vähemalt kümme HLÜ liiget nõuda erikontrolli otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist üldkoosoleku poolt. Kehtiva tulundusühistuseaduse § 71 lõike 1 järgi võivad vähemalt 1/10 ühistu liikmetest nõuda erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist üldkoosoleku poolt. Lähtudes eelmise paragrahvi lõike 2 juures toodud selgitustest on ka seda lävendit toodud oluliselt allapoole. Lõike 3 järgi võivad vähemalt 1/10 liikmetest nõuda erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt, kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta. Lõikega 3 ei kaasne sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva tulundusühistuseaduse § 71 lõikega 2, kuid säte on toodud ka HLÜS-i suurema õigusselguse eesmärgil. Võrreldes lõikega 2 ei ole liikmete piiri allapoole toodud lähtuvalt sellest, et kui üldkoosolek ei otsusta erikontrolli määramist, siis on tegemist üldise liikmete huviga erikontrolli korraldamist mitte määrata, ning sellest kõrvalekaldumiseks on vajalik olulist huvi, samuti arvestatavat liikmete arvu, et minna erikontrolli määramist kohtu kaudu nõudma. Paragrahv 324, mis võrreldes HLÜ-dele kohaldatavate tulundusühistuseaduse asjaomaste normidega ühelt poolt täpsustab HLÜ-de volinike valimise korra ning pädevuse ulatuse, ja teiselt poolt koondab asjaomase regulatsiooni HLÜS-i. Lõige 1 on oma sisult tulundusühistuseaduse § 54 lõike 1 kohandamine hoiu-laenuühistutele. Viidatud sätte kehtiva redaktsiooni kohaselt võib tulundusühistu põhikirjaga sätestada, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule, kui ühistul on üle 200 liikme. Kavandatud muudatusega võib HLÜ-des, kellel on vähemalt 500 liiget, HLÜ põhikirjas ette näha üldkoosoleku pädevuse osalise või täieliku üleandmise volinike koosolekule. Samas aga tuleb arvestada sama paragrahvi lõikes 2 toodud piirangutega. Võrreldes kehtiva tulundusühistuseaduse sättega, mis võimaldab üldkoosoleku pädevuse üle anda volinike koosolekule üle 200 liikmeliste ühistute puhul, siis kõrgem lävend (500 liiget) peaks soodustama seda, et liikmed ise osaleksid üldkoosolekul ning räägiksid kaasa ühistut puudutavate otsuste vastuvõtmisel. Lisaks võrreldes kehtiva volinike koosolekule kohalduva regulatsiooniga tulundusühistuseaduses on lõikesse 1 lisatud teine lause, mille kohaselt HLÜ volinikud valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Võrreldes kehtiva tulundusühistuseaduse § 54 lõikega 2, mille järgi volinike koosoleku kokkukutsumise kord, korraldus ning volinike kord määratakse ühistu põhikirjaga, on volinike valimise ja tagasikutsumise kord antud üldkoosoleku pädevusse. Kui kehtiva regulatsiooni järgi on põhimõtteliselt võimalik ühistu põhikirjas sätestada, et näiteks HLÜ juhatus määrab igale liikmele voliniku, siis võib liikmel olla keeruline aru saada, kes ja mil määral esindab tema huve liikme õiguste teostamisel HLÜ-s. Seetõttu, kuivõrd volinikud esindavad volinike koosolekul HLÜ liikmete huve, siis on ka põhjendatud see, et HLÜ liikmetele antakse õigus määrata ise enda eest otsustama volinikud ja ka kehtestada või heaks kiita volinike valimise kord. Lõike 2 kohaselt peab HLÜ-l olema vähemalt 20 volinikku ning ühe voliniku võib valida kuni 25 liikme kohta. Lõike 2 näol on tegemist tulundusühistuseaduse § 54 lõike 1 lause 2 ja lõike 2 lause 26 2 konkretiseerimisega HLÜS-is. Lisaks on võrreldes tulundusühistuseaduse sättega vähendatud liikmete arvu, kelle huve üks volinik võib esindada (50 asemel 25). Vastava piiri vähendamise idee on selles, et valdavalt peaksid liikmed ise end ja enda huve üldkoosolekul esindama, ning volinik peaks esindama vähemal hulgal liikmeid, kui seda võimaldab kehtiv tulundusühistuseadus. Lõige 3 sisaldab endas täpsustust võrreldes kehtiva volinike regulatsiooniga. Lisandus on tingitud sellest, et kuigi volinike koosoleku sätestamisel HLÜ põhikirjas on volinikud sisuliselt kõige tähtsam nn otsustusorgan HLÜ-s ning volinikud esindavad ühistu liikmeid, siis kehtiv HLÜS ega tulundusühistuseadus ei sea piiranguid sellele, kes võivad esindada HLÜ liikmeid volinikena. Seetõttu on eelnõusse lisatud nõue, et kui volinikud on määratud HLÜ liikmeid esindama, siis need volinikud peavad olema ühelt poolt sõltumatud HLÜ juhtorganite- või laenukomitee liikmetest ja ka audiitorist, ning ei tohi olla pankotivõlgnikud, ning teiselt poolt peavad volinikud olema kohased esindama teiste isikute huve finantseerimisasutuses. Normis toodud välistused, sh volinik ei tohi olla põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja, näol on tegemist lahtise loeteluga ning põhikirjaga võib panna täiendavaid nõudeid HLÜ volinikele. Lõike 4 kohaselt on tühine põhikirja säte või tehing, mis on vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga. Praktikas on esinenud mitmeid juhtumeid, kus HLÜ liikmed on HLÜ-ga liitumisel andnud volituse teisele isikule (mitmel juhul sama ühistu juhatuse vm organi liige) osaleda tema eest üldkoosolekul. Antud sättega tagatakse seda, et kui HLÜ liige volitab teist isikut enda nimel osalema üldkoosolekul ja teostada tema liikmelisusest tulenevaid õigusi HLÜ-s, siis peab selline volitamine olema vastav minimaalselt samas paragrahvis toodud volinike koosoleku sätetele. Lisatakse § 325, mis sätestab nõuded HLÜ nõukogule. Kehtivas HLÜS-is ei ole ette nähtud erisätteid HLÜ nõukogule ning kuivõrd vastavalt HLÜS § 2 lõikele 2 kohaldatakse HLÜ-dele ühistute kohta sätestatut ning TÜS § 64 lg 2 järgi kohaldatakse tulundusühistute nõukogule äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, mis omakorda ei ole eelnõu koostajate hinnangul piisavalt täpne oma sõnastuse ja pädevuse osas, et seda saaks otse kohaldada HLÜ-dele, siis soovitakse eelnõuga koondada HLÜ nõukogu kohta käivad normid HLÜS-i. Lõikesse 1 on lisatud võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendus teise lause näol, mille kohaselt peab nõukogu tegema oma tegevuses rakendatud kontrolli tulemused tegema teatavaks üldkoosolekule või volinike koosolekule olenevalt sellest, kas HLÜ on põhikirjas sedastanud üldkoosoleku pädevuse üleandmise volinikele. Muudatus on seotud eesmärgiga anda HLÜ liikmetele enam teavet HLÜ tegevuste kohta. Lõike 1 lauset 2 tuleb vaadata koosmõjus § 39 lõigetega 1 ja 3, mille kohaselt revisjonikomisjon on kohustatud pidevalt ja tulemuslikult revideerima HLÜ tegevust, sh kontrollima HLÜ ja selle juhtorganite liikmete ning nende tegevuse vastavust õigusaktidele (lg 1), ja edastama juhatusele ja nõukogule temale teatavaks saanud teabe, mis viitab õigusrikkumistele või liikme või muu isiku huvide kahjustumisele (lg 3); samuti esitama oma tegevuse käigus tuvastatud riskide ja mittevastavuste kohta ülevaateid juhatusele ja nõukogule (§ 40 lg 1). Eelnõu koostajate hinnangul peaks see andma liikmetele parema ülevaate HLÜ juhtimisest ning HLÜ äritegevuse vastavust seadusele. 27 Lõige 2 näeb ette, et HLÜ nõukogul on kolm teovõimelist füüsilisest isikust liiget, kui põhikirjaga ei nähta ette suuremat liikmete arvu. Tegemist on tulundusühistuseaduse § 64 lg 2 ja äriseadustiku § 318 lg 1 sisalduvate põhimõtete ületoomisega HLÜS-i. Muid muudatusi ei kaasne. Lõike 3 kohaselt peab nõukogu liige olema HLÜ liige. Tegemist on täpsustusega, võrreldes kehtiva tulundusühistuseaduse ja äriseadustikus sisalduva aktsiaseltsi nõukogu regulatsiooniga, mis ei kohusta nõukogu liiget olema hoiu-laenuühistu liige – äriseadustiku § 318 lg 2 kohaselt ei pea nõukogu liige olema aktsionär. Eelnõu koostajate hinnangul osutab nõukogu liikme liikmelisus ühistus sellele, et nimetatud nõukogu liige on motiveeritud enam panustama HLÜ äritegevuse kontrollimisse ning selle õiguspärasusele vastavuse saavutamisele, kuivõrd sellisel juhul mängivad rolli nii nõukogu liikme rahalised kui ka ärialased huvid. Lõike 4 järgi ei või nõukogu liige olla HLÜ juhatuse liige, prokurist, audiitor ega laenukomitee liige, samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse juhatuse või nõukogu liige. Sisuliselt on nimetatud sätte puhul üle toodud HLÜS-i äriseadustiku § 318 lõiked 4 ja 41. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on ette nähtud, et nõukogu liige ei tohi olla ka krediidiasutuse või teise finantseerimisasutuse juhatuse liige. Nimetatud piiranguga on soovitud vältida HLÜ nõukogu liikme huvide konflikti, mis tekib ühe ja sama isiku kuulumisel kahe finantseerimisasutuse juhtkonda, näiteks HLÜ ja krediidiandja. Lõike 5 kohaselt kuulub nõukogu pädevusse laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui põhikirjaga ei ole nimetatud kaebuste läbivaatamist antud üldkoosoleku või volinike koosoleku pädevusse. Tegemist on kehtiva HLÜS § 32 lõike 1 punktis 7 nimetatud pädevusnormi ületoomisega eraldi nõukogu kohta käivasse paragrahvi, kuivõrd igal HLÜ-l peab praktikas olema nõukogu. Lõike 6 järgi on nõukogu nõusolek vajalik HLÜ nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad HLÜ igapäevase majandustegevuse raamest. Selguse huvides tasub märkida, et eelnõus esitatud neljast punktist koosnev loetelu on lahtine ning HLÜ põhikirjaga võib ette näha ka nõukogu nõusoleku vajalikkust ka muude käesolevas lõikes nimetamata tehingute tegemiseks ja teenuste osutamiseks. Sisuliselt on tegemist äriseadustiku § 317 lõike 1 konkretiseerimise ning täpsustamisega HLÜ-de jaoks, kuivõrd kehtivad äriseadustiku sätted ei sobi oma sõnastuse tõttu otsekohaldamiseks HLÜ- dele. Lõigete 7-10 näol on tegemist äriseadustiku § 317 lõigete 2–4 ületoomisega HLÜS-i lähtuvalt eeltoodud § 322 sissejuhatava osa juures toodud põhjendustest. 46) Muudetakse § 34 lõike 1 sõnastust, misläbi vähendatakse HLÜ kohustuslikku juhatuse liikmete arvu kolmelt kahele. Muudatusel on kaks põhjust. Esiteks suurendatakse eelnõuga HLÜ juhtorganite liikmete sõltumatust ning tugevdatakse sisemist kontrolli näiteks audiitori ja sisekontrolli pädevuse suurendamise teel. Teisalt aga muudetakse käesoleva eelnõuga vähem rangemaks ka ühistupanga regulatsiooni, misjärel ühistupank võib valida minimaalselt kaks juhatuse liiget (vt allpool selgitusi eelnõu § 3 p 7 juures). Arvestades eeltoodut, peavad eelnõu koostajad mõistlikuks, et ka HLÜ-de juhatuse liikmete arvu vähendataks sarnaselt ühistupankadega krediidiasutuste kohta käivas regulatsioonis lubatud minimaalse piirini. 47) Lisatakse § 341, mis käsitleb juhatuse liikme kohustusi ja vastutust. 28 Lõike 1 kohaselt on juhatus kohustatud töötama välja äriplaani nõukogu poolt kinnitatud strateegia elluviimiseks (punkt 1), samuti kehtestama ja regulaarselt üle vaatama HLÜ riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid ning sise-eeskirjad, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske (punkt 2). Punkti 3 järgi tuleb juhatusel tagada, et kõik HLÜ töötajad oleksid teadlikud nende töökohustusega seotud õigusaktide sätetest ning HLÜ juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest. Punkti 4 kohaselt tuleb HLÜ juhatusel tagada kontroll selle üle, et HLÜ ja tema töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktide, juhtorganite poolt kinnitatud dokumentide ja heade tavadega. Punkti 5 järgi tuleb juhatusel täita muid HLÜS-ist tulenevaid kohustusi. Lõike 2 alusel tuleb juhatusel esitada vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaade HLÜ tegevusest ja majanduslikust olukorrast. Nõukogule täiendavate ülevaadete esitamine peaks eelnõu koostajate hinnangul suurendama nõukogu funktsiooni teostamise võimalusi ja suurendama läbipaistvust HLÜ tegevuse osas. Lõike 3 järgi tuleb juhatusel teavitada kohe nõukogu liikmeid HLÜ majandusliku seisu halvenemisest, selle kohust või seaduse 5. peatüki sätetest kõrvalekaldumisest. 48) Muudetakse § 36 pealkirja ja sõnastust. Paragrahvi pealkirja kohaselt nähakse hetkel ette HLÜ juhatuse ja nõukogu liikmetele esitatavad nõuded. Paragrahvi pealkirja lisatakse ka nüüd töötajad, et see väljendaks paremini paragrahvis sisalduvate sätete sisu. Lõige 1 kehtestab üldised HLÜ juhtorgani liikmetele (st juhatuse, nõukogu ja laenukomitee liikmetele) esitatavaid nõudeid. Kehtiva lõikega 1 võrreldes on parema jälgitavuse huvides nimetatud nõuded lahutatud kahte punkti, millest punkt 1 on sisuliselt kehtiva § 36 lõike 1 sõnastus (millega on täiendusena hõlmatud ka laenukomitee liikmed) ning punkt 2 on üle võetud KAS § 48 lg-st 3. Laenukomitee liikmete lisamine vastavusnõuete paragrahvi tuleneb sellest, kuivõrd laenukomitee liikmed otsustavad laenude väljaandmist üldkoosoleku poolt kinnitatud korra alusel ja aitavad korraldada võlgade sissenõudmist (HLÜS § 30 lg 3), siis on tähtis, et ka need HLÜ-s keskset funktsiooni täitvad isikud vastaksid finantseerimisasutuste juhtorganite liikmetele rakendatavatele nõuetele. Seetõttu on laiendatud HLÜ juhtidele kohaldatavaid nõudeid ka neile. Paragrahvi 36 lõike 2 täiendamisel teise lausega nähakse ette, et saada valitud HLÜ juhtorgani liikmeks, siis peab see isik esitama piisavat teavet enda kohta (andmed ja dokumendid, sealhulgas ülevaade oma hariduskäigust, töökogemusest, osalemisest ettevõtluses, karistusregistri väljavõtte ning kinnituse, et puuduvad asjaolud, mis välistavad isiku HLÜ juhtorgani liikmeks olemist) ja tõestama sellega, et ta on sobiv isik HLÜ juhtorgani töös osalemiseks. Lisanduse eesmärk on see, et HLÜ liikmetel oleks terviklik ülevaade enne nõukogu liikme valimist selles osas, et kas valitav isik vastab seaduse nõuetele ning kas ta sobib liikmete huve HLÜ siseselt esindama; sama kehtib ka selle kohta, kui HLÜ nõukogu liikmed valivad HLÜ juhatuse liiget. Lõike 5 kehtiv sõnastus näeb ette, et HLÜ juhatuse liige ei tohi olla krediidiasutuse ega teise hoiu- laenuühistu juhatuse, nõukogu, revisjonikomisjoni liige ega audiitor. Muudatus lisab siia nimistusse ka teise finantseerimisasutuse. Nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus üks ja sama isik osaleb olulisel määral mitme finantseerimisasutuse töös – see võib põhjustada huvide konflikti. 29 Uue lisatava lõike 6 kohaselt peavad HLÜ juhid ja töötajad seadma HLÜ ning selle liikmete majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. Nimetatud põhimõte sisaldub kõikides finantssektori ettevõtjate eriseadustes (KAS § 48 lg 5, KAVS § 40 lg 1, MERAS § 47 lg 6) ning põhjendatud on ka nimetatud sätte HLÜS-i lisamine, kuivõrd nimetatud lisandus konkretiseerib juba seaduse mõttega kooskõlas oleva idee, et HLÜ toimib eeskätt selle liikmete huvides ning nii juhatus, nõukogu kui ka HLÜ töötajad peaksid lähtuma eeskätt liikmete huvidest. 49) Muudetakse § 39 teksti sõnastust. Muudatuste teel täpsustatakse ja suurendatakse revisjonikomisjoni rolli HLÜ tegevuse üle sisemise kontrolli teostamisel. Lõikes 1 on loetletud mittetäieliku loeteluna revisjonikomisjoni peamised ülesanded, sh peab revisjonikomisjon kontrollima HLÜ ja tema juhtorganite liikmete ja nende tegevuse vastavust õigusaktidele, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, HLÜ sõlmitud lepingutele ja heale tavale (punkt 1), teostama järelevalvet käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete ja sise- eeskirjade ning HLÜ kohustuste täitmise üle (punkt 2), nõustama HLÜ teenuste osutamise eest vastutavaid isikuid käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes (punkt 3), ja esitama käesolevas seaduses ettenähtud aruandeid (punkt 4). Lõike 2 kohaselt peab revisjonikomisjonile olema HLÜ poolt tagatud kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud töötingimused ja õigused. See hõlmab endas eeskätt õigust saada selgitusi ja teavet HLÜ juhtorganite (juhatuse ja nõukogu) liikmetelt ja töötajatelt ning võimalust jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. Sisuliselt on lõige 2 sama paragrahvi lõiget 1 toetav norm, mis tagab revisjonikomisjonile volituse sekkuda ulatuslikul määral HLÜ tegevusse, et revisjonikomisjon saaks täita oma seadusest tulenevaid funktsioone. Lõike 3 kohaselt on revisjonikomisjon kohustatud viivitamata edastama nõukogule ja üldkoosolekule ning nende olemasolul ka volinikele teabe, mis osutab HLÜS-is sätestatud nõuetele mittevastavusele või liikme huvide olulisele kahjustamisele. Viimase all mõeldakse näiteks mõne konkreetse liikme ebavõrdset kohtlemist, mille alla kuulub näiteks seadusest tuleneva teabe andmise kohustuse täitmata jätmine või negatiivse laenuotsuse tegemist või liikmele muu teenuse osutamata jätmist, kui samadel asjaoludel on teisele liikmele sama teenust osutatud. Lisaks tasub märkida, et lõikes 3 nimetatud nõukogu ja üldkoosoleku või volinike teavitamise kohustuse näol on tegemist miinimumnõudega, sest kõikide liikmete teavitamine revisjonikomisjoni töö tulemustest võib olla keerukas – eriti juhul, kui HLÜ on sisse seadnud volinike koosoleku või kui liikmed valdavas osas ei oma ligipääsu elektroonilistele või muudele kanalitele, mis võimaldavad informatsiooni kiiresti ja efektiivselt üle kanda. Samas kui HLÜ sisesüsteemid eeltoodut siiski võimaldavad, siis ka liikmete teavitamine revisjonikomisjoni töö tulemustest oleks eelnõuga soositud tulem. 50) Muudetakse § 40 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Lõike 1 järgi esitab revisjonikomisjon HLÜ juhatusele ja nõukogule vähemalt üks kord kuue kuu jooksul ülevaate tuvastatud riskide, läbiviidud analüüside ja kontrollide tulemuste ning nende olemasolul ka muude § 39 lõikes 3 nimetatud asjaolude kohta. Ülevaade peab sisaldama informatsiooni ka vastavusriski hinnangu ja tulevaste potentsiaalsete riskide kohta, mis muu hulgas tulenevad õigusaktide muudatusest. 30 Lõike 2 näol on tegemist kehtiva seaduse redaktsioonis sätestatud § 40 lõigete 2 ja 3 koondamisega ühte sättesse. Samuti on muudatus seotud üldkoosoleku sätete täpsustamisega HLÜS-is (vt ka selgitusi § 321 kohta). Lõike 2 uue sõnastuse kohaselt kutsub juhatus revisjonikomisjoni nõudmisel kokku HLÜ erakorralise üldkoosoleku, kui HLÜ juhatus ei ole HLÜ tegevuse mittevastavusest teadasaamisest arvates kahe kuu jooksul kasutusele abinõusid rikkumiste kõrvaldamiseks. 51) Tunnistatakse kehtetuks § 40 lg 3. Lähtuvalt eelnõu eelmises punktis viidatust ning üldkoosoleku sätete toomisest HLÜS-i ei ole § 40 lg 3 eelnõu koostajate hinnangul enam vajalik. 52) Muudetakse § 41 lõike 1 sõnastust. Võrreldes kehtiva sättega on esimeses lauses toodud kohustus auditeerida HLÜ raamatupidamise aastaaruannet. Sama lõike teise lause kohaselt võib auditi asendada ülevaatusega, kui HLÜ kaasatud hoiuste maht on väiksem kui 1 miljon eurot. Esimeses lauses sisalduv sõnaselge kohustus auditeerida HLÜ raamatupidamise aastaaruanne sisaldub ka kehtivas HLÜ-de kohta käivas regulatsioonis, mistõttu lõike 1 esimene lause on lisatud pigem õigusselguse eesmärgil. Samas on tehtud järeleandmine selles osas, et auditi võib asendada ülevaatusega kui hoiuste maht on vähem kui 1 mln eurot, sooviga tekitada vähem ressursikulu väiksematele HLÜ-dele. 53) Muudetakse paragrahvi 41 lõike 4 sõnastust. Sätte eesmärgiks on tagada, et HLÜ liikmed oleksid teadlikud võimalikest rikkumistest, mida audiitor on tuvastanud ja ka sellest, et kuidas HLÜ juhatus plaanib tuvastatud rikkumisi kõrvaldada. Selleks tuleb vandeaudiitoril oma aruandes ka märkida, et millistele seadusest tulenevatele nõuetele HLÜ tegevus ei vasta ning milles seisneb vastava seadusest tuleneva nõude rikkumine. Eesmärk on vältida kehtivast § 41 lõikest 4 tulenevat ebaselgust audiitori aruande sisus. Liikmetel peaks olema õigus teada, et kui HLÜ tegevus ei ole seadusega kooskõlas, siis milles see väljendub (st milliseid nõudeid on eiratud) ning millisel määral esineb mittevastavus seaduse nõuetega, et HLÜ liikmed saaksid teadlikumalt kasutada oma õigusi üldkoosolekul, näiteks anda nõukogule korraldusi juhatuse tegevuse kohta. Lisaks on audiitori kontrollialasse lisatud seaduse § 271 lõikes 4 toodud likviidsuspuhvri perioodiline kontroll. 54) Paragrahvi 41 lisatakse lõige 5, mille järgi HLÜ juhatus peab HLÜ üldkoosolekul andma ülevaate vandeaudiitori kontrolli tulemusel tuvastatud rikkumistest, ning koos sellega esitama kava või ettepanekud, millal ja kuidas nimetatud rikkumised kõrvaldatakse. Kuna auditit viiakse läbi valdavalt HLÜ liikmete huvides, st et tagada liikme varade õiguspärane haldamine, siis on ka põhjendatud vastava teabe edastamine liikmetele. 55) Lisatakse peatükk 71, mis käsitleb raamatupidamist ja HLÜ-de sisemist aruandluskohustust. Paragrahv 411 näeb ette üldised printsiibid HLÜ raamatupidamisele, millest tulenevalt tuleb HLÜ-l raamatupidamisarvestuse korraldamisel lähtuda seadusest, raamatupidamise seadusest, muudest õigusaktidest ning HLÜ põhikirjast ja raamatupidamise sise-eeskirjast. Sisuliselt on tegemist olemasolevate normide koondamisega HLÜS-i. Lisaks võib minister kehtestada täpsemaid nõudeid määrusega raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamise osas (lõige 3). Paragrahv 412 täpsustab HLÜ-de sisemise kontrolli alused ja tähtajad. Lõigete 1 ja 2 kohaselt peab HLÜ juhatus esitama revisjonikomisjonile üks kord kolme kuu jooksul andmed andmeid HLÜ bilansi, kasumiaruande ja liikmete arvu kohta. Lõikes 3 nähakse ette kohustus esitada revisjonikomisjonile majandusaasta aruanne vandeaudiitori 31 aruande ärakiri, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte). Kehtiva regulatsiooni järgi peab HLÜ juhatus nimetatud dokumendid esitama üldkoosolekule. Eelnõu muudatuste järgselt on aga peetud silmas seda, et vastavad dokumendid esitatakse revisjonikomisjonile, kes hindab teabe ja dokumentide vastavust seadusele, ning seejärel annab aru juhatusele ja nõukogule (vt § 1 p 49 juures olevaid muudatusi). Lõikes 4 sätestatakse, et revisjonikomisjoni liige võib nõuda HLÜ juhatuselt muid andmeid ja dokumente, mis võimaldavad revisjonikomisjonil muuhulgas kontrollida HLÜ tegevuse vastavust õigusaktidele ja hinnata tegevust vastavust HLÜ sise-eeskirjadele (HLÜS § 39 lg 1 p 1–4). Kui revisjonikomisjon tuvastab seadusele mittevastavusi HLÜ töös, siis tuleb revisjonikomisjonil viivitamata teavitada sellest HLÜ nõukogu, üldkoosolekut ja olemasolul ka volinikke (HLÜS § 39 lg 3). Lisatud § 413 on keskse tähtsusega norm eelnõus. Selle peamine eesmärk on võimaldada nii HLÜ liikmele kui ka liikmeks astuda soovijaile andmete hõlbus kättesaadavus – kas siis HLÜ veebilehe kaudu või paberkandjal – ka sellisel juhul, kui HLÜ siseselt on määratud liikmete huve esindama volinike üldkoosolek. Enamik HLÜ-sid on küll avaldanud oma kodulehel nt HLÜ põhikirja ja viimased majandustulemused/-näitajad, kuid eesmärk on selline praktika ühtlustada, et võimaldada andmete võrreldavust ja lihtsustada kättesaadavust nii liikmetele kui ka liikmeks astuda soovijatele. Selle paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb HLÜ-l juhatusel liikme nõudmisel esitada 30 päeva jooksul alates sellekohase nõudmise saamisest viimane auditeeritud majandusaasta aruanne (punkt 1), liikme poolt HLÜ-sse hoiustatud rahaliste vahendite koguväärtus (punkt 2), viimati koostatud audiitori arvamus HLÜS §-des 27, 271 ja 28 sätestatud nõuete täitmise kohta (punkt 3), andmed ja dokumendid likviidsusriski vältimise ja maandamise kohta (punkt 4), teave HLÜ juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete kohta (punkt 5), käesoleva seaduse § 18 lõigetes 3 ja 4 nimetatud HLÜ liikmete nimekiri (punkt 6), teave väljastatud laenude kohta laenusaajate lõikes viimase kuu seisuga (punkt 7), ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa viimase kuu seisuga (punkt 8) ning Eesti Pangale esitatavad andmed HLÜ bilansi ja kasumiaruannete kohta (punkt 9). Punkti 1 eesmärk on tagada HLÜ liikmetele hõlbus ligipääs HLÜ viimasele auditeeritud majandusaasta aruandele. Enamik HLÜ-sid on avaldanud viidatud aruanded ka oma veebilehel vastavalt sama paragrahvi lõikele 4, kuid eelnõu eesmärk on selline praktika ühtlustada ning tagada teabe kättesaadavus ühes kohas. Samal põhjusel on eelnõusse lisatud sama lõike punkt 5. Punkti 2 eesmärk on tagada hoiustajale adekvaatne ülevaade tema hoiuse tootlikkusest; teiselt poolt on sellekohaseid andmeid vaja ka HLÜ-l oma likviidsusnõuete täitmise hindamisel. Igakordset nõuet liikme rahaliste vahendite koguväärtuse seisu teadmiseks ei ole HLÜ-l vajalik rahuldada, kui sellekohane teave on tehtud liikmetele püsivalt teadmiseks (vt allpool lg 3). Punkti 7 kohaselt tuleb liikme nõudmisel esitada teave väljastatud laenude kohta laenusaajate lõikes viimase kuu lõpu seisuga. Selle punkti all on mõeldud teavet HLÜ laenuportfelli kohta, sh kellele ja mis summas HLÜ on andnud laenu; samuti asjakohasel juhul eritingimused, mis vastavale laenule või laenusaajale kohaldatakse. Punktide 8 ja 9 kohaselt tuleb esitada liikme nõudmisel vastavalt HLÜ ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa viimase kuu seisuga ning HLÜ bilansi ja kasumiaruanded viimase aruandlusperioodi kohta. Täna esitavad HLÜ-d iga kuu Eesti Pangale viidatud andmeid, aga HLÜ 32 liikmetel ei ole täna õigus nendega tutvuda ega aluseid neid andmeid nõuda, kuigi eelnõu koostajate hinnangul on ühistu liikmetel äratuntav huvi tutvuda oma ühistu oluliste majandusnäitajatega. Lõige 3 näeb ette erandi, et millisel juhul ei kohaldata lõikes 2 sisalduvat teabe andmise kohustust. Nimelt, kui HLÜ on avaldanud lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid elektroonilise süsteemi kaudu või saatnud liikmetele nimetatud andmed ja dokumendid näiteks e-maili teel, siis ei ole HLÜ igakordse nõudmise saamisel kohustatud liikmele nimetatud teavet ja dokumente edastama. Mis puudutab majandusaasta aruande edastamist liikmele, siis kui nimetatud dokument on äriregistri teabesüsteemi vahendusel elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud, siis seda ei käsitleta lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamise alusena. Lõikega 4 sätestab volitusnormi valdkonna eest vastutavale ministrile täpsustada sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele ja dokumentidele kohalduvaid nõudeid. Lõige 4 on lisatud §-i 413 peamiselt lõike 2 punkti 7 tõttu, et vajadusel täpsustada väljastatud laenude kohta avalikustatavaid andmeid. Lõige 5 näeb ette, et HLÜ auditeeritud majandusaasta aruanne ja põhikiri peab olema kättesaadav HLÜ asukohas ja veebilehel selle olemasolu korral. Lõikes 6 on sedastatud, et HLÜ juhatus peab edastama liikme nõudmisel HLÜ-ga seotud andmed paberkandjal, kuid võib võtta selle eest mõistlikku tasu. Kuivõrd igal HLÜ liikmel ei ole ligipääsu elektroonilistele kanalitele, tutvumaks HLÜ-ga seotud aruandlusega, kuid see liige võib olla sellest hoolimata aruandlusega tutvumisest huvitatud, siis peaks ka sellisel liikmel olema võimalik tutvuda HLÜ aruandlusdokumentidega. Sealjuures on oluline, et tutvumine paberkandjal olevate dokumentidega ei oleks ebamõistlikult kulukas. Samas, kuivõrd HLÜ-le tekib paratamatult kulutusi dokumentide väljatrükkimise ja postiga või muul moel edastamise tõttu ning neid kulutusi poleks mõistlik rahastada teiste ühistu liikmete arvelt, siis sellest tulenevalt võib HLÜ nõuda paberkandjal dokumentide saatmisega seotud kulude kandmist, sealhulgas dokumentide trükkimisele ja postitamisele tehtud mõistlikke kulutusi. Lisatud § 414 sedastab HLÜ kohustused esitada perioodilist teavet Eesti Pangale. Viidatud paragrahvi kohaselt esitab HLÜ Eesti Pangale perioodiliselt statistilisi andmeid Eesti Panga seaduses, riikliku statistika seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Nimetatud kohustus on ka olemas kehtiva Eesti Panga seaduse § 34 lõikes 1 ning selle alusel kehtestatud Eesti Panga Presidendi määruse „Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord“ alusel – eelnõuga tuuakse vastav kohustus eraldi esile ka HLÜS-is. 56) Muudetakse § 45 lõike 1 punkte 1 ja 2. Eelnõuga täpsustatakse hoiu-laenuühistute lõpetamise aluseid. Nimetatud punktide muutmise näol on tegemist täpsustavate sõnastustega, kuid sisulisi muudatusi ei kaasne. 57) Seadust täiendatakse peatükiga 81, mis käsitleb hoiu-laenuühistu pankrotti. Paragrahv 451 sedastab üldsätte, mille järgi kohaldatakse HLÜ pankrotiavalduse esitamisele, pankroti väljakuulutamisele ja pankrotimenetlusele pankrotiseaduses sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Paragrahvi lisamine on tingitud järgmiste paragrahvide lisamisest, mis omakorda sätestavad erandid HLÜ-de jaoks võrreldes pankrotiseadusega. 33 Paragrahv 452 sätestab ajutise halduri nimetamise korra. Vaadeldav säte on pankrotiseaduse § 15 suhtes erinormiks. HLÜ on rahaasutus, kelle tegevuses on oluline likviidsus. Pankrotiseaduses sätestatud on liiga pikad tähtajad. Kohtumenetluses kohaldatavad tähtajad peaks olema lühemad, et ära hoida hoiuste väljavoolu võimalike negatiivsete uudiste hirmus. Paragrahv 453 sätestab HLÜ pankroti väljakuulutamise ja HLÜ-st võlgniku maksejõuetuse eeldamise korra. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 31 lõike 11 kohaselt eeldatakse juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetust, kui võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul täitemenetluse alustamisest saadud vara puudumise tõttu nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks, või kui võlgniku juhtorgani liige teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et võlgnik ei suuda oma kohustusi täita. Lisaks eeldatakse osaühingust või aktsiaseltsist võlgniku maksejõuetust, kui äriühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem, kui äriseadustiku nõuete kohaselt netovara summa peaks olema. Vastavalt käesoleva seaduse § 22 lõike 3 teisele lausele peab hoiu-laenuühistu netovara tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. Sarnaselt osaühingutele ja aktsiaseltsidele sätestatakse hoiu-laenuühistust võlgniku maksejõuetuse eeldusena olukord, kus netovara suurus ei ole kooskõlas seaduse nõuetega. Paragrahvis 454 on tehtud täpsustus HLÜ pankrotimäärusest teavitamise kohta. Säte on erinorm pankrotiseaduse § 34 suhtes arvestades hoiustajate kaitse vajadusi. Sõltumata võlausaldajate arvust peab haldur teavitama kõiki hoiustajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Kuna HLÜ peamine vara on nõuded krediidisaajate vastu, siis on väga oluline, et kõik isikud, kes on saanud HLÜ-lt krediiti, oleksid teadlikud, et tuleb jätkata krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmist ning millisele kontole tuleb kanda krediidi tagasimaksed. Paragrahviga 455 sätestatakse nõuete rahuldamisjärgud HLÜ pankrotimenetluses. Tegemist on erinormiga pankrotiseaduse § 153 suhtes. Sätte eesmärk on kaitsta hoiustajate huve pankrotimenetluses nõuete rahuldamisel. HLÜ-desse paigutatud hoiused ei ole tagatud Tagatisfondi poolt, kuid isikute hoiused peaksid olema ka pankroti korral suuremas ulatuses kaitstud kui muude võlausaldajate nõuded. 58) Lisatakse eraldi rakendussäte § 471 näol. Eelnõuga tehtavate muudatuste tõttu on HLÜ-de majandustegevuses vajalik ette näha ka üleminekuperiood uute nõuetega kooskõlla viimiseks. Arvestades seda, et uute nõuete hulk on küllaltki mahukas ja et eelnõu jõustumine on plaanitud 2023. aasta algusesse, siis oleks otstarbekas näha ette vähemalt üheksakuuline üleminekuperiood, mil HLÜ-d peavad oma tegevuse uute nõuetega kooskõlla viima (lõige 1). Lõikega 2 nähakse ette, et uusi määrasid sisseastumismaksu ja osamaksu osas kohaldatakse uutele liikmetele, tagades regulatsiooni järjepidevuse nende liikmete jaoks, kes on tasunud sisseastumismaksu ja osamaksu vastavalt kehtivale regulatsioonile nende HLÜ-sse sisseastumise ajal, ning et need liikmed ei oleks kohustatud kandma lisakulutusi regulatsiooni muutmise tõttu. Lõikega 3 sätestatakse, et enne seaduse jõustumist asutatud ja tegutsev hoiu-laenuühistu peab taotlema Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks. Lõiget 3 tuleb vaadata koosmõjus sama paragrahvi järgmise lõikega, mille kohaselt HLÜ-l ei ole 34 alates 2028. aasta 1. jaanuarist lubatud sõlmida uusi lepinguid HLÜS §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks, kui HLÜ-le ei ole antud krediidiasutuse tegevusluba (lõige 4). Viidatud kuupäev tähendab, et mh seda, et arvestada tuleb ka krediidiasutuste seaduses sätestatud tegevusloa menetlemise tähtaegadega, st krediidiasutuse tegevusloa taotlus peaks olema esitatud hiljemalt 2026. aasta lõpus. Lõike 5 kohaselt ei ole enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud HLÜ-del alates 2026. aasta 1. jaanuarist kuni krediidiasutuse tegevuseloa andmise otsustamiseni lubatud võtta vastu uusi liikmeid, sõlmida uusi hoiuselepinguid või tarbijakrediidilepinguid ega pikendada olemasolevate hoiuse- või tarbijakrediidilepingute kehtivust. Nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus HLÜ-d hakkaksid kaasama uusi liikmeid ja hoiuseid, samuti sõlmima krediidi andmiseks uusi lepinguid vahetult enne sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustuse tekkimist. Samas on oluline, et HLÜ-dele antaks piisavalt aega oma tegevuse ja lepinguliste suhete ümberkorraldamiseks. Lõike 6 järgi peab HLÜ olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul kui vastav tulundusühistu omab makseasutuse või krediidiandja tegevusluba. Lõike 7 kohaselt peab HLÜ, kellele Finantsinspektsioon on keeldunud andmast krediidiasutuse tegevusloa vastavalt krediidiasutuste seaduses sätestatule, lõpetama oma tegevuse või jätkama tulundusühistuna ilma, et teda käsitletaks hoiu-laenuühistuna. Sätte eesmärk on välistada nende HLÜ-de tegevuse jätkumine HLÜ-na, kes ei vasta krediidiasutuste seaduse nõuetele. Lõike 8 kohaselt on tegemist tegevusloata või keelatud majandustegevusega, kui HLÜ rikub käesolevas paragrahvis sätestatut. Tegemist on üheselt selge viitega karistusseadustiku §-le 372, mis käsitleb tegevusloata ja keelatud majandustegevust. 59) Seadusesse lisatava §-i 472 kohaselt ei või tulundusühistut pärast seaduse jõustumiskuupäeva moodustada hoiu-laenuühistuna ega kanda teda sellisel kujul äriregistrisse. Sätte eesmärk on välistada uute HLÜ-de moodustamine pärast seaduse jõustumist, st nö üleminekuperioodil, mille lõppedes rakendub HLÜ-dele krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustus. 60) Seadusesse lisatakse § 49, millega sätestatakse HLÜS-i kehtetuks tunnistamise kord. Paragrahvi sõnastuse järgi tunnistatakse HLÜS kehtetuks alates 2028. aasta 1. jaanuarist. Seaduse kehtetuks tunnistamine on seotud sama seaduse §-s 471 toodud üleminekusätetega suunata hoiu- laenuühistute tegevus Finantsinspektsiooni järelevalve alla, st taotlema krediidiasutuse tegevusluba. Kuna kehtivas krediidiasutuste seaduses on ühistupankade tegevus ning neile kohalduvad nõuded reguleeritud hoiu-laenuühistu seaduses, on vaja täiendavalt ka lisada teatavad ühistupanga kohta käivad sätted eraldi krediidiasutuste seadusesse. Lisaks tasub eraldi välja tuua, et seaduse kehtetuks tunnistamine sisuliselt ei võimalda hoiu-laenuühistuna tegutsemist pärast seaduse kehtetuks tunnistamist, kuna arvestada tuleb ka mh äriseadustikus toodud ärinime kasutamise piirangutega (ÄS § 12 lg 1), samuti reklaamiseaduses toodud piirangutega. § 2. Krediidiandjate- ja vahendajate seaduse muutmine 35 Muudetakse § 2 lõike 6 sõnastust. Uue sõnastusega jäetakse sisuliselt välja kehtiva § 2 lõike 6 punkt 2. Nimetatud muudatus seondub HLÜS § 3 muutmisega (vt eelnõu § 1 p 5), mille kohaselt tekib HLÜ-le krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustus mh juhul kui tema liikmete arv on suurem kui 3 000, mistõttu ei oleks KAVS-is vajalik jätkuvalt kohaldada krediidiandja või – vahendaja kohta sätestatut. KAVS § 2 lõikes 6 säilib aga teine alus, mille kohaselt peab HLÜ taotlema krediidiandja või –vahendaja tegevusloa kui tema poolt antava tarbimiskrediidi määr ületab krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (viimase kuue kuu keskmine). § 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine 1) Muudetakse § 3 lõiget 1, mis sätestab krediidiasutuse mõiste. Eelnõus toodud muudatuse kohaselt võib krediidiasutus tegutseda aktsiaseltsi või tulundusühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või tulundusühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega on asendatud „hoiu-laenuühistu“ „tulundusühistuga“. Muudatus tuleneb sellest, et krediidiasutusele ei peaks kohalduma hoiu-laenuühistu sätted, kuivõrd tegemist on krediidiasutustega (vt ka p 4 selgitused allpool). 2) Muudetakse § 131 lõike 1 punkti 10 teksti selles osas, mis puudutab revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni sätted rakenduvad peamiselt ainult ühistupangale (ja kehtiva HLÜS alusel ka HLÜ-dele). Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 3) Tunnistatakse kehtetuks § 131 lõige 4. Muudatus on seotud revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kaotamisega krediidiasutuste puhul (vt ka § 3 p 1 ülal). Muid muudatusi ei kaasne. 4) Muudetakse § 38 sõnastust, millega täpsustatakse hoiu-laenuühistu seaduse kohaldamist ühistupangale. Viidatud muudatuste järgi kohaldatakse ühistupanga asutamise, liikmete, vara ja üldkoosoleku suhtes hoiu-laenuühistu seaduse §-des 7–25 ja 32 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Teisisõnu tuleb ühistupankadel eelnimetatud aspektide puhul arvesse võtta HLÜS-is sätestatut, kui krediidiasutuste seaduses ei ole ette nähtud vastavaid erisusi. Tegemist on ajutise iseloomuga sättega, st kuna HLÜS kehtib kuni 2028. aasta 1. jaanuarini, siis tulevikus koondatakse vastavad sätted ka KAS-i. 5) Tunnistatakse kehtetuks § 39 lõige 3, § 42 lõike 1 punkt 5 ja § 421 lõige 1, Paragrahvi 39 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Lähtuvalt eelnõu eelmises punktis toodud selgitustest ei ole ühistupanga kui krediidiasutuse puhul vajalik täiendavalt viidata HLÜS-ile. Tunnistatakse kehtetuks § 42 lõike 1 punkt 5 revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kaotamise tõttu HLÜ-dest ning ühistupankadele krediidiasutuste regulatsiooni kohaldamise tõttu. Tunnistatakse kehtetuks § 421 lõige 1, mille kehtiva sõnastuse kohaselt ei kohaldata ühistupanga liikmetele hoiu-laenuühistu seaduse §-s 17 sätestatut. Nimetatud säte ei ole eelnõu koostajate arvates § 38 muudatuste tõttu enam vajalik (vt eelnõu § 3 p 3 selgitusi ülalpool). 36 6) Muudetakse § 421 lõiget 2. Muudatuste järgi oleks lisaks ühistupanga liikme vastuvõtmisele juhatuse pädevuses ka liikmete väljaarvamine, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule. Muudatuse eesmärgiks on tekitada võimalus ühistupangal lõpetada liikme liikmelisus enda initsiatiivil – kehtivas ühistupanga regulatsioonis ei ole sellist võimalust ette nähtud. Lisaks võib teatud juhtudel olla liikme väljaarvamine vajalik, sh juhul, kui liige ei vasta enam ühistupanga poolt liikmele seatud tingimustele või rikub mõnda põhikirjast või seadusest tulenevat kohustust. 7) Lisatakse § 422, mis sätestab erinõuded ühistupanga juhatuse liikmetele. Nimelt lõike 1 kohaselt võib ühistupanga juhatuses olla minimaalselt kaks liiget, mis on erisäte krediidiasutuste seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud krediidiasutuse kolmeliikmelise juhatuse suhtes. CRD artikli 13 lõikega 1 on seatud minimaalseks nõudeks vähemalt kahe isiku määramine krediidiasutuse juhatusse ning eelnõuga soovitakse see erisus ühistupankadele sisse tuua. Sealjuures tuleb märkida, et muud krediidiasutuste seaduses sätestatud nõuded krediidiasutuse juhatuse liikmetele, sh §-d 56 ja 57 jäävad kehtima ka ühistupankade suhtes. 8) Muudetakse § 44, samuti lugedes paragrahvi tekst esimesest lõikeks. Võrreldes kehtiva krediidiasutustele kohalduva osa- või aktsiakapitali miinimummääraga (5 miljonit eurot) viiakse § 44 lõikes 1 toodud muudatustega ühistupanga algkapitali miinimummäär CRD artiklis 12 lõikes 4 lubatud madalaimale tasemele, st 1 miljoni euroni, eesmärgiga soodustada ühistupanganduse teket ja arenemist Eestis. 9) Paragrahvi 44 täiendamisega lõikega 2 lubatakse ühistupanga aktsia- või osakapitali korrigeerida 12 kuu jooksul alates aktsia- või osakapitali muutmise olukorra tekkimisest. Nimetatud muudatus on krediidiasutuste seadusesse tehtud HLÜS-iga sarnaselt. Nimelt ühistupangaks kvalifitseeruval HLÜ-l on väga suur hulk liikmeid, mistõttu oleks kulukas ja keeruline korraldada üldkoosolekuid ainult seetõttu, et korrigeerida avalikes registrites kajastatavat osa- või aktsiakapitali määra. Muudatuse järgi oleks ühistupangal võimalik maksimaalselt ainult osa- või aktsiakapitaliga seotud üldkoosolekuid korraldada vajadusel üks kord aastas. 10) Tunnistatakse kehtetuks § 47. Kuivõrd eelnõuga ette nähtav KAS § 38 muudatus ei viita ühistupanga regulatsiooni puhul HLÜS-ile, siis ei ole nimetatud muudatuse tõttu enam vajalik säilitada seaduses viidet HLÜS-i erisätte mittekohaldumisele. 11) Muudetakse § 49 lõike 2 punkti 2 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 12) Muudetakse § 53 lõike 2 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 13) Muudetakse § 54 lõigete 2 ja 3 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni esimees“ vastavas käändes. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 37 14) Muudetakse § 56 lõike 3 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 15) Tunnistatakse kehtetuks § 59 lõike 6. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 16) Muudetakse § 60 lõike 1 sõnastust. Võrreldes kehtiva paragrahvi sõnastusega jäetakse välja sõnad „ja revisjonikomisjoni esimeheks“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 17) Muudetakse § 60 lõigete 2 ja 5 sõnastust. Võrreldes kehtiva paragrahvi sõnastusega jäetakse välja sõnad „ja revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 18) Tunnistatakse kehtetuks § 60 lõike 3 lause 2. Kehtetuks tunnistamine on tingitud revisjonikomisjoni kaotamisest HLÜS-is. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 19) Muudetakse § 60 lõiget 4. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni liikmete“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 20) Muudetakse § 68 lõike 1 punkti 8 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „revisjonikomisjoni esimehe“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 21) Muudetakse § 84 lõike 2 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni esimehe“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 22) Muudetakse § 99 lõike 2 punkti 3 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoniga“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus. 23) Paragrahvi 116 täiendatakse lõikega 4. Lisatud lõike 4 sätestatu kohaselt lõpetatakse ühistupank, kui ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud. Kuivõrd vastavalt KAS § 39 lg-le 1 peab ühistupanga asutajaid olema vähemalt 50 38 isikut, siis lisatud sätte eesmärk on kinnitada, et ühistupangal peab igal ajahetkel olema vähemalt 50 liiget. Lisaks soovitakse vältida olukorda, kus 50 isikut asutavad ühistupanga, kuid ühistupanga äritegevuse käigus jääb ühistupanka alles vähem isikuid, kaotades nii ühistulise tegevuse mõtte. § 4. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Paragrahvi 37 lõiget 1 muudetakse selliselt, et makseteenuseid osutava HLÜ puhul oleks HLÜ-s osaluse omandamine samastatud HLÜ liikme osamaksu summaga. Nimetatud muudatuse vajalikkus tuleneb sellest, et mõned HLÜ-d osutavad makseteenuseid, kuid kehtivas HLÜS või MERAS redaktsioonides (ega käesoleva eelnõuga ette nähtud muudatustega) ei ole ette nähtud HLÜ-dele olulise osaluse omandamise sätteid. See on aga tekitanud olukorra, kus makseasutustele kehtivad nõuded selles osas, et kes võib omada kontrollivat osalust, kuid samasuguseid nõudeid ei ole rakendatud makseteenuseid osutatavatele HLÜ-dele. Käesolev muudatus peaks tagama, et makseteenuseid osutavas HLÜ-s rakendataks suurema osamaksu teinud liikmetele ka sobivusnõudeid, misjärel ei oleks võimalik HLÜ-sse hoiustanud isikute raha laenata sellistele liikmetele, kes on kriminaalkorras karistatud, kelle osalus ei too kaasa rahapesu või terrorismi rahastamise riske või kes ei vasta muudele MERAS-i 4. peatükis sätestatud nõuetele. § 5. Reklaamiseaduse muutmine 1) Paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 37, mille kohaselt ei tohi HLÜ reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks, sisaldada pakutava hoiuseintressi määra. Muudatus on ajendatud Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidu poolt 19.11.2020 Rahandusministeeriumile saadetud eelnõu kavandis, mille ühe osana oli välja toodud ettepanek keelata reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks, ja mis sisaldab hoiuseintressi määra. Eelnõu koostajad nõustuvad, et HLÜ-ga liituja ei tohiks lähtuda üksnes HLÜ poolt makstavast hoiuse- või muust intressist (vt ka käesoleva eelnõu § 1 punktid 6 ja 9). Samas ei laiendata Hoiu-Laenuühistute Liidu ettepanekus toodud hoiuseintresside reklaamimise keeldu kõikidele finantsteenustele, sest ühelt poolt ei reguleerita käesoleva eelnõuga muude finantsteenuste osutamist, ning teiselt poolt alluvad muud krediidipõhiste finantsteenuste osutajad (krediidiandjad, -vahendajad, krediidiasutused) finants- järelevalvele, millest tulenevalt toimub pidev kontroll vastavate teenusepakkujate ning nende poolt välja reklaamitud hoiuseintresside paikapidavuse üle. Selguse huvides tasub märkida, et lõike 37 näol on tegemist objektiivse keeluga, mille täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avalikes huvides (vt ka ReklS § 30 lg 1). 2) Paragrahvi 511 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2. Sisulisi muudatusi ei kaasne. Lõikega 2 lisatakse rakendussäte, mille kohaselt sama seaduse § 29 lõige 37 jõustub 2023. aasta 1. juulil. Sättes toodud üleminekuaja pikkus peaks võimaldama tegutsevatel HLÜ-del lõpetada olemasolevad reklaamile suunatud lepingud, kuid piisavalt lühike, et tegeleda HLÜ hoiuste reklaamimise probleemiga, millele on osundatud ülaltoodud punkti 1 juures. 39 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi mõisteid. 5. Eelnõu vastavus kehtivale õigusele 5.1 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei põhine otseselt EL õigusel, kuid viiakse täpsemini kooskõlas mõningate EL õiguse sätetega. Nimelt CRD artikkel 9 näeb ette, et liikmesriigid peavad keelama avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmise isikutele, kes ei ole krediidiasutused. Ehk EL õiguse kohaselt on avalikkuselt hoiuste kaasamine ette nähtud üksnes pankadele (krediidiasutustele). Käesolevaga nähaksegi ette, et kui soov on hoiuseid kaasata, siis peab ühistuna tegutsema panga või ühistupangana. See lahendus on täpselt kooskõlas EL õigusega. 5.2 Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi Põhiseadusele PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. PS § 31 kohaldamisel tuleb sageli seetõttu arvestada ka EL õigusega, mis sätestab ettevõtluse kaitse üksikasjalikult. (Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 31, komm 4; kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3502/paragrahv_31). Ettevõtlusvabaduse puhul on tegemist klassikalise vabaduspõhiõigusega, kuid sellel on ka soorituspõhiõiguse jooni: riigil on kohustus tagada, et olemas oleks õiguslik keskkond ettevõtlusega tegelemiseks. Riigi positiivsete kohustuste hulka seoses ettevõtlusvabadusega kuulub kohustus luua õiguslikud raamistikud ettevõtlusvabaduseks, sh äriõiguse ja ühinguõiguse normid. (samas, komm. 6). Selle keskkonna osadeks on ühinguõigus ja äriõigus laiemalt, aga ka konkurentsiõigus, võlaõigus. Kaitstud on nii koondumisõigus kui ka õigus mitte koonduda. Äriühingute asutamist, seisundit, juhtimist ja lõpetamist reguleerivad üldiselt TsÜS ja ÄS. Eriseadustena reguleerivad nende asutamist ja tegevust ka HLÜS, HÜS, KAS ning IFS. Äriühinguteks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. PS § 31 kaitseb kõigisse neisse koondumise õigust (samas, komm. 16 ja 17). Ettevõtlusvabaduse osaks oleva konkurentsivabadusega kaitstakse nii ettevõtjate ettevõtlusvabadust, kui ka tarbijat. Konkurentsivabadus lähtub eeldusest, et konkurents tagab parima teenuse või kauba parima hinnaga. Ettevõtlusvabaduse alusel on isikul õigus nõuda, et riik ei looks konkurentidele põhjendamatuid eeliseid ja seeläbi hoiduks isiku ettevõtluse kahjustamisest. Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse, teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete järele. Ettevõtlusvabadus kaitseb ka ettevõtja lepinguvabadust, sh usaldust ettevõtluse raames sõlmitud lepingute kehtima jäämise suhtes. 40 Õigus tegelda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus on seotud ja kattub osaliselt PS §-s 29 sätestatud õigusega valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Vaadeldavatel õigustel on tihe seos ka PS §-s 32 sätestatud omandiõigusega – seda nii ettevõtlusega tegeleva isiku vara (nt aktsiad, osad või osamaksud) kaitsmisel kui ka äriühingu vara kaitsmisel. Isikuline kaitseala (PS § 9) PS § 31 isikulises kaitsealas on nii Eesti kodanikud kui ka Eestis viibivad välisriigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kuid PS lubab seadusega sätestada välismaalastele piiranguid ettevõtlusvabaduse teostamiseks. PS § 31 kaitsealasse kuuluvad ka äriühingud. Eraldi tuleb välja tuua, et käesoleva eelnõu puhul on isikulises kaitsealas füüsilised isikud – hoiu-laenuühistute liikmetena kui hoiustajatena või ka krediidisaajatena (tarbijatena), kes on sõlminud hoiu- laenuühistuga hoiustamiselepinguid, krediidi- või muid sarnaseid lepinguid. Tarbijana käsitletakse füüsilist isikut, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega (tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1 p 1). Põhiõiguse riive Ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus. Tulenevalt PS § 31 teisest lausest on ettevõtlusvabadus lihtsa seadusereservatsiooniga tagatud põhiõigus, mida võib piirata mistahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (RKPJKo 30.06.2017, nr 3-4-1-4-17, p 57). See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad olema sekkumist õigustavad põhjused. RKPJKo 10.05.2002, 3-4-1-3-02; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12). Riigikohus on ettevõtlusvabaduse piiranguteks lugenud erinevate lubade taotlemise kohustuse kehtestamist, asutamise piirangute kehtestamist ja ka ettevõtja poolt pakutava kauba reklaamile piirangute kehtestamist. Samuti on ettevõtlusvabaduse piiranguna vaadeldavad ettevõtja varale seatavad (nt looduskaitselised) piirangud, mis ei võimalda ettevõtja vara ettevõtluses vabalt kasutada. (vt. täpsemalt Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 31, komm.23). Põhiseaduse § 32 kohaselt tuleb omandile tagada puutumatus ja võrdne kaitse. Puutumatuse tagamiseks peab riik kehtestama õigusnormid, mis võimaldavad omandit kaitsta. (Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 32 komm. 9. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3503). Omandi kaitse laieneb ka nõuetele (s.o. hoiustaja nõue krediidiasutuse või hoiu-laenuühistu vastu), kui need on piisavalt konkreetsed ja neil on küllaldane alus riigisiseses õiguses. PS § 32 lõike 2 teine lause lubab sama paragrahvi lõike 1 esimeses lauses tagatud omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise õigust seadusega kitsendada. Omandipõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida üldjuhul saab piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (vt RKPJKo 17.04.2012, nr 3-4-1-25-11, p 37). Käesoleva seaduseelnõuga sätestatakse pärast eelnõu seadusena kehtima hakkamist hoiu- laenuühistutele tehingute tegemise erinevad piirangud. Kõige intensiivsema nõudena nähakse ette hoiu-laenuühistutele kohustus taotleda hiljemalt 2027. a. 31. detsembriks Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusluba ja sisuliselt hoiu- laenuühistulise tegevuse lõpetamist. 41 Selle põhjuseks on see, et praktikas ei toimi enam hoiu-laenuühistute tegevuses algsed põhimõtted, eelkõige sotsiaalse kontrolli põhimõte kõikidel juhtudel (just suurema liikmeskonnaga ühistute puhul) ja sel juhul on järelevalve ja kontroll ühistute üle üsna puudulik (vt eespool käsitletud hetkel oleva regulatsiooni kui ka praktikas esinevaid probleeme). Eeltoodu on teinud võimalikuks või vähemalt soodustanud hoiu-laenuühistute juhtide kuritarvitusi hoiu-laenuühistu kätte usaldatud rahaliste vahenditega, mille tagajärjel on hoiustajad kaotanud isiklikus plaanis suuri summasid. Kehtiv õigus ei taga õigusliku keskkonda vaba turu toimimiseks, et kaitsta hoiu-laenuühistu liikmetest hoiustajaid ettevõtja juhtide õigusvastase tegevuse eest ega äritegevuse kahjustamist. Mõnede hoiu-laenuühistute reklaam on liiga agressiivne ja oma majandusliku sisu poolest eksitav (isikutele jääb reklaamist tunne, et tegemist on pangaga). Riive formaalne põhiseaduspärasus Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus- , menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele. Riive materiaalne põhiseaduspärasus Riive materiaalse õiguspärasuse eeldused on seaduse legitiimne eesmärk ning PS § 11 teisest lausest tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte järgimine: sobivus, vajalikkus ja mõõdukus. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui piirang riivab ühtaegu nii ettevõtlusvabadust kui omandiõigust, siis tuleb selle lubatavuse hindamisel hinnata piirangu proportsionaalsust enim riivatud põhiõiguse kontekstis (RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12; RKPJKo 29.03.2017, 3-4-1-15- 16, p 102). Sageli tuleb piirangu mõju hinnata siiski seoses mitme põhiõigusega nende põhiõiguste koosmõjus (vt nt RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p-d 32, 46, 48 ja 51; RKPJKo 30.06.2017, 3- 4-1-5-17; RKÜKo 20.10.2020, 5-20-3/43, p 114; Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne § 31 komm 13). Kuna kavandatav seadusemuudatus riivab kõige enam ettevõtlusvabadust ja õigust koonduda tulundusühingutesse, siis on järgnevalt analüüsitud peamiselt just nende põhiõiguste riiveid. Põhiseaduse preambul nõuab muu hulgas, et Eesti riik tagaks sisemise rahu kaitse. Selle eesmärgi saab riik muu hulgas saavutada siis, kui tal on õigus otsustada selle üle, kas ja millistel tingimustel lubada edendada ettevõtlust rahandusvaldkonnas, s.h. kellel ja millistel tingimustel lubatakse avalikkuselt kaasata hoiuseid. S.t. kelle kätte usaldatakse avalikkuse säästud. Kuna ettevõtluskeskkonna kujundamine on seadusandja otsustuspädevuses, on hoiu-laenuühistute tegevusele tingimuste kehtestamine põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. PS § 31 teine lause annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse riive legitiimse eesmärgina saab käsitada kõiki eesmärke, mis on kooskõlas PS-ga (RKPJKo 10.05.2002, 3-4-1-3- 02, samamoodi 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 51). Krediidiasutuste tegevuse õigusliku regulatsiooni üks peamistest eesmärkidest on tagada konkurentsiks võrdsed tingimused. Avalikkuselt hoiuste kaasamise õigus on krediidiasutustel, kes võivad Euroopa Liidus tegutseda ainult pädeva asutuse tegevusloa alusel. Krediidiasutuste tegevus on väga põhjalikult reguleeritud s.h. juhtimise ja organisatoorse korralduse ning vastava aruandluse 42 esitamise nõuded. Krediidiasutuste üle teostatakse pidevat riiklikku järelevalvet. Hoiu- laenuühistud kaasavad samuti hoiuseid, kuid võivad seda teha tingimusel, et hoiustajateks on ainult hoiu-laenuühistu liikmed. Hoiu-laenuühistu liikmeks astumise reegleid ei ole keeruline täita. Hoiu- laenuühistute tegevusnõuded, juhtimise ja organisatoorse korralduse on kordades leebemad kui krediidiasutustele kehtestatud nõuded. Nõudeid ei ole kehtestatud avaliku aruandluse esitamisele ega tegevusloa taotlemisele ega riiklikule järelevalvele. Kuna hoiu-laenuühistute administratiivne koormus on väga palju madalam kui krediidiasutustel, võib see negatiivselt mõjutada konkurentsiolukorda. Praktika on näidanud, et hoiu-laenuühistute juhtimise kvaliteet ei ole piisaval tasemel, liikmete aktiivsus on madal ja see võimaldab hoiu-laenuühistute juhtidel kuritarvitada ühistusse usaldatud liikmete rahalisi vahendeid. Tagatisfond, kes hüvitab kooskõlas Tagatisfondi seadusega krediidiasutuse maksejõuetuse korral isikutele hoiused üldjuhul kuni 100 000 euro ulatuses, ei taga hoiu-laenuühistute hoiuseid. Kuid eksitava reklaami tõttu võib avalikkuses levida arvamus, et ka hoiu-laenuühistute poolt kaasatud hoiused on riikliku tagatisskeemi poolt tagatud. Eeltoodud olukord võib märkimisväärselt moonutada konkurentsi nn hoiuste turul. Hoiu-laenuühistute kui äriühingute ja nende liikmete ettevõtlusvabaduse ja omandivabaduse piiramise legitiimseks eesmärgiks on käesoleval juhul kuritegevuse vastane võitlus ja liikmetest hoiustajate omandivabaduse kaitse. Ettevõtlusvabaduse ja tulundusühingutesse koondumise vabaduse piiramine ei ole välistatud, kui on täidetud proportsionaalsuse kriteeriumid. PS § 11 lubab põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, seades tingimuseks, et piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Riive peab selle saavutamiseks olema proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Sobivus Põhiõigust riivav abinõu on sobiv siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Omandipõhiõigus on oluline väärtus, millele praegusel juhul lisab kaalu hoiustajate õiguspärane ootus oma vahendite säilimisele. Ettevõtlusvaldkondi, kus tegutsemiseks on vajalik pädeva asutuse luba, on enam kui sada. Finantsvaldkond on kõige tugevamate avalik-õiguslike piirangutega ettevõtlusvaldkond, kus ettevõtja tegevus on allutatud rangele regulatsioonile ja järelevalvele. Hoiu-laenuühistud on seni üks väga vähestest finantsvaldkonna äriühingutest, kus ei ole kehtestatud finantsjärelevalve-alase tegevusloa ega riikliku järelevalve nõuet. Seega eelnõu rakendussäte § 47¹ ei ole vastuolus PS §-st 10 tuleneva õigusriigi põhimõttega, sest see ei riku otseselt õiguse subjektide õiguspärast ootust õigussuhete aluseks olevate õigusnormide püsimisele, sest seadusest tulenevate muutuste elluviimiseks on antud mõistlikult pikk tähtaeg. Viis aastat ümberkorralduste rakendamiseks on piisavalt pikk periood. Hoiu-laenuühistute ümberkorraldamine ühistupankadeks tagab kõigi hoiustajate võrdse kohtlemise, sest kõikide krediidiasutuste (sõltumata sellest, kas tegemist on aktsiaseltsina või tulundusühistuna tegutseva krediidiasutusena) poolt kaasatud hoiused on tagatud võrdsetel alusel kooskõlas Tagatisfondi seadusega. Lisaks, juhul kui hoiu-laenuühistu krediidiasutuse tegevusluba ei saa või seda ei soovi, ei pea ta oma tegevust lõpetama, ta võib jätkata nn tavalise tulundusühistuna, kuid ei oma sel juhul õigust kaasata hoiuseid ega anda välja tarbijakrediite. 43 Vajalikkus Abinõu on vajalik üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Põhiõiguse riive vajalikkuse hindamisel tuleb juhul, kui on võimalik valida õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks mitme sobiva meetme vahel, langetada valik kõige vähem koormava meetme kasuks. Eesmärgi olulisus peaks olema riive raskusastmega vastavuses (tasakaalus) ja meetme rakendamisega kaasnev koormus ei tohiks olla seatud eesmärke arvestades ülemäära suur. Õigusaktidega kehtestatakse krediidiasutuste tegevusloa taotlemisele, usaldatavusnõuetele, tegevusele ja riiklikule järelevalvele mitmesugused reeglid, kuid tegevusloa nõue ja riikliku järelevalve toimimine ei välista samas kunagi üheselt krediidiasutuste maksejõuetust ega juhtide või krediidiasutuste töötajate kuritarvitusi krediidiasutuse varaga. Krediidiasutuste suhtes kehtivad nõuded aga aitavad kaasa krediidiasutuste usaldusväärse ja kindla juhtimise toimimisele ning vähendavad olulisel määral kuritarvituste ja maksejõuetuse tõenäosust. Seega ka Finantsinspektsiooni tegevusluba omavad krediidiasutused võivad vaatamata pidevalt toimivale riiklikule järelevalvele muutuda maksevõimetuks. Eeltoodu tõttu ei saa üheselt järeldada, et käesoleva seaduseelnõuga kavandatav nõue taotleda Finantsinspektsioonilt tegevusluba hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks, on tingimata hoiu-laenuühistu hoiustajate kaitseks vajalik, siiski vähendab ta olulisel määral riski, et hoiustajad võivad oma raha kaotada. Krediidiasutuse moratooriumi väljakuulutamise korral, kui hoiuste väljamaksmine peatatakse moratooriumi kehtestamisel pikemaks ajaks kui viis tööpäeva või juhul kui Finantsinspektsioon tunnistab krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks, kuna krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustaks muul põhjusel oluliselt hoiustajate ja teiste klientide huve või raharinglust, peab hoiustajatele hoiused hüvitama Tagatisfond seaduses ettenähtud tähtaja jooksul (üldjuhul on selleks aega 7 päeva). Praktika on näidanud, et hoiu-laenuühistute liikmete endi aktiivsus hoiu-laenuühistute juhtimise kontrollimisel ei ole olnud tõhus. Finantssektori ettevõtjate maksevõimelisuse pidev järelevalve (nn kapitalinõuete täitmise järelevalve) on spetsiifiline finantsjärelevalve funktsioon ja muid alternatiivseid lahendusi ei ole võimalik pakkuda. Mõõdukus Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Samas tuleb arvestada regulatsiooni majanduslikku mõju. Kõnealusest sättest tuleneva ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse riive intensiivsus sõltub esmajoones sellest, kui tugevalt destabiliseeriv on reformi esmane mõju hoiu-laenuühistutele seaduseelnõu jõustumisel ja sellele järgneval ajal. Lühemas perspektiivis avalduvast mõjust sõltub omakorda, milliseks kujuneb hoiu- laenuühistute likviidsus ja maksevõimelisus ning kas pikemas perspektiivis suudetakse maksta hoiustajatele intresse senisel tasemel, samuti kas hoiu-laenuühistute tegevus võiks saavutada uue perspektiivi ühistupankadena. Hoiu-laenuühistute tegevuse ümberkorraldamine ühistupankadeks on kulukas ja toob kaasa olulise administratiivse koormuse ja suurendab ühistute kulusid, mh Tagatisfondi ühekordse ja perioodiliste osamaksete tasumisega (vt käesoleva seletuskirja mõjude analüüsi osa). 44 Eelnõu seadusena vastuvõtmine võib kaasa tuua hoiu-laenuühistu poolt teenuste pakkumise peatumise, s.h. erinevate krediitide pakkumise, kui hoiu-laenuühistu ei ole piisavalt varakult taotlenud Finantsinspektsioonilt krediidiasutusena tegutsemise jätkamiseks tegevusluba. Teenuste pakkumise peatamine, s.o. lepingute sõlmimise keeld võib seada ohtu tegutsevate hoiu- laenuühistute maksevõimelisuse. Riigikohtu selgituse järgi on näiteks „ettevõtja tegevuse peatamine mõõdukas üksnes erandlikel asjaoludel. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mis seab ohtu ettevõtja tegevuse jätkumise. Ettevõtja tegevuse peatamisel halveneb tema majanduslik seisund, mille tõttu saavad kahjustatud ettevõtja võlausaldajate ja töötajate õiguspärased huvid“ (RKHKo 10.03.2005, 3-3-1-77-04; vt ka RKHKo 17.06.2002, 3-3-1-32-02). 6. Seaduse mõjud 6.1. Mõju hoiu-laenuühistutele Sihtrühm: hoiu-laenuühistud Eestis tegutseb Eesti Panga andmetel 21 hoiu-laenuühistut (siit on juba välja arvatud Eesti Arengu HLÜ). Paar aastat tagasi küündis nende arv üle 24 ehk mitmed ühistud on oma tegevuse lõpetanud. Mõju ulatus: Sisuliselt saab hoiu-laenuühistutele rakendatava uute nõuete intensiivsuse jagada kolme ajalisse etappi: Tabel 5. Mõju hoiu-laenuühistutele I. etapp II. etapp III. etapp a) Uued nõuded, mis Hoiu-laenuühistud peavad Hoiu-laenuühistud peavad  Hoiu-laenuühistu peab ennast kasvatavad lõpetama hoiuseintresside hiljemalt 2024. a. 1. jaanuarist hiljemalt 2027. a. 31. halduskoormust reklaamimise alates 2023. a. 1. täitma järgmisi uusi nõudeid: detsembriks ümber kujundama juulist  Kohustus anda liikmele pangaks (või ka rohkem teavet ühistupangaks) s.t. saama  Täiendatud nõuded välisele hiljemalt selleks ajaks finantsauditile krediidiasutuse tegevusloa.  Suurem kapitalinõue – senise  Kui hoiu-laenuühistu 32 tuh asemel 100 tuh eurot eelnimetatud kuupäevaks  Täiendavad nõuded tegevusluba ei saa, siis peab ta: laenuvõtja 1) oma tegevuse hoiu- krediidivõimelisuse laenuühistuna lõpetama hindamiseks (saab jätkata  Täiendatud likviidsusnõuded tulundusühistu vormis  Täiendatud nõuded seniste lepingute revisjonikomisjonile teenindamist ja näiteks üksnes ettevõtluselaenude väljastamist); 2) jätkama Finantsinspektsiooni poolt väljastatud loa alusel makseasutusena (ilma, et tal oleks õigus hoiuseid kaasata); 45  3) jätkama Finantsinspektsiooni poolt väljastatud loa alusel tarbijakrediidi andjana (ilma, et tal oleks õigus hoiuseid kaasata). b) Hinnang haldus- Väike/keskmine Suur Väga suur koormuse kasvule c) Kommentaar Nõue/piirang puudutab üksnes Antud nõuded on ühistute Kohustus saada panga neid ühistuid, kes sellisel kujul suhtes üsna märkimisväärsed, tegevusluba tähendab väga suurt täna oma hoiuseid reklaamivad. samas peaksid parandama nad koormuse kasvu. Sisuliselt on Seda teevad üldiselt üksnes eelkõige ühistute endi pankadele sätestatud nõuded suuremad ühistud, seega ei ole sisekontrolli ja läbipaistvust. täna finantssektoris kõige selle piirangu mõju kogu Kuna riikliku rangemad. Võiks hinnata, et täna sektorile väga suur. finantsjärelevalvet siin ei oleksid üksnes ca 3 ühistut rakendata, ei ole samas nende suutelised taotlema panga nõuetega ennast kooskõlla tegevusloa FI-lt. Siiski võivad viimine ülemäära kulukas. selle eesmärgi nimel mitmed Siiski võib see tähendada, et väikesed ja keskmise suurusega mitmed ühistud võivad oma ühistud nö võimaluse korral tegevuse lõpetada, eelkõige ühineda. Kui ühistu ühistupanga need, kes ei ole täna hoiuseid tegevusluba ei saa või seda ei kaasanud. soovi, siis saab ta jätkata tavalise tulundusühistuna ja ta on võimalus jätkuvalt osutada ka finantsteenuseid (v.a. kaasata hoiuseid). Nagu eespool olevast tabelist näha, siis eelnõuga kaasnevad uued nõuded toovad järk järgult kaasa ühistutele koormuse kasvu ja lõpuks väga põhimõttelise valiku – kas jätkata hoiuste kaasamist ühistupangana või see tegevus sootuks lõpetada. Siiski säilivad ka teatud valikud (kus nõuete koormus on tunduvalt vähem intensiivsem) kui hoiu-laenuühistu valib variandi, kus ta jätkab nö tavalise tulundusühistuna. Nagu eespool märgitud, siis esimeses etapis rakenduv hoiuseintressi reklaamipiirang alates 2023. a. 1. juulist ei ole ühistute jaoks väga intensiivse mõjuga, kuna paljud ühistud sellisel kujul reklaami ei tee ja nendele, kes seda teevad, on ette nähtud piisav aeg selliste reklaamide avaldamise lõpetamiseks. Olulisemad ja intensiivsemad muudatused kaasnevad teise etapiga – antud juhul tähendavad uued nõuded, et HLÜ-d peavad kaasama lisakapitali kaasama (minimaalne kapitalinõue tõuseb 32 000 euro pealt 50 000 euro peale). Ühistud peavad olema samuti valmis andma rohkem informatsiooni oma liikmetele – see tähendab ka ilmselt oma aruandlussüsteemide ülevaatamist ja vastava korralduse täiendamist. Samuti võib tekkida vajadus võtta tööle uusi isikuid ja tuleb tagada, et juhid (juhatuse ja nõukogu liikmed) vastaksid nn kutse- ja sobivusnõuetele. Eeltoodu võib tähendada, et töötajaid on vaja ka koolitada, et nad uue seaduse nõuetest teadlikud oleksid (s.t. võrreldes varasemaga võivad suureneda koolituskulud). Hinnanguliselt võib täiendav tööjõukulu aastas küündida väikeste ja suuremate HLÜ-de peale kokku vähemalt kuni 2 – 3 mln euroni. 46 Näiteks suurimatel HLÜ-del on hetkel ca 20 töötajat (nt Tartu HLÜ), väiksematel ja keskmise suurusega HLÜ-del (nt Kambja HLÜ) tunduvalt vähem (üksnes 3–4 töötajat). Teises etapis eelnõust tulenevate nõuetega kooskõlla viimine võib eeldada ka IT lahenduste, tehniliste töökorralduste ja süsteemide muutmist. Nagu eespool juba märgitud, siis kolmas etapp on nõuete intensiivsuse osas kõige radikaalsem. Sisuliselt on ühistu valiku ees, kas üldse senisel kujul jätkata (mis tähendab pangaks või ühistupangaks hakkama) või jätkata mõnel muul kujul (kuid mitte omamata enam õigust hoiuseid kaasata) või üldse oma tegevus lõpetada. Seepärast ongi siin ettenähtud 5 aastane üleminekuperiood, kuid sisuliselt peaks ühistu hiljemalt 2 aastat peale seaduse jõustumist jõudma seisukohale, kas ta soovib ühistupangaks hakata või mitte, sest ettevalmistus krediidiasutuse loa saamiseks võtab vähemalt 3 aastat aega või isegi rohkem. Allpool on esitatud lihtsustatud kujul võrdlustabel, mis näitab hoiu-laenuühistute ja pankadele sätestatud nõuete varieeruvust. Nagu sellest tabelist näha, siis on pankade nõuete koormus ja intensiivsus kordi kõrgem kui seda on täna hoiu-laenuühistutel. Ehk see tähendab, et ühistud peavad väga põhjalikult kaaluma oma võimekust saada krediidiasutuse tegevusluba. Mh tasub kindlasti ühistutel kaaluda, kas pigem tasub üheskoos panga luba taotleda (s.t. ühistupanka asutada). Tabel 6. Täna kehtiva hoiu-laenuühistute ja pankade regulatsiooni võrdlus VASTAVATE NÕUETE PRAEGU HLÜ-de SUHTES KEHTIV PANKADE (sh ÜHISTUPANKADE) SUHTES TÄNA VALDKOND/TEEMA KEHTIV REGULATSIOON 1. Minimaalne 31 950 eurot  5 mln eurot algkapitalinõue  Riik võib näha ette erisuse, et algkapital oleks 1 mln (nt ühistupankadele) 2. Nõuded Eraldi omavahendeid ei defineerita ja seega  Eraldi nõuded erinevat sorti omavahenditele (ehk omavahenditele nõuded ses osas puuduvad, kuid on nõue, et omavahendite tasemed: I, II, III taseme (lihtsustatult reservkapital peab olema vähemalt pool omavahendid) omakapitali osakapitalist koosseisule) 3. Kapitali adekvaatsus  HLÜ bilansiliste nõuete (väljastatud laenude)  Miinimum 8%, aga FI võib juurde nõuda (lihtsustatult kui palju summa klientide vastu ja bilansiväliste täiendavat kapitali kui ta näeb riske iga üksiku saab laene väljastada kohustuste summa kokku ei või ületada panga lõikes; sõltuvalt omakapitali kümnekordset omakapitali summat.  Eraldi täiendavad puhvrid EP poolt (nt süsteemse suurusest) riski puhver suurtel pankadel, vastutsükliline puhver kõigil);  Eraldi nõuded sellele osale kapitalist, mida tuleb hoida kriisiolukorraks (FI võib nõuda selle osa kapitalist mahakirjutamist kriisi korral);  Kapitali adekvaatsuse jaoks eraldi metoodikad (lihtsustatult igale laenuvaldkonnale (nt hüpoteeklaenud) sätestatakse riskikaalud): a) standardlähenemine (väikepankadel); b) sise-reitingute meetod (suurpankadel).  Eraldi kapitalinõuded erinevate riskide katteks hoitavale kapitalile (nt. krediidi-, operatsioonirisk, ülemäärase finantsvõimenduse risk, valuutarisk jne) ja spetsiifilisematele tehingutele – väärtpaberitehingud/kauplemine, 47  väärtpaberistamine jms., kesksete vastaspoolte garantiifondi rahastamiseks 4. Nõuded likviidsusele  Nõue hoida 5% vähemalt krediidiasutuste Likviidsuspuhvrite piisavus ja kvaliteet, mida hoiustes. jälgitakse iga päev. Bilanssi koostatakse iga päev.  Investeeringud põhivarasse ei tohi olla  Likviidsuskatte nõue – likviidseid vahendeid suuremad HLÜ omakapitalist. peab olema summas, mis võrdub likviidsete vahendite väljavool miinus likviidsete varade sissevool stressiolukorras pluss likv.puhver, mis võimaldab toime tulla 30 päeva jooksul. Aruandlus kord kuus; vajadusel tihedamalt FI nõudmisel.  Üks kord aastas aruandlus FI-le likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessist.  Varasid tuleb paigutada selliselt, et oleks tagatud võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamine. Finantseerimine ei tohi põhineda liiga lühiajalistel või vähestel allikatel.  Likviidsusriski stresstestid.  Likviidsuskriisi puhuks talitluspidevuse plaan, mida testitakse vähemalt üks kord aastas.  FI õigus ettekirjutusega määrata täiendav likviidsusnõue, arvestades ärimudelit, riskijuhtimise ja likviidsusriski juhtimist. 5. Üldnõuded laenude  Hoiu-laenuühistu võib hüpoteegiga tagatud  Eraldi nõuded eluasemelaenude pikkusele, laenu väljastamisele laene välja anda tähtajaga kuni kümme aastat tagatisele, laenumaksete suurusele. ja muid laene tähtajaga kuni viis aastat.  Põhjalikud vastutustundliku laenamise reeglid,  Laenu andmise otsusele eelneb laenuanalüüs, eelkõige tarbijatele. milles uuritakse laenusaaja krediidivõimelisust.  Juhtorgani liikmetele laenu andmise korra kehtestab üldkoosolek otsusega. 6. Nõuded riskide  Laenamine HLÜ liikmetele ei või olla üle 20  Nõuded riskide kontsentreerumise jälgimise ja kontsentreerumisele korra suurem osamaksust või 20% HLÜ kontrolli kohta ning piirmäärad. (lihtsustatult kui suure omakapitalist.  Eraldi nõuded laenamisel seotud isikutele, sh laene võib ühele piirmäärad. isikule/grupile anda 7. Investeerimispiirangud  HLÜ võib ise omada üksnes sellist kinnisasja,  Krediidiasutusel on keelatud osaleda osanikuna mis on vajalik HLÜ peamiseks ja püsivaks täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus. majandustegevuseks finantsteenuste osutamisel  HLÜ-l on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus; 8. Nõuded juhatuse ja  Ei tohi olla pankrotivõlgnik ega isik, kelle  Krediidiasutuse juhil peavad olema juhtimiseks nõukogu liikmetele varasem tegevus/tegevusetus on põhjustanud vajalikud teadmised, oskused, kogemused, äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse reputatsioon. alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.  Isikul ei ole laitmatut reputatsiooni, kui FI on  Juhatuse liige peab olema teovõimeline tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane maine, selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. vajalik haridus, teadmised, kutsealane  FI arvestab isiku reputatsiooni hindamisel muu sobivus. hulgas seda, kas isiku või tema juhitud või  Juhatuse liige ei tohi olla nõukogu liige, kontrollitava äriühingu varasem tegevus või revisjonikomisjoni liige, audiitor ega nendega tegevusetus on kaasa toonud pankroti- või samaväärset huvi omav isik. saneerimismenetluse alustamise või isik on  Juhatuse liige ei või sõlmida teiste isikutega olnud süüteo eest süüdi mõistetud, süüteoasjas lepinguid, mille kohaselt tema ülesanded on süüdistatav või kahtlustatav või muul moel investeerimine, laenu- ja investeerimis- seotud süüteoasjaga või isik on toime pannud projektide koostamine vm tegevus. Ei tohi olla õigusvastase, pettusliku või usaldust panga või teise HLÜ juhtorgani liige, kuritarvitava teo või rahapesu või terrorismi revisjonikomisjoni liige, audiitor. 48  rahastamise teo või olnud seotud sellise teoga või selle uurimis- või järelevalvemenetlusega.  Eraldi spetsiifilised nõuded/piirangud krediidiasutuse juhtidele tulemustasude määramise/maksmise osas (sh võimalus nõuda tulemustasu tagasi). 9. Sisemine ja välimine  HLÜ liikmetest koosnev revisjonikomisjon;  FI/EKP järelevalve. kontroll, riiklik  Laenukomitee (alla 50 liikme puhul  Majandusaasta aruande audit. järelevalve vabatahtlik);  Sisekontrolli süsteem, sh siseauditi üksus.  Majandusaasta aruande audit.  Auditikomitee, riskikomitee,  Tavapärane majandusaasta finantsaudit, kus nomineerimiskomitee. Väiksemate pankade audiitor mh kontrollib HLÜ usaldusväärsuse puhul või riskikomiteed asendada auditikomitee ja laenude andmisele kehtestatud nõuete ja ei ole vaja luua nomineerimiskomiteed. täitmist. 10. Reklaamipiirangud Puuduvad Reklaamiseaduses sätestatud piirangud tarbija- ja hüpoteekkrediidi reklaamimisele. 11. Liikmete/klientide Seaduses otseselt reguleerimata  Igal kliendil on õigus tutvuda kõikide õigus nõuda teavet krediidiasutuste seaduse järgi kohustuslikule avaldamisele kuuluvate andmetega ja krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel need temale avaldama.  Kui krediidiasutused kasutavad automatiseeritud otsuseid, sealhulgas profiilianalüüse, oma juriidiliste kohustuste või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, siis on neil õigus kirjeldada automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi kasutatavat loogikat üksnes üldistatud kujul ja ulatuses, mis ei sea ohtu vastava juriidilise kohustuse või avalikes huvides oleva ülesande sisulist täitmist. 12. Aruandlus Kohustus esitada aruandeid EP-le üks kord kuus. Raamatupidamine kooskõlas määrusega EL Bilanss ja kasumiaruanne vastavalt EP 1606/2002. Regulaarse järelevalvelise aruandluse FI- määrusele. Aga EP aruannete põhjal kontrolli le/ECB-le esitamise periood on üldjuhul kuu, kvartal HLÜ tegevuse üle ei tee. või poolaasta. 13. Hoiuste hüvitamine Kehtiv seadus seda eraldi ei reguleeri Tagatisfondis on moodustatud hoiuste tagamise maksejõuetuse korral osafond, kuhu pangad teevad regulaarselt makseid Mõju avaldumise sagedus: hoiu-laenuühistu peab vastama õigusaktides esitatud nõuetele igal ajahetkel. Ühistute halduskoormuse kasvab eelnõu jõustumisel järk-järgult, kus HLÜ-del on vajalik kohaldada oma tegevus eelnõus toodud nõuetega, nt likviidsusnõuete väljatöötamiseks ja järgimiseks. Samuti kaasneb HLÜ-dele pidev ressursikulu nt hoiustajatele erineva teabe andmisel. Seega on mõju avaldamise sagedus pidev, kuivõrd ühistute tegevus peab igal ajal olema vastavuses eelnõus kavandatud nõuetega. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Peale seaduse järk-järgulist rakendumist võivad mitmed käesoleval hetkel tegutsevad ühistud oma tegevuse lõpetada tulevalt täiendavatest nõuetest, mis tõstavad HLÜ-de halduskoormust. Ilmselt lõpetavad esimeses järjekorras oma tegevuse väiksemad ühistud kuna 2024. a. 1. jaanuaril rakenduvad uued nõuded on nende jaoks liiga koormavad. Hiljemalt 2027. a. 31. jaanuariks võivad oma tegevuse lõpetada veelgi suurem hulk ühistuid. Siiski on keeruline ennustada, mitu ühistut on võimelised saama eelnimetatud kuupäevaks krediidiasutuse tegevusloa ning mitu ühistut jätkavad oma tegevust muus vormis (ilma hoiuseid kaasamata). 49 Mõju olulisus: mõju kõikidele ühistutele on oluline või väga oluline. Kaasneb halduskoormuse tõus ja täiendava ressursi kaasamise vajadus, nii rahaline kui inimressurss. Samas suures plaanis ei ole käesoleva seaduse kohaldumisalasse kuuluvaid isikuid võrreldes kogu finantssektori ettevõtete arvuga väga palju. Või veelgi enam – ühistute mahud on võrreldes kogu finantssekori mahtudega pigem marginaalsed. Üldise mõjuna võib välja tuua, et kehtestatavad nõuded tagavad võrdsema konkurentsiolukorra erinevate finantsteenuste osutamisele turul. Lisaks tasub märkida, et eelnõu võib mõjutada selle sektori arengut ka selgelt positiivses suunas. Seda eelkõige põhjusel, et eelnõuga kaasnevate nõuete tõttu võivad ühistute liikmed senisest rohkem usaldada antud valdkonda (ehk on valmis ise panustama rohkem ühistute tegevustesse). 6.2. Mõju hoiu-laenuühistute liikmetele Sihtrühm: kõik praegused ja tulevased hoiu-laenuühistute liikmed HLÜ-de liikmeskond on ca 15 000 isikut (sisaldab veel Eesti Arengu HLÜ liikmete arvu), mis on ligikaudu 1% Eesti elanikest. Mõju ulatus: Eelnõu mõjub positiivselt nii olemasolevatele kui uutele ühistute liikmetele, kuivõrd tänu rangemate ja selgemate nõuetele usaldatakse ühistuid rohkem. Kokkuvõttes liikmete rahalised vahendid on rohkem kaitstud. See omakorda tagab liikmete vahendite turvalisuse, paraneb ka ühistu juhtide ja liikmete vastastikune usaldus. Teises etapis rakenduvate muudatuste tõttu hakatakse liikmetele edaspidi andma rohkem asjaomast teavet ja oluline info jõuab liikmeteni kiiremini. Seega liikmetele kaasnevaid mõjusid võib hinnata üldiselt positiivseks. Siiski võivad uued nõuded kaasa tuua selle, et tulenevalt ühistute halduskoormuse kasvule, ei saa nad oma liikmetele pakkuda enam nii kõrge intressimääraga hoiuseid kui varem. Lisaks teises etapis rakenduvate muudatuste tõttu suureneb teisalt ka liikmete endi hoolsuskohustus – eelnõu kohaselt saavad ühistu liikmed väiksema kvoorumiga kokku kutsuda erakorralise üldkoosoleku, panna üldkoosolekule arutamiseks täiendavaid punkte ja nõuda erikontrolli läbiviimist. Ehk see kõik eeldab ka ühistute liikmete endi suuremat aktiivsust ja kaasa rääkimist ühistu toimetamistes. Kolmanda etapis ettenähtud muudatuste tõttu saavad ühistu liikmed samaväärse kaitse nagu pangad – ühistupanga tegevus allub täielikult Finantsinspektsiooni järelevalvele ja nende hoiused on kaitstud Tagatisfondi poolt täpselt samas ulatuses nagu nn tavalisel pangal (üldjuhul hüvitatakse isiku hoius kahjujuhtumi korral kuni 100 000 euro ulatuses). Mõju avaldumise sagedus: Kuivõrd ühistu peab vastama uutele nõuetele igal ajahetkel, siis mõju avaldub ka liikmele iga kord, kui ta soovib nt teada oma rahaliste vahendite seisu kohta. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk võib avalduda eelkõige juba eespool viidatud hoiuseintresside languses. Samuti hoolimata eelnõuga ühistu liikmetele antud täiendavatele võimalustele ise kontrollida ühistu juhtide tegevust, ei pruugi see praktikas siiski sellises määral 50 realiseeruda – ühistute liikmed võivad jääda jätkuvalt liialt passiivseks (nt ei kutsu kokku erakorralist üldkoosolekut, kui neile on teatavaks saanud revisjonikomisjoni nö negatiivsed leiud ühistu tegevuse kohta). Mõju olulisus: Uue regulatsiooniga tõhustatakse hoiustajate kaitse alaseid nõudeid ja mõju võib pidada positiivseks ehk mõju on selles tähenduses oluline. 6.3. Muud mõjud Mõju Finantsinspektsioonile kui finantsjärelevalveasutusele avaldub juhul, kui täna tegutsevad hoiu-laenuühistud taotlevad krediidiasutuse tegevusloa saamist ning ei jätka tulundusühistuna või ei lõpeta oma tegevust. Mõju avaldumise ulatust, st mitu hoiu-laenuühistut taotlevad tulevikus krediidiasutuse tegevusloa saamist, on käesoleva eelnõu koostamise ajal keeruline hinnata, kuid võib eeldada, et 1-3 täna tegutsevat hoiu-laenuühistut on võimelised krediidiasutuse tegevusluba taotlema ning end krediidiasutuste seaduses toodud nõuetega kooskõlla viima. See omakorda tähendaks 1-3 uue krediidiasutuse loomist ning nende üle järelevalve teostamist. See number võib väheneda eeltoodud kaalutlustel või suureneda hoiu-laenuühistute ühinemisel. Regulatsioonil puudub mõju välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. 6.4. Kokkuvõte mõjudest Kokkuvõtlikult omavad käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused märkimisväärset mõju kogu hoiu-laenuühistute sektorile – ühelt poolt võivad mitmed ühistud uute nõuete tõttu oma tegevuse lõpetada (siiski nad saavad jätkata muus vormis kui hoiu-laenuühistu vormis), teisalt suureneb ühistute läbipaistvus ja kontroll nende üle ning see eelkõige viimases etapis kui ühistu peab hakkama ühistupangaks. See tagab hoiustajatest liikmete tunduvalt suurema kaitse võrreldes praeguse olukorraga. Ehk viimane peaks üles kaaluma uutest nõuetest ühistutele tuleneva koormuse. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisel puuduvad otsesed mõjud riigieelarvele ja kohaliku omavalitsuste tegevustele. 8. Rakendusaktid Vajadusel võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada kolm määrust, kuid nende kehtestamine pole ilmtingimata vajalik ning sõltub praktilisest vajadustest:  täpsemad nõuded hoiu-laenuühistute likviidsusriski maandamise korrale (HLÜS § 271 lg 5);  täpsemad nõuded raamatupidamisarvestusele ja aruandluse korraldamisele (HLÜS § 412 lg 3);  täpsemad nõuded liikmetele esitatavate andmete ja dokumentidele (HLÜS § 413 lg 3). 51 9. Seaduse jõustumine ja rakendamine Seaduse jõustumine on ette nähtud üldkorras, kuid tegutsevatele ühistutele nähakse ette vastav üleminekuaeg, et viia oma tegevus kooskõlla uute nõuetega (vastavalt uuele §-le 471). Vt täpsemalt ka käesoleva seletuskirja lisa nr 2. Kuna seaduses toodud olulisemate muudatuste rakendamiseks on hoiu-laenuühistutel vajalik teha ettevalmistusi ning muudatusi, siis on kindlasti olemas ka vajadus ette näha seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste jõustamise erikord, st hilisem rakendumine nende sätete jaoks, mis puudutavad HLÜ-de läbipaistvusnõudeid, kapitalinõudeid, likviidsusnõudeid jne. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale ning arvamuse avaldamiseks seotud huvirühmadele: Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidule, MTÜ FinanceEstonia’le, Audiitorkogule, Eesti Pangaliidule, Eesti Ühistegevuse Liigule, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale. Algatab Vabariigi Valitsus [kuupäev] …. 52  Lisa 1 MÄRKUSTE TABEL HOIU-LAENUÜHISTU SEADUSE MUUTMISE JA SELLEGA SEONDUVALT TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU JUURDE Arvestatud, mitte arvestatud, Rahandusministeeriumi Nr Ettepaneku sisu selgitatud, kommentaarid teadmiseks võetud FINANTSINSPEKTSIOON 1 Üldine Selgitatud Krediidiasutuste seaduse § 131 lõike Ettepanek kehtestada seadusega regulatsioon, mille kohaselt 1 punkti 4 alusel tuleb tegutseval Finantsinspektsiooni järelevalve alla tulevad hoiu- äriühingul krediidiasutuse laenuühistud (HLÜ), kes peavad saama krediidiasutuse tegevusluba taotledes esitada tegevusloa, läbivad vahetult enne varade põhjaliku hindamise omavahendite suurust tõendavad (Asset Quality Review). Hindamine tehti ka 2014. aastal dokumendid koos vandeaudiitori krediidiasutustele, kes läksid Euroopa Keskpanga järelevalve aruandega. Samuti rakendatakse alla. Hindamise eesmärk on saada ülevaade, milline on varade üldiseid krediidiasutuse tegevusloa kvaliteet ning kvaliteedi mõju krediidiasutuse omavahendite taotlemise nõudeid (sh varade tasemele ja kapitaliseeritusele. Varade hindamist viisid läbi kvaliteedi hindamist) kõikidele audiitorettevõtted ning protsessi korraldas finants- HLÜ-dele, kes viidatud luba inspektsioon. taotlevad. 2 Üldine Selgitatud RM hinnangul on eelnõus nimetatud Tuleks täiendavalt hinnata HLÜ mõistet, eelkõige tulenevalt muudatuste järgselt krediidiasutused asjaolust, et eelnõuga kaotatakse territoriaalsuse piirang. ja HLÜ-d piisavalt eristatavad, et Kaasneb arvestatav risk, et eelnõu definitsiooni rakendamise vältida nende segamini ajamist. korral oleks HLÜ käsitatav krediidiasutusena CRR Territoriaalsuse piirang kaotatakse tähenduses. Eesti piires, kuid teenuste osutamine jääb jätkuvalt Eestiga piiratuks (vt EN § 1 p 9). RM ei soovi laiendada liikmete ringi väljaspool Eestit, sest siis sotsiaalne kontroll kaoks ära – ka kehtivas seaduses on HLÜ liikmete ring tegelikkuses HLÜ registrijärgse- ning selle naabervaldadega piiratud. 3 Üldine Selgitatud Nimetatud küsimus CRR Eelnõus puudub analüüs selle kohta, kas HLÜS alusel omavahendite nõude kohta tõusetub asutatud HLÜ omakapital vastab CRR-is sätestatud eelduslikult juhul, kui ühistupanga omavahendite nõuetele. Küsimus tõusetub eelkõige juhul, kui tegevusloa saanud HLÜ liige soovib HLÜ liige tahab HLÜ-st välja astuda, sest liikme osamaksed ühistust välja astuda ning seeläbi on omavahendite osa. väheneb ühistupanga omakapital alla CRR-s sätestatud miinimummäära. Nimetatud olukorra esinemise vältimise peaks tagama kehtiva krediidiasutuste seaduse § 421 lg 4, mis lubab ühistupangal määrata uue tähtaja ühistupanga lahkunud liikmele 53  osamaksu väljamaksmiseks, kui pärast väljamakse tegemist ei oleks ühistupanga omavahendid piisavad krediidiasutuste seaduses sätestatud usaldatavusnormatiivide ja muude krediidiasutuste seaduse ning selle alusle kehtestatud nõuete täitmiseks. 4 Üldine KAS § 29 lõike 6 kohaselt Eelnõus puudub analüüs selle kohta, kuidas kohaldatakse kohaldatakse sama seaduse § 29-33 olulise osaluse regulatsiooni HLÜ liikmetele.20 (st olulise osaluse regulatsiooni) ka Tulundusühistute eripära tõttu on olulise osaluse ühistupanga suhtes. Olulise osaluse määratlemine keerulisem kui OÜ või AS puhul ning seda regulatsioon on kehtestatud eeskätt enam vajab eraldi analüüsi ja lahendust see, et keda loetakse aktsiapankade jaoks, millel võivad olulise osaluse omajaks või kontrollivaks isikuks. Pankadele olla erinevat klassi aktsiad või kohaldub KAS § 29 ja CRR art 4 lg 1 p 35-38. Pole välistatud osaluse teostamise õigused. kaaluda võimalusena aktsiaseltsi vormi kohustuslikkust HLÜ- Seevastu ühistupank on ühistulise dele, mis muutuvad HLÜ-st pangaks. põhimõttega, mistõttu ükski isik ei saa suuremat kontrolli ühistupangas teistest liikmetest suurema rahalise panuse läbi. Samas märgime, et tegevusloa taotlemisel tuleb HLÜ-l tõendada selliste liikmete varanduslikku seisu, kelle puhul tema osamaksu summa ületab 2 protsenti taotleja osakapitalist (KAS § 131 lg 1 p 13), mis on palju madalam künnis kui olulise osaluse peatükis sätestatud määrad. 5 Üldine Arvestatud Täiendatud eelnõus rakendussätteid Eelnõust ei ole üheselt selge, mis saab juhul, kui HLÜ (§ 1 p 58). esimesel korral ei läbi tegevusloa menetluse protsessi, st Euroopa Keskpank teeb keelduva otsuse. Meie hinnangul tuleks vastav olustik täiendavalt läbi mõelda ja vajadusel ka reguleerida, nt anda täiendav aeg jagunemiseks, HLÜ tegevuse ümberkujundamiseks jms. 6 Üldine Arvestatud Vt eelmine kommentaar. Eelnõust ei selgu, mis saab juhul, kui HLÜ oma tegevuse lõpetamise/loamenetluse/krediidiasutuse loa saanuna jõuab alla seaduses sätestatud künnise (3000 liiget või 5 000 000 eurot kaasatud hoiuseid). Sellest tulenevalt võib tekkida olukord, kus HLÜ langetab hoiuste mahu nt 4,99 miljoni euro juurde ja liikmete arvu 2999 peale ja tegutseb samamoodi edasi ilma krediidiasutuse tegevusluba taotlemata. Tegevuse jätkamist võimaldab seejuures tulundusühistu seaduse § 92 lõige 1 lause 1, mille kohaselt võib üldkoosolek kuni vara jagamise alustamiseni otsustada mh ühistu tegevuse jätkamise. 7 Üldine Arvestatud Vt eelmine kommentaar. Eelnõust ei selgu, millise aja jooksul peab HLÜ taotlema krediidiasutuse/ühistupanga tegevusloa, kui pärast seaduse jõustumist ületab seaduses sätestatud künnise. Näiteks juhul 20 Näiteks kehtiva krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 12 lõike 3 kohaselt ei kohaldata HLÜ-le olulise osaluse omandamise kohta sätestatut. Taotlusele tuleb üksnes lisada andmed ja dokumendid nende rahaliste vahendite päritolu kohta, millega tasutakse või on tasutud osamaks, mis on 5000 eurot või rohkem 54  kui HLÜ jõuab seaduses sätestatud künniseni 2022. aastal, siis kas tegevusloa taotluse esitamise kohustus tekib kohe või kehtib sarnaselt nn 9 kuune ülemineku tähtaeg. Kui kohustus tekib kohe, võib tekkida küsimus ka võrdsest kohtlemisest, kuivõrd teistel HLÜ-del oli üleminekuaeg ning võimalus oma tegevust vastavalt kujundada. 8 Üldine Mitte- Pigem looks eelnõu koostajate Võiks kaaluda HLÜ-de jagunemise keelu leevendamist, et arvestatud hinnangul jagunemise keelu HLÜ-dele jääks suurem ettevõtlusvabadus oma äri leevendamine võimaluse korraldada korraldamiseks. oma äri selliselt, et varad ja kohustused oleksid ebavõrdselt jaotunud ning liikmete huvid ei oleks seetõttu võrdselt kaitstud. 9 Eelnõu § 1 p 30 Teadmiseks Teoreetiliselt on küll ühele liikmele Seletuskirja viide likviidsusele ei ole asjakohane ning võetud suure(ma) laenu andmine parem eelkõige peaks keskenduma vastutustundlikule laenamisele. krediidiriski kui ka likviidsuse Kui kõigi põhimõtete järgimisel ja riskipõhise hinnangu seisukohalt, aga see toimib ainult tulemusena on mõislikum anda suurem laen mõnele liikmele, ideaalse stsenaariumi korral. siis sisult võib see HLÜ-le parem olla nii krediidiriski kui ka Tavapärase äritegevuse korral ei ole kaudselt likviidsuse seisukohalt. võimalik hinnata adekvaatselt kõiki laenusaajaga seotud riske ning ära hoida nende realiseerumist. 10 Eelnõu § 1 p 31 Osaliselt Eelnõu seletuskirja on muudetud § 1 Seletuskirjast ei selgu, miks on sellise piirangu kehtestamisel arvestatud, punkti 36 (§ 28 lg 10) osas, mis lubatud laenu andmine ja teenuste pakkumine ühistupangale, selgitatud puudutab intressi maksmist. võttes arvesse eeltoodud välistuse eesmärki. Lisaks ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul seletuskirjas viide hoiuste § 28 lg 11 on eelnõust kustutatud. pealt intressi teenimise kohta kirjutatud piisavalt selgelt ning võiks olla sõnastatud pigem intressi maksmisena kui teenimisena. Vastasel juhul võib tekkida arusaam nagu räägitaks HLÜ poolt paigutatud hoiustelt laekuvast intressitulust. HLÜS § 28 lg 11 sõnastuse puhul tuleb HLÜ-l valida, kas juhtida hästi oma likviidust või järgida HLÜS § 28 lõikes 11 sätestatut, sest laenude tähtaegade juhtimisel peaks eelkõige arvestama hoiuste tähtaegu, ehk siis tasakaalus peavad olema varade ja kohustuste tähtajad. Kui näiteks hoiuste tähtajad on üldjuhul pikaajalised, näiteks viis aastat, siis ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul põhjendatud seada paindumatut tähtaja piirangut laenudele. Selline piirang võib olla ebamõistlik just pika-ajalise tähtajaga hoiustega HLÜ- dele. Rõhk peaks olema likviidsuse juhtimisel, sh varade ja kohustuste tähtaegade tasakaalu osas. 11 Eelnõu § 1 p 34 Osaliselt Eelnõu § 1 punkti 39 kohaselt ei või Piiratud peaks olema ka kõigi teise kaitseliini esindajate, sh arvestatud, laenukomitee liikmeks olla HLÜ riskikontrolli ja vastavuskontrolli eest vastutaja, osalemine selgitatud juhatuse või nõukogu liige või laenukomitees. Samuti ei tohiks laenukomitees osaleda audiitor või revisjonikomisjoni liige. juhatuse liige, kes vastutab teise kaitseliini toimimise eest. Lisaks eeltoodule oleme seisukohal, et juhatuse liikmete Mis puudutab juhatuse liikme osaluse piiramise osas tuleks kaaluda vastavate KAS-i osalemist laenukomitee töös, siis sätetega analoogset nõuete kehtestamist. Seejuures pöörame juhime tähelepanu sama punkti tähelepanu, et kehtivas HLÜS-i § 29 lõikes 6 on juures toodud eelnevale krediidiasutuste seadusele sarnane regulatsioon juba olemas. kommentaarile. 55 12 Eelnõu § 1 p 44 Arvestatud Eelnõu uues sõnastuses teostab Eelnõus on kasutatud terminit vastavuskontroll teatud seaduse nõuete vastavuse kontrolli kontrollitoimingute kohta, mis teiste õigusaktide kohaselt on revisjonikomisjon (ja osaliselt osaliselt küll seostatavad vastavuskontrolliga, kuid audiitor). Finantsinspektsiooni hinnangul on osaliselt tegemist väga selgelt siseauditi funktsiooni klassikalise kirjeldusega. Kuivõrd vastavuskontroll ja siseaudit on ka EL tasemel selgelt defineeritud funktsioonid, siis on Finantsinspektsiooni hinnangul eksitav luua HLÜS-i funktsioon, mida nimetatakse vastavuskontrolliks, kuid mille ülesanded on pigem siseauditi omad. Seejuures pöörame tähelepanu, et KAS-i muudatus- ettepanekutes on vastavuskontrolli funktsiooni uued sätted olemas, mis on kooskõlas juba investeerimisühingutele läbi otsekohalduvate EL-i õigusaktide kehtivate sätetega ning EBA seotud suunistega (kehtestatud FI soovitusliku juhendina). 13 Eelnõu § 1 p 47 Arvestatud Vt eelmine kommentaar. Arvestades muudes õigusaktides vastavuskontrolli teostajale pandud ülesandeid, ei ole selliste aruannete esitamine vastavuskontrollile asjakohane. Selles ning eeltoodus punktis toodut arvestades on Finantsinspektsioon seisukohal, et kui HLÜ-dele on vajalik kehtestada kontrolli vorm, mis ei ole oma sisult ei vastavuskontroll ega siseaudit, siis tuleks seda nimetada muu terminiga. 14 Eelnõu § 1 p 50 Arvestatud Nõustume vajadusega keelata Oluliselt detailsemalt tuleks läbi mõelda HLÜ-de olemasolevate lepingute likvideerimise protsess, kuna see võib teatud juhtudel saada pikendamine, kui uute klientidega oluliseks. Seda mh ka liikmete varade kaitsevajadusest lepingute sõlmimine on keelatud. tuleneva aspekti kaudu, kui ka HLÜ-de klientide aspektist. Samuti ei nähtu eelnõust, et millised riskid ja võimalikud Muudetud on eelnõu § 1 punkti 58 kuritarvitused loodava raamistikuga võivad aktiviseeruda (§ 471 lg 5-6). ning kuidas neid mõistlikult ette ära reguleerida. Näiteks ei tohi HLÜ sõlmida uute klientidega lepinguid, kuid eelnõust nähtuvalt ei ole keelatud olemasolevate klientidega lepingute pikendamine. Vastava näite välistamiseks teeme ettepaneku täiendada lõiget 5 keeluga pikendada ka olemasolevate klientide lepinguid. 15 Eelnõu § 1 p 50 Arvestatud Eelnõus toodud üleminekuajad on HLÜ-dele tuleks anda pikem üleminekuaeg, mistõttu teeb jagatud kolmeks vastavalt Finantsinspektsioon ettepaneku, et üheksa kuu asemel peaksid eeldatavale halduskoormuse kasvule HLÜ-d kaheteist kuu jooksul redaktsiooni jõustumisest HLÜ-de jaoks. Kõige arvates esitama Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse. vähemkoormavamad meetmed hakkaksid kehtima 2023. aasta 1. juulil, enamik nõudeid rakenduvad 2024. aasta 1. jaanuaril; § 471 lg 1) ning krediidiasutuse tegevusloa taotlemiseks on HLÜ-del aega kuni 2027. aasta 31. detsembrini, Muudetud on eelnõu § 1 punkti 58 (§ 471 lg 1, 3-4). 16 Tehnilised kommentaarid Arvestatud Viidatud punkti täiendatud sõnaga 1) Eelnõu § 41.3 lõikest 2 puudub sõna „kuu“; „kuu“. Nõustume, et § 32.5 lõige 7 2) Eelnõu § 32.2 lõike 7 lause 2 ja lõige 8 on sama sisuga, ja lõige 8 on sarnase sisuga, mistõttu mistõttu teeb Finantsinspektsioon ettepaneku sõnastada § 56  32.2 lõige 8 järgnevalt: „„Põhikirjaga võib nõukogule ei ole vältimatult vajalik lõike 8 anda õiguse otsustada ka muid küsimusi, mille lisamine pakutud sõnastuses; otsustamine ei kuulu vastavalt seadusele või põhikirjale seetõttu on varasem lõige 8 juhatuse või üldkoosoleku pädevusse.“ kustutatud. 3) Seletuskiri ja eelnõu ei ole mitmel juhul omavahel Seletuskiri ja eelnõu on omavahel kooskõlas, sh § 3 lõige 1 seletuskiri ja eelnõu § 1 p 5 paremini sobitatud. sõnastus, ning § 6 pealkirja seletus ja eelnõu tekst. MTÜ FINANCEESTONIA 1 Üldine Teadmiseks FinanceEstonia toetab ja tervitab kavatsust hoiu-laenuühistuid võetud (HLÜ) paremini reguleerida, et tagada HLÜ-de tegevuse suurem läbipaistvus ja HLÜ-de liikmete tõhusam kaitse. FinanceEstonia eesmärk on esindada oma liikmete huve selleks vajaliku ärikeskkonna ja seadusloome parandamisega. Seda arvesse võttes peame vajalikuks märkida, et HLÜ struktuuri varjus on turul tegutsemas ka ettevõtjaid, kes klassikalise HLÜ põhimõtteid ei järgi ning on võrreldes muude turuosalistega, näiteks krediidiandjatega, saanud põhjendamatu konkurentsieelise. Uus regulatsioon peaks olema proportsionaalne ja ei tohiks tekitada ebaproportsionaalselt suuri kohustusi, mida nõue muutuda pangaks tekitab. 2 Üldine Arvestatud RM hinnangul on ühistupanga vorm HLÜ-d, olenemata suurusest, peaksid kuuluma Finants- ainuke ettevõtlusvorm, mis annaks inspektsiooni järelevalve alla ning omama tegevusluba. võimaluse säilitada ühistulise tegevuse vormi, sh liikmete endi kontrolli ühistu tegevuse üle. Seevastu muude finantsjärelevalve vormide puhul, sh krediidiandja tegevusloa taotlemise puhul, jääks ühistuline tegevus pigem tagaplaanile. 3 Eelnõu § 1 p 5 Selgitatud Eelnõu kohaselt eeldatakse hoiuste tasemelt alates 5 mio EUR pangalitsentsi taotlemist, mis on ebaproportsionaalne tänaste pangareeglitega, mille kohaselt minimaalne omakapitali nõue on 5 mio EUR. Arusaadavalt ei ole võimalik 5 mio EUR hoiuste mahu pealt lisada samaväärses mahus omakapitali või katta pangana tegutsemise kulusid (regulatsioon, vastavuskontroll jms). Nõue taotleda teatud suuruse puhul Finantsinspektsioonilt panga tegevusluba võiks olla üks võimalus, kuid kohustuslikuks muutmisele seatud hoiuste maht või liikmete arv peaksid olema oluliselt kõrgemad kui praeguses eelnõu kavandis viidatud. 4 Eelnõu § 1 p 5 Selgitatud Käesoleva eelnõuga võimaldaks Alternatiivina [krediidiasutuse tegevusloa taotlemisest] võiks asutada ühistupanka ka 1-miljoni olla HLÜ-del võimalus taotleda Finantsinspektsioonilt eurose algkapitaliga. Eelnõu KAVS-ist tulenevatest põhimõtetest lähtuvat tegevusluba. koostajate hinnangul on see kõige Eesti võiks võtta eeskuju Leedust, kus on olemas nn mõistlikum üleminekuvorm hoiu- spetsiaalpanga litsents omakapitali nõudega 1 mio EUR ja laenuühistust, st ühistu tegevus mille üks eesmärke on olnud samuti HLÜ sektori säiliks eeskätt ühistuline element. korrastamine (oleme teadlikud, et vastav krediidiasutuste seaduse muutmise eelnõu on hetkel samuti 57  kooskõlastusringil). Kokkuvõttes on FinanceEstonia Nn spetsiaalpanga loomine (mille arvamusel, et eelnõus tuleks tõsta piirmäära, millest alates omakapitali nõue on 1 mio EUR) on peab HLÜ hankima kas spetsiaalpanga või täiemahulise olnud kavas ka käesoleva eelnõuga. krediidiasutuse litsentsi, kuid olenemata suurusest peaksid HLÜ-d kuuluma Finantsinspektsiooni järelevalve alla ning omama tegevusluba. 5 Eelnõu § 1 p 42 Selgitatud Nõustume toodud seisukohaga ning FinanceEstonia toetab ka meetmete rakendamist juhtorganite märgime, et eelnõuga on täpsustatud liikmete sõltumatuse kindlustamiseks. Peame põhjendatuks liikmete esindajate ehk volinike reguleerida probleemi, kus pahasoovlikud HLÜ-d sõlmivad regulatsiooni. Eelnõu § 1 punkti 45 liikmetega lepingud, mille kohaselt juhatus võib esindada (§ 324 lg 3) kohaselt ei või hoiu- liikmeid üldkoosolekul ja sisuliselt võtta vastu üldkoosoleku laenuühistu volinik olla juhatuse või pädevuses olevaid otsuseid juhatusele antud volikirjadega ehk nõukogu liige, ning sama paragrahvi sisuliselt vaid paari inimesega. lõike 1 teise lause kohaselt saab volinikke valida ja tagasi kutsuda üldkoosolek. Viimati mainitu peaks hoidma ära seda, et näiteks juhatus valib iseenda hulgast isikuid HLÜ liikmeid üldkoosolekul esindama. 6 Eelnõu § 1 p 50 Arvestatud Pikendatud on üleminekuperioodi Üheksakuuline üleminekuperiood on põhjendamatult lühike; krediidiasutuse tegevusloa pangalitsentsi taotlemise jaoks kokkupandavate dokumentide taotlemiseks. protsess on väga mahukas protsess ja võtab minimaalselt 6-9 kuud, aga veelgi rohkem võib võtta aega vajaliku omakapitali kokkusaamine. KAS järgi võib krediidiasutuse tegevusloa menetlemine kesta kuni 12 kuud. Lisaks nõuab taotluse koostamine erinevate nõustajate kaasamist: õigusnõustajad, ärinõustajad, IT nõustajad, kelle leidmine võib olla keeruline. Võtmetöötajate leidmine võib olla keeruline või võimatu lühikese aja kestel. Krediidiasutustele kehtestatud detailsete nõuete täitmine võib osutuda raskendatuks. Võib tekkida probleem, et kas Finantsinspektsioon suudab loa taotlused nõutud aja jooksul ära menetleda. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA 1 Üldine Teadmiseks HLÜ-de regulatsioon ei vaja nii ulatuslikke muudatusi. võetud Nõuete põhjalik muutmine ning liigne riigipoolne reguleerimine tekitab HLÜ-dele suure halduskoormuse, mis piirab nende ettevõtlusvabadust ning tegevusi. 2 Eelnõu § 1 p 5 Osaliselt Märgime, et kõikidel äriühingutel, Eelnõuga sätestatud künnised (5 mio EUR ja 3000 liiget) on arvestatud mis kuuluvad Finantsinspektsiooni olemuselt HLÜ-dele koormav. Tagasisidet andnud järelevalve alla, sealhulgas Kaubanduskoja liikmed märkisid, et HLÜ-d ei ole osaühingutel ja aktsiaseltsidel on tavapärased Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad samamoodi omanikud, kes tarbivad teenuseosutajad, sest nende liikmed on ka samal ajal HLÜ vastava teenusepakkuja teenuseid. omanikud ning neil on võimalik kontrollida ühistu tegevust ja Samas on üks krediidiasutuse vorme valikuid. Seetõttu ei ole vajalik teatud tingimuste saabumisel ka ühistupank, kus HLÜ-ga sarnane rakendada HLÜ-dele krediidiasutustele kohaldatavaid omanikusüsteem ja ühistuline nõudeid. Lisaks sellele toodi esile, et muudatuse puhul tegevus säilib. 58  kaotaks ühistu kui liikmeline asutus oma mõtte ning see suurendaks HLÜ-de halduskoormust. 3 Eelnõu § 1 p 30 Arvestatud Liikmetele antavate laenude HLÜ-d märkisid tagasisides, et HLÜ liikmetele laenamise ülemmäär (§ 28 lg 9) on tõstetud osas suuremate piirangute seadmine, mille puhul laenamine tagasi täna kehtivate HLÜ liikmetele ei tohi olla üle kümne korra suurem ülemmääradeni. osamaksust ega üle kümne protsendi HLÜ omakapitalist (Eelnõu § 28 lg 9), on liialt suur ülemmäärade vähendamine ning sellega piiratakse HLÜ-de ettevõtlusvabadust. Seega ei soovi tagasisidet andnud HLÜ-d kehtivaid ülemmäärasid muuta. 4 Eelnõu § 1 p 32 Selgitatud Liikmed ei otsusta iga liikmeks Kaubanduskojale tagasisidet andnud HLÜ-d märkisid, et astumise avalduse rahuldamise või vajalik pole kehtestada detailsemaid nõudeid isiku (eelkõige keeldumise üle, seda teeb HLÜ füüsilisest isikust laenuvõtja) krediidivõimelisuse juhatus igapäevase majandus- hindamisele (Eelnõu § 281). Selgitusena toodi välja, et tegevuse raames. Sellest tulenevalt liikmest laenaja puhul ei ole tegemist tavalise tarbijaga, vaid on ka küsitav, kui teadlikud on ühistu liikmega, kes on ka HLÜ omanik. Krediidivõime liikmed sellest, kellele nende hindamist ei tohiks muuta liialt jäigaks, sest see piiraks HLÜ- hoiustatud raha laenatakse. de paindlikkust. Krediidivõimelisuse hindamine on hoiustamisel ja laenudel põhineva finantsteenuse keskne osa, ning eelnõuga muudetakse lihtsalt täpsemaks, st HLÜ-le ei panda täiendavaid piiranguid selle otsustamisele, kas konkreetsele isikule võib laenu anda. Ka § 28.1 lõige 3 - mille kohaselt võib HLÜ anda liikmele laenu, kui HLÜ on hindamise tulemusena leidnud, et laenulepingust tulenevad kohustused täidetakse lepingus kokkulepitud tingimustel – peaks olema iseenesest mõistetav juhatuse kohustus teha iga liikme puhul ennetavalt läbi, ja eriti sellise ärimudeli puhul, kus äriühingu juhatus kasutab ühingule mittekuuluvat raha finantsteenuse osutamiseks. EESTI PANK 1 Üldine Teadmiseks Eesti Pank on juba pikemat aega (viimati eelnõu välja- võetud. töötamiskavatsuse tagasisides) pooldanud hoiu-laenuühistute (edaspidi „HLÜ“) suhtes kehtivate normide täiendamist, arvestades et sotsiaalse kontrolli põhimõte ei ole küllalt efektiivne ning sisuliselt toimivad HLÜ’d sarnaselt avalikkuselt hoiuseid kaasavate finantsasutustega. Peame kavandatud muudatusi vajalikuks ja põhimõtteliselt toetame eelnõu vastuvõtmist. 2 Üldine Selgitatud EN § 1 p 47 (täpsemalt § 36 lg 5) Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustuse keelab HLÜ juhatuse liikmel 59  kehtestamisel tuleb arvestada ka võimalusega, et kohustuse tegutseda juhtorgani liikmena vältimiseks asutavad samad isikud mitu hoiu-laenuühistut, krediidiasutuses või teises finant- mille majanduslikud huvid on seotud. Vajadusel tuleb eelnõud seerimisasutuses, sh teises HLÜ-s. täiendada kohaste piirangutega. Samamoodi on ette nähtud ka piirangud teistele finantseerimis- asutustele laenu andmisele (EN § 1 p 36). Muus osas leiame, et täien- davad piirangud ei ole vajalikud. 3 Eelnõu § 1 p 5 Selgitatud Krediidiasutuse tegevusloa Ettepanek kaaluda viie miljoni euro piirmäära suurendamist taotlemise kohustust ning selle näiteks kaheksa miljoni euroni ning liikmete arvu piirmäära ajendeid on selgitatud seletuskirjas. vähendamist järgmistel kaalutlustel: a) Eelnõu järgi peab ühistupanga algkapital olema vähemalt üks miljon eurot (KAS § 44). Hoiu-laenuühistu seaduse § 27 lõike 1 punkti 5 järgi ei tohi HLÜ bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja bilansiväliste kohustuste summa kokku ületada kümnekordset omakapitali summat. Kaheksa miljoni euro piirmäär krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustusele oleks paremini kooskõlas kahe eelnevas osundatud tingimusega, võimaldades ühtlasi täita seaduse nõuded teatava varuga. b) Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustus peaks olema HLÜ-del, kelle tegevusel on ühiskonnale ja majandusele suurem mõju. c) Tasakaalustavalt võiks kaaluda liikmete arvu nõude karmistamist (ehk numbrilist vähendamist), kuna see kriteerium iseloomustab sotsiaalse kontrolli toimimist. Sotsiaalne kontroll HLÜ tegevuse üle on tõenäoliselt tugevam, kui HLÜ hoiuste kogumaht on suur, aga liikmete arv väike ning nõrgem siis kui HLÜ hoiuste kogumaht on tagasihoidlik, aga hoiustajaid palju. Seega on tugevam järelevalve vajalik eelkõige HLÜ-de üle kes on suured liikmete arvult, mitte niivõrd varade mahult. 4 Eelnõu § 1 p 25 Arvestatud Teeme ettepaneku, et hoiu-laenuühistu peaks vähemalt kümme protsenti oma liikmete hoiustest hoidma likviidsetes varades. Vajadusel võib näha ette nõude paindlikuma täitmise, näiteks nii et lühiajaliselt võiks likviidseid varasid hoida ka vähem, kuid mitte alla viie protsendi. Hoiustest viie protsendi likviidsetes varades hoidmise nõue ei pruugi olla piisav hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamiseks. Käesoleva aasta majanduskriisis on Eesti Panga statistika andmeil hoiu-laenuühistute likviidsete varade osakaal koguvaradest vähenenud jaanuari 11% kuni 6% mais ehk juhul kui neil oleks käesoleva aasta alguses olnud vähem likviidseid varasid, oleks majanduskeskkonna muudatused võinud kaasa tuua likviidsusprobleemid. (Nt valuutakomitee perioodil nõudis Eesti Pank pankadelt kohustusliku reservi hoidmist 10 kuni 15 protsenti kohustustest.) 5 Eelnõu § 2 Selgitatud Osaliselt on eelnõu koostamisel lähtutud ka krediidiandjate ja – 60  Teeme ettepaneku krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 2 vahendajate seaduse peatükkides 6 lõige 6 tühistada või vähemalt kohaldada hoiu-laenuühistutele ja 7 sätestatut, kuivõrd see on HLÜ krediidiandjate ja –vahendajate seaduse peatükke 6 ja 7. eripära arvestades kohane (nt Hoiu-laenuühistud peaks täitma krediidiandjate ja – eelnõuga lisatav § 281). vahendajate seaduses sätestatud nõudeid sõltumata intressitasemest. Hoiu-laenuühistust laenu võtja on samasugune laenuklient kui teiste finantseerimisasutuste kliendid ning seega peaks tema suhteid laenuandjaga reguleerima võrdsetel alustel. Sarnasel seisukohal on eelnõu seletuskirja järgi ka Justiitsministeerium ja Tarbijakaitseamet. EESTI HOIU-LAENUÜHISTUTE LIIT 1 Üldine Teadmiseks Eelnõu ei sobi esitatud kujul seadusena vastu võtmiseks ja võetud. Hoiu-Laenuühistute Liit (HLÜL) soovitab menetluse lõpetada. Eelnõu seletuskirjas välja toodud eeldused ei ole kooskõlas tänase tegelikkusega. Samuti kaugenevad kavandatud muudatused rahvusvahelisest heast tavast ja üldlevinud ühistulistest põhimõtetest ning ei aita kuidagi kaasa seaduste muutmise peamise eesmärgi saavutamisele, et tagada HLÜ tegevuse suurem läbipaistvus ja HLÜ liikmete tõhusam kaitse. 2 Üldine Selgitatud Viidatud pangandusdirektiivi Eelnõu seletuskirjas viidatakse eelnõu koostamise kaaluka tõepoolest ei kohaldata selles põhjendusena justkui oleks kehtiv hoiu-laenuühistu seadus sisalduvate välistuste tõttu HLÜ- vastuolus Euroopa Liidu pangandusdirektiiviga. See dele. Samas märgime, et nimetatud põhjendus on aga vale, kuna EL direktiivi 2013/36/EL välistus tuleneb sellest, et nii kohaselt ei kohaldata seda direktiivi Eestis HLÜdele. Seega, viidatud pangandusdirektiivi artikli muutes täna HLÜ regulatsiooni ja sundides neist suuremad 9 punkti 1 kui ka krediidiasutuste võtma endale samad halduskohustused nagu pankadel, läheb seaduse § 4 lg 1 kohaselt on ainult rahandusministeerium ise vastuollu direktiivi põhimõttega, pankadel kaasata avalikkuselt mille kohaselt HLÜd selle direktiivi mõttega ei kohaldu. hoiuseid. Nimetatud direktiivi välistuse puhul on arvesse võetud väga piiratud HLÜ asutamise ja liikmelisuse kriteeriume, mis tulenevad ühisest kutsest või elukohast (vt HLÜS § 17 lg 1-2), samas lähtudes praktikast on selge, et neid kriteeriume tihtipeale ei kohaldata – HLÜ-de liikmeks astumisele suunatud reklaam on pigem suunatud kindlaksmääramata isikute ringile (KAS § 4 lg 3). Eelnevast tulenevalt nõustume, et pangandusdirektiivi ei tohiks põhimõtte poolest HLÜ-dele kohaldada, kuid kui viimaste tegevus praktikas läheb vastuollu pangandusdirektiiviga, siis ei ole viide nimetatud erandile alati põhjendatud. 61 3 Üldine Selgitatud Kui jätta kõrvale viimase aasta Alates HLÜ-de regulatsiooni jõustumisest 1999. aastal ei ole jooksul ilmnenud juhtumid, siis on HLÜde ega kehtiva seadusega probleeme olnud, mistõttu on samalaadseid juhtumeid (kus arusaamatu ulatuslike piirangute sisseviimine seadusesse, mis tegemist võib olla pahatahtliku seni on põhijoontes hästi töötanud ja taganud HLÜde ja nende juhtimise või kontrolli funktsiooni liikmete õigused ja kohustused proportsionaalselt. ebapiisava täitmisega) olnud veelgi, sh Võru HLÜ möödunud kümnendil. Lisaks esitatakse nii TTJA-le kui ka esimese astme kohtutele igal aastal mitmeid kaebusi raha mittetagastamise kohta, ning uudistekünnise on ületanud mitmed juhud, kus liikmed kas ei tea piisavalt palju ühistu tegemistest või napib neil teadmisi ja vahendeid, et kuidas ühistu tegevus seadusele vastavaks muuta. Ülaltoodud probleemid on juba väga tõsised, mille saabumist ei tasuks oodata selleks, et muuta õiguslikku regulatsiooni, mis selgelt ei vasta tegelikule turuolukorrale. 4 Üldine Teadmiseks Ettevõtlusvabaduse riivet on Eelnõu puhul on tegemist ettevõtlusvabaduse oluliste võetud käsitletud käesoleva seletuskirja 5. piirangutega ühe ettevõtlusvormi – HLÜde – ja selle osas. ettevõtlusvormi alla vabatahtlikult ühinenud omanike suhtes. 5 Üldine Selgitatud Seletuskirja on lisatud tabel koos Usaldusnormatiivide karmistamine on ebaproportsionaalne selgitustega, milles on võrreldud ning ei taga HLÜde toimimist ja jätkusuutlikku arendamist. HLÜ-dele ja krediidiasutustele Näiteks saaksid HLÜd eelnõu kehtestamise järel küll kohaldatavaid nõudeid. ulatuslikud tegevus- ja järelevalvelised piirangud, mis kohati on karmimad kui need, mis on ette nähtud ühistu- või aktsiapankadele krediidiasutuste seadusega, ent ei saaks juurde ühtegi õigust, nt HLÜde hoiuste riiklikku tagatist. 6 Eelnõu § 1 p 41.4 Selgitatud Siin tuleks eristada kohustuslikku Arusaamatu on liikmete kohustuslik informeerimine juba informeerimist ning liikmele teabe niigi avaliku ja kättesaadava infoga. andmist tema soovi alusel. Mis puudutab viimatimainitut, siis EN p- s 55 (§ 41.3) märgitud teabe küsimise õigus liikmel on põhjendatud, kui liige soovib teada konkreetselt tema rahaasjade seisu HLÜ juhatuse toimetamise all. Seoses aga kohustusliku teavitamisega, siis lisaks majandusaasta aruande heakskiitmisele üldkoosolekul tuleb nõukogu liikmeid (kes omakorda teavitavad liikmeid) teavitada revisjonikomisjonil, kui HLÜ tegevus ei vasta seadusele, mis on RM hinnangul põhjendatud, et hoida 62  ära HLÜ juhatuse ja/või muude juhtorgani liikmete pahatahtlik käitumine. 7 Eelnõu § 1 p 44 Arvestatud, HLÜ sektori praktikast nähtav, et Vastavuskontrolli kohustuslik korraldamine on arusaamatu ja selgitatud teatav järelevalve peab HLÜ-del ühistuliste põhimõtetega vastuoluline tegevus. olema, et tagada HLÜ-de tegevuse vastavus õigusaktidele ning seeläbi hoiustajate vara säilimine. Eelnõus on valitud selleks jätkuvalt revisjonikomisjon, kuid võrreldes kehtiva seadusega on revisjonikomisjoni ülesandeid ja revisjonikomisjoni liikmetele kohalduvaid nõudeid täiendatud ja täpsustatud. Novembris 2020 esitas Hoiu-Laenuühistute Liit enda poolt Teadmiseks koostatud eelnõu kavandi, milles esitati järgmised punktid võetud kehtiva HLÜS muutmiseks: 8 Tunnistada kehtetuks § 2 lg 3 Selgitatud Kattub RM eelnõus pakutuga. 9 Tunnistada kehtetuks § 5 Osaliselt EN seletuskirjas on põhjendatud § 5 arvestatud kehtetuks tunnistamist vajadusega tunnistada kehtetuks selgelt vananenud säte; lisaks puudub alus ja mõte eristada HLÜ-sid nende eesmärke silmas pidades. Oleme osaliselt nõus esitatud seisukohaga, st ka RM poolt koostatud eelnõus on ette nähtud § 5 lõike 2 kehtetuks tunnistamine. Samas leiame, et lõike 1 sõnastus eelnõus pakutud kujul, st viitamine §-le 17 teenib paremini õigusselguse eesmärki võrreldes sätte kehtetuks tunnistamisega. Mis puudutab aga RM eelnõusse lisatud lõiget 3, mille kohaselt peab HLÜ asukoht olema Eestis ja HLÜ võib tegutseda üksnes Eestis, siis jääme eelnõu seletuskirjas esitatud seisukoha juurde, mille järgi peaks HLÜ olema kohaliku tähtsusega finantseerimisasutus, kes peaks oma teenuseid pakkuma just riigis sees – seda enam, et HLÜ-dele ei kohaldu finantsjärelevalve. 10 Muuta § 6 lg 1 p 2 ning see sõnastada järgmiselt: Arvestatud „2) laenutehingud, sealhulgas hüpoteeklaenud ja faktooring;“ 11 Tunnistada kehtetuks § 10 lg 1 p 2. Mitte- Nimetatud muudatus käsitleb HLÜ arvestatud põhikirjas sisseastumismaksu suuruse ja tasumise korra 63  kehtestamise kohustuse kehtetuks tunnistamist. Nimetatud muudatusettepanek on mittearvestatud, sest RM hinnangul loob see esiteks võimaluse liikmete ebavõrdseks kohtlemiseks. Kui sisseastumismaks kehtestatakse juhatuse otsuse alusel, siis oleks põhimõtteliselt juhatusel igakordselt ja iga konkreetse liikme liitumisel võimalik otsustada selle liikme sisseastumismaksu suurus ja tasumise kord. Sisseastumismaks on aga rahaline kohustus ühistu ees, mille täitmise kord, suurus ja eeltoodu muutmine peaks olema liikmete otsustada. 12 Tunnistada kehtetuks § 16. Mitte- Mittearvestatud ülaltoodud p 11 arvestatud juures toodud põhjendustel. 13 Muuta § 17 ning see sõnastada järgmiselt: Osaliselt Lõike 1 punkti 1 osas ei ole mõistlik arvestatud. eristada HLÜ liikmelisuse juures (1) Hoiu-laenuühistu liikmeks võib astuda: kodanikku ja Eestis alaliselt elavat 1) Eesti kodanik; isikut. 2) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kelle peamine elukoht või püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht on Lõike 1 punkti 2 puhul lähtume Eestis või kes omab Eestis kinnisasja; ülaltoodud p 9 juures toodud 2) eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht või tegevuskoht põhjendustest. Mis puudutab aga on Eestis. kinnisasja omamist HLÜ liikmelisuse eeldusena, siis just (2) Hoiu-laenuühistu liikmeks ei saa olla riik, kohaliku omavalitsuse üksus ega avalik-õiguslik juriidiline isik.“; kinnisvarast lähtumine on pigem iganenud. Lisaks, kinnisvara hinnad Eestis algavad kinnisvara portaalide andmetel 250-1000 eurost; lähtudes kinnisvarast selline alus loob ka eeldused skeemitamiseks. Kinnisasja omanikul oleks põhimõtteliselt võimalik kinnisasja „tükeldada“ ja neid tükke müüa. Lõike 1 punktis 3 toodud lähenemine kattub enamjaolt RM eelnõus esitatuga. Pakutud lõige 2 on juba EN-s sellisel kujul. 14 Tunnistada kehtetuks § 18 lg 2 Arvestatud Kattub RM eelnõus pakutuga. 15 Tunnistada kehtetuks § 20 Mitte- Eelnõu koostajad eelistaks näha arvestatud ühtset lähenemist HLÜ-de puhul, ka selles osas, mis puudutab HLÜ-st väljaastunud liikme õigust dividendidele. 16 Muuta § 22 lg 3 esimest lauset, milles „31 950 eurot“ Arvestatud Kattub RM eelnõus pakutuga. asendatakse tekstiosaga „50 000 eurot“ 64 17 Muuta § 27 lg 1 p 1 ning see sõnastada järgmiselt: Osaliselt RM poolt koostatud EN kavandis on arvestatud laiendatud § 27 lg 1 p 1 selliselt, et „1) hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt 5 protsenti HLÜ võib 10% hoiuste summast oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti paigutada lisaks Eesti Panka, Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutusse või krediidiasutusele ka mõne teise finantseerimisasutusse, väärismetallidesse või nendega lepinguriigi krediidiasutusse või samaväärsetesse likviidsetesse varadesse;“; muudesse likviidsetesse varadesse. Likviidsed varad EN tähenduses on madala riskiga võlakirjad ja eurofondide osakud või aktsiad, mille vara investeeritakse üksnes eelviidatud võlakirjadesse. Eelnõuga sooviti arvesse võtta turuosalistelt saadud ettepanekut, et kohustusliku reservi nõuded peaksid olema leebemad (ning et HLÜ-l oleks võimalik teenida nimetatud reservi pealt tootlust), kuid teiselt poolt ära hoida olukorda, kus HLÜ juhatus hakkaks sisuliselt tegutsema tegevusloata fondivalitsejana ning tegema spekulatiivse iseloomuga tehinguid hoiustajate raha arvelt – suuremate HLÜ-de puhul ulatuks sellise „portfelli“ maht sadadesse tuhandetesse eurodesse. Mis puudutab väärismetalle, siis lühi- ja keskmise aja perspektiivis on nende näol tegemist keskmisest volatiilsema varaklassiga, mille puhul võib ka praktikast tuua näiteid, kus väärismetalli börsihind tõuseb või alaneb 10% võrra ja enamgi ühe börsipäeva jooksul. Sellist riski ei oleks paslik võtta hoiustajate rahaga, kellele täna lubatakse HLÜ-sse raha hoiustades garanteeritud tootlust. 18 Täiendada § 17 lg 1 punktiga 1.1 järgmises sõnastuses: Mitte- Põhjendused on toodud ülaloleva arvestatud punkti (p 17) selgituste juures. „11) hoiu-laenuühistu võib paigutada mitte rohkem kui ühe protsendi oma liikmete hoiuste summast börsil Seletuskirjas on vastava punkti kaubeldavatesse väärtpaberitesse“; lisamist põhjendatud ka vajadusega „piirata tulevikus võimalusi kuritarvitusteks, kus mõni „HLÜ“ hakkaks looma selleks eraldi investeerimisettevõtteid“. 19 Täiendada § 27 lg-ga 4 järgmises sõnastuses: Mitte- Seadusega ei ole mõistlik nimetada arvestatud konkreetseid eraõiguslikke „(4) Hoiu-laenuühistul on õigus saada Maaelu Edendamise juriidilisi isikuid või panna Sihtasutuselt likviidsuslaenu tähtajaga kuni viis aastat. Hoiu- nimetatud isikutele kohustust anda laenuühistu likviidsuslaenu põhiosa kogujääk igal ajahetkel 65  ei või olla suurem kui 10% hoiu-laenuühistu omakapitalist HLÜ-dele laenu sealjuures ette eelmise majandusaasta lõpu seisuga.“; nägemata (täiendavaid) tingimusi. Sealjuures ei ole esitatud seletuskirjas märgitud, miks viidatud muudatus oleks vajalik; st miks HLÜS-is olemasolevad likviidsusnõuded ei lahenda nimetatud potentsiaalset likviidsusprobleemi. 20 Täiendada § 28 lõikega 1.1 järgmises sõnastuses: Mitte- HLÜ võib anda laenu ka juriidilisest arvestatud isikust liikmele, mida ei saaks „(11) Hoiu-laenuühistu poolt oma liikmele antud laenu ei lugeda tarbijakrediidiks, seetõttu ei loeta tarbijakrediidiks.“; saaks välistada HLÜ laenu andmise mõistmist kui tarbijakrediiti kõikide liikmete osas. 21 Tunnistada kehtetuks § 28 lg 8 Mitte- Pakutud sätte seletuskirjas on arvestatud märgitud järgnevat: “Laenude tähtaja sätestamine seaduses on täiesti ebamõistlik. Just pikaajaliste laenude andmine (eriti, kui need on tagatud hüpoteegiga) võimaldab lahendada probleemi, mille lahendamise ees Rahandusministeerium täna seisab – kiirlaenukontorite tekke HLÜ nime all! Surudes HLÜ-d laenu andmise tähtaegadega raamidesse suunatakse neid liikuma just nö kiirlaenukontorite teed. HLÜ-de üks mõte on pakkuda just pikemaajalisi investeerimislaene oma liikmetele ning seda ei ole võimalik teha lühiajaliselt.” Leiame, et probleem ei ole mitte ainult selles, et HLÜ-d võivad muutuda kiirlaenukontoriteks, vaid ka selles, et suur osa HLÜ-des hoiustatud rahadest on seotud pikaajaliste investeeringutega, sh kinnisvaraga, ning HLÜ-l ei ole piisavalt likviidsust, et tagada liikmete õigustatud nõuete rahuldamine. 22 Täiendada § 28 lõikega 10 järgmises sõnastuses: Mitte- HLÜS mõtte kohaselt (mida ka arvestatud konkretiseeritakse käesoleva eelnõu „(10) Hoiu-laenuühistu ei või anda laenu § 6 muudatustega) saab HLÜ finantseerimisasutusele, välja arvatud juhul kui osutada teenuseid, sh anda laenu, finantseerimisasutus on hoiu-laenuühistu ainuomandis olev ainult oma liikmetele. Seevastu tütarettevõtja või teine hoiu-laenuühistu“; liikmeks (nimetatud ka kui ühistu omanikuks) ei saaks õigusteoreetilise käsitluse järgi võtta isikut, mille osalus kuulub HLÜ-le. Selliselt tekib nn ring- 66  omanikstruktuur. Eelnevast tulenevalt ei ole ka põhjendatud tütarettevõtjale viitava erandi sissetoomine viidatud sättesse, isegi, kui see on „igati loomulik“ (vt ka HLÜL eelnõu seletuskirja p 14, lk 6). Mis puudutab ühe HLÜ poolt teisele HLÜ-le laenu andmist, siis leiame, et HLÜ peaks olema iseseisev majandusüksus, mis saab oma vahendid liikmete hoiustest ja osa- ning sisseastumismaksudest, ning laenab neid oma liikmetele. 23 Tunnistada kehtetuks § 32 lg 1 p 5 Mitte- Lähtudes käesolevas märkuste arvestatud tabelis ja eelnõus toodud selgitustest ning motivatsioonidest anda liikmetele rohkem otsustusõigust leiavad eelnõu koostajad, et laenukomitee liikmete valimine peaks toimuma üldkoosoleku poolt või volinike koosoleku poolt. Volinike koosoleku sätete eraldi sisse toomisega HLÜS-i soovitakse tekitada ühtne raamistik volinike koosolekule, sh selle määramisele, pädevusele ning volinikele seatud nõuetele. 24 paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Mitte- EN seletuskirjas on märgitud, et arvestatud sättega on “laiendatud „(4) Revisjonikomisjon võib teha nõukogule ettepaneku: revisjonikomisjoni pädevust, aga 1) ühistu osakapitali suurendamiseks liikmete täiendavate ühtlasi muudetud nõue, kellele osamaksude sissemaksmise näol; revisjonikomisjon ettepanekuid võib 2) Maaelu Edendamise Sihtasutuselt võetud likviidsuslaenu teha. Kui revisjonikomisjonil on maksepuhkuse taotlemiseks; võimalus teha ettepanekuid vaid 3) juhatuse liikmete tagasikutsumiseks; erakorralisele üldkoosolekule, 4) laenukomitee liikmete tagasikutsumiseks; muudab see HLÜ efektiivse 5) põhikirja muutmiseks; juhtimise palju keerulisemaks, sest 6) hoiu-laenuühistu ühinemiseks teise hoiu-laenuühistuga; erakorralise üldkoosoleku 7) hoiu-laenuühistu lõpetamiseks seaduses ja põhikirjas korraldamine on keerulisim kõigist ettenähtud korras.“; võimalustest. Palju efektiivsem on ettepanekud esitada nõukogule, kes saab enamikul juhtudest reageerida kiiresti ise.” Vastuseks märgime, et esiteks võib revisjonikomisjon juba kehtiva HLÜS-i alusel teha nõukogule (mittesiduvaid) ettepanekuid samamoodi nagu ta võib seda teha erakorralisele üldkoosolekule vastavalt § 40 lg 4. Teiseks, revisjonikomisjon ei saaks teha nõukogule ettepanekuid otsuste vastuvõtmiseks, mis ei kuulu 67  nõukogu pädevusse (sh põhikirja muutmine, HLÜ ühinemise otsuse vastuvõtmine ja HLÜ lõpetamine). 25 paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: Mitte- Selle kohta vt ülaltoodud p 24 „(5) Revisjonikomisjon võib teha üldkoosolekule ettepaneku arvestatud selgitusi. nõukogu liikmete tagasikutsumiseks.“. 26 Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgmised Mitte- Eelnõu koostajate hinnangul ei ole muudatused: arvestatud põhjendatud KAVS-i (ja seeläbi ka finantsjärelevalve) mitte 1) paragrahvi 2 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; kohaldamine HLÜ-dele, kui HLÜ täidab KAVS § 2 lõikes 6 nimetatud 2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse tingimusi. järgmiselt: „(2) Krediidiandja võib tegutseda aktsiaseltsina või osaühinguna.“; 3) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 28 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesolevas peatükis aktsiakapitali ja aktsiate suhtes sätestatut kohaldatakse ka osakapitali ja osade kohta. Käesolevas peatükis aktsionäri kohta sätestatut kohaldatakse ka osaniku kohta.“. 27 Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused: Osaliselt Reklaamiseaduse muutmise arvestatud. ettepaneku esimene punkt võib 1) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse kaasa tuua parimal juhul järgmiselt: õigusselguse suurenemise väiksel määral, kuid sama mõtet kannab „(1) Finantsteenus käesoleva seaduse tähenduses on endas kehtiva RekS § 29 lg 1 tekst, krediidiasutuse või finantseerimisasutuse poolt klientidele mistõttu vastava sätte muutmise osutatud finantsteenus krediidiasutuste seaduse tähenduses.“; järgi ei ole tungivat vajadust. 2) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 37 järgmises Teine punkt on eelnõus arvestatud, sõnastuses: st reklaamiseaduse §-i 29 on lisatud lõige 3.7 (§ 5). (37) Reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks, ei tohi Vastuseks HLÜL eelnõu seletuskirja ühelgi kujul sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“. §-le 3, mis toob välja inimeste eksitamise ilmselgelt ebareaalsete intresside pakkumisele märgime, et kui reklaamitakse kindlat hoiuseintressi summat või protsenti, ja seda hoiustajale ei maksta, siis on tegemist eksitava reklaamiga (reklaamiseaduse § 4 jj). AUDIITORKOGU 1 Üldine Teadmiseks Audiitorkogu analüüsis eelnõus nimetatud õigusnorme võetud eelkõige audiitorteenuse osutamise seisukohast. 2 Eelnõu § 1 p 45 Osaliselt Kehtiva HLÜS kohaselt tuleb arvestatud. audiitoril hinnata HLÜ tegevuse 68  Juhime tähelepanu, et § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud nõuete vastavust HLÜS §-des 27 ja 28 kontrolli puhul on tegemist HLÜ raamatupidamise sätestatud nõuetele, ehk käesoleva aastaaruande audiitorkontrolli töövõtust eraldiseisva EN kontekstis on küsimus ainult töövõtuga, mille tulemusena esitatakse raamatupidamise selles, kas audiitor saab aastaaruande audiitorkontrollist eraldiseisev aruanne (usaldusväärselt) hinnata §-des 27 ja HLÜ seaduse § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud nõuete 28 pakutud muudatustega audiitorkontrolli kohta, kuivõrd AudS § 50 lg 2 ja § 51 lg 2 kaasnevate nõuete ja §-des 27.1 ja näeb ette, et auditi ja ülevaatuse objekt on kliendi vastutava 28.1 sedastatud nõuete täitmist. organi poolt sobivate kriteeriumide alusel koostatud möödunud perioodide rahandus-informatsioon. Eelnõu § 27, Kavandatava EN uues versioonis on 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud nõuete kontrollimisel ei ole audiitori kontrolliobjektist tegemist ainult rahandusinformatsiooniga, vaid ka muu eemaldatud § 28.1 sedastatud nõuete informatsiooniga. Lisaks teostatakse audit ja ülevaatus AudS kontroll – seda kontrolli teostab § 46 alusel kehtestatud auditi ja ülevaatuse standardite alusel revisjonikomisjon. ning need konkreetsed standardid näevad ette, et audiitorkontrolli objektiks on finantsaruanne. Tulenevalt Seoses § 27.1 sätestatud likviidsus- AudS regulatsioonis sätestatud auditi ja ülevaatuse ning nõuete täitmise kontrolliga leiavad vandeaudiitori kutsestandardite nõuetest ei ole eelnõu § 27, EN koostajad, et selleks, et saada 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud nõuete kontroll auditi ja ülevaatuse adekvaatset ülevaadet HLÜ objekt. HLÜS § 27, 27.1, 28 ja 28.1 nõuete täitmise kontrollil varalisest seisust, on audiitoril tahes juhindub audiitor vandeaudiitori kutsetegevuse standardist tahtmata vajalik üle vaadata, kuidas ISAE (EE) 3000 (muudetud) „Kindlustandvad töövõtud, mis on paigutatud HLÜ liikmete hoiused on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni (sh § 27.1 lg 5 nimetatud nõude auditid või ülevaatused“. Eelnevast tulenevalt juhime järgimise osas). tähelepanu, et HLÜS nõuete täitmise kontrollimisel on tegemist eritööga, mille tulemusena esitab audiitor aruande eelnõus nimetatud sätete nõuete täitmise kohta sõltumatult auditi või ülevaatuse vandeaudiitori aruandest. 3 Eelnõu § 1 p 45 Selgitatud Märgime selgituseks, et eelnõus ei Mõned audiitorid on arvamusel, et eelnõu § 27, 27.1, 28 ja ole tõepoolest sedastatud 28.1 sätestatud nõuete audiitorkontroll maksumus võib sanktsioone väiksematele HLÜ- osutuda suuremaks kui HLÜ raamatupidamise aastaaruande dele, kes ei telli sisse audititeenust. audiitorkontroll. Nimetatust tulenevalt on võimalik, et Kui nimetatud audiitorkontroll jääb väiksemad HLÜ-d eraldi audiitorteenust § 27, 27.1, 28 ja 28.1 teostamata, siis tuleks sätestatud nõuete kontrollimiseks ei telligi. Analüüsimist revisjonikomisjonil oma tegevuse vajab, mis on sellise HLÜ poolse võimaliku käitumise käigus juhtida sellekohast õiguslik tagajärg ja võimalik mõju. Sanktsioone eelnõu ja tähelepanu nii HLÜ juhtorganite kui seadus väiksematele HLÜ-le ja nende juhtorganite liikmetele ka üldkoosoleku liikmetele, kes ette ei näe, seega järeldame, et tagajärg ja võimalik mõju on sellisel juhul oleksid vähemalt see, et liikmed teevad vandeaudiitori aruande põhjal teadlikud HLÜ tegevuse seadusele informeeritud otsuseid HLÜ tegevuses osalemise kohta. Kas mittevastavusest. Seejärel saaksid sellisel juhul ei võikski olla liikmete enda otsustada, kas liikmed kas HLÜS ja TÜS sätestatud audiitorkontroll tellida või mitte? õigusi kasutades survestada juhatust Audiitorkontrolli töövõtu tellimisel tuleks arvestada, et teatud auditikontrolli teostama või leppima nõuete kontrollimisel saab audiitor anda vaid piiratud olukorraga, kus konkreetselt kindlustunnet (selgitame eraldi allpool), muude nõuete puhul liikmete kaitseks väljatöötatud tuleks sellisel juhul jätta liikmete otsustada, kas nad soovivad hoolsusmeetmeid HLÜ-s ei järgita. põhjendatud või piiratud kindlust. Samas ei pruugi ühistu enda liikmete sotsiaalne kontroll seaduse nõuete täitmise üle HLÜ välise kontrolli suurendamine, olla parim lahendus. Kaitseta jäävad füüsilisest isikutest sh HLÜ ja juhatuse õiguskuuleka liikmed, kui tarbijad, kelle tarbija õigusi soovitakse tagamiseks kehtestatavad täiendavate nõuete kehtestamisega suurendada, kuid samal sanktsioonid olid EN ajal puuduvad eelnõus piisavad väljatöötamisel üks alternatiividest, 69  õigusnormid, sh sanktsioonid HLÜ ja juhatuse liikmete kuid seeläbi väheneks ühistu õiguskuuleka käitumise tagamiseks ja liikmete õiguste sotsiaalse kontrolli aspekt; teiseks kaitseks. puudub täna asutus, kes sellist järelevalvet saaks teostada. 4 Eelnõu § 1 p 45 (koosmõjus p 27) Arvestatud Audiitori kontroll peaks olema kindlustandev audiitorteenus, kuid mõnel juhul (sh eelnõu § 1 p 27 nõude täitmisel) saab audiitor anda piiratud kindlustunnet. 5 Eelnõu § 1 p 45 Selgitatud Vt selgitusi allpool p 8 juures. Eelnõu § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud nõuete osas tuleks täpsustada, et kas nõuded peavad olema täidetud igal ajahetkel kogu aruandeperioodi jooksul või majandusaasta lõpu seisuga, ja kas audiitorilt oodatakse, et ta kontrollib nõuete täitmist aruande perioodi jooksul või bilansipäeval. Kui nõude täitmise tingimused on määratlemata, siis on ka audiitorkontrolli ulatus ebaselge. 6 Eelnõu § 1 p 45 Osaliselt Varasemas eelnõu versioonis Eelnõu § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud mõisted tuleb täpselt arvestatud kasutatud uued mõisted on eelnõust defineerida, vastasel juhul sõltub kriteeriumide valik audiitori kustutatud, v.a stressiolukord, mis kutsealasest otsustusest ja seega võivad kriteeriumid olla on defineeritud HLÜS § 27.1 lõikes tõenäoliselt erinevate HLÜ-de puhul erinevad, samuti võivad 2. erinevad audiitorid oma kutsealase otsustuse kohaselt pidada asjakohaseks erinevaid kriteeriume (nt ebaausad kauplemisvõtted). Nii HLÜ-le kui ka audiitorile peaks olema arusaadav, missugune HLÜ tegevus on käsitletav ebaausa kauplemisvõttena. 7 Eelnõu § 1 p 26 Arvestatud Nõustume Audiitorkoguga selles § 27 lg 1 p 3 nimetatud nõude täitmise kontrollimisel saab osas, et arvepidamine HLÜ poolt audiitor anda vaid piiratud kindlust tehtud järelpärimiste omatavate osaluste üle teistes alusel. Nõude kontrollimine on raskendatud välisriikide juriidilistes isikutes peaks olema puhul, kui õigusnormi koostamisel on mõeldud ka osalusi revisjonikomisjoni korraldada. väljaspool Eestit. 8 HLÜS § 27 lg 1 p 4 ja 5 Selgitatud Audiitori ülesandeks peaks olema Audiitorite arvates tuleb analüüsida ja täpsustada, kas hinnata nõuete täitmist audiitoril on kohustus kontrollida nimetatud nõuete täitmist aruandlusperioodi lõppkuupäeva igal ajahetkel terve aruandlusperioodi jooksul või seisuga – kui nõuetele mittevastavus aruandlusperioodi lõppkuupäeva seisuga. Eriti peame silmas, on rikkumise seisuga heastatud, siis kas HLÜ bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja suure tõenäosusega on sellele eelnev bilansiväliste kohustuste summa ei või ületada kümnekordset rikkumise tuvastamine mõnel omakapitali summat. Sellega seoses tuleks ka analüüsida, kas konkreetsel ajavahemikul audiitori HLÜ-d on võimelised sisse seadma sisekontrolli süsteemi jaoks asjatu ressursikulu ja tagamaks selle nõude täitmist igal ajahetkel ning kas täitmise liikmetele väheoluline teadmine. jaoks vajalikud andmed on igal ajahetkel kättesaadavad. 9 Eelnõu § 1 p 27 (lg 1) Arvestatud Stressiolukorra all mõeldakse HLÜS § 27.1 lg 1 sätestatud nõude täitmiseks on vaja defineerida, kontekstis seda, kui HLÜ liikmetel mida tähendab stressiolukord, ja kas selle mõiste määratleb kollektiivselt on HLÜ vastu seadusandja või HLÜ ise. Audiitoril peavad olema õigustatud osamaksu tagasinõue kriteeriumid, mida kontrollida. Samuti peab olema vähemalt neljandiku HLÜ-sse reguleeritud, mis juhul on taolises olukorras tagatud vara tasutud osamaksu summast ühistust likviidsus, mis võimaldab liikmete õigustatud nõuete lahkudes vastavalt HLÜS § 19 rahuldamise. lõikele 2, või kui HLÜ on kohustatud oma liikmetele välja maksma 10% hoiuste kogusummast 70  30 päeva jooksul. Nimetatud täpsustus on tehtud lõikesse 2. 10 Eelnõu § 1 p 27 (lg 2) Arvestatud Säte on eelnõust kustutatud. Lõikes 2 nimetatud nõude puhul leiame, et õigusnorm vajab oluliselt täpsustamist. Jääb ebaselgeks, mida on nimetatud nõude puhul silmas peetud. Lisaks leiame, et selline nõue ei saaks olla audiitorkontrolli objektiks. 11 Eelnõu § 1 p 27 (lg 3) Arvestatud, Seaduse tasandil ei ole võimalik Sama tähelepanek, mis sama § lg 2 kohta (p 10 ülal). Ebaselge selgitatud üheselt defineerida, mida nimetatud ja defineerimata, mis on liiga lühiajaline või vähesed allikad. kriteeriumid tähendavad, sest see sõltub suuresti iga HLÜ eripärast. 12 Eelnõu § 1 p 27 (lg 6) Arvestatud Audiitori kontrolli alast on Audiitor ei saa teostada kontrolli delegatsiooninormi üle. välistatud § 27.1 sätestatud nõuete Samas määrus on vajalik HLÜ-de likviidsusriski kontrollimine, v.a § 27.1 lg 4 maandamiseks ja audiitorteenuse objekti täpsemaks (eelnõu § 1 p 51). määratlemiseks. Teeme ettepaneku nimetatud norm audiitorkontrolli objektist välja jätta. 13 Eelnõu § 1 p 28 Arvestatud Vt ka ülaltoodud Audiitorkogu Vajab täpsemat sisustamist, mida mõeldakse lg-s nimetatud kommentaar nr 6. põhimõtete, sh ebaausate kauplemisvõtete all, viidates vajadusel asjakohastele seadustele. Näiteks tarbijakaitseseadus defineerib ebaausa kauplemisvõtte ja vastutustundliku laenamise põhimõtte, kuid seadus kohaldub vaid tarbijale kauba või teenuse müümisel. Samuti jääb ebaselgeks, kas „krediteerimise hea tava“ all mõeldakse vaid krediidivõimelisuse hindamist laenude puhul või sisaldab mõiste ka täiendavaid nõudeid. Juhul, kui krediteerimise hea tava all mõeldakse krediidivõimelisuse hindamist nagu on selgitatud eelnõu selgituskirjas, tuleks selguse huvides ka seaduses kasutada läbivalt sama mõistet. 14 Eelnõu § 1 p 29 Arvestatud Siinkohal on silmas peetud ühe ja Lg-s 7 teises lauses toodud nõude puhul on audiitorid leidnud, sama juhatuse liikmele ja temaga et täpsustamist vajab, kas laenude summa või teenuste seotud ettevõtjatele. Teisisõnu ei koguväärtuse nõude puhul peetaks silmas summa või teenuse võiks igale ettevõtjale, mis on koguväärtust näiteks ühele juhatuse liikmega samaväärset seotud juhatuse liikmega, anda laenu huvi omavale isikule või kõigile temaga seotud isikutele. kokku kuni 5% omakapitalist. Selles Näiteks kui juhatuse liikmel on seotus kümne ettevõttega, kas osas on eelnõu seletuskirja siis võib igale ettevõttele anda laenu kuni 5% omakapitalist? täiendatud. 15 Eelnõu § 1 p 31 (lg 11) Selgitatud Selles sättes on mõeldud kogu laenu Ka lg-s 11 nimetatud nõude puhul on oluline õigusselgus - kas tagasimakse tähtaega. Audiitor mõeldud on laenude kogusummat või ainult seda summat, mis kontrollib nimetatud nõude täitmist tuleb tagastada 3 aasta pärast või hiljem? Kui on tegemist aruandeperioodi lõppkuupäeva laenuga, mille põhiosa maksed tasutakse laenu perioodi lõpus seisuga. (nn bullet laen), siis on nõue arusaadav, aga kui on tegemist annuiteet laenuga? Samuti on nimetatud paragrahvis nimetatud nõuete puhul oluline määratleda, kas nõuded kehtivad HLÜ-le, ja audiitor kontrollib nimetatud nõuete täimist, aruandeperioodi lõppkuupäeva seisuga või terve perioodi jooksul. 16 Eelnõu § 1 p 32 (lg 1 ja 2) Selgitatud § 28.1 on eemaldatud audiitori Lg-tes 1- 2 nimetatud õigusnormide puhul on oluline aru kontrollinormidest (eelnõu § 1 p 53). saada, mida audiitorilt oodatakse. Täpsustamist vajab, kas 71  eeldatakse, et audiitor kontrollib korrektse metoodika olemasolu, selle efektiivsust ja/või rakendamist. 17 Eelnõu § 1 p 32 (lg 3) Selgitatud Vt ülal Audiitorkogu kommentaar nr Audiitorid leiavad, et lg-s 3 nimetatud krediidivõimelisuse 16. nõude täitmise kontrollimine ei peaks olema audiitori ülesanne. Ilma veendumuseta, et laenaja lepingus kokkulepitud kohustused täidab, ei tohiks laenu anda. TARTU HOIU-LAENUÜHISTU 1 Üldine Teadmiseks Ei nõustu tervikuna esitatud eelnõuga. võetud 2 Üldine Selgitatud Nõustume, et pangandusdirektiivi ei Muutes täna hoiu-laenuühistute regulatsiooni ja sundides neist tohiks põhimõtte poolest HLÜ-dele suuremad võtma endale samad halduskohustused nagu kohaldada, kuid kui viimaste pangad, minnakse ise vastuollu [CRD] põhimõttega, mille tegevus praktikas läheb vastuollu kohaselt hoiu-laenuühistud selle direktiivi mõttega ei pangandusdirektiiviga, siis ei ole kohaldu. viide nimetatud erandile alati põhjendatud. Vt ka käesoleva märkuste tabeli lisa lk 8, kommentaar nr 2 juures olevaid selgitusi. 3 Eelnõu § 1 p 5 Arvestatud Eelnõust on kustutatud künnised, Väikestelt HLÜ-delt ei ole võimalik nõuda samasugust mille ületades HLÜ-d peaksid haldussuutlikkust nagu pankadelt. Seletuskirjas sätestatud taotlema krediidiasutuste kulud on äärmiselt allahinnatud. tegevusloa. Eelnõus nimetatud hoiuste maht ja liikmete arv on liiga madal ning EL kontekstis olematu. 3000 liikme kriteerium tuleneb KAVS-ist ning sai sinna omal ajal lisatud Tartu HLÜ arengu pidurdamise eesmärgil. 4 Eelnõu § 1 p 8 Mitte- HLÜ-d on mõeldud kogukondlike ja Eelnõuga ei tohiks välistada mujal EL-is elavate Eesti arvestatud teataval määral selleks, et kaasata kodanike õigust astuda Eesti HLÜ liikmeks. oma kogukonna ja/või tegevusala inimesi. Me ei nõustu nimetatud ettepanekuga kahel põhjusel. Esiteks me leiame, et võimaldades väljaspool Eestit elavatel isikutel HLÜ liikmeks saada, väheneb HLÜ sotsiaalse kontrolli aspekt veelgi. Teiseks ei ole põhjendatud alust, miks peaks lubama HLÜ liikmeks astuda ainult Eesti kodanikel, kes elavad väljapool Eestit, kui Eestis elavad mitte-kodanikud põhimõtteliselt võivad HLÜ liikmeks astuda. 5 Eelnõu § 1 p 19 Selgitatud Selgitame, et põhjendatud huvi ei Põhjendatud huvi mõiste on määratlemata. Lisaks on saagi olla konkretiseeritud seaduses, arusaamatu, miks peaks äriühingus osalemiseks olema mingi vaid see peaks olema juhtumipõhine muu huvi kui tulu teenimine. Tulundusühistu mõiste, ning sõltuma konkreetsest liikmest. määratlus ja mõte on tulu teenimine. 6 Eelnõu § 1 p-d 26 ja 31 Selgitatud Nagu ka eelnõu seletuskirjas (§ 1 p 31) märgitud, siis HLÜ peaks olema iseseisev majandusüksus, mis ei 72  Jääb arusaamatuks, miks HLÜ-le seatakse piiranguid teistes tohiks olla juriidiline keha raha ettevõtjates osalemise kohta. Mõne üksiku HLÜ tegevus ei kaasamiseks, vaid mis peaks ise peaks kohustama kõiki HLÜ-sid oma tegevust ümber seadma. korraldama oma tegevust oma liikmete huvides. Seevastu eelnõu § 1 p 26 tingib enam vastutuse välistamise ja riskide vähendamise aspekti, st et ei tekiks olukorda, kus HLÜ liikmed peaksid oma varaga vastutama kohustuste eest, mis HLÜ on võtnud läbi osaluste omandamise teistes juriidilistes isikutes. 7 Eelnõu § 1 p 27 Selgitatud Laenu saamine keskpangalt ja HLÜ-dele sätestatud nõuded likviidsusele on rangelt ja rahvusvaheliselt rahaturult on paindumatult paika pandud seadusega. Pole ette nähtud sätestatud EL õigusaktidega. riiklikke tagatisi force majeure tekitatud kõrvalekallete Väga vähestel eraõiguslikel kõrvaldamiseks, nt likviidsuslaen keskpangalt või juriidilistel isikutel on õigus saada rahvusvaheliselt pankadevaheliselt rahaturult. keskpangast laenu, nt pankadel, kellel on väga ranged tegevusnõuded. Likviidsusnõuded on mõeldud selle jaoks, et vältida või vähendada sh force majeure tekitatud kõrvalekaldeid. 8 Eelnõu § 1 p 29 ja 30 Selgitatud Sarnaselt nimetatud sätetele on Laenu andmise tingimused seotud isikutele on rangemad kui mõnevõrra rangem ka näiteks HLÜ pangal (KAS § 84). Võib tähendada, et juhtkonda valitud liikmete kriteeriumid võrreldes isikud võib olla vajalik tagasi kutsuda või ei ole praegu panga klientidega, mis tuleneb juhtkonnas tegutsevaid isikuid võimalik enam ametisse HLÜ-de üle finantsjärelevalve valida. puudumisest. Mis puudutab tagasikutsumise kohustust, siis käesolevat eelnõud ei kohaldata tagasiulatuvalt, seega näiteks juhatuse liikmega, kellele HLÜ on laenanud üle 5% HLÜ omakapitalist, sõlmitud laenulepingule kohaldub lepingu sõlmimise ajal kehtinud HLÜS redaktsioon. 9 Eelnõu § 1 p 31 Selgitatud Konsolideerimisgrupi sisene Konsolideerimisgrupi sisene laenamine on keelatud; aga laenamine on keelatud käesoleva pankadel on see lubatud (KAS § 82 jm). Pigem tuleks ajalist tagasiside punktides 4 ja 8 toodud piirangud üldse mitte kohaldada, kui laen on tagatud kaalutlustel. hüpoteegiga või likviidse varaga (deposiidid, kuld, vms). Uute nõuete kehtima hakkamisel tähendaks praegune HLÜ tegevus automaatselt usaldusnormatiivide rikkumist. 10 Eelnõu § 1 p 32 (§ 281) Selgitatud Kindlasti ei saa nõus olla väitega, et Eelnõuga seatakse rangemad reeglid HLÜ liikme pankadel on leebemad krediidi- krediidivõimelisuse hindamisele kui panga kliendile hoiuse võimelisuse hindamise nõuded kui avamisel. Samalaadsed reeglid ei kehti ühegi muu äriühingu HLÜ-dele eelnõuga ette nähtaks. asutamisel või osaluse omandamisel (v.a isikule, kelle suhtes kohus on kohaldanud ärikeeldu). 73 11 Eelnõu § 1 p 40 Selgitatud Volinike koosoleku sõltumatus Vajab selgitamist, miks volinike koosoleku liige ei või olla teistest juhtorganite liikmetest peaks juhatuse või nõukogu liige. Ka juhatuse või nõukogu liige on tagama huvide konflikti vältimise eelkõige ühistu liige, kes on õigustatud osalema või vähemalt vähenemise. Ei ole hääleõigusega üldkoosolekul, aga ei saaks eelnõu kohaselt põhjendatud olukord, kus üks HLÜ osaleda volinike koosolekul. Tegemist on samade liige vastutab juhatuse liikmena funktsioonide juhtorganitega, mistõttu ei ole põhjendatud HLÜ igapäevase äritegevuse neist ühele täiendavate piirangute seadmine. toimimise eest ning samal ajal ka esindab teisi liikmeid üldkoosolekul. 12 Eelnõu § 1 p 44 jm Osaliselt Panga põhikiri põhineb suuremas Vastavuskontrolli teostaja valimine, ülesanded ja õigused on arvestatud, osas EL õigusel, st pangal ei ole rangelt seaduses sätestatud; pangal sätestatakse see põhikirjas selgitatud tegelikult lubatud iseseisvalt ja sisekorra-eeskirjas. korraldada sisekontrolli teostaja Ei ole põhjendatud revisjonikomisjoni asendamine funktsiooni, sh valimist, ülesandeid vastavuskontrolli teostajaga, kes ei tohi olla HLÜ liige ning ja õigusi. Muude sama teema kohta seotud märkuste kohta märgime, et kes seetõttu ei saa kontrollida HLÜ sisemisi protsesse ega tagasisides on toodud mitmeid tegevusloogikat. aspekte pankade ja HLÜ-de võrdluses, kuid teatud juhtudel ongi ette nähtud HLÜ-dele põhjalikum regulatsioon, kuivõrd HLÜ-del pole nii rangeid muid järelevalvealaseid kohustusi. 13 Eelnõu § 1 p 47 (§ 41.4) Selgitatud Eelnõu § 1 punktis 55 (§ 41.3), Miks HLÜ-de puhul tekitatakse detailne ja ülemäärane täpsemalt lõikes 2 sedastatud teabe aruandmise kohustus, mis tõstab kordades HLÜ andmise kohustused tuginevad halduskoormust? läbivalt liikme põhjendatud huvile saada nimetatud andmetega tutvuda; vastavad ajendid konkreetsetele punktidele on järgnevad: Punktis 1 on toodud välja, et liige võib nõuda HLÜ-lt viimast auditeeritud majandusaasta aruannet. Nimetatud dokumendis sisalduvad andmetega on liikmed majandusaasta aruannet kinnitades tutvunud, need andmed on HLÜ-l olemas ning aruande edastamine liikmele ei nõua arvestatavat ressurssi. Ka isikutele, kes on huvitatud ühistu liikmeks astumisest, peaks iseenesest olema võimalus tutvuda HLÜ majandusandmetega, mistõttu oleks soovitav lahendus see, et HLÜ-d avalikustaksid viimased aruanded oma kodulehel (vt ka sama eelnõu punkti lõiget 3). Samal põhjusel on samasse lõikesse lisatud punkt 5. Punkti 2 osas on samuti liikmetel huvi teada saada oma rahaline seis 74  HLÜ-sse hoiustatud rahaliste vahendite suhtes, eriti pikaajaliste lepingute puhul. Punkt 3 on peaasjalikult lisatud selleks, et eelnõu koostajateni on jõudnud teated juhtumitest, kus audiitor küll koostab oma arvamuse, kuid see ei ole lisatud majandusaasta aruandele, mistõttu ei ole see ka liikmetele kättesaadav. See viib aga selleni, et HLÜ liige kokkuvõttes ei tea, kas HLÜ üldse jälgib piisaval määral oma tegevuses §-des 27 ja 28 sätestatut. Punkt 4 on lisatud peamiselt selleks, et liikmed tunneksid huvi nimetatud eeskirjade olemasolu suhtes ning et HLÜ-l oleks motivatsiooni koostada eeskirjad, mis ka praktikas tegelikult tagaksid likviidsusriski vältimist ja maandamist. Punkti 6 järgi tuleb HLÜ juhatusel anda liikme nõudmisel talle liikmete nimekiri koos liikmete kontaktandmetega, et liikmetel oleks võimalik koonduda ühiste eesmärkide teostamiseks (sh saada kokku kvoorum küsimuste panemiseks üldkoosoleku päevakorda). Punkti 7 kohaselt on liikmel õigus nõuda teavet väljastatud laenude kohta laenusaajate lõikes. Nimetatu on vajalik, et liikmel oleks võimalus teada saada, kellele ja mis tingimustel on HLÜ laenu andnud, kaudselt tema rahaliste vahendite arvel. Punktis 8 ja 9 on toodud andmed, mida HLÜ on perioodiliselt kohustatud edastama Eesti Pangale kehtivate normide alusel, kuid liikmele tavapäraselt kättesaadavaks tehtud ei ole, kuigi liikmel võiks olla nimetatud andmetega tutvumise suhtes äratuntav huvi. KAMBJA HOIU-LAENUÜHISTU 75 1 Eelnõu § 1 p 5 Selgitatud Krediidiasutuse tegevusloa Liikmete arvu künnis (3000 liiget) tuleks maha võtta. taotlemise kohustust ning selle Ühistupangaks hakkamine peaks olema vabatahtlik ning ajendeid on selgitatud seletuskirjas. sõltuma liikmete otsusest. Finantsinspektsiooni kontroll võiks olla väiksematele vabatahtlik ning alates 5000 liikmest toimida teatud erisustega (mitte krediidiasutusena) ning kontrolli maht peaks kasvama vastavalt ühistu varade suurusele. 2 Eelnõu § 1 p 8 Teadmiseks Sobib, kui HLÜ saab teenuseid osutada üksnes Eestis, sh ei võetud. saa asutada filiaali teises riigis ega osutada teenuseid piiriüleselt. 3 Eelnõu § 1 p 17 ja 24 Mitte- RM jääb nimetatud punktide osas Sisseastumismaksu ja osamaksu tõstmine ei ole kuidagi arvestatud eelnõu seletuskirjas toodud põhjendatud. Muudatused ei too midagi mõistlikku kaasa. seisukohtade juurde. Põhikirjaga peaks HLÜ saama sätestada omad tingimused ja summa suurused. 4 Eelnõu § 1 p 19 Teadmiseks Põhjendatud huvi ongi olla ühistu liige, et saada võetud. finantsteenuseid. See ei vaja veel rohkemat määratlust. 5 Eelnõu § 1 p 26 Teadmiseks Ei ole vastu osaluse omandamise piiramisele (10%) võetud krediidiasutustes ja teistes finantseerimisasutustes. 6 Eelnõu § 1 p 29 ja 30 Osaliselt Liikmete laenamise ülemmäära on Liikmete laenamise ülemmäärade vähendamine on liiga suur arvestatud tõstetud tagasi kehtivate määradeni. ning ei vaja muutmist. Juhatuse liikmetele laenamine peaks Juhatuse liikmetele laenamise puhul jääma 10% juurde. leiavad eelnõu koostajad, et sellisel juhul tekib oluline huvide konflikt, mistõttu eelnõus sätestatud madalam määr on põhjendatud. 7 Eelnõu § 1 p 21 ja 23 Teadmiseks Nõus osakapitali määra tõstmise ja äriregistri teavitamise võetud muudatustega 8 Eelnõu § 1 p 25 ja 27 Teadmiseks Nõus võimalusega hoida HLÜ vara muus likviidses varas ning võetud. eelnõuga ette nähtud täiendavate nõuetega likviidsuse tagamiseks. 9 Eelnõu § 1 p 28 Selgitatud Nõustume, et eraisikutest laenajaid Liikmest laenaja puhul ei ole tegemist tavalise tarbijaga ning ehk füüsilistest isikutest HLÜ HLÜ poolt krediidivõime hindamine ei tohiks olla liiga jäik. liikmeid ei käsitata kehtiva seaduse Laenaja on siiski ühistu liige mitte tavatarbija. Ühistud on järgi tarbijatena. Sellest, et tunduvalt konservatiivsemad laenamise suhtes ja tarbijakaitse ei lahenda HLÜ ja selle lisaregulatsioone ei vaja, sest tänasel päeval ei ole ühistutest füüsilisest isikust liikme vahelisi eraisikutest laenajatega probleeme olnud tarbijakaitsel. vaidlusi tekitabki olukorra, et tarbijakaitsel ei ole eraisikutest laenajatega probleeme olnud, 10 Eelnõu § 1 p 31 Mitte- HLÜ-de hoiused üldiselt ei ole 50% on ebamõistlikult piirav ettepanek. Kolme või enama arvestatud pikaajalised. Pikaajaliste laenude aasta piirang tuleks täielikult maha võtta. Juurde tuleks lisada, puhul on vaja aga väga head et hüpoteegiga tagatud laenude andmise periood on kuni 20 likviidsusjuhtimist, et see sobitada aastat. hoiuste tähtaegadega. 11 Eelnõu § 1 p 40 Selgitatud Nimetatud punktiga kaasneb mitu olulist ja sisulist muudatust 76  Volinike koosoleku regulatsiooniga ei kaasne sisulisi võrreldes kehtiva seadusega. muudatusi, seega pole vajadust midagi muuta. Nimelt, kuigi § 324 lõike 1 lause 1 sõnastus kattub sisuliselt TÜS § 54 lõikega 1 (kuigi viidatud HLÜS punkt on laiem ja lubab volinike koosolekut määrata iga liikmete arvu puhul), siis sama lõike lausega 2 täpsustatakse, et volinikud valib ja kutsub tagasi üldkoosolek (erinevalt TÜS § 54 lg 2, mis lubab volinike valimise korra kindlaks määrata põhikirjaga). Samuti on suurendatud volinike sõltumatust HLÜ juhtorgani liikmetest. 12 Eelnõu § 1 p 41 ja 42 Teadmiseks Juhatuse liikmete arv ja nõuded juhtorgani liikmetele ei vaja võetud muutmist. 13 Eelnõu § 1 p 44 Osaliselt Sarnaselt kehtiva seadusega jääb Vastavuskontrolli liige peaks olema ka ühistu liige. Ühistu arvestatud HLÜ-de tegevuse vastavust liikmel on kindlasti suuremad teadmised ühistu toimimisest seadusele hindama ning huvi ka selle tegevuse vastavuses olemisest. Ei pruugi revisjonikomisjon (osaliselt ühistu väliselt leida vastavat inimest või ettevõtet, kes oskab laiendatakse ka audiitorettevõtja kontrollida ning teab ühistute erisusi. Vajaks täiendavat ülesandeid). Võrreldes kehtiva arutelu; sellisel kujul vastavuskontrolli ei ole vaja. seadusega on revisjonikomisjoni ülesandeid ja revisjonikomisjoni liikmetele kohalduvaid nõudeid täiendatud ja täpsustatud. 14 Eelnõu § 1 p 47 (§ 41.3) Selgitatud Kehtivas seaduses ei ole piisavalt Ka praegu võib iga liige saada infot, seega midagi sisulist ei selgeid aluseid, mis võimaldaksid muudeta. Ei ole vaja uut sõnastust. HLÜ liikmel tutvuda esmatähtsate ja HLÜ majandustegevusega seotud andmete kohta – selles osas jääb üldsõnaliseks mh ka TÜS § 28. Nimetatud säte on ühelt poolt õigusselguse eesmärki teeniv, teisalt aga annab liikmele õiguse oma õiguste teostamiseks vajalikke andmeid küsida. KODUMAA KAPITALI HOIU-LAENUÜHISTU 1 Üldine Teadmiseks HLÜS vajab ajakohastamist – regulatsioon on vananenud võetud ning vajab tänapäeva majanduseluga vastavusse viimist. Kasvanud tähelepanu HLÜ-de tegevuse suhtes toob kaasa mure, et tuleb juurde isikuid, kes asutavad HLÜ valedel alustel, st teenida kitsale ringile tulu, mitte aga selleks, et toetada ja soodustada kõikide liikmete majanduslikke huve läbi ühistegevuse. Kokkuvõttes nõus kõikide muudatustega, mis põhjendatud ulatuses aitavad võidelda kahe HLÜ-dega seotud ohukohaga: (1) vormiline ja näilik HLÜ-na tegutsemine, (2) HLÜ tegutsemine ainult kitsa ringi (seotud isikute) huvides, mitte kogu liikmeskonna huvides. 77 2 Eelnõu § 1 p 5 Selgitatud Ka RM ei soovi muuta Ei tohiks panna kohustust end ümber kujundada HLÜ-lt olemasolevate ettevõtjate ühistupangaks, sest see piirab ettevõtlusvabadust (liikmed on ühinguvormi. Täna tulundusühistu ühinemisel HLÜ kui ettevõtlusvormi juba valinud). Eestis ei vormis tegutsevatel HLÜ-del on ole väljastatud ühtki tegevusluba ühistupangana võimalik taotleda krediidiasutuse tegutsemiseks ning põhjendatud ei ole olukord, kus sellesse tegevusluba ilma oma juriidilist vormi hakatakse isikuid kohustuslikult suruma. vormi muutmata (vt ka krediidiasutuste seaduse § 3 lg 1). Olemasoleva ettevõtluskeskkonna ning ettevõtlust reguleerivate õigusaktidega oleks kõige enam kooskõlas sama ühinguvormi jätkamine, kuid teatud mahu täitumisel tekib kohustus saada Finantsinspektsioonilt tegevusluba või kohustus tegutseda FI teavitamise alusel. Oleme nõus aktsepteerima olukorda, kus ühistupanga vormi suunatakse HLÜ-d, kelle maht vastabki panga eelduslikule suurusele. Kaasatud hoiuste maht peaks ületama 15 mio EUR. FI teavitamise kohustus võiks kehtida HLÜ-dele, kelle poolt kaasatud hoiuste maht on vahemikus 5 miljonit eurot kuni 15 miljonit eurot. Kodumaa Kapitalil on hoiuseid 4,5 mio EUR ulatuses, 390 hoiustajat ja 4 töötajat (1 osalise ajaga). Tundub ülemäärane (ebaproportsionaalne) kohaldada panga nõudeid. 3 Eelnõu § 1 p 8 ja 19 Selgitatud. Põhjendatud huvi kohustuse Pooldame territoriaalse põhimõtte kaotamist Eesti piires ja kontrollimine peaks olema nii HLÜ liikmeks astuva isiku huvi põhjendamise kohustust. Iga juhtorganite kui ka liikmete huvides, liikmeks astuda sooviv isik peakski mõtlema, mis on HLÜ jälgimaks, et kõik sama HLÜ eesmärk ja kuidas see ühtib tema kui liikme eesmärgiga. liikmed tegutsevad samade Peaks ka ära hoidma liikmete näiliku kaasamise (seaduses eesmärkide nimel. Mis puudutab aga sätestatud minimaalse liikmete arvu kaasamine asutamise vastutust põhjendatud huvi välja jaoks). selgitamata jätmise eest, siis eelnõuga ei ole ette nähtud välist Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: vastutust (sh nt Finants- Eelnõus sõnastatud põhjendatud huvi kohustus on inspektsiooni õigus teha trahvi või üldsõnaline, mistõttu ei kaasne sellise täiendava kohustuse rakendada sunniraha), et säiliks sätestamisega praktikas ühtegi muutust. Ebaselgeks jääb ka ühistulise tegevuse põhimõtted. see, mille alusel ja kuidas tuleks põhjendatud huvi välja selgitada, samuti vastutus olukorras, kus põhjendatud huvi välja ei selgitata. 4 Eelnõu § 1 p 17, 23 ja 24 Teadmiseks Nõus osamaksu ja sisseastumismaksu määra tõstmisega, sest võetud. suurem rahaline väljaminek võiks kaasa tuua liikmeks astuda sooviva isiku põhjalikuma analüüsi ja informeeritud otsuse tegemise. Nõus äriregistri teavitamise paindlikkuse suurendamisega HLÜ osakapitali määra korrigeerimisel; kehtiv õiguslik regulatsioon HLÜ kapitali kaasamise protsessi ei toeta, mistõttu iga HLÜ on pidanud looma oma tegeliku toimimise korra. 5 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Arvestatud ja Selgitame, et eelnõu jõustumisel on selgitatud. vältimatult vajalik ülemineku- Eelnõu § 1 p 26 periood, kus kõikidele HLÜ-dele Mõistame nõude vajalikkust ja ei ole põhimõtteliselt nõude jäetakse piisavalt aega, et oma rakendamise vastu. Samas tuleb arvestada, et kuna kehtivas tegevus viia vastavusse eelnõus õiguses vastav piirang puudub, siis praktikas on tõenäoliselt sätestatud nõuetega. Üleminekuajad valdaval enamustel HLÜ-dest osalused teistes on eelnõus jaotatud kolmeks 78  finantseerimisasutustes. Seetõttu tuleks sätestada nõudega vastavalt halduskoormuse kasvule vastavusse viimiseks vähemalt 12-kuuline tähtaeg, et seni HLÜ-de jaoks (HLÜS § 47.1). seaduskuulekalt tegutsenud HLÜ-d ei satu olukorda, kus nende tegevus ei ole seadusega kooskõlas. Arvestama peab asjaoluga, et osaluse võõrandamine ei pruugi sõltuda ainult HLÜ enda otsusest, vaid võõrandataval osalusel peab olema ka ostja, kes on valmis osaluse omandamise eest maksma õiglast hinda. 6 Eelnõu § 1 p 27, 28, 40, 41, 44, 47 (§ 41.3) Teadmiseks Pooldame likviidsusnõuete muutmist, täpsemate nõuete võetud kehtestamist krediidivõimelisuse hindamiseks, juhatuse liikmete arvu nõude alandamist, volinikega seonduva reguleerimist, kontrolli nõuete muutmist (s.h vastavuskontrolli kehtestamist), samuti liikmetele teabe andmist. 7 Eelnõu § 1 p 29 Teadmiseks Toetame seotud isikutele antavate laenude piiramist, mis võetud eelnõus on piiratud 5%-ga osamaksust või HLÜ omakapitalist. Oleksime nõus ka suurema piiranguga. 8 Eelnõu § 1 p 30 Mitte- Eelnõu koostajatele teadaolevalt ei Liikmetele laenu andmise täiendav piiramine 50% võrra arvestatud anna pangad (vähemalt viidatud võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei ole põhjendatud. Kehtiva summades) laenu ilma sissemakse regulatsiooni kohaselt ei tohi HLÜ anda liikmele laenu, mis või tagatiseta, mistõttu ei ole on suurem kui üle 20 korra liikme osamaksust või 20% HLÜ viidatud seisukoht kuidagi omakapitalist. Ehk kui liige soovib saada laenu summas 200 põhjendatav. Lisaks märgime, et 000 eurot, siis peab ta kehtiva regulatsiooni kohaselt tasuma HLÜ-d on täna juba teatavas osakaptiali osamakse summas 10 000 eurot, eelnõu kohaselt konkurentsieelises võrreldes aga 20 000 eurot. Võrreldes pangaga (kus sellist sissemakset pankadega, sest HLÜ-dele ei nõuta) on tingimus ettevõtlusvabadust piirav ning kitsendab kohalduvad oluliselt madalamad HLÜ võimalust pangaga konkureerida. tegevusnõuded (laenusaaja krediidivõimelisuse hindamine, likviidsusnõuded, jne), neile ei kohaldata finantsjärelevalvet (v.a makseteenuseid osutavatele HLÜ- dele makseteenuste osutamise osas) ning oluliselt madalamad usaldatavusnõuded (juhtorgani liikmete arv ja neile kohaldatavad nõuded, aktsia/osakapitali ja omavahendite suurus, jne). 9 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Selgitatud Eelnõuga ei soovita reguleerida laenulepinguid, mis on sõlmitud Eelnõu § 1 p 31 enne eelnõu jõustumist, kuivõrd § 28 lg 10: nimetatud laenulepingud oleksid Kodumaa Kapitali mõistab põhjust, miks on vaja piirata ja sõlmitud kehtiva õiguse alusel ning täiendavalt reguleerida finantseerimisasutustele ja samasse sellest tulenevalt ka õiguspärased. konsolideerimisgruppi kuuluvatele isikutele laenu andmist ja Piirangu kohaldamine teenuste osutamist. Samas peab arvestama, et kehtiva seaduse tagasiulatuvalt läheks vastuollu kohaselt vastavaid piiranguid ei eksisteeri, millest tulenevalt õiguskindluse printsiibiga. oli hoiu-laenuühistutel õigus anda laene nii teistele finantseerimisasutustele kui ka samasse konsolideerimis- gruppi kuuluvatele juriidilistele isikutele. Selliste laenude lõpetamine ei saa toimuda ühepoolselt, vaid ranges vastavuses sõlmitud laenulepingutega. Põhjendamatu on olukord, kus 79  hoiu-laenuühistu peaks laenulepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel kandma kahju (võimalike nõuete ja ennetähtaegse ülesütlemise leppetrahvide vms näol). Eeltoodust tulenevalt pooldab Kodumaa Kapitali lähenemist, kus senised laenulepingud võiksid edasi kehtida kuni laenulepingu kehtivuse lõppemiseni ja keelatud on uute laenulepingute sõlmimine. Võimalik on ka täiendavalt olemasolevate laenulepingute kehtivust piirata 3 aastaga alates Eelnõu jõustumisest. 10 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Selgitatud Eelnõu koostajate hinnangul tingivad täiendavad Eelnõu § 1 p 31 likviidsusnõuded HLÜ-de § 28 lg 11: maksevõimelisuse ja Kodumaa Kapitali mõistab soovi tagada likviidsuse jätkusuutlikkuse eesmärke. olemasolu. Samas tuleb arvestada, et Eelnõuga pannakse Pikaajaliste laenude puhul tuleb hoiu-laenuühistutele likviidsuse hoidmisel suured nõuded ja arvestada, et kui HLÜ annab välja kohustused. Samuti tuleb kaaluda, kas lühiajaliste laenudega olulises osas pikaajalisi laene, siis menetlemiseks kuluv täiendav ajaressurss ja võimalikud sellega väheneb oluliselt HLÜ-de riskid kaaluvad üles likviidsusele kehtestatud täiendavaid likviidsus, samuti võime tulla toime nõudeid. Igal juhul tuleks arvesse võtta ka olukorda, kus nt stressiolukordadega. pikaajaline laen on väga hästi tagatud (nt kinnisvara tagatis). 11 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Selgitatud Selgitame, et eelnõu § 1 punkti 53 on võrreldes eelnõu esialgse kavandiga Eelnõu § 1 p 46 muudetud selliselt, et audiitor Kodumaa Kapitali ei poolda muudatust. Liikmetes võib teostaks kontrolli lisaks kehtivale tekitada pigem segadust ja arusaamatust audiitori hinnang, seadusele ainult § 271 lõikes 4 mis osaliselt baseerub audiitori subjektiivsel hinnangul. sätestatud nõude üle – ehk audiitor Audiitori aruande saab ka nõukogu, kellel on järelevalve peaks kontrollima (lisaks kehtivatele kohustus juhatuse üle ning seeläbi ka tegevuse nõuetega seadusesätetele), kas HLÜ-l on vastavusse viimise üle. olemas piisavalt likviidset vara, mille arvel oleks võimalik täita HLÜ tavapäraseid kohustusi vähemalt 30- päevase toimetulekuperioodi kestel. 12 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Teadmiseks Eelnõu koostajad analüüsivad võetud viidatud vastuolu ning Eesti Panga Eelnõu § 1 p 47 määruse muutmise vajadust ning Peatükk 71: peavad selles osas nõu Eesti Kodumaa Kapitali pooldab muudatust. Soovime aga välja Pangaga. tuua vastuolu Eesti Panga presidendi määruse nr 8 (Hoiu- laenuühistu bilansi ja kasumiaruande koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord) ja majandusaasta aruande taksonoomia põhimõtte vahel. Viidatud nõuded kohustavad hoiu-laenuühistut kasutama Eesti Panga presidendi määruses toodud bilansiskeemi, mis aga ei vasta RIK-is olevatele bilansiskeemidele. Tasuks kaaluda õiguse andmist hoiu-laenuühistule kasutada aastaaruande koostamisel raamatupidamise seadusest tulenevat bilansiskeemi. 13 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside: Arvestatud Nõustume, et HLÜ-dele peab jääma piisav aeg, et oma tegevuse eelnõus Eelnõu § 1 p 50 sätestatud nõuetega kooskõlla viia. Kodumaa Kapital loomulikult pooldab põhimõtet, et peab Üleminekuajad on eelnõus jaotatud olema määratud tähtaeg, mille jooksul peavad hoiu- kolmeks vastavalt halduskoormuse laenuühistud viima oma tegevuse jõustunud seadusega kasvule HLÜ-de jaoks (HLÜS § vastavusse. Samas tuleb kindlasti arvestada sellega, et vastav 47.1). tähtaeg peab olema reaalne ja võtma arvesse muudatuste 80 tegelikku ulatust. 81  Lisa 2 Seaduse jõustumise ja rakendamise ajakava illustreeritud kujul 2023 2024 2025 2026 2027 2028  Hoiu-laenuühistu peab saama hiljemalt  Seaduse jõustumine Hiljemalt 2024. a. Hoiu-laenuühistutel ei ole lubatud 2027. aasta 31. detsembriks ühistupanga (tõenäoliselt 2023. 1. jaanuariks alates 2026. aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa, et jätkata hoiuste kaasamist. a. märts, eeldusel, et peavad enne krediidiasutuse tegevusloa andmise  Kui hoiu-laenuühistu ühistupanga praegune Riigikogu seaduse otsustamiseni võtta vastu uusi tegevusluba ei saa või seda ei soovi, võib ta koosseis jõuab selle jõustumist liikmeid, sõlmida uusi jätkata oma tegevust mõnel järgmisel veebruari jooksul tegutsenud hoiu- hoiuselepinguid, kujul: ära menetleda ja laenuühistud tarbijakrediidilepinguid ega - nn tavalise tulundusühistuna, ilma, et vastu võtta). viima ennast pikendada olemasolevate hoiuse- või tal oleks õigus kaasata hoiuseid või  Peale seaduse kooskõlla uute tarbijakrediidilepingute kehtivust. osutada muid finantsteenuseid, mis jõustumist enam nn vajavad Finantsinspektsiooni uusi hoiu- ühinguõiguslike tegevusluba (nt ettevõtetele võib laenuühistuid muudatustega Kui hoiu-laenuühistu ei ole laenata ilma tegevusluba omamata; moodustada ei saa (liikmetele teabe krediidiasutuse tegevusloa taotlust - osutades makseteenuseid (ilma (võib aga asutada andmine, kapitali hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks hoiuseid kaasamata) ja omades ühistulises vormis tõstmine 50 000 esitanud või Finantsinspektsioon on selleks vastavat Finantsinspektsiooni hoiuste kaasamiseks euro peale). keeldunud talle tegevusluba tegevusluba; ühistupanga). andmast, siis peab ta olemasolevatele - andes tarbijatele laene (ilma hoiuseid liikmetele hoiustamistehingute ja kaasamata) ja omades selleks makseteenuste osutamise ning Finantsinspektsiooni krediidiandja Hoiuse intresside tarbijakrediidi väljastamise vastavalt tegevusluba; reklaamimise keeld lepingutes sätestatud tähtaegadele - oma tegevuse lõpetama. alates 2023. aasta 1. lõpetama, välja arvatud juhul kui juulist vastav tulundusühistu omab makseasutuse või krediidiandja tegevusluba. 82  EELNÕU Detsember 2022 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine Hoiu-laenuühistu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesolev seadus määrab kindlaks hoiu-laenuühistu õigusliku seisundi, tegevuse alused, asutamise ja lõpetamise korra ning kontrolli tema tegevuse üle.“; 2) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõna „ühistute“ sõnaga „tulundusühistute“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 5–6 järgmises sõnastuses: „(5) Hoiu-laenuühistu tegevus, mis läheb vastuollu käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 5 sätestatuga, loetakse samaväärseks krediidiasutuste seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud avalikkuselt hoiuste kaasamisega ning hoiu-laenuühistule kohaldatakse krediidiasutuste seaduses krediidiasutuse kohta sätestatut. (6) Hoiu-laenuühistu suhtes ei kohaldata tulundusühistuseaduse § 7 lõike 1 punktis 31 ning § 8 punktides 21 ja 51 sätestatut.“; 4) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus, mille tegevuseks on üksnes käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamine.“; 5) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõtted ning asukoht ja tegevuskoht“; 7) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hoiu-laenuühistu tegutseb liikmelisuse alusel ja ta moodustatakse, arvestades käesoleva seaduse §-s 17 sätestatut.“; 8) paragrahvi 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Hoiu-laenuühistu asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis.“; 10) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Hoiu-laenuühistu osutatavad teenused 1 (1) Hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus on oma liikmetele finantsteenuste osutamine, mis seisneb järgmiste tehingute tegemises: 1) hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; 2) laenutehingute, sealhulgas tarbijakrediidi, hüpoteeklaenude, faktooringu ja muude äriühingute finantseerimise tehingute tegemine; 3) tagatis- ja garantiitehingute ning muude isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavate tehingute tegemine; 4) liisingutehingud. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib hoiu-laenuühistu oma liikmetele osutada järgmisi teenuseid: 1) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) asutatud sihtasutuste, struktuurifondide, makseagentuuride või teiste selliste isikute pakutavate tagatiste, garantiide, toetuste ja sihtotstarbeliste tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine ja nende vahendamine; 2) nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes. (3) Hoiu-laenuühistu võib liikmetele ja muudele isikutele osutada: 1) valuutavahetusteenuseid; 2) rahasiiret ning teisi makseteenuseid vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatule. (4) Hoiu-laenuühistud võivad teha käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata tehinguid ja toiminguid üksnes juhul, kui need on abiks eelnimetatud teenuste osutamisel või täiendavad neid. (5) Hoiu-laenuühistu ei või osutada käesolevas paragrahvis nimetatud teenuseid väljaspool oma tegevuskohta ega välisriigis filiaali kaudu.“; 11) paragrahvi 7 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „tegevuspiirkond,“; 12) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) revisjonikomisjoni liikmete nimed, isikukoodid või nende puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukoht.“; 13) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõte ning vastavalt sellele hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise aluseks olev tegevus- või kutseala või see, millise ühise majandustegevuse kaudu, milles liikmed osalevad, teenib hoiu-laenuühistu liikmete ühiseid majanduslikke huve.“; 14) paragrahvis 11 asendatakse sõnad „Eesti krediidiasutuses“ sõnadega „Eestis tegevusloa saanud krediidi- või makseasutuses“; 15) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, milles näidatakse lisaks tulundusühistuseaduse § 7 lõikes 1 sätestatule: 1) osakapitali suurus; 2) revisjonikomisjoni liikmete nimi, isikukood ja elukoht; 2 3) märkus üldkoosoleku pädevuse täielikult või osaliselt volinike koosolekule üleandmise kohta, kui hoiu-laenuühistu põhikirjaga on selline volitus antud; 4) Eesti krediidi- või makseasutuse teatis osakapitali sisse maksmise kohta.“; 16) paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lisaks tulundusühistuseaduses sätestatud andmetele kantakse äriregistrisse hoiu-laenuühistu kohta käesoleva seaduse § 14 punktides 1–3 nimetatud andmed.“; 17) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „6 eurot“ tekstiosaga „50 eurot“; 18) paragrahvi 17 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 17 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Hoiu-laenuühistu liikmeks võivad astuda:“; 20) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute hoiu-laenuühistusse liikmena vastuvõtmist on juhatus kohustatud välja selgitama isikute põhjendatud huvi hoiu-laenuühistu liikmeks saamise vastu ja selle, mis viisil liige osaleb ühistu majandustegevuses.“; 21) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Hoiu-laenuühistu liikmeks ei saa olla juriidiline isik, kelles sama hoiu-laenuühistu omab otsest või kaudset osalust.“; 22) paragrahvi 18 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 18. Hoiu-laenuühistu liikmete arv ja liikmete nimekiri“; 23) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele kantakse hoiu-laenuühistu liikmete nimekirja iga liikme kohta tema sidevahendite andmed, kui liige on selleks nõusoleku andnud. (5) Hoiu-laenuühistu juhatus peab liikmete nimekirja viisil ja vormis, mis lubab teabe kasutamist masinloetaval kujul. (6) Hoiu-laenuühistu liikmete kontaktandmeid ei esita ühistu juhatus äriregistrile. (7) Hoiu-laenuühistu juhatus kohustub liikmete nimekirja hoidma ajakohasena ning kandma liikmete nimekirja muudatused 30 päeva jooksul vastavate muudatuste teadasaamisest arvates.“; 25) paragrahvi 22 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „31 950 eurot“ tekstiosaga „50 000 eurot“; 26) paragrahvi 22 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: 3 „(6) Hoiu-laenuühistu liikmed või volinikud otsustavad osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva asjaolu esinemisest arvates. Hoiu-laenuühistu juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku või volinike koosoleku otsuse, millega otsustatakse hoiu-laenuühistu osakapitali suuruse muutmine.“; 28) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „30 eurot“ tekstiosaga „100 eurot“; 29) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt kümme protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti või lepinguriigi krediidiasutusse või muudesse likviidsetesse varadesse vastavalt käesoleva seaduse § 271 lõigetes 5 ja 6 sätestatule;“; 30) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) hoiu-laenuühistul on keelatud osaleda osanikuna täisühingus, täisosanikuna usaldusühingus või omada üle kümneprotsendilist otsest või kaudset osalust krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, välja arvatud ühistupangas;“; 31) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses: „§ 271. Nõuded likviidsusele (1) Hoiu-laenuühistu peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal, sealhulgas stressiolukorras, oleks tagatud vara likviidsus, mis võimaldaks liikmete õigustatud nõuete rahuldamise. (2) Stressiolukorra all käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses mõistetakse olukorda, kus hoiu- laenuühistu on kohustatud oma liikmetele välja maksma vastavalt lepingutingimustele 10 protsenti liikmetelt kaasatud hoiuste kogusummast 30 päeva jooksul või tagastama liikmetele 25 protsenti osamaksude summast ühe majandusaasta jooksul. (3) Hoiu-laenuühistu on kohustatud oma äritegevuse korraldama nii, et hoiu-laenuühistu finantseerimine ei baseeruks liiga lühiajalistel või vähestel allikatel. Hoiu-laenuühistu juhatus on kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu. Hoiu-laenuühistu kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või ohustada hoiu-laenuühistu jätkusuutlikku tegevust. (4) Hoiu-laenuühistul peab olema strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks iga 30-päevase ajavahemiku kohta, et tagada toimetulekuperioodi kestel piisav likviidsuspuhvri olemasolu. Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses raha ja muud koormamata likviidset vara, mis võimaldab hoiu-laenuühistul täita tavapäraseid kohustusi vähemalt toimetulekuperioodi kestel, mis ei või olla lühem kui 30 päeva. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud koormamata likviidne vara tähendab vara, mida on võimalik realiseerida tavapärastel turutingimustel 30 päeva jooksul, sealhulgas sularaha, arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid ja muud vara. Likviidne vara on muu hulgas: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176/1, 26.06.2013, lk 1–337) artikli 336 tabelis 1 nimetatud võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski kapitalinõue ei ole kõrgem kui 1,6 protsenti; 4 2) eurofondide osakud või aktsiad, mille vara investeeritakse üksnes käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võlainstrumentidesse. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada hoiu-laenuühistute likviidsusriski maandamise täpsema korra.“; 32) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hoiu-laenuühistu on kohustatud laenude andmisel järgima krediteerimise häid tavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, sealhulgas kontrollima kooskõlas hoiu-laenuühistu üldkoosoleku poolt heaks kiidetud sise-eeskirjaga ajakohase teabe alusel laenusaaja krediidivõimelisust ja piisava tagatise olemasolu.“; 33) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Füüsilisest isikust liikmele laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima hoiu-laenuühistu sisekorras ning käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti kohaldama füüsilisest isikust hoiu-laenuühistu liikmele laenu andmisel võlaõigusseaduse §-des 409, 411 ja 412 sätestatut.“; 34) paragrahvi 28 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud isikutele antud laenude summa või muude käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste koguväärtus ei tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui viiekordselt ega viit protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist.“; 35) paragrahvi 28 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata hoiu-laenuühistu liikmele antud laenude puhul ei tohi laenude summa kokku ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist.“; 36) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Hoiu-laenuühistu ei tohi anda laenu krediidiasutusele, finantseerimisasutusele ja endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale juriidilisele isikule, välja arvatud ühistupangale, ega osutada nimetatud isikutele muid käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuseid.“; 37) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses: „§ 281. Liikme krediidivõimelisuse hindamine (1) Käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks peab hoiu- laenuühistu sise-eeskirjaga kehtestama liikme krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised liikmega seotud näitajad: 1) liikme varaline seisund, regulaarse sissetuleku suurus ja hoiu-laenuühistusse tehtud osamaksete kogusumma; 2) võetud varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmise ajalugu; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5 5) varasemate kohustuste täitmine hoiu-laenuühistu ees ja teenuse osutamisest tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) hoiu-laenuühistule teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus liikme krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada liikme kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava teenuse osutamise lepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. (2) Hoiu-laenuühistul tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud liikme regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on liikme sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on liikme sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt liikme töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades liikme sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus liikme regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. (3) Hoiu-laenuühistu võib anda liikmele laenu, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et laenulepingust tulenevad kohustused täidetakse lepingus kokku lepitud tingimustel.”; 38) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hoiu-laenuühistul peab olema laenukomitee, kui hoiu-laenuühistus on vähemalt 50 liiget. Kui hoiu-laenuühistus on vähem kui 50 liiget, peab hoiu-laenuühistul olema laenukomitee, kui see on põhikirjaga ette nähtud.“; 39) paragrahvi 29 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(5) Laenukomitee liikmeks ei või olla hoiu-laenuühistu juhatuse ega nõukogu liige, audiitor ega revisjonikomisjoni liige. Põhikirjas võib ette näha muid lisanõudeid laenukomitee liikmetele. (6) Laenukomitee liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab laenukomitee tegevust.“; 40) paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5–7 järgmises sõnastuses: „5) rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra ja nimetatud korra täitmise kontrollimise; 6) hoiu-laenuühistu liikmete nimel ja arvel tehingute ja toimingute tegemise ning nõustamisteenuse osutamise korra, sealhulgas liikmele laenu andmisel tema krediidivõime hindamise, liikmele teabe andmise ja laenulepingu tagatiseks oleva vara hindamise korra ning krediidi kulukuse määra, sealhulgas tüüpnäite arvestamise alused ja korra; 7) liikmega vaidluste lahendamise korra.”; 41) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) audiitori ja revisjonikomisjoni liikme nimetamine, nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine;“; 42) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „(51) tegevusloa, sealhulgas krediidiasutuse tegevusloa, taotluse esitamise otsustamine;"; 6 43) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 44) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Hoiu-laenuühistu üldkoosoleku pädevust on võimalik täielikult või osaliselt üle anda volinike koosolekule kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 324.“; 45) seadust täiendatakse §-dega 321–325 järgmises sõnastuses: „§ 321. Üldkoosoleku kokkukutsumine ja päevakord (1) Üldkoosoleku päevakorrale kohaldatakse tulundusühistuseaduse §-s 401 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui: 1) ilmneb, et hoiu-laenuühistu netovara suurus ei vasta käesoleva seaduse § 22 lõike 3 teises lauses sätestatule; 2) ilmneb, et hoiu-laenuühistu ei suuda täita käesoleva seaduse §-s 271 sätestatud nõudeid; 3) seda nõuab vähemalt üks kümnendik liikmetest või volinikest; 4) seda nõuab nõukogu; 5) seda nõuab revisjonikomisjoni liige või audiitor. (3) Vähemalt kümme hoiu-laenuühistu liiget võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. § 322. Vara vähenemine (1) Käesoleva seaduse § 321 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud juhul peavad liikmed erakorralisel üldkoosolekul otsustama: 1) osakapitali suurendamise, tingimusel et netovara suurus vastaks tegutsemise igal ajahetkel vähemalt osakapitalile; 2) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena hoiu-laenuühistu netovara suurus vastaks käesoleva seaduse § 22 lõike 3 teises lauses ning §-des 27, 271 ja 28 sätestatud nõuetele; 3) hoiu-laenuühistu lõpetamise või ühinemise; 4) pankrotiavalduse esitamise. (2) Hoiu-laenuühistute suhtes ei kohaldata tulundusühistuseaduse §-s 49 sätestatut. § 323. Erikontroll (1) Hoiu-laenuühistu erikontrolli korraldamisele kohaldatakse tulundusühistuseaduse §-s 71 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Vähemalt kümme hoiu-laenuühistu liiget võivad nõuda hoiu-laenuühistu juhtimise või varalise seisundiga nõutud küsimustes erikontrolli otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist üldkoosoleku poolt. (3) Kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, võib vähemalt üks kümnendik ühistu liikmetest nõuda erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. § 324. Volinike koosolek 7 (1) Kui hoiu-laenuühistul on vähemalt 500 liiget, võib hoiu-laenuühistu põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Volinikud valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul peab hoiu-laenuühistul olema vähemalt 20 volinikku. Ühe voliniku võib valida kuni 25 liikme kohta. (3) Hoiu-laenuühistu volinik peab olema hoiu-laenuühistu liige, kes ei tohi olla hoiu-laenuühistu juhatuse liige, nõukogu liige, laenukomitee liige, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kelle varasem tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. (4) Põhikirja säte või tehing, mis on vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga, on tühine. § 325. Hoiu-laenuühistu nõukogu (1) Hoiu-laenuühistu nõukogu planeerib hoiu-laenuühistu tegevust ja korraldab hoiu-laenuühistu juhtimist ning teostab kontrolli juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule ja selle olemasolul ka volinike koosolekule. (2) Hoiu-laenuühistu nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. (3) Nõukogu liige peab olema hoiu-laenuühistu liige. (4) Nõukogu liikmeks ei või olla hoiu-laenuühistu juhatuse liige, prokurist, audiitor ega laenukomitee liige, samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse, välja arvatud ühistupanga, juhatuse või nõukogu liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. (5) Nõukogu pädevusse kuulub laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui põhikirjaga ei ole nimetatud kaebuste läbivaatamist antud üldkoosoleku või volinike koosoleku pädevusse. (6) Nõukogu nõusolek on vajalik hoiu-laenuühistu nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, sealhulgas nende tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes; 2) tütarettevõtja asutamine või lõpetamine; 3) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine; 4) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine. (7) Põhikirjaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tehingute tegemiseks ei ole nõukogu nõusolek vajalik või on vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel. Põhikirjaga võib nõukogule anda õiguse otsustada ka muid küsimusi, mille otsustamine ei kuulu vastavalt seadusele või põhikirjale juhatuse või üldkoosoleku pädevusse. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusolek ei ole tehingu tegemiseks vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamisega kaasneks hoiu-laenuühistule oluline kahju. 8 (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tingimus ei kehti kolmandate isikute suhtes.“; 46) paragrahvi 34 lõikes 1 asendatakse sõnad „kolm liiget“ sõnadega „kaks liiget“; 47) seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses: „§ 341. Juhatuse liikme kohustused ja vastutus (1) Hoiu-laenuühistu juhatus on muu hulgas kohustatud: 1) töötama välja äriplaani nõukogu kinnitatud strateegia elluviimiseks; 2) kehtestama ja regulaarselt üle vaatama hoiu-laenuühistu riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid ning sise-eeskirjad, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske; 3) tagama, et kõik hoiu-laenuühistu töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud õigusaktide sätetest ning hoiu-laenuühistu juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest; 4) tagama kontrolli selle üle, et hoiu-laenuühistu ja tema töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning hoiu-laenuühistu juhtimisorganite kinnitatud dokumentide ja heade tavadega; 5) täitma muid käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi. (2) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate hoiu-laenuühistu tegevusest ja majanduslikust olukorrast. (3) Juhatus peab kohe teavitama nõukogu liikmeid hoiu-laenuühistu majandusliku seisundi halvenemisest, selle ohust või käesoleva seaduse 5. peatüki sätetest kõrvalekaldumisest.”; 48) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 36. Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmetele ja töötajatele esitatavad nõuded (1) Hoiu-laenuühistu juhatuse, nõukogu (edaspidi koos nimetatud juhtorgan) või laenukomitee liikmeks ega revisjonikomisjoni liikmeks ei tohi olla isik: 1) kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 2) kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhtorgani liikmena on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima. (2) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, hoiu-laenuühistu juhtorganis osalemiseks vajalik haridus, teadmised ja kutsealane sobivus. Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek ning koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla hoiu- laenuühistu juhtorgani liige. (3) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei tohi olla hoiu-laenuühistu nõukogu liige või hoiu-laenuühistu audiitor ega nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik. 9 (4) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu selline tegevus. (5) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või tegutseda töötajana, juhtorgani liikmena ega audiitorina krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, sealhulgas teises hoiu-laenuühistus. (6) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmed ja töötajad, laenukomitee liikmed ja revisjonikomisjoni liikmed on kohustatud seadma hoiu-laenuühistu ning selle liikmete majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.“; 49) paragrahvi 39 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:: „(1) Revisjonikomisjon revideerib hoiu-laenuühistu tegevust, sealhulgas: 1) kontrollib hoiu-laenuühistu ning tema juhtorganite liikmete ja nende tegevuse vastavust õigusaktidele, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, hoiu-laenuühistu sõlmitud lepingutele ja heale tavale; 2) teostab järelevalvet käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete ja sise-eeskirjade ning hoiu-laenuühistu kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkuse üle ning hinnata neid regulaarselt; 3) nõustab hoiu-laenuühistu teenuste osutamise eest vastutavaid isikuid käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes; 4) esitab käesoleva seaduse kohaselt ettenähtud aruandeid. (2) Hoiu-laenuühistu tagab revisjonikomisjonile kõik revisjonikomisjoni ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet hoiu-laenuühistu juhtorganite liikmetelt ja töötajatelt ning võimaluse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. (3) Revisjonikomisjon on kohustatud talle hoiu-laenuühistu kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab käesoleva seaduse nõuete mittevastavusele või liikme huvide olulisele kahjustamisele, viivitamata edastama hoiu-laenuühistu nõukogule ja üldkoosolekule ning nende olemasolul ka hoiu-laenuühistu volinikele. 50) paragrahvi 40 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Revisjonikomisjon esitab hoiu-laenuühistu juhatusele ja nõukogule vähemalt kord kuue kuu jooksul ülevaate tuvastatud riskide, läbiviidud analüüside ja kontrollide tulemuste ning nende olemasolul ka muude käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud asjaolude kohta. Ülevaade peab sisaldama informatsiooni ka vastavusriski hinnangu ja tulevaste potentsiaalsete riskide kohta, mis muu hulgas tulenevad õigusaktide muudatusest. (2) Kui hoiu-laenuühistu juhatus ei ole võtnud kasutusele abinõusid käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud rikkumiste kõrvaldamiseks kahe kuu jooksul nendest teadasaamisest arvates, nõuab revisjonikomisjon vastavalt käesoleva seaduse §-s 321 lõike 2 punktile 5 juhatuselt hoiu- laenuühistu erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumist.“; 51) paragrahvi 40 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 10 52) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hoiu-laenuühistu raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud. Auditi võib asendada ülevaatusega, kui hoiu-laenuühistu kaasatud hoiuste maht on väiksem kui 1 000 000 eurot.“; 53) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab vandeaudiitor kontrollima käesoleva seaduse §-s 27, § 271 lõikes 4 ja §-s 28 sätestatud nõuete täitmist ning esitama hoiu-laenuühistu juhatusele, nõukogule ja olemasolul ka volinikele aruande, milles avaldab arvamust nende nõuete järgimise kohta. Eelnimetatud nõuete rikkumise tuvastamisel tuleb lisada viide seadusest tulenevale nõudele, millele hoiu-laenuühistu tegevus ei vasta ning milles seisneb seadusest tuleneva nõude rikkumine.“; 54) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Hoiu-laenuühistu juhatus peab hoiu-laenuühistu üldkoosolekul andma ülevaate käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel tuvastatud rikkumistest ning esitama kava või ettepanekud, millal ja millisel viisil eelnimetatud rikkumised kõrvaldatakse.“; 55) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses: „71. peatükk Raamatupidamine, aruandlus ja avalikustatav teave § 411. Raamatupidamise korraldamine (1) Hoiu-laenuühistu lähtub raamatupidamisarvestuse korraldamisel käesolevast seadusest, raamatupidamise seadusest, muudest õigusaktidest ning hoiu-laenuühistu põhikirjast ja raamatupidamise sise-eeskirjast. (2) Raamatupidamisega tagatakse tõese teabe saamine hoiu-laenuühistu finantsseisundi ja majandustegevuse kohta. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded hoiu- laenuühistute raamatupidamisarvestusele ja aruandluse korraldamisele. § 412. Aruanded ja nende esitamine (1) Hoiu-laenuühistu juhatus koostab ja esitab revisjonikomisjonile aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. (2) Hoiu-laenuühistu juhatus peab esitama revisjonikomisjonile üks kord kolme kuu jooksul andmed hoiu-laenuühistu bilansi, kasumiaruande ja liikmete arvu kohta. (3) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ärakirja, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast üldkoosoleku toimumist. 11 (4) Revisjonikomisjoni liige võib nõuda hoiu-laenuühistu juhatuselt muid käesolevas paragrahvis nimetamata andmeid ja dokumente, mis võimaldavad revisjonikomisjonil täita käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud ülesandeid. § 413. Hoiu-laenuühistu kohta avalikustatav teave ja liikme õigus nõuda teavet (1) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab hoiu-laenuühistu liikmele elektroonilises vormis auditeeritud majandusaasta aruande hiljemalt kümme päeva enne majandusaasta aruande kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist. (2) Hoiu-laenuühistu liikme nõudmisel esitab hoiu-laenuühistu juhatus liikmele 30 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest arvates järgmised andmed ja dokumendid: 1) viimane auditeeritud majandusaasta aruanne; 2) liikme hoiu-laenuühistusse hoiustatud rahaliste vahendite koguväärtus, sealhulgas liikme osamaksude ja kogunenud intresside summa teabe küsimise aja seisuga; 3) viimati koostatud vandeaudiitori arvamus vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikele 4; 4) käesoleva seaduse § 271 lõikes 4 nimetatud andmed ja dokumendid likviidsusriski vältimise ja maandamise kohta; 5) teave hoiu-laenuühistu juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete kohta; 6) käesoleva seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud ühistu liikmete nimekiri koos sama paragrahvi lõikes 4 toodud andmetega; 7) teave väljastatud laenude kohta laenusaajate lõikes viimase kuu lõpu seisuga; 8) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa viimase kuu seisuga; 9) Eesti Pangale esitatud hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruanded viimase aruandlusperioodi kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui hoiu-laenuühistu on teinud liikmetele nimetatud teabe ja dokumendid kättesaadavaks elektroonilise süsteemi kaudu või edastanud liikmetele vastava teabe mõnel muul viisil. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitatavad täpsemad nõuded. (5) Hoiu-laenuühistu auditeeritud majandusaasta aruanne ja põhikiri peavad olema kättesaadavad hoiu-laenuühistu asukohas ja veebilehel selle olemasolu korral. (6) Hoiu-laenuühistu juhatus peab edastama liikme nõudmisel käesolevas paragrahvis nimetatud teabe paberkandjal ja võib selle eest küsida mõistlikku tasu. § 414. Teabe esitamine Eesti Pangale Hoiu-laenuühistu esitab Eesti Pangale perioodiliselt statistilisi andmeid Eesti Panga seaduses, riikliku statistika seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.“; 56) paragrahvi 45 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) üldkoosoleku otsuse alusel (vabatahtlik lõpetamine); 2) kohtumääruse alusel (sundlõpetamine);“; 57) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses: „81. peatükk 12  Hoiu-laenuühistu pankrot § 451. Pankrotiseaduse kohaldamine hoiu-laenuühistu pankroti korral Hoiu-laenuühistu pankrotiavalduse esitamisele, pankroti väljakuulutamisele ja pankrotimenetlusele kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. § 452. Ajutise halduri nimetamine Võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab kohus kolme päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine otsustatakse eelistungil, otsustab kohus seitsme päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. § 453. Pankroti väljakuulutamine ja hoiu-laenuühistust võlgniku maksejõuetuse eeldamine Lisaks pankrotiseaduse § 31 lõikes 11 sätestatule eeldatakse hoiu-laenuühistust võlgniku maksejõuetust, kui hoiu-laenuühistu netovara on alla käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud määra. § 454. Hoiu-laenuühistu pankrotimäärusest teavitamine (1) Haldur teavitab kõiki hoiustajaid ja teisi teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Hoiu-laenuühistu teadaolevate võlausaldajate teavitamise suhtes ei kohaldata pankrotiseaduse § 34 lõiget 2. (2) Haldur teavitab kõiki isikuid, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, võlgniku pankroti väljakuulutamisest ja andmed halduri kutsealase maksekonto kohta, millele tasutakse hoiu- laenuühistule võlgnetavad summad. § 455. Nõuete rahuldamisjärgud Pärast pankrotiseaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded pankrotiseaduse § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) hoiuse lepingutest tulenevad tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 4) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.”; 58) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses: „§ 471. Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse … vastuvõetud redaktsiooni nõuetega (1) Enne [seaduse jõustumiskuupäev] asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu peab oma tegevuse ja dokumendid viima vastavusse käesoleva redaktsiooni § 2 lõigetes 4–6, § 3 lõikes 1, § 5 lõigetes 1 ja 3, §-s 6, § 7 lõike 2 punktides 11 ja 12, § 10 lõikes 1, §-des 11, 14 ja 15, § 16 lõikes 1, § 17 lõigetes 31 ja 5, § 18 lõigetes 4–7, § 22 lõigetes 3 ja 6, § 27 lõike 1 punktides 1 ja 3, §-s 271, § 28 lõigetes 1–11, 7, 9–10, §-s 281, § 29 lõigetes 1, 5–6, § 31 lõike 2 punktides 5–7, § 32 lõike 1 punktis 4, § 32 lõikes 3, §-des 321–325, § 34 lõikes 1, §-des 341 ja 36, § 37 lõikes 1, §-des 39 ja 40, § 41 lõigetes 1 ja 4–5, §-des 411–414, § 43 lõikes 3 ja § 45 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetega hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks. 13 (2) [seaduse jõustumiskuupäev] jõustunud redaktsiooni § 16 lõikes 1 ja § 23 lõikes 1 sätestatud sisseastumismaksu ja osamaksu nõudeid kohaldatakse nende liikmete suhtes, kes astuvad hoiu- laenuühistu liikmeteks pärast käesoleva redaktsiooni jõustumist. (3) Enne [seaduse jõustumiskuupäev] asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu peab taotlema Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks. (4) Kui hoiu-laenuühistu on esitanud vastavalt krediidiasutuste seadusele tegevusloa taotluse ja Finantsinspektsioon ei ole otsustanud 2027. aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest keeldumist, ei loeta hoiu-laenuühistu tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellisel juhul ei ole hoiu-laenuühistul lubatud alates 2028. aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni sõlmida uusi lepinguid käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks, pikendada enne 2028. aasta 1. jaanuari sõlmitud lepinguid nimetatud teenuste osutamiseks ega võtta hoiu-laenuühistusse vastu uusi liikmeid. (5) Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud hoiu-laenuühistutel ei ole lubatud alates 2026. aasta 1. jaanuarist kuni krediidiasutuse tegevusloa andmise otsustamiseni võtta vastu uusi liikmeid, sõlmida uusi hoiuselepinguid, tarbijakrediidilepinguid ega pikendada olemasolevate hoiuse- või tarbijakrediidilepingute kehtivust. (6) Kui hoiu-laenuühistu ei ole krediidiasutuse tegevusloa taotlust hiljemalt 2027 [2026]. aasta 31. detsembriks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle tegevusluba andmast, siis peab ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul kui vastav tulundusühistu omab makseasutuse või krediidiandja tegevusluba. (7) Juhul kui Finantsinspektsioon on keeldunud hoiu-laenuühistule krediidiasutuse tegevusluba andmast vastavalt krediidiasutuste seaduses sätestatule, siis peab ta oma tegevuse lõpetama või jätkama tulundusühistuna ilma, et teda käsitletaks hoiu-laenuühistuna. (8) Kui hoiu-laenuühistu rikub käesolevas paragrahvis sätestatut, käsitatakse seda tegevusloata või keelatud majandustegevusena karistusseadustiku § 372 tähenduses.“; 59) seadust täiendatakse §-ga 472 järgmises sõnastuses: „§ 472. Hoiu-laenuühistu moodustamine peale käesoleva seaduse … vastuvõetud redaktsiooni jõustumist Pärast [seaduse jõustumiskuupäev] ei või tulundusühistut moodustada enam hoiu-laenuühistuna ega kanda teda sellisel kujul äriregistrisse."; 60) seadust täiendatakse §-ga 49 järgmises sõnastuses: „§ 49. Hoiu-laenuühistu seaduse kehtetuks tunnistamine Hoiu-laenuühistu seadus tunnistatakse kehtetuks alates 2028. aasta 1. jaanuarist.“. § 2. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 14 „(6) Käesolevat seadust ei kohaldata hoiu-laenuühistule, kui tema poolt mitte ühegi sõlmitava või vahendatava krediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.”. § 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või tulundusühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või tulundusühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.“ 2) paragrahvi 131 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõnad „siseauditiüksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe“ sõnadega „ning siseauditi üksuse juhi“; 3) paragrahvi 131 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ühistupanga asutamise, liikmete, vara ja üldkoosoleku suhtes kohaldatakse hoiu-laenuühistu seaduse §-des 7–25 ja 32 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.“; 5) paragrahv 39 lõige 3, § 42 lõike 1 punkt 5 ja § 421 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 421 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab isiku avalduse alusel ühistupanga juhatus, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule. Ühistupanga juhatus on kohustatud kontrollima liikme vastavust seaduse ja põhikirja nõuetele.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses: „§ 422. Juhatuse liikmed (1) Ühistupanga juhatuses on kaks liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. (2) Ühistupanga juhatuse liige ei pea olema ühistupanga liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.“; 8) paragrahvi 44 tekst loetakse lõikeks 1 ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ühistupanga algkapital peab olema vähemalt üks miljon eurot. Algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest.“; 9) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Ühistupanga liikmed otsustavad aktsia- või osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul arvates aktsia- või osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva olukorra tekkimisest. Ühistupanga juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku otsuse, millega otsustatakse ühistupanga aktsia- või osakapitali suuruse muutmine.“; 10) paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks; 15 11) paragrahvi 49 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, revisjonikomisjoni liige“; 12) paragrahvi 53 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „revisjonikomisjoni liige,“; 13) paragrahvi 54 lõigetest 2 ja 3 jäetakse välja tekstiosa „või revisjonikomisjoni esimees“; 14) paragrahvi 56 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „revisjonikomisjoni liige, revident,“; 15) paragrahvi 59 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhiks võib olla isik, kellel lisaks käesolevas seaduses võtmeisiku kohta sätestatule on kõrgharidus ning siseauditi üksuse juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid.”; 17) paragrahvi 60 lõigetest 2 ja 5 jäetakse välja sõnad „ja revisjonikomisjoni liige“ vastavas arvus; 18) paragrahvi 60 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 60 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni liikmete“; 20) paragrahvi 68 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) dokumendid krediidiasutuse juhtide ja siseauditi üksuse juhi kohta, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele;”; 21) paragrahvi 84 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud on krediidiasutuse juhi või siseauditi üksuse juhi abikaasa või faktiline abikaasa, lapsed, vanemad, õed ja vennad.“; 22) paragrahvi 99 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) saada informatsiooni ning teha koostööd krediidiasutuse siseauditi üksusega.“; 23) paragrahvi 116 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lõpetatakse ühistupank, kui ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud.“. § 4. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus makseasutuse või e-raha asutuse aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või hoiu- laenuühistu puhul liikme osamaksust või mis võimaldab olulise mõju teostamist äriühingu juhtorganite üle.”. 16 § 5. Reklaamiseaduse muutmine Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 37 järgmises sõnastuses: „(37) Hoiu-laenuühistu reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks, ei tohi ühelgi kujul sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“; 2) paragrahvi 511 tekst loetakse lõikeks 1; 3) paragrahvi 511 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva seaduse § 29 lõige 37 jõustub 2023. aasta 1. juulil.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, … Algatab Vabariigi Valitsus [kuupäeval]. a nr […] Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 17  Justiitsministeerium Meie 27.12.2022 nr 13-1.1/10192-1 [email protected] Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Käesolevaga esitan Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja, mis on lisatud käesolevale kirjale. Arvestades teema kiireloomulisust, siis palun Teie seisukohta hiljemalt 2. jaanuaril 2023. a. Vabandan lühikese kooskõlastustähtaja pärast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Lisad: 1. HLÜSi muutmise EN 2. HLÜSi muutmise eelnõu SK Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Sama: Audiitorkogu, [email protected] Eesti Hoiu-laenuühistute Liit, [email protected] Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, [email protected] Eesti Pangaliit, [email protected] Eesti Pank, [email protected] Eesti Ühistegevuse Liit, [email protected] Finantsinspektsioon, [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected] MTÜ FinanceEstonia, [email protected] Kõik hoiu-laenuühistud 2 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-1616 - Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.01.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/db5ae432-6d08-4896-972c-101c32e9d2ce Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/db5ae432-6d08-4896-972c-101c32e9d2ce?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main