Arvamus 26GHz sageduskonkurssi eelnõu kohta

Saatja: "Info Aadress" <[email protected]> Saaja: "MKM info" <[email protected]>, "Liisi Moks" <[email protected]> Teema: Arvamus 26GHz sageduskonkurssi eelnõu kohta Kuupäev: 2022-12-27 10:51 Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 27.12.2022 kirja nr 5.1-1/150-1 „Arvamus määruse „Avaliku konkursi läbiviimise menetluskord ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 24,7–27,1 GHz“ eelnõu kohta“. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 [email protected] www.itl.ee Hr Kristjan Järvan Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 09.12.2022 nr 2-1/2022/7516 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 27.12.2022 nr 5.1-1/150-1 Arvamus määruse „Avaliku konkursi läbiviimise menetluskord ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 24,7–27,1 GHz“ eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Avaliku konkursi läbiviimise menetluskord ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 24,7–27,1 GHz“ eelnõud (edaspidi: eelnõu) ja esitab käesolevaga selle kohta järgmised ettepanekud: 1. Alandada 26GHz sageduslubade konkursi objekti alghinda ja pakkumuste sammu suurust Peame positiivseks konkursi objekti alghinna alandamist 800 000 eurole võrreldes eelnõu eelmises versioonis olnud summaga, mis on kindlasti oluline muudatus ja samm õiges suunas. Samas leiame, et MKM ei ole teiste riikide näiteid ja nendega seotud varasemaid kommentaare täielikult arvesse võtnud. Taani, Soome, Hispaania on riigid, milles on oksjoni hinda ja rahvaarvu ning elanikkonna ostujõudu arvestades alghind Eesti alghinnast madalam. Näiteks, arvestades Hispaania oksjoni konsultatsioonimaterjale ja järeldusi, vastab see Eestis oksjoni alghinnale <€200,000 sagedusloa eest ribalaiusega 400 MHz. See on seega oluliselt madalam kui Eestis. Kui ka keskenduda ainult Soome näitele, siis on õiglane võtta arvesse ka Soome ja Eesti ostujõu erisust ning turgude erinevat suurust ja alandada proportsionaalselt veelgi Eesti alghinda, võttes arvesse OECD 2021 infot selle kohta, et Soome alandas esialgselt kavandatud alghinda 800 000 euroni. Oluline on ka see, et Soome turg, kus potentsiaalselt teenust pakkuda ja sagedusloa omandamiseks tehtud investeeringuid tagasi teenida, on Eestist oluliselt suurem.  2 See tähendab, et Soome arvutusmudelit Eestile kohaldades (sh arvestades turu erinevat suurust ja teatavaid ostujõu erisusi) peab 400 MHz ribalaiusega sagedusloa alghind Eestis olema 800 000 € asemel 550 000 eurot. Hinna alandamise osas oleme varasemalt ITL seisukohas toonud välja ka teisi argumente, millest tulenevalt ei ole see sagedusvahemik päris võrreldav teiste 5G sagedusvahemikega, mille osas on oksjonid juba toimunud. ITL peab mõistlikuks täiendavat alghinna alandamist, et maksimeerida 5G 26 GHz sagedusala traadita püsiühendusvõrgu lahenduste kasutuselevõttu Eestis. Lisaks kordame oma ettepanekut alandada pakkumuste sammu suurust 25 000 eurole. 2. Suurendada eelnõus selgust sagedusloa tingimustes, mis puudutavad külgnevaid sagedusvahemikke ja privaatvõrke Leiame, et oksjonil osalejate ja pakkumiste tegijate jaoks on oluline enne oksjonit teada, millised on avalikule oksjonile minevate sagedusvahemikega külgnevate sagedusvahemike (broneeritud 24,3–24,7 GHz privaatvõrkude jaoks; 27,1-27,5 GHz kaitseväe jaoks) tingimused ja kasutusviisid. Oksjonil osalejate jaoks on oluline teada, et need külgnevad sagedusvahemikud ei hakka põhjustama ega või põhjustada häireid, sh on oluline aru saada, et mis need võimalikud häired või nõuded võivad olla. Oksjonil osalejate ja pakkumuste tegijate jaoks võib olla see oluline aspekt hindamaks sagedusloa väärtust ja sageduste kasutusvõimalusi. Eelnõu lisa punkti 2.10 kohaselt peavad sideettevõtjate naabervõrgud töötama sünkroniseeritult, kuid puudub selgus külgnevate (privaatvõrkude ja kaitseväe kasutuses olevate) võrkude sünkroniseerimise tingimuste osas. Juhul, kui kõrvuti asetsevates sagedusvahemikes kasutatakse erinevat sünkroniseerimist, siis avaldab see külgnevatele sagedusvahemikele ja nende kasutamisele mõju. Vastavalt ECC 307 aruandele (ECC Report 3071) on sünkroniseerimata välisvõrkude eralduseks vajalik kaugus külgnevates sagedusvahemikes hinnanguliselt 1,5 km. 1 Kättesaadav: chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://docdb.cept.org/download/1406  3 Endiselt ei ole ITL-i liikmetel veendumust, millised on külgnevatele sagedusvahemikele esitatavad tingimused. Samuti selles, et juhul kui külgnevalt hakatakse täiesti teise loogikaga võrke tegema, kas siis jäetakse sinna vahele vajalik „guard band“, ilma milleta külg külje kõrval olles see asi ei toimi. Lisaks teeme ettepaneku, et reserveeritud sagedusvahemikud (privaatvõrgud ja kaitseväe jaoks reserveeritud) paikneksid riba alumises osas sarnaselt teiste riikidega (nt Soome ja Rootsi kohalikud võrgud sagedustel 24,25–25,1 GHz, Taani 24,25–24,65 GHz, Hispaania 24,25– 24,7 GHz kohalike litsentside puhul ja 24,7–25,1 GHz piirkondlike litsentside puhul). Tõenäoline on, et regulaatoril on eeldatavate eralduskauguste piires paremad võimalused nende kasutusviiside vahel koordineerida kui üleriigiliste võrkude puhul (vt ülaltoodud selgitusi ja tabelit külgnevate sagedusvahemike toimimise kohta). Samuti palume selgitada alapunktis 2.7 viidatud rahvusvahelist kaitset omavate muude raadioside süsteemide sisu, et tagada üheselt mõistetavust. 3. Muuta järgmisi oksjoni läbiviimise protseduurilisi tingimusi: 3.1. Pikendada avalduse esitamise tähtaega Eelnõu § 8 lg 2 kohaselt ei või avalduse esitamise tähtaeg olla lühem kui 30 kalendripäeva alates konkursi väljakuulutamisest. Viitame veelkord asjaolule, et oksjonil osalejad soovivad avalduste ja oksjoni algusaja vahele 60 kalendripäeva, kuid oleme kompromissina nõus ka vähemalt 45 kalendripäevaga, et jõuaks teha oksjonil osalemisega seoses vajalikud otsused ja kooskõlastused. Sageduslitsentside omandamiseks tehtavad investeeringud on märkimisväärselt mahukad ning oksjonil osalemiseks ettevalmistavad tegevused ja kooskõlastused võivad osutuda aeganõudvaks. Pole ühtegi head argumenti, miks see tähtaeg ei peaks olema vähemalt 45 päeva ja ideaalis 60 päeva nagu oksjoni sihtrühm (oksjonil osaleda soovivad sideettevõtjad) optimaalseks ja põhjendatuks peavad. Palume seega vastavat tähtaega lähtudes eeltoodust muuta. 3.2. Lisada eelnõusse täiendavad tingimused suurema pakkujate arvu ja võrdsete pakkumustega olukorra reguleerimiseks Leiame, et läbipaistvuse ja selguse huvides on mõistlik eelnõus lahti kirjutada protseduur ning tingimused juhuks, kui konkursil osalejaid on rohkem kui kolm ning pakkumused osutuvad vahevoorus võrdseteks. Hetkel on see eelnõus (näit § 10 lg 5 p 5) jäetud reguleerimata. Juhul, kui oksjonil on mitme pakkumise vahe tasavägine, siis peaks olema selge, kuidas tulemusi loetakse, kas kehtib viigistamise reegel või kuidas hinnatakse juhtivaid pakkumisi mitme samaväärse pakkumuse korral. 3.3. Võtta kasutusele elektrooniline oksjonikeskkond Oleme jätkuvalt seda meelt, et sagedusoksjonite korraldamisel on Eestis kui e-riigis põhjendatud lähenemine, mille korral riik kasutab oksjoni läbi viimiseks elektroonilist oksjonikeskkonda, mitte e-kirja teel asjaajamist.  4 Täname MKM-i põhjaliku kaasamise eest selle eelnõu menetluses. Loodame, et leiate võimaluse ülaltoodud ITL-i ettepanekuid arvestada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected]