dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus 2023. a eest tasumisele kuuluva veeteetasu vähendamiseks 50% võrra

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. november 2022
Viit
5-1/2022/22-6747-1
Registreeritud
2. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu rahanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5 Merenduse korraldamine
Sari
5-1/S Sadamatega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5-1/2022
Vastutaja
Anton Merits (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)

Failid

  • 📎5-1202222-6747-1 02.11.2022 Väljaminev kiri.asice482 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu rahanduskomisjon 02.11.2022 nr 5-1/2022/22-6747-1 [email protected] Arvamus 2023. aasta eest tasumisele kuuluva veeteetasu 50% võrra vähendamise kohta Riigikogu majanduskomisjoni menetluses on meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (697 SE), millega vähendatakse 2023. aastaks tasumisele kuuluvat veeteetasu 25% võrra. Juhul kui Riigikogu teeb ettepaneku veeteetasu suuremaks vähendamiseks, siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab 2023. aastaks veeteetasu vähendamist 50% võrra ehk tasu püsimist 2022. aasta tasemel. Veeteetasu vähendamise määra muutmine 25%-lt 50%-le tähendaks ca 3 miljoni euro asemel ca 6 miljoni euro suurust vähemlaekumist riigieelarvesse. Põhjendame oma seisukohta järgmiselt: - Veeteetasu vähendamine 50% võrra on toimunud alates 2021. aasta aprillist kuni praeguseni. Veeteetasu laekus 2019. aastal 18,2 miljonit eurot ning laevakülastuste arv ulatus 12,1 tuhandeni, seejuures kaubamaht läbi Eesti sadamate ulatus 36,3 miljoni tonnini. Vastavad näitajad 2021. aastal olid 6,7 miljonit eurot veeteetasude laekumist, laevakülastuste arv 11 tuhat ning kaubamaht 39,2 miljonit tonni. Seega, seni kehtinud vähendatud veeteetasude määr on tõstnud Eestit läbivaid kaubamahtusid suurusjärgus ca 2,9 miljonit tonni kui võrrelda 2021. aastat 2019. ja 2020. aastaga. - Tuleb arvestada, et kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonid on avaldanud suurt negatiivset mõju Eesti sadamatele, kuna need on olulisel määral orienteeritud transiidile. Sellises olukorras vajab sadamate sektor riigipoolset tuge. - Samuti tuleb arvestada, et Kesk-Aasia riigid otsivad suurte kaubakogustega väljapääsu merele. Jätkates veeteetasude vähendamise meetmega on Eestil naaberriikide ees eelis need kaubakogused meie sadamatesse saada. Sektori hinnangul on Kesk-Aasia potentsiaal vähemalt 5 miljonit tonni aastas läbi Eesti sadamate, mille hinnanguline positiivne mõju oleks Eesti majandusele 58,5 miljonit eurot1. 1 PWC Eesti logistikasektori konkurentsivõime uuringu alusel toob 1 mln tonni kaubamahtude suurenemine läbi sadamate peamiselt logistikasektori kaudu majandusele 11,7 mln eurot. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 - Siiski tuleb arvestada tuleva aasta osas valitsevat suurt määramatust, mille on kaasa toonud sanktsioonid ning kaubavoogude ümberorienteerumine Ukraina sõja tõttu, nii et mõjuhinnangud on ligikaudsed. Kokkuvõttes pooldame veeteetasude senisel 50% võrra vähendatud määral püsimist, sest see toetab sanktsioonidest tabatud sektorit, annab eelise ümber kujunevate kaubavoogude toomiseks Eesti sadamatesse ning kaubamahtude edasise vähenemise riski realiseerumine omab laiemat majanduslikku mõju. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Majandus- ja taristuminister 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel